73. aastakslk. Ilmub Iga plewj

Transkript

1 Postimees 73. aastakslk. Ilmub Iga plewj Toimeta** ta tatitaee aadress: Poatimees", Tarta. K6netraacttd: talitusel ar. 80; pea- ja tegevtoimetaja 2-86; toi metuse sekretir 9-86} kaugekõned ja Tartu teated Teiegrammi-aadr.: postimees-, Tartu...Postimees*4, Tai linna, Wene tn. nr. 1. kõnetraadid ja Toimetuee kõnetoonid; Jaani tftn. nr.ll/13, lehe toimetu ses Iripiewal kl e. 1. ja 6 7 p. L Peatoim, kõnet Tarvitamata kisildrjed hoitakse ainult sellekohasel soowil alal..postimees" asub Jaani t nr. 11/13 (omas majas) fllikooll nrasta...postimehe" raamatukauplus Suurturg 16, telefon 290. Aadressi omatmlst korral tuleb 29 senti maksa ja wana aadress fllea anda. Oksik number 5 senti. uiuni3«hiiitfi Koduaual»; 1 kma porti*» 1 kr. 50»«ti. portit. I kr.»«aü S...».70,. 1 w WXljamaaiss 1 km port» 4 krooni. Poola, Liti ja Leedumaal» 1 kr. 50 s km. Kuulutuste üh» w»»ru millimeeter kuulutuste küljel S sent!, lehe eesotsas 10 senti, tekstis kuulutuse kirjaga 12»e»t» J«tekstis teksti kirjaga 15 senti. Eelmise päeva õhtul kell ülesantud kuulutused ilmuvad järgmisel päeval. Pühapaevasessi lehte lõpetatakse kuulutuste vastuvõtmine laupäeval kell - Hinnaliste lisada tellimishind:..sädemed* > senti kuua..lasteleht" 30 senti veerandaasta». Tervis" veerandaastal 60 senti. Tellida võib lehte igast päevast alates kwu iga kui viimase päevani. Nr. jif9 aupäetoal, 28. detsembril a. Tänast lehte on 6 lehekülge Nr. 351 M M Tto" fa edasi. Hiilgav esi- M MHm M teadus! Suurepärane eeskava.v M M M M nsltelinsl ja näitelaval. Maiuspala kinosõpradele! Nflltellnal maailma 150kfllms Suurlinna liblikas. (Armastuse ballaad). Katkestav draama nüüdseaia suurlinna elust 12 o. Peaosas kuulus Jaapani iludus ANNA MAY WONG, Aleksander Granaeh j. t Suurlinna Ööklubid, kihisev elu ja pöörane kirg, ilusad naised Ja valitud veinid. Seda pilti kogu Tartu vaatama. Tore nali 2 osas. Algus kl. 5, pühap. k. 3 p. 1. Nfiitelavals Uus, kölk uus t Suur mitmekes. divertlssement 1) Populaarne näitleja EMIL ALEKSO koomik, hu morist ja lõbus vestleja. 2) 2 VERBATUS 2 vene karakter-, plastilised ja koomilised tantsud. Ainukene žaanr sellel alal. 3) Anatoomia ime» inimene luudeta, kuulus CHARLY ROBERTS. Uus! Ennenägemata! Pühapäeval, 29. detsembril rahvaetendus. Haruldane põnev draama KAHEVÕITLUS (DUELL). Algus kell 10 ja 12 päeval. rna (ftiedel JCarald JCafcsberg kihlatud 24. XII. 29. Tartu Erakordselt annan «SM kursuse mis algab 7. jaan a. Kursustele registreerimine iga päev kl. 8 homm. kuni kl. 6 õ. Karl Abeli töökojas, Poe tän. 9. Kursused on õhtused. Rätsepmeister A. PIHU. Näisid nurjuwat kõik lootused tänawust jõule pühitseda traditsioonilises jõuludekorat sioonis, kus lumi katab tänawaid ja pakane joonistab aknale sädelewaid jääõiekksi. Kuid üheteistkümnendal tunnil hakkasid need lootu sed osaliselt siiski täituma. Jõulu laupäewa hommikuks oli ilm muutunud üle õõ. elawhõbe soojamõõtjas oli laskunud mõne pü gala wõrra allapoole nulli ja pori oli korraga kadunud, hall taewas Pisut sinakamaks ja sel gemaks muutunud ning wallandunud kõle põh jatuul, mis kippus naasklina puurima läbi õhema kehakatte osa soojast hellitatud kodanik kude ihu kallale. Sellise sissejuhatusega algaski jõululaupae wane askeldus jõulupalawiku" wiimased silmapilgud. Niipea kui kauplused awati, al gas neisse ostjate wool, eriti rohkeks paisus see koloniaal- ja teistes toiduainete kauplustes, kus paiguti tekkisid päris korralikud sabadki". Siplegapesana kihas ka turg kuigi siin maainimest oli wähem kui eelmisel päewal, selle eest aga linlasi jälle erakordselt. Palawik" walitses ka jõulukuuskede turul, mis rohkele kaubale waatamata oli jõululau päewaks juba sedawõrd läbi sõelutud, et üht last korralikku kuuske wõis tikutulega otsida. Rutt... jooks... kaupluste uste pau kumine... pakid ja pakid, neist on täidetud käed ja üliriiete nööbidki... wurawad autod ja omnibused pakiderohke ning lõbusatujulise sõitjaskonnaga... Nii weerewad tunnid, kuni kõlab raekoja kella kolm kõmawat lööki, siis hakkab liikumine raugema kauplused on suletud, jõulupala wikul on lõpp. Tänawad tühjenewad tunniks paariks, siis lainetab üle linna Pühad politsei kroonikas. Politsei kroonika andmetel on olnud tänatvused jõulud TartuS täielikud rahupühad. KriminaÄ politseis on registreritud kaks tvähemat kuritegu, kuna wälispolitseil tuli tegemist teha ainult joodi kute taltsutamisega. Joobnuid oli toimetatud po litsei wahituppa jõulu laupäewast wiimase püha lõunani 12. Neist jöulu laupäewal 10, esimesel pü hal üks, teisel ühtki ja kolmandal LZS. Kriminaalpolitseile teatatud kuritööd on toime pandud esimesel pühal ja sellele järgnewal ööl. Päetva ajal on warastatud Kitvi tän. 42 elutse ival Jaan Babinal lahtisest korterist seinalt hõbe taskukell. Öösel on sisse murtud Õnne tän. 87 asu wasse toiduainete kauplusse. WaraS on murdnud akna kaudu keldri, kust lahtise luugi kaudu roni nud kauplusse. Ära on wiidud tubakat, paberosse, MhehtSraha jne., kokku umbes 100 kr. wäär wses. Raudteel on elawale liikumisele waatamata pühad rahulikult möödunud. Pole olnud Tartu jaamas ühtki õnnetust ega suuremat korrarikkumist. Nõudlikkus tõuseb. Soolaputka külaline: Kuidas, &\l ei ole jõulupuudki ja toote mind siia." Tartlase tänawused jõulud. AsteiduSrikaStele ettewalmistustele järgnesid waitsed püh«d. kirikukellade mahe köla kutse jõuluõhtusele jumalateenistusele. Ning jälle paisub liikumine, kirikute lähedas tel jalgteedel kaswab üksikutest inimestesalka dest rahwawool, omnibused on sõitjaist täis kiilutud, taksoautodki on suurelt osalt kõik sõi dus, nende wurin ja signaalpasuna tuututa mine kõlab omapärase kõrwalhelina kirikukel lade kutsuwas kõlas. Kirikud, dekoreeritud kuuskedega, mille oks tel sädelewad küünlad, täitumad pea wiimse platsini publikust, ning peagi kõlab kõike haa raw wõimas jõulukoraal. Jõuluõhtused jumalateenistused pole pikad ja nii jätkub peagi jälle suurem rahwawool tänawail. Wana traditsiooni järele tõttawad nüüd need, kellel kalmistul omakseid, sinna küünlaid põletama ja nii muutuwad peagi elutud, pimedad surnuaiad tuledes kuma waiks. Kuid küünalde süütamisega on rohkes ti hoolt ja waewa, sest wahepeal on tuul tun duwalt paisunud ja kipub tuld kustutama. Ja külm on. Kella V2B ajal süüdatakse raekoja ees mit mesüllatte hiigla jõulupuu, millel sädeleb hulk clektriküüulaid. Koguduste Panga rõdult toob Wabadusristi Wendade malewkonna orkester koraale kunldawale. Ümber kuuse koguneb tihe rahwahulk ja kuulu tab hiir-wagusi. kui lainetab rõdult alla wm mas koraal: Kõik taewad laulawad Jehoo wale kiitust". Tekib mingi eriline harras meeleolu jõulud on alanud. Kuid kaua ei saa kodanikud paigal püsida ja kuuske waadel da, sest kõle tuul ja külmaks muutunud ilm sunniwad liikuma. Öösel wallandub wäike lumesadu, mis tuule tõttu peagi pisikeseks tuisuks- kujuneb ning esimese püha hommikul on tänawad ja katused õhukese peenlume korraga kaetud, mõn da kohta on tekkinud wäike hangekenegi jõulumeeleolu on täielik. Harjumus. Kelner, pühade arwe!" Esimene Püha möödub üldiselt waikuse tähe all. Suletud on kõik asutused, ka kohwikud ja restoranid, omnibused ei sõida. Seda sügawat jõulurahu häiriwad ainult kirikukellad, kutsu des kodanikke jumalateenistusele. Ja jälle täi tuwad kirikud. Muidu; liigub inimesi üldiselt wähe, on ju esimene püha kujunenud selleks pühade osaks, mis weedetakse enamasti kodus kitsamas perekondlikus ringis. Rohkem liikumist tõi keskmine püha, kuigi mitte just eriliselt palju. Restoranid ja koh wikud olid awatud, bussid" sõitmas ja rah wast rohkem liikumas - - on ju keskmine püha külaskäikude päewaks. Õhtul külastati kino sid ja teatrit ning muidki pidustusi, kuid wõr reldes mõnede teiste pühadega siiski tagasihoid likumalt. Wiimanepüha ei erinenud paljut eelmisest. Samuti kui keskmisel pühal külastati nüüdki teatrit, kinosid ja piduõhtuid ning puhati, et wastu minna saabuwale argipäewale. Paar wäikest tuleõnnetust. Mõnedele pisikestele sündmustele lisaks suhtus ka paar tväikest tuleõnnetust. Tähe tän. oli esi mese püha õhtupoole ühes majas suitsutorus nõgi suure hooga põlema süttinud ja keskmise püha hom mi kui oli Majaomanikkude Seltsi raudahju all pö rand tuld tootnud. Mõlemal juhusel kutsuti lend salk kohale, kes tule kohe sumbutas. Waiksed rahupühad Tallinnas. Tallinnas möödusid pühad üldiselt wäga waikselt. Pühade-eelsetel päewadel oli mär gata, et alkoholi märksa wähemal määral os' teti kui eelmistel aastatel. Peaaegu kuski! riigi wiinapoodide ees polnud märgata wiina soowijate sabasid. Wähesest alkoholitarwita misest ongi järgnenud üldiselt rahulikud pühad. Weel pühade laupäewal oli tundmus, et jõulukohast ilma ei tule. Kuid pühade laupäe wa õhtul juba oli ilm muutunud külmemaks ja maa külmas. Lisaks sellele hakkasid ilmuma esimesed lumekübemed, mis warsti muutus kergeks tuisuks. Külm waheldus sulaga, mille tõttu teed muutusid linnas äärmiselt libedaks. Puncksed ei puhanud. Kommunistid andsid politseile Soomes, Lätis ja Saksamaal tööd. Helsingist, 27. dets. Helsingis ja maal wangistati pühapäewal enne pühi kom munistliku parlamendi rühma sekretär Kuu stla ühes abikaasaga, kommunistliku noorsoo ühingu sekretär Wäätäinen, kommunistliku metallikutseühingu ökonom Lahtinen ja weel mõned teised kommunistid. Ri i ast, 27. dets. Läti politiline politsei paljastas Läti kommunistliku erakonna ja Läti kommunistliku noorsooliidu salatrükikoja ühes arhiiwiga ja raamatukoguga. Saadi kätte hulk tähtsaid dokumente. Wangistati wiis isikut, kelle juhatusel trükikoda töötas. Berliinist, 27. dets. Berliinis oli pühade laupäewal kokkupõrkeid kommunistide ja politsei wahel. Inimesi sai haawata. Walge Maja leekides. Tuli ühisriikide presidendi lossis. Washingtonist, 26. dets. Tuli ha witas Washingtoni Walgas Majas ametkon. dade ruumid. Osa arhiiwist hukkus. Kuid president Hooveri isiklikud dokumendid Pääs teti. President Hoover wõttis isiklikult osa ametkondade dokumentide päästmisest. Paiguti olid teed nii libedad, et autobused ei suutnud Wiru tänawalt sõita üles Raekoja platsi poole ja weeresid teel tagasi. Keskmise püha õhtupoolikul oli juba suurem lumesadu ja ilmusid wälja woorimehed saani dega ja helisewate aisakurinatega. Siis oli jõulumeeleolu pealinnas juba täielik. Wiimasel pühal aga tekkis suur sula, mis suurema osa lumest ära wiis. Üldiselt möö dušid pühad wäga waikselt. Ka politsei aresti maija wäljamagamisele tviimisi on olnud wõr reldes eelmiste aastatega haruldaselt wähe. Selle eest aga oli suur tungi kinodesse ja teatrisse. fk _ i i% EESTI OMAVALITSUSTE KINNCTUSSELTS Voungi kawa wõit. OMA asub nüüd uutes ruumides oma majas Tartus, Riia tän. nr. 41. Tel. S 44, 5~62 Toimib endiselt kinnitusi kõige soodsamatel tingimustel ja uuemate põhimõtete alusel. TEADAANNE. Ühisus westonia Eksporttapamajad" Tartus, toimetab tuleval nädalal (29. Xli I. 30.) peekonsigade vastuvõtmist alljärgnevatel päevadelt * SÕMERPALUS pühap. kella 11 3 PUKAS teisip. kella 12-3 VÕRUS esmasp JÕGEVAL neljap. kella B */*l ANTSLAS esmasp KAAREPERES neljap. kella 9-1 KEENIS teisip ELVAS neljap. kella 11 3 Peale 4. jaanuari a. on peekonsigade vastuvõtmine endistel päevadel. Ühisus Estonia Eksporttapamajad" Tartus, Teguri tdn. Telefonid t Juhataja il'64. Kontor 11~24. Saksa tagurlased kukkusid HMzawalt" läbi. Berliinist, 23. dets. Rahwahääletuse tulemused on nüüd lõpulikult teada. Regist reeritud walijaid oli inimest. Rah wahääletamisest wõttis osa kokku walijat. Neist hääletas rahwus liku wabaduse seaduse" poolt?)oimgt plaa ni wastu ja wastu hää lesedelit tühistati. Nahwusliku wabaduse Pudelite sarnadus ei määra kaugeltki veel mitte sisalduse sarnadust. Juhime õlletarvitajate tähele panu meie firma märgile inglise ftroon Lo ><* MJBO* pudelil kui ka pudeli sildil. M A. le oq. ugupeelud tellimiste vastuvõtjad.! Trükist ilmusid aastaks Postimehe",,Maamehe" ja nende kaasannete uued tellimiste vastuvõtmise raamatud. ~Postimehe" talitus palub kõiki neid telli miste vastuvõtjaid, kellel veel puuduvad a. tellimiste vastuvõtmise raamatud, sellest tea tada, et saaks neile viibimata uued raamatud käite saata. Kõiki tellimiste vastuvõtjaid senise hoolsa tõõ eest tõsiselt tänades, jääme sõbraliku ter vitusega..postimehe" talitus. Kauba- tellimise fa saafektvfa raamatu* raamatukauplus Tartus* Suurturg lö. Telel lduse" wastuwõtmiseks oleks tarwis olnud häält. Seega on hääletus lõppe ld rahwuslaste täieliku lüüasaamisega.

2 2 Saxpikwol, «klframl ltm. «.,P o I i I tn e e i" Nr. 351 Liiga suure pessimismi wastu Wäijawaateid tehakse mõnikord halwemaks kui fee Dn wastuwaidlemata tõsi, et suurem osa todanilkudest meie majanduselu hindamisel Praegu pessimismisse kaldub. Igalt poolt kuulud kaebeid raskete päewade üle, kõik nõua toad oma esitajate kaudu riigilt abi ja toetust. KukwSrd õigust, on see pessimism? Kas et tundu ta mõnigi Lord wahest liialdatuna, suuremana kui seda reaalsed olud õigustawad? Kaubandusdirekwr A. G u t m a n kuulub nende hulka, kes juba oma ameti tegewuse tõt tu on eriti kwalifitfeeritud sarnaste küsimuste käsitlemiseks. Tema toon on kindlasti opti mistlit. Meie majandusime seisukord ei ole tõe poolest mitte nii katastroofiline, nagu teda tih tipeale kujutatakse, algab ta. Kui on raskusi tunda, siis on fee ainult jsrete nõrkus haigusest mida majandusorga msm eelmisel aastal Mi põdes. Ei wha prohwet olla, tui kinnitan, et tule» aasta meile aktiiwse kaubabilansi toob. Wõidakse ehk wäita, et tulewik meile aina paha ennustab: Saksamaa suleb oma turu meie wõile, Soome annuleenb meie tolli soodustu fcfcf Leeduga ei saa meie kaubalepingut, tolli umoon Lätiga on maha maetud, ühesõnaga -- tvälismajanduspolitiline seisukord on kõige hakwem. Need minule lubatud ajalehe weerud ei wõimalda mu? kõiksugu sta tistiliste andmete ja wäidetega wälja wlla, kuid ma julgen kinnitada, et wälispolitiline konjunktuur majanduslikult meile kaugeltki Mitte nii halb ei ole. Saksamaa ei tõsta mitte esimest korda oma wõitolle, waid ta tegi seda juba ja a. Tolliwaba wõi pandi Saksamaal cu 22,5 margalise tolli alla (100 kg), a. kõrgendati seda Zü margani, millest Soomele anti alandust 2VJ maäa 100 kg hecckt. Kui waadelda Berliini börsi wõihin» dasid tvllimuudatuste ajajärkudel, siis näeme, et börs on hindade suhtes reageerinud, kui Nmdelik baromeeter. Tolli tõstmisega on ka wastawalt wõi hind tõusnud. Darwitaja on toe, kes pemnisät esimese järgu tarbeainete tol maha kannab. Saksa sisseweo statistika km* nitav, et ka wõi sissewedu pole selle tõttu wä' honenud, ümberpöördult, see on järjest toswa nud. Ei ole ka põhjust arwata, et Saksamaa! korda läheb nii järsku oma wõi vroduktstooni tõsta. Uue Sovme-Snksa kaubalepingu järe le alandab Saksamaa oma wõi tolli, alates ja wiib sille a. 30 marga peale doppelt tsentnerilt jälle tagasi. Samuti on meil teada, et Saksamaa oma idapoolsete tera tvilja kaswatajwte huwides kõrged terawilja tollid seadis ja hoolitseb'weel oma tolli tagasimaksu süsteemiga kõrgete terawilja hin dade eest. Kõrged terawilja hinnad aga ei soodusta karjakaswatust. Seega halwawä» te rawilja tollid wõitollide mõju karjakaswatuse edmdamisel. Peale selle tulewad ka meile osaks mõned soodustused wineeri alal, mida Saksamaa Soo utele kompensatsiooniks annab. Arusaadawalt on ka meil moraalne õigus mõningaid kompen.satsioone Saksamaalt nõutada. Ms puutub tegelikult on. MiiwliitMttiMcitlMii ka«ba»dut>i»«kt»ri A G«t«a»tga. Soome kaubalepingu rewideerimisesft, siis usun imkult, et uus leping mõlemale poolele laiemaid soodustusi toob. Hiljuti Soo mes läbi wi-idud mõningad tollitõstmised ei ole selle juures mingisuguseks takistuseks. Arusaadcuvallt on iga riigi wantfust õigus ja kohus oma tööstust ja põllumajandust hawito iva wäliöwõistluse eest kaitsta. Seda oleme meie teinud ja seda teab ka Soome. Kui waat leme EeSti-Soome kaubawahewst lähemalt, siis näeme, et nagu Eesti nii ka Soome kau bad ei wõi meile wastastikku olla hädaohtli kub. Hädaohtlik on ikkagi peamiselt tolman* date suurriikide wõistlus. KaitStvS oma töös tust ja põllumajandust wiimaste saaduste eest wajalikkude tollidega, wõime wastastmu tei ne teise kaubale soodustusi anda, mis enam su gugi hädaohtlikud ei ole oma rahwamajsndu sele. Kartulite sissewedu Soome oli senini täitsa tolliwada, nagu meile nii ta Saksa» maaale. Soome wiidi suurel määra! Saksa kartuleid ja Nad wõistlesid seal meie kartuli-- tega. Soome walitsus, arwestades põllumehe raske seisukorraga, on tarwilikuks pidanud st da suurt kartulite sissewedu natuke piirata, maksma pannes sisseweo tolli. Loomulikult peaks nüüd esimeses järjekorras Saksa kartul Soome turult kaduma, sest Saksamaa on Soo me wõile tolli peale pandnud. Kuna Saksa kartul ligi SÜ prots. Soome sisseweetawatest kartulitest moodustas, siis rahuldab Me hul ga ärajätmine juba täiel määral Soome põl lumehe huwisid ja meie wõime oma kartuleid endisel määral wsib olla isegi wäitese tolliga, kuid tunduwalt madalamaga, kui teised riigid, Soome wedada. Sama pshimste on maksew ka ttfitttft tskstiikkaupade kohta. Meil pole midagi Me wastu, kui Soome walitsus oma tekstiütoös tust kolmandate riikide suure häwitawa sisse weo wastu kaitseb, kuid meie tekstiilsaaduste wajawedu Soome ei wõi kunagi seal hädaoht likuks kujunda. Sedasama wsib ümverpõör dult wäita; kuigi meie oma tekstiil tolle tõsi sime.ei pruugi meie new sugugi Soome saa duste suhtes maksma panna. Meil on küll kaupad, mida meie wajast sisse weame sa mida SoomeS walmistatakse (portselan, kum mijalansud, paljud metall-kcmvad), miks ei wõi meik siin Soomele tunduwaid soodustusi anda. Meis Peame ara kasutama suurte raskustega kolmandatelt riikidelt wajakaubeldud Balti klausel!" soodustust, mis peaks kujunema tõelikud platformiks, millele Balti riigid oma majandusliku lähene» mife ja koostöö rajawad. Kui tolliunioon kahe rahwuslikku iseseiswust algama riigi wahe! weel liiga varajaseks osutus. siis ott reaalne wö imalus Balti klaustli plastormil erilist sov» dustawd majandusliku lepingut sõlmida, mis kahe naaberriigi majanduslikule lähenemisele knütla aluse paned. Nagu wnmase aja sünd» musck) näitawad, oleme ka wastastikku sinna poole tüürimas. Mis puutub Leedusse, siis usun, et ka siin politika Pea majanduselu kainetele reaalnõue tele järele annab. 88ÜÜÜIIWI1II!! iõso. a. tellimishinnad t Pottlga: t kuu 150 s. f t. Iga lisakuu a. o kuud 725 B. 12 * 1400 A. Leedu majandusringkonnad möistawad ju HLsti, et kaubalepingu puudumine naabritega «eile ainult kahju toob, kuna seega cm wõistleja turult kõrwaldatud. MajanduSkonwerentsil wiibiwatest Leedu de legaatideft kinnitas üks selgel keelel, et seni kui Eesti puuwillane lõng wõistles Leedu turul Tshehhi omaga, oli hind odaw. Kõrwaldaü aga maksimaaltollidega Ees-ti wõistlus, tõusis kohe turul puuwillase lõnga hind. Kui sellest kelleaile on kasu, siis küll mitte Leedule, kes Tshehhi lõnga eest peab nüüd kõrgemat hinda maksma. KoNuwõtteS julgen kmnrtada, et pessimis miks ja hädaldamiseks pole meil ei sise- ega ka wälis-majanduzpvlitiliselt Põhjust. Rongidele antakse kiirust juurde. Suwtje sõiduplaani koostamise eeltööd käimas. Raudteewalitsuses on praegu eeltööd käi mas juwise raudtee sõiduplaani koostamiseks. Suurema uuendusena tahetakse meie rongide kiirust suurendada, peamiselt suurematel tee del, Kiiruse suurendamine teostatakse reisi jaterongidega, kuna kaubarongide kiiruse suu rendamine ei ole tulude seisukohalt läbiwii daw. Siis tuleks pidurdajate arwu suuren dada, kuna reisijaterongid on warustatud õhk piduritega ning kiiruse suurendamise korral et ole ametnikkude arwu suurendamine tar wilik. Praegu on mõne! raudteeharul kiirust Po»tlta: 1 kuu e s. 3 n 325 ii Iga llsakuu kuud 625 s B. Plkemaaja telllm. hinnad alandatud. Tellimisi võtavad vasta KÕIK POSTIASIITISED OLE RIIGI, kõik Postimehe telilmlsvastnv6t ad ja PEAKONTOR: Tartu, Jaani tia. 11/13. Tel.: 80, , 9^6. «Postimehe POSTIHEHE TAUTUSEP: suurendatud kuni 80 kilom. Edaspidi tahetakse kiiruse suurendamine läbi wiia Walga Tallinna lnnil kogu ulatuses ja Ta palt Narmani. Kuni Wägewani liiguwad juba rongid 80 km kiirusega. Kiiruse suurendamine on wõimalik õli kütte tarwitamise juures, kuna harilik puu wõi põlewkiwi seda ei wõimalda. Sellel põhjusel tuleb ümber ehitada wedurid wastawalt õli küttele. Tartu Walga wahel pannakse ka uued roo pad, kuna praegused paigutatatakse uuele Tartu Petseri raudteele. Eesti Karskusliit korraldab oma ruumes Tar tus (Jakobi tän. 3) jaanuarini ülemaa lise rarskuskursuse. KursuS algab L. jaan. kell S p. l. awaloenguga, millele järgneb omawuhe line tutwumisõhtu. Loengud on järgmistel teemidel: «Mõningaid enesekaswatuse ja eneseharimise suurmehi (De mosthenes, Edison, Mmgh. Lincoln. TolStoi,". «Tegelik töö karskusorganisalsioonides", «Uue maid uurimusi alkoholi mõjust organismile". wöitlus", «ülewaade rahwuswahelisest karskusliikumisest ja ju J IL*.ee-ui u- ; ja päästmise küsimus", «Aadete tähtsus ja Mõju isikukujundamisel", «Praegusaja usulisi küsimusi". >o,itaksc ioon: auc -..-;c keele algõpetuses soomekeelse karskuskirjanduse lugemiseks. tellimine 1930 aasia MMMUNMMHMMMMMMNNNMMMMMMI peale awalud! Ülemaaline karskuskursus. TALLINNA KONTOR Tallinnas, Vene tfin. 1. Telefonid: ja a. i Peale loengute on ette nähtud rida pcakti lisi harjutusi (näirlik õpiring, näitli! waidluskoos olek. näitlik huwiõhm jne.). samu.i mitmrsugu» sed ekskursioonid, alandatud hinnaga teal.rucn» i dused jne. Lektoriteks on dr A. Audoiva. : W. ErnitZ, dr. Kask. E. Kubjas, K. J. Kull, G.,... t'-:. vorof. H. x.< mägi, A. ReiZman j. t. j Osawötjatele wõimaldakakse maksuta ÄhiskoiD ter ja alandatud hinnaga raudteelõik, MagrmiS riided tuleb omal kaasa wõtta. Need, kes soowi wad soome keelest osa wõtta, wõ:ku kaasa ka raa» i " V-.!S algmed", kellel see olemas _ (Saav ka liidust alan» datud hinnaga 0..a). Õsawõtmiue kursustest on j waba kõigile ja maksuta. «POSTIMEHE» mitmevärviline selnakalender on «POSTIMEHEGA» kaasas kõigile tellijatele Ja üksiknumbrite lugejatele pühapäeval 29. det sembril s. a. Tartus on see leht müügil juba laupäeva] kell 18. «POSTIMEHE* üksiknumbri hbtl tthea kalendriga endiselt I senti. «POSTIMEHE" talitas* nuialt k. Itoridvsliidn loosltduesa võidate veel kßesoleval aastal Pühak. Joftvt Qafsrvortfky romaan. 14 ix Samal ajal lõppes ka Leila Lynchi walwekord ja ts otsustas minna jalutama tunniks, nagu tegi seda tawaliselt. Ta walwas kahte haigesaalit, ning harilikult ta õiendas oma töö juba päewal, ent mrngi tähtsusetu juhtum oli täna teda sundinud töötama üle hari liku aja. Peale kaheksateisttunnilift töõpaewa haiglas ta näis nüüd wäga kurnatuna, ent siiski wõibolla kau aina. Ta paled olid kahwatüd, silmade ümber kurud, milliseid muidu polnud kunagi märgata. Ta näos oli Mingi karmuse ja helluse segu, sest ta silmad, kaunis täidlased huuled ja tahmatud paled olid harilikult ma hedajoonelised, kuid nüüd neid oli kalgistanud see ta gasthoidlikkus, mis omane neile naistele, ke son elus üksi, ja kes, olles teadlikud omas ilus, püüawad seda säilitada wanaduse kiuste. Ka tema kujul oli wastcmdjvoni. Pehmed keda wormid olid weidi hoolimatult surutud forfetti. Sam mudes aowalgel läbi tühjade tänawate, ta oli jätnud lahti oma sinise mantli, ja ta kübar tipnes näpu otsas, kuna wärske tuul sasis takistamatult ta helepruunis pisut wärwitud suust. Kuigi ta ist end ei näinud, oli ta rahul oma wälimustga, ja tõttas höljuwal sammul mööda üksindaõtest majadest ja puudest. Kahjuks ei olnud kedagi, kes oleks näinud teda Regent Pargis, kuidas ta mõtlikult sammus ja rõõmu tundis wärwidest, mis olid tulnud tagasi nagu eriliselt tema jaoks. Leila LunchA oli iseloomu, ja selles suhtes ta elu oli olnud huwitaw. Oma neiupölwes ta oli erutanud paljude südameid, muuseas oma onupoja Edward Piersoni oma, ja kaheksateistkümneaastasena ta oli ar murtud kirglikult Ühte Fanesi nimelisse noorde, kauni wälimusega India riigiametnikku. Kahetestkümne kuu jooksul oli mõlemate armastus jahtunud. Siis algas wiis aastat igawust, tüdimusest kalwawat tsünismi, järjest sagedamate puhkereisidega Simlasse ja kojusõi tudega Leila terwise pärast, millele tõepoolest oli kahjustanud kuumus. Kõik see saawutas muidugi hari tipu tires Lunchi nimelise küti wastu. Lahutusele järgnes uus abielu, ja siis tuli ilmasõda, milles Lunch sai haawata. Leila läks tema juure ja põetas teda, kuni ta tugew termis paranes poolenisti, ja al* gas kahekümnekahekja-aastasena temaga Kapimaa asun duses uut elu. Nn möödus kümme wiimast aastat üksinduse farmi ja High Constantia mana hollandi maja wahel. Lunch ei olnud halb eluseltsiline, kuid temast, nagu enamikust mana sõjamäe sõdureist, oli hoolikalt wälja aetud esteetiline tunne. Ja oli Leila õnnetus see, et tal oli silmapilke, millal talle esteeti line tunne näis tarwilik. Ta ok püüdnud üle saada sellest nõrkusest, ning samuti oma teistest nõrkustest nagu söömist, et mees peab jumaldama teda; tuid oli kindlasti ajajärke, mtl tal see ei õnnestunud täiesti; tema tutwus Jimmy Fort'iga langes ühte niisugusesse ajajärku, ja kui wiimane pöördus ootamatult tagasi Inglismaalt, ta oli tnnnud tema wemu wäga õrnu tundeid. Weel praegu ta mälestas teda teatud mõnu tundega. Enne kui Lunch suri ja lõppes see ajajärk", kordus weel ta soojus wigase mehe wastu, kellega ta oli sidunud oma elu lahutuse romantilistes tingimus tes. Farmerina oli Lunchil kahtlemata äpardunud, ja ta surm ei halwendanud Leila seisukorda, sest ta enda kutse tõi talle aastas sisse sadawnskümmend naela. Hirm selle eest, et ta kolmekümnekaheksa-aastasena peab hoolitsema ise oma elu eest, kadus temal kui julgel mi mesel peagi. Nagu paljud, kes teatreis on mänginud asjaarmastajaina, pidas ka tema ennast näitlejannaks; ent pärast paljusid katseid leidis ta siiski, et Lõuna- Aafrika teatridirektorid ja publik hindasid maid tema häält ja hästisäilinud jalgu; siiski terwelt kolm ra hutut aastat ta aitas end edasi nende annete walenime abil. Ja selle juures olles alal hoidnud oma peene olemuse, ta oli kaugelt varem kui oleksid olnud paljud teised lugupeetud daamid tema asemel. Wähemalt ta ei hädaldanud kunagi Kitsaste olude" pärast, ja kuigi ta elu oli ebakorrapärane ning tal oli wähemalt kolm episoodi, oli ta ometi wäga inimlik. Ta wõttis wapralt wastu nii head kui holwad ajad ega kunagi ta ei ka»- tanud wõimet rõõmustada, kuna samuti ta arusaa mine teiste kannatustest aina kaswas. Kuid ta wäsis surmani. Kui puhkes sõda, meäestus talle, et ta on hea põetajanna, ta wõttis oma -endist nime tagasi ja muutis oma kutset. Naine, kellele tegi rõõmu meeldida meestele ja kellele endale meeldisid mehed, leidis kindlasti selles elus sõjaajal wõlu; ja kahe aasta pärast oli ta ikka weel meelitatud, kui ta möödus sõdurite wvodist ja haiged pöörsid pead, 'et waadata talle järele. Kuid elu karmis koolis ta oli õppinud täielikku enese walitsust; ja kuigi ta külgetõmbejõud silma torkas nii pahatujulistcle kui puritaanlastele, siis teadsid need ometi hästi, et ta on neljakümne kalme. Muide sõdu rid armastasid teda, ja tema osakonnas oli wähe pahan dusi. Sõjast ta wõttis osa omal lihtsal wiisil, sest ta omas oma klassi otsekohest isamaaarmastust. Ta isa oli olnud merimees, ta abikaas riigiametnik ja sõdur; prob leemi tal ei teinud keeruliseks mingid abstraktsed mõt temõlgutused. Isamaa enne kõike! Ja kuigi ta selle kahe aasta jooksul oli põetanud nii paljusid noori, pu rustatud mehi, oli ta seda kõike wõtnud kui lihtsat tiaga, ilma et tal sellejuures oleks olnud palju liigset igapäewast tööd ja puistas iga üksiku üle oma sümpaa kaastunnet. Jah, ta oli töötanud tõepoolest palju, ent wiimasel ajal ta tundis jälle sageli wana, ebamäärast igatsust elu ja lõbustuste järele, millegi olulisema jä rele, kui seda olid waid tema sõdurite paljad imetlused. Et ta oli läbi waadanud kõik wanad kirjad, oli selle ebamäärase igatsust kindel tunnus. Kirjad olid temas waid äratanud tunde, et elu lipsas talt wägisi minema, ja nüüd ta oli alles ilus naine. Ta oli olnud nii kaua eemal Inglismaalt ja töötanud wäga palju sel lest ajast, kui ta tuli tagasi; nüüd siin tal ei olnud enam palju longu, milliseid ta oleks wõinud köita uuesti. Kaks kirja pisukeses minewikukompsus, mis põhjalikult erinesid teineteisest, oli temas äratanud sentimentaalse igatsust. gallis Astrileidil,JE xi turus (sic) te salutot Aurik toob teile selle lahkumiskirje. Avameelselt Heldes, mul on kahju lahkuda Lõuna-Aafrikast. Ja kõigist minu mälestustest wiimane jiib elama kõige kauemini. Wiinamarja kogu mine Constantiaa.ja teie laul: Kui võik sin olla langew kaste'. Kui kunagi teie ja teie abikaasa tulete Inglismaale, siis tea tage sellest mulle, et võiksin tasuda pisut nende viie päewa õnne eest, mis veetsin teie juures. Teie wäga alandlik teenet Jimmy Fort." Ta mäletas täiesti pruuni nägu, Pikka, sihwakat kuju ja midagi rüütellikku kogu ta olemuses. Milline ta oli nüüd, pärast kümmet aastat? Halliks läinud, abiellunud, suure perekonnaga? Hirmus see aeg! Ja onupoja Edward Piersoni kollane kiri. Hüwa tae was! Kahekümne kuue aasta eest ta oli kirjutanud selle, enne weel kui ta oli waimulik, abiellunud ja muud. Nii hea tantsija, toeliselt muusikaline: ime line armas inimene, alistuw. hajameelne, nii leides ii kimbatataw, ja ometi tas põles leek. Rallis LeiU, Pärast meie wiimast tantsu icoksin otseteed minema ra ei saan uu enam minna sisse..laksin alla jõe ääre ja jalta* tasin kaldal; oli ilus, kõik hall ja uduna, ja puud sosistasid ja lehmad näisid piduli kud, ja mina jalutasin ning tn õ tl esi n sinule. Ja keegi talunik pidas mind kindlasti kuutõ biseks, sest olin ju sabakuues. Kallis Leila, olid nii ilus sellel viimasel õhtul, ja kuidas ma rõõmustasin, et võisin tantsida sinuga. Loodan, et sa pole väsinud ja at näen sind peagi jälle. Sind armastaja onupoeg Edvard Pierson. Ja tot oli läinud, hakanud waimulikuks ja nüüd nüieteistkümne aasta pärast lesk. mäletas weel ta naise surma, otse enne oma ärasõitu Lõuna-Aafrikasse sellel hirmsal ajal mil ta oma lahutusega oli pahandanud kogu oma pere konna. Waene Edward kõige kenam tema onupoe gadest! Ta oli ainus, keda ta tahtis meelsasti näha uuesti. Ta wõis olla nüüd wäga wana ja hirmus hea ia korrektne! '. Ta oli teinud Reaent Pargis suure ringi ja päike oli juba majade taga, kuid ei häältki weel tänawaliiku nnsest Ta peatus peenra ees, millel kaswas mõuin gaid helwtroope, ja tõmbas pikalt ja sügawalt hinge. 2ia ix suutnud wastu panna kiusatusele, waid kum mattms ja noppis ühe õie ning tõstis ta nina juure Järsk armastuse tarwe pani ta! tuksatama iga ergu- U f???'j?8!?' ihmab suletud, pilk kah watullllal õiel. Waadates siis oma käekellale ja nähes et M on juba neli, ruttas ta kiiresti edasi, et heita Moodi, sest juba lõunaajal ta pidi olema uuesti tööl. Oh. see sõda! Km wasinud ta oli! Kui see waid kord oleks moodas, ning wõiks uuesti elccka!..

3 Nr. 851 <P o s t ( mees* SmchZÄval, SB. betfemsrkl G, 3 w Mult. Mriõuslnõll loositähega võidate veel käesoleval aastal, -m Saksa uus rahaminister. uitsetage PABEROSSE. ii j» II Meie uueaasta üllatus: W Ü IJ^U Hjü Luksuspaberossid, valmistatud parima* test-vene ja Türgi lehttubakatest O/J. II aferme 1 I nr. 50 l 20 i-35 s. 25/ /.-25j 25/.- 25 s. Senine majandusminister Moldenhauer, uus rahaminister sotsialist Hilferdingi järeltulijana HjS» ao tk. 50 s. 50 tk. 1X5 s. B Ii A l «LAFERME* O o il... :: ««o Atentaat asekuninga peale. Meeldiw jõulukink aktsiisiametnikkudele. Niigikohus tühistas direktor Kuke otsused. Pühade laupäeval riigikohus kuulutas rea otsuseid vallandatud aktsiisiametnikkude kaede asjades. Kaebajate enamusele oli riigikohtu otsus meeldivaks jõulukingiks kohus oli tü histanud aktsiisiwalitsuse direktori ajutise ko hustetäitja Kuke otsused. Kahel kaebajal. Harjn-Lääne aktsiisi inspektori vau. kontro löru A. Parsmannil ja Kuresaare aktsiisiamet nikul Aug. Muddistil olid jäewd kaebused. Tuisu ohvrid Kesk-Euroopas. Litwinow haawas Prantsusmaad. Tga daam tönapitev tarvitab oma ilu ravitsemiseks ainult asendamata Creme MousonM Parematest toshu- ]a Käekelladest on kasulikum osta Borel Fils & Ci!. rahuldamata. Kuuldavasti sellepärast, et nende kohad aktsiisi ametkonna Lmbeekorralda misel on ära kaotatud. Rahuldamist leidsid Aug. Freudeusteim, August Kullami, Tõnis Rahui, Joh. Rabba, Jüri Schellbachi, Ernst Lokkeubergi, Teodor Bergmanni ja Juhan Patrajani kaebused. Arvatavasti saavad nad nüüd oma kohad tagasi. Talw Riesengrbirges. Samal ajal kui meil talw olles esimesi avghke samme astub, on harilikult soojemas Kesk-Eu roopas sel aastal siigaw talw juba immohwreid nõudnud. Saksamaal asumas Riesengebirge nimelises mägestikns on pühapaewal enne jõulupiihi neli suusatajot kolm meest ja üks naine tuisu kaes ara eksinud ja otsa saanud. Pildil talwepilt Sprndlerist, kohast, mille lahedal õnnetus sündis. Prantsuse saadik kutsutakse Moskwast ära? Pariisist, 27. dets. Prantsuse walit fus kawatseb oma saadiku Herbettest Moskwast Ara kutsuda. Põhjuseks on wahejuhtumine Rumeenia märgukirjaga. Nimelt tahtis Prantsuse saadik Litwinowile üle anda Ru meenia walitsuse teadaande Ühisriikide smn muga ühinemise kohta Hiina-Wene konfliktis. Litwinow keeldus teadaannet wastu wõtmast, seletades, et nõukogude walitsus peab Amee rika sammu «Kasõb valikuks ja pealegi olewot Mi Hiinaga juba peaaegu lahendatud. Nii sugustel deklaratsioonidel ei olewat midagi ühist Kelloggi paktiga. Lõpuks toonitas Lit winow, et nõu?. Wenemaa ja Rumeenia wa. hel ei ole mingisuguseid suhteid ja Ma sellepärast ei wõi ta Rumeenia deklaratsiooni wastu wõtta. Lahkudes jättis Prantsuse saadik Riunee nia noodi Litwmowi lauale. Wahejuhtumine on aga Prvntsuse-Wene wahekovda teatawal määral tumestanud. Rootsi diskontoprotsent 4½ Stofholntift, 23. dets. Rootsi riigipank otsustas 1. jaanuarist a. alandada dis kontoprotsenti poole protsendi wõrva, nimelt ija peale. Teised Protsendimäärad alanda takse suuremalt osalt ühe protsendi wõrra. Torm Atlandil. Laewn hukkunud. Londonist, 23. dets. Nädala lõfcul tekitasid tormid Atlandi ookeanil uusi õnne tust. TormiS on hukkunud aurik Lcindsel". Meeskond päästeti. Paljude teiste laewad-ega on olnud wäiksemaid õnnetusi. Marseille'iS piiüti kinni raadiogramm, milles teatatakse, et aurik «Ainerthie" pääs. tis itaalia auriku Lwnardo" meeskonna. Keelutollide konwerentsi lõpp aasta konwentsioon hakkab maksma. Pariisist, 23. dets. Keelutollide kao tamrse konwerents lõpetas oma töö. 16 maa esit»jad kirjutasid alla protokollile, millega need maad kohustawad 1. jaan. maksma pan na a. 8. now. konwentsiooni keelutolli de ja tollikitsenduste kaotamise kohta, waja arwatud ainult teatawad erandid, mis selles konwentsiooni s ette nähtud. Konwentsiooni makswus on wiis aastat. Allakirjutajatele jäetakse wabadus konwentsiooni enne seda täht aega lõpetada. Mõned maad ühinewad klm wentsiooniga alles siis, kui ka teatawad teised maad konwentsioonile alla on kirjutanud. Uus majandusminister Robert Schmidt. Berliinist, 27. dets. Riigikantsleri ettepanekul nimetas Saksa wabarngi president uueks rahaministriks senise majandusministri Moldenhaueri (saksa rahwaerakonnast). Uueks majandusministriks nimetati endine minister Robert Schmidt (sots.' dem.). Bartel kujundab. Poola uue walitsuse loomine edeneb. W a r s s a w i st, 27. dets. Professor Bar tel, kellele Poola une walitsuse kujundamine ülesandeks tehti, jõudis Lwowist Warssawi. Ta külastas senist peaministrit Switalskit. Hiljem käisid tema juures wälisminister Za-- leski, rahaminister Matuszewski ja teedemi nister Kuehli. Õhtupooilkul olid Bartelil pi kad läbirääkimised marssal Pildsudskiga. Ju tuajamsel ajakirjanikkudega seletas Bartel, et ta on tänaste läbirääkimiste tulemustega wä ga rahul. Täna õhtul sõidab Bartel Lwowi, kust ta reede hommikul Warssawi tagasi tuleb, et jatkata läbirääkimisi uue walitsuse loomise asjus. Kroaatide wandenõu. Kawatseti mitu suuri atentaati. Belgradist, 25. dets. Lehtede teatel wangistati pühade eel Zagrebis Kroaatia ta lurahwaerakonna juht dr. Wladimir Matshek. Wangistus seisab ühenduses atentaadiga, mi da toime kawatseti panna Kroaatia delegaa tide wastu, kes Belgradi olid sõitmas kunin gale sünnipäewa puhul õnne soowima. Vandeseltsi ilmsikstuleku järeldusel pandi Zagrebis suurejoonelisi läbiotsimisi ja wan gistusi toime. Nagu wangistatute ülestun nistustest selgub, kawatsesid wandeseltslased Kroaatia delegaatide rongi põrgumasinatega õhku lasta. Teine atentaat pidi sündima Zagrebi peakirikus, kui seal Parajasti kuninga sünnipäewa puhul jumalateenistust peeti. Wangistatute hulgas on ka Raditshi erakonna endine rahwasaadik Jelafitsh ja endine kolo ne! Begitsh. Nemad olcwat üles tunnista nud, et dr. Matshek on atentaatide ettewal mistust rahaliselt toetanud. Kah "pühadekuju"...kulla naisuke mina olewat eik auril all" koju jõudnud?! Waata siis ometi, kiti sirged on minu jalajäljed lumes.. Lord Irwini rongi restoraau-wagun lendas õhku. Adu PLästis India asekuninqa. NewDelhist, 27. dets. (Trj.) India raudteel oli roobastele pandud pomm, mis plahwatas, kui rong parajasti sellelt ko-. halt üle sõitis. Rongis sõitis India aseku ningas lord Jrwin perekonnaga. NähtawaS ti oli atentaat sihitud tema wastu. Õnnekom» bel jäi asekuningas wigastamata. Ainult uks raudteeametnik sai haawata. India asekuninga rongi peate toimepan dud atentaat on nii Indias kui Inglismaal sünnitanud teatawat ärewust, seda enam, et see Indias teine atentaat sel aastal: kewadel wisati pomme India parlamendi koosoleku-- ruumi. Rahustawalt mõjus Londonis ase kuninga lord Irwini telegramm Inglise ku ningäle, milles ta teatab, et ärewuseks ci ole põhjust. New Delhist teatatakse täiendawalt aseku muga rongi wastu toimepandud atentaadi kohta, et pomm ei olnud mitte wisatud, waid oli roobastele pandud. Rong sõitis 59 nnili lise tunnikiirusega, km pomm plahwatas. Kõrgete, ratastega wedur oli pommist üle sõitnud. Plahwatus tekitati elektrijuhe abil, kui restoranwagun pommi kohale oli jõudnud. Elektrijuhe oli pommi külge kinnitatud. Wooh lasti juhesse umbes 2x/i miili kauguselt. Res toranwagun sai küll tõsiselt wigastada, kuid see ei takistanud rongi edasi sõitmast. Rong saabus täpsalt sõiduplaani järele Delhi wak salisse. Atentaadi silmapilgul walitses kaunis paks udu. Võimalik, et see asjaolu päästiski Politseikoer tegewuses. Tallinnas likvideeriti warga salkkond. Pühade eel ja pühade ajal olid Tallinnas agaralt matti wõtmas ka pikanäpumehed. Mit mel pool on wargapoisid wäikesi sissemurd mist teinud ja wiinnd ära mitmesuguseid asju. ühe wärske warguse puhul toodi wälja politseikoer Wanda" ja tema juhatusel läksid politseiametnikud Kristiine heinamaal asuma küüni juure. Küünist leidsid ametnikud eest ennenägemata suure kraamilao, kuhu oli war gapoiste poolt kokku tassitud kõiksugust kraa mi, toiduaineid, riideid ja muud. Kraami juures magasid wiis wargapoissi. Need toi metati politsei poolt soojemasse ja kindlamas se kohta, ja nende poolt warastatud kraam an takse omanikkudele tagasi. Langenute mälestamine. Vabariigi walitsuse otsusega 19. dets. koe raldatakse 3. jaanuaril kell minutit üle riiklik kaheminutiline seisa? töös ja liikumises wabcdussõjas langenute mälestamiseks. Koi gis wabrikutes ja töökodades antakse seisaku al guseks wilega marku. Äkiline surm ja enesetapmise katse Tallinna jaamas. Jõulu laupaewa õhtul sai Tallinna jaa mas autotankide.diwisjoni üleajateenija wels ker Aleksander Riis südamerabanduse ja suri silmapilkselt. Aleks. Riis on 69 aastat wana. Samal paewal lasi Balti jaamas enesele kuuli kõhtu distsiplinaar walwealune Julius Paas. 22 aastat wana. Ta toimetati haige maija, kus haaw elukardetawaks ei osutunud. Peipsi pinnaalandamise eeltööd katkestatakse? Riigi uue eelarwe koostamisel on selgu nud, et riigikassal on raskusi Peipsi weepinna alandamise tööde jätkamiseks awansside and misel. Selle järeldusel on üles kerkinud küsimus Peipsi pinna alandamise tööde ajutiseks katkes tamiseks. Weeteede walitsusel on weel kaalu misel teisi wõimalusi, et oleks wõimalik alatud tööd jatkata. Missugustele tulemustele jõu takse, ei ole weel kindel. Lord Jrwin, India asekuningas asekuninga lord Jrwini elu. RougiK tuli restoranwaguni järele kohe asekuninga eri» wagun. Arwatawasti ei suutnud atentaadi toimepanijad udus wagunite wahel wahct teha. Waka asemel pool hektoliitrit. Riigi proowikoda juhib tähelepanu nähw sele, et Tartus kartulitega kauplejatel wasta wad mõõdud puuduwad. nad müüwad lihtsalt kottides, mis nende seletuse järele ühe waka kartuleid sisaldawat. Wakk aga ei ole seadus lil mõõt, waka asemel tuleb muretseda neil pool hektoliitrit. mi? wastab umbes % tvakale. Teine üleriikline raamatukogu hoidjate kongress. (scs:i üllingn korraldusel beetane 2. iilcrttfltrre raamatufoguüüibjatc kongress Tallinnas, 20. dets. 192 U. a. linna fefltaamohi» kogu minnes, Wabaduse puiestee 4. Kongresn cl* gns kell 10 Ho mm. päeivakorda on wsetud meie raamatukogudesse puutnwaid pöneivamcnd küsimusi. Pussitati pühade laupäewal. Pühade lanpüo:val. kui köiksal pühade vahu walitsed, tekkis Radvere lshedal. Karitväratva külas, tüli kohalike elaniku Rudolf Kruuse ja Undla wvlla mehe Remmelga Mahel, kusjuures sõnclloahetusest arenes kaklus, lindla tvalla mees haaras taslust pussnoa ja lõi Kruusile kchasse. Nund aga kainenesid mõlemad, ja et tüli Kruuki õues oli. siis pandi kobe hobune ette ning toi* metati haawatu linna haigemai in, Seal Helgu?, et haaw on nidvõri õnnelikult löödud, et elu hädaohus ei ole. Kah pühaderõöml Nägus valik Tartu vaateid POSTIMEHE«paamatukauplu, Tartu, Suurturg 16. Jalgade higistamine on tervishoidliselt kah' jufik, sclfskondiiselt ebamugav ja eemaletõukav pahe. Seda kõrvaldab Mink jtf. Müügil apteekides ja rohukauplustes. Hõik lalisetavad paberosse Mikaado 25 tk. 25 senti.

4 4 Laupäeval, 2K. detsembril tu.post mees* Nr. 351 Saksa uus tollitõstmine. Ringi ümber kodumaa. Kas tsmdega saab tbsta pbllamajaabaje tasawust. Laupäewal jõudis Saksa riigipäewa ette tollide tõstmise seaduseelnõu. RahwaesituS, nii oli walitsuskoalitsiooni kawatsus, pidi selle kiires korras wasw wõtma weel sama päewa õhtul, mille järele uued kõrgendatud tollid 1. jaanuarist maksma hakkaksid. Tundub, et selle tähtsa sammu juure asuti eestkätt parteipolitilistel kaalutlustel. Parem poolsete erakond, ammukuuldud nõuded, tõstet, ükskord ometi wiljatolle, pääsesid pikapeale kui hea wahetuskaup erakondade läbirääkimiste objektiks, sealt edasi walitsuse ettepanekutesse, kellest ka sotsialistid osa wõtawad. Kahe tiiwa kokkulepe sundis, kuigi wastu tahtmist, kaasa tulema ka keskerakondi ja nii walmis Zoll novelle" tollide tõstmise seaduseelnõu niihästi põllumajanduse kui ka tööstuse saaduõte pealt. Arukordne kiirus, millega seda nowelli riigipäewas läbi piitsutada taheti, ei suutnud siiski walitsuse koalitsioonile piinlikke silma pilke ara hoida. Sotsialistide reameeste ta oant üleslöömine tööstustollide tõstmise wasw sundis wiimaseid üldisest kawast eraldama juba riigipäewa majanduspolitilisez komisjonis. Jäid järele ainult wiljatollid, kuid siingi wsis näha wõitlust oma enese töö wasw. Saladused Lenini laiba ümber. Agraarid pidid oma suureks kurwastuseks nägema, kuidas nende esialgsed lootused saada kindlaid tolle warsti kokku kuiwasid. Selle asemel otsustati ära proowida liikuwa skaala süsteemi, nimelt rukki ja nisu pealt. Normi deks määrati riigipäewa komisjonis 3,50 9,50 marka nisu, 3 9 marka rukki kohta doppeltsenwerilt. Meelgi raskemini kui seda ebaõnnestunud kompromisslahendust suudawad parempoolsed Ära seedida walitsuse ettepane kuid sisseweo wnniswste wäärtuse muutmi seks, mis on madalam kui toll. Kuna sotsialistide enamus, samuti ka kest erakonnad siiski lõppude-lõpuks järelandjate ofas esinesid, siis on arusaadaw, miks eelnõu riigipäewa pleenumil jõuti mitte ühegi era konna juures waimustatud poolehoidu ei leidnud. Kuidas Saksa majandusringkonnad selle eelnõu tegelikku wäärtust hindawad, seda näitab muu seas, Saksa majandusnõuk. ena muse seisukoha, misles kindlat arwamist awald., et alalme wllide tõstmine ei suuda arendada tarwilikke eeldusi põllumajanduse tasuwuse tõstmiseks. Lenini mumniat re<taureeeib»dse wssr»aoe laipadega. Wladimir Orlowilt, wene tsaariaegselt engmõuniklllt ja kohtu-uurijalt riidlikkudes kuritegudes, on Berliinis ilmunud raamat Ronnarid, wõlisijad, prowokaatorid, elu wõitlused põrandaalusel Wenemaol", mis oma huwitawatel lehekülgedel muuseas paljastab saladusi Lenini laiba ümber. Paari aasta eest käis mäletawasvi aja. kirjandusest läbi teade, et Lenini laip on la. hunenud. Otlow jutustab nüüd sellest pike. malt. «Keegi üliõpilane küsib loei:gul kuuu salt anatoomiaprofessorilt S-ilt Harkowis. mis ta arwawat «JsweStijas" toodud sõnu. mist, et prof. Abrikosowi poolt balsameeri tud Lenini laip on juba pooleldi kõdunenud. «Arwan," wastab professor, «et laip oli hal wasti ja ebaosawalt balsameeritud." Tund aega hiljem kasutatakse professor Ukraina wabarngi terwishoiu komissariaat:. KonnS. sar küsib talt, milliste andmetega põhjendab ta üliõpilasele antud seletust. i mingisu. gustega," wastab rabatud professor. Kaks päewa hiljem kutsutakse ta telefoni teel Mosk wasse, kus ta kohe GPU'Sfe wiiakse. Sama. sugune ülekuulamine. Professor S. saab aru, mida tähendab tema wastus tema amet wendadele, ja wastab: «Prof. Abrikosow on Wenemaal anms eriteadlane sellel alal ja on balsameerimisel kindlasti kasutanud kõiki moodsaid meewdeid." S. jäetakse MoskwaSse ja wiiakse päew hiljeni Lenini masoleumisse. ' Jubedustundega astub professor haua kambri. Pool oma eluaega weetnud haua kambrites ja harjunud laibalõhnaga, wõpa. tub ta, nähes läbi klaaskaane Lenini limast jo fahumtud laipa: see on tursunud, hirm sat wärwi ja nahk pragunenud. Prof.Ssor wajab rahu, kõik lahkuwad ruumist, wälja jääiwad walwama sõdurid. Professor uuris laipa kuus päewa, ei söönud selle aja jooksul suutäit, jõi ainult havwa sekka kaasawõetud napsu. Kuue päewa pärast on ta nii nõrk, et läheb dr. Dzersinski juure ja palub endale Harkowist appi kui su. da prof. 'i" Ei," wastab see on meie walitsuse wastane. Taganda sime ta praegu ametist!" Miua aga wajan teda. muidu ei saa ma midagi teha!" Tõde ja õigus II. A. H. Tummsaure. K. A. Hwvreh. On kohe ja õige ruttawalt küsitud, kas kattub Tammsaare koolidirektor Vkaurus selle Hugo Treffneriga, kellest mina omas.elukromikas" olen kirjutanud. On kohe wäga teraselt päritud, miks suhtub Tammsaare romaani peategelane ikkagi sumpatiseerides sellesse kujusse ja kooli, Hindreh aga mitte. On teatawat rõõmu tuntud miskisugugst nagu rehabilitatsiooni üle, on nagu poleemilisi sei sukohti püütud wälja kõditada, kusjuures paistab lugemisoskus wõi arusaamistahe taganewat sen satsioonihaistmise kikkikõrwulise tvalmisoleku ees. Esiteks on A. H. Tammsaare Tõde ja õigus" 2. romaan ja ei ole mitte ajaloolise portree joo nistamise otstarbel kirjutatud. Teiseks on direk tor Maurust waadelnud ja kirjeldanud maapoiss, kulast, Vargamäelt tulnud noor Indrek, kelle waa tewinkel wast kull teine peab olema kui näiteks temaga koolis koos olewatel õpilastel teistest selts konna klassidest. Kuna Tammsaare enesele aga mitte ülesandeks ei ole teinud ühe würstist kaas õpilase waatewinkelt ega ühe teise krahwisoost õpi lase wõi paljude teiste mitmest seltskonnakihist koolipoiste seisukohavõtmist pikemaks hinnanguks kasutada, siis lepime ometi hea meelega Indreku seisukohtadega. Teisi ei ole olnud Tammsaarel waja. See seisis tema kawast wäljaspool. Kolmandaks on direktor MauruS selles romaa nis wast kümme wõi wiisteist aastat wanem kui.glukroonika" Hugo Treffner, seniilsete tundemär kidega inimene, juturikas. unustaw ja laokil ms teiega sklerootiline van?. Neljandaks ei puudu mitte üksainumaski Treff neri iseloomu joon, millest mina olen kõnelnud WanaduS ja waatleja silm wõisid ühte wõi teist noist joontest esile tssta wõi kahandada ja peh mendada... Viiendaks ei ole mina kusagu sumpatrseeriwat üldmuljet siit saanud tvülja lugeda kirjanikul Ta on peale Me okultist. Sedasorti wärki meie ei salli," püsib Dzersinski oma tõrkumise juures. WiimakS peab ta siiski järele and ma. Samuti kutsutakse kohale Harkowi aua. toomia muuseumi walwur, prof. S. kaua aegne abiline. Möwmad tulewad. Wõetakse üllegi teise tundmatu inimesd laip, asendatakse Leninil kehaosad, mis tal enesel lahunenud, wärske tega ja saadakse nii suurepäraselt säilinud muumia, nagu seesugune kästi muretseda. Laip «ävb wälja hea, kommunistid on wai muskatud, ja prof. S. saab Punase lipu au märgi, igaweseks kaitsekirjaks oma teaduslik kudele töödele." BMS KÕICILE H AIT/E B Torm Aasias puudub minu «ust üldse tendents ja see ongi, mis selle romaani nii heaks teeb, Ase küsimus on muidugi jälle see, kas lugeja wõi arwustaja sümpatiseerib; see oleneb ainult tema tundelisusest pahede, ülekohtu, serwili eedi. salakuulamise, kogu selle miljöö ja mentaliteedi wastu. Oleneb sellest, kui palju Maurust seal «õhutatud patriootilikkus temas usku leiab, kui payu ta hingeanalüüs antud materjali najal os fab tegutseda, missugusel astmel need psüholoo giliseb wöimed tal on ja mida ta kõike patriooti likkust pärast jõuab andestada. Kuuendaks on see miljöö nii tõetruu, see kool siiski nii ajalooline, et kui tunnistajaid nimelt tingimata nõutakse, mina kahe käega alla kirju tan: niisugune ta oli. Kuid nüüd, kus need selle romaani suhtes ju õieti kõrwalised asjad läbi on arutatud, tuleb ju teose enese ja tema koosseisu suurema mõtte juure asuda. Kui.Tõde ja Liguse" esimene osa meie ins mese eluaseme otsimist ja seal igapäewase leiwa eest töötamist kõigi tema raskustega on kujutanud, siis oli siin käsitamisel meie rahwa tung maa järele, elementaarne tung, loomusunniline iha, mis su gugi mitte ainult ainelise ja maise järele ei küsi. tvaid milles nagu religiooni on. Teine ass aga kõneleb teisest ihast, mis maa kirele järgneb, kõneleb põgenemisest maalt, kõne leb ihast teadmiste järele, kõneleb sellest tvakuumist. tühjusest, mida ühekülgne igapäine ikka sama kal lal tegutsemine on jätnud ja millesse waim nii sama Ürgjõuliselt tahab tungida. Ja see protsess on ju mi loomulik enne tahab koha toitu, ning selle annab maa. TiiS tahab waim ja ka hing toitu seda peab siis linn andma. Teine põlw rändab wälja. Kunas siia tasakaal tuleb, kunas ringkäik lõpeb ja küllastatud waim jälle maale ta gasi ihkab kes seda teab? Tammsaare on selle protsessi kaks külge wötnnd. Kas ta pärastist sünteesi wõtab wast ühe triloogia kolmandas an des, kas ta seeriaid tahab anda ja selle kandu ühe perekonna arenemiskäiku kõigist meie kodumai setest.mõjudest läbi ä la Forshte-Saga, kas ta hiljem selle Mauruse-fooli mõjutusi kogu rahwa peale waatteb kes seda teab? Esialgu on meil fafg lawa hingetõmbega jutustatud teost käes. Soodustus KrimeeStele Ste- PSSS. Äritunnistusie nõutamaine panga kaudu. Otepää ühispank, wastutulles kohalikkudele ärimeestele ja tööstusettewõtete pidajatele, ja kokuleppides Eesti Panga Tarw osakonnaga, tegi otsuseks korraldada äritunnistusie lunas tamist eeltulewaks aastaks nii, et pank wõtab äritunnistusie soowijalt wastawa soowiawal duse ühes tarwilise rahasummaga wastu ja saadab selle postiga Eesti Panga Tartu osa konda, kust saadetakse ühispangale wälja soowi tud äritunnistuse edasiandmiseks soowijale. See kord hõlbustab tunduwalt asjaajamist äri meestele, kellel pikk kulukas sõit ja ajakulu ära jääb. Ka kergendab see teatawal määral asja ajamist pangas, kuna wiimase ametnikud nüüd saawad asjatundlikult kokkuseatud soowiawal dused. Eeltähendatud korras on wõimalus ka tu bakamüügi luba (patenti) nõutada, ühtlasi saawad äritrrnnistuste tellijad ühispangast ka wajalikud planketid, millised tulewad kauban duõliste- ja tööstusliste ettewõtete kohta igal aastal täita. Palamuse koguduse tanuawal dus oma õpetajale. Õpetaja A. Kerem'ile annetati kuldrist. Pühapäewal, 22. dets. s. a. oli Palamuse kirikus liturgiliue jumalateenistus, mida pi das Tartu ülikooli kog. õp. prof. dr. H. B. Ra hamägi. Nimetatud jumalateenistusel teatas Palamuse kog. nõukogu esimees A. Mora, et kogudus on otsustanud annetada oma õpetajale Arn. Kerem'ile kuldristi tänutäheks senini tehtud töö ja hoole eest, mida wiimane üles näidanud oma koguduse wastu, iseäranis wii masel ajal, kus käsil oli kiriku ümberehitus. Kuldristi andis nõuk. esimees A. Mora prof. H. Rahamäele, kes selle' siis konsistooriumi ja piiskopi nimel ja wolitusel õpetaja A. Ke remile kaela pani, tuletades meele tema tubli dust ju proowiaastail oma juures Tartu üli kooli koguduses. Õpetaja Keremil on oma kogudusega se nini ikka hea läbisaamine olnud ja wiimane tema püüdeid ka hinnanud. Liialdatud enesekaitse. RaSke haawamine rewolwriga. 21. skp. õhtupoolkul tekkis Sondast 4 5 km eemal Aseri-Aru raudteel sõnawahctus Kalwi wallas elutscwate. Ottomar J. ja August K. wahel, kusjuures K. oma sõnade tõenduseks J. wastu käed appi wõttis. J., kes kartis lüüasaamist, pistis eest jooksu, kusjuures K. teda tagaajama hakkas ja mahalüüa lubas. Nähes, et tagaajajal jõud temast üle käib, jäi J. wiimaks seisma ja haaras taskust rewolwri ning laskis tagaajaja sihis. Kuulist taba tuna kukkus K. kokku. J. tõi lähedalolewast külast enesele abi ja toimetas K. arsti juurde, kust see hiljem rongiga Narwa haigemaija saa deti. Seal selgus, et K. wigastus on raske, sest kuul oli maksa läbistanud. J., kes ise haawa tuga Narwa kaasa sõitis, läks selle järele Narwa kriminaalpolitseisse, kus sündmusest teatas. Et siin nagu selgus, tegemist liialda tud enesekaitsega ja haawatu seisukord elukar detaw, wõeti J. wahialla ja paigutati Narwa wangimaija. Karulas teewad põldhiired kahju. Karulas on tänawu rukkiorased mitmel pool tunduwalt kannatada saanud põldhiirte häwitustöö all. Selle tagajärjel on orastele tekkinud mitme ruutsülla suurused paljaks söödud laigud. Samuti tuleb ka mujalt kaeb tusi põldhiirte häwitawa tegewuse kohta. millest wiimane praegu lõne all. Huivitaw, kui wähe arwusiainictahet on, kui sa rahuldatud oled. Arvustajal on omad feesmi sed piirid, ebamäärased, udused, kuidagiviisi, kuid siiski sedawõrd kindlad, et neist kinni pead. Raa matuturul on su nii mõndagi, mida kohe esimeste lehekülgede lugemise järele kahtlusega hakkad le-- hitsema ja siis wecndununa kõrwale paned. Ei tasu lugemise tvaewa. Siis tulemad need raama tud, kus ja pahandama hakkad, sest ei siin midagi, mis ilus oleks, kõiksugu wigadega wälja on Lul nud. Ja see wiha wõib gradualiter kaswada iga silmatorkawa talendi juures, kuni siis aegamööda keegi tuleb, mõni autor, kes sind mitte nii ei waewa, et sa üsna nagu sellsimees wõib arwus tama hakata, nädata, kus sinu arust eksitus on ja kõrwalekaldumine, kus üleliigsusi on ja tühjust. Kuid weel kõrgem kraad on, kui sa üldse ei taha arwustada. Nii oled sa kõige alama astme juu rest kõige kõrgemani jõudnud ainult wahega, et sa wiimase astme raamatut loed. Ja mispärast peaksin ma palju sõnu raiskama selle üle.et Tammsaare peaaegu õige suurigi wi«gu teeb sellega, et tema omas romaanis inimesi pea kõiki ühte laadi laseb kõneleda? Kes seal jutuka? on ja neid on mitu need kõnclewad ka pea ühte moodi. See sokraatiline küsimis- ja kostmiswiis kõneleja enese poolt on kõigile ühine kuid ma leian, et Tammsaare selles ise teadlik on ja seda enesele wõib lubada. Teose waärtused on sedawõrd suured, et ta seda tohib. Ja ta teeb seda. Peaaegu nonchalantselt. Tal ei oleks ras kusi teinud seda muuta. Pikad kõnelused on juha enesestki wiga. Kuid siin on nad nagu wajastkudki. Mis need kooli õpetajad seal omawahel targutawad pikalt-laialt ja silosofeeriwad, see on oluliselt tähtis noore Ind reku arenemisele, see annab selle waimu, mis wa litseb, see karakteriseerib. Kuigi ta wast realistli selt mitte kohane ei oleks, kuigi wast mitte arwata et wõi, nagu oleks tol ajal ja tolles koolis nii sugune dedutseerib? spintiseerimine wastasiikuse mõjutuse wili. Ja ei eksita mind?a mitte suurt, et isikud, kes selles romaanis tegutsewad, sagedasti mitte küllalt felastilised ei ole, et ma neid mitte ei näe. Neid AhiSkampluS Räpina S'e. Kõik Näpina kauplused za ärid. arwult 14, on praegu erakaupmeeste kaes. Vnnem toõtat siin küll kaubatvrwitajate KhisuS. luid läks juba aastate eest hingusele. Nüüd on uuesti ühistege wuse mõte pinda wstma? is kawatsusel atvada Räpinasse ühistegelist kauplust R. K. maija. Asu koht saab käidawate teede sslme. Wõöpzn Mgnla" laat. Enne pühi peeti Wõöpfu alewis lasta, mida päris õigusega mõis nimetada linaloadaks. Lina tvoorid sulgesid liikumise igaüks tahtis saada pühade raha. Hinnad kõikusid peamiselt kr. kaal. Puunõude turg oli keskmine. Rautamata mgedest nõuti 18 krooni. Sigadest. 4 6 kuud tvanvd, makseti kuni Lk kr. Keskmised tööhobused kr., kõige pare mast hobusest nõuti 350 kr. on ju kirjeldatud, see on õige, wast koguni põhja likultki, kuid see paari wiskega karakteriseerimine ei ole Tammsaare rohkem jutustawale wiisile mitte sobiw. Ja lepin sellega, et neid kirjelda takse, lepin sellega, et neid rohkem kuulen kui näen. Ma lasen enesele neist jutustada see on kõik, ja sellega olen ma rahul, selleparast et see, mida jutustatakse, mulle ikkagi wäga huwi taw on. Mõnikord tekib tahe seda wäikest poisi kest õieti silmitseda, kel iseäralik wii» on end ühe pikema poisi kõrwale seadida, tema wäikest sõrme pihku wõtta ja siis selle küüne kalal «na sõrme küünega näkitseda. Imelik poiss näeksin teda heameelega, et ka oma stsust tema kohta teha. aga ei näe selgelt. Wäga tahaksin ka wana direktor Maurust ns ha. Kuid ma kuulen, et tal hallid juuksed on, kuulen muudest tundemärkidest, aga need on weidi ebamäärased. Ma ei näe teda mitte ei, Tamm saare ei joonista, ta on jutustaja. Hea jutus tajagi ja ma jään jälle rahule. Ma olen teda ju tundnud, seda Maurust, mina olen teda teist witsi näinud kui Wargamäe Indrek fee direktor Mannis on üks teine mees. kuigi kõikide minu direktori omadustega. Ja Tammsaare ei tarwit senud minu direktorit niisugusena üldse tundagi, nagu mina teda tundsin. Vt ta seda ei tahtnudki, seda näitab ta seega, et ta temale ühe tütre on kinkinud minu direktoril ei ole ühtegi last olnud. Ja kõik teised on mul seal tundmatud. Mtte ükski kooliõpetaja tuttaw, mitte üksainumaski õpi lane. Kuid neil kõigil on jooni tuttawatest, neil kõigil on wäga inimlikkude joonte riftsugutused olemas, wäga tõenäolised, wäga elutruud ü?na ilmaaegu, et ma siin ühte wõi teist tuttawcrt selle wõi teise nime all otsin. Neile, kes seda kooli ei tunne, et tuleks meelega siin tutwusi otsida. Ja nimelt nende jaoks on see raamat kirjutatud, kogu rahwa j«w?s. Vt ta teaks, missugustel oludel püüd waimu- ja hinyetühjust taita end pidi awal dama, kuidas meil enne tvanad sõrmed kõweratckl jääwad atra juhtides läbi nii raskelt omandatud maa, ja kuidas hing ja waim kängu jääb ja wiga saab nii raskelt omandatawa walguse parast. Gee on suur draama siin, rahwa draama, millest Töe ja õiguse" kaks raamatut könelewad. Pühadeks oli raha waia... Võltsitud wetsli realiseerimine wiis kindlasse kohta. Laupäeval, 21. skp., teatati Rakveres asuva test pankadest ametivõimudele, et keegi viisaka välimusega isik petvat käinud pangas ja soswi mid 200-kroonilist laenu teda. Gt aga vekslil leiduvad allkirjad ksik Üksteisele väga sarnased, siis aimati kohe võltsimist. Gamal ajal ilmu» kriminaalpolitseisse GZmeru talupidaja Peeter K., kes teatas, et keegi Karl GuitS olla tema allkirja võltsinud ja kavatsevat sellega pangast «ha võtta. Saadud andmete kontrollimiseks asuti Kari Suitsu tabamisele. Ametnik kohtaski teda turul, tahtes aga temale laheneda pani seda S. Whele ja pistis jooksu. Kuid mõne hüppega oli ta ta tabatud ja nüsid märka? ametnik, et G. midagi taskust otsis, viimaks rahakoti välja tõmbas ning selle eemale visata piisidis. See aga võeti tal käest ja mees toimetati politseisse. Rahakoti sisu silmitsedes selgus, ei seal oli 11 senti raha ja Ikka rahwa rahaga. toeffe! 200 kr. peale Aluwere külas elutsetva Jaan Suitsu ja Peeter K. girodega. Kui Peeter K. ke» parajasti politseis tviibis ja oma allkirja wölt fituk» ja halwasti järelaimatuks tunnistas. siis ei puigelnud Karl Suits ta enam wastu ja tunnis ta» üles. et ta wsitsinud töesti oma isa ja öe mehe allkirjad. Et pühad lähedal ja raha toähe. kawatsenud ta pangast wöltsitud weksliga laenu teha. Selleks ostnud ta postkontorist 23. skp. tveksli plangi, kirjutanud sealsamas nimed peale ja läinud panka. PangaS foowitud wallaft tva randuslise seisukorra üle tunnistust tuua. mida ka teinud, kuid tvallatvaliisus pole isa toarandusc üle pojale tunnistust andnud. GuitS paigutati 22. skp. tvangimaija. S. on tuntud salaja wiinaga kauplejana ja alles mõni aeg tagasi warasta? ta isa tagant 250 kr. raha, millise Marguse eest 23. skp. kohtu? aru tuleb an da. Karl G. isal Jaan Suitsul on talukoht. RSPina«se avatakse ««e»ti restoran- Praegu töötab Räpinas kaks õlleladu ja flfs öllapood. rääkimata Õllepood re«monteeritakse, n.örwitakse uuesti üle ja awatakse tulowal aastal restoranina. Oli aeg, mil Räpna täiesti karskuse pooldas, kuna nüüd aga alkoholi müügikohti aina sigib juure. Surm tuli pühade laupäewal. Jõululaupaetva õhtul kella VTJ paiku jäi RaKvereS Tallinna tänawal Vaksali tänawa nur ga kohal taksoauto nr alla Rakveres, Posti tän. Al elutsew Oswald-Friedrich Wiegand, 29 a. wana, kellel pealuu purunes. Õnnetu toime tati meelemärkuseta olekus Rakvere linnahaige maija, kus ta samal öösel saadud toigastusre tõttu suri. Gotfialistlise Malga maawalttfuse oskamatu asjaajamine. Läinud laupäetval oli järjekordne Malga maa wolikogu koosolek. See oli ka ühtlasi wiimane koosolek wanal maamaj esteedil. Wolinikud olid lõik peale ühe kohal. Laatre wallal lubati TsivgulinnaS la aia pi dada kaks korda aastas, 10. jaan. ja 10. au gustil. Selle järele kinnitati sundmäärus toidu ainetega kauplemise terwishoiu nõuete kohta ja sundmäärus kaitserõugete panemise kohta. Järgne? 2.-kl. terdewörgn kawa kinnitamine, mis juba sõnawõtmist esile kutsus. Naawvl. Tu wike (rahwaerak.) küsib maawalitsuse teedeosakon na juhatajalt, miks sarnane käidaw teeosale, mis tuleb Limbist kuni Holdre teeharuni, ei ole teede wõrku üles WSetud ja senini korra? hoitud. Et teedeosakonna juhataja seda tuletviku? lubab kor ras hoida, siis rahuldub sellega ka wol. Tuwike. Selle järele kinnitatakse 2.-kl. trebewõrk, mille jä rele 419,547 km teede üldpikusest km kruusametsateed ja 2,430 km kiwiteed läheb teede kapitali korrashoiu errwele, kuna Ülejäänud os» 323,376 km tuleb korras hoida naturaalkohustule kaudu. Samuti kinnitatakse ühtlasi ka klassiteede jaows waldade wahek. Et Tõlliste-SangaSte-Antsla 1. kl. teele San gaste kirku juures üle Emajõe silla sa truubi ehi tamine oli kallimaks läinud, siis esitati tvolikognle kinmtamiseks 1929./30. a. teedekapitali lisaeel artve 4177,56 kr. suuruse?, mis ka wolikogu. pool: kinnitati. politika arwustustules. j Trahterimaksu a. määrati 2999 ' krooni. Toetusi otsustati kinnisel hääletamisel an da talumajandusnöuande büroole 3999 kr. tingi ; musega, et Walgamaale seatakse ametisse weel 3 jaost, agronoomi. Järgneb sotsialistlikule maawalitsusele mitte j meelepärane punkt /31. n. teedekapitali eelarwe, mis on tasakaalus 144,281 kr. suuruses. Esime sena wötab selle päcwakorrapunkti all sõna kool. Tuwike (rahtvaerak.), kes arwustab maa walitsuse teedepolitikat ja toob ette kõnelusi ning juhuseid, mis ei ütle midagi head Valgamaa tee dekorrald. ja juhataja maawalits. esimehe sots. J. Näituse kohta, küll aga on need kurjad jutud, millest peegeldub üldine nurin Valgamaa teede korralduse kohta. Nimelt tõi ette wol. Tuwike terwe rea juhu seid, mille puhul on räägitud ja mida asjaossi sed ka ise on tunnustanud, et mõnede maawalitsuse sildade ehitajad ja teeparandajad teeniwad isegi kuni 2599 senti päewas. Samuti teeniwas ka mõ ned kraawipuhastajad senti päew. Edasi ütleb kõneleja, et on laialdane nurin feffe kohta, et tööd antakse ainult vma meestele" ja kallilt, kuna paljud oleks seda hulga odawamini teinud. Millegi pärast ei ole Walga maawalitsus annud wälja ehitustöid, nagu see igal pool moes ja otstarbekohanegi. wähempakkumise teel. Lõpuks toob tveel kõneleja huwitawa juhuse ette, kus teede hagudega täitmisel tuuakse haod ikka kaugemalt. Nii näi:eks. kui täideti teed Hummuli juures, toodi haod Rulli poolt met'ast. ja kui täideti sealpoolseid teid. siis tviidi haod SSalgo külje alt Sooru metsast. Peale Tuwikest toonitas ka tveel J Saul (põllum.-?.), et Walga maawalitsus peak? t.ede ehitustööd wäh-mpakkumis.'l wälja andma, sest praegu on tööde eeit tõesti liig kõrget tasu m:k setud. Hoopis teisest küljest wel Walgamaa teedekorraldamist Wol. kp'sil. kog). kes toob ette faktid, kus maawalitsnse tee höõwel on sõitnud kaks päewa Hargla teel. ilma et ta sendi eestki oleks tööd teinud, ütleb, et tee oli enne ja pärast ikka ühesugune! Nendele maawolinikkude poolt ettetoodud wäi detele ei ole teedeosak. juhatajal J. Mõtusel midagi ümberlükkawat ette tuua. küll aga peab ta isegi awameelselt tunnistama, et teed: alal vn tväärnähteid ette tulnud, mida ta aga kõ'k ametnikkude arwele kirjutab. Kõrwalrwaatajale näib aga siiski, et Walgamaa ieedemakonms ja teedekorralduses midagi lonkab. Peale neid kõ nelusi kinnitatakse teedekapitali eelarwe. Peale waheaega asutakse maawalitsuse eelarwe waswwötmisele, mis kutsub jälle arwnstawaid ssnawõtnnsi esile. Sotsialistide walulapseks sa..b seekord maawantfnse juriidiline büroo, mida juhatcüb sots. Martinson ja kus ei leidu asjatundjat inimest. Kahesugune toetus koolidele. «bcsi toob ette wol. Tuwike asjaolusid mille PSHial järeldab, et praegune Walga maaw lit sus ühes Walga maakooliwalitulega tahab Walga linna keskkoolide eest enam hoolitseda kui Tõrwa keskkooli eest. Koolile antaw toetus on jänest wahenenud, mis on koolis kutsunud esile säärase olukorra, et k-ywematel õpilastel pole enam wõi. masi! seal õppida, millest tuleb järeldada, et Walga sotsialistlik maawalitsus nagu ei tahaks kehwematele õpilastele hariduse saamisel kaasa mdata. Eelarwe, mis tasakaalus kr kinni tatakse.