LAUSEEHITUS Saksa keele lausel on rida iseärasusi. 1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis.

Transkript

1 GRAMMATILISED KOMMENTAARID LAUSEEHITUS Saksa keele lausel on rida iseärasusi. 1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis. Kommst du morgen? Ja, ich komme. Lesen Sie das Buch? Ja, ich lese es. Er spricht deutsch. Man spricht. Es regnet. Tuled (sa) homme? Jah, tulen (küll). Kas te loete seda raamatut? Jah, loen. Ta räägib saksa keelt. Räägitakse. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Wir tanzen Tango. Kannus on piim. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Wer sind Sie? Ma tervitan teid südamest. Kes te olete? Kui öeldis koosneb kahest osast, siis jääb abiverb 2. kohale ja põhiverb jääb lause lõppu. Lahutatava eesliitega verbidel läheb eesliide lause lõppu.. Ich werde Ihnen alles zeigen. Wann sind Sie angekommen? Sie müssen runtergehen. Sie packen jetzt aus. Ma näitan teile kõike. Millal te saabusite? Te peate alla minema. Te pakite nüüd asjad lahti. "kas" lauses ja käskivas lauses on öeldis 1. kohal. Kommt sie aus Österreich? Kommen Sie mal her! Kas ta on Austriast? Tulge siia! Kõrvallauses on verb lause lõpus, abiverbi olemasolu korral on see põhiverbi järel. Wir wissen, daß Klaus in Halle lebt. Er sagte, daß er eben gekommen ist. Me teame,et Klaus elab Halles. Ta ütles, et ta just tuli. NB! Lauses on ainult üks eitus. Daran ist niemand schuld. Selles ei ole mitte keegi süüdi. Ich weiß nichts davon. Ma ei tea sellest midagi Kõrvalekaldeid saksa lause ülaltoodud seaduspärasustest esineb kõige sagedamini igapäevases kõnekeeles ja dialoogis. 1

2 ARTIKKEL Reeglina kasutatakse saksa keeles kõiki nimisõnu artikliga, mis määrab kindlaks 1. nimisõna soo "der Freund" meesugu Maskulinum (M) "die Stadt" naissugu Femininum (F) "das Zimmer" kesksugu Neutrum (N) 2. nimisõna arvu "der Junge" Singular/ainsus "die Jungen" Plural/mitmus 3. nimisõna käände "dem Mann" Dativ "des Mannes Genitiv Artiklid võivad olla määravad (der bestimmte Artikel) umbmäärased (der unbestimmte Artikel) Määrav artikkel (der bestimmte Artikel) Ainsus (Singular) Mitmus (Plural) "der Garten" "die Gärten" "die Stadt" "die Stadte" "das Haus" "die Häuser" Määrav artikkel (der bestimmte Artikel) osutab sellele, et kõnealune objekt on eelnevast vestluses osalejatele tuntud. Mõnikord esineb määrav artikkel ka asesõna "see" asemel. Kennen Sie den Mann? Kas te tunnete seda meest? Määravat artiklit kasutatakse naissoost maade nimetuste ees. Er ist aus der Schweiz. Ta on Sweitsist. Er fährt in die Türkei. Ta sõidab Türki. Er wohnt in der Mongolei. Ta elab Mongoolias. Er fährt in die USA. Ta sõidab USA-sse. (Mitmuses) NB! Er lebt in den USA. Ta elab USA-s. (Mitmuses) NB! Määravat artiklit kasutatakse ka jõgede ja mägede nimetuste ees. der Kaukasus, der Main, der Rhein,die Oder Umbmäärane artikkel (der unbestimmte Artikel) Ainsus (Singular) Mitmus (Plural) "ein Garten" "Gärten" "eine Stadt" "Städte" "ein Haus" "Häuser" Umbmäärasel artiklil puudub mitmuse vorm, sest ta on tekkinud sõnast "üks" (ein) ja kuna üks on alati üks, ei saa ta ka kunagi olla mitmuses. Umbmäärast artiklit kasutatakse juhul, kui tegemist on eelnevalt tundmatu objektiga. Mõnikord võib teda tõlkida mingi","keegi","üks". Ich kenne einen Mann, der Chinesisch spricht.ma tunnen ühte meest, kes räägib hiina keelt. Er sieht nur eine Frau da. Ta näeb seal ainult üht naist. NB! Verbi "haben" (omama) ja vormi "es gibt" (on olemas, leidub, "there is" - ingl.k.) järel kasutatakse alati umbmäärast artiklit akusatiivis. Mitmuses alati ilma artiklita. Sie haben einen deutschen Namen. Da gibt's eine Telefonzelle. Hast du eine Mutter? Da gibt's Telefonzellen. Ich habe einen Vater. 2

3 Artiklit ei tarvitata: Kui osutatakse elukutsele, rahvusele või kuuluvusele kuhugi. Er ist Arzt. Sie ist Französin. Sie sind Studenten. Ilma artiklita kasutatakse ka kontinentide, enamus maade (kui need pole riikide nimed), ja linnade nimetusi. Wir leben in Europa. Sie leben in Süd-Deutschland. Er fährt nach Prag. Artiklit ei tarvitata ka üldises mõttes kasutatavate ainenimetuste ees. Ich kaufe Butter. Ich möchte Kaffee. Das ist Gold. Määrav artikel on tekkinud näitavast asesõnast "dieser" (see), umbmäärane artikkel aga umbmäärasest asesõnast "ein" (üks). Algsõnade tähendust on artikleis tunda tänapäevani. See asjaolu aitab meil kahtluse korral õige artikli valida. Kui lause mõtte järgi nimisõna ette sobib "see", valime määrava artikli, kui aga mõtteliselt on sobivam "üks", on meil tegemist umbmäärase artikliga. ASESÕNAD Isikulised asesõnad: (Personalpronomen) NOM. ich du er sie es wir ihr sie Sie AKK. mich dich ihn sie es uns euch sie Sie DAT. mir dir ihm ihr ihm uns euch ihnen Ihnen GEN. vt. o m a s t a v a s e s õ n a ( d a s P O S S E S S I V P R O N O M E N) Erinevalt eesti keelest on ainsuse 3. isikul eri vormid meessoost "er", naissoost "sie" ja kesksoost "es" nimisõnade kohta. Neid kasutatakse isikute, esemete, nähtuste ja asjade kohta. Nende vasted tõlkimisel võivad olla "tema"/"see". Mitmuses vastavalt "sie", tõlkimisel "nad"/"need". Viisakusvormiks/ aupaklikuks vormiks on "Sie, "teie". e", kasutatakse nii ainsuses kui mitmuses. Eestlasele on raske ära õppida "ihr" mitmuse teie. Kasutatakse pöördumisel grupi poole, kusjuures nende inimeste hulgas võib NB! olla ka inimesi, kellega ollakse "teie" peal. Kuna "Sie" on keeleliselt lihtne moodustada, kaldutakse sellega üle pakkuma. Teatud situatsioonides võib see olla väga naljakas, arusaamatu, absurdene jne. pöördumine. "ihr" õppimiseks on vaja tugevalt pingutada,parim soovitus - olge kuu aega Saksamaal. Isikulise asesõna (Personalpronomen) mitmed vormid langevad vormiliselt kokku enesekohalise asesõna (Reflexivpronomen) vormidega: ich freue mich, du freust dich, er,sie,es freut sich, wir freuen uns, ihr freut euch, sie freuen sich, Sie freuen sich. Jälgige rääkimisel hoolega, kas te "rõõmustate" ise, või kedagi teist. Mõlemad juhud on võimalikud. 3

4 Omastavad asesõnad: (Possessivpronomen) ich du er sie es wir ihr sie Sie Ainsus: mein dein sein ihr sein unser euer ihr Ihr meine deine seine ihre seine unsere eure ihre Ihre mein dein sein ihr sein unser euer ihr Ihr Mitmus: meine deine seine ihre seine unsere eure ihre Ihre Omastav asesõna ühildub temale järgneva nimisõnaga soos, arvus ja käändes. Singular Plural M F N NOM. mein meine mein meine AKK. meinen meine mein meine DAT. meinem meiner meinem meinen GEN meines meiner meines meiner Näitav asesõna (Demonstrativpronomen) M F N Plural dieser/jener dieses/jenes diese/jene diese/jene Tõlkes "see"/"too" Näitav asesõna osutab tuntud või juba mainitud inimestele, olenditele, nähtustele, asjadele. Käänatakse nagu määravat artiklit. Umbmäärane asesõna (Indefinitpronomen). Asendab olendeid, inimesi, nähtusi, esemeid, neid lähemalt määratlemata. Neid kasutatakse osaliselt omadussõnaliselt, osaliselt nimisõnaliselt. Jemand klopft an der Tür. Jeder Student hat ein Zimmer. Jeder von uns brachte Blumen. Man tanz.t. Hast du etwas (was) davon gehört? Viele Touristen besuchen Tallinn. MAN - Hier spricht man deutsch. "MAN" ei ole eesti keelde tõlgitav, koos temaga järgneva verbiga väljendab ta tegevust või olemist, isikut nimetamata. Ta esineb alati ühel kujul nominatiivis ja on lause aluseks. Tema juurde kuuluv verb on alati ainsuse 3. pöördes. er, sie, es spricht, wohnt, denkt, liebt usw. tema räägib,elab, mõtleb, armastab jne. man spricht, wohnt, denkt, liebt usw. räägitakse, elatakse, mõeldakse, armastatakse, jeder (M) jede (F) jedes (N) (iga) käänatakse nagu määrav artikkel 4

5 Eitav asesõna ( Negativpronomen) Niemand sprach mit ihm. Ich habe nichts gehört. Er hatte keine Nummer. Keiner meldete sich. "niemand" ja "nichts" kasutatakse nagu nimisõna. "Niemand" käändub nagu "jemand". "nichts" ei käänata. "kein", "keine", "kein", "keine" tarvitatakse nimisõna eitamiseks juhul kui jaatavas lauses esineb selle nimisõna ees umbmäärane artikkel. Nö vastandsöna umbmäärasele artiklile. Ich bin keine Deutsche. Ich habe keinen Appetit. ES - Asesõnal "es" puudub iseseisev tähendus ja ta ei ole eesti keelde tõlgitav. Esineb alati nominatiivis ja on aluseks lauses, kus puudub tegija.seda tüüpi laused on saksa keeles väga levinud. Teda võib nimetada ka umbisikuliseks asesõnaks. Es schneit Sajab lund. Es regnet. Sajab vihma. Es ist schwer. On raske. Es ist gut, daß du hier bist See on hea,et sa siin oled. Ensesekohaline asesõna. (Reflexivpronomen) - asendab lauses isikut või eset, kellel/millele tema enda tegevus on suunatud. Analoogia vene keele, nn tegusõnadga. Enam vähem nad on ka needsamad enesekohalised tegusönad vene keeles. Ich freue mich wir freuen uns du freust dich ihr freut euch er, sie,es freut sich sie freuen sich Sie freuen sich Enesekohaline asesõna on vormilt väga sarnane isikulise asesõnaga, seetõttu tekitavad nad meis teatud segadust.vt. ka isikuline asesõna. Küsiv asesõna ( Interrogativpronomen) Wer will mitsingen? Was ist das? Was tun Sie nun? Wessen Buch ist das? Wen siehst du da? In welchem Stock wohnen Sie? Was für ein Zimmer hast du? Küsisõna muudkui küsib. "Welcher" küsimus esitatakse asja või nähtuse kohta sarnaste asjade või nähtuste hulgas." Was für ein" küsimuse puhul esitatakse küsimus asja või nähtuse omaduse või tunnuse kohta. 5

6 Das Pronominaladverb -?? asesõnaline määrus Pronominaladverb on lähedane asesõnale. Need moodustatakse määrsõnast da(r) või wo(r) ja eessõnast. Neid eraldatakse kahte gruppi: Küsivad: worin,worunter, womit, woran usw. (milles?mille all? millega?mille juures/millest) Suunavad: darin, darunter, damit, daran usw.(selle sees,selle all,sellega, sellejuures jne.) Womit fahren Sie? Millega te sõidate? Ich fahre damit. Ma sõidan sellega (selle autoga, bussiga) Sie denkt daran. Ta mõtleb sellele. Wofür interessierst du dich? Millest sa oled huvitatud? NB! Kui küsitakse konkreetselt isiku järele, siis kasutatakse eessõna ja käände küsisõna. An wen denkt sie? Kellele ta mõtleb? Mit wem fährt sie nach Paris? Kellega ta Pariisi sõidab? KÄÄNDED Genitiivi, datiivi ja akusatiivi küsimused on küll tõlgitud siin eesti keelde, kuid need on ainult esmased, eestlasele sissejuhatavalt antud küsimuste tõlked. Saksa keeles ei ole need küsimused nii ühemõttelised, kui siin mustvalgel näib. Vt. edasi. Saksa keeles on neli käänet: S I N G U L A R P L U R A L Nominativ wer?/was? der die das die kes?/mis? Akkusativ wen?/was? den die das die keda?mida? Dativ wem? dem der dem den...n kellele?/millele? Genitiv wessen? des...(e)s der des...(e)s der kelle?/mille? Ülaltoodud "tabel" on spikker ja ta ongi kasutatav spikrina. See spikker on soovitav vasakult paremale ja ülevalt alla pähe õppida. Mark Twain on öelnud, kui sakslane saab kätte ühe nimisõna, siis käänab ta seda niikaua, kuni viimane raas tervest mõistusest on peast kadunud, kui aga nimisõna ette tuleb veel mingi asesõna või omadussõna, siis on see töö kakskorda hullem. On olemas käändkonnad, näit, tugev, nõrk ja naissoost, aga ma arvan,,et nendesse süüvimine kuulub ühele spetsiaalsele saksa keele grammatika kursusele. Nn.nõrgast käändkonnast: meessoost nimisõnadel, milledel on nominatiivis lõpp -e (der Junge,der Russe, der Este, der Hase, der Löwe, usw.) on kõikides teistes käänetes lõpp -en. Need nimisõnad tähendavad alati elusolendeid. On veel üks grupp meessoost sõnu, millel varem oli lõpus -e (der Fürst, der Prinz, usw.) ja kolmandaks võõrsõnad teatud lõppudega (der Student, der Kommunist, der Philosoph, der Soldat, der Agronom usw.) Ka nendel on kõikides teistes käänetes lõpp -en. Analoogiliselt käänduvad ka sõnad "der Herr","der Mensch" S I N G U L A R PLURAL N der Herr der Junge der Este die Herren/Jungen/Esten A den Herren den Jungen den Esten die Herren/Jungen/Esten D dem Herren dem Jungen dem Esten den Herren/Jungen/Esten G des Herren des Jungen des Esten der Herren/Jungen/Esten 6

7 Veidi akusatiivist: sellele vastab sihitise kääne, mis aga eesti keeles puudub.selle käände funktsiooni saab eesti keeles väljendada esmalt kolme erineva käände abil: Nimm den Bleistift! Võta pliiats! (Nim.) 7 Ich habe einen Vater. Mul on isa. (Nim.) Er kaufte einen Apfel. Ta ostis õuna. (Om.) Er sah einen Vogel. Ta nägi lindu. (Os.) Lisaks tulevad veel eesõnad akusatiiviga ja sellega kasvab eesti keele käänete vastavuse arv. Stelle die Vase auf den Tisch! Pane vaas lauale!(alale.) Ich lege meine Wäsche in den Schrank. Ma panen oma pesu kappi.(sisseütl.) Eesti vastena sobib küll sageli nendele akusatiivi verbidele küsimus" keda?" / "mida?", kuid ma ei väsi kordamast "Akkusativ ist Akkusativ". Datiivi vastena sobib eesti keeles sageli alaleütlev kääne, küsimusega kellele/millele? Ich gebe dir das Buch. Ma annan sulle raamatu. Zeige dem Gast unsere Fotos! Näita külalisele meie fotosid! Aber: Aga: Hilf der Mutter! Aita ema! Ich danke dir! Ma tänan sind! Datiivile,nagu see oli ka akusatiiviga, vastab eesti keele palju käändeid - "Dativ ist Dativ" Genitiivi kasutatakse saksa keeles väga palju - eesti keele vastena sobib siin sageli omastav kääne. das Buch der Proffessorin professori raamat das Bild des Mannes mehe pilt Genitiivil on palju eesõnu ja neid tuleb veel juurde - "Genitiv ist Genitiv." Lohutuseks - saksa keeles on a i n u l t neli käänet. Kurvastuseks - kõik nimisõnad t u l e k s koos artikli ja mitmusega ekstra pähe õppida. Õnneks on meesoost ja kesksoost sõnade datiiv ja genitiiv t ä i e s t i ühtemoodi. KÄÄNDED JA EESSÕNAD (Kasus und Präpositionen) Eessõnade ja nende kasutamisviisi tundmine saksa keeles on väga oluline. Seal, kus me eesti keeles saame sõnadevahelisi seoseid väljendada käände abil, tuleb saksa keeles enamasti kasutada eessõna. Kuid sama lugu on teistes teile tuttavates keeltes, näit. inglise ja vene keeles. Eessõnad akusatiiviga. durch für ohne um gegen entlang bis läbi jaoks ilma ümber vastu piki kuni Eessõnad datiiviga. mit nach bei seit von aus außer zu entgegen gegenüber koos pärast juures alates millestki.seest peale juurde vastu vastas von pealtütlev pinnaltütlev, aus seestütlev 7

8 Eessõnad akusatiivi ja datiiviga. Need eessõnad esinevad akusatiiviga, kui nad vastavad küsimusele "kuhu?""wohin?" ja datiiviga, kui nad vastavad küsimusele"kus"?"wo"? an auf hinter neben in über unter vor zwischen juurde peale taha kõrvale sisse üle alla ette vahele juures peal taga kõrval sees üle all ees vahel Siin oleks sobiv ära tuua ka neli verbipaari, mis tähistavad saksa keeles panemist / paigutamist riputamist pikali ja püsti ning vastavalt olemist / seismist / lebamist / rippumist selles positsioonis. Akkusativ wohin?(kuhu?) legen,-te,-t (pikali panema) stellen, -te, -t (püsti panema) hängen, -te, -t (riputama) sich setzen, -te, -t (istet võtma) Dativ Wo?(kus?) liegen, a, e (olema,lebama, lamama) stehen, a, a (olema, seisma) hängen, i, a (olema, rippuma) sitzen, a, e (istuma) Eessõnad "in" ja "an",aga ka "auf" moodustavad tihti ühisvorme määratud artikliga. ins = in das, ans = an das, im = in dem, am = an dem, aufs = auf das Genitiivi eessõnad. während - sel ajal kui, trotz - sellele vaatamata, wegen - tõttu; on kolm kooligrammatika eessõna. Peale nende veel suur hulk genitiivi eessõnu. VERBIDE REKTSIOON (Rektion der Verben) Möned verbid nõuavad kasutamist teatud kindlas käändes ja /või teatud eessõnaga). Neid verbe on teadagi üsna palju, raskuseks on ainult see, kui neid ei ole meil võimalik otse eesti keelde tõlkida, siis tulevad nad oma "raskusega" pähe õppida. sich interessieren für+akk. huvituma denken an+akk mõtlema warten auf+akk ootama sich erinnern an+akk. meenuma in Sorge sein um+akk. mures olema kümmern um+akk. hoolitsema helfen+dat. aitama danken+dat. tänama sich gewöhnen an+akk harjuma jne.jne. UMLAUT -"täpid tulevad peale" a - ä die Stadt die Städte o - ö der Hof die Höfe u - ü der Fluß die Flüße a - ä fahren er fährt u - ü klug klüger u - ü jung jünger Selliseid täishäälikute teatud muutusi saksa keeles nimetatakse "Umlaut"-iks. Need muutused toimuvad sõnade ja vormide moodustamisel. Eriti segav on a - ä täpistumine : meie kõrvadel, sõna kostub sageli väga võõrana. 8

9 TEGUSÕNA(das Verb) Nõrgad ja tugevad verbid (Schwache und starke Verben)Reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad. Valdav enamik saksa keele verbe kuulub nõrka pöördkonda (on reeglipärased). Nende sõnade tüvekuju reeglina ei muutu erinevates ajavormides.tugevasse pöördkonda kuulub umbes 200 sõna ja nende arv enam ei muutu. Enamuses on nad sageli tarvitatavad sõnad. Nende sõnade iseloomulikuks jooneks on tüvevokaalide muutused eri ajavormides. Need muutused ilmnevad ka mõnedes oleviku vormides (ains. 2. ja 3. isik): Ich fahre ich lese ich nehme ich gebe ich esse du fährst du liest du nimmst du gibst du ißt er,sie,es fährt er,sie,es liest er,sie,es nimmt er,sie,es gibt er ißt usw. Lihtminevikus: fahren - fuhr lesen - las nehmen - nahm singen - sang Saksa keele verbil on kolm põhivormi, millega moodustakse erinevaid ajavorme: ma-tegevusnimi (Infinitiv), lihtminevik (Imperfekt) ja mineviku kesksõna e. -nud, -tud kesksõna (Partizip II). Nõrkadel verbidel(reeglipärastel verbidel) moodustakse need järgnevalt: fragen - fragte - gefragt antworten - antwortete - geantwortet studieren - studierte - studiert (puudub ge-; studieren on võõrsõna) Imperfekti vormis lisatakse verbi tüvele -te, partitsiip II tuleb tüvele ette liide geja tüvele liitub -t. Tugevad verbid on oma põhivormidega tuleb lihtsalt pähe õppida, need on ka antud igas õpikus ja sõnaraamatus. Alustage 60 teile olulise ebareeglipärase verbiga, võibolla polegi teil vajadust rohkem end vaevata. Kolmandas põhivormis ei ole liidet -ge verbidel, millel on endal eesliited (lahutamatud) be-,ge-, er-, ver-,zer-, ent-, emp-, -miß, näit.: erzählt, besucht, verstanden, besprochen, erlebt,entschieden, missachtet jne. On terve hulk verbe, milledel on lahutatav eesliide, nagu ab-, aus-, auf-, ein-, mit-, nach-, vor-, um-, zu-. Olevikus ja lihtmineviku vormides nad lahutuvad sõna eest ja lähevad sõna lõppu, kolmandas põhivormis tuleb lahutatava eesliite ja verbi tüve vahele kolmandale põhivormile omane ge-. Näit. angekommen, abgefahren, ausgezogen, aufgestanden. Saksa keele verbi pööramisel iseloomustavad pöördelõpud, veel tuleb silmas pidada teatud erinevusi, mis on pööramisel lahutatava eesliitega verbidel ja modaalverbidel (Modalverben). On täiesti reaalne (ja vajalik) saksa keele verb oma iseärasustega selgeks teha ja pähe õppida. Absoluutselt selged ja korrektsed peavad olema abiverbid "sein", "haben", "werden", selged ja korrektsed ka modaalverbid "können", "dürfen", "müssen", "wollen", "mögen", "sollen". siis edasi tugevate (ebareeglipäraste) verbide põhivormid. Mõista on siin suhteliselt vähe, kogu töö on suures osas tuupimine. Saksa verbi puhul võib tuupimisega saavutada teatuid eesmärke oma saksa keele korrastamisel. 9

10 AEG JA AJAVORMID. Esmalt abiverbide pööramine olevikus (Präsens) ja minevikus (Imperfekt). haben - hatte - gehabt (omama) Ich habe wir haben ich hatte wir hatten du hast ihr habt du hattest ihr hattet er,sie,es hat sie haben er,sie, es hatte sie hatten Sie haben Sie hatten sein - war - gewesen (olema) ich bin wir sind ich war wir waren du bist ihr seid du warst ihr wart er,sie,es ist sie sind er,sie,es war sie waren Sie sind Sie waren Verbe "sein" ja "haben" kasutatakse abiverbidena täis- ja ennemineviku (Perfekt, Plusquamperfekt) moodustamiseks Perfekt: Ich bin gekommen Ma olen tulnud Wir haben gemalt Me oleme maalinud Plusq.: Ich war gekommen Ma olin tulnud Wir hatten gemalt Me olime maalinud NB! Üldiselt tõlgitakse need liitajad eesti keeles lihtminevikuga. On vajalik teada, et valdav osa verbe saksa keele liitaegades pööratakse abitegusõnaga "haben". Abitegusõnaga "sein" pöörduvad saksa keele liitaegades verbid, mis väljendavad edasiliikumist või asukoha muutust: Der Junge ist gelaufen. Die Frau ist ins Zimmer gekommen olukorra muutust: Wir sind früh aufgewacht. ja verbid "sein", "bleiben", "werden", "gelingen", "geschehen","begegnen" Sie ist zu Hause geblieben Er ist in Köln gewesen "haben" ja "sein" kasutamine erineb "to have" ja "to be" kasutamisest inglise keeles. werden - wurde - geworden (saama, muutuma) ich werde wir werden ich wurde wir wurden du wirst ihr werdet du wurdest ihr wurdet er,sie, es wird sie werden er,sie,es wurde sie wurden Sie werden Sie wurden Eesti keeles on ajavormid ainult olevikus ja minevikus, saksa keeles olevikus, minevikus ja tulevikus.saksa keeles on olemas 6 verbi ajavormi (olevik, 3 minevikuvormi, 2 tulevikuvormi) A E G AJAVORM NÄIDE Käesolev / olevik Präsens Er liest Möödanik / minevik Imperfekt, Perfekt Er las. Er hat gelesen. Plusquamperfekt Er hatte gelesen. Tulevik Futurum I Er wird lesen. Futurum II Er wird gelesen haben. Ajavormid liigitatakse liht- ja liitajavormideks. Lihtajavormid (Präsens ja Imperfekt) tuletatakse sõnatüvest pöördelõppude lisamise teel. Liitajavormid Perfekt,Plusquamperfekt,Futurum I ja Futurum II tuletatakse abiverbide "haben","sein" ja " 10

11 Olevik (Präsens) ich komme wir kommen ich spreche wir sprechen du kommst ihr kommt du sprichst ihr sprecht er,sie,es kommt sie kommen er,sie,es spricht sie sprechen Sie kommen Sie sprechen Lihtminevik (Imperfekt) NB! Lihtminevikus on 1.ja 3.isik ainsuses (ich, er, sie, es) ühtemoodi - lõputa. Ich kam wir kamen ich fragte wir fragten du kamst ihr kamt du fragtest ihr fragtet er,sie,es kam sie kamen er,sie,es fragte sie fragten Sie kamen Sie fragten Imperfekti kasutatakse teadaandes või jutus, mis puudutab mineviku." Pikem jutustus" sellest, mis toimus minevikus. Näit. ka muinasjutud. Täisminevik (Perfekt) Täismineviku kasutatakse jutustamisel ja dialoogis, mõnikord tähendab ta ka tegevuse lõpetatust. Perfekt tuletatakse abiverbide "haben" või "sein" olevikuvormist (Präsens) ja põhiverbi 2. partitsiibist. Eesti keeles kasutatakse seda minevikuvormi suhteliselt harva, saksa keeles seevastu suhteliselt sageli, tüüpiline võiks öelda. Tõlkimisel eesti keelde kasutada pigem lihtminevikku. Eesti keeles kuuleb täisminevikku palju saare ja hiiu murdes. Ich habe gesehen wir haben gesehen (ma olen näinud) du hast gesehen ihr habt gesehen er,sie,es hat gesehen sie haben gesehen Sie haben gesehen ich bin gekommen wir sind gekommen (ma olen tulnud) du bist gekommen ihr seid gekommen er,sie,es ist gekommen sie sind gekommen Sie sind gekommen Enneminevik (Plusquamperfekt) Moodustatakse abiverbide "SEIN" ja "HABEN" minevikuvormi ja põhiverbi.partitsiibiga. ich war gekommen wir waren gekommen (ma olin tulnud) du warst gekommen ihr wart gekommen er,sie,es war gekommen sie waren gekommen Sie waren gekommen ich hatte gewußt wir hatten gewußt (ma olin teadnud) du hattest gewußt ihr hattet gewußt er.sie,es hatte gewußt sie hatten gewußt Sie hatten gewußt Kasutatakse seoses imperfektiga, kusjuures ta väljendab lõpetatud tegevust, mis eelnes imperfektis (lihtminevikus) toimunule. "Sie gingen zum Platz,,an welchem Klaus gestanden hatte." 11

12 Tulevik (Futurum I) Futurum tuletatakse abiverbi "werden" olevikuvormist (Präsens) ja põhiverbi infinitiivist. Ich werde zeigen wir werden zeigen du wirst zeigen ihr werdet zeigen er,sie,es wird zeigen sie werden zeigen Sie werden zeigen Eesti keeles antakse tuleviku edasi tegusõna oleviku vormidega, ka saksa keeles võib see nii olla, kusjuures tuleviku kandjaks on kontekst. Näit. "Sie besuchen Städte." "Morgen kommt Hans." Eesti keelde tõlkimisel on mõnikord "werden" vaste "saama"/ "hakkama". Sie wird Ärztin. Temast saab arst. Tulevik II (Futurum II) "Wir werden gemacht haben" "Sie werden gekommen sein" Jah? Kasutatakse seoses futuurum I-ga ja ta tähistab saabuvat lõpetatud tegevust, mis eelneb sellele. mida väljendab selles kontekstis futuurum I. Otsustasin siiski lisada ühe näite:""du wirst es schaffen", sagte sie."aber wenn du es geschafft haben wirst, werde ich nicht mehr bei dir sein". " Sa saad sellega hakkama, ütles ta. Aga kui sa selle ära teed, ei ole mina enam sinu juures. (Futurum II on esitatud siin näitamaks kõiki saksa keele aegu). KÕNEVIISID Kindel kõneviis (Aktiv) vt. eelnev, sellele lisaks on veel käskiv (Imperativ), kaudne (Passiv), tingiv (Konjunktiv) kõneviis. Käskiv kõneviis (Imperativ) Imperatiivi probleemiks eeslastele on järjekordselt pöörumine grupi poole, seekord käskivas vormis. On peaaegu võimatu anda reeglit, millal pöörduda grupi poole "Sie",millal "ihr" vormiga. Ka ei aita siin "viisakusnorm", sest ega "ihr" ei ole ebaviisakas. Nagu öeldud ja kindlasti teate seda ka ise, "Sie" on vormiliselt väga lihtne ja seetõttu lauskasutatakse seda palju(mitte õigesti). On situatsioone, kus "Sie" kasutamine pöördumisel grupi poole on.lihtsalt ebanormaalne. Otsustada "Sie" ja "du" vahel on seevastu lihtne, see on teie isiklik suhe könetatava persooniga. Veelkord - "ihr" pöörde äraõppimine ja selle kasutamine on eestlasele kõva tükk. Harjutage! du sprichst / stehst auf / wäschst dich / tanzst / trägst / nimmst / wartest auf mich / sprich! steh auf! wasch(e) dich! tanz(e)! trag(e)! nimm! warte auf mich! "sina" korral moodustatakse oleviku (Präsens) ainsuse 2.pöörde tüvest, kusjuures mõnede verbide puhul lisatakse lõppu -e. Kui verbi tüve lõpus on d, t, chn, ffn on alati lõpp -e. 12

13 Tugevate (ebareeglipäraste verbide "Umlaut" jääb imperatiivis ära. Verbid, milledel on oleviku ajavormi tüves muutus e > i, säilitavad selle muutuse ka imperatiivis. Mõned ebareeglipärasused: wisse! (wissen) sei! (sein) hab(e)!(haben) werd(e)! (werden) ihr setzt euch / nehmt / steht auf / tanzt / lest / wartet auf mich usw. setzt euch! nehmt! steht auf tanzt lest wartet auf mich usw. "teie" mitmuse korral, pöördumisel grupi poole, kellega on enamvähem "vennalikud" suhted, moodustatakse imperatiiv mitmuse 2. pöördest, kusjuures jäetakse ära asesõna "ihr". Mõned ebareeglipärasused: wißt!(wissen), seid! (sein), werdet! (werden). Imperatiivi nn viisakusvormiks on siis see lihtne "Sie" vorm. Seda moodustatakse verbi ja asesõna asukoha vahetamise ja vastava intonatsiooniga. Verbi lahutatav eesliide on lause lõpus. Raten Sie mal! Legen Sie bitte ab! Stehen Sie auf! Ebareeglipärasus: seien Sie! Imperatiivi mitmuse 1.pööre - "meie"moodustatakse oleviku (Präsensi) mitmuse 1.pöördest, kusjuures muudetakse isikulise asesõna asukohta (asub tegusõna taga). Gehen wir spazieren! Stehen wir jetzt auf! Mingem jalutama! Tõuskem nüüd üles! Imperatiivne vorm võib olla väljendatud ka verbide "wollen" ja "laßt uns" abil. Wollen wir uns bekanntmachen! Saagem tuttavaks! Laßt uns singen! Laulgem! Kaudne kõneviis (Passiv) Da werden gute Fachleute ausgebildet. Die Altstadt wird restauriert. Wann wurde Tallinn gegründet? Von wem wurde dieses Haus projektiert? NB! Tõlge Seal koolitatakse välja häid spetsialiste. Vanalinna restaureeritakse. Millal Tallinn rajati? Kes projekteeris selle maja? Kaudne köneviis (Passiv) moodustatakse abitegusõna "werden"ja mineviku kesksõnaga (Partizip II). Liitaegades lisandub veel abiverb "sein" ja siis võtab "werden" seniolematu vormi - worden-. Võimalikud on kõik ajavormid, enamtarvitatavad kõnes on olevik (Präsens) ja minevik (Imperfekt). Ich werde gefragt (Präsens) (olevik) Mind küsitakse Ich wurde gefragt (Imperfekt) (lihtminevik) Mind küsiti Ich bin gefragt worden (Perfekt) Mind küsiti Ich war gefragt worden (Plusquamperfekt) Mind küsiti Ich werde gefragt werden (Futurum I) Mind küsitakse Ich werde gefragt worden sein (Futurum II) Mind küsitakse 13

14 Vormilt majesteetlikku kaudset kõneviisi (Passiv) kasutatakse väga sageli kirjatöödes (teated, kirjandus, ajaleht, teaduslikud artiklid jms) ja ka kõnekeeles. Kõnekeeles kasutatakse kaudse kõneviisi asemel MAN, mis ju ka on kaudse kõneviisi väljendus. Pealegi on meile, välismaalastele MAN hoopiski kergem vorm, arvestades selle moodustamist lihtsust. Mäletate: In Italien spricht man auch Deutsch gesprochen Am Abend trinkt man Tee aga Passiv In Italien wird auch Deutsch Am Abend wird Tee getrunken. Kaudne kõneviis (Passiv) võimaldab tegijat e. tegevuse subjekti lauses nimetamata jätta, või pole see subjekt olulise tähendusega. In Tallinn wird viel gebaut Tallinnas ehitatakse palju. Sie werden in der Halle erwartet Teid oodatakse vestibüülis. Tegijat on võimalik kaudses kõneviisis (Passiv) väljendada von + Dat. elusolendite puhul ja durch + Akk. eluta olendite puhul Tallinn wird von Touristen viel besucht. Tallinnat külastavad paljud turistid. Tõlkimisel eesti keelde kasutatakse eesti keeles aktiivi. NB! Nn halvad tõlked saksa keelest eesti keelde tunnebki ära kaudse kõneviisi tõlkimisest. Tingiv kõneviis (Konjunktiv) "ks -ks" Wenn das Wetter gut wäre, würde ich gern ins Freie fahren. Kui ilm oleks ilus, sõidaksin ma meeledi loodusesse. Warum hast du nicht telefoniert? Ich hätte dich gern abgeholt. Miks sa ei helistanud. Ma oleksin sulle meeleldi vastu tulnud. Oleviku ja tuleviku jaoks kasutatakse tingivat kõneviisi (Konjunktiv) vorme, mida moodustatakse lihtminevikust (Imperfekt). See vorm väljendab täitumatut soovi ja ebareaalset tingimust. Es lebe unsere Freundschaft. Elagu meie sõprus. Oleviku (Präsens) vormidest moodustatud tingiv kõneviis väljendab seevastu teostatavat, reaalset tingimust Präsens (teostatav) Imperfekt (ebareaalne, teostamatu) ich lebe wir leben ich lebte wir lebten du lebest ihr lebet du lebtest ihr lebtet er,sie,es lebe sie leben er,sie,es lebte sie lebten Sie leben Sie lebten Ebareeglipärastel tegusõnadel on lihtminevikus (Imperfekt) suffiks -e ja "Umlaut" Ich käme wir kämen du kämest ihr kämet er,sie,es käme sie kämen Sie kämen "sein" P R Ä S E N S I M P E R F E K T ich sei wir seien Ich wäre wir wären du seiest ihr seiet du wärest ihr wäret er,sie,es sei sie seien er,sie,es wäre sie wären Sie seien Sie wären 14

15 "haben" P R Ä S E N S I M P E R F E K T ich habe wir haben ich hätte wir hätten du habest ihr habet du hättest ihr hättet er,sie,es habe sie haben er,sie,es hätte sie hätten Sie haben Sie hätten "werden" P R Ä S E N S I M P E R F E K T ich werde wir werden ich würde wir würden du werdest ihr werdet du würdest ihr würdet er,sie,es werde sie werden er,sie,es würde sie würden Sie werden Sie würden Võimalikud on kõik ajavormid: er komme / schreibe Präsens er käme / schriebe Imperfekt er sei gekommen / hätte geschrieben Perfekt er wäre gekommen / hätte geschrieben Plusquamperfekt er würde kommen / schreiben Futurum I er würde gekommen sein / würde geschrieben haben Futurum II Kasutamine: reaalne, teostatav ja ebareaalne, teostamatu soov,võõra ütlemise edasiandmiseks(er fragte, wann der Zug komme) ja kaudses kõnes. Infinitiiv ja kildsõna ZU (Infinitiv mit und ohne "zu") "ZU" on üldse mitu tähendust: Komm zu mir! Eessõna (väga sageli esinev). Der Rock ist zu lang. Tähenduses "liiga" Mach das Fenster zu! Tähenduses "kinni". I N F I N I T I V M I T U N D O H N E Z U Schwer zu sagen. Raske öelda Ich habe die Absicht, einen Wagen zu mieten. Mul on kavatsus autot ürida. Heinrich schlug vor, eine Ausstellung zu besichtigen, H. tegi ettepaneku näitust vaadata AGA: Ich möchte eine Ausstellung besichtigen. Ma tahaksin näitust vaadata. Sie müssen die Ausstellung besichtigen. Te peate näitust vaatama. Lassen Sie mich mal sehen! Lubage mul vaadata! Ilma kildsõnata "zu" tarvitatakse infinitiivi (-da tegevusnime) modaalverbide järel (können,müssen, dürfen, wollen, mögen, sollen) ja järgnevate tegusõnade järel : lassen, bleiben,sehen, hören, fühlen, gehen, kommen, fahren, laufen) Eesmärgi väljendus: 1. um... zu Ich bin da, um möglichst viel zu erfahren (Alus jääb samaks) 2. damit Ich bin da, damit Sie möglichst viel erfahren. (Alused on lauseosades erinevad) Ma olen siin, et (ma) võimalikult rohkem teada saaksin Ma olen siin, et teie võimalikult palju teada saaksite. 15

16 Modaaltegusõnad (Modalverben) Need kuus tegusõna tähistavad tegevust põhjustava subjekti sisemist seisundit tegevuse suhtes - nii teatab teoreetiline grammatika. Igal modaalverbil on oma põhitähendus ja kõrvaltähendused. Ka on nende tegusõnade pööramine erandlik - segu olevikust ja minevikust, mille tõttu neid nimetatakse mõnikord kõlavalt "Präterito-Präsentiaverben). KÖNNEN - KONNTE - GEKONNT (A) O L E V I K / P R Ä S E N S L I H T M I N E V I K / I M P E R F E K T Ich kann wir können ich konnte wir konnten du kannst ihr könnt du konntest ihr konntet er,sie,es kann sie können er,sie,es konnte sie konnten Sie können Sie konnten Oleviku ainsuse pööretes näeb üks modaalverb välja nagu oleks ta tugev (ebareeglipärane)tegusõna lihtminevikus,mitmuse pöörded on "normaalsed". Modaalverbide tähendusest: KÖNNEN (A), konnte, gekonnt - võimeline olema; teadma / oskama; luba / õigus; Der Kranke konnte nicht gehen Haige ei saanud käia Er kann Französisch Ta oskab prantsuse keelt Sie können anrufen Te võite helistada DÜRFEN (A), durfte, gedurft tohtima, luba/õigus; eitavas vormis keeld; võimalik olema; Darf ich hier bleiben? Kas ma tohin siia jääda? Man darf hier nicht rauchen. Siin ei tohi suitsetada Sie dürfte Recht haben. Tal võib õigus olla MÜSSEN (U), mußte, gemußt - füüsiline või objektiivne vajalikkus; kindlusega oletus; Er muß sich erholen Ta peab puhkama Der Plan muß erfüllt werden Plaan tuleb täita Sie muß deine Adresse vergessen haben Ta unustanud (kindlasti) sinu aadressi SOLLEN (O),sollte, gesollt -hädavajalikkus,mis sõltub1.käsust;2.võõrast tahtest;3.kohustusest Wir sollen an der Geburtstagsfeier teilnehmen Me peame sünnipäeval osalema Sie sollen das nicht tun Te ei pea seda tegema Soll ich das Buch mitbringen? Kas ma pean raamatu kaasa õtma? (Piibli kümme käsku: Du sollst nicht.... Käsk tuleb ülevalt, Jumalalt) MÖGEN (A), mochte, gemocht - meeldimist / poolehoidu / sümpaatiat väljendav - to like ing.keeles, soovi (tingivas kõneviisis ); oletust; Er mag Mozart Talle meeldib Mozart Er möchte baden. Ta tahaks supelda. Er fehlt. Er mag krank sein. Ta puudub.(ilmselt) on ta haige WOLLEN wollte, gewollt - (I), tahtma / soovima; tulevikus toimuv; käskiv kõneviis "meile" Er will schlafen Ta tahab magada Er will zum Arzt gehen Ta tahab arsti juurde minna Wollen wir singen! Laulgem! Eestlasele on raskus "können" ja "dürfen" õige kasutamisega. Mõlemi verbi puhul on eesti keelde tõlkimisel võimalik "võin",ei või"jne. Kodune ülesanne: tõlkige saksa keelde "kas ma võin sind suudelda?" - "Darf ich dich küssen?", sest "Kann ich dich küssen?" tähendab, "Kas ma jaksan / oskan sind suudelda". Võõrapärane oma akusatiiviga on ka "mögen", aga sellel verbil on analoogia inglise keele "to like". NB! Vormilt on modaalverbidega sarnane "wissen" 16

17 Oleviku ja mineviku kesksõnad (Patizip I und Partizip II) singend (laulev, lauldes) gesungen (lauldud, laulnud) lesend gelesen versprechend (tõotav,lubades) versprochen sing +(e)nd vt.põhivormid Kasutatakse omadussõnaliselt, tegusõnaliselt ja nimisõnaliselt. Neid käänatakse nagu omadussõnu (Adjektiv): artikli muutudes lõpus en. das singende Kind laulev laps (Omadussõnaliselt) das versprochene Land tõotatud maa mitgebrachte Bücher kaasatoodud raamatud liebende Frau armastav naine Kesksõnad (Partizip) on lähedased omadussõnadele (Adjektiv). On terve rida kesksõnu, mis on läinud üle omadussõnade kategooriasse. (verrückt - hull, verlegen - kohmetunud, spannend - põnev, ausgezeichnet - suurepärane, glänzend - hiilgav, dringend -tungiv Partizip II on verbi liitaegade sisutähistav sõna. Man hat lange gesungen. Er hat viele Fragen gestellt. Sie haben da nicht geschlafen Lauldi kaua. Ta esitas palju küsimusi Nad ei maganud seal. Nimisõnaliselt: käänduvad nagu omadussõnad (Adjektiv): der/die Bekannte, Angesellte, Reisende, Verwandte, Gelehrte usw.:artikli muutudes lõpus en. OMADUSSÕNA (Adjektiv) On olemas kolm käändkonda: tugev (pronominal), nõrk (nominal) ja mittekäänduv lühivorm. Tugevas käändkonnas käänatakse omadussõna nagu "dieser", "diese","dieses" ja tema lõpud on mitmekesised - kleiner Mann, kluge Frau, begabtes Kind Nõrgas käändkonnas on (NB!)üldiselt lõpp -en, ainult kõigis ainsuse käänetes ja ainsuse akusatiivi nais- ja kesksoost sõna puhul on lõpp -e. der kleine Mann, des kleinen Mannes, die kluge Frau, der klugen Frau jne. Omadussõna võrdlusastmed: (Komparationsstufen) Ich fahre schneller als mein Mann (schnell I) Meine jüngste Tochter geht in die Schule.(jung II) Algvõrre (Positiv) Keskvõrre (Komparativ) Ülivõrre (Superlativ) schnell schneller der,die,das schnellste jung jünger der,die,das jüngste a, u, o saavad enamikes sõnades kesk- ja ülivõrdes täpid (Umlaut) Ülivõrre on alati määrava artikliga (nagu ka järgarvud). Ülivõrdel on ka muutumatu vorm: am...(e)sten am schnellsten (kõige kiiremini) am jüngsten (kõige noorem) ERANDID: gut besser der,die,das beste / am besten hoch höher der,die,das höchste / am höchsten groß grösser der,die,das größte / am größte nah näher der,die,das nächste / am nächsten 17

18 VEIDI SIDESÕNADEST (Konjunktionen) Sidesõnad, mis ei mõjuta sõnade järjekorda: und, denn (sest), aber (aga), oder (või) sondern (vaid). Alus-öeldis järjekord. Wir aßen und tranken Kaffee. Er war müde, denn er hatte viel gearbeitet. Sie arbeitete, aber sie wußte nicht warum. Er saß rauchend da, oder las ein Buch. Ich sang nicht, sondern ich ich hötre die Platten. Sidesõnad, mis mõjutavad sõnade järjekorda: obwohl (kuigi), wenn (kui), als (kui), seit (sellest ajast kui...), weil (kuna), da (kuna) jne. Öeldis-alus järjekord. Obwohl er schläfrig war, lies er immer noch weiter. Wenn er viel Zeit hat, geht er spazieren. Als er nach Tallinn kam, war er 18. Seit sie allein wohnte, muß sie viel arbeiten. Er war glücklich, weil er sie sah. Da es schon spät war, ging man schlafen. Lauseehitus (Syntax) saksa keeles on hiigelpeatükk, jäägu see puudutamata. Ainuüksi kõrvallause liike on mõniteist. Kommentaarides pole juttu saksa nimisõna soost ja arvust. Sellest saaks väga mahuka peatüki reegite ja eranditega. Need on toodud ära ka kõigis korralikes grammatikates. Leidke kuldne kesktee kahe äärmuse vahel proovige omandage kõik nimisõnad koos nende artiklite ja mitmusevormidega ja samas ärge hoolige sõnade soost ja mitmusest! Saksa nimisõna soost ja arvust (Geschlecht und Singular / Plural) mõningad kurioosumid. Näiteks on saksa keeles kesksoost(asisoost) st. sootud mõned kahtluseta naissoost olendid nagu" das Weib" - naine," das Huhn"-kana, "das Mädchen" - tütarlaps," das Fräulein" - preili. Kas see on saksa keele looja näpuviga? Õnneks on on olemas naisoo päästmiseks ka sõnad "die Frau" ja "die Henne", vastavalt tähendusega "naine" ja "kana". Broilerina süüakse Saksamaal "das Huhn", muutes ta toppelt asisooliseks - "das Hühnchen",või siis sootuks muudetud kukke der Hahn das Hähnchen. Liide (Suffix) -chen ja -lein annavadki lisamisel alati kesksoost olendeid, tähendusega -kene (Deminutiv). Seega Hänschen und Gretchen on mölemad sootud. Nagu alguses öeldud, need on ainult kommentaarid saksa keele grammatikale. Minu arvates on seda üsna palju, et oma saksa keelt korrigeerida ja puhastada. Arvan ka, et verbile võiks rohkem tähelepanu pöörata, kui substantiivile tema soos ja arvus. Lõpetuseks M.Twainilt:" Mõned saksa keele voorused: kõik nimisõnad algavad suure algustähega. See on väga hea, sest nii saab need momentaanselt teistest eristada. Suur voorus on ka see, et saksa keelt kirjutatakse peaaegu nii, nagu räägitakse. Saksa keele ortograafia on õpitav ühe tunniga... 18