NeljopLewol. 1?. aprillil!?2z. Gesti publikum muligu

Transkript

1 Tänast lehte 10 lehekqlr e Ufftt ttamutet 3 marta. Ilmub igapäew. Toüiifitus: Piki t 2, awatud 10 2 e. Uja 6 lo Sht, Toimetule telefon d Peatoimetaja päewauudiste osakond 347, rahwamajaudus õhtune walwekord 23*54. Talitus: Suurturu 4 awatud 4 5; ärijuhi kõnetun nid 4 ll, I s. Telefon 311. Aadress:,Päewa!ehf. Tallinn (postkast»r. 87.) Päewaleht Tellimine t titnao 1 kuu postiqa 75 marka peaui ] i (uu postita 68 marka xeuu kl. * ?. ;sv. -. "j, m 225» «AadreSsi uiuutminc 20 marka WSHamaaie 350 marka tuus Kuulutuste hinnad: Kuulutuste küljel, ühel iveera.».«arta millimeeter. ehe eesotsas 8 marka ja teksti ceskei 10 marka millimeeter teist, weeru laiusele. Kuulutusi wöe tatie kürqmis' allema numbrile tum kella 4 p. L wastu. Peatoimetaja M» Rebane. Nr. 101 Kästkinao doitakie atuult ielletobosel oowi! alal XV7ll> aastakäik NeljopLewol. 1?. aprillil!?2z Gesti publikum muligu ise omale tulewased kinodiiwad. Selleks on praegu juhus Siiffl REIC R O* is» kus wõistlewad 15 silmiiludust. Kolmele filmilludufele, kes lvpuwöistlusel publikumi häälteenamuse saamad, on 0.-ü..Estonia Film" järgmised auhinnad määranud: 1. auhind , 2. auhind ja 3. auhind 5000 mk. Viimased päemad Emmam gaas" 1. seeria, hiinlane teenriks", Ameerika nali 2 waatuses. Fordi traktorite ehitus. Täna a edast. Algupäraline eestawa näitelinal \a näitetawal:,1 Marina" I) A,»,.-. vilt Sofef Me.<* 6 loo*. I 4 tsct! w- diw.-.is',m nt vkx....,. L xhii -B. w!l, A m M f. Ll g _,.. v I 2) unub lanrsiiataar C aaxa,"-mämölerlwmluhiiimmfflomy) zss..do,e.. v.wa. i-> Kõige suurem t EesttS McrepuieSree ,, i Miinn v,c«äigus kell v. H.nnad 15 I Oü mt. l»fe. feaust algu e>.š tdia<mewmb ta t«vfed lo mk Mvngtd oma töige suurem Kõnetraat 19-Sv. 3 järk: AuS L atttline tomss -ia. osa wsta-vad ls vid...uowld WflaftHJU»*3 l or ester Talltnu-S. Juurt" Parem fino teater Wtru tünaw 4. Kõnetraat»1 63. Kinoteater Jnrs" IL Ralanaii t. 9-9 V>imlimüngiw hulkur.. (Sab,OT","e t,iim«o Dr. 6 s. peatiuis. Peaosas: Hans Mierendorf ja alaealine M. Herzderg. Tulerviku restoraan" z A-gus lell 5. Mängib salongorester. Jasini" 1 Naöst kinoteater Aia tänaw Z. Kõnetraat , 20, 21., 22., aprillil viimast korda Tallinnas suurepäraline löökpilt HIV fl MOOM f Kütkestav draama 8 aktis kanlsa Norra UIBIIt I H 11 kirjaniku Sven Evelstadi romaani järele. VIIIm I urm II Seda põnevat romaani on kõik lugenud II Eesti ajaktijas Romaan" Algus kell 5. pühapäev kell 3. Surm roõitlcfo" Dr. 4s. jaos. Deaotas Werner Kraus...Wilsnaüüri tütre tu üb" Wõrbkemata far- 6 j tao*. 1 eaosas Mary Pickfsrd Algas kell 5. Hinnad mrk. Jpollo" 1 klassi kinoteater Rarwa mnt 13 Köneiraat Surma pale ees" Dr. s j-»«. peaosas Mazist...New dollaritega" s«\z me* <äsf«ot<>e OSSI O- WAI DA. SllpvS ell 5. 5-INI cd 25-A' mrt. W.S. «SPORT" teatab, et korraline B ~Agu"nr. 16, I Wtk-MmM RZiiiiNZiZttZttNttiZiNttUZttttßttttittvnizzNSttttttzzttttZUNZzzuiNttittZUißkiUiMNiNNUWiUiWSMtt»; peetakse ära 25. skp. kelt 6 õht* ~Lootuse' ruumes W Tartu m. 25. Märkus: Mitte 22. skp. nii kui enne ka watsus oli. Juhatus. I MOODSAID TAPEETEI mis laupäewal, 21. apr. ilmub, sisaldab Estonia Filmi mmmmmammmmmmmmmummmmmmmmmmmnmammammmmm j HMIiOOOAOHHOOMOOfMNOOOOOOOOPOOMOOMMMtAmvtVMPPPMMftAfI**** «toomoommoohmmtlllillltllflllt* i H SOOWITAB ii Müüa!11 totiie'h 0 PAE(DALEHE" SAAMATBKAOPLDS. talukoht, 1 JAANI MAS Nr. 6 KREDIIT PANDA MAJA?. ( li JÄLLEMÜÜJATELE SOODSAD i 11 OSTUTINGIMISED. jj sh :: jj äb:::s»s:ss:ssimainssbsmi::ssb»»bmssabx«^^na»aixs 50 tiinu suur Hanu maakonnas. Lähe maid teateid saab Narwa mnt 26, riide wärwimise äris kella 9 5. Käsmu rannas Selleqa teatan austati d tuktawatele ja lugupeetud wõsrastele, et olen 15 skp. awan suwitajatele 15. maist s. a. jälle oma pangsfoni. Cäti feltn puhweti««.» Kirjalik. Ole Wõsu-Käsmu. L LEPNY üle wõtnud. fmissmmsmmmsmmsvi #e##eee#e*e»»ee*ee-***! ## Igcipäew kella 10 ft soojad hommikueined lõuna kella I s. ä la earte igal alal. Harilikud hinnas. Kõõk wilunud koka juhal. Teenimine wlisatas. Austusega puhwetlpldaia g. WassiljeiVa. 6O iludus hulgast kõige rohkem hääli ' "s«r- E S P L A N A D E" ~sr fuur apriütfuu ceafow*. Neliapäewal, 19. aprillil s. a. j Eelteave: Laupäevaks, 21. aprilliks, korratakse tantsu ettevalmistusel patsu uudiseid. jj MM i Ligemal ajal balletitrupi esinemime. I I I m & \ 3gal nädalal uued ülesseaded. 00 Pühapäeval. 29. aprillil Antakse välja kolm auhinda, efimeue J BX X JFCEOLDLTFCLJI lil-u.jui auhind firmalt Kawe''. \ Juhatus. P. S. Laudade ettetellimine könetraadil 5-97, Fr-ancesco de! Trcdici juures Obtu algus kell 9. ::? :] Estoonia ali kauplus nr. 11. j: Elektro-tehnika tööstus (Suur rildeküulialada. j 3SX < ngcl & Ko. j Kohal» jõudnud wulased kleidi-, koftöümi-, m nt i-. ü 'konna-, p ilituri deid, kõinsugu ke- 5. ;; wadeuodiseid Suures «valikus w*lget pesuriet JS ; wäg* odawbte hinond 3i, 40 m küqou ; Tallinn, Waimn tän. 3. Kõnetraat Wötame wastu elektrimootorite ja dünamode parandus ja punumistöid. Müüme moolore. dünamosid ja elektri malerjaali. J(sgie pirem ostukoht. li Kaupade wauk?uur ja hinnad i: Ü wõistlemata odawad. \\ rlkul Tartus, Waksali tän!7 suurendanud ja D LrioslmiKllKs hra GustarvNohti m I Meil on au ärisõpradele et meie oma wämi saw3b> D juure wõtnud oleme. Wabrikteatada, hakkab uue omaniku kaasabil suurendatud M kujul oma saadusi tuntud headuses edast walmistama firma all: D Lsimene Tartu Sfärnilsawabrik. I * JS Müüa, koormaweoks tugewaid wahtrapuu lsokafid. Maakri tän. nr. 22/14, Kaua tän. nurgal. SadusiepatöõkojaS, K. Wark. Ravdiltdadt ja ristide peale wöetakse tellimisi wastu. Hmnad wöistl, töö tiire ja korralik. Rohu tän. 15-a tpelgulinnas). Tarwitajad, Awatud Gesti -WA Weerenni tän. ur. Z ksrnsee? on kornsosjai (Lilientatt palwemaja wastas). dest käige parem, Soowitan oma töökojas walmistatud, küige uuemate moodide!ärele, suures watikus Inglise schewiotist siniseid ja heledaid MMltt. idtdeühfondi plllltm. kummimantlid ja puksa odawate hinda dega. WStan ka tellimist wastu Töö fitre ja korralik. Palun wamama tulla enne kui mujalt ostate. «m fficetennl tiin. vr. Z. mm tsige odatoqtnaii ostate 6stoonia alt ar.lv. willane 2 tüün tai. 160 mk peale; ulikonnariie. täis willane 2 ari lai. 375 mt peale, puuwillane kleidiriie 8b mk 'peale, musliinid 4b mk peale, liberti ialään igas warwts 70 mt küün martiseo bb mt p.. pefuriie Plee gitud 35 mk P. Pteekimata 23 mk P.. kr-wng 33 ja 40 im, riietest Jgapäew hooaja kaupade juuretule!. Estoonia" all nr.?0. - wäga kokkuhoidlik * arwitamise juures ning wõib hea tualettseebi aset täita. Saadawal: ~EPHAGru, H. Jagoby ja peaesitaja A. Schu.ze juures, S. Karja tän Tallmn, Roman (Sutmann- W. Roosikrantsi tän. S. kr!. 1. N*me K. W. Bosse salong- ia karakteriantsutunnid Uu Ah Walmisrilde Mm Ah nr H Suplus nr m lil* s u Kalamaja t. III» W Suur wäljawalik igasugu suuruses mees terahwa walmisriideid ja naisterahwa mantlid. Hinnad wäljaspool wõistlust Tulge ja waadake! Mantliriie täiswillane. 200 %nf peale; kletdtriie. täis ISimeb 150 ja 190 mk nael Suu, walik kõiksugustest SM, vztgs Jftofcson UUS waluusmete kauplus awaldame südamlikku tänu ja ju'geme loota, et nüüd ta uuendatud ja D suurendatud kujul seda lahkesti õlaks saada lasete, fthüafi teatame, et B meil ikka, nagu ennegi, hool ja püüdmine saab olema oma arr.õprade D I Osawõtmise eest, millega meie ärile nii rohke! mõõdul wasm on tuldud, W soowisid ruttu ja korralikult täita, et nende täit rahulolemist ja wasm- D tulemtst ära teenida. W Kõige auswsega: H. luschzilk. W Austus, rätsepp J 8 LOOFHIüIIPs Boston doubie. uus Fox-Trott, Milonga, Schotisch, Schimmy Schimmy-Fox, Menuet-Wa'zer. Boston, One-Step ja teised, ülesktriutamine igapäew 20. gruppi kella 6 B W. Roosi krantsi tän. 9, krt grupi algus reede, 20. qpnlltl keti 8 õhtul. sandaaliwabrik Tallinnas, ouur Tarin maoni. nr. 42, 'õnctraat 25*59 /-ihi pakub suurema! armul kauplustele ja ühisustele sandaale igas suu- I jfll/mp ruses maitserikastes wärwides,a fasongides. Jällemüülalele kõrged protsendid. W?" Töö headus ja hinnad wäljaspool wöistiust. - - "

2 2 nt. toi Tte!fnräen>o!f pprfüfl 75LZ M c n> D l c lj t Kes nad on? Teise «Ligikogu kandidaatidest. cagedaitti on walija te Keskelt soowi awal datud, kas ei wõiks ainult üksikuid mehi Nii' gikogusse walida, selle peale waatamata, mis suguses nimekirjas nad seisawad. See Lähen dad, walija napiks näituseks põllumeeste kes kelt ühe mehe, rahwaerakonnast teise, tööera konn/t kolmanda jne., ning laseks need nimed walimiskasti. Kuigi see meie walimisseaduse järele mitte wõimalik ei ole, tullakse nende soomidega ik kagi esile. Sest harilik kodanik, kes mitte era konna inimene ei ole. ei saa aru erakondlistest wahedest, näeb erakondlises killunemises ainult pahet, kuna ta poliitilises ja nikli jes töös esi meses joones mitte erakonna mehi, waid inimesi, isikuid näha tahaks. Sarnast soowi on alaliselt toitnud erakon nad ise oma kitsaserakondlise taktikaga ja nõndanimetatud erakondlise wäg pulga weda misega. Kuna meil aga nimekirjade wahmis süsteem maksew on proportsionaalsel alusel, see süsteem, mille demokraatia praegu köip sünd sama on leidnud olewat ja selle süsteemis põh jal mitte mees mehe wastu" wõidelda ei saa, nagu see näituseks Inglismaal meel wõimalik on. siis pead ka meil walija terme nimekirja walimiskasti laskma, küsimata sellest, kas tal kõik nimed selles nimekirjas wastuwöetawad on wöi mitte. Sarnase süsteemi särele walib kodanik ost meses joones teatawat põhimõtet, ideed, seisu kohti, isegi kutsehuwlsi). aga mitte inimesi. Ometigi on riigi elus sarnaseid silmapilke, kus isik tähtis on, kus isiku suures tagaplaa nile astuwad erakondlised ärakaalumised ja tak tika nõuded. Seda tuleb ette iseäranis riigivalitsemise suures, kuid ka parlamendi elus. Nii tuleb ka nimekirjade Valimissüsteemi suures rõhku panna isikute peale sa sarnased soowid Valijate keskel on rohkem kui arusaavamad. Kui meil üksikuid isikuid meie parlamendi elus maadelda, siis näeme, et Eesti wabariik Eesti rahwale parlamentlises elus mähe uusi mehi juure on annud. Kahtlemata on selle suu res oma jagu süüdi erakondadel. Iseäranis noored erakonnad awaldawad wähem paendu must ja seda rohkem sallimatust, erakondlisest aabitsast kinnipidamist, mis nii mõnegi juure tulija eemal hoiab. Telest küljest ollakse aga meie suures, mis on ka omalt poolt jeletataw poliitilise noorusega, wäga piinlikult pedant tine erakonna walikuga, poliitilised seisukohad on meel nii wälja arenemata, et juba mõne olemasolewa erakonna juhi igapäewased oma dused keelawad erakonna..põhimõtetega" nõus olemast. Tekib ikka meel uusi erakondi, kus oma udused põhimõtted maksma panna tahe takse. Kuiid meie tahtsime kõneleda isikutest. Hakkame selle juures peale meie praegu kõi ge suuremast kodanlisest erakonnast põllu meeste rühmast, selle suures ainult kõne all olewate isikute..parlamentliste omaduste" suu res peatades. Seal on nende liider, juht ja poliitiline eestwedasa Konstantin Päts. Teda siunatakse mastaste poolt, nagu see harilikult on. sa seda rohkem, mida ligemal parlamendis nende too lid, nagu see ka harilik, kuid kelles põllumehed siiski tv-f apostlit näewad. nagu wiimane põl lumeeslc kongress seda näitas. Kl. Päts on kindlasti kõige osawam poliitiline taktiker Ees tis. riikliselt mõtleja pea, mis huwitaw ka oma mäliste wormide poolest, kes õige külmalt kaa ludes mitmeid kombinatsioone oskab leida, mis eest ta oma ligema Võistleja poolt kawa laks" on ristitud, olgugi et..kamalus" iseäranis Eesti talupoja juures omaduseks on. millest lugu peetakse ja mis tarkusega üheastmeliseks loetakse. Riigikogus on ta paremaks parlament liseks kõnemeheks, kelle sõnade kaalu suurelt see tõstab, et seal tõukejõuks ei ole mitte isiklised impulsid ega aluseks broschllllcide materjaal. Kindral Jaan Laidoner. Ta õppis Ees tit alles meie wabadussõja algul wndma. Aga ta on hea õpilane olnud ja ruttu õppinud. Alles oma esimesi kannukseid parlamentlises töös teenides sai ta wäliskommisjoni, riigi kaitse, rahaasjanduse, ja lõpuks ka eelanve kom misjoni esimeheks, kehastades seega oma isikus kogu parlamendi kandwama tegewuse. Ta os kab süstemaatiliselt tööd teha, mis loomulik kudele waimuannetele lisaks tulles kiiret edu parlamentlises töös on wöimaldanud. Karl Einbund.kui ta wiimaks Asutawasse Kogusse umbes kolmekümnendal kohal oma erakonna nimekirjas pääses, kuhu erakonna büroo tema teiste suuremate suuruste järele oli paigutanud, kasivas warsti omas tolleaegses rühmas sarnaseks..hädaohtlikuks nooreks me heks," kes riigikontrolli arhiiwi pandi, kuid kes riigikontrolli luues siseministriks üles töö tas ja sel alal omale nime on teinuõ tööka administraatorina. Nii on ta parlamendi elust otsekoheselt mähe osa wõtnud ja on eeldused olemas ka tulewikus nigiwalitsemise tööle jää miseks. Nüüd on ta rahwaerakonnast põllumees te rühma astunud, loogiliselt järelduse tehes, et igaüks selles ümbruskonnas töötama peab, kus ideeliselt ja mõtteliselt suurem kokkukõla. Kuid sarnased sammud an parlamendi maades ha rilikud ja on ka meilgi juba küllalt ette tul nud, nii et sellele niisugust tähendust anda ei tule, nagu wahest püütakse. Põllumeestele on mesi nüüd juure tulnud Jaan Teemant, kes esimese Riigikogu wahele laskis. See on seesama Eestimaa kuningas ja punane würst, kes a. kodanlusele kana naha ihu peale ajas. Kui aga nüüd neid aula otsusi" tagant järele lehitsed, mis J. Teemanti juhatusel seekord kui rewolulsiooni wiimane sõ na wastu wõeti, siis peab tunnistama, et J. Teemant põllumehena tublisti pahemale poole on nihkunud. Sest Tartu ülikooli aulas wõö randati a. muu seas tagasihoidlikul! mõi sa ääremaid, nüüd on kõik mõisad likwideeri tud. Aga ta purskab ka teises Riigikogus wis tisti samuti tuld, nagu Asutamas Koguski. Rahwaerakonna juht Jaan Tõnisson. Hil juti oli tema isiku üle Eesti ajakirjanduses waielus, nimelt põhjuste üle. miks ta muutunud olla. Toodi ette poliitiline suuandmine Mihkel Martnaga. teiselt poolt tema rahwatribuuni omadused. Kuid ta on jäänud sarnaneks, nggu ta oli, arwesse wõtmata jättes Eesti waba riigi sündimi t endisest Eesti ja Liimi kuberman gust. Tema lipukirjaks on jäänud sama praegu juba fraasina kõlaw rahwusline rahwuskultuur. mis teda omal ajal nii wõimsalt kihutas wõit lema Balti aadeli ja Wene bürokratismi wastu. Ja sellest on tekkinud wastolu tähtsama Eesti kodanlüse juhi ja Eesti rahwustunde õhutaja wahel enne Eesti isefeiswust ja erakonna juhi wahel wabariigis, mis nähtawasti matemaati lises proportsioonis awaldub: nii suur poole hoid Eesti kodanluse juhina siis ja nii wähene erakonna juhina nüüd. Eesti riigi edenemise sel sukohalt tuleb muidugi soomida, et selle mehe töö- ja tahtejõud niisugusele pinnale suudaks asuda, et senine asjata energia kulutus, mis õhku lastakse analoogilise seisukoha kättewõit miseks Eesti-Lnwi kubermangus ja selle juures samade abinõudega, üleüldsuse huwides Eesti wabariigis otstarbekohasemalt saaks ära kasu tatud. Rahwaerakonna praegu wee! järele jäänud kandwam tugi 3. laakson on parlamendi töös olnud nii öelda apoliitiline jurist, s. o. ta on läinud kui õigusteadlane kuni wiimase juukse» karmani sirget rada, ilma et poliitilised takti kawötted, mis parlamendielus pahatihti tarwi likud, teda huwitanud oleks. Ädo Birk on üles seatud ringkonnas, kus minewal korral rahwaerakond ühtegi läbi ei wiinud. Wõib olla karistuseks Mõskma mineku eest, wõib olla on põhjused teised, kui erakon na telgitagune teada oleks. Nii jõuaksime siis kristliku rahwaerakon nani, et suuremate puhtkodanliste erakondade meeste waauemist lõpetada. 3a sea! on muidu gi Jaan Lattik, see erakonna täht. Meie oludes päris hiilgaw parlamendi kõnemees, kuigi seal kõne sisu arme!..meie noorte" autor oma sigu matti wötab. Aga Lal on temperamenti ja kir janiku silma ümbruse jaoks, mis teda teistest õpetajatest eraldab ja ei ole lasknud dogmasse päriselt kinni kaswada. Heinrich Baueri peetakse heaks pedagoo giks, haridusministrina kui organisaator lugu pidamist wõitnud. kuigi meil meel ministeeriu mi kui Kaleidoskoobi peale waadatakse, kus hulgad wirwendades läbi käima peawad. nii et wõimised tormiliselt areneda ei fuuda. Kuna Riigikogus kaswatusiised küsimused täh sa! ko hal ja rahwusline kaswatus. s. o. mitte üksi teadmiste õpetamine, maid Eesti riigi tulemaste kodani kkude kaswatamine. rohkem kui soo mida jätab, siis on pedagoogide! parlamendi tegelastena tänulik tööpõld ees. Need oleks sedakorda üksikud isikud tu lewase Riigikogu kodanlistest rühmadest ja ni melt neist, kes esimeses Riigikogus selle ajajärgu riigipoliitika peamäärajateks olid. Walijal ei ole muidugi mitte wõimalus neid wälja noppida, mis aga takistuseks ei saanud olla üksikuid näopilte parlamendi tagasi!aale riputada. Par lamendi esitus ja töö jaguneb paratamatalt era kandadesse ja erakondade walikul peawad ka isikud tagaplaanile jääma. Rbn. WiWWM MO Kaubandus- Löõstusmintsteeriumi del ilmunud Cesti tiüõrogrcnpn ölewaade" 215-f XVI Ihk. w LI tahwut Hind 500 marka, tellimisi wõtob Vastu St.ea ete Büroo, Narwa, Postcoft nr. 14. Jällemüüjatee hinnaalandus (uut MMMM tfwfwmwwnfwfvwiiwvwira <w*»» Eesti ühispankade esitajate koosolek. (Järg.) ühispankade lasnupokitiba. Kõneleb A. Kask. kelle ettepanekul järg mised otsused wastu wõetakse: Ühispangad peaks igal pool oma praegust juriidilist seisukorda ära kasutades oma asja ajamise tehnilist külge sedawõrd täiendama, et nad suudaksid kõiki tormilisi kommertspanga ülesandeid täita. Oma iil sandeks seadku ühispangad laie mate kihtide laenutarwiduse rahuldamise, mõi maldades kõige pealt lühikeseajalisi laenusid põl lumnjandus-lööstusliseks otstarbeks ühisteg lis tele ettewõtetele. põllumeestele ning wäiketöös tuse ettewötjatele, niisama ka ühis ostu-müügi orguris.etsioonid.le. Tarwituslaenude andmisega tuleb tagasihoidlik olla. Ühispangad peaksid oma ümber koondama nii hästi ümbruskonna ühistegelist asutusi kui ka ükftk-cttewõtjaid. olles nende kassaks ja ra haasjade korraldajaks, ning toimetades nende arwel sta ülesandel rahafaatmist. sissenõudmist, wäljamaksmist jne, Oma tegewuse elustamiseks ja kulude wä hendamijeks peaksid kõik maa ühispangad püüd ma lähemasse ühendusesse astuda kohaliku tar witajate wõi majanduse ühisusega nii ruumide kui ka ühiste juhatusliigete kaudu. Hoiusummade juurewoolu suurendamiseks tuleb ühispankade tegelastel: a) ümbruskonnas tarwilist selgitustööd Le ha nii suusõnal kui ka wastawate selgituspla katite ning kuulutuste läbi: b) hoiusummade pealt kohaliste olude jä rele ajakohast hoiuprotsenti maksta; d) seaduses nõuetawat pangasaladust kind lasti pidada ja hoiusummade kohta teateid mitte laiali laotada; e) laenusummade maksmist tshekkidega toi metada. Seniks kui koha peal tarwilist hoiusum made juurewoolu ei ole, tuleks passiiwlaenude saamiseks Eesti Panga ja Eesti Rahwapanga poole pöörata. SIMPLON M Põllumajandusliste pika aja laenude and misega maaparandu-te ja ehituste peale tuleks praegu, kus raha mähe. tagasihoidlik olla ja neid ainult sel määral wälia anda, kui suurel määral on pikemaajalisi hoiusumme wöi kre diite teistes pankades. Lühlk.siasiliste laenude juures tuleb weks lid tarwitusele mutta, iseäranis seal, kus koha lisi hoiusummasid laenude andmiseks ei jätku ja tarwilist lisakapitaali tuleb waljastpoolt nõu pesa lum' A'a qcks. kaüsemärk. Äasti sissi iöotatud lõige paremas kohas Tartus konölltrl-. plg??'ilr! sa tada. Alalise liikuma iseloomuga ühistegelistele asutustele ja kaubandus-tööstuse ettewõtetele tu leks awada krediit konto-korrent arwete kujule et harjutada raha pangas hoidma Samuti tuleks neile tshekiga maksmist soowitada. Laenude tähtaega tuleks täpselt silmas pi dada ja tähtajal nende Korraldamist nõuda. Lae nu protsent tuleb sarnane määrata, et boiu protsendid ja passiiw-laenude protsendid maha arwates tarwüiste kulude ja.'võimalikkude kah jude kattttrs tanviused summad sisse tuleks. Laenuprotsentide määramisel peaks arwesse wõtma laenaja teenistuse wöimalusi. Kauban duslistelt ja tööstur listttt asutustelt tohiks kõr gemat protsenti wõtta kui maaparanduse ja ehituslaenude pealt. Üldine laenu- ja hoiuprotsentide pohhka peaks sihtima prots utide aiandam.se s. o. laenu odawamaks tegemise peale. Rnkliste laenude andmine ühispankade kaudu. Koosolek tunnistab tarniilikuks esineda põllutööministeeriumi ees tungima soowiawal dustga. et see hädasti tarwilist maaparandus laenu riigieelarwe korras nõutaks, kuna selleks otstarb.ks krediidi soetamine põllumeestel teisel teel täiesti wõimata on. Ühispankade esitajate koosolek leiab, et tänawust rasket põllumajandus lift seisukorda silmas pidades 15. mail nõutawat osalist laenu tasumist täita ei suuda ning et see tähtajaline tasumine kuni järgmise maksutähtajani edasi tuleks lükata. '-4.at.inna teaatrlhooaja seufatfi*. ott Kfcolo Lupo? lf Homme protie'., jk A. ' v V^W seepide tarwitamine teeb kompvekuvobrlk täielise sisseadega la kaubaga luhtumisi rmmijett müüa. Teateid annab Tartus, Jaani tan 6 hra G Neba n e. Jällemimjatele suures walikus ieeritaarre, iunftviltpofttaarte, öliwätivi pilte, treppuaberit iilleoega, tlupuberit ja lasre rettefisil). Tallina, Wene tän 4. A. Leiner. JogSise aromaatiiist piibutubakat Vs nl. 20 mk. soowltab tubaka tehas šflügi EliDetooplus soow tab Soome wabrik. poisi este ütiiou na- la põllernet-, wrdinatd, mööo.i-, wel wetti sa lrepongi. j. u. e. Tallinn, W Karm t nr 7. Könetr Suitsumeeste pailaps on pabeross MUUSEUMI rahalise loterii tähti ROHKEL ferwul müüakse Tallinnas»RahwaiUikov!i" raama tukaupluses. Krediit panna majas. Wöidud: SW.VOLI SOO mk. Looümine l. mail s. a. 20 tükk 10 marka. Soowitan suures walikus suwiklei di- ja pluuöirdet. Liq. kersi llldmimil K. Altosaar. A.-S> ODOR Ta lla. Estoonfa teatri majas nr. 1. werewaesuse ja nõrkuse wastu. S-L. Tvbak"- Kaua aja pärast Helena TXlakorokojn jn Paul lvegener i kaaste algupärane pilt n IAFOIJ OSUi däroq 1 OilMrOQ! a gewusel warsti teater SI N O*S". Tarzani tagasitulek. (..Ahmide kaswandiku" järg). Edgar Rice Burroughsi romaan. so Inglile keelest L. L. Wiie minutiga jõudis ta suure puu juure, mille ok sad ulatasid üle küla aia, ja siit waatas ta alla met siku rahwahulga peale. Seal oli umbes wiiskümmend araablast, ja mast wiis kord niipalju Manyuemamehi. Wiimased õgisid toitu ja walmistasid otse oma wal gete peremeeste ninade all wastikut pidu. mis järgneb wõidule, kui nende julmadesse kätesse jääwad waen lase surnud. Ahwinimene nägi, et oleks täiesti asjata tormata kallale sellele metsikule hulgale, kes oli warustatud püssidega ja üheskoos küla lukustatud wärawate taga, seepärast läks ta tagasi Waziri juure ning andis talle nõu oodata, et temal. Tarzanil. oli parem plaan. Kuid silmapilk enne seda oli üks põgenejaist ju tustanud Wazirile, kui toorelt tapeti mana pealiku naine, ja nii meeletu oli manamees wihast, et ta ette* waatuse täiesti unustas. Kutsudes sõjamehed lähemale, käskis ta neid tormi jooksta, ja wehkides odadega ning karjudes metsikult, tormas waemalt rohkem kui saja pealine salk hullumeelselt küta wärawate poole. Enne kui nad pool lagendikku ära jooksid, omasid araabia sed tule. Esimese kogupauguga langes Waziri. Pealetor majate kiirus wähenes. Teise kogupauguga langes meel pooltosinat. Mõned jõudsid wärawateni. kuid nad lasti kohe maha; polnud mingit wõimalust pääseda sisse ja ülejäänud sõjamehed pöörasid tagasi metsa. Kui nad metsa poole pöörasid, awaftd rööwlid wä rawad, et lõpetada päewatöü sugukonna täielise häwi tamisega. Tarzan oli olnud üks wiimastest. kes jook sid tagasi metsa poole, ja nüüd. liikudes pikkamisi, pöö ras ta wahetcwahel ümber ning saatis hästijihitud noole tagaajaja kehasse. Dshunglis leidis ta wäikse salga musti, kes olid kindlad otsuses astuda wõitlusse lähenema rööwlite salgaga, kuid Tarzan käskis nnd laiali joyksta. hoida eemal waenlasest, kuni nad wõiwad koguda pimeda tulekuga...tehke, nagu käsen Leid," palus ta. ja te saate wõitu sest waenlasest. Minge laiali metsa, koguge nii palju põgmejaist kui saate, ja öösel tulge sinna, kus tap sime täna clcwante. Kui arwate. et teile on järgitud, siis tulge ringteed. Silis seletan teile oma plaani ja te leiate, et see on hea. Te ei wõi loota saada wõitu oma wäikse jõu ja lihtsate riistadega araablaste ning Manyuemameeste suure armu ning püsside üle." Wiimaks olid neegrid nõus...kui te laialt lä hete," seletas Tarzan lõpuks...peawad te waenlased ka laiali minema, nii wõib juhtuda, et. olles malwjad, saate tappa suure puu tagant oma nooltega nii mõ negi Manyuemamehe." Neil oli waemalt aega rutata kaugemale metsa, kui ju esimesed tagrajajaist jõudsid üle lagendiku metsa ja hakkasid neid otsima. Tarzan jooksis natuke aega maas. enne kui ro nis puu otsa. Siis ruttas ta kiirelt tagasi küla poole. Ta leidis, et kõik araablased ning Manyuemamehed olid läinud new taga ajama, ja küla oli tühi, wälja arwatud kinniseotud mangw ja üksainus maht. Waht seisis lahtise wärawa juures ning waatas metsa poole, nii et ta ei näinud, kuidas wäle hiiglane kukkus maha tänama teises otsas. Wibu laskemalmis, roomas ahwinimene salaja aimduseta ohwri poole. Wangid olid juba märganud teda ja suurte silmadega täis imestust ning lootust walmasid nad oma päästjat. Nüüd peatus ta wähem kui kümne sammu kaugusel Manyuemamehest. Nool oli ju kohale asetatud. Kuul dus järsk naksatus. kui pruunid sõrmed lasksid wibu nööri lahti, ja häält tegemata kukkus rööwel maha: puunool lendas läbi ta südamest ja ulatas umbes jala pikkuselt wälja ta mustast rinnast. Siis pööras Tarzan tähelpanu wliekümne naise ja noorukese peale, kes olid kinnitatud kae! kaela kiil ge pika orjaahelaga. Polnud enam aega teha lahti wanaaegseid lukke, seepärast käskis ahwinimene neid talle järgida ja. mõttes surnud mähilt püssi ning pad runite möö. juhtis ta, nüüd õnneliku salga, wälsja külawäramast metsa teisele poole lagendikku. See oli aeglane ja raske teekond, fest orjaahel oli tundmatu neile inimestele, ja tihti pidi peatama, näi- tuseks, kui üks komistas ning kukkus ja kiskus toi sed enesega kaasa. Ka pidi Tarzan suure ringi tege ma, et mitte puutuda kokku tagasitulewate röömlitega. Osalt juhtisid teda juhuslikud paugud, mis näitasid, et araablased olid alles küla elanikkude läheduses: aga ta teadis, et kui nad täidawad ta nõuannet, on mähe kaotusi peale rööwlite omade. Pimeda tulekuga waikis laskmine täiesti, ja Tar zan teadis, et araablased olid külla tagasi laimud. Ta jõudis waemalt hoida tagasi wõidunkast naeratust, ku jutades nende wiha. kui nad leia road, et waht on ta petud ja wangid ära wiidud. Tarzan oleks heameelega wõtnud kaasa natuke suurest elewandiluu tagawarast, mis oli külas, ainult seks, et suurendada waenlass wiha; kuid ta teadis, et see polnud tarwilik küla pääst miseks, sest tal oli juba malmis plaan, mis ei tase araablasi lahkuda nende maalt ainsagi kihwaga. Ja ülekohus cl ks ohud koormata waeseid, wäsinud naisi raske clewand lauga. Oli juba peale keskööd, kui Tarzan lähenes ele«mantide kohale oma aeglrsclt liikuma karawaaniga. Ammu enne kui nad jõudsid sinna, näitas neile teed suur tuli. mille neearid olid teinud keset lagendikku osalt soojenduseks, osalt, et hoida eemal lõwisid. Kui nad laagrile lähedale jõudsid, hüüdis Tarzan kõwasti. teatades et sõbrad tul mad. Neid mõeli rõõm salt wastu, niipea kui neegrid nägid pikka rida sõpru ja sugulasi. Neid kõiki oli ju loetud kadunuiks, sa muti ka Tarzani: õnnelikud neegrid oleks jäänud üles terweks ööks. söönud elewandil ha ja pühitsenud seltsi liste tagasitulekut, poleks Tarzan nõudnud, et nad katsuks magada,, koguda jõudu järgmise päewa jaoks. Kuid magamine polnud kerge asi. sest naised, kes olid kaotanud mehed ning lapsed päewawvitluses. tegid öö koledaks oma wahetpidamatu hulumise ja nutmi sega. Wiimaks siiski läks Tarzanil korda neid mai gistada: ta seletas, et kära kutsub araablased nende peidukohta ja siis tapetakse kõik. Hommiku! seletas Tarzan oma wõitlusplaani sõ jameestele ja kõik olid kohe nõus. et see oli kõige kindlam ning õigem tee wabastada end kutsumata kü tulistest ja maksta kätte seltsiliste surm. Esiteks saadeti paised ning lapsed umbes kahe- kümne mana sõjamehe ning poisi kaitse all lõuna poole, et nad oleks täiesti wäljaspool hädaohtu. Reid kästi ehitada ajutist peawarju ja kaitseval kindlus:uü okas põõsastest: sest Tarzani plaani järel.' wõ;:ie.nine mõis kesta mitu päewa, ehk isegi nädal u. miile jooksul sõ jamehed ei läheks kordagi nende uude laagrisse. Kaks tundi peale koitu ümbritses kail e maike ring musti sõjamehi. Wahetewahel ronis mõni kõrgele puu otsa, mille oksad ulatasid üle aia. Võarsti langes külas üks Manyuemamees. tabatud ainsast noolen. Ei olnud mingit kail ttetuagi nise häält miu st. koledat sõjaksa ega wehklemist ähwardamaie odade ja. mis tea tab harilikult metsinimeste kallaletungimisest - ai nutt tumm surmasaadik tummast metsast. See eelteateta juhus tegi araablased ja Manpuema mehed õige wihaseks. Nad jooksid wärawate poole, et süüdlas le kohe kätte maksta: kuid järsku märkasid nad. et ei teadnud, kust poolt otsida waenlak. Kuna nad waidlesid, karjudes wihaseli ning wehkiedes kä tcga. kukkus üks araablasist otse nende" keskel maha peenike nool lendas tal läbi südame. Tarzan ell. asetanud sugukonna kõig' paremad laik jad ümbritsemate puude otsa. paludes'neid end mitte ronija anda, kui maeulise nägu on pööratud nende poole. Kui neeger saatis wiälja oma surmafaadiku. peitis ta enese wäljawalitud puutüwe tuha. ega lask nud enam enne, uni malmaw silur ütles, et ükski ei waadanud puu poote. Kolm korda hakkasid araablrsed jooksma üle la pentsiku sihis, kusi nad armusid, et nooled tutid, aga iga kord tilli uus no. l taga uta mag mõtus oh'ori nen de seast, oiis pöörasid nad ümber ning otsisid teises sihis. Wiimaks hakkasid nad sihikindlalt metsa läbi otsima, kuid neegrid kadusid nende eest, nii et nad ei näinud waenlasest märkigi. Kuid nende peade kohal luuras suurte puude pak sus lehest,kus metsik kogu see oli Ahmide Tarzan. fees lehwis nende Kohal, nagu oleks ta surmawari! Warsti jõudis üks manyuemalane teistest ette: polnud kedagi, kes oleks näinud, kust tuli surm. ja sellepä rast tuli ta ruttu, ja silmapilk hiljem komistasid teised seltsilise surnukeha peale möödapääsmatu nool oli südames. " '

3 Neljapaewol. 1?. aprillil Riia saadiku J. Seljamaa seletused Eesti-Läti wahekorrast. -? Peab aluse Panema Eesti-Läti sõprus. Praegu wõib mba kõnelda Eesti-Läti liidust, ehk see küll weel woemilikult ei ole wlmttud. Prantsuse laewastik tuleb suwel Tallinna sadamasse külas kaigule. Austria parlament Dr. Seipeli uuesti Peaministriks walinud. Belgradi kabinett enese lahti Palunud. Rahwasteliidu nõukogu teisipäewal kokku astunud. Ehituslaenu wäljaandmise kord asunikkudele käesolewal aas tal. Raudteede otseühenduste konwerents Warssawis. Eesti wõtab osa rahwnswahelisest keskkooliõpetajate kongres sist Praagas. Tallinnas algab homme Riigikogu walimislehtede ja tunnis tuste laialikandmine. Kalasadamat hakatakse süwendama ja korda seadma. Haridusministeerium õpetajatele wäljamaa reisiks abiraha määranud. Päewauudised. Tallinna linnawolikogu järjekorraline koosolek 18. aprillil. Saksa wulitsuse esitaja hra Krull jõuab täna Tallinna, et siin läbi rääkimisi alata kaubalepingu ja kahjutasude asjus. Niia saadik J. Seljamaa sõidab täna pealelõunast rongiga Riiga tagasi Uued nimetused meie WMA esitustes. Välisministeeriumi KesK-Euroopa büroo juhataja kohustetäitja K. Mõistus n metatakse Berliini saatkonna esimeseks sekretääriks. Sa ma saatkonna juure määratakse atasheeks Ojan son, kes sama kohuseid tüllis wälisministee riumis. Wälstm n s ecn musse mai ra.akst meel: Sammul Hesingi saatkonna sekretäär.ks, Ha mann Pari fi saatkonna sekretäär ks. Helsingi saatkonna senine sekretäär Kirotar läheb Lon doni saatkonna juure. Marshal Fochi sõit Poolamaale. Sellele järgnen» Prantsuse sõjmcwastiku kü laskäik Balti rrõesse. 2. maiks oodatakse Warssawis Prantsuse Marshall Fochi külaski i.tu. Marsha! Fochi saa dab tema endine staabiülem kindral Weygand, kes aasta suwel Poola söjawägede wastu panekut Warssawi eell.inil organiscens sa selle edukalt läbi wiis. Neid saadumad kaks oh lüitfcrl; üks marshalide missioouit, teine kiud ralstaabist. Marshal Fochi wiibimine Poolamaal kes tab umbes 12 päewa. Esimesed neli päewa saadab ta Warssaivis mööda, peale selle kolm päewa Pooscnis. siis Lmowis kaks päewy ja Krnkowis kaks päewa, millele järgneb tagasi sõit Prantsusmaale. Marshal Foch ja kindral Weygand peatawad Warssawis mim.trite nõu kogu presiidiumi lossis. Marshal Fochiga ühel ajal oodatakse nõu pidamist.lo Warssawi Inglise kindralstaabi üle mat kindral Fomleri ja Rumeenia kuningat, kelle sõit aga nüüd rahutuste tõttu Bukares tis arwatawasti ära jääb. Marshal Fochi sõidu eesmärgiks Poola maale on: 1) tugewamini sõlmina sõpruse side meid Poola ja Tsheho-Slownkkia wahel, et sellega Wäikese L-idu (Rumeenia. Lõuna-Slaa wia. Tsheho-Slownkkia ja Poolamaa) olemas olemist ja püsiwust kindlustada. 2) Prantsuse teenistuses (Napoleoni marshalina) aas tal Leipzigi lahingus langenud poolaka marshal würst Poniatowski ausamba püslnamise pidus tuse osawötmine Warssawis. 3) Poola sõja sadama arvamine Gdontas. Amaniisest wötab ka Tsheho-Slowakkia president Benesh osa, kes sel puhul Gdönia sõidab. Poola sõiasadama awamisele sõidawad: 3 Prantsuse ristlejat ja 4 destroieri (miinipanejate häwitajad). Laewastik teeb pärast rci.i Latwia pealinna Riiga, sealt jõuawad laewad umbes maikuu keskpaiku Tallinna, kus nad mõned päewad wiibiwad. Uus raamat Eestist. K L Prageri kirjastusel Berliinis on hil juti ilmunud Dr. O. Lehnichi raamat Währung!,nd Wirtschait in Põlen, Litauen. Lettland und Estlaud" Poola, Leedu, Läti ja Eesti raha za majandus; 356 lhk. (Eta) Walitsuse otsused. Wabariigi walitsus otsustas Riigikogule esi tada: 1) Seaduseelnõu kohtupristawitelt nõutama kautsjoni kõrgendamise kohta; 2) seaduseelnõu wallakohtu liigete päewa- ja sõiduraha kohta. Edasi otsustas walitsus Riigikogule esitatud õpetajate seminaaride seaduse eelnõu tagasi wõtta ja anda haridusministeeriumile uuesti mnber töötamiseks a. peale wäljaantub ehitus laenu fondi kinnipanemise küsimus. Möödaläinud aastal, mil riikliku ehitus laenu komitee oma Legemust algas, oli asi alles uus, sellega ka suurema jao kodanikkudele tead mata. Nüüd.kus ajalehtedes on pikemaid kir jddusi riikliku ehituslaenu Komitee tegewuse üle olnud, mõib loota, et niisuguseid linna- ja ale wiwalitsusi ei peaks leiduma, kes ei teaks, et riik laenu annab toetuseks elukorterite ehita miseks. Möödaläinud aastal paljud omawalit sust asutused nõutasid enestele laenufondiks kre biiti a. peale, kuid sama aasta lõpul sel gus, et õige mitmed omawalilsust asutused ei tarmitanud sellest krediidist n i te pennigi korteri kriisi lahendamiseks, millega aga suuri summasid oma nimele tegewuseta seisma panid. Sarnane leige olek tuli ka osalt sellest, et linna- ja alewi walitsused ljiga pealiskaudselt selle peale waalasid, armalcs, kui neile krediit on antud, siis wõimad tarwitada millal ise heaks arwamad. See ei olnud muidugi õige arwa mine. Komitee tegi kõigile omawalitsustele ring kirjalijelt teatamaks, et kui a. krediidid kuni 1. märtsini a. äratarwitatud ei saa. siis sulutakse nad. Kui linna- ja alcwiwalitsused nägid, et tõsi taga on. siis esitati kõiksugu andmeid, et laenu nõudjate tung olla suur jne. Kuid komitee leidis parema olewat kinnipandud krediite nen dele anda, kelledel selle järele tõsised nõuded olid. Tänawuaastase ehituslaenu fondi kohta te gi komitee sedasama, saates kõikidele linna- ja oma otsust riagkirjalistlt tead miseks, et kui ehitusfondiks antud laen kuni 1. septembrini k. a. äratarwitatud ei saa, siis pannakse nimetatud fondid kinni ja komitee jätab --omale õiguse wabakssaanud summad nen dele omawalitsuse asutustele anda, kelledel laenu järele nõuded on. Ehituslaenude wäljaandmisest asunlltudele tänawu aastal. Lõpulikud andmed ehituslaenu kohta käes olewa aasta ehitajate asjus peawad riigimaade ülemad 1. maiks põllutööministeeriumi maakor ralduse peawnlitsuscle ära saatma mille alusel peawolitsus ehituslaenu krediidi wastawalt maa kondade mahel ära jaotab ning sellest koha peal hiljemalt 15. maiks teada annab. Peale selle tähtaja algab laenude otsustamine iga asuniku kohta kohalistes maakonna maakorralduse nõu kogudes, mis hiljemalt juuniks lõpule wiidakse ning selle järele algab ka tegelik laenude wäljaandmine asunikkudele. Kuna ehituznraterjaalide wäljawedu kuni kowadise põllutööhooajani, läinud aastate koge muste järele, wõib kesta, siis ei ole kindlat ehita icite arwu teada, ja et laenu õiglasemalt kõigi soowijate wahel ära jagada, ei ole wõimalik wa remalt ehituslaenu otsustamist kiirustada ning laenude wäljaandmist teostada. Kuna laenude otsustamine wististi lõpulik on, siis tuleks kõigil laenu soowijatel sellekohaste soowiawaldusteaa nüüd esineda. D. Raudteede otseühenduse konwe rents Warssawis. 10. kuni 14. aprillini Poola kutsel Warssawis ära peetud konwerentsi sihiks oli Poola-Lati ja Poola-Eesn transiidina üle Läti raudtee otseühenduste konwentsior uide loomine. Konwerentsil töötati wälja ajutine 'õ.me kokkulepe praegu olewate piirijaamade Poola p.wlt Turmandti ja Läti poolt Zemgale kohta. Peale selle wiia. dati läbi Povla poolt kokkuseatud Poola-Läti jä PoolaEeSti konwentsioonide kawad, missugused tehnilisest küljest kõikide konwerentsist osawötjate esitajate poolt põhimõtteid kult wastuwõetawaleks tunnistati. Mõned Poola-Läti konwentsiooni peatükid, mis seo tud rahwuswaheliõte iseloomustawate küsimustega ja mil le otsu.tamnw konwerentsisi osawöljate esitajate wõimu piiridesse ei kuulunud, ei saadud lõpulikult redakteerid?, mispärast Poola-Läti konwentsiooni allakirjutamine edasi lükati. Ühenduses sellega ei olnud wõimalik ka PoolaEesti raudtee otseühendus? konwentsiooni lõpulikus.vor mis wälja töötada ja wastu wõtta. Anvatamasti ei tule Poola-Läti konwentsiooni waieluse all olewate peatükkide lõpuliku redigeerimise peale kaua oodata ja wöib lootu Poola-EeSti wahelise raudtee otseühenduse teols saamist lähemas tulewikus. Selle peale waatamata, ei jätnud konwerents siiski mõju awaldamata. Konwerenlsil kirjutan alla Poola, Lä ti ja Eesti esitajate poolt kokkulepe, mille põhjal nüüd sest peale postisaadetused, s. o. kirsad ja ajalehed, kiirron gidega weetakse mis posti teeloleku aega Tallinna-W..rs sawi wahel 36 tunni peale wiib. Teisest küljest sõlme kokkuleppe saawutamise tagajärjel Poola ja Läti wahel wõib Eestist Poolasse kaupasid saata ühe ümbersaatmise ga Zemgale jaamas, mis suureks kergenduseks kaubasaat jatele. Sama kord on maksew ka reisijate ja bagaashi kohta. Eesti esitajana wiibis konwerentsil riigiraudtee wälis teede otseühenduse inspektor ins. R. Selja. meestele ja töösturitele ülekohtune, sest et nad isegi kõiksuguste maksudega koormatud olla. Lw. Krentsi ettepanekul lõpetatakse läbirääkimised p asutakse litt nawaütslbse ettepaneku hääletamisele, missugune rõ huma hääloenamuftga wastu wõetakse inarga eest. Maa-«lade obeokile andmise küsimus ehituste jaoks. kohatult tallatud on ja paneb ette seda küsimust päe wakorra esimesena punktina harutusele wõ-ta. Hääle mmisiel kukub lw. Trakmanni ettepanek läbi, kuna Lendaw hollandlane" Tallinnas. Umber ilma reisija A. F. de Groot. Eila oma reisil siia jõudnud. Eita astus toimetusse kummalise wälimusega noor hiiglane, kerge spordiriie seljas, laia äärtega kaabu peakatteks, wanaaegse jutukangelase näoga, mille tu gcwat profiili lugejad pildil wõrwad näha, mustad pikad juuksed kaelani lehwimas, tutwustades ennast kui ümberilma reisijat, kes pikale ja hädaohtlikule tee konnale asunud, et omale nime teha ja kuulsaks saada. keelt. Julge mees reisib mootorrattal. Ta on läinud pastal 10. oktoobril Hollandist Amsterdamist wälsa sõitnud, Haagi, Aacheni. Düsseldorfi ja Ham buri kaudu Daani tulnud, kust oma reisi jätkunud Norrasse, Rootsi ja Soome. Soomest on ta otseteed läbi Venemaa tahtnud Aasia poole raunata, missu lw. Lepa ettepanek, seda küsimust päewakorda mölta enne malimisi, läbi läheb. Esimese päemakorra punktina tuleb harutusele linnapanga 1922 aasta aruande kinnitamine. Lw. lanson küsib, kas on linnapanga puhta kasu m. wajadust linnapanga põhikapitaali suurendamiseks ja kas ei ole linnawalötsusei enese! ette nähtud, kuhu puhtakasu ülejääki määrata. Linnapea Uesson teatab, et linnapanga ju umbes kilogramm! raskuses. Maakaardid kirjamärkidel. Times" kirjutab 10. apr.: Maakaartide ku jutused markidel näiwad markide joonistajatele meeldiwat. liri eeskuju järele on Eesti uue 100margalise margi wälja aunud, mis Balti riikide maakaarti kujutab, kusjuures Eesti wabariigi pii rid iseäranis selgelt on tõmmatud. Nahwuswaheline keskkooliõpe tajate kongress peetakse augustikuu wiimasel nädalal PraagaS. Paewa korras on: keskkooli õpetajaskonna pedagoogiline kuju wmine, kõlbline kaswatus. eksamid ja sanktsioonid kesk koelt õpetöö lõpul, perekonna ja kooliwahelised suhted, keskkooli õpetuse reformi küsimus, naisharidus. rahwus wahelised suhted, diploomide ekwiwaleuts, intellektuaalse töö tegijate ühinemine ja rahwuswaheline kodifikatstooa. Haridusministeerium on otsustanud sellele kongressile seata riigi haridusnõuniku Ney. Teadusliseks otstarbeks wälja maale sõidab dr. A. Paldrock, et juulil ärapeetawast pidn litõwe konwercntsist Slrassburis osa wõdta ja siis icif jatkata Saksamaale ja Helweetsta. Prof. dr. L. Puusepp sõidab ülikooli esitajana Pastmi pidustustele Prantsusmaale, samuti ka dots. dc. K. Schlossmann. Saksamaale ja Austriasse teaduslikuks otstarbeks iõi dab patoloogia instituudi noorm assistent dr. J. Raukas, 15. aprillist kuni 1. juulini, sisehaiguste kliiniku wauem assistent dr. med. H. Sõber, 1. maist 15. aug. ja ivri muhaiguste kliiniku noorem assistent dr. med. K. Toc miugas, 20. apr. kuni 20. augustini. Wiimased kaks la hewad ülikooli stipendiaadina. Prantslased ja belglased tahawad manast maksnnfeplaanist kinni pidada. Be r l i i n ist, 17. aprillil. Peit Parisicn'i" teate järel otsustati Pransus-Belgia läbirääki mistel Pariisis a. 5. mai maksmiseplaa nist kinni pidada. Eelseiswatel Brüsseli läbirää kimistel tegewat prantslased ja belglased tegemist ainult oma osadega. Berl i i n i st, 17. aprillil. Drüsseldorfis konfiskeerisid prantslased miljoni marka Saksa raha, mis oli määratud tööta töölistele abi andmiseks. Berliinist, 17. aprillil. Ruhrimaa 206 raudteejaamast on 167 prantslaste poolt okupee ritud, 60 jaamas on Saksa administratsioon oma tegewuse seisma pannud, 44 saamas on ainult kehwapoolne rongide läbikäik; 10 jaamas seisab liikumine ja 6 jaamas on töötamine ümbruskon na okupeerimise pärast takistatud. Austrias uuendab Seipel oma kabinetti. Berliinist 17. apr. WTiist tulnud teate järele on Austria walitsus 16. aprillil lahkumis palme ara annud, millele aga ainult wormilik tähtsus antakse. Uue kabineti kokkuseadjaks saawat salle Seipel. Berliinist 18. apr. W! luist teatatakse, et Scipeli kabineti 100 häälega 59 sotsialistliku hääle wastu tagasi on walitud. Kabineti briis Lõuna-Staawias. Saksa teadete järele on Paschitshi kabinett lahti palunud, sellepärast, et talle korda ei ole laittud kroatlastega koklu leppida. Kroatlaste esi tajad pidasid hiljuti walitsuse esitajatega läbirää kimisi, aga nagu näha, lähemad nende nõudmised liig kaugele, kui et Paschitsh ja radikaalid neid tahaksid taita. Mchres asjas oleksid nad malmis kroatlastele järele andma ja põhiseadust sellekoha selt muutma, aga Kroatia wabariigiga LõunaSlaawia riigis" ei ole nad ometi nõus. Kroat laste ja nendega ühendust pidawate autonomis tide wastast enamust on aga Vascliitjhil kokku saa da raske, ja kuigi see talle korda läheks, wõiks see enamus ainult wäikene olla ja mitte küllalt tugew wõitluse pidamiseks agarate kroatlaste wastu. Siiski nimetatakse wist Paschitsh uuesti peaminist- jälle pikemaid waielusi päe-oakorrale, kus linnamallh fufc poolt esitatud lepingu katva terawalt arwustuse alla wõetakse. Pikema lõnega esines ehittiskommisjoni esimees!m. Bürger, kes Mtwustab koosolejaid nende põhjendus tega, mis määruste kokkuseadmisel aluseks wõetud. Linnapea llesson teatab, et Tallinnale määratud riiklik ehlluslaen pea kõik on ära tarwitatud ja kui kõik remeesiele ette, et nad kortenknisi lahendamiseks midagi puhta stka sust määratakse m. linnapanga põ hikapitaali suurendamiseks ja mk. ärajaga Lw. Wirma (sois.) heidab üürnikkudele ja majape pole ära teinud Peremeeste tarkus seista selles, et la seme aga üürijeaduse ära kaotada, siis kaob korterikrüs uu seks hartegeivaks ja kultuuriliseks otstarbeks lin napauga juhatuse ja diskoirto komitee äranägemise iseenesest ära. järele. Riigikogus toolisid soendawat. Waieldakse pikali selle üle, kas obrokimaa peale tohib Pilvenbai-d waielusi kutsub esile Linnawalitfus on wolikogule ettepanekuga esine nud, wötta sellekohases seaduses ette nähtud linna kasuks ärimclisu 10 pr ots. riigi kasuks langemast mak sõita. Mootorrattal meab ta ühes oma bagaashi, Wsplaani põhijoonte kindlaks määramise ja obroki lepingute wormi muutmise kohta. Küsimus kutsub Peale pikemate waieluste maetakse linnawalvt susse ettepanek wastu, mille järele linnapanga l. a. Cila jõudis A. F. de Groot..Poseidonil" Soo mest Tallinna, kus ta paar päewa peatub. Huwitaw kogu kõigist ojaielstedesi. kus tema kohta käiwad kir jutused ühes piltidega ilmunud. Norras. Rootsis ja Soomes on tulnud lumeteedel täna mate wahel obrokile antawate maatükkide ehi- soowijad rahuldalud pole saanud, siis oleneb see asjaolust, et seda laenu teatud piltideni -välja anda wõib. ärimaksu wötmise küsimus. misel igal pool lahkelt wastu tullakse. Täna jatkab ta siit maanteed mööda sõitu Läti poole? sealt sõi dob ta edasi Leedusse, Poolasse, Rumeeniasse ja Tllrgimaale. Aasta pärast loodab ta Ameerikas olla. Oma i-iespidamis-e ja sõidu raha teenib reisija nende kirjutustega, mida ta ajalehtedes oma reisi kohta awaldab. Tal on kaasas suur waljalõigets Linnawalrtstts on ettepaitekuga esinenud Pelgu linnas, Wocrenni tän. ääres ning Graniidi ja Sõja hatuse ettepanekul on põhikapitaali suurendamine tar wilik. gune ka matsus aga wiisumi takistuste pärast ära jäi. mees jutustas, et temale wiisumite ja reisilubade wõt fofeb ci ole ja ärimabfu pealtpanemine oleks kaup Koosolek algab 20-niimitilife hiljaks jäämisega ' kell 6.20 min. Juhatab Dr. Masing. Wolinidka on 6l. Juhataja kannab ette rewisjonikommisjoni tea daande, ot Wabadufe platsil asum Peetri mälestus f-amba alus liiga odawalt ära on müüdud, nimelt Lw. Trakmann leiab, et see tõesti otstarbe-- Rahwuse poolest hollandlane, räägib Inglise ja Saksa Briti saadis Eestis. Täna. neljapäewal, 19. skp. kell 12 aimab Briti saadik hra 3. Waughan nigiwanemale oma wolitused ära. Hra 3ohn Charles Tudor Waughan. sün dinud 4. weebruaril on aastal diplomaatlisesse teenistusesse astudes ataschcena s)aagis ja sekretärina Ateenas, Kairos, Pekin gis. Konstantinopclis ja Madrats töötanud, kusjuures ta Araabia, Türgi ja Hiina keeled ära õppinud. Enne Buuri sõda ja selle aegu oli ta sekretärina Lõuna-Aafrikas aastast saadik oli ta asjaajaja Sant lagos, Bukarestis ja Madriidis; a. mää räti ta saadikuks Tshiilhfe. On Püha Mihaeli ja Püha Georgi ning Vittoria ja Daanr Dan nebrogi ordenite kandja. / Kel! 2 l. on mältsmintstrt juures Inglise saadiku auks luneh. millest osa wõtma palutud peale riigiwanema kõik teised walitsuse lükmed ja juhtiwatel kohtadel seiswad ametnikud. 3 Xlv. 10T pöcipv l e b t sast. Parempools-ed rühmad on ärimaksu wötmise was tu, kuna pal>empoolsed ägedalt maksu wötmise küsi must kaltiemad. Waielustes minnakse isegi isiklikuks. Majaomanikud leiawad, et maksustamise alused öig- riks, sest radikaalne erakond, leda ta juhatab, on ometi kõige tugeivam kõigist Lõuna-Slaawia era kondadest. Kuidas põhiseaduse küsimust lahendada, on esiotsa alles tume. Hakatakse Lõuna-Slaawias suuri sisemisi wõitlusi pidama, siis jääb riik wä liselt muidugi nõrgaks, mis Wäikeliidu poliitika kohta mõju awaldamata ei wõi jätta. Rahwasteliidu nõukogu kokku astunud. Berliinist, 13. «pr. Genfjst teatatakse: Rah wasteliid-u nõukogu 24. istaregfärk aivatr 17. aprillil Inglise esiaja Ward'i juhatusel. Läti annab Wenemaale kauple misel suuri õigusi...lau-iakas Sinas" teatab, ei Läti walitsus on otsus tanud Läli-Wene kaubalepingu sõlmimisel Wenemaale suuri soodustusi anda. Wenemaast suuremaid soodustusi saaks ainult Eesti ja Leedu. Inglise waimulikkude Protest usu tagakiusamise wastu Weue maal. Times" awaldab 13. apr. Inglise ja Schoti kõrgemate waimulikkude protesti usu liste tagakiusamine wastu Nõukogude Wenes. Protestis tähend ü. kfe e! Nõukogude walitsuse ajal fajib tuhanded kõigist usutunnistustest met siku tagakiusamise alla on langenud, mi le ees märgiks oli usu täielik käivitamine Wenes. Edasi öeldakse protestis: Usk on pilkamise siht lauaks tehtud, usupiihad on enamlastel? põh just annud jumalateotawaid paroodiaid korral dada, ning kiriku kõrgemad juhid mõistetakse surma. Enamlased ise ei salga, missugust sihti nad taga ajawad. maid tunnistawad seda awaukult ajalehtede kaudu. Meie seas on esita jaib igast usutunnistusest, keda kõiki ühendab ühine meelepaha ja wiha usu tagakiusamise wastu. Meie protest peab wastukaja äratama igaühes, kel maailma hea käekäik südame peal. Rootsi õigusteadlase aruanne Jda-Karjala küsimusest. Helsingist, 17. aprillis. Tuntud Rootsi jurist Stael von Holstein, üks neist ekspertidest, keda Soome õpetlased kutsusid Jda-Karjala küsi muse kohta oma arwamist awaldama, toonitab oma aruandes, et see küsimus nõuab täit tähelpanu käesolewal ajal, mille eriliseks tunnuseks olla nõudmine sotsiaalse ja poliitilise wabaduse järele. Tartu rahulepingul ei olla mingit wäärtust, kui Venemaa seisukoht õigeks tunnistatakse ja kohus tuste täitmine ning dokumentide seletamine sise miseks küsimuseks loetakse. Stael von.holstein on arwamisel, et Tartu leping ja sinna suure kuu luwad deklaratsioonid tuleksid, nagu seda Soome walitsus nõuab, rahwuswahelise kohtukosa poolt põhjalikult läbi waadata, et kindlaks määrata neid muudatusi, mis tarwilikud on tingimiste kokku kõlasse wiimiseks rahulepingu maimuga. Euroopa ei tohtivat unustada, et mõitlus Ida- Karjalas on wõitlus Lääne tsivilisatsiooni ja Lääne õiguste eest. Holsteini aruanne antakse ligema vaari päe ma jooksul Rahwasteliidu nõukogule edasi. üürnikud heidawad jälle sotsidele ette, et nad õue peale puukuuri ehk koerapinkal ehitada wõi mitte. Wiimaks jõutakse hääletamiseni, kusjuures linna.ua kitsuse ettepanek wastu wõetakse. Elumajade ehitamiseks antakse maad obrokite A Tummakile 235 ruutsülda, J. Kenapeate 295 r. s., Leop. Proosile 217 r. s. ja L. Äuu). kepile 229 r. sülda. Peale selle muudeti wcel ehituste kohta käiwat lut> dttslikku määrust. Järgneo. järjelt tagasi astunud, et kaitsta kalisaadi kõrget seisukohta. Ägedalt tungib ta kallale MustasaKemalile, kirjeldades teda, kui Türgi rahwa õn netust. Lõpuks keeldub endine sultan tunnistamast Angoora otsusi ja laidab koostööta mist enamlastega. Tööliste puudus Uhisriikides. Londonist, 18. aprillil. Washingtonist teatatakse: Harding on tihisriikide terastrusti esi mehe Gary'ga ühel arwamisel, et tihisriike ähwar dab tõsine tööliste puudus sisserändamist kitsen dawa seaduse tagajärjel. Tööminister Davis an dis s?ardingi!e seletuse, milles ta tõendab, et tihis* riikides juba nüüd tööliste puudus on. Davis walmistab praegu uut sisserändamise seaduse eel nõu, millega seisukorda parandada kawatsetalse. Katoliiklased labkuwad Musso lini kabinetist. Berliinist, 17. aprillil. Roomast teata takse Pariisi kaudu, et üks minister ja kolm mi nistri abi, nende hulgas ka Vasallo, kes katoliklisse rahwnserakonda kuuluwad, lahkumispalwed ära annud. Berliinist, 17. aprillil. Roomast teata takse, et Mussolini terawat waslupanu awaldab katoliklise rahwaerakonna fascismiwaenulise seisu koha wastu. Mussolini poolehoidjad ähwardawad saadikutekogu laialisaatmisega, et katolillikt rahwa erakonda häwitada. Vatikan punab wahesobita jaks olla. Rahwaerakonna äärmine parem tiib püüab wõimaluse korral ühineda hiljuti asutatud katoliklise Unione Nationale'ga" srahwuslik litt), kes Itaalias walitsuse ja Watikaui wahel side lüliks pidawat saama. Suurwürstinna Kscnia protsess Inglismaal. Londonist, 17. aprillil. Suurwürstinna Ksenia, endise Wene tsaari õde, tõstis kacbtust kel legi Calwerti nimelise isiku wastu, kes ühes oma agendi Sternbachiga temalt naelsterlingit wälja oli petnud. Galwert ja Sternbach pantisid suurwürstinna perekonna kalliskiwid, Inbadcs pai gutada raha niisugustesse ettewõtetesse, mis nen de üteluse järele määratut kasu tõotawad. Kohus mõistis nimetatud summa süüdlastelt suurwürs tinna kasuks ühes kohtukuludega wälja. Raudteeõnnetuse sünnitamise katsed Rheini ääres. Londonist, 17. aprillil. Pariisist teata takse: Düsseldorfi ja Düreni wahel tehti katset õhku lasta kiirrongi, milles sakslaste arwates Prantsuse minister Le Troequer pidi sõitma. Lii uile asetatud kaks pommi lõhkesid, kui kiirrong üle oli sõitnud, wiaaskades ainult roopaid. Teist katset, raudteeõnnetust sünnitada, tehti Herbestali ja Aacheni wahel rongiga, milles Belgia minister Deoeze sõitis. Roopad olid teelt ära kanqutatud, aga rongijuht märkas seda weel oigel ajal ja pea tas rongi, hoides ära õnnetuse. SFenžer in Muusika. 15. sinfoeuea kontsert»,estoon'as" on reedel, 20. apr. s. a. kell i/? 3 f>stul. Juhatad kübalisena Tallinna tuntud muusikamees ja klaweri kunstnik Hermann Biek, kes oma esinemiseks on Poola wäeseadus. Berliinist, 18. «rpr. Warssawist teatalaäse: Seimi sõjamäe hommisjon wöttis wastu eelnõu, mil täieliseks uudiseks, ja lõpupalaks Lisztl effektne ja tega sõjulväeteenistuse aeg U/2 aasta peale kindlaks hoogne..mephisto-inalss". määmwkst. Edasi mõcti wastu ettepanek, millega Solistina esineb pr. ÄZera Minogradowa-Biek oina kolnponeeritud klaweri-kontjerdiga E-dur. or kestri pabel. KonbTrtbüroo. na ist d aastani sõjaiväe abiteoniõtustez tm ko hustatud teenima. Peterburis iga peiew buni 5 inimest surmatud. P<ckerbivri riigipoliitilist watilsuse (GPU. endine Tsheka) poolt awaldatnd tegcmuse aruande järele on tema poolt tänawu jaanuari- ja «veebruarikuul Peter buris äm hukatud 262 inimest, st o. umbes 4 5 inimest päewas. Türgi endise sultani kiri müha meedlastele. Londoni st, 17. aprillil. Reuter teatab Kairost: Endine Türgi sultan saatis kõigile Mu hamedi usulistele proklamatsiooni, milles ta sele tab, et ta olewat Türgimaa ilmasõjast osawõtmise wastu seisnud. Ta mõistab hukka sultanaadi la hutamise kalisaadist ja pealinna wiimise Angoo rasse. Ta ütleb, ta olewat ainult ajutiselt au- wälp rualinud Borodini h-moll sinfoonia (n. n. svan= giclistic Sinfoonia"), mis Tallinna konts.rtpudlikumile Es!ooma" teater. Täna. neljapüewel...seoilla habemeajaja". Hom me mhwnote uduseks Uus mmistsr." Teatril) iiroo. Loodetaw ilm neljapäewal, 19. aprillil.. Merel kõwa, sisemaal keskmise kiirusega põhjatuul. Muutlik pilwitus. Paiguti udu wõi kerged sademed. Külm ilm. Ilmade ülewaade 28. aprillil. Madala rõl kkoana tuiiaimum A)a g -We nemaal 750 mm., kõrge röhkkoud Skandi naawias 769 mm. Eestis ja Eoomes olid hommikul paarikraadilised Külmad. Grööni maal oli 20 kraadi külma. Ka Poolamaar on ilm jahedaks muutunud.

4 4 - H*. 101 Nelwrüewvü, 1?. eprilln 199$ P8«B» I «l I Tallinna börftl ülewaade 18. aprillil k. a. Rahwamajandus. Eesti Viillskaudanöus weedruarlkuul 152 Z. a. Kuu bilans 39 miljoni marga wõrra passi iwne. Riigi statistika keskbüroo poolt tehtud kokku.võtte järele on weebruarikuul aastal Eestile sisse weetud: Pd. Mk. Tera- ja jahw. wtlt, kartul, loo matoit ,9 SI.7IS.SSO Toiduained, karjasaad Kala ja kalakaubad , Muud loidu- ja maitseained , S Elusloomad ja linnud 3 tk Nahk, nahakaup ja muud looma saadused 8.477, Seemned ja elustaimed 464, Puu ja puutööstussaadused 4.938, Paber, paberikaup ja trükitöö , b Puuwill, lina ja muud linained , TekstiiltööStuse saadused 0.894, Metallid , Meiallkaubad , Põllutöömasinad ja -riistad , Sellest on wälja weetud Inglismaale ,3 p + 86 looma m. Määr tufes (29 prots. kogu wäljaweost); Belgiasse ,9 p m. eest (27%); Saksa-' maale ,2 p looma m. eest (12%); Soome ,9 p m. eest; Ameerika Uhisriikesse ,7 p m. eest (3,8%); Daani 3.730,0 p m. eest (4,5%); Lätti p looma m. eest (3,5%); Venemaale 7.935,5 p tn. eest (0,6%); Rootsimaale ,8 p nt. eest (3,6%); Jaapani 2.434,7 p m. eest (0,3%). Sellega on weebruarikuus wäliskaubanduse bilans ( ) marga wõrra passiiwne. Siia kõrwale jaanuarikuu (1923. a.) and med asetades selgub, et passiwiteet (125 39) 86 miljoni marga wõrra wähenenud on mis osalt sellega seletada tuleb, et nüüd juba kaubad kau bandus-tõõstusministeeriumi ja börsekomitee esi tajate wahelise kommisjoni poolt õieti hinnatud saamad, kuna warem kaupmeeste poolt ebaõiged hinnad üles anti. Gesti tranfiitkaudludus Muud töö- ja jõumasinad, trans jaanuaris a. portabinõud , Instrumendid, aparaadid, laske Kuu jooksul Eesti kaudu Wene riistad 980, maale 39 miljoni Puuda läinud; Kiwid, mullad ja nende saadused , sealt tulnud üle 7 miljoni puuda. Kiwisüsi, loks, põlewkiwi , Olid, raswad, maigud ja nende Riigi statistika keskbüroo andmete järele kn saadused , junes Eesti transiit-kaubanduä jaanuaris Wäetisained 7, aastal järgmiselt: Keemiaained, wärwid, apteegi Venemaale kaup '22.084, Kunslikaubad, muusikariistad ja tera ja jahw. toilt, kartul, toomatoit (tuhandetes muud eelpool nimetamata puudades) 3.455,9; toidu ja karjasaadused kaubad 741, ,1; muud toidu? ja maitseaineid, piiriws ja joogid 152,1; nahk, naha kaup ja muud Kokku , looma saadused 829,7; paber, paberikaup ja + 3 looma. trükitöö 1.240,2;, tekstiil-tõöstussaadused 302,7; metallid 446,2; metallkaubad, põllu iviude on sisse weetud: Saksa maalt ,8 p. -s- 3 looma tööriistad ja masinad 268,1; muud töö- ja jõu marga wciärtuses; Inglismaalt ,8 masinad, transportabmõud 1161,4; instru mendid, aparaadid, laskeriistad jne. 104, 2; puuda marga wäärtuses; Lätist kiwid, mullad ja n. saadused 2747,9; keemia ,1 p marga eest; Soomest ained, wärwid, apteegi kaubad 8036,6; kuns ,5 p nt. eest ja Wenest ,2 tikaubad, muusikariistad ja muud eelpool nime p nt. eest. tamata kaup, pudukaup, segakaup 6624,2; kaubaproowid, pruugit. kraam 218,2. Kokku Wäljawedu: ,8. Pd. Ätt. Venemaalt Tere- ja jahiv. wili, kartul, loo matoit 9.002, on Eesti kaudu tulnud (tuhandetes puudades): Toiduained, karjasaadused , linad, puuwill ja muud kiuained 7282,3; Kala ja kalakaup > 17, kunstikaubad, muusikariiscad ja muud eelpool Muud toidu- ja maitseained, pii nimetamata kaubad, sega- ja pudukaup 164,0. titus, joogid 518, Kokku 7.446,3. Elusloomad ja linnud VII l Seega on Wenemaa jaanuaris EeSti kaudu Nahk, nahakaup ja muud looma üle puuda rohkem sisse kui wälja weda saadused 1.826, nud. Seemned ja elustaimed 2.142, Rukiste järele on Venemaa Eesti kaudu sisse Puu ja puutöõstussaadused , wedanud: Saksamaalt ,3; Danzigist Paber, paberikaup ja trükitöö , ,2; Rootsist 2070,8; Ameerikast Puuwill, lina ja muud kiuained , ,5; Daamst 1208,5; Inglismaalt Tekstiiltõöstuse saadused , ,0; Soomest 1195,0 (tuhandetes puuda Metallid , des). Metallkaubad 31, Nagu sellest näeme mängib Wene sisseweos Põllutöömasinad ja -riistad 116, kõige suuremat osa Saksamaa (umbes 75%). Muud töö- ja jõumasinad, trans Kaltsud katusepapi walmista miseks kodumaa tööstuses. riistad 22, Kiwid, mullad ja nende saadused 5.019, saadused 118, Wäetisained Keemiaained, wärwid, apteegi kaup 2.665, Kunstikaubad, muusikariistad ja muud eelpool nimetamata kaubad 1, Kokku , looma» Sport. Noortem. keistl. üh. wõimlus karnewaal läinud laupäewa õhtul ühingu turnikojas önnestus täiez ti. Peale paraad-estnemife, kus umb. 200 mitmes manuses osaivõtjat mitmekesistes turniülilondades estnes, järgnes noorte poiste hantli-harjutus, wvimlusmängud ja -tantsud. B l 2 aastaste poiste esinemises ja harjutustes oli mär gata üsna kenat ühtmeelt ja elamust; kotijooks ja teate jooks kukerpallilaskmisega äratas saalitäies publikumis heakskiitwat naeru. Ilusa rütmiga läksid läbi lihtsa mad wöimlustantjud. Wene poiste grupp is. Utechin'! juhatusel esitas ia huloldawa puhtusega ettekantud keppharjutused ja kitse hüped. Laternaharjutused ja harjutused pölewate tungal dega kottpimedas saalis olid küll wäga efsektsed ja oma pärased, kuid gümnastil. seisukohalt tähelpanu ei ära tanud. Noortemeeste grupp (1b 18-aaSt. poisid) näims kenu hüppeid üle pikema puki, milles mitmed noored mehed hea keha arenemise ja esinemise puhtusega wälja paistsid; witmased saaivutafid tihti publikumi kiidu S&iinmjtct ajal o-n õige palju kõneldud kaltsudest kui tooresainest. Räpina paber naabrilt, kes t eatiaroasti stmoem kaltsude tarwitaja on olnud, ähwardas oma uksed wäljaweo tagajärjel kõrgele kerkinud kaltsu hindade tõttu sulguda. Et meie oma tööstuse ja töö liste huwid esimeses joones tähelepanu nõuawad, tegi mabriku walttfus rahaministrile ülesandeks kogu seda sümeeritud kristl. noortem. ühingu tegewuswili läinud aasta jooksul, millele iga nqorsooga kaasamõtleja tõsiselt ka tulewal tegewushooajal edu soowib. SalavallilMn asemikku dekom nurjaläinud koos olek. Ettaseks M Tallinna kokkukutsutud jalg pallnidu asemikkudekogu erakorraline koosolek, millele ilmusid ka ligi 10-ne spordiseltsi asemi kud. Koosoleku juhatajaks waliti R. Tohwer (Kalew) ja kirjatoimetajaks Seeinmann (Olüm pia). Ligi tunnipikkuse' küsimuste harutamise järele, kus ka ära jõuti walida liidu rewisjoni kommisjon, selgus, et koosolekust wõttis sea duswastaselt osa ka üks wolitusteta T3K esi taja. Selle tõttu tunnistas asemikkudekogu oma seekordse koosoleku tühjaks, kuna uus koos olek mõne nädala pärast uuesti kokku kutsun takse. Tallinna 3-nda A-klassj jalgpallimeeskonna TJK esile. TJK-st lahkus Kalew'i" meeskonda TJK kõige seda nõutakse esimeseklassiliste turnijate, grupilt. Põikpuu-harjutused jätsid samuti kõige parema mulje. Paistsid wälja mitmed wõimlejad suure ja iga gemiseks linaseid kaltse, kuna kõik ülejäänud kali susordib toore-katusepapi walmistamiseks lähemad. Eesti Nahwapanga 1923 aasta eelarmesse on üles wöetuä Mlkadeks marka, joakswateks äri kuludeks marka, maksetawad ja protsendid ja kommisjon marka, majakulud marka. Panga nõukogusse maütl juhatuse esimeheks J. Kukk. panganõukogu liikmeteks: G. Palgi tßakwere ühispiimat. esitaja). J. Madisson (Wiljaudi põllum. seltsi kaub. osak. ärijuhatajaj, H. Sepp (Paide ühisp.) ja F. Suit (Wõrust).' Näitusele lllesandmtsvd Kodumaalt. Wiimastel päewadel on kodumaalt näitusele üles andmisi elawalt hakanud tulema, üles annawad mit mesugustelt aladelt töösturid. Nähtawasti tuleb Nannawärmva mäele kaunike kogu kergeid pawiljone juure ehitada, sest nii mõ neidki ülesandjatest on just sinna kohta küsinud. IgaKahes tuleb ülesandmistega rutata, sest näituse büroo Walga tööstus. Tööd alganud. Neil päiwil a lgas tööd Walga maak. Kurgatji wallas ajuw Soattaga riigi saeweski 7 töölisega. Samuti algab lähemal ajal tegewust Taagepera wallas asum Wiljandi elektriseltst saemeski, mis lai* nud suwel seisma jäi. Kismet. Utu omaniku kätte läinud Malgas afuw..kultuura" trükikoda on ostuteel üle läinud hm E. Zimmermannile, kellel kawatfus olla trükikoda suurendada ja sisseseadet täiendada. Ettewöttes töötawad praegu 12 töölist. Peate selle olla kawatsus lähemal ajal meel teist trükikoda Walgas asutada, milleks salkkond Sri ka pärast ülesandmist wastu, aga neid et saa siis emm pecmimekirja üles wõtta. sdes näitusest soowib osa wõtta, oleks wäga soo witaw, kui ta nüüd kohe sellest näituse büroole teataks. Eesti rahwapanga tegewusest aastal. Eesti Rahwapanga korralisel peakoosolekul püha päewal. 15. aprillil kanti ette panga 1922 a. tege wuse aruanne. Nagu aruandest selgub, oli pangal howsummasid aasta algul marka, aasta lõpul marka. Sellega on rahaline tegewus aasta jooksul 3,72 korda suurenenud. Tähendatud hoiu summadest oli ühistegeliste asutuste summasid 14 milj marka, eraasutuste ja -isikute raha marka. Osakapitaal on aasta jooksul m. paalt marga peale kaswanud. Osatähti oli Rahwapangal aasta lõpul üleüldse 8545 wälja antud, mis 271 omaniku käes. Osatähed olid omanikkude seas järgmiselt ära jagatud: 65 osa ühisuse käes 2171 osatähte. 54 ostu-müügi ühisuse käes 3200 osatähte, 2 piimatalittvse käes 4 osatähte, 3 kartuliiihisuse käes 32 osat., 1 turbatööstuse käes 45 osat., 2 kinnitusseltst käes 140 osat.. 3 mafinatar wvtiajate ühisuse käes 33 osat., 6 muu ühisuse käes 254 osat. ja 135 eraasutuse sa isiku käes 2666 ofat. Laenude nõudmine oli läinud aastal õige elaw. Laenusid nõuti nii kohalistest ühispankadest, kui ka otseteed Eesti Rahwapangast. üleüldse anti laenusid tele ja ühisustele ning isikutele marka. Tuntumalt mõjus Rahwapanga tegewuse laienemise paale ka panga uutesse ruumidesse 6. Karja tän. 19 ülewiimine. Tähendatud maja omandati pangale Helli pärijatelt 10 milj. marga eest. Panga ärisets oli U-asta lõpul marka, tegewuse puhas üle» jääk marka. Plchtakasu jaotamine. 92 pn., ühistegelisele liidule ühistegewuse agiteerilalgpalliwõisilus Kohilas. Pühapaewal wõistlesid Kohilas sealse..püstwuse" A ja TZK C meeskonnad. Wõistlus lõppes wiima-se kasuks 5:1. Poolajad olid 2:0 ja 3:1. Türi spordiring, mts läinud aastast töötas Järwa maa!, kaitseliidu spordiringi osakonnana, on nüüd Rakwere-Patde rahuko» gus registreeritud iseseiswa seltsina. Ringi esimest pea koosolekut peet! Türil 11. aprillil. Ringi juhatuses on Lääne maakonnas ei ole rohkem s uurtõöstuslisi ettewõtteid kui 5, kuid kesk- ja wäikvtööstuse alal on käesolewa aasta esimestel kuudel elamust märgata, mida tunnistab rohkearwuiine uute wäiketöökodade amamme. Nii algasid märtsikuul tegewust ja seati jäveiwalwe alla terme rida tööstuslisi asutusi, mille dest nimetada wõiks: Ellamaa terpenliwimabrik, J oh. «Wembsrgi metsa-, raua- ja jahutööstus, K. Lauritsa pagaritööstus, Jakobsoni worstitööstus. H. Dawidi wilba- ja jahuweski, J. Ruwali tisleri töökoda, J. Grünthali päemapilditööstus, Aguli saapatöästus, Põ deri wesiweski, Suuremõisa juustuwabrik, J oh. Lao lnannt lukusepa töökoda, Emilie Rauki, Liisa Kuris maa, Gustaw Martei, Adele Retti ja Madis Palm bergi riietewalinistamise töökojad, G. Mcimatsini lu kusepa töökoda, Jüri Lemkase meierei, Gustaw Pangi jahu- ja saeweskid, Ed. Schrrttingi kangatööstus. K. Teichmanni kiwiitööstus ja Marie Mensase kudumis F9L E. w. wölduloen 97 ilo Põhja Pank A»S. Almarine palli finaalis wõitis Prantsusmaa Inglismaad 19:1. Kau gushüpe hooga: 1) Stone (Inglismaa) 4,85 m! 2) Mejli kowa (Tsheho-Slowakkia) 4,71 mt., 3) Van Truyen (Bei gia) 4,61 ml. 250 Mt. jooks: Callebout (Inglism.) 41 sek. Odawiske: Groslimond lschmeiisi) 44,94 ml Maade järele wõitis selle naistespordi-olümpiaadi, mis Pranlsusm. ja kolmandaks Belgia. Saksa murdmaajooksu meistriwõkstluscd, ma resultaat km. pikkuse wõistlusmaa kohta oli 33 Poksiwõitluse tagajärjel surnud Londonis peeti sel kuul poksimatshi 20 ringi feftrau sega Cashie! Craigi ja V Ralphi wahel. Malshi taga järjel suri C. Craig mõistlusele järgnewal hommikul, ilma et ta oleks meelemärkusele tulnud. ZVolzepKlod. jalad Kõik see andivat wäljamaalastele mulje, et Türgi naiste seas õnneks tuühe otla. Türgimaa suuremares lin nades tulla ilmsiks kaks äärmist woolu: ühed riietada end eelmiselt roobaspuu-harjutuselt. Igal tahmal on omapärased kombed ja sellepärast ei tuleks mitte wõöraid üleliia jälgida, sest siis kaoks kõik, mis reatawale tuhmusele isiklikkuse ja omapärasuse mulje annab." On tähelepanemismäärt. et türklaste senised riided eurooplastele ikka paisu humi pakkunud Mõned narmad neis koguni nagu mingisugust täiuse tippu. Iga'ahe? awawad nad wõhikule märwiriklo ja waatlemismääriltss pildi türklased on edii >eel sa peatamine möttnnu. Nad sammuwad vraegu samu radu. mida mapanlajeo eel läksid poolsada aasta, tagasi On otsnstcnud. e! Oh.umaa tsiwil isa'.noon nngib Olnumna riidrid 'a selle TÕrni heide takse kõrmale sooaud manad riided. olgugi, et nad harzumuse pärast tundmoad uutest muonmnmad. On masa Euroopal süigtda sa seda teeb praegu õieli kogu Huwitaw, et samal ata! läänes moolu märgaja, mis teatawal määral hommikumaa riideid larmttusel? mõtab Turankhamen \ haua atoamisegn?hebäs on 'Carlist" ja Londonis miskisugune mood tekkinud, mida muumi-. moeks kutiluakte reaoe iurnu, püüad idamaa maim vi teel oma fnuti kett lust lätte maksa. Kemali arwates on senine Türgi naise ülikond eba Monte-Carlos algas ülestõusmise pühil naiste spordi olümpiaad, millest osaioöljaid on Inglismaalt, Prantsus maalt, Schweitsist, Tsheho-Slowakkiast ja Belgiast. Paremad tagajärjed: 60 meetri jooksus esimene ing ketpallis WõitiS Inglise naiskond Schweitsi 29:8. Baske t- kaugeltki waja end ohtralt loori alla matta, aga ka mitte liig wabalt ülema! pidada. wutatud seisukorrale. loor wariab peaaegu terwet keha, wälja armasud käed ja senine tasakaal alles. «Meie usk määrab", ütleb Kemal, «riided olgu kokku. kõlas woorusc ja ühiskonna nõuetega. Et seda täita vole Ida. Naiste sport. Sport'i" meeskonna kõwenemine ära jäänud ja seega karjuwad wiimisaja moed, missuguseid ei sallitaks isegi Euroopas suurtel ballidel. 01l järjekorra poolest kolmas, Inglismaa. Teiseks tuli meeldiw sest ta seisab suuremalt jaolt üleni mustas, kuna lelust oma meeskonda suurelt huwitatnd. Nüüd oleks see 0 Aktsiad: Sport wäljamaal. külgselt arendatud lihastikuga, mis wäga raskeid harju tusi kergelt wälja tõi. SiiSki awaldus pisut juba wäfimus konnasil- Peawalu- Buromcn marohi. pultc. tooi nohu wastu. A s. ODOR" Tallinn. «- T b- d opiäaai»# sest wõitjast 100 ntt. maha ja tuti teiseks. Seltside järele WõitiS jooksu Berliini Politsei spordiühing. lane Lallebout 73 sek. Hooga kõrgushüppe wöitis Lowman (Jnglism.) 147 tsentim., 2) Van Truyen (Bel gia) 1,44 mt., 3) Ellistt Lynn (Inglise) 1,40 mt. Bas Odor Odor Odor Obligatsioonid: saaja meeskond. wam. Kuuldawasti oli Sport" TJK. mängijate ülem 100 f toruni Daam trooni 39 <B.OO 100 Soome marta 59Z Rootsi krooni 50, poola marka Austria krooni llnaar, kr. 476, X) Lõpul Tehtud Ostiad Müüjid 1 dollar ,50 1 naelsterling 1574 löb2 100 SafiQ marka 1,43 1, soome marka 926 9^6 LOO Rootsi trooni Daani krooni prantiuf«franki 22: bouandi guldnat Liit' rubla sfbebo»tol trooni kuldrubla '«00 Alaalia Mr» Belgia franki. ' 100 Zdelweetsta franki TJK-st. Sellega oleks TJK A-meeskond ja peaaegu ka selts lagunenud. Nüüd on aga TJK-s weel witmafel jääb püsima senine normaalne olukord, mis kõige soomila Berliin. 1 dollar 211"6, 97 1 naelsterling frank, *,OO 18. aprillil weel wõimalusi, et ka teised A-klassi mehed lahkuma!) liiga ei tohiks halwata. Kolme A-klassi meeskonna pealinna alalejäämisega 100 Poola marka 100 Austria trooni Wa luuta: Praegu on Kemal-pascha! käsil leida Türgi naistele ajakohasemat riietamismoodi, mis wastaks Türgimaa saa ande Sport'i" ülemineku kohta tagasi wötta. TJK-st ära jääb ikkagi A. Anier, mis aga TJK mänguwõimet L 1 4,"560 dollarit. m 70,75<> fronti Rootsi krooni. m Daam trooni m IÖÖO9.OÜ Salfa marka. m Soome marka., (lontut 94,500 liiri. m 15<>,37 Tshedo Slow. kr. m Belgia ft. Kuld pro unts 88,9 Stotholm. 1 dollar I naelsterling frank, Äelweetsia franki 6ö Saksa marta fioritn: 14/, Daam trooni Soome marka 19, Norra trooni 67,95 Tallinna börse kurnsedel. penhaageni ja Haagi meeskond, Peale selle wõtab osa Gõ tebori meeskond. Võistlejad meeskonnad mängiwad kõik momendil ühtlusele jõutud, nii et E. Põder oma teada London. Börse. Otsustati astuda jalgpalli, kerge-, raske- ja wee oma wahel läbi, kuna wöidab suurema punktide armu Berliini bõrset maadeldes näeme siiski, et mark naelsterlingi wastu 17. apr. mitte halivenenud, waid ennem ehk pisut kõwenenud oli, tähendab sisemaal püütakse edasi marka ülemal hoida, kuigi kahtleme. Kas seda kuigi kaua suudetakse. 100 Äetweetfia franki Kemal-pascha uus kawand. üle teine tugewam mängija E. Põder. Peale selle oli kinnita «vat. nzas. trs. ' Jnlgpalliwõistlnste tjünile, mis Peetakse Gõtebori olümpiaadil, on rootslaste poolt kursuiud Londoni, Ko parem mees A. Anter, kuna laupäewal läks weel Sporl'i" kama, uuesti marga kurssi alla kiskuma hakkab. Saksa marga kursi halmenemine. mida silmapilgul «väljamaa börsedel näeme, näib seda oletust aina A.-s...Stttojte" wabriku kudumisosakonnas kõr gendati tööliste palkasid 10 >20 marga mõrd päe min. 15,8 sek. Läinud aastane mõuja Kibberr jäi nüüd Jalypalliwõistlused Rootsi mängudel GSteboris. sunnid uusi suuri marga summasid rahaturgudele pais töökoda. mis peeti Breslau juures, wõhis Huscn (Hamburi). Te meid 235, kuna see arw tänawu loodetawasti suureneb. Hooajal korraldab ring rea wöistlusi. samaa kohuste täitmise jätkamine, mis Saksamaad 17. aprilli' Wollmann, abi A. Pertmann, laekahoidja W. Osolin, abi K. Amberg, arsti k. t. M. Weeber. Ringi rewisjoni kommisjoni waliti A. Sülla, J. Käi ner, A. Jüris. Ringil, kel oma sporditöölt, oli läinud aastal liik Saksa «valitsusel «võimalik d msiliste abinõudega tõe poolest ajutist marga staouliust saanuttada. Kuid. na gu juba tähendatud vii oodata, et mingisugune kokku lepe Prantsusmaaga ja sellega ühenduses olem Sak Tööstuse Kaswamine Läänemaal. nüüd: esimees M. Temp, abi O. Seppel, selretäär J. spordi ja talispordi liidu liikmeks. Asemikkudeks nim. liitudesse maliii O. Löwi, J Wollmann, O Seppet. mise tõttu Saksamaa 'poolt seisma pandi, siis oli Wäljamaa börse. Panga puhaskasu jaotati peakoosoleku otsusel riigimaksudeks marka, lisapalkade-bs marka, iseäraliseks tagawarakapitaaliks marka marga langemist wöidi juba ett? näha. küsimus seisis ainult selles, kunas langemine tuled, sest Saksamaal hoiti marga kurssi kõige jõuga ülemal. kulutades Mc mehi Kofelw heitnud. Ktsmet. Kahab mai alguseks ametliku ülesandmiste wastu wötmise Sm lõpetada. Kulud tükk aega näituse ni mekirja walmistamiseks ja näituse platsile uute Kõr gete hoonete ülesehitamiseks. Muidugi maetakse ju Ätokholmis imaksid 100 Saksa marka 16. ura. Rootsi kr., 17. -apr 1,76 sa ei la ennelõunane Stokholmi telegramm näita? julm 1.66 R Kr. 0!&K«kahjude hcakstegemismaksud Prantsusmaa sab. wäljamaalt kalli wäliswaluuta eest toores-katu Seaieb kaubanduse sa tööstuse näituselt. Saksa mark. mis umbes märtsi algusest saadik mõrd'emist stabiilne oi' sa ltäeloienm kuu olgusesi kuni 16. skp. Londonis 99 sa 93 tuhande ma hei lii' kus. tegi 17. sk?. nöksu allamineduks: Londonis no toeriti l naelsterl. 16. apr. 93 tuhat ja särgmiul pücival 17. apr. suka 105 tuh. Saksa marka. epale smrri mäliswalnuta tagamarasid. Kuna lõja jäänud kaltsude mahutamise küsimus päewakorral sei sepappi sisse weame, wõiksime ise seda walmivtama hakata. Meie kodumaa katusepapi tööstus jõuab dül lalt siseturu nõudeid rahuldada, kuna enne sõda selle saadusi isegi wäljamaalt walgus. Saksa mark hakanud. Panga 1323 a. eelarws Selle asemel, vt praegu, kus meil just nende üle TJK lagunemine Lra hoitud» lagunemine tõusis läinud nädala wiimastel päewadel gusc! ning jõul. Peened ja möjuwad olid ringwisked, puh tad ja jõurikkad tundusid uhked käeseisud. Paremaks mc lieks oli roobaspuudei Kaiw. puuda toores-kaltsupappi aastas. Kui aga kogu Eesti katusepapi tarwidust rahuldada, tuleks sisse medada wähemalt pd. toorespappi. Saksamaa paberiwabrikud tarwitamad paberi te tuhat marka, osa kasu 10 prots marka, Ohtu kandwam osa oli kahtlemata juhtide-grupil ühes instruktor,te Th. Sulg'i ja Grünberg'iga. TulewaSte wõimlemisjuhtide «-meheline grupp täitis peenelt waba harjutused, olgugi, et mitte kõige ihu ja hingega, nagu seeria roobaspuudei. Esinejad täitsid kõige raskemad euo lutsioonid ja kombinatstoonharjutused tähelpandawal ker papi walmistamiseks kõlbab ainult kaltsupapp. kaltsude wüljawedu ära keelata. Selle kawatsusega sündis aga töösturite ja kaup meeste hmvide mahel kokkupõrge, sest witmased kao kaks wäljwweo keeluga tegewuswõ imaluse. kuna neil talwe jooksul tehtud. AaSta-karnewaalil on ilusalt re tegewuse seltsile 5000 marka, las.ekcntse ühingul': nvarlta. Praegusel ajal tarwitamad need wabrikud umbes järgmiselt äm: tagawarakapitaali suurendamiseks 200 awaldufi. Kõige suurejoonelisem ja puhtam oli harjutuste sunnitud selle tõttu, et Eestis toorespappi et malmis tata, seda Saksamaalt sisse wedama, sest hea katuse küsimust läbi kaaluda ja tarwilisel korral 1. maist AokkuwõtteS paistab selgesti kiidumäsrilwe tõsine töö noorsoo.füüsilise arendamise alal, mis möödunud mjse otstarbeks marka, akadeemilisele ühis» ole pmegu teada, sest see oleneb walitsuse maalest wsja peale, kuid selle otsustamise puhul tuleks wii masel arwesse wõtta meel ühte asjaolu. Tallinnas on armu järele kolm katusepapi wabrikut, kes tegemistele 'asutustele marka, eraasutus» Instrumendid, aparaadid, laske Olid, raswad, maigud ja nende Missugusel kujul see küsimus lalmdust leiab et wälja aasta jooksul marka, sellest ühis portabinõud 23, Kiwisüsi, koks, põlewkiwi wäljamaa wabrikutega pikemaajalised lepingud on sõl mttud jne. Fondi börse on mnrrasel ajal üldiie-lt üsna nõrk olnud, ainult paar päeim tagasi oli wä!>e ela must kus suure-" nõudmine oli dollarite peale. Ella ei tehtud leppeid nutte ühegi «valuuta peale. naine on arenemiswöimetu ja ajast kaugel? maha jäänud. Teisest küljest jälle seisab Kemal ka Õhtumaade liig knrjuwate moodide mastu. mille poolehoidjad Türgi wanaaja maitses täitsa wormiwaeselt ja üksluiselt, kuna sealsamas kõrwal silma torgata sarnased iseäralised ja E!>. Meiusula pimtefcimap.jv nöu?ä Pz'owintstaa!-muuseumis (Soomaa) ou täienda iu-> mee! eelheiiwlmfte maastrbfcužte ksgnza Minnalt 'ja selle ümbruskonnast. Näitus kerkib c.2. aprillini ja on awaiud iqa paew dl. 11 õ. Nii ii uje pandust ei ole ette nai,tud. Koolid peaksid seda Vwesse wöima.

5 Nel ap-ewol, 1?. rprftlh 1?83 Nr. 10? P 5 *T t Põllumeeste nimekiri on Wirumaal riigikogu walimistel nr Teemant, Jaan, wannutatud adwokaat, end. Wabariigi prokuröör, maapäewa ja Asuta wa Kogu liige. 2. Tamm, Karl, põllumees Auweres, õigus teadlane. 3. Holberg, Johan, asunik. 4. Steinmann, Nikolai, Riigikogu liige, asu nik Wa imaras. \ 5. Pajos, Karl, asunik Rakwere 6. Böckler, Heinrich, põllumees Awanduse 7. Reichmann, Jaak, end. kohtuminister, praegune kohtupalati wanem esimees. 8 Krimm, Johannes, põllumees Haljala 9. Malla, August, wallasekretäär Porkuni 10. Orro, Johannes, asunik Mäetaguse 11. Otto, Nigulas, põllumees. Woka 12. Kaljusto, Adalbert, põllumees Illuka wallas 13. Kuhlbach, Karl, põllumees Salla wallas. 14. Hünerjon, Jaan, agronoom, end. Asuta wa Kogu ja Riigikogu liige, Üleriiklise Põllu meeste Esituse juhatuse liige. 15. Klammer, Rudolf, põllumees Kütti 16. Waldmann, Joosep, põllumees Mäetagu se 17. Wiedas, Roland, põllumees Wao 18. Samm, Johannes, põllumees Warangu 19. Riesberg, Friedrich, põllumees Jsaku 20. Sollmann, MagnuS, põllumees Palmse 21. Waas, Engelhardt, põllumees Tudolin nas. 22. Kübarsepp, Jakob, põllumees Satsi 23. Essenson, Aleksander, põllumees Wao 24. Kask, Aleksander, Soldino jaama ülem ja põllumees. 25 Pilli, Woldemar, asunik. 26. Agger, August, põllumees Kunda-Mal la 27. Toomel, Woldemar, põllumees Jõhwi 28. Otsa, Johannes, põllumees Undla 29. Laur, Tiido, Harju maakonnawalitsuse sekretäär, end. maapäewa liige. Tallinna teated. Homme algab Riigikogu wali misteks nimeliste tunnistuste ia kandidaatide nimekirjade laiali kandmine. Riigikogu walimi.tost osawotjatele nime ttstc tunnistuste ja Kandidaatide nimekirjade laiali saatn i oga wali: i.õ le Kodanik kudcle teht.'.kse linna õtatis'ika büroo korral dusel homme. 20. aprillil allast. Nimekirjad saadetakse koju kätte kõig le kodanikkudele, kes walimiscigusliste kodaiickudc nimekirjadesse Ll.s wöctud. Nimekirjade laialikandmine kes tab kuni 30. aprillini. Kõik walimisõigusied kodanikud, kes fctlc aja jooksul nimelisi tunnistusi kätte pale saanud, wõiwad neid kuni 4. maini kell 9 õhtul linna pritsimajast kätte saada. 5 mail, esimesel walimife väewal ainelisi tunni.tust kui ka kandidaatide ni nekirju enam rvälja ci anta. w'"l'aarwatud juhtumistel kandidaatide nime» kirjad, kui nad kaduma 1 i uid ehk mõnel muul põhjusel neid enam tarwitadi ci saa. Kodanikud, kellel roiliu i;e õigus, kui) mõ nesugust l põhjustel w l jäte nime iradesjeüls lootmata jäänud, wõiwad kuni 2. m.ui nime kirjadesse üles wõetud saada, milleks wastawa soowiawaldusega linna priisimajasse tuleb pöö rata. s)i!jem kodanikku enam waii.ate nime kirja üles ei wõeta. Valimisjaoskondade ruumid eelolewatel RiiKikogu walimis tel endised. Linna statistika lüroo pööras eila koha tikkude koolide juhatajate ja wastawate aju tuste poole palwega ruumide tariv t d i andm se asjus. Suurem oja koolide juh.itajad, kelle poole põimetega pöörati, on nõusolekut awalda nud ruumisid Rk. Valimiste lädiri iniseks tar witada andma. Selle järel wõid loota, et wali mise jaoskonnad celalcwatel wcl : i'tel jamadale kohtadele jääwad. kus nad rahwahaäletamise ajal olid. Kalasadama kordaseadmine. Töödega alatakse tänawu. Linna ehitusosakonna poolt on walmiztatud Kalasadama kordaseadmise kulude eelarwe. Selle järele süwendatukse praegust kalasadamat nelja sala wörra ja kindlustatakse kaldad. Töö lähed maksma neli ja pool miljoni marka ja temaga kohe, kui sellekohane krediit saadud. Abirahad õpetajaile wäljamaa reisiks. Haridusministeerium pööras kootiwalitsus te poo.e, et need esitaks kandidaadid. kes kooli õpetajaist joowiwad suwel wäljamaale ennast täiendama sõita. Nüüd on mnisteeriumi.e üles antud 85 kandidaati. Toetust wäijamaale sõiduks määrati järg mistele Tallinna õpetajaile: wöimlusõpetajaile R Wihmannile ja Leida Kreeisile. kumbagile 10 tuhat marka Saksamaale sõiduks. Ernst Idla ja Eugenie Tardowski wabas tati üpetööst 20. aprillist kuni õpeaasta iõpui, et neil wõimalik oleks wäljamaale edasi õppi ma sõita. Teemaja ehitamine laada platsile. im»a majanduskommisjon tunnistas kohaseks esi»eda linnawulvtsu-jele ettepanekuga, et laadaplatsile jaaks projekteeritud suurem ehitus, millesse paigu tatakse toemasa ja ühtlast ka tarwllised ruumid turu ametnikkude ja politsei saoks. Tallinna wastastikku wastujn wate ametnikkude ühingu aasta peakoosolek peeti ära 15. stp...lootuse" seltsi saalis. Liik meid oli rohkel armul kokku tulnud, nii TaUin nast, kui ka teistest linnadest ja maalt. Koosole di juhatajaks waiiti J. Lind Wäike-Maarjast, Arja toim elajaks L. Lahmann Walgast. Koosolek kinnitas a. aruande ärisei suga 31. dets. mrt pn. 15. Saadud puhaskasu mrt pn. 95 otsustati järgmi- selt jagada: weoauto ja inwentaari amortisat siooniks mrk., riigimaksudeks mrk., juhatuse liigetele ja ametnikkudele lisatasuks mrk., reserw-tagawara kapitaaliks mrk. 95 p. ja liigete wahel jagamiseks mrk. Wastu wõeti aasta kulude ja tulude eelarwe tasakaalus margaga ja loode tama puhaskasuga mrk. Koosolek kiitis heaks määrused, mille põh jal hakatakse ühingu poolt maksma abiraha 150 mrk. päewas neile liigetele, kes juhtumisi ilma teenistuseta jääwad, missuguseks otstarbeks mää raki krediiti marka. Peakoosolek tegi nõukogule ja juhatusele kohuseks põhikirja praegustele nõuetele ja oludele wastawalt ümber töötada Koosolek andis juha tusele luba liigete surma korral ära tarwitada igal fiffifnl juhtumise! kuni mrk., et ühin gu poolt wääriliselt osa ivötta matustest. Abiraha andmist surnud liigete perekondadele toimetab läinud aastal moodustud matujekassa. Wälja heideti peakoosoleku poolt üks liige, kes oma rahalisi kohustusi ühingu wastu oli kor ratul! täitnud ja kes ei tahtnud ennast ühingus walitsewa distsipliini alla paeuutada. Juhatusse waliti endised isikud tagasi: esi meheks L. Mühlbach, laekahoidjaks J. Kahk ja raamatupidajaks R Palling. Niisama waliti ka nõukogusse endised isikud ja nimelt, A Kuben, M. Adamson, E. Rosenberg, M Keltser, A. Prügi, A. Kesse, J. Selbach, Ö. Muro, K. Liiwe. Peale selle waliti wiieliikmeline rewisjoni kommisjon. Koosolek kandis asjalist laadi ja jättis kõi gile liigetele hea mulje. WMogu kandidaatide nimekirjade trükklmd sega lõpule jõudmas. Riigikogu kandidaatide nimekirjade trükki mifega on neil pä.wii juba lõpule jõutud, kuna ühe osa nimekirjade trükkimisega praegu ametis oldakje. Samuti on praegu kästi walimise ma terjaalide laialisaatmine. Teede tehntkeri abiks matis Uima ehttuskommisjon oma wiimafel koosote ku>t R. R-assi. Linna lokomobillide müümine. Ehbtuskommtsjon olsuslias lmna päralt olewad 2!4-hobus«jõulist lokomobitli. niis Ellamaa turdaradas on. ära müüa. OÄasoowijaid oli 4 ja lokomobttlld müüdi Sva 415 tul>and«marga eest tükk. Laadaplatsil kohwi ja kwassi müümiseks. oli luba palutud. Linna majanduskommisjon otsustas lubada korastawaid jooke ainult kinnistest pudelitest müüa. Kauplemise asjus laadaplatsil otsustas linna majanduskommisjm witmafel koos ole» Kiri, st pühapäiwiti ilma turumadsu maksmata luba takjie kaubelda ainult meri, kes pruugitud asju kuna uute asjadega kauplejad platsi üldise korra jä rele pearoad wõtma. Meremeeste kodu majaehitamiseks lubas ehituskommisjon Schwartsi puuhoowist ligi 60OruutfüUalije maatüki. Majanduskom misjon, arrocsfe mõttes, et ei ole esitatud kiud laid kawatsusi ehituse kohta ja et ei ole teada kas ehitamiswrimalused garanteeritud on, ot süstas küsimuse otsustamise edasi lükata. Turul kauplemise lubade andmises on linnawalitfus järgmised põhimõtted üles seadnud: luba saamad need: 1) kes turul enne kaubelnud ja 2) keda hoolekande osakond soo witub. Majanduskommisjon wöttis wastu täienduseks siia juure, et turul kauplemiseks luba ei anta neile, kes on karistatud turu määruste rikkumise eest. Turul kauplemise määrused on linna majanduskommisjon otsustanud turule sellekohasesse kasti mälja panna. Nõmme kogudus läheb Tallinna praostkonna alla. Nõmme Ew. Luth. koguduse wiimasel täis kogu koosolekul otsustati paluda konsistooriumi kogudust Harju-Lääne praostkonna alt üle wiia Tallinna praostkonna alla. Palwet põhjendati koguduse lähedusega Tallinnale: (Harju-Lääne praost elad praegu näit. Hageris). Konsistoorium leidis palme põhjendatud olewat ja otsustas 17. apr. Nõmme koguduse Tallinna praostkonna alla üle roiu. Maksuta taimi linna puukoow vtsustas linna majanduskommisjon linnamaade rentnikkudele anda krundile istutamiseks. Maja tvaremete müümine. Linna majanduskommisjon harutas Liiwa laia tänama! nr. 53 maja waremete müümist ja otsustas nad ära müüa, kui ostjaid peaks leiduma. Krundi omandamine. Wana kaalukoja juures on ühe poe all umbes ruutsüld maad. mis tuleks linnale osta, kui hakatakse siit poode maha lõhkuma. Selle ruutsülla eest nõuawad aga omanikud pööraseid summasid. Linna majanduskommisjon otsustas nüüd omanikule 200 tuh. marka pakkuda ja talle nii kauaks kauplemise wöimaluse raekoja all poes anda. kuni seal sammaskäigu teosta misele ei ole asutud. Autasu politseinikule. Politsei peawalitsuse poolt on Tallinna linnapoliisei 2.jaoskonna raiooni ülemate A. Laamile 500 marka autasu määratud korra liku teenistusekohuste täitmise eest. oko. Riixi.eenHate omawahctlest raiete tellimisest. Omawalitsuse asutuste ja riigiteenijate! oli kawatsus ära jagada oma wahel partii riiet, kui walitsus lubaks seda ilma tollita ehk alan datud tolliga sisse tuua. Selleks seati kokku loowijate nimekirjad ja esitati, need walilsusele. Palwe on harutusel olnud ja we.litsuse poolt tagasi lükatud. Nii tuleks riie umbes 50 prots. kallim kui ette nähtud oli Et riide wälja andmata jätmine palju nurinat sünnitaks, on asja algatajad wabriku esitajaga läbi rääkinud ja see oleks nõus erakorraliselt ainult nime kirjas olewatele isikut- U hi,da 50 marga wõrd alandama, nii et see nüüd tuleks maksma en dise 250 marga asemel ühes tollirnhaga 300 marka arssin ja seegi hind oleks ainult puhta raha eest müües, kuna warem oleks ka krediit wõimalik olnud. Tallinna pedagoogilistel kursustel lõpeb korralik õpetöõ 12 mail l 4 maini on kursuslaste! proowitunnid maakoolides. 23. kuni 26 maini korraldatakse teoreetiliste tead miste kontroleerin ine. 28 maist kuni 9. juunini on eksamid proowitundide näol. Toetus Vanadele õpetajatele. Haridusministeerium on määranud Johan nes Rnudseppale ja Zaan Jänesele 1000 mk. kuus 15 aprillist. Karl Peeter Rofsmannile. Daniel Neisbergile ja Mihkel Leemetile 1500 m. kuus l. aprillist. Muuseumi ( wõ dab l. mall s a Kes? Kindralstaabi kursustelt. Sõjaieadnslls e mi i ek rj de et ed nded k n r l staabi õp ilas e poolt. Kindralstaabi kursuste öp laste poolt kan takse ette suusõnalised Väitekirjad ülesantud sö jaliste teemade käsitamiseks Tallinnas, ohwit seride kasiinos raatuse platsil 25 aprillist kuni 3 maini s. a. igi päew kell 9 hommiku! ja kellf õhtu! Ettekandele on luba tulla kõigil Eesti wabaritgt ohwitseridel ja söjawäeamet nikkudel Kindralstaabi kursuste öp lastele antud tee made käsitamise eesmärk Väitekirjadena on: tutwustada ohwitserisid teatama küsiinuse ise seisma uurimise metoodiga olemasoiemate ma terjaalide põhjal, kon orll> er da. knwõrd ohwit fcr toime saab tööks määratud aja jooksul töö jaoks leitud allikatega, anda ohv'tseri!e prakti kat nüritama materjaali põhjal Väljendada kirjalikult käsitawat küsimust, nina peale selle tutwustada teda awalikkude ettekannete täit misega sõjaliste teemade üle Küsi nuste is.sei sew uurimine ja Väljatöötamine peab andma sõjateadusliselc toodangutcle uut hoogu. Iseseiswate tööde teemade nimestik ja ette kande ae.g on järgmine:..meie aja jalawäe pealetungi lahing. Wäl jamaa söjawägedes walitfewate maadele mõrd ws". 25. apr. k. 9...Jalawäe ning fuurtükiwäe koostöötamine meie aja lahingus", 25. apr. k. 6 öht...noorsoo sõjaline ettewahnistus ja kas matus enne sunduslikku sõjawaeteenistusse as-> tumist". Olewate waadete ja mõtete würdlus. Soowitaw organisatsioon", 26. apr. k. 9 h...soomusjõudude asjandus minewikus ja nüüd". 26. apr. k. 6 oht...tähtsamate Euroopa sõjawäaede (Inglise, Prantsuse, Saksamaa) reorganisa sioon Euroo pa iuure sõja kogemuste waral", 27. apr. k. 9 yomm. Marne'i operatsioon ja tema tähtsus ül dises wöitluskäigus Prantsuse frondil". 27. apr. k. 6 õht...lahmgjõuwankrid (tankid), nende orga nisatsioon ning taktika", 28. apr. k. 9 homm. Lennuwäe koostöötamine lahingus teistefõ jariistade liikidega", 28. apr. k. 6 õht...operatsioon Landeswehri wastu (6. juu nist kuni 3. juulini a.)", 30. apr. k. 9 h:..eesti wabadusföda kuni 6. jaanuarini a.", 30. apr. k. 6 õht...meie aja ratfawägi. Waadete ewolutsioon tema organisatsiooni, kaswatuse. õpetuse ning kasutamise peale 20. aastasaja sõdade kogemuste waral", 2. mail kell 9 homm...salaluure, selle organiseerimine 20. aas tasaja södaoe kogemuste waral ja wõitlus selle wastu", 2. mail. k. 6 õht...propaganda, kui uus wõitlusabinõu meie aja sõjas. Tema organiseerimine rahu- ja sõja ajal suure sõja ning Wene rewolutsiooni koge muste waral". 3. mail k. 9 homm...lalawäe kaitjeloh ng. Wä jamaa sõjawä gedes walitfewate waadete wõrdlus". 3. mail, k. 6 õht. ' < - * * 5 Läti sisemistest oludest ja Läti-Eesti wahekorrast ja ühistest ülesannetest. Tukewase Balti liidu kesktuumaks saab Eesti-LatL sõprus.eestiläti liit on tegelikult iuba olemas, kuigi fee wee! wormilist kinni tust ei ole leidnud. Wene transiidi küsimus ei ole Eestile ja Lä tile wõistluseega eluküsimuseks. w<ld Ka mõned liidust paremas pool Meie saadik R'ias J. Seljamaa, kes prae feiswad rühmitused. Asi wiakse rahwahääle gu Tallinnas roiibtb, ei!a wä'ism müstee riumis ajakirjanduse csit:jatele seletusi Läti sise tusele. Läti põh seaduse järele roõib rahwahää letust alqa'ada üks hääleõ gusl s'est poliitilistest oludest ja Eesti-Läti wahekorrast. kodanikkudest. s)ää!eö'qasl si d dmikke on Lä Saadik puudutas esiteks Läti tis 9(1ll.l)<A1. Armutakse, ei algatuseks tarwi sisepoliitilist olukorda, likud hääled kakku tulemid, mu da wilitseb oga mille kohta ta järgmist tähendas: Läti? mõis esi arwamine, et hääletus ise küsi must ei muuda, mene parlament läinud aasta nowembrikuus sest walitsewad erakonad on Jakobi kiriku ka kokku tulla, millele järgnesid pikad ja rasked toliku peapiiskopile andmise poolt. läbirääkimised uue wclitsuse moodnswmise as Walitsuss suuremaks ülesandeks on sus. mis ligi kolm kuud kestsid Nasklsed siin maaseaduse peitusid uue parlamendi erakondade rohkuses. täidesaatmise lõpule wiimine ja lellega ühenduses Teiseks põhjuseks oli suuremate erakondade olewate tasuseaduse ja kreoosteerimise küsi soow puhtrahwasiist luua ja kolmam daks teraw wastolu so'si nlldomokraatid' ja t lu muste lahendamine Tasu küsi uuses ei oie meel rahwa liidu wahel Kui erakond sid ja eükmitusi erakondade mahel ühist sesukobta saawutatud. parlamendis pahemalt paol paremale poo e wea Tasusmdust harutatakse praegu komunsionis. data. siis esinewad nad järg n ses jär ekvrras ja On üksikud punktid w astu wõelud. kuid seaduse armulises koossesius. kõ'ge pahemal pool Läti põdialus on seni 'i-seerimata. Zelqud et Lü'l) sotsiaaldemokraadid, nõnda n'me!atud pahem wähem maatahtsaid on. kui meil. Zuure sõja poolsed sotsi mlemokraadid lse samad 2V? n er ajal ewakueeriti frondi piirkondadest palju ela natsionaali aluse!) 31 saadikut, siis Läti sot nikka Venemaale, eluasemed lõhuti ära. mis staaldemokraadid-wähemlased 7 saadkut; Kuramaa elanikkude hulga õige öredaks tegi. nendele järgned demokraatline tsentrum, mis õi Tagasitulnud elanikud ei ole se'sukorda seni ge kirju on ja 21 kohta omad: ta seisab koos weel täiesti suutnud parandada. Tuleb ette. et n.-n puhttfentrumist. asunikkudest. Letqallia töö Kuramaa endistel w-lmrikaslel maade! paljud erakonast. Letqallia kr st as est ja Le q -llia planeeritud kohad wlljaandmata jääwad soow:talupoegade esitajast Järgmine koht on talu jate vuudusol. Kuramaa on weel täis sõjajälgi. Talud rahwa liidul 17 saadikut, sellele järgneb Arwed Bergi erakond 4 saadikut ja rabwus ja külad on sadade werstade pikkuselt 1)5lik-krfftlik erakond 4 saadikut Järgnenud witatud Inimesed elatuid weel pcuguti maa alustes onnides Uued as m kud tarm tawad nii sakslased 6, juudid 6, wnelased kolm suurt abi. mida waliisasel praegu wõimatu on ja poolakad l saadik. OKs juudi esitaja test kuulud sotsialist! kku rüh a tusse Wöid aru anda soowitud ulatuses S ile voo'e't on meie saada, missuguseid raskusi see maksis niis"gu asunikud palju paremas ieiiukmras, wa sest kirjust kogust ühtlast wllits st moodus ada. litsus laenude, eh tusmaterjaalide ja muu kaudu Mitmed Läti poliitilised tegelased, kes m i" uue suure! wiisil wastu tuleb. Riigikogu eelseid rühmiti si saanud tähele pan Kau'ahingud na. tähendawad muigates. et Eestil küll ei rm Latil teoksil Inal se-. susma»ga. Root oleks maksnud erakondade kirjususe poolest Lä siga. Wenega ja Eestigi Kiusae? nq Ta sa tist eeskuju wötta. maaga -on malmis, kuid meel rat fikseerimata. Teiseks kabineti moodustamise raskuse yõh NatüiKatsioo'''i'id ei mahetatamat enne. kui ei juseks oli soow puhlrahwuslist kabinetti luua. ale lahmdatud sõsakahj:de küsimus, mida Läti Ei pööratud ü'eü dse wahemusrahwuste poole, Saksamaalt nõuab. Uue Saksa saadiku Riiga ehk küll wiimafcd oma ajakirjanduses mõista sõudmise järele on läbirääkimised söjakahjude andsid, et ngd tarwiiikul korral ära ei ütleks flsjus Läti sa Saksa wche! uuesti alanud sa oma esitajaid wal'tsusesse saatmast. Pead üt olewat loota, et need seekord soowitawa kokku» lema, et Lätis õige tugem rahwuslme mool. leppega lõpwad. Kaubaleping Venma on meel isegi sh'w'ni'tllbn wärwintp-qa. mõjnl' on p'iä ettewa!mistam'se se snkorras Valitsuse poolt senud. Saksa esitaja waiitstsiesse tulekul oleks alla selle lepingu põh'möt'ed kindl iks määra arwatawasti tarw'l'k olnud kontseesioonisid teha tud Endine roh nninisler R Ki'nng asus sei maareformi läbiwii?' V: suhtes. fukohil, et tulewanc leping peaks Läti sa We Kolmandaks raskuseks oli teraw wastolu ne wahel kindlustama wastaslikuse tolliwaba sotsiaaldemokraatide ja talurahwa er kanna wa sissemeo Teda toetasid selles assas sotsiaalde hel. Mõlemad erakonnad deklareerisid m'tmel mokraadid Kuid talurahma liida ja teiste era korral, et nad wmmalikuks ei pea koos walit kõndude mõju! on walitfus nüüd teisele se su susess? minna Sotsi wldemokraadid p dasid ta kohale asunud, mis eelseiswas lep ngas tingi mrahwa liitu I"igi parempoolse'??, wiimased esi mata tollitariifisid ette näeb. mesi jälle liiga punasteks Demokraatlikul Mis Eest sse puutub, siis wahetati mõle tsentrumil tuli siin kogu aeg lepitaja ingli osa mate maade mahe! leoingu kamad juba täinud mängida ja tal laks ka wiimaks korda kakku aastal. Kui E-esti-Ing ifc kaubalepingu sõlmi» lepet snawutada. taga le sad kolm nel mine lõpule sõuab, siis asutakse kohe Eesti Läti jandikku par!amend'st ja tema koosseis ulatad lepingu tegemisele. pahempoolsetest sotsiaaldemokraatidest kuni ta Läti ajakirianduses kõneldakse palju lurahwa liiduni Eesti-Läti tolliunioonist. See on iq tahes ideaal, Uue walitsuse tähtsamateks ülesanneteks milleni mõlemad maad peawad püüdma. On olid ja on: eelarwe kokkuseadmine, Wai k niqa loota, st eelseisew lepma esi Ugu mõl male maa tehtud konkordaadi teostamine, maaseaduse lõ de mahe! toiliwaba sisepraduktsioon de wahem pulewiimine ja kaubalepingute sõlmimine rea misc rvöimaldab Seüel alal tuieb EestÜ arwa Välisriikidega. tawasti mõnesuguseid kontsessio.misid teha. et Eclarwe. aga kõige lähemate naabrite ülesandeks on üks Latis ölgttfr eelarwe aasta 1. aprllist. Läti teist iga! teel. ka majandusi selt toetada, siis utts rahaminister (sotsiaoldemokrm:) seads oleme malmis siin ohwrit tooma. omale sihiks eetarwet ilma puuduja k de a k nd Lõpuks puudutas saadik lasti tasakaalu tuttu Selleks wõeti ette amet Eesli Lä i njsfcäcrbt, kandade koosseisude wäheudtmine sa wõ'ma!i mttle koht» ta täh.ndas Eest -Läti wahekard on kult KZig' kulude mahatõmbamine, mis häda wiimasel ajal suuresti köwnenud ja tihenenud, tarwilikud ei ole. Rahaministril on korda läi waaatamota nende aruin-m ni-ste vea e. mis nud parlamendile esitada ilma defitsiidita eel omal ajal ette tulid, kui mõlemate maade piir arme kawa. weel ei olnud kind!?ks määratud. K ndla piiri Konkordaat Wa ikaniia. -joone kujunemiseg! kaow.id need arusaamatused Läti asutaw kogu rat'fikseeris omal osal arwatawasti ajalukku. Mõlemate maade poüj tilistes kui ka teistes ringkondades on aru konkordaadi, mille sõlmis selle saamisele jõutud, et ko ge purema mahkorrrß aegne pea -ja wälisminister Meierowitz. Ses lepina annab Rooma katol ku k rikuu' suori õi loomiseks on järelandm i'd tarwil.kud möle gttsi, mis temal lubab awada Lätis oma koole, malt poolt. Samades põli t listes rmg d.s ks usulisi organisatsioone ja isegi tcf iti't"c ordusid. wened järjest äratunne. e: tulemas? Änl i Lepingut sundisid sõlmima poliitiiscd põhjused. kesk uumaks an : e i?s'i sipr s k?n e w s Letgallia, kus ligi 400.(XX) tuhat elanikku, on ws ilmne selguse e jõndmii? ü'tirest sistd:! teatama määrani Läti Setumaa. Nagu setud Llesanetcft. Nen> e kahe inaa l h ne ii!?'.' une cn suurelt osalt Wene usku, nii on letgtllased lwguda kaasiiitlasi pöisirst ja lõunast, kus j m pea kõik katoliku kiriku liikmed. Letgsilaste rk» neil lepitaja osa tuled mängida mastolnde waimulik keskkoht asus seni Wilnos. tähendab lahendamisel, mis nät. w el vr epn edesi kes teise riigi piirides. Niisugune tugem usuline tawad. Poola ja Leedu moh!. Lüüs wal. sea stde wõõra ri giga mõik teatawü suhtumisel kindel arwamine, et ilm: Eestita ei w i olla Lätit ja wastuoksa. Kuigi Ges ' Läij t i poliiti is ll cbasoods i'» seisukohi sünnitada. S l lepärasi oli tarwil.k etctllirt Lit'ga suuremasse wormstiselt. n~nsi ü :föi pa.er l pßuduö. ühendusesse wiia, m'da arwatakse kätte saawat sku!t tm tn sitl>n olettns. Oli aeg. hiis Eesti ja Lät: wn??l mõiulust eelnimetatud konkordaadi abil. Leuingu järele asutatakse Riiga katoliku peapiiskopi amet' kardeti Vene transiidi pärast, Kub nülib jm> piiskop peab Läti alam olema. Liti waliafus taks? ikka kindlamale arusaam s le, c: see k!t= on kohustatud piiskoppi wääriliselt ül w l pi stmus sugugi põlew e!ukü'>.mus ei ole Ees.', ja dama, muretseb temale kiriku ja eluruum d ja Läti olen emad majanduslis.lt ja ki-.luurli.elt wöimaldab seminaari awamise waimuiikkudo rohkem Lääne-Euroopas!, kui Venemaast ja nende kultuuriline ja majanduski :e tegemus ettewalmistamiseks. Et Lätil praegu Võtmatu on uut kirikut olema sihitud sinna poole, et Ida mõjust mälja ehitada, siis otsustati üks praegustest Riia kl saada. Menemaa on meie tagamaa ja meie oleme rikutest wõõran ada. Wa ik l ng s lak >bi ki kohustatud kõike tegema selleks, et Wens läbi riku peale, mis seni oli Saksa koguduse pä ralt. Kiriku üleandmiseks seati sellekohme sen käimist Lääne-Euroopaga kergendada ja liht duseelnõu kokku, mis parlamendi poolt w stu sustada. Sell.Ks on juba palu: korda saadetud wõeti. Peapiiskopi elamise ruumideks on i A.ek ja paljud asjatundjad, kes transiidi olusid Ees sejcwi klooster, mis otse Jakobi kiriku ukse tis ja Latis tähele pannud, kiiuitawad ünen Põhjendused seaduse wastuwütmi'eks on tut suust: uuenduste ja kore ldnstovde tag j rj.l tawad: kiriku warandused on olnud riigi pä Zalti sadamates sünnid transn): ii"i lä.k neis ralt ja Jakobi- kirik on olnud waremalt kato nüüd palju korralikumalt ku em l ja kerge, liku kirik. Seadusele tehti seimis lisandus, malt kui endisel Wene ajal. Lõpuks tähendas mille järele Doomkirik ühes kõrw.liste hoone saadik: Peterburi Eesti konsul.mde rüüstamine tega läheb Läti peapiiskopi tarwitada. Et see lisandus enne parlamendi kommis on Lati walitstife ja dialomaatlistes ringkon jonis lübiwaatamist ei leidnud, siis saa ts pre dades suurt täh.lpanu sral muö, kusjuures Ve sident kogu selle seaduse eelnõu nimetatud wor ne walits.wate rin i-e po! kilised mõtted k. ize milise! pühjuel parlamenti uueks wastuwõtmi suuremat hukkamõistmist limad. Välismaa seks tagasi, kus see kindlasti uuesti läbi läheb. diplomaatlised esitajad tari. i.awad tänuga ära On arusaadaw, et Jakobi k'r ku lugu wä selle materjaali, mis Eesti w stitsus neil? sel hemusrahwuste, iseüran s sakslaste hu'g-s suu puhul Peterburi ja Moskayg w.i.ide kohta on re meelepaha toum esile kaljas. Noid toeta- saatnud.

6 6 Nr. 101 Haapsalust. Haapsalu pargi asjns. Haapsalu linnawntiijüs lamalseb linna lähedal ole» wat riigi metsa, niis umbes SOO--500 tirilt suur, ara kasu tada paraina Sel põhjusel saatis linnawaliisns metsade peawalitsufcle jovwi, ei wiimane annaks nimetatud inetia linnamnlitsuse kasutada Metsade pcawnlnjus leams, et ta kinitatvalitsuse ettepaneku ja sootoidega nõus ei ole, sest et palutud mets asub tuim (4 5) wersta linnast ja supeiuskohlädest eemal, mis teda pargina soowijatele kät tesaamatuks teeb Ühtlasi toonuta!) metsade peawalitsus et linuawalttsns knltimeeriks maaelud, mis praegu liunä piirides asunmd za seega oleks irttntinjatelc parkidena iölte jaadawaõ. nagu endine de la o>aiete Park, mis praegu laastamisele pühlndaind. niisama ka linna lähemas ümb«pu A oienead mererannad ja karjamaad. is arstiabi andma. Nende tingimiste põhjal walls maa wahei. I. töo lõpetanud. äranis õpetajamaja pärast, sest mõlemad pihtkonnad koo nimetati Nartsinmv, kuna lisaku senist jaoskonnaarsti wisid maja oma õpetajale elukorteriks Tehtigi orlus õpetajamaja, kuhu -vahepeal I pihtkonna õpetaja oma tnd. pihtkonna nõukogu soowil elama oli asunud, tt pihtkonna õpetajale elamiseks anda, kes maalt tuleb ja kelle! UnnaS Peale nende jaoskondade on katvaisus uusi jaos kvnnaarste ametisse panna Eagadisse, Püssi, Awandu sele jne. Kindlad iasntaksid loomaarstidel hakkasid maksma 16. aprillist. Kooliwnnem ametist tagandawd. Wasknarwa õpetajaskond ja ivallamalitsus ühelt poolt ja malta kooliwanem Kurnschew teiselt pooli ei leppinud juba möniaeg kokku. Asja kodusel teel lähen wanema K. wastu esitati wallanõnkogule, kes ta ametist tagandas. lärelwalwe asutus, kinnitades tagandamise kuni kohtu otsuseni, andis küsimuse kohtule lahendada. Järm maad neelamas. Peirsi jartu on Wasknarwa külale, mis Peipsi järwe ja Naroowa jõe kaldal ajub, karderawals häwilajaks saa nild. Kewadine wesi sööb kallast, sööb ja neelab. Juba on hooneid omale nõudnud. Wesi ähwardab elumaju, kui kalda neelatnisele piiri ei panda Elanikud on sise ministeeriumi poole pööranud abisaamiseks kalda kiud lustamiseks. Seisukorra selgitamiseks on kommisjon aega pole koolis õppida. l Korjandus Laidoneri kapitnr.li heaks. Iv. aprillil on ItniiatvaÜtluse ruumides koosolek waliti E. IhtStal, mnnfonnnmnüijuje wolinik Naroowa suiakse ka seitstmidlisie orgailisatsioonide esimjnid. Koos» olekul määratakse ära korjandus? püew ja otsustatakse ka teised küsimused, m:s korjandusega ühenduses. i. Essii keele kursused. Nagrt juba teroa, peawad haridusministeeriumi Kor?Zl'ous>e järele Naroomalaguste Vene ivaltmde Wd ne koolide juhe.tusa) riigikeele ära õppima. Selleks kormldad harjvusiuir.iste/num kõhelema aasta su wcl Ee.-t! u.elc kulused N.>rr>u>, miile st osa mätma kehale sõitnud. Jlwkn wallafekretääriks rie.vsete?> maidndes. Wiiremnlt tagafiaisturnib toafla» rcamun lafl ennast une fcfretösrf tõttu ka tagasi walida.!!ued postll-is?ntu«nd Neil 'pärmil awati Virumaal Porkuni ja Roela waklamajades postiagentuurid. Kuidas wma.malitsused waeste eest hoolitsewad. Wiru mankonttawalitsus annetas täinud aasta tõpu poole kõigile walla ivaesiemajaded asumatele warstele pestt. Talla wallaivalitjus ei ole jeni meeletuletustest hoolimata pefitle jiirele tulnud, nagu oleks Sulla matta töaefed fõ»f jõu lad Samuti oti wallaiuatitsusi. keda juba ligi aasta aega oodatakse matta? astuvate Inglise Hvia pouioud ka Natroa Wene kootide juhattjto. Kursu lapsi" kasulaste tvidttainete särele tulema. sed. ni.igu nüüd selgunud, aestamad 4 u.iõalet. Tööd Plekiline seetzbi Wirumaal on Jvhmi Kahiila.külas awalikuks tulnud. Enne, kui on ttte nähtud uiitjaoti teoreetilised, kui ka prakti lised. Kursustest os.uoõtjad jagatakse 3 liiki: pare mtatc teadmistega riigikeeles õpetajad, rahul aidamale ja nõrkade teadmistega. Wosiniualt õpetajate tead mistele riigikcclr mõistmises korraldatakse ka teo reetilisod ja praktilised lööd. Kursuste korraldajaks ja juhiks on haridustninis-tec-rium Wirumaa 3. jaoskonna koolinõuniku A. Luuri määnamld. Loengute p ida mi asjast nuilitsuswõunudele ja arstile teqtati, olid mõned inimesed juba surnud, teised tõbe läbi põdenud. Aavs konuanrst pani laialilagunemisele piirid. Leetn haigus walitsrb tänatvu pca igas Wirumaa nurgas, mille tagajärjel hulk koole tuli lühemaks ajaks sulguda. sest wõbab osa kursuste juhi üdina Wirumaa 2. jaos- Konna koolinõunik H Linsi. m &lcr;ife'iscb fe:.r;kito;ä wad. 28. ja 29. aprilli! korraldab 9!arwa karskusselts Wõ.t!eja" karskuspäcwad. mis ka teistes karskus seltsides igal pool terives riigis' ära peetakse. KatvatMidse korraldada päeioakohase sisuga ettekandeid Narwa jaoskonnaarsti ajutiseks kohusetäitjaks on Dr. A. Dokelin määratud, kelle asukoht Narmas. NtiS arsttjaoslend. Maakounauõulogu tiionidav wiitnasel koosolekul fooroi, et arstiabi kätteiaadamamaks tegem' ttarbe! tuleb arstijaoskondi suurendada. Seda otsust täites on täisktstvanuile sa lastele, üsa saatvad roõtrna kurs- juure asutatud Valjala jaoskond ja selle jaoskonna arstiks Kuspäewadest Wõ.tl.'ja "tegelased, kõnemehed, laulu walitud Dr. Joosep Tiiwas, kes Haljala apteegi juure ja muusikokoorid. Laulma ja mängima palutakse ko halikkude koolide muusiiva- ja laulukoorid. Gt kõne mehi palju ot!e nähtud, siis piiiraäakhe kõnede pida mine 5-mmutilh'e «jaga. n Weue wangid. Neil päiwil jõudsid Toll innu st Natwa Weue wangid, Kes Saksamaal «vangis olid. Vangid ühies naiste ja lastega, kokku 614 inimest, seadelt Narmast edasi Venemaale. U Sürf lmrt. lür' ''uata Narmas peetakse 25., 23. ja 27. ap rillil j. «a. o!>k ftüll laada järele Narmas mingisugust barwidust pole. Koik Narma laadad on alati wa-estd olitud ostwõtjaite poolest. Ka loomi ja kaupasid on N-arwa laatadele alati mähe kokku toodud, sest ot Narma! ostujõud täiesti puudub. K Eesti Punase Nisti aastakoosolek. Narma Eesti Punase Nisti komitee pidas 15. «prillil oma aastakoosolekut. Punast Risti komitee juhotrts esines täieliku aruandega möödunud 1922 a. begewust üle a. aruanne oli ilma puudujäägita tasakaalus summas m 87 p. Käesolewa aasta eelarwe lli eluma asub. on W'" UM>ial tan»" u aprill, lõpu peale määratud, et ära hoida põllutöö takistamist kibedal tööajal. Maan teede ja kihelkonnateede wastuwõtmine algab 2. mail külamaheieede wastuwõtmine 1. juunil. KruuS on igo! pool juba taimel wälja roeetub. Masfiline trahwimine maksuinspektorite poolt Virumaal a. elanikkude nimekirjade ja a. tulu teadaannete mitte õigel ajal sisseandmil? pärast on Wiru maa 1. ja 2. maksnjaoskondades wäga paljusid trahwi tud. Balla kohta tulla trahwitut, Kalwi wallas olla neid peale 799 isiku. Porkunisse algkool. Porkuni wald oli seni ilma 6. kl. algkoolita. Kasurati Rakwere tinna ja naabri waldade algkoolide kõrgemaid klasse. Nüüd on lubatud wallal Lasila kool kuueklas siliseks muuta. konnale wälja ma'setud. y. Wcit!eja" maksuta rahwaetendus. Laupaewal, 15. aprillil s. a. käis..võitleja" maksuta rahwaetendusel k 19-margalise päajetühe lunastamise eest üle 499 inimese. o. Rea kõnesid psab lähemal ajal Narma? õp. J. Latlik. Ka mullu käis hr. Latt rk Narmas kõnelemas järele j.ktcs ene sest.nillesuvfe. LoomaterwZsh sf u Lorratdus Wrrumaal. kop, kes õpetaja G. Rmopöld', õnnistamise puhul ] piht konna peale Tartus miibis ja koosolekus? osa wöttis. Loomaarstid maakondades olid seni riigiametnikud, määratud ametisse loomuterwishoiu Peawaiitsuse poolt ja saades seati ka tallu Maalvnua kanda loomatenvis holu ala! olid fõ>n'a'ki>llid. Loomaarstide n.osinnuno, nagu nende tcgcrcufe arua naed na!taunid, ott n>oro!eaiip uuiike. llo*v u?õ>» olla rõhjnfefs. o: oja arste uchwa feelt ei oska, aga ka piiramam tasmvõlmise mõimalus. Et loomaarsti abi kõigile kattesaadawaks leha. otsustas maakonnawnlitsus hiljem Ka tänamusele teisele potilaadale olid nii mit medki maamehed tuinub, kuid said petetud laata ei olnudki. Et sama! väewal kroonule hobuste ostmine oli, said mitmedki talunikud oma laadakaubast lahti. Kroo nulc osleti s'» ratsahobust li õige kallim hobune, mis wastu mõeti, matsis 62 tuhat marka. Alfa. tõuseb nii vö liu me hele kui õlisele. Põllumehel wä henewad sissetulekud, kuna maksud suurenewad ja põllu harimise abinõud hinna poolest löusewad. Elutarwitused ei ole sellepärast ühelgi kihil hõlpsalt lältesaadawad. Viimasel ajal on algust tehtud Simunas turu asu tamisegn, kuid tänini pole sellegä hakkama saadud. Tu rul on peaasjalikult müüjad puudunud, peate liha ja mõne kanamuna pakkuja Rohkem elamust läbikäimises on looia kui korralik autoomnibusi ühendus liikuma pan nakse Rakke PaaSwere ja Rakke Koeru mahe! peale 29. aprilli Nagu kuulda, saada ühendus läbi Awinurme Lc husuust saadi! wiidud, lui wahepealsed teed, mis maa konna wolitusel pooliku! tegemisel, ühes Wenemere meski sillaga malmis saamad; samuti Koeru liin Paide linnani, kui tarmitust selleks leidub. Z. Sõi/toi kihelkonna kongress. KuiwaÄ järwed ja jõed. piiskopile südamlikku tänu, et ta oma koosolekust regeli kult osawõtmisega Wasa aiias lahkhelide kaotamiseks ja ühistoe leidmises pihikondade wahel. Lõpuks harmati läbi. wõeti mastu ja kinnitati aasta aruanne ja pihtkondade 1923 a ühine üldeelanoe. Aruande järele».'i logudirsel 1922 a sisse tulnud 1.08H571 mk ja wäljaininekuid mf Aru ande aasta lõpuks oli kogudusel liikumata wnranduu mk tendise hindamise järelej ja liiknwat warandust mk. eest ning wõlgasid marka järw ja temasse woolamad jõed. Põhjus selleks muidugi see, et taime! iund et olnud. Seda oli õhuke kirme mnas, nõnda et nuumalt reega käia mõis. - Nimetatud,ärw, jalad põhja ulatasid siksi Hobune uppus, ehk õigemini, külmas ära. ei kauaks ioone jäi Praegu on meed juba mk. peal, kokku seatud, millest ainut? osa on wõimaiikatt koguduse majaudueiistest sisseiuletrnest katta, kuna uu teni osa üle 600 nihiiud. murgu pihikondadel oma era (Pikasilla), Ohne ja mäiksemad. TarwaSlu. Härma. Om, Sangla kiaudoja. 'Hõngu ja Purtsi Ise weel hulk mähe maid ojasid West ei tõusnud aga tänawuse keskmlme aegsesse körgusesiegi Wee seis on 3 jalgu madalam iu.vi sest lniwa aja seisust Pea pooles osas. järwe suuruse ko gust. on i l/h kuni jalga jää all wetl Järwest läbi jooks was jõe jaos ja üksikudes lompudes on wesi kügawam. Neis lohiades elawad ko kalad On kindel, el laew e?s olewa! jumel enam jänves sõita ei saa Ju läinud >sgi sel, kus wesi paar jalga kõrgem oli, ei saanud laew nam armule, jäeti lahtiseks ja anti koguduse üldnõukogu ot sustada oma äranägemise järele. - n. Tartu linnateeuijate iihtngu pesk»osol?kul kiirnichati 1922 a. aruanne ja 1923 a. eelarwe, wa liti nõukogu p pewisja!tl':o:nmi!-joni liikmed ning nendele asemikud. Koosoleku! h.irutati läbi ja wõeti wastn noukogu poolt wäljatöötatud ühingu uus põhikiri, millega ühingu tegemas liaiomal? alusele rajati ühingu ees märgiks uue põhikirja järele on: ühendada kõiki lin raa oma iva liti uje teenistuses oiewaid isikuid nende mosandnslistk ja kutseliste huwide kaitseks, nende seltsimehelikkuse solidiarsuie tundmuse arendamiseks ja nende kultuuriise t-uaoiun» köitmiseks Selle eesmärgi iaawummiseks astub -ühing oma esi tajate kaudu wälia ühingu liikmete palgaolude paranda miseks ja nende kokkukõlasse wiimiseks ''lutingimistega; korraldab oma liikmetele igaiugust abiandmist haiguse, õnnetuse, wanaduse. tööpuuduse ja surma puhu! ning hoo litjeb nende perekondade eest: korraldab hariduslikke ringe, paneb toime koosolekuid, ettelugemist, waielüs-õh tuid ja kursusi: annab oma liikmetele laenusid; asutab oma raamatukogu ja lugemistoa ning korraldab mahe kohtuid sa lepimskamdreid Käesolewa aasta kohta määrati kindlaks liikmemak suks 150 mk. ja sisseastumise maksuks 25 mk. KontroL-assistentidc küsimus Suguhaigused Tartus. Teiste linnade eeskujul on ka amalikud naisterahmad kohustatud 2 korda nädalas registreerimise! käima linna haigemaja naiste naha- ja suguhaiguste jaoskonnas Lei tud haiged paigutatakse sunduslikult ja maksuta haigema Läinud aastal on seda moodi registreeritud üldse 76. awalikku naistecahwast, aasta algul oli wiimaseid 53/ seega kaswas nende arw 23 mõrra Kontrolli alt wa bastati kokku Isi naislerahwast: mehelemineku tõttu 3, mitmesugustel põhjustel - 6, kuna üks suri sel on leitud haigust järgmiselt- tripperit 64 juht., sti«juhtumist. Läinud aastal töötasid TarmS 35 kooli, kokku õpilasega, neist oli 8 keskkooli, l 6 algkooli ja 11 erakooli. Terwishoiu seisukohalt maadeldes olid arsti poolt' kesk koolide ruumid enam-wähem rahnloldawateks tunnista tud, algkoolidest olid 2 head kooliruumid, rahuloldamad 9 ja puudulikud 5 koolil. Arstlisi ülewaatusi on tehtud 8359 õpilase juurcs; neist olid hea kchaehiiuseaa 3439, keskmise kehaehitu sega 4584 ja halwa kehaehitusega 339 õpilast üle waadatud õpilastest olid wigaste hammastega 4439, puu duliku nägemisega 2389, nahahaigeid 1323 ja kurguhai geid korral 4944 õpilase poolt, kuna haiguse juhtumisi üldfs Pärnuff. Keelekursused. Eeltulewal suwel tehakse Pärnus Inglise ja Saksa kooli- ja wuljaspool kooli hariduse-, wrimsholu- ja fpordikiisimusi. Kokiverest. Traamnteatri külaskäik Ralmeres tõmbas seltsi saali waaiajaid wü tnafc plassini täis. Cli ka tohlesli maalt inimesi külauste ettekannet nmamrnn tulnud. iks. Ra?mere karskuösglts pidas 15. aprillil oma aastakoosolekut aastal fee on seltsi teine legervnsaasta oli seltsi! 62 liiget. Aastaaruande järele on selts korraldanud kaks kõneõhtut onmlt poolt Paika maksta neile jaoskonnaarstidele, kls tema noolt ametisse määratud, sealjuures on arstid marga. Käesolewa aasta tegetvuskawasse wõeti eeskujuliku teemaja arvamine. -"iks. sõjawäe majandusühisusest. Wene tiin. 5. Warsti ilmub J. & P. PfIRIKfIS te Kes!? aprilli lõppes Iõg.ioestel kohal.kkude asu nikkude sa põllumeeste kogu poolt ühis«lt tolme pan dud põllum-ajanduslin-e kursus GUelugemlsi pidasid: FOTOGRü&FIA ÖPERAAMÄI cgr. Andorson põllu- sa heinamaa harimises. wstr. TriifiZ k-rrjakasmatomises ja aiatöö instr. neiu Kullerkann wiljapuude, marjapõõsaste ja köögi il täiendatud waliaanne miljta kaswatamises. Rahwas roõttis kursusest lamad osu. Suuve huioitus-ega jälgiti ettekandeid ja õhinal awaldmi asjalikke küsimisi lektoritele küll r».iortt, RoUie tarmitua tõendad, et pab.roflnb kui ka hailikssaunute pealtkuulajate poolt Liig lühike tundus kursuse aeg. Igas pealtkuulajas tõusis elaw Fortuna" soow rohkema juhatuse saamise järele sarnaste kur susche kaudu. Lubaski neiu Kullerkann maikuul ilmuda wiljapuude, marjapõõsaste ja köögiwilja aias ette tulema te kewadiste tööde kohta tegelikult juhatust 20 tükk 15 marka ometi kõige paremad on. O N. andma. Loodetakse, et sellelaadiline kursus peatselt kordub. H. T. EDõrttfi. Lauluisa mälestamisest. Dr. Fr. R. Kreutzwaldi aälestamiskomktee poolt on mälcstamisseltfi põhikiri kokku seatud Komitee on asu tuste ja seltside esitajaid 22 aprilliks j. a. õpetajate semi naari kolku kutsunud põhikirja tätnwaalamijeks ja heaks ki ' roni n.ks. kes wastuwöetud pö Sellega on siis ka sellest küljest ast liikuma hakanud, olgugi et kolme nädala asemel komitee töö kolm kuud kestis Ja lauluisa majake ootab igatsusega tema prae guselt peremehelt Võru käsitööliste abian' seusilt lubatud sammn astumist, mädanemist «. holi alt. KiSmet. Ehitustööd WSruS. Käesolewal kewade! n.i lume! on Võrus rohkem ehi tus- ja remonditöid kawatsusel kui eelmistel aastatel. Aaslan ]oot: on majad nii seest ki:' mätjastpoolt ära lagunenud ning tarwitawad nüüd remontimist Anna suurekasmn õ on ka tungiw uute elukorterite järele Uute elukorterite ehitamist hõlbustab riigilt saudaw ehituslaen Viimase abil ehitab Võru l?nnamrt!hfn* kahekordse puust elumaja kaheteistkümne ühe- ja kahetoalise korteriga. Ehitustööde wäljapakku mine on 23 -rpriüü, ning jugijrtü rhemlje korterid wal ntis ehitada. Ainult krohwtmine ja wärwimine jääks te:» seks suweks. Peale selle on mitmel isikul kawa's"«sugi seks ehituslaenu abil vka\a malmis ehitada, mis muidugi korterite märksa aitab Kismet. RiidcwarnStus kehwematele elaniktudele. Dõrn 'ntnawaliijus on jaanub suurema saadctuse (ilma tollita) kewaoe- jt lügistpatituid, mis linna kehwe matele elanikkudele mälja antaks? säramise maksu eest: poolpalitud ehk jakid 629 marka. Kismet. ülema! tähendatud otsus (fui ta on üldse tehtud) on küll poliitilises mõtles tehtud, millega teamd erakond wa hest tahtis Idclehtme asunikkude hulgas noota oma heaks wälja heita. Kuid see pistke, isegi inetu katse on igatahes assauu Mitme Jöelehtme asuniku nimel K. K. Asunikud on sunnitud oma küttematerjaali metsas ära põletama. Meile kirjutatakse Wiljandimaalt: Kui läinud tal wel asunikkudele riigimetsast ehitusmaterjaali anti, oli raiepiletite peal tähendatud, et raiestikku kuni 1. maini 1924 a. wõib puhastada Muidugi wölsid asunikud seda arwesse ja talitasid ka selle järele. Et talwe! lumctee aeg lühike oli, katsuti peaasjalikult palgid metsast wälja wedada. Oksad tõsteti hunnikusse ja jäeti nende koju wedamine järgmiseks taimeks Kuid nüüd peale püh, anti asunikkudele käsk, et raiestikud l. maiks tänawu aastal puhastatud olgu Okste hunnikud sünnitawat röõwikuid ja saarmal metsale kahju Nüüd. kus reetee juba ammugi lõppenud ja maalritega metsa pääsemine «võimatu, tea» tatakse seda. Asunikkudele ei jää muud üle. kui oksad koha peal metsas ära põletada, kui tahetakse, et raiestikud kõris talud oleks, sest wäijawedamine on wöimatu. See asja olu sünnitab asunikkude keskel 'osist nurinat, sest okstest oleks asunik tulema! ralwel head kuiwa küttematerjaali saanud, kuna see nüüd asjatult tulle peab minema. Senini ei ole asuniku? ainustki kohta olnud, kust kütte matcrjaali saada ja selle muretsemine teeb temale rasket muret. Nüüd. mil oksad ka wäikese ettekäände all tulle peab ajama, ei tea asunik, millega end tulema talwel soojen dada. Wõib ju olla. et rõöwikute läbi saadaw kahfu suu rem on, kui see kasu, mis oksad küttematerjaalina anna wad, aga ometi on ka see hoopis imelik, et kohalik metsa walitsus seda juba stis ei teadnud, kui raiepiletid wälja anti. Alfa. Asunikkude elust. keele kursuste korraldamisega algust. Kursused on mää» ratud õpetajaile mastawa möõrakeele aineõpetaja (end. koduõpetaja) kutse ja õigust? omandamiseks, on kolme-suwelised ja kesimvad igal sume! kuus nädalat. Opejõude kawatsetaks? kutwida mõned ka «väljamaalt. Kursused al lüheiniad sihtjooned Eeslis". Kongressil prmdutatakse ka ostate igasugu jalanõusid: meester., naister., ja lastele kõige soodsamalt Põllumajandusllssd kursused lög»w«sttl oli registreeritud. Kp. 22. ja 23. aprillil peotadso Iõh:vi 6 kl. algkooli sihid lähendas tulewikus" ja ühistegelise liikumise Kewadiseks hooajaks wett näinud. A. L. meeste- ja naisterühma palitud 869 mrk. ja naisterahwa Ambulantsi on tarwitatud kogu aasta kestmusel M. Ü. Praegu elawatest inimestest pole keegi nii wähest Registreeritud awalikkude naisterühmast? järelwaatu filist 21 korda ja UlcuS molle 3 juht., kokku 88 (Waaa»Stdnma pöiktäa, ead. Giön hoirai kaup u-ie taga). käia. hikirja registreerimisele saadaks. jasse rawitsemiseke. Rolfil tiin im nr. 24 huik lõgesid liirist mõned üsna suured, nagu: Ema, lus Wahi". lttesandmisi wõtab wastu nimetatud kooli juhataja. Kursus algab id mail. on üle wiidud mend?a õde, uppumise surmast latwel ainuti selle läbi, et köit järwe kokku mnolanud. aga järw ja jõed on kui sel alusel pihtkonnad lell, ouudusäägi katmises: osa -o?t -ma peawad. kas pooleks möi propoitsionanlselt liikmete ma IMM y M g* jsf?m fl AS> Au WH Hf! niilnroi! IfTnll S*KJ(BüHÜFUI EL&CLI H B BA Mk HV upmil >.»811 pa H VH kus harilikult 10 kuni 20 jalga mett, on nüüd ainult 5 kuni 19 jalga jügaw - Juba 1921./22 a taltvel oli mesi enneuägemam madal, ja pääsesid kaks noori immest, wemad tui seda kunagi oleks nähiud -- Järwe jooksemad kassadest koguduse ü!dka?msse tuleb sisse maksta 'Killi, Eesti Tarwitajate Ktskühisuse Ennenägemata tühjaks jäi tänawu kewade Wirts Koguduse a. ühiste kulude eelarwe oli 920.D-iO ruunros löhmi kihelkonda karskus- ja hariduskongress. paat?, nen>: jaas:..meie põllumajanduse a-renemife 10fl^'-15zr& Wiljandimaalt. Koosoleku juhataja awaldas koguduse nimel hra Tartu toolide terwishoid aastal. ja ühe Pidu. Raha seltsi kassas oli aasta, lõpuks üle kohustatud esimese poolt kindlaks määratud takside järele Endistel aastatel peeti Wiljandis kaks porilaata. esimene peale ühmoõne pühi neijapaewal, teine nädal hviawad. nüüd ükskord ka omad. gawad 9. juulil linna koolinõuniku hra Joh. Estamm'i juhatusel. o Maakonnawalitsas palkab ise loomaarstid ametisse. Loomaarstid ennawad adi kindlaksmääratud totside järele. Petetud. Peetri koguduses, mis zuba rohkem aastat meeli ärew'l perit - 557, sifilist - 312, kroonilist tripperit 17S a pehmet schankrit 23 juhtumist. rw. wõimudele saadetud. yi&ji *9+ w* Peale selle awaldau nii hra piiskopi kui ka koguduse liikmete pooü. joomi ja lootust, et tülid pihikondade malm! on SSineri walla Sämistlla sisfesõidukohas politsei poolt awalikuks tehtud. Selles asjas on mitu protokolli kohtu Kongressi pikirwuo-rras ou ette nähtud palju rcfc Mrumaail. Sarnase otsuse tegemiseks?nõjtiz palju kaasa hr. piis» Selle wastu on aga wäljaspool tegutsewad arstid ja Põllumehe wäljaivaaled tulewiku peale ei ole kuigi roosilised. Cü!i9mnl kiikumad üles miiwilja orased, sa muti jääwad paljaks ka ristikheina põllud. Elukallidus dalal määranud, on nüüd Narma jõudnud ja spordiosa õpetajamaja osta. asutused registreerinud 1071 haiguse juhtumist: ägedat :riv m Koosolek kinnitas möödunud aasta aruande ja wöttis wastu käesolewa aasta eelarwe. Otsustati juhatusele lu bada muretseda krunti oma maja eksitamiseks ja määrati selleks mrk. RemisjonilommiSjoni liigeteks >ra liti endised liikmed hrad Rmoldi, Laos ja Otter. spordiosakonnase marga suuruses möödunud uü korteril ci ole. Pärast, kui ürewus hakkas mõõda minema, leiti 'Ui ne wäljapääsetee ja nimelt selle läbi, et otsustati teine Lubata wiina- ja öllemüük Teated Simunast. Toetusraha, mis haridusministeerium Wõitlesz" * kohas pörisesid saekaatrid, palfifiö kantides ja laudu lol* aates Ehitustööd on palju näha, aga kui hooaeg täiest, kätte jõuad, jääb küsiiawaks. kust wõtlo nõnda patju ehi tusmeistrid ja ehitustöölist, sest ka maal ehitatakse palju. Lihttöölisele maksetakse juba praegu 30 marka tunnis. Alfa. korraldataks? käcsolewai jumel Vahi põllutöökooli katseta Kewadine teedcstllutamine ka tasakaalu wiidud ilma puudujäägita summas Wõit!eja" spordiosakonna toetusraha. Koosoleku algul olid meeled kaunis ärewil ja ise maakonnawalitsuse poolt Palgasaajate hulka üles ei wõe Naroowa masia Wiiüüia o-klassiiise algkooli juures teautjew pühapäeivakoot, mis kõtge aja edukalt töötas, on nüüd itwade '.ahenemise! oma töö lõpetanud, sest et Põllumeestel marsi tööd wäljai akgawad ja neil enam Laidoneri kapilaali korjanduse tohta. tivosoleknle tut Tartu Peetri koguduse peakoosolek 15. aprillil. Iõhivi jaoskonda Kriwvscheini ja Narma jaoskonda Homanni. Wäike-Maarja jaoskonnaarsti koh. täitjaks Laewaühendus Naroewa-Isesunga. El Naroowa jõgi iliüi: täiesti tvabanes, siis on.rüiid t'aewasõit isiarma ja N.-Iõejun mähet atganud. 17. apr. sõitis aurik Pa.o.t" esi-nest iocda Narwa ja N.-ISchm Tartust. konnawatitsus jaoskonnaarstideks: Raiwere jaoskonda H. Heinrichsern, kes ühtlasi ka maakonna loomaarst, damine ei õnnestanud. SnüdiSluSmaterjaa! kooli Narwast. NelsopS wal. T? apr >i> I^3 püervaleht Wilmndist. Ehitamine Viljandis. Juba minema! nädalal tehti siin ehitustöödega algust Ilmad on selleks ka wäga soodsad. Ehitatakse uusi hoo neid ja reinonteeritakle wanu Seasaare kõrts tuleb pöhzalikiile ümberehitamisele. On loota, et Tallinna länaw ühe suure toreda majaga rikastub. Ka Põllumeeste selts ehitab samale tänawale suurema maja. missuguse tööd juba alganud. Ka Haridusseltsi koolimaja ehituse korral dustöõdega on algust tehtud. Samuti on uues linnas pea iga krundi pea! ehitustegewust märgata. Paaris Asunikul jääb õigus Riigikogu walttniste! sellele nimekirjale häält anda, kellele ta soowib. Mõni aeg tagasi ilmus ühes Tallinna lehes sõnum, nagu oleks asunikkude liidu löelehtme osakond otsusta nud, st asunikkude poolt ei tohita ühtegi häält anda sellele kandidaatide nimekirjale, kus seisab senise pöllutöömimstri Nostfeldi nimi. Meile kirjutatakse selle asja kohta löelehtme asu nikkude poolt järgmist: See mõib ju olla, et asunikkude liidu löelehtme isa» kond on niisuguse otsuse teinud kuid sellel otsusel et ole löelehtme asunikkude kohta mingi! 'ühendust ego kohus» tust Iõelehimes on awnikke ja ritgiametnikke kuuekümne ümber, lnnn liidu liikmeteks kõigest kümmekond inimest Arusaadaw, et kümmekond immest ttü nimel mingit otsust ei wõi reha Teiseks jätoioad löelehtme asunikud jn riigirenmikud omale wabo woli Riigikogu walimisle! selle nimekirja poolt hääletada, mte nende soowideie ja mhimislele ivas tab. ega luba enesele siin midagi peale sundida Ja kõige «viimaks veame ütlema, et meie praezujez põllutööministris enestele mingil iseäralist «vaenlast ei näe. mis meid junniks selle nimekirja ees kartust tundma, kus ta nimi Mewal. Jagäla masmalarwktajate ühisuse elust aaöto algul asutasid lagala, Kuu ja Mulikntäs asunikud peale kohtade kättesaamist omale mosinamrlvi tajate ühisuse 85 liikmega Osteti ära Jagata mõisa pe?«sumasin, mitmed põllutöömasinad, sepa- ja pumõõriislad ja meierei sisiejeade ZisemiSte laenude teel saadi nõue tawad tasumaksud kätte. Loodeti ei ühisus hakkab hoogsalt töötama. Kuid nüüd hoopis selle wastu kolm aastat ses» samad ja roostekawab tisleri tööriistad, treipingid, kreis saed jne Meiereis on 3l piimanõu. mis kas rikki läinud wöi minemas Kõneldakse, et koorelahutaja on hoo.ns kadunud Kõik need riistad on siiamaale täitsa surnud warandus, Ühisuse liikmed nurisewad. et stthakus on loid ja saamatu, kes midagi et oska peale halata Retmnud need rsjad mälja wöi müünud ära, aga ärgu lasku ilmaaegu iersur ja roostetada Ago nagu see meil nhn ette tuleb, ei julge ega söan da üksikud liikmed juhatusele palju ütelda ja nii lähed see päeiv-päewali mann miisi KeS aga kahju peawad kandma,»n muidugi asuni kud'liilmed. g K. öv

7 Neliaviiewal. aprillil 1?23 Kohus. Õnnetused ja kuritööd. Surm labidaga löömise tagajärjel.. Juunikuul a. sõitnud Hans Suigusaar uyes Wintmanniga Kõpu wallast teed silultamast. WHjandi linnas peatanud nemad «Sakala" restoraams ja ostnud wiina. Nende juure tulnud keegi Andrei nimeline mees, keda Suigusaar mitte pole tunnud. Mees olnud pur jus, kuid Windmannile tuntud ja joonud nende juures paar pitsi. Restoraanist wälja tulles tul nnd Andrei nendega ühes ja nõudnud Wint mann'ilt mingit arwe maksmist. Andrei istunud Wintmanni wankrisse ja sõinud siis seltsis kodu poole. Teel aga pidanud Wintmann hobuse linn1 ja ajaiiud Andrei wankrist maha, kuid Andrei is tunud omawoliliselt jälle peale. Seal tulnud nende wahel tüli, kus Andrei puuknhwli wõtnud ja sellega Wintmanni lüüa tahtnud kuid Wintmann wirutanud labidaga, nii et Andrei maha kukkunud ja ka selle tagajärjel haigemajas ära surnud. Wiljandi-Pärnu rahu kogu mõistis Jaan Wintmanni kõigi iseäraliste õiguste kaotamisega poolteiseks aastaks wangi roodu. Kohtupalat kinnitas rahukogu otsuse. Kantseleisse ära surnud. on. Aimeta kaebekirja asi a. sai raudteepolitsei 6. jsk. nimeta kirsa, milles Jüri ftoffi süüdisdatake raudtee matersaall müümises sa omandamises. Selgus, et seda.kirsa oli saatnud Kossi naiisewend Hans Kiwikiak sa et selles twedtuses kõik wale oli. Kiioikind ei tunnistanud en nast walekaedtuses süüdlaseks, taati» seletas, et see kõik õige on. WUsandi-PSrnu rahukogu mõistis Hans Kiwi felnfei kolinaks niidallks aresti. Kohtupalat, kuhu Ki widink edasi kaebas sa kus see asi 17. aprillil haru tusel oli. muutis aahukogu otsuse sa mõistis Kiwi kinki tõenduste puudusel kohtu poolt õigeks, on. M M i M sww «B Iri W w»ntzis»bw U B Estoonia teatri maias nr aprilli hommikul leiti linna politseiülema kai::seleis ametnik Nemhal sohwalt surnult. 17 aprtli õhtul tulnud Nemhal kantseleisse, et lööd teha. Hilja õhtul läinud korrapidaja waatama, kas la weel koju et lähe ja leidnud ametniku sohwaü magamast. Et Neuthai ka waremalt paar korda fem maganud, sest hilja lõö.' oües pole tahtnud enam koju minna, pole korra pidaja teda äratanud. fhu aga ametnik hommikul ikka weel wälja et tulnud, mindud teda Äratama. Pead üles tõsies, olnud nägu stnine ja korrapidaja sai aru, ei amet nik surnud on. Arsti tunnistuse järele on Neutal lämbu mise surma surnud. Arwatawasti on köwa sohwa peal magades krae kõri kinni pigistanud, sest kaeias olnud ametnikul kõwa krae. 17. skp. tehti protokoll au-to nr. 222 juht peale, kes linna poolt Pärnu maanteele lubamata kiirusega Tuleasemel leitud kehaosad toimetati arstlisele ülemau tusele, kus selgusele jõuti, et osad v»> müilse kaswuga mees terahwa omad Surnukeha küljest leiti põlenud pintsaku tükk, mille järele kindlaks lehti, et surnukeha on Obinitsa walla kod. Oja päralt, kes elukutseline waras ja tulikad ju õhtu! wiinastanud olekus kodust ära läinud ning kadu nuks jäänud. kogutud andmete järele on Oja, õõl wastu 11. skp. Uiki aita läbi lae sisse tunginud, et seal märgust imme panna Nagu arwaia wõib tõmmanud Oja aidas möned olewad linad põlema läksid, kune aga Ojal wiinastanud oleku, suitsu ja lae? olema wälks, awause tõttu korda ei läinud wälja pääseda ning tuide jäi. Ln. sõitis. Samuti tehti protokoll sõiduauto nr. 40 (<5. a. ilh. nr.) juhi peal*, kes lubamata kivrusega Wene turult Kuninga tanumale sõitis. Samuti teisti protokoll Walga õllclabu wsoauto nr. 253 juhi peale, kes Wdru tän. Wene wru poole lubamata kiirusega sõitis. rt Waras aita jäänud ja ära põlenud. 10. skp. õhtul põles Petserimaal Obinitsa wallas Feodot Utti ait QheS kraamiga ära. Tule algus jäi esialgu kindlaks tegemata ning oldi arwamtsel, et siin tegemist õn hulgas tuleaseme kohalt üks kayllane lihatomp, mis, nagu hiljem selgus, inimese keha keskpaik oli, kuid mise järele ei olnud wõimalik kindlaks teha, kas kee keha osa meesterahwa wöt naisterahwa oma marga Peale. 3- Vrjal. slt. tähtede.f. K. 2S4S tfinßirm. Tempelmargicza warustatud pak kumised kinmstes ümbrikkudes märgusõna.parkett" all tn nt 24. aprillini s a osakonna kant Smrnw seleisse. Nunne län nr 2, lrt. Wihterpalu metskonnis Harjumaal, Nõwa rannas iluta toana männimetsa tees. 10 tuba, 2 ttaaswercmdaga, köök i m. antakse enam pakkumisel Har u maakonna metsaülema kamse leis, (Suur Roosikrantsi tän 12) 28. apr t. a. keu 12 p. 1. maist s. a. tolme aasta peale üürile M«lällisi 8 Sra anda, kus ka proowid nä ha igal äripäewa! kella Juhtumist müüakse täöstuse suurendamise tõttu. majad M Ijriifj iii ksmitsras j" "il 111 nahkajurihmade liimi, ajurihmade adhafioonraswa, õmblusrihmu, asbestpappi ja nööri, klingertili, punast ja graseeritud, kanep-, asbest, ja puuwilla pak kimismaterjaali manlohpaela, grafiidipulbrit tööstusruumidega ühes tööstuse PS eseadega eht ilma, llhe 4-tooli e korteriga. Ele ier on olemas Teat. slt..äea,uhus' all 26. aprillil s. a. kell lv hom mikul müüakse enampakkumisel Eõjawäe hobuste taatsarnis, Küti tän., Batarei kasarmute (Flockenqrafit), press- ja imemtsastjaid, weekörguse möõimise rõngaid, tehnilist kummtkaupu. Htrmad wäljaspool wõistlust. ZzScn-!kck & Co. Tallinn. Pikk tsn. 48. Könetr juures 17. «prilli hommikul hakkasid ASajangu ja ISrwaSaani jaamade mahe! raudteeliini ääres ole ivad põ- jwwill. re«t. flt. Guwemaja" Müüa hea 'zni>no. Lai tän nr. 26, krt. 8. Müüa tsink- ZVQUN. Maalri tän. nr. 2 B. ~ 2 hobust P»otsK»llid tehti Äakob Wahtriku ja Jlittolai Blaumbergt peale, kes oma Klttuiepapi tänama! asu»oate ktwimurruats kudele tõkkeid «te el tee. Kuna neilt allkirjad juba j. a. jaanuarikuu! wieti. Söiduwoorimeeste nr. 169 ja nr. 297 peale, keelatud tanumatelt läbiftwneje pärast. Keelatud kohal seismise parast sviduwoorjmehd nr. 570 Artur Mr ms peale. Hobuste flrcl»t»aötitfcta täname le jätmise pärast sü idu»»arrai«mtt Zohannaa Ta»meti ja Wr.ma peale. rt briljantidega kaunistatud marga wäärtuses. L«. 27. juulil tapeti Ainoeres terme perekond -4 inimest ära. Nüüd on awslikuks tulnud, et wp jad on olnud Johannes?Icike ja endine sõdur Rt ehard Lappe. Esimene nendest on NSttft. We:.em.:ale putkanud ja sea! kuuldawasti punaste poalt ära tapstud, kula teine wseti krimiuaalpolitfei paalt Narmas kinni. Pikema puiklemise peale tunnistas Lappe ratt koleda w«s*jutmttbs ülas. k. Mmdwsagvs LlsnaJtiSe mullas. Õöfel nsastu N. aprilli tungisid ma?gad Lnmamäa «vallas Kaigamäe talu aita ja warastafid talu oma»iku Jüri Hrlleri ja tema teenijate riideid ja muud kraami marga «väärtuses. Ofco. Heinaküün maha p?lem»d. 12. «xrmi! keskpäcnea asal läks Pii?s«lu walla» Maeattne waraa tabatud. Pavremaal heinaküün põlema. Küün»!i riigi omandus. did ja ISS m. raha ära warastanud. Kmni peetud Treier wnnisdas ennast warguses süüdi. Lambid ja daartid saadi kätte, kmo ta raha juba ära oli rai sanud. Ms»<s»ka tabamine. Tali olla algul* saanud Kalju «alla kada niks J. T. pooli he!«a««a! üleotfijtul wiest. millest teral Kädemed küüni katihole l»<mnud. mis sea! wid füiitafik. Oks. WaSsuraw koimetaja G <S Luiga. SBÄltaonöin lolltnnn 4ii taimla ühifu# Kõige kõrgemal hinda makse Silmd kui! Rakwsre linnas takse ~t^"mesu3^j' Müüa odaroasti wankrid briiimtiiif. gtifl roana rauda. Itraeli t. kulla ja hõbeda eest wöõraste roankri rattad, assid ja tõifju* majas Room", tuba nr 24, (Narma mnt nr. 20), tulla kl Neiu somvib raha laenata smf. Tarwitage juhtumist ja müüge 44 kuu peale. Maksab kokkulep pel prots. tagasi, on kindel tee s parndamine rihtimine jn tcmbeldam ne asub briijaim, kulda ja { nistus. Palub teat. slt. iflfiit. Alt ksondn tan. nr. 6. Kõiki, kellesse asi ruutud, nr ettenäitajale. hõbedat * palun rutata. Vea lõpeb tööaeg. Töö litrc 4 5. muti ka meester. uut pesu mnt nr 22, krt. S. Tütarlaps palub laenata ja wrralik. Fnnnad mõõdukad. Rukweres müüa hmnawäüriliscit Gir- Narma t. 1-a 6, näha kella Maksame tõesti kõige kõrgemat, Aleksandri län. nr. 6, kõnetraat nr hinda Tulla, kl ' Kaalude meister F. Pihu. Ostan kõige kõrgemate Välja tzea lüpsma tulnud maa hindadega «j alicna te i ksxi jun asiiw riise k t er.di «aial On kindel teeniswz. Teatada lekm brilfcnte! slt.,laen 8000" ERITEADLAST (suured ja wäiksed kiwid igas müüa Saw küla lähedal, Roo Seabaannr. niuisusi suuruses), pärlid za smaragde, buka talu J. Tori. W-ekÄ 6e mooside alti!. ziesklinuas Rüütli tän nr 10, 9g 9J Ha kj U ü 9 fl B M B Br W WSr N I. 11, 2. kord, kl. 9 MtS päewal. õlaka in?eneer«keemik, icsenr«r<metanniw Sellega teatan, et mina oma planeeritud krundid antakse Kellel on müüa Nõmmel,mehe JoonaS SVönb'i wsi aade *õi keemik, keskan<-mat aega tsemcnriitöõsinses tege* kinnitatud kandidaatidele wäl wäike, eest ei wastula. Maria Kand. oa o Dud. Kirjalikke --voivia valdusi palatakse kata* ja 21. aprilli! s. a. Maasaajadj ilmugu kohale öhe# tormiliste LEHM kotta Pikk täa. nr apnlliai sisse anda. maja dokumentidega Harjumaa rii Juhatus gimaade ülem Kuil. Kannatflla, müüa, poegimata. Neham wal ehk krunt, teatada suuruz ja tän. nr. 21, k las, Jru külas, tzanju peres. hind Waldeki Ä Puskar. t waene IcfT, 8 lapsega, pawb * 1 II II rikkaid yerrasid kes annale Ai 10 ff { 4 SIW mrk üüri maksmiseks Ja puude ostmiseks. Teat. su. riietekavid, kirjutuslauad, puh Kollaste äiiiš.kannatajad" Kadunud.]' «Uu fl Uh lilli, wetid, söögilauad ja toolid. Lii t t MM MM MMMMMMMM MMMM walata t. 33, töötoas. Räha ruun müüa. Wana Sadama »»»»» igal ajal. t. 11. Käik Qflinrnfhiiir lliknlimhis twlriusi müüb Päewalehe" kaaskodanikus Ci ü qi warastatud. Wera Schipai ni meline; makswusetaks tunnis- -Tehke oma südamed heldeks sa üksikuid numbrid a üüritakse wälja ja müüakse tada. j Römmel, Põrnu mnt. nr. 62. üks mootorratas.douglas", toetage, annetage ühele Smte korwita, ja naisterahwa jalg wõtab tellimisi wastu! tule perekonnale, kellel pere ralas, pruugitud, wabajooksu 16. apr. kadunud wäike must! konnaiso subo üle kahe aasta {»»»»»»» aa. Näha nsraeli t. Lv ld. KSmtISMSettSSMI»»»» asemel hõlmatud, kella 4 6 õhtul. käekott.! kuna naine, kes ainuke pere müüa 2. ItnnajaoS, kahe juure korteriga ja aiaga. Teat. saab äärmiselt elegantsed, peaaegu Riisenkampfi t. 40 7, kella uued. suuremale kasmule sa- krnnaloitja, südamehaigust pdeb. Odawalt müüa kirjanikkude, klassik., raa ulatud, kunst-wüljaanded. wene keelsed, suurepärastes kõideles. HUUIiPQSS. Ära anda palutakse Kaupmehe t. 25/27 7.! ASlllW Sealsamas müüa Singer" Ameerika WincheSter lal. 82. kabineti- jalgömblusmastn Nä 6. Tartu ront. öl-g, l L ba kl W. Tartu mnt. 9, krt. 3 (apteegi wastu) Kaupme hi palutakse endid mitte tülita?nm t NWWWMWWW» ml mi mifwlmlmi ml ml mi. li K. M. Noor, ous nehi, SärmiseS ai nelises kitsikuses valub laenata ZOOO mk. 18. skp. troskalste kate (tjehol) Palulakje waewatasu eest ära, tuua Gonsiori t. 15, maneeshi. ' Junggefellen iififfiii lßeichsteut ch ) wchen öie ' '»*» «$ *+ «** * hõbmaia B«kannt chafi vo" 2 lebens palun seda lustigen, hüb ch?n mngen f^biilesiillg Kellel on müüa eht üürile müüa. Kaupmehe i anda Madchen bis in 22 Javren. hobust. Rüha tl Hüüa Bci gegenseitiger Zuneigung kadunud 18. skp ühes numbri Iwrai, kwiilungi ja koormaweo tshekki Heirat n,ch«ausaeich os'en. liiilkilkilll. puhastwerd politseikoera kutsikad! Müüa hea dega kollases rahataskus S. kes käis NakwereS 15 flp. N R,chl anonyme Zu chnften (Doberman) ja Ladina tähesti-! Prima Inglise j > Kloostri tän. kuni sadamani ; monaaditehast waatamas, tagasi m deuticher Snrach unter kuga mähe pruugitud kirjutus lüpsilehm. masin Näha igapäew kl 12 ö. Palun teat Lutheri-Waestekooli Ausat leidjat palun tähendatud tulla ehk teatada oma aadress. Beifügunn eines L chtblidee dokumente ära anda ehk tuua Wabriku t Kangur. siinziiiiim Aadress: Volta tän nr. 3. jcho-, tän. nr. Iv l. inter F 16" an die Narma mnt nr 9 Wigast.riud Teat. saab raekoja all, L. Hee kol.-wabr Renommö". söjam töötuppa, raha ja taskuk btrgi liha kaupluses. Soowitakse rentida Ex edition d. Blättes..Tlincher CrosS" 880 xl 20 waewatasuks mõttes, ära anda MetS. müüa & 5500 nt. Maneschi foonilt llülü müün tän. 4, töökoda. aeda. liii" tnlnmfl pehme mööbel, 12 söögitoa tooli Ärasõidu pärast kahemasttline 5000 mk. wäikese ettewätte Kärgus ja lahtiwöetaw riietekapp Gir laiendamiseks, kahe kuu peale. aensonj tän. nr. 4 2, näha kl. Pakk. slt. «Aed" Maksan 6000 lagast. Teatada iöufote netdudeaa. mittf no»» Wtst muub. müüa Lagedil, 2 wersta tulla 6 7 P. l. kirjalikult slt. kuni 21. skp. rcm 35 a. abielu mbttrt, j»o»il,6000" müüa odawa hinnaga Haapsa linna poole jaamast, Nigula 47» a poifdm intflltfl maa peal, kasarmus. TaUinnaS. Kiqad flt. #789" lu», G. Sinjaloss. jicidoikir, Illil" Zllmta Teenistusest wabaks saaja B lo8 10 sõlawäe e müüa «äike - Samal kp. warastati Uus Kalamaja tän. nr. 19 Liisa Poomi korterist platinast käewõru, mis on tema toast laualt 2 elektrieasdulampi, mängukaar S 2 sülda plletisdlid dw põlenud. palitu, Eesti panga ligidal, umbes rnntsülda suur. Ostusoowid marga wäärtuses marastanud. 17. fkp. tvatas TellisKiwi tctn. «latsew August Mölder, et tuntud alaealine Kurjategija Ilmar Treier Tulekahju kitsaroopalisel raudteel. Smokmg ja dcmie-saksou Wlkt! Margused. külas Hans Abrami elumajas wigasest korstnast lahti ning elumaja ühes rehega põles maani maha. Maja oli osalt Abrami ja osatt riigi omandus. Suurem osa maja kraami ja põllutööriistad suudeti &ra päästi, kuna mu tst kaeroaks langes Samun jäi elus nga, mida enam pää-ua ei suudetud, tulle. Ärapõlenud maja. mis kinnitamata, oli umbes marka wäürt. Mdtne kahju ulatab üle 2523 Galla wallawalitsas. nuua krunt ' Ln. 17. skp. on margad Kuninga tän. n>r. 3 BTi 7. mail ja 18. oktoobril rahwarikkas kohas Salas, wallamaja tommr- kogude Wcnemaale põgenes ja sealt nüüd tagasi tuli. manni hobusetalli sisse murdnud ja liha umbes 5000 juures, Rakke ehk Wägewa jaamast 12 w. täielise waruswsega. Kaupa tehakse PÜrnuS, Gauga tän. nr skp. tabati Petseri kriminaalpolitsei pom mitmekordne hobusewaras Aleksander Kuharew. kes Läinud nädalal pääsis tuli Triigi wallas Todooja õ, hoowis Hobusewaega tabamine. langenud. MMN linonaidi uios tifse ettewõtst ei olnud. ete. da j Ostetakse. I R. Lappe. kuu peale. Teat. slt. FriiS" keskeal, poissmees fmötsawalit seja) soowib jäädawat 2 grammofoni ja kiirpäewapildi föllffil Viimsi aparaat ja objektiiw!kx24 sm. soowitakse osta. Kaubelda üksttuid numbrid.ja wöla» müüa. Vana Wiru tän Wakjnli t. lk. kontorit. Könetr. tutwust. tellimtst wastn Voigltänder" 3 3 udupildi Waldek. adaraat ja suurendusaparaat ja Müüa adawalt nehi ehk lesega, kellel maal ta heldeid inimesi tes kingiks kahe muid asju Suur Ameerika tän. tä(imõsasi tööwankrid ja käsikärud ja sõi lu, wsi linnas ehk maal äri le kovliöpiiaselk ZOOO mrk eda herra soh. fäarrolc.; nr. 61, krt. 2. ivö, ettewöte' wäln rahas kaa siõppimiseks. ehk <oo»itaks Mhu duja töörangid. Medweesht Sblusemafin pealelsunah tööd. Teal. sa aidata jrirjad 1. maini slt. aile t. S, kaupluse». WIWIIMWM 1 planeeritud krundid antakse flt. 02 edasipüüdjal" iil. i.,asutaja" OdDMiiH m'llii: Liiwalaia tän. nr. 24, ht_l. wülja wallawaliksuse poolt Üles püst- aurutateli masinaga 2 4 seatud kandidaatidele 2& april Koü leiduks LswnewS. marmm vlated ga, h j. Teatada Gonsiori t. 21, ~ Gilarr. laiuses <flüüalis?, lil s. a. Maasaajad ilmugu teeserwiis laud pniiwoodi l»i kr,. 5. terme, kaine, kena wälimnsrga, meeskodanikkude hulgast. keda kohale tarwlliste dokumentide -wiwdid resormpõhjadego u ausast verekonnast noormees muud Sealsamas tehakse ka re igawus viinad. kellega «Sikfine 14 keeteqa, haruldaselt K?a, ga Harjumaa riigimaade frnmpöhjasid soewib tunnust neiuga ehk noore 5 Kompassi tän. übiiei! igamaid õbiuid mõõda müüa. Euur Pärnu mnt. nr. S tolli, 4 tolli ja 5 tolline ülem Kuik. sisega, kellel talu on Saiavufe VaTvDi. M. 40, (trükikoja peal). saata ÄdreSseerida flt..daam WWW! 41 At- 11acilanteerin Aadr: sile Lihula. 1, daam 2" all müüa odnwalt. M lllkäe, lllöm me Aleksandri t. 16, kõnetraat Tuudi mõisa Nerole. 600 sülda pärts fmiit. Häid sõnnikumaa hcimt krunt üle 8" pikad, OSTAB odawalt müüa ühes paemur igasugusel armul puhastwerd Angler, müüa. ruga. Küsida S. Tartu mnt. atieb ilusad mustrid, soowitab ai -n»» iliwa''rik. Aadress: Paluwere jaam, Har 61-g l, kella 9 ll homm. ja odawalt uu» kauplus & Pärnu i do-markus. *4 7 öht., ' 'SBana Posti tän. 11, tel Müa. 6. Pärnu nutt m. õ. mnl.nr. U ümtui» numvrrd ja wseickkte herrõ tellimist wastu. rm ii!>u im Ml Rsl tiriti ei leidu tai nt, kel teemlkift annak» s«sstt miule, kel»s»s t»ät teha t* Mfe, feimitcie olek» tilftum* se Mingi, lööd ei PÜSS-. «dm ka tööstuse suureniusekt»h«laenata. Palun kiti. fft. _ M«IOMftT sl. A»l«epäe»«me poeg mt ktm snds Mnlspftfi. ftaft* ftt..peaalapl" ai. Antsjuht seh sitelii suhtel-. Ihr Fsrr*!#* ja kena r*a:i«:i rf«*«,«! tarniks, 20 S?fc=>a. miil innal! ehi IM»» rmfl alla #ei ijnwitamk, k«m ma eluiaafirjcllui ja Siws* Silt mid* nittrmrflswnir l»«rai nusnlt, tnfiaki (sasm fl* SiineidusiS aaliiu amt* Attui*«, Test. fli. -«etzaauik H" st. NoormeeS palul 27. WK 7 Selgus, et Tre»er omavoliliselt Harku kolontist ira oli pogavanud. mille tõttu tema st naa lagast paigutatt. kt - Ka ümberkaudsetel elanikkudel on selle läbi kahju tekkinud, sest lähemas ümbruses teist sellesarnast töös Elumaja ühes rehega wigase korstna läbi tuleroaks Uus laat TaNinna linnawalitsuse ehi Jahu- ja saeweski maha põlenud. 14. aprilli hommikul põles Hiiumaal Emmaste wallas Oinrngu külas Jakob Walmuri jahu- ja sae weski maha. Weskis on jahmatuse- ja katlaruutni walmtüür, mis saue ja puulaastude segust tehtud, tuld wötnud. Omaniku kahju marka. 22. märtsil Malkomi hobuse ära warastas ning Nõu - Tulekahju Triigis. netu juhtumisega. Tulekahju aset waadeldes leiti suu rem hulk liha, mis mitte ära ei olnud põlenud ja mida Ui! seebiks tahtnud keeta. kokkukorjates leiti sealiha tusosakond müüb umbes marga peale hindab. üleüldse sai tulest hüwitatud 62 sülda puid. rtn tuletikud Messe, et olukorraga tmwuneda, kusjuures aidas Sõidumääruste rikkumine. Müüa ehk renditakse praegu töõtaw ietispuud pokina. Et läheduses tulekustutuse abt nõusid siaadawal ei olnud, nõuti Tamsalust prits mäljv mi-a 3 tundi peale tule algust kohale sõudis. Puid, mida ühtekokku 65 jookswat sülda oli, on kel legi eraisiku Kulli omandus, kes enda kahju esialgu ooowltan laudina-, salwrätiku-, woodillua- a kätarättkuriiet. «HiEiiiSaei Nnta-Koskl Nr. Kl - p ö t n> ti 1 e fr t laenata iinihitiiii E Ewalaö Palun teatage enda aadress Ratwere 0.-ü. Priima. $. Tiit luhal rntf. 8 htu peale, ta» 7000 marka S kuu peale, maks»» «tfimnfs Teatada kirjal, hoadc prals ausasti tagasi. TeM, stt.,7000" ftt.

8 «*. TOI 8 NesfpLcwol '9 rprflifm^fs P 6 t ID o I ( t) t fforrftltf ftfftf aatftnfthoas otsid korterit, A/S..Atlaoto" kookosnööpe I Keskladu Tal inn. B HULL fallin* HULL I «Esirime kl. Inglise aurik B tuba ära anda. Teateid saab WeneBalti tehas, maja nr Vajan puhast töötoa- ehk ehk kaasüürtlisett. Nad rest? Jõe tän. nr. 4, k («Miili nööbiwabrik I soowltab suures watlkus odawate I hladadega omawal»nlstatud palitu- B ülikonna- Ja pesu- B Tuba Võimaldage jolttb herrale keemiatööstuse jooki. Teatada flt. istkutunmst. nr. 141 ettniil MUUAKS2 f(t s \>2 luba, - Otsitakse - survetorterit, 2-3 tuba ja KSSK. Nõmmele. MD mm»» Mittesuitsetaja, edafiöpptja, köögi tarwitomisega, ajakolmse kaine noormees wajab üüri eest; ükskõik, fus linnajaos. Teat. flt..stockholm" Soog ulualust, kai wähemat wba, ehk kaalüü M\m riliseks wäiksesse perekonda Tea (Mrer raudteest Waldeki poole. Pattum. Brennabor saudawal Eh...picneer" laahib Hulüs Tallinna jaoks kuni HO. aprillini I s.a. ning ragasi raliiiinas Kulli (aoks umbes g inaikuu tuse nädala jooksul H Kaubaülesandtnlsi wõtawad wastnr B ELLEKMAN*S WILSOM LINE Ltd HulMa. B Agendid Tal innas P. BORNHOLD I &K-0. fl Snur Brokusmägi > d Kõneti I n>-56 ja is-98. I Huriu tän. 45. tada slt " aü. ÄRGE RIKKUC.E ENESE tubs waguni wiisimüüa Tallinn, Postkast Hüüe woorimeeste troskadele Igas suuruses soow.teb F. Badendieck iä K 9 Pikk Mv 43 K "metr tt ob I 2-toalsit otfln ajakohase köögi tartoit. õigusega w?i mööb Vajan ls t> eht S»toati t üüri eest. Teat. slt. Korralik lita korterit, linnas, eeslinnas Jaan* aü. Korterit nr Puhtal ametil käija noor wöi Nõmmel. Niine tän. 2, neiu wajab frt. 8. WaSsiljew. Isiklikult ja olen nsut uues masas aasta KUWA CL B 6. üüri ette maksma Teatada: m-sfnai üksik hrna wajab Tallinn. Pojlkajt 369. A. Po ehk kaasüürilisekl. Teat. flt. kat» 2 i nt uus faabrtus Saksamaalt koha.kenadus* aü. möol. tuba le jõudnud nr 6 60 ja 05 Mittesuitsetaja, täielt! kaine sm laiab ja teise numbrilist noormeel wajab ulualust lasus saada. A. Laur omaette stssekäiguga. kesklinna Xcrteripakkamised. alati son TMus Lodja t. 8. Kõne läheduses, kohe ehk edaspidt. Adresseerida: Tallinn, pojitast piiril! n Orient Jm- & Export Compagnie Rata-kaewu tänav nr. 22 soowltab ladusti Superwoswaati, 18 o «ree see sulav. wos\u rh*pt Kieselguhr infusooria muld nr 2, põletatud valge Natrium bicarbonjcum (jöõgi sooda) VAtAH sesamdll Palmil uumõtl mise mõttel joowitaw saksakeelse kodukeelega perekond. Teat. flt.! lud9, « * Möbi.tuda Maksab ajakohast kuuüüri. Pa tenmitab noor abielupaar, soovitaw köögi tarwilusega. Pakk. flt..övv x ülx)" RKT. MOJL emen» yioihyio Tuba Ka kl wiisakat ja kainet Loorberilehed noormeest soowiwad tuba ehk wähese mööblda, linna lipid.,l. Katusepappi Palun teat. flt..puhms* Rataskaewu tilnaw nr. 22. Kõne raat liailõtifflllftilllll? kõige mõnusustega (telefon, elek Teat. flt..tasu nr. V Krimeel wajab L B toaga feortarif Minorka kanade Mdl. tuba j Nvtuliselt wajan waikselse perekonda. Keelevppi wt. teat. flt..kohe* Na>ron vedelklaas 56 58% B'e khf. Kal alaun maarja ää tükkides flntikioor suured krlst. Kroomafaun kroom-maarmk öpeea! f\. Cylinder Ojl '. traat 420. nr. LA. ter, wannituba) ja kostiga ülfi wle härrale ära anda. Näha kel ja emased kanaarialinnud la 3 6. Liimalata tän. 6S, müüa. Walanvaje t. i B, Girgensoni t luures. Kanad krt E P S. näitusel höbcau Wlisaka» meesterahtvat wõib rahaga kroonitud, muist wäija maalt imporleeriiud. wlla Rutuliselt üürile anda * * müüa, 85 mk. puud, fihei koju saatmisega BaltiSki mnt. 4 ühe eluloaga Lähemalt Niine hoowis Samas on ka l. forti Bi* np. aapeconatb bt tän lb. krt. 2, kella 9 12 väe (jpm Me3OHHHi>). ripeajroace- wal. kaje-põlelispuid müüa. I 2-toalist.1 2-toalist. otsin ajakohase üüri eest. Teat. S Roosikrantsi >ün. Firma 1. IL liii RIGA, Kautmannstrasse (asutatud 1800 a.) wõtab oma peale pakk de saatmist Wenemaale ja wavutab nende õieti kohaletoimetamise *est Paki htnd (kaasaarvatud kinmtua» ja saatekulud) 6 dollarit A.-S. C. Siegel, Eestis. l-toanst, otsin ajakohase üür! port C mpignie Rataskaewu tän 22 soovi ab laflust: eest Teal Uus Tatari tän. nr. 9 l. 15.0ü0" LaSteta abielupaar soowib JalprattHkumme CALMON" Pükste näpi'sa id Surus tampisld Koorelahu'apiid..Jt BILt Au HOCO- weskld. Rataskaewu tän. 22. Kõnetr korterit» 1 tuba fa mi Teat. flt..p. Jt. lb-26" Noor loite lo waikne abtilu KÕIGE ODAWAN OSTUKOHT Korterit fl *oolfop Lc*TELE B Passi imaürik ja eleiitrüaam, Tallinna linnawantsus teatab sellega üldiselt, et 80. kuni 80. aprillini { o saadetakse TallinAGS clutseroaicle hääleõigusustele kodanikkudele, kes roolijate nimekirjadesse ütes wõemd, b.. S. ja 7 mail s a 2. Riigikogu walimistest osawöimiseks 3iit<\ifDflu walimise, rahwahääletamist ja rghwaalgatamis õiguse seaduse pr 22 põhjal lõpeb mmelirjade täiendamine kaks päewa enne walimist ja seeejo käesolewa! juhtumisel 2 mail. a. kell 9 õhtul Kuni selle ajam monaad aga kõik häälcörguslised kodanikud, kes walijake nimekirjadesse seni üles möetud ei ole, endid lasta nimekirjadesse üles wõna linna pritsimaja saalis, Wana Wiru tän., igal päewa! kella ti hommikul kuni kella 9 õh tul, kuil nad ka kohe nimelised tunnistused ja kandidaatide ntme«kirjad saamad. ülaltähendatud seaduse pr. 68 põhja! wõimad need häile õigusllked kodanikud, kes tüll raalijale nimekirja? on. kuid kel lele mõnesugusel põhjusel nimelist tunnistust ühes kandidaatide nimekirjaga kuni 1. maini s a koju kätt? pole toodud need j kätte saada 'inna pritsimaja saakis iaapä'w kella 8 hoinm kuni kella 9-ni õhtul, turd mille hiljem kui 4 mail f a kell 9 õhtul. Linnapea % Uessotu 2631 Eekrclüär R. Münth. Paljude soowil on florl Helmerl poolt EeSti rahwatantsude iseloomul loodud esimene Eesti pidutants e f tuba Pakkumised saata flt. fl TALL. EESTI KIRJAST ÜHISUSE fl TpeöyeTca b Hcmm6 Tähtis ostivtele fl PÄEWALEHB' RAAMATUKPL. fl B JAANI I'ÄN. fl. - JAANI PAN. 0. fl MM trükist ilmunud ja esiotsa saada Tallinnas, Esto Muusika ladust. maolt I Lai tän nr ja Brandti muusikaärist, Pilat tänawal. Telli Govwitcm luures loollfus mise aadress: K. Helmer, Tartu, Lille tau. L, 2512 mitmeiugujeid mütse o liida Tähelepanemiseks! RakwereS asub raid. hulga wiisi lo üksikuil, hinnad lmi--mli mk. Palun lvaaloma mlla! Tallinnas, \mm lk!» eimu Maalri tän nr 2.? Hbhmb. A-aeKCÄßmpoßcit&H 12. P. C. Katt neiu wajawad wäikest kuni 28. apr. I9?Z. a. Palun rutata, kes senini ei ole täheke tuba. pannud. Kaalude kordaseadmine jo tembeldamine asub Tallinna iän. nr. 5, linnawalilsuse ruumides Austusega 6. Mölder. Teat. flt..h.-i-m." Haritud neiu, ametiasutuse on müüa suurema! ja wähemal armul llus Nalamaza L v-b, jekretäär, soowib üürida waitest Oksjon. Eriti kaupluses. v nunnal, BUfafal noormees pamt oma r wajab tohe hästi wilunud ' ette I JuußreiaiKtm!- Intelligent täiestt Haksa! keelt rääkija neiu wõib j Miiiia tuba soeterltalat. Ct*!.h 2817" b 3, 4 KOMHaTfai. CooÖmirn. raudtalasid, nurk- ja laia lattrauda. kuiwa kammeparketti ja ehitus-manni-, taie- ja tamme puumateriaali. humiiiim nimelised tuuuisiused, ühes kandidaatide nimektrjadega koju kätke. öriui: )m- & x A.-S. wagunitehas müüd mitmes. ehitusmaterjalil: kõge uuemad moed I Praegu müüb amutt suure' arwul F. KAMENETZ Talhnnas Hariu t. 36 Korterit, MWUM tiwichi u ed. heis korras är ruumidega I ja waba ehituslrund g i waqa odawalt B müüu. Lähem teateid kaob Tall nnas B Waike Brookusnmgi nr!0 koner 1. V koha.e Jõudnud 5 gkttbarad * paar soowib suweks Nõmmele pruugitud, odowalt müüa Lai tän m 27 maukauo'us ia usti ii..mbiiwcrr imm si st1 la'n 1 Raie \li 19. f.tammes, UuS Alimani tän. nr. 4, k. 15. aririium «MOCKBN» on Igasuguste tea duste raamat hasii korraldatud sisu iä' e'otaqa MEYKR'I KSsi- Lexikon, Sa«sa kee Tä e' kult ümber ööta ud kehek as wä a 75 CXX) teadus sõna ta hu'k pi tistuci '632 kaheweeruhst lehekülge Hnd Emk KXX) Saadawa' kõ'g>s raa igasugu««ö itaolise seguga, ü WMI!! < waid ostke puhast valget lg õ i, sealsamas on ka köiksuga jagusid ja nõela saada a «mm 8111 ll a aa IMHHTJ Rovtevit mis iga ühel, kas wana ehk noor. o emapeaks, i ÕMBM SMASINAT Kõnetr LW lo Häid rtnnsarrflsevs Asi, tammepuust söögitoa mööblid, lepapuust puywedid, kinnised ja seflri sisseotft. 22. aprillil s. a. kell 12 päewal müüakse Nurme mõisad, b tversta Riisipere raudteejaamast, roabatutjilifult: loomad, ho buseriistad. tõõwankrid! ja 2 hob., töö reed I hob., raudja ha d, barksahad, seemendamise sahad, terwe sepapaja sisseseade, mööblid ja palju muud lraami m>gti:? mrf peeakit, 4 tooli, marmorplate, maniküürlaud, i > pmm *.! lehtiwöetowad riielekapid tl. auast iveejovsendamisk aparaat Killa üksiku hartt. neiu suure.! Küriliseli. Teat. flt..laine"! Müüakse. ; rilijeks wäiksesje perekonda. Komfioni töökojas. Sambla t. kiwikaustgo sa palju muud, ru Uus Kalamaja tän I 7 Teatada flt.,m Ppp." all! tuliselt w odnmai» müüa Tea Lvjawäe tonsusladust Suur Bztarei tänaw nr. 13. Korralik, kaine, mittesuitse teid saab Toom-Kooli t. S S Puhta» ameti» käija wlisakas k!! Kaupmeestele!!! hovwi peal. Tuba taja noormees palub omaette Müüa juhusliseu noormee» soowib uu.mlsel ipõ stluspakkumise! vu<i a õmblus luba MKS omatte ehk kaasüüriltseks. Tsat. 23. arrillii i. a. kella 10 ajal hommt'ul auj.ärgne«ao aia mälja üürida päewaseks tarwi flt..o. P." all^ oätrtuglised ained \a tõldmatao ümlnkud: ehk Saasüüriliseks vanemate \tuseks. Fallpurgi tän l, L Jä nõelu, rele küsida kella 6 6 p. l. WiisakaS, noor, lasteta abi 1) 2tJ puuta suhkrul. müüa linna sees sa alewis. inimeste suure. Soowitaw 3. elupaar wajab saab Viru t. 8, nmaa Pirital üks 2) 1 vuuo 17 nl. futcoatotub piima. wäga odaivalt. W Posti tän. Teal rius Ptschelini kontorist, kella linnajaos. Teat Drewtngi län. 8, paberitadu Perflameut." 8) 13 puuda rn" nr. Lv, k. lv,.poissmehe" puudi soo!a. iubtt korterit, Müüa uus Rootsi Müüa 94 9 puuda stuheuhib Riigiametnik, noormees, va 0) 327 purki maime^adt. jolgralos, l B-toalist. ajakohase üüri eest. jab omaette i ära anda. Teat. saab Riisev Koks hobust Tl U i des 7000 tiir la taftiu Vöid ka Nõmmel olla. Teatada kampsi tän nr. 20, pagariärist, kgapäew. stt..rr. 3200" pehme mööbel, pörandawaip, 8) OOHO tühja ketti ja RSmmel, Roheline t ratkapa wedruwonker, sünnis 9) 1550 roguski kuti Witsakale. üksikule noormehele wrul kraamimedamiseks. Tel Müüa L6h?m«ib teate-d müümije üle wöid saada!a>ude kantsektts ehk herrale kohe ära anda korterit mööbnga, ehk ilma. Teat. flt. i litkiwi tän 4-g, krt. 7. kella Tuba 7" nnfo-mooffit SSj wäe toit'u«labn walitje.a Kaus. vtsttafle S -l-toalist köögiga,8 4 toaga, ajakohase üüri «st iili. tillu UHA Astaaa.a Truumana. wajab waikne perekond. Võib lo kraami ära osta. Teat. UuS süst 6 ts. 23 P. S. korterit. müüd ülesj.lurimiseks ja ärawedamis-tt t&n. 4, lrt. 8. käigu peal pett küttega Sün K Kompassi tän. nr. I 3. nis poodi eh! wähema lööstuse müüa. Kalamaja Pöikt. B B. Kellel on ära anda jaoks Anlsla alew Jaani tän. Henbel, Harju tän. 29, lille WWW nr lv, weski. kouplus. Leiwaweo Müüa 1 ell! Z tuilt. Neiu soowib, omaette sissekäiguga linna kes ehk Ufiku inimese juure kaas- mööbliga eht ilma. eh? kcmzüü» i Palk fot wleppel Wabritus laeteritaja korter sihes külte ja walgustuiega. Kohasoowijad Umugu Vabritusje proowiaeg kats nädalat. Wabriku waitsus. Energiline, dtlanstwõimullne raamatupldala liabe ioowilusteqa «ajab fo'ta ehk Ahtust täös. Teatada M. twittung ette näitajale. Kuupalk lellele. te soswitab 2S-sas'asele ineelfthanifule Nkstwot teenistust Narwa linna. Olen eleftrihlf.ieirele Ms (inatauotftoon) wtu> ud, t nnen hästi Wene ja Eestt Hheit, o'en ka Soeme keetega tuitaw. Soowitstn kviagiie stauplnjesie wöi ladude; olen ka põkwapiloitõõztuse alnl itafutielne päewapiitn.ku smires tõi anna ja Wene söjo>»ões teentdes ka lanijdttlõob Uinud. Ei põrka ka Uist inzuse töö eest lagast. Aadre»: Narwa, Waeslema a län. nr. 4, frt. 1. G. K. 1 wõimaktkult mööbliga ja köögi tarwitujega. Pakkum. stt. mü. kihte tuba wöi kaasüllriliseks. Tcat. su..2726" fil. <" ünn93iirililrlio wastu S. Juhlemali L nt. 2, wolmiwankriks lanvi'oda G. Pärnu mnt. nr. 41, krt. 11. töötuba. iir Ehiluspeawaiitjus annad 1«23. eaita suweks KadrtornS olema jääkeldri Rutuliselt Aufo! mata 6 mööbl. toa sa köögiga, S tulla vanem töölkäija wersta linnast ja Ib minut, müüa Bxlk h. j. sõidukorras, müüa südalinna ligidal, roha paar suwel äraoleku ouhnl soomib meesterahvas, lihtsasse oere kraami paigutamiseks. Oma konda ehk üksiku juure. Teat. saamast, ära anda Nõmmel. hind E. mrf. Näha aiaga, hobusetalli ja töllalunn küte. Teat. Raekoja t. 2, k. L. flt..wanem meestevahmas" Küsida: Ahju tän. 2&-$, iää*,.b l 2 Nanoa nnt, nr. 19, lga Küsida Wäile Ameerika iän.! nr. 14, krt. Li. Ma 1 tall». - «j autotöökojas» - * köögi tarw. palub ükflk abielu» «ajab lasteta abielupaar. & Kadriorus, endisest Knorrinpi aiast wiijavund. Enampakkumine kel ära anda tomori jaoks Pak peol pesu. sa riietekapp. ilma kumised.jubtleum" aadressil peegl Dölan ta sadulsepatööd koha peal. Kadriorus. 25. aprillil lell S hommiwl müüa KheS reega, wöib ka plat sh Cc." nfnm Hrßl IJnr* gm VA sg/bk»ml H taagi Korterit. rantnknf im*w rsmls uiljiiipiiiiülitiit! mmt. Pakkumised <Sf,.margal. tempclwerjiga) lsna ta&fmw* 15 Trn» LL ",n- " -» me«,w, rtn. aiousl teada, Äl

9 NelfopSewo». ]?. novflltl 1?23 k C Brcbro. Lauljanna, Berliini Konler» watooriumi prof. Alma Foh nn»:;::»?»:»?:!?::», Naha- ja suguhaigused. laumtimöe. Wastuw kella y27 lmees terahw). Vfe7 7 (naisterahw.) 6. Tatari län. 6, k. 8 (hoowis). Täielik eitewalmisws ooperi, sovroib maale, linna ligidale, ij.ii. Sisemised haigused. Wastu«ötmne il t n 4-6 iiar n»fin nr. 3>. tt 6 2m löiiem eooml-orft t. 6. IllK jaile, edafiõpp. jne. Rääkida s B Pl. Wana Wiru tän. 13,1. parandatakse rutru ja korrati' kult. Wöetakse uute peale ta tel«www. MWWüIWW il! limi Otsm. kondiitri kursusi, Inglise, Prantsuse ja Ameeri täiesti wilunud omas ametis. ka moodishurnaalide järele Teat. slt..maara" ühes selgavassimisega. Õpetan ka ilutikandust ja ilumaalimist, IE FC^R" 4?ohta: tunnen hoitj tööd. Palun ninüd. On sellekohased tunnis lused. Teat. slt. 2745" Berg'i juure. Kohe tarvis On häsri wilunud. Teal. slt. > all kuni Lv. apr. Wirk ja au» ofkin kvhta;.>mn töõtarmd, ehk socwib kohta, Ükskõik kus, maale ehk tuppa; wõin ka õmbleja! 50" hapood. H-rd "öösturid, TOÖLFJPFTIN lõunast tööd, kas kirjalikke wöi mõm muu! alal. Tasu po le tähtis.. Palun teatada slt. Maaler.Linda." 1. maiks otsitakse poissmeest socwib kohta wäikcse lapse suu» re. Palun teatada slt. tzoid ja" aeg'' SoonÜit walmistab lopp eksamitele era» gümnaasiumi fisseastumiseks numbriiiriliu Jandautitoöd tunnevad. S. "artu mnt. 42. Esimene Eesli! terwis restoraani.koppel^, mehaaniline sandaaliwabrik Kopli t. 14. Hästi tollunub WSima!da/se noormehele peale MsM Wilunud juurelõikajat ja kingseppi, kes ' kanspmehed! Koor naisterühmas slt. aü. teaiiat. saata Raatuse all, Seebergi ii«palud teenismsi, perenaise abikk wõi linna. Teateid saab Wüike käealuseks olla. Teat. slt. 3lt. Ameerika tün. 45, k. 5. tunnistused. Aadress palun piima tunnistustega. Pakkum. swmm. cl)t ükfiteenijaks wäiksesse pere vtöue muu 'töö peale restoraa konda, oskan hästi keeta ja on uidesse. Tekk. flt. mmm sinakirjutajanna" nurgal. tarvis Narwa mnt. IS. A. gisuguse töö peale; on enne tee palub kohta juukselöikaja ärisse. ma^na suse on lõpetanud, saamad tun frirf!tfa?rnna naha. ja fuguhntguste eriarst, nistuse ja wöiwad tseseiswalt elad nüüd Viru täm»r. 18. edasi töötada ja õpetada. Kur otsib kohta. Oskab peale kol Sisjciail Touna tita. Wastu ju? algab 7. mail. Maksalt t., me kohaliku (EeSti, Wene ja wötmine kl 10 1 ja 6 V4B. Echützi majas (uus maja), Wtl j Saksa keele) wee! Pramsuse keelt jandis. Palun enne algamist Z ja wöib Inglise keeles kirja Ammaemaud endid stnnasamasse üles anda. litte töid teha. Teat. slt..ma (Petrogradist)). W. Pärnu mnt. Wanem iiaisterahmas soowiv soowib majateenijaks ehk min mustrid maksuta. Õpeaeg 4 nädalat. Õppijad kes kur nr 38, krt. 9, S. Roosikrantsi t. maale tarwis, kes maatööd tunneb. Tulla neljap.,!s. ap riliil, Slobodt tän. nr. IS, krt. 5 lella 10 2 p., tunnistustega manalt kohalt.! Tsemendi tän. nr 3 6. Läd»! rääkimine kl. J H,. L. teatas! t. M. bl' Wilunud Gpetaja väiksesse perekonda, kes räägib soowib kohta laste juure ehk Saksa ehk Wcne keelt. Tulla mingit muud kergema: teenis tust. Armastab ' lapsi, heade kella Maakre t irisso relõikuse foowib teenistust restoraani, pomistoni ehk laswa peale, TDdruKu! müüakse Türgi liitvani rast. Tatari t. 3!, k. 4. Noor fllmpaatline tcenllat limifi wastu samas floor ue u IS«a. praktikana, otsib teenis palud kohta restoraani ette tust. Kirsad Päewalehe" abit. kandjaks; on selles wilunud ehk NarwaS,.WelSker" n mõne muu kergema töö peale. Räägin koh. keeli. AadresS: H. liill Annan naisterahwariiete in«ternatfionaal-akadeemittfi juu (hoowi peal). 3kukud (M>Ped> ja mänyuassad nik 16b" W Viib IL vi Salongi tün. 8, I. S. Õvet. muusikakooli kawal alga ÄptP "«5l -Zn. 4 põllupidamist juhatada. Teat. Hästi wilnnud naisterahvas mvmii 0. sartu mnant. nr. 18 Ä3»«U. 6-01, tl ja d >6. maale metjakümnikuks, wöw ka su. kuni LS. aprillini.küm jooroib tündümg. maale talusfe ja wanemat kes Wene keelt räägib keeta palub südamest anda kohta Kaubelda Gonsiori t. 3, nelja oskab, tunnist., üksiku herra numbrite peale ehk üksiku ma päew., kella IV 2, Ernesaks'a juure. Lähemalt Heeringa t. 20 ü, kl. o 4. mma intelligent herta juure poes. passijaks wõi teenijaks. Mrja Tarvis TarwiS naisemeest likult slt 2. A." kehata ja wiletsas seisukorras, üuwaatajoks, kümnikuks, kas triliseks; tunneb tüiestt maa» opereti jaoks ja sisseastumiseks tööd. Teat. slt..maaneiu S X igasse kõrgemasse muusikakooli 2" Rüütli tän. nr.!6, krt. 1.? Olen Me alganud (Ölllll!- töökoda usalduse alla käiwat tööd. tööde kuhugile suuremasse talusse su» teenizat, tüdrukut mm, UeisteriKoolt Tarwts TarwtS Austatud wöörastemaja oma naisterahvast lambakarjaseks. nikud! Keskealine MMM? fm rai strömi õpilane, annab jälle 9 Nr. tot p ii e rool eht liii majapidamisse, linna wõi maa le, olen ll) aastat majapidamist luste juure Wene ja Eestt kee-' juhtinud). Tunnen keetmist, olen lega, armaslab lapsi; on nõus iilsißlü kohe tarvis, heade tunnistus tega. Allika t. B 3, tulla p. flmtasijünean?' SIPMIL II! 111 III!^'Š kella IV homm. (ettewalmistus I-Sse, kui ka roojab tööd, teeb igasugu re aus ja korralik. Wõib ka mõni ära sõitma. Kopli, InglisLEIL LIISI I" IHUU*>V tristesse algklassidesse. Eoowt mont? nagu, majade ja katuste i muu löö olla. Teatada Wana Balti tehas nr , Go TarwiS tz»st«stega. Teat. flt. PaS palun anda tööd: pesu paran relikow. jad teatagu oma aadress fu. wärwimist kui ka sisemist tõid. Kalamaja Lb, krt. LI. m 5173".EttewalmiStaja" Soowikorral wõin ka maale dada ja sukki nõeluda. Olen A Intrini osanikku wäga raskes seisukorras, tulen Keskealine jsua. Kirjad slt..wärro" %! ätl 111 *il II Kontfelef* Keskkool! witmase klasfi õpi 2 kcju järele. Tööandjaid palun paberitööstusesse, kapitaal 40 lane annab algajatele stmnti ja teatada oma aadress slt. *Tõõ 60,000 mrf., soovitav kellel sel naisterohlim Wäike Liiwa tän. Iv, Uue Ta Inglise keele andja" ometnik. Mli H»H alal kogemusi. Teat. flt..ka tari tän nurgal. Z su" tunde. otsib tööd Päiwiti, üksköik mts uiili fliilüli suure praktikaga, otsib wastawat Wanem naisterahwas otstb otsib teenistust puhroe tisse, kas 1 järgu ämmaemand sugust, ehk passikohta; oskab mingisugust ametit, wöib ka laekahoidja eh? sasse ehk kelneriks, räägin kolme Tarvis kohalikku keelt Teat. selle lehe keeta.on soowitused. Räägib laduwalitscja olla. Kautsso 'uteta* teha. Töö hea, hinnad Teat. slt. %. 6. St." l Wene keelt. Teat. slt. Tööhim" niga kuni EeSti marka. Fvawad. Teat. Kadaka külasse, teenistust. Saar raial inimen tal..arbeit" Z I o(l. Ämmaemand Teatada slt..laekur " pillita talusse. i-tai M! Ämmaemand L4-aaSt. wiisakas noormees (nai ifl. kiilsi-afls. kee*e kemees) otsib rutuliselt mingi sugust teenistust Oskab hästi Petrogradist.!b»aast. praktika. õpetaja annab tunde. Õpetus ', Wene ja wähe ka Saksa keelt. On kantseleides töötanud. Wiru tän nr N. krt. 3 WaeS gruppides (40 ml tund) ja fif< iennemalt Ka puhtamat lihttööd ei põlaa, tele nõuandmine maksuta. sikult. Riisenkampfi t. 16, I. 1. j sest et on raskes seisukorras. Pa lub teat. flt.,3043" oil Prantsuse keele.zsmman tunde Wäike Pärnu maant. 10, k. b. WUunud õpetajanna annab kaubanduse alal, soowib teenis tarvis aastase lapse juure, kes nutotuljfi, tust ehk õhtust tööd, raamatute ka tubast tööd teeb. Soo tän. korraldamist ja uute sissesead 1 Pood. kes ka traktoril oskab töötada. mist Itaalia wõi Ameerika süsteemis. Teat. slt..mars" maksuta 1 M5.1...d! rr; olen koduta. Ausaid wöimal Noor, aus mltele. Uus Kalamaja ran. W AINULT T. E. K.-0.,PÄEWALEHB* B H B KIRJUTUSMATERJJUVU-KAUPLUSEST B U lkkll M Vilunud õpetajanna annab Saksa ja Prantsuse keele tunde- Toon>ss^sa tädaw 7 ' 14 "* 96? I. sõrgu ämmaemand Tulla kl ja d S. Uus tän. IS, krt. S. H* lousiff. rgenofla Pakkumised saata slt.,ohtune teenistus" rnaanaiu Waene lesk natsterahwas wa maalri Oskab hästi keeta, on enne rnöi sates perenaiseks olnud, on soo tunde tän nr. S. k. S. adw kontoris. antakse. Viru tän. 22, f. 8. Rääkida kella I 3. fpalveklplti liihii wdtntjhw igasse kohtu- ja omenaftttusse, iseäranis: abielu lphumstes, tulu-ärimaksu, maa KeskeaUne maaneiu antakse gitarrlmängu õpetust. Kaupmehe tän. nr. S 6, «äike maja rohuaia sees. lc«oma tööd täeilikult wnneb, loowib kohta linna ehk maale. nud. soowib kohta. Teat. slt.,t. Iv" ehk tn mnt Mrnä SUMU! Annan luude automobiili tund-! teoreetiliselt tui Mssinakirutuje ka OWWSJH* ja «valmistan tmrtus fiuiratwlmltse eksamite wastu. Laikast rvumstan täieliste eestikeels öpeablnõudega Gir 15 ladina- ja wenekeelsetel kir jutusmasiitatel ühes kirjatööde genjoni tän 18. krt 17. hoowi peal majas. Kokku saada kella o : õpetuse ja kohakuulamisega. uus neiu Aohto. On omas töös wilunud. palub õmbleja suure õpilaseks ehk käealuseks. On enne õppi flt..j. P." mid. Teal. Grigori län. 10, k TäieSti toitunud Wilunud ftmmfjft IU»U giufma Alam Sõja tün. 17, krt. 5. nittis. Mleis valub rätsepa käealuseks ehk mu kumised saata slt. Silwa 3" -t- s Intelligent neiu, soowib teenistust kõnetnndide daam, ennem teeninud. Palub ieat. kautsjoniwõimuline, tunneb noormees raamatupidamist, masinal kihu flt..anna 2172" tust, täiesti wilunttf.. matab kohta kassasse. Teat, slt. «M Ä! M" WlllStööüe Noor intelligent 1 juptaso, Julius kiihle kontoris. Wa ' naturg nr 6 (Mru tän. 2). soowib kohta. Vilunud kõigis dqqm, ehitustöödes, wõib iseseisvalt teenislusl era- ehk 4igi asutusse. Teat slt. «Energiline tööjõud -f- 26" hästi ja ustumalt Saksa keelt. Teat. slt. G." >--e gtööotsimsetil I BSBBBBBBmSHB&SSMI Õmbleja MII Palub teat flt..25x3" i mist tunnet),, oskab ka sööte walimistoda. tzerenaise kohta! maale. «Nr. 28 Ämi L." nsismiim kella Wilunud kooltõpetajanna au nab Sttisa keele Nunne tän. 1, krt. 1. ö rrsdraütlisd. soowib pesu- ehk passikohta. Tea ssowib majasse tööle ehk õmb tada flt..teenistus". jeja juure, hea tunnistus. Teat. jhreleaitamise tunde algkooli1 slt..vilunud töötegija" õpilastele. Teat. Soo tän. 16 i, waldab nimg sb«i majavida itõapghkumisecj Auüpaiii - Olen wztlunud laagri- ja ka tel lltud tööga. Kirjad saata slt. MM waja maale. Kaubelda Jaani tän. 6. krt 2 (Krediitpanga majas), kella Ib l. ; Xtetn -i maks õppimise lõpuni 3000 mk. Vanemata ärgu tulgu läbi rääkimistele. Suur Kulikowi tän. nr kg.; uued purjed Lähe maid teateid saab: fpt. Ritari, Pormoo, Suomi. Kirjawahe tus Soome, Rootsi ja Inglise keeles. Walget ja halli willast iõnnv (ühe- ja kahekordset) ja head 3-mas suurtükiwäe rügement puuwillast wajab ror»t«i müüb M Tesloni willawabrik Tallinnas, Harju t. 45, sisse käik Müüriwahe t. 2, hoowi «een^a*, kes teeta oskab Tarwilik Wc» pealt. filrfllntffiiijal Sootsium suures valikus (palk l-ses järgus). Teateid anda rügemendi staapi, WiljandiS. Vaja " naisterahvaid, tarwis maale, alewisse. Rää Mli-IMIkM kohalikust tööstusest ja wälja mao kirmaselt Kiwisöetõriva, wanlrimääret K??tuselatti Aswalti (gudroni)? Puutõrwo tgudroni) kida Slobvdi tän. nr. Ib, k. 11, kes foon. alata ehk juba kaup ja lömuoujeid naelu. lewad kondiitri- ja pagartkau Narma mnt. 13, Scharapow. padega, kohtade peale wiimine kella I S, otsib kohta mootorite, auruma palub mingisugust teenistust, sinate, pumpade, weewärgi j n. wöib ka oma korter olla. Kirjal, e. alal, oskab kalkulatsiooni, üles anda slt. «Spetsialist" slt. L. P." AuS ja ustaw maaneiu wckvb Raamest kergemat teenis»«gtb ka»«he Wene keelt, minsob natuke õmmelda. Oleks lõõrid jne Tulla läbi rääkima Watmu tän. nr 3, krt. 5, kl. Hb «Sh tul, kogu see nädal. Vlliltt kes kingsepatööd tunneb, leiab teenistust Nõmmel, Ida tän. nr. 18. Linnakfe otsib linna mingisugust teenis ' tõnun C»»wituwam oleks ku tegija neiule koha kas kirjatööde peale tust, kas puusaaaims ja kand - hugile tuppa ehk laste juure pplub mingisugust kergemat tee-! wöi ükskõik, mis, nüüd ehkk soowib tõödj naisrätsepa juure,, jaks, wõi jälle karuga waljawe' QMMfttati wäga lapsi (kes (poissmees) leiab kohe teenis Nistust, kas tuppa wõi perenaise j edaspidi. Valdan 3 kohalikkut rn kauemat, aega sellel alal lõ?«- dajaks. wõi muud. Ei põlgat Kqvmrb). Palud teat. slt. tust. Ulet anda Keilas, RegaS abiks. Teat. Aiwalaia tän. s keelt. Pakkum. flt. kuni 2S.. tarnid. Tõt t. slt. «Raisrätsepp"' mingisugust tööd. Teatada M.. PaGM fvda 4x 4" tiku juures, ehk Tallinnas, Tõ!.S & S" nr O. aprillini. nismägi 16, kontoris. ttll, V v. i.kamlik töötaja". ' Wajamkse kingsepa iierfitorit Tarwis ne wõi Saksa keele oskuõ sa muti ka ioowiiused Tulla kl. otfib mingisugust tõõd, kas W-st hommikul. Aadress: majapidamises täiesti wi ärisse sulaseks eyk ükskõik, mis Müürtwahe tän. Id, krt. d, lunud ia wõib iseseisw. pere töö petile Teat. slt. 52õ + Lurje. naine olla. Teat. slt. 2L j * Arthar" > «Noormees ss" sellele, kes soowitab noorele loitel ne keeles, maldab Eesti keelt i wiilakast perekonnast. Cissc inaldada perenaise kohta üksiku herra juure, siia ehk ärasõiduks. 17-aastane korralik ja hakkajäi ka«juhtyb töllllst tarwis olema. - maa Müüakse.! korremml õpipoissi heast perekonnast, palub wõi Tletti ;"~iiwiiiiimiiihmfcimt~i "im uiinnanfls mistega jaata: Postkast nr mootorwintsiga, tõstejõud 700 töötada, eelarwefid teha ja mn- wenelane, kes kroalikke keeli Neb e OJH maan ntüüo, kandejõud kuni 225 ton ajal arsti ehk adwokaatide ja kontoritöödega tar ni ehk 80 stb, puumulcrjaali. juure. Teat. slt. M. 223 L" all wis lähema! ajal. Pakk. endi Ehitatud 1918 a., mootor Bo se tegewuse kirjelduse ja tingi linder'i" süsteem 50 tz. P., ranmlqpidqls Koralik tööarmastaja 19-aaSt. aplub kohta üksiteenijaks. On poodi kella 2 6. kes stenograseerib Saksa ja Ve kes kolme kohalikku keelt oskad, ftnnise.eismeinlli Keslkooli haridusega kes põllutööd tunneb, tarwis maale. Tulla Datshi län. 9, IllliS Keskealine otsib wastawat tööd. Teat, slt. '{ale puhtamasse ametisse Pak heade tunnistust., soowib was- «Kiirkiri" iiföili! Maaltulnud soowib teenistuskohta. >. Tar»ZITeat. keeltes. elementaar- ja kõrgem, matemaatikas, füüsikas la muis. Teat slt. bo6" z MMid liii i si kauemat aega Peterburis tööta nud, otsib tööd majasse ehk löö maant. nr. 18, Mõskma" wöö rastemasa, Kt. 1. Tublit poissi. kojamehe ehk maja järelwaata. äri. Teatada Narva ja kohta. Teatada slt.,o. M."- teele 4, kübaraärisse. keskealine naisterahwak ot- Smbwa. Kõrgema haridusega isik an sooww mingisugust teenistust, linna ehk linna ligidale maale. Kaubelda 19. aprillil kella 3 l tuude on ennem teeni Teat. slt. M. M. K." Noor poiss soowib laewapoistks. Palutakse teateid saata Narma Palub kirjalikult teat. slt. «J. L." all kuni 21. skp. nab odawalt j TUNNID j imfiiiif! wrwis. Kirjal, pakkum. flt. ~50 -i- 50 %" Wilunud naisterahvast vajab kesklinna Mit Koina todrnk kes iseseisvalt võib töötada, > tarvis Maneeshi t. 4, töötuppa. "ÕTjTn tuppa. Pakkum. slt..106" oigllstes ja korteri asjus. Lii wataia tän. nr. Ib, krt. 9, kella 9 l ja 3 6. (irioliinüllül lukuscppa. ja flsemifi remonditöid. Dunkrii tän. nr. 21, krt. b. Ha pycckom flbboce B KOHT. rae.»3mhrpairry«. ja edaskaebtusi walmtstatakse, ka tulumaksu asjus ja antakse juhatust kõigis kohtuasjus Lata! SMS wastu jab KasutoowaSse ärisse mrk. lapitaaliga Tublit Wöib ka omast korterist käia. Tööd ei Põlga Kirjad saata slt.hoolas töötaja 17" Odawa hinnaga wõetakse I 1 H«li JUUR TAHAGI Hs 6 J I atejiaio õpan, ypokh npaic- wituscd. Wõib ka üksiku pet WNmftWtisenkamvfl t) 25,3. THKH abtomoõhjilheto fffijla, ta majapidamise oma veale WaSt. slt.,ustaw pere no HecKojrbKy qacoß B MBl» wötta. - acejiatejibho c 4 (qerwp. naine" nac. boi. HpvAno». HHcan, Maaltulnud Eesti jasaksa keele tarvis BaltiSki m. SS-a 6. tarwis, kes kondiitritöõd wn neb. Katusepapi t. 11. valub tungiwalt kübara tegija te : Kaubelda 19. skp. käealuseks ehk muud teenistust. perenaise kolsta abtomoöhjihcth 0 mochchepa on kohe vaja kaupade välja õpipoissi, was olla. Palk ja prots. kok kuleppel Maalri t. LV, kunst kes wana tööd teha mõistab, soowib kohta maale linna li lillede tööstus. Sophie Pärn. tarwis. Maakri t. 11. gidale perekonda, puhtust ar mastaja. E. Laagri tän. nr. 9 l, tulla hitti kella L P. l. Tapi" SMllt 4 POSTKAARTE N ehk wõtaks kaasüüriliseks kõrte lö l7 aasta wanad. kainet ja mittesuitsetajat kingsepa pakkumiseks, võib ka naisterah neiu Haritud, wiisakas noormees wanutele, ja walmistab eksa otsib mingisugust õhtust PMEllpi 1 Agenti Noor saaremaa tsss, nr. 17, k. 6. Edõrensi t. 11, kontoris. Mtwm lorem. dajaid palun teatada slt.,24 tunde kannataja" DettqamdiT Lb-aaSt prakt. NkhvASte tä» 18, k 5. Sisse-. igas keeles ja aines, ka täiskas kakk eestuksest. Nöu waestele j tanvis. Heeringa tän. 14, k. L. suure wilumusega töösmse ja Kes wöimaldaks noorele, kor raltkule wsikese lapsega nals terahwale mingit temale kohast antakse. Pikk tfttt. M-a, k. 9. Ämmaemand ÕPllüSt Poissi laste juure, soovitav, kellel mas käia: räägib kohalikke omal korter. Liivalaia t. 34-b, keelt. Kirjad ära anda slt. krt. 6. mehaanika töökojale tarwis. L 834" Aadressid kirjal, teat. slt. P. Wanemat 0." Bilansiwõimuline K.-m. A. Andewei ja Pojad MMui raomötupiõnja, wajab Inglise, Saksa, Weue ja 1 järiu ämma«ri3nd, Habemeajaja.. laste juure ehk päiwiti õmble 1H I f 0' W. Karja tän. 8, kõnetr piima soowitustega. Pakkum. slt. «Sõiduauto" wedrudega (kannab 35 p.), maa pisttn pidajale kaubaweols kui ka sõi duks sünnis, ja hcbusekäru müüa. Drecmingi tän. nr. 25, per ofort füt Importfirma ge sucht. Angeboge mit Neseren zen und Eehaltssorherung an Postfach 237. krt. 6 HHPBBHI

10 10 Tl*. 101 NelwnL»wa'. 15. nprhiil 1523 Pöcn>olclrt I Laupäcwal, 21. aprillil f. a. H 14. apr a. äkilise surma läbi lahkunud i/väsimata W fvecmž VeaTprt IMlmeestejeD XlHperarfa A. B üpohhkoba. klubis 3aaHie H-feMemraro rearpa BT> qetßeprb, 19. aup^vl Pitt tän. nr. 42.?MiMttWWWNV kinnine OceHHifl CkpHÜMH fn>eca B SÄ. K. Cypryneßa. y qactß.: Ky3Heaoßa, Poma- segaeeskawaga. Ha - IlHcapoßa, CicapvKHHCKaa BepHo, IpEHeFb, Tepexoßi» Lõpuks tants. M peetakse ära 12. mail 1923 aastal, kell 6 õht. RH G. Scheel ja Ko pangamaja ruumes. Algus lell S õhtul. H ÄP. Poja* Bapßapti BacmibeßHM ECU. I RiIUU Barldosselts. I E. H. PomnHa - Hncapoßa WW Päewakord: B 9 1. Juhatuse aruanne 1922 aasta tegewuse üle. W Ki 2. Puhtakasu mõtus W mm 3. Juhatuse tasu äramääramine. gg Bai 4. Eelacwe 1923 aasta peale. B 5. Waltmised. lg ZW 6. Zookswad asjad Mj jwi Kerrasid nimeta aktsiate omanikke, kes peakoosolekust osa Waj DD wötta soowiwad, pa utaks e oma attsimd. eht ajutisi tunnis- B Sh tusi nende peale kuni 5 mmm s. a. G Scheel za Ko. panga- BM H majas ette näidata. Nende attsiate ehk ajutiste tunnistuste Sg 19 asemel wõib ka ette näidata allnimetatud pankade kwiitungid 9» nende pankade juures deponeeritud aktsiate üle ja nimelt: B G. Scheel \a Ko. Tallinnas, Sjß gsi Kaubandus ja Tööstuse pant Tallinnas, wm Haqaao BT> 8 N. Beaepa. 11*6hu irbctaii or m. AHOHCT»: AOCJJ-FEÄHLE cneic- TaKjm crh yqactiewb E H Poniimoö - Höcapoßoä: BT> cyööoxy, 21. anp-kjia»3 A K O H t" nbeca BHHiareeHKo; BT> BocKpeceHbe 22. anptjin npo majrbhbifi cneirrakjib <DJIABIfI TECCHHH" ÄpaMa meinchhofi - Kynep- H 16. skp uinus äkilise surma läbi igaweiele unele minu tallis poeg, meie hea wenh Wä HHm». MM *M SftiS Ittf SUS SfiftS T. m kulla» ja kell; seppade ettevõtjate ühisus Pühapäewal, 23. aprillil s. a. H Matmine 20. stp. kell 2 Ratwere kirikus. Q kell %10 e. l. rahwuslik-wabameelso Partei ruumides. S. Kompassi t. 28. Soowitari suures walikus M «ianlnö: emv. toennaö jn Seü. fl g TaMnna Aktsiapank Tallinnas, «oodid, madrat111 Nime peale wäljakirjuiatud aktsiate ülesandmine A. lapsewirad Pikk uut. 17 Börsesaalis ptkt ts-, i? 21 aprillil 1623 a. J. Kirsipuu iea'gümnaasiumi j uudustkannatawate Õpilaste heaks kinnine ASja tähtsuse Pärast palu,ll flüßia" KOfit NM' Estoonio teater. takse kõiki liikmeid tingima!.» ilmuda. Reedel, 20. aprillil 1923 <t Neijap 19. «miili! 1923 a Juhat^S. Estoonia sümfooma-orkestri kell ''2 B õh ui ii mitneiugoj mil. Narwa mnt. nr. 18, E. SCHARAPOW.? kesti kulla- ja kella seppade ettewõtjate KARNEWAALBALL. Soaümõõtilid, Juhatab Hermann Biek. ühisuiv Rossini koomiline ooper Solist pr W. Winogradowa- qziihapäewal, 22. aprillil f. a. Mängib sõiawäe puhkpillide muusikakoor. Biek (klaver). kell IUL Mitmesugused lõbustused Eeskavas: Borodini Sümfoo TSrgidilaiinKl. Reedel, 20 apr J a, nia nr 2 h-moll, W. Wino keti '/z8 õhtul Algus kell 9 Õhtul. Lõpp kell 2 öösel. madowa-bteki klaverikontsert ÜNBbNtt Pääsetähed ä 100 m Lastewanemate komitee. buduaar- ja korwmõõblid, E-dur ja Liszti.Mephisto M MM " valss". kushetid. püstpeegel, kapid, tum Algus kell %8 õhtul. Moskva suure teatri stuudio ooperiiauljanna partei mutid ja p. m. müüa Waba Ernst Petersoni nalja aonab 2nl mainides S. Kompassi t. 28. i dusevlats nr. b, mööblikauplus, mäng 3 w. i Kõnetraat 5 U. 4 Asutajad. laulu- ning klaveritunde Nõmmel la Tallinnas. iü Siiona tjaft Jstoonlu" fontlctilofli. Laupäewal, 21. aprillil {. a. noorte ühing ^ungla" Neljap. 19. apr TartuS. «George Daudin". Wene Pankade jaosk. likw. kom. teatab et «Kuninga tiri" ta «Ohwer". Kooriüe Laup Sl apr. Walgas. «Arp wastu tahtmist". S j %v. Harja Ponli ÜM.-M loosbondohes T»rtus. Pärnus Ja Harwa. ipa==ssa==mbsa* LINOLEUMI, IJnglise I sorti korkp linoleumi põrandalinikuid ja piüüs- 8 põrandawaipu soowitab ladust VR 1 K-m...Standard" Il 8 Pikk tän. 12. Kõnetraat Sosstuseruttmid juhatab Th Wettik. Teistp. 24 apr VõruS. vsliapabbumlne I Hoidkii seda toonistust, Solistid: proj A. Glehn (cel lo). 8L Papmehl (miiul). Tööde täitmise tingimisi ja teisi teateid wtiib saada kant seli juhataja käest tööpäewadel r. l2>-2 p. Ministeeriumil jääb öigus töid wälja anda kõige soodsa male wähempakkujatest. j Tallinnas» 16. aprillil a DIE WELTANSCH AUUNGSKRISIS. # Vorlesung von Boris Spiegel. inhalt: l. Die Weltanschauungsnot il. Die Revolution der Seele. lil. Dei (reie Geistestempei. Beginn präz. õ Uhr, ŽSonntag, dea 22. April 1928, 2nl lm Saale des Schwarzenhäupter Klubs. Vorverkauf der Eiatrittskarten bei P. Dettloff, Raderstrasae Nr. 4. Eiotrittspreis Emk kassas. Reedel 27 apr. PetseriS.! «Kuninga kiri" ja «Ohwer". > Laup. 28 apr PetseriS. Tütarlaste Kommertskool: saalis Jaan! tan. nr. 13. «Arst wastu tahtmisi. Pühapäeval, 22. apr a. Pühap 29 apr - AntSlas. Siiiiit Lilli! Teistp. 1 mail - Mõisakülas.! j j Kolmap. 2. mall PärnuS.! laulude-, aariate* ja luule õhtu professor Theodor Lemba «Orleani neitsi". kaastegevusel. «Arp wastu tahtmist". Kunepivsollluiid soowitab I Kdütinl Ht MÜPPLER & Co. Tallinn, Suur Tarigu m. 45. KÕnetr KORSETI RIIET kõigis.wfiri"ilä«b soowitawad j Neijap a mail Pärnus Eeskawas: F. Schubert, R Schumann. Wagner-Brasstn, A. Dargo mõischsky, P Tschaikowsky. N. Rimsky-Korsakow. A Arensky, Reedel 4. mail WiljandiS. S Rachmaninow, J. Sibelius, «Orleani neitsi". A. Kapp. M Lüdtg A. Lemba ja! Laup. 5 mail - WiljandiS. Ottilie Lukk'» kuuleb. I Klaweril: S. J. Mam o n t om. «George Daudiu". Algus kell s/28 õhtul. Piletite hinnad: mrk., õpilastele 35 marka. Johanson & keintha, Tiä Soolvitatkse osta HR VMfl Y 1 f PPH eraldub kõigist teistest sarnastelt B l ->rmliii il I I Xiii' dsst eneses Bisaida*'*te puhata t»'mõii * " illiitl WMMK ollohte ja ka uuema walnrstamise tõttu. PALMÕL'- SEEPI wõih nii koduseks pruukimiseks ku< ka saunaseebiks tarvitada. krunti Nõudke igast Cnnjrijiahri!/ i FroilnrlnnffTartn? Nõudke Igast kaudiusest! tftscll WullliS l#h. nsuclllilly lui iil J. kauplusest! Aleksandri äna* nr Telefon 257 Wabrlkn oma ladu rallina S. BroknsmSgi 6. Telefon tl-50? Pikette eelmüük: neljapäe wast. 19. skp TütarlaSte Kom mertskooiis kl. 11 I ja I ruutiülda ühes wmeldase majaga ja kauba m. Esto-Muusika. Lai tän 34 Kontserdi pae otse omanikult, mitte waheltkamplejalt. wal IL 11 kuni kontserdi ha katuseni. Pakkuda kirjalikult ehk Ptlitult: Ahju Kontsert-büroo.Esto-Muusika". tän. 23, t. 5. Kodus kl. 5 7 p. l. J. J. Kolmap S mail Paides. 1 6, MtMIZle AA!t Selts Relsap 10 mail - KäruS..Lootuse" ruumis, W. Tartu laanatia^i m 25 Harjumaakonna K. L. Laupäewal. 21. aprilm s. a. BtfiUÕtltU. kantselei juhatajale, W Pärnu m. nr. 3. pakkumise juures tuleb kautsjon 10 prots. pakkumise sum mast sisse maksta kohtuministeeriumi kassasse. H ET JUURES EKSITUST E- TULEKS'? Eelmüük.Estoonia" teatri KohtuminiSteerium annab 8. mail a. kell 12 p kin W. Tartu maant. 25, «Lootuse" nisel wähempakkumisel W Pärnu m. nr. 8 alewate minist"eriumi ruumes. giga, saata 3 maiks 1923 a kella 12»ks päewal ministeeriumi Zu den Gedanken des Laien au! dera Wege der EigrQadung des Weltallwesens Algus keki 3 õhtul. Pühapäeval, 22. aprillil f. a. m soowitab suures walikus ja odaiivate liin- SN jahisalk. hoonele remonttööd wälja Hangete jo tööwõtete teaduse 144 nõuetele wostawod pakkumised tulewad kinnistes ümbrikkudes, pealkirjaga.kohtu, ministeeriumi hoonete remont*, warustatud 20* m. tempelmar 1) a. aruanne. 2) 1923 a eelarwe 3) nöu kogu lukmete walimine 4) Eelolewa ürttupäewa saadikute walimine. ö) Mitme sügised läbirääkimised. Sisseminek koosolekule ott käärkambrist o. liikmekaardi ettenäitamisel. Liikmemaksu wöetakse wastu koguduse kauljeles Kaarli tän. nr. 1, tgap. kl. 11 l c. I. ja 5 7 p. I. sa enne koosoleku algust käärkambris. Märkus: Kui kell '/23 p. t. ei ilmu nõuetaw arw liikmeid, ftis on jörg«mine peakoosolek kell 3 y. l. selsamal päewal sealsamas kirikus, mis kottu tulnud liikmete arwu reale waatamata otsusewoimuline on. Lastekoor, juhatab E. Mesiäinen. Kolmap 2b. api. WõruS. I.Funinga kiri" ja..ohwer".! Neijap 26 apr VõruS. torni S ruutfülda öra anda ühes järgmiste tööriistadega, elektri mootor 2 h. j. mõõtja, elekttisisseseade, wäike Pühap 0 mail - PilistwereS. mipiiif, jmörjcl fäiapaff, tepaääs, 8 kruustangi, töö» riiltatapp ühes medaanikatõõliistadegn, flasche zug, 1 tonn, truupint puusepatöörnst dega. Tööstus-ruumide eeh ; EsmaSp? mail Põltsamaal. on 8 kuu üür ette makstud. Hind marka küknkult «Orleani neitsi". v lõör-islu ei müüda). Teateid faab Toom-Kuninga tän. j Teistp. 8 mail PaideS. nr. Z, krt. 1, tella 5 7. «Orleani neitsi". Remont99de I j j */ Segakoor, «Orleani neitsi". pikendatud kuni 1. juulini a. Päew akord: IIJ lnllklt on pühapäewal, 22. aprillil s. a kell pool 3p. l. Kaarli kirikus. I C&romnahH kannab sein «Orleani neitsi". Pühap 22 apr - WalaaS. hoiusummadc wäljamaksmine on peakoosolek 9 Heie wastuoidaw Rinsreisi kama: Reedel 20 apr - WalgaS. Tartu. Pärnu lanarwa jaoskondade : Kaarli koguduse - 1 Draamateater kirjalikult: Nõmme, Gleho'i tfln.? ehk Isiklikult eals»ma-t ktlia il-2 p. 1.; pühaplewadel kella 12-8 Riski litani iw Kui peakoosolek wähese osawõtjate arwu pärast Wm B pidamata jääb. siis peetakse teine peakoosolek sama B 9> päewakorraga 18. mail 1923 a kell 6 õhtul samades mm Bi ruumides ära, missugune koosolek ilmunud aktsionääride Bj HB arwu peale waatamata otjusewõimulme on. EeSkawas on: muusika, näite mäng, naljaettekanded ja tants, Amort post, konfetid j. n. e. AlguS kell õht. Lõpp k.3 õõs. Juhatus. Üleilma kuulsa kõige sunrprra Saksamaa K loterii allegri. I HEINRICH LAN2'i wacriku ~ I Tants, AlguS kell 2 päeval, lõpp kell I wiliapeksugarnstiayre, j 2 öösel Pääsetähed ühes riietehoiuga päevaks h 25 mk, õhtuks: selt si liikmetele ja naisterahvaste le h 75 mk. ja võõrastele mees terahwastele k 100 -ml. Tantsuks mängib puhkpillide flj mis täiesti meie peksu- :a teeolude kohased muude*? B B tud ja kõige paremini tõõtawad 'adust B If A Uflrbhaiac TARTUS». Peterburi tsn. 42. Xnf la ffxiilqllsi Telefon 195 Asutatud 1880 J H 2", 2 I'4", 22 34', 3". 4" gg H Keskladu: Wim tän 4. KÕnetr. i* 23. orkester. Juhatus. Tallinna Eesti Kirjastuse-llhisuse trükk. Hl