FRAGMENTE NIHILISMI KOHTA ELUAJAL AVALDAMATA MÄRKMETEST

Transkript

1 FRAGMENTE NIHILISMI KOHTA ELUAJAL AVALDAMATA MÄRKMETEST Tõlkinud Leo Luks Sügis 1885 sügis [100] 1 Võimu tahe. K õ i g i v ä ä r t u s t e ü m b e r h i n d a m i s e k a t s e. Neljas raamatus. Tõlgitud väljaandest:, Sämtliche Werke: Kritische Studienausgabe in 15 Einzelbänden. Herausgegeben von Giorgio Colli und Mazzino Montinari. München: Deutscher Taschenbuch Verlag Berlin/New York: Walter de Gruyter, kd (alajaotused 1 10) ja 13. kd. 1 Võimu tahte visand uue ja (kuni a-ni) lõpliku alapealkirjaga. See tähtis fragment on GA-s tükeldatud. (GA = Grossoktav- Ausgabe: Fr. Nietzsche, Werke, 19 Bände u. 1. Register-Band, Leipzig 1894 jj, Naumann/Kröner.) [Siin ja edaspidi väljaandjate Colli- Montinari märkused KSA 14. köitest, kui ei ole märgitud teisiti. Tekstipaigutuses ja vormistuses on järgitud originaali. Tlk.] Wille zur Macht tõlgitakse eesti keelde tavaliselt kui võimutahe. Siin kasutatakse mõistet võimu tahe. Lahkukirjutamisega rõhutatakse seda, et tegemist pole tahte liigiga (vrd Machtwille), vaid võimu tahtmisega, võimu poole (zu) liikumisega võim ise tahab ja tahe ise võimutseb. Nietzsche mõistmisele on lähemal möödunud sajandi alguse tõlge tahe võimu järgi (vt Nietzsche, Vastkristlane, Tallinn: Vildt, 1918). Tlk. 1

2 Esimene raamat: ohtude oht (nihilismi esitus) (s e n i s t e v ä ä r- t u s h i n n a n g u t e p a r a t a m a t u k o n- s e k v e n t s i n a) Teine raamat: väärtuste (loogika jne) kriitika. Kolmas raamat: seadusandja probleem (siia üksilduse ajalugu) K u i d a s peavad olema loodud inimesed, kes vastupidiselt väärtustavad? Inimesed, kellel on kõik moodsa hinge omadused, aga kes on piisavalt tugevad, et neid puhtas tervises ümber kujundada. Neljas raamat: Sils-Maria, suvi 1886 haamer vahend nende ülesannete jaoks Tohutud jõud on vallandunud; aga endale vasturääkivalt v a l l a n- d u n u d jõud vastastikku üksteist h ä v i t a d e s vallandunud jõud uuesti köita, et nad end vastastikku ei hävitaks, ja avada silmad jõu tõeliseks r o h k e n e m i s e k s! Tuua kõikjal esile ebakõla ideaali ja tema üksikute tingimuste vahel (nt ausus kristlaste juures, kes pidevalt on sunnitud valeks) 2. raamatu juurde Demokraatlikus kogukonnas, kus igaüks on spetsialist, puudub milleks? kelle jaoks? Seisund, milles saab m õ t t e k a k s kõigi üksikute tuhandekordne kängumine (funktsioonideks). meelelisuse julmuse joovastuse narruse areng k u l t u u r i summaks. ahnuse valitsemishimu jne 2 Ohust kõigis senistes ideaalides India ja hiina mõtteviisi kriitika, samuti kristliku (ettevalmistusena n i h i l i s t l i k u l e ) Ohtude oht: millelgi ei ole mõtet. (2) Haamer: õpetus, mis surmaotsivaima pessimismi v a l l a n - d a m i s e teel saavutab kõige e l u v õ i m e l i s e m a t e v ä l - j a v a l i m i s e. 2 [127] 2 Nihilism seisab ukse ees: kust tuleb meile see kodutuim kõigist külalistest? I 1. Lähtepunkt: on e k s i t u s viidata sotsiaalsetele hädadele või füsioloogilisele mandumisele või isegi korruptsioonile kui nihilismi p õ h j u s e l e. Need lubavad ikka veel täiesti erinevaid tõlgitsusi. Nihilism peitub hoopis ühes t ä i e s t i k i n d l a s, kristlik-moraalses t õ l g i t s u s e s. See on ausaim, kaastundlikem aeg. Häda, hingeline, kehaline, intellektuaalne häda iseenesest ei suuda sugugi nihilismi s.o radikaalset keeldumist väärtustest, mõttest, soovitavusest esile tuua 2. Kristluse allakäik tema moraalis (mis on lahutamatu ) mis pöördub kristliku Jumala vastu (Kristluse läbi kõrgele arenenud tõemeelsusest saab v a s t i k u s kõigi kristlike maailma- ja ajalootõlgitsuste valelikkuse ja valskuse vastu. Tagasilangemine Jumal on tõde juurest fanaatilisse usku kõik on vale. T e o budism Otsustav on skepsis moraali suhtes. Moraalse maailmatõlgitsuse allakäik, millel pärast seda, kui ta on püüdnud teispoolsusse pageda, ei ole enam s a n k t s i o o n i : lõpeb nihilismis millelgi ei ole mõtet (ühe maailmatõlgitsuse täideviimatus, millele on tohutult jõudu pühendatud, äratab umbusu, kas mitte k õ i k maailmatõlgitsused valed pole ) Budistlik 2 I raamatu visand 2 [100]s. Arv (2) käib rubriigi 5 [50] kohta. 3

3 joon, igatsus eimiski järele (India budismil e i ole selja taga põhimoraalset arengut, seetõttu on tema puhul nihilismis vaid ületamata moraal: olemasolu kui karistus, olemasolu kui kombineeritud eksitus, seega eksitus kui karistus üks moraalne väärtushinnang) Filosoofilised katsed ületada moraalset Jumalat (Hegel, panteism). Rahvapäraste ideaalide ületamine: tark. Pühak. Luuletaja. Antagonism tõelise, ilusa ja hea vahel. 4. Ühelt poolt mõttetuse, teiselt poolt moraalsete väärtusotsustuste vastu: mil määral on kogu teadus ja filosoofia seni moraalsetele otsustustele allunud? ja kas mitte ei kaasne sellega pealekauba teadusvaenulikkus? Või anti-teaduslikkus? Spinozismi kriitika. Kristlikud väärtusotsustused on kõikjal sotsialistlikes ja positivistlikes süsteemides tagurlikud. Puudub k r i s t l i k u m o r a a l i k r i i t i k a. 5. nüüdse loodusteaduse nihilistlikud konsekventsid (ühes ta katsetega teispoolsusse lipsata). Tema püüdlustest j ä r e l d u b lõpuks endalagundamine, pööre e n d a vastu, anti-teaduslikkus. Kopernikust saati veereb inimene tsentrist x-suunas. 6. Poliitilise ja rahvamajandusliku mõtteviisi nihilistlikud konsekventsid, kus kõik printsiibid kuuluvad lõppkokkuvõttes näitemängu valda: keskpärasuse, armetuse, salalikkuse jne hõng. Natsionalism, anarhism jne. Karistus. Puudub v a b a s t a v seisus ja inimene, õigeksmõistja 7. ajaloo ja p r a k t i l i s t e ajaloolaste s.o romantikute nihilistlikud konsekventsid. Kunsti seisund: tema seisundi absoluutne e b a originaalsus moodsas maailmas. Tema pimenemine. Goethe niinimetatud olümpos-lus. 8. Kunst ja nihilismi ettevalmistamine. Romantism (Wagneri Nibelungide-lõpp) 4 2 [131] 3 E s i m e s e r a a m a t u p l a a n. Koidab selle maailma vastuolu, mida me austame, selle maailmaga, mida me elame, mida me oleme. Jääb üle tühistada kas meie austus või meid endid. Viimane on nihilism. 1. Saabuv nihilism, teoreetiliselt ja praktiliselt. Selle vigane tuletamine. (Pessimism, selle liigid: nihilismi eelmängud, olgugi mitte tingimata.) Põhja üleolek lõunast. 2. Oma moraalis hukkuv kristlus. Jumal on tõde Jumal on armastus õiglane Jumal Suurim sündmus Jumal on surnud, ähmaselt tuntud. Saksa katse kristlust gnoosiseks ümber muuta on sügavaima umbusuga tagasi lükatud: ebaõige seejuures tugevaimalt ära tuntud (nt Schellingi vastu) 3. Moraal, nüüdsest ilma sanktsioonita, ei oska enam ennast kaitsta. Lõpuks lastakse moraalsetel seletustel l a n g e d a (kõikjal tunne kristlike väärtusotsustuste veel täielikemaist järelkõladest ) 4. Aga moraalsetel otsustustel rajanes seni v ä ä r t u s, eelkõige filosoofia (tõetahte ) väärtus! langenud on rahvapärased ideaalid tark prohvet pühak 5. N i h i l i s t l i k joon loodusteadustes. ( Mõttetus ) Kausalism, mehhanitsism. Seaduspärasus on paus, jäänuk. 6. Samavõrd poliitikas: puudub usk o m a õigusse, süütusse, valitseb vale, silmapilgu teenimine 7. Samavõrd rahvamajanduses: orjuse kaotamine: vabastava seisuse, õ i g u s t a j a puudumine, anarhismi saabumine. Kasvatus? 8. Samavõrd ajaloos: fatalism, darvinism, viimased katsed mõistust ja jumalikkust sisse seletada on nurjunud. Sentimentaalsus mineviku ees; ärgu sallitagu ühtegi biograafiat! (fenomenalism ka siin: iseloom kui mask, ei leidu ühtki tõsiasja) 3 4. raamatu visand 2 [100]st. 5

4 9. Samavõrd kunstis: romantism ja selle v a s t u l ö ö k (vastumeelsus romantilise ideaali ja vale suhtes) puhtad artistid (ükskõiksed sisu vastu)[.] Viimane, moraalselt, kui suurema tõepärasuse mõte, aga pessimistlik. (Pihiisa-psühholoogia ja puritaani-psühholoogia, kaks psühholoogilise romantismi vormi: aga veel ka nende vastulöök, katse asetuda puhtartistlikult inimese juurde, ka siin ei ole ü m b e r p ö ö r a t u d väärtushinnanguid veel s ö a n d a - t u d!) 10. Kogu Euroopa inimlike püüdluste süsteem t u n d u b osalt mõttetu, osalt juba ebamoraalne. Uue budismi tõenäolisus. Suurim oht. Mis suhe on tõemeelsusel, armastusel, õiglusel t e g e l i k u maailmaga? Mitte mingisugust! Tunnused Euroopa nihilism. Selle põhjus: seniste väärtuste vääritustamine [Entwerthung]. Ebaselge sõna pessimism : inimesed, kes ennast halvasti tunnevad, ja inimesed, kes ennast hästi tunnevad mõlemad on olnud pessimistid. Side nihilismi, romantismi ja positivismi vahel (viimane on vastulöök romantismile, pettunud romantikute töö) Tagasipöördumine looduse juurde 1. selle peatuskohad: tagapõhjaks kristlik kergeusklikkus (ligikaudu juba Spinoza deus sive natura!) Rousseau, teadus pärast romantilist idealismi Spinozism ülimalt mõjukas: 1) katse maailmaga rahule jääda, n a g u s e e o n 2) Õnn ja tunnetus naiivselt s õ l t u v u s s e seatud (on optimismitahte väljendus, milles end reedab sügavalt kannataja ) 3) Katse moraalsest maailmakorrast l a h t i s a a d a, e t Jumal, mõistuse e e s õ i g e k s m õ i s t e t u d m a a i l m üle jääks... Kui inimene enam kurjast kinni ei hoia, lakkab ta seda olemast Hea ja kuri on vaid tõlgendused, ja hoopiski mitte asjaolud, mitte iseeneses [An sich]. On võimalik jõuda seda laadi 6 tõlgenduse algupärani; saab teha katset end moraalse tõlgendamise sissejuurdunud sunnist aegamisi vabastada. T e i s e r a a m a t u j u u r d e. Moraalsete väärtushinnangute t e k k i m i n e ja k r i i t i k a. Need ei lange kokku, nagu pealiskaudselt usutakse (see usk on juba moraalse hinnangu r e s u l t a a t miski nii ja nii tekkinu on vähe väärt, ebamoraalset päritolu ) Mõõdupuu, m i l l e j ä r g i moraalsete väärtushinnangute väärtus on määratud: sõnade parandamine, täiustamine, ülendamine kriitika. T ä h e l e p a n u t a j ä ä n u d põhitõsiasi: vastuolu moraalsemaks-saamise ja inimtüübi ülendamise ning tugevdamise vahel Homo natura. Võimu tahe. Kolmanda raamatu juurde. Võimu tahe. Millised peaksid olema inimesed, kes selle ümberväärtustamise iseendas ette võtavad. Järgukord kui võimukord: sõda ja oht eelduseks, et järk oma tingimustele vastama jääks. Grandioosne eeskuju: inimene looduses, nõrgim, targim olend end isandaks tegemas, rumalamaid jõude ikestades Neljanda raamatu juurde. S u u r i m võitlus: selleks on vaja uut r e l v a. Haamer: manada esile koletu otsustus, Euroopa j ä r e l d u - s e ette seada, kas ta allakäigutahe tahab Keskpärasuse vältimine. Parem juba allakäik! 7

5 Suvi 1886 sügis [71] 4 E u r o o p a n i h i l i s m. Lenzer Heide 10. juunil Millist kasu tõi kristlik moraali-hüpotees? 1) ta andis inimesele absoluutse v ä ä r t u s e, vastukaaluks tema väiksusele ja juhuslikkusele saamise ja möödumise voolus 2) ta teenis Jumala advokaate, sest jättis maailmale hoolimata kannatusest ja hädast t ä i u s l i k k u s e karakteri sealhulgas kõik vabadused häda paistis täis m õ t e t. 3) ta sätestas inimesele t e a d m i s e absoluutsetest väärtustest ja avas talle seega otsetee tähtsaima, a d e k v a a t s e t u n n e t u s e n i ta hoidis ära selle, et inimene end inimesena ei põlgaks, et ta elu vastu välja ei astuks, et ta tunnetuses meelt ei heidaks: ta oli a l a l h o i u v a h e n d; kokkuvõttes: moraal oli suur a b i n õ u praktilise ja teoreetilise n i h i l i s m i vastu. 2. Aga jõudude seas, mille moraal suureks tunnistas, oli t õ e - a r m a s t u s: s e e pöördub viimaks moraali vastu, avastab tema t e l e o l o o g i a, tema h u v i t u n u d vaatlemise ja nüüd toimib a r u s a a m i n e sellest sissejuurdunud valelikkusest, millega ei loodetagi toime tulla, juba kui stimulaator. Nihilismi juurde. Me sedastame nüüd endal vajadusi, mille on meisse istutanud pikaajaline moraali-tõlgendus, mis ilmnevad meile nüüd 4 See tähtis fragment on tükeldatud Võimu tahte 2. trükis ja nimelt selles järgnevuses: 4, 5, 114, 55). Võimu tahte 1. trükis avaldati see tervikuna, kuid ilma kuupäevata. Võimu tahte 1. trükk Der Wille zur Macht (= GA XV, 1901). Võimu tahte 2. trükk Der Wille zur Macht (= GA XV ja XVI, 1911). 8 vajadustena ebatõese järele: teisest küljest on nad need, millest paistab sõltuvat väärtus, mille pärast me elu välja kannatame. See antagonism, m i t t e hinnata seda, mida me tunnetame, ja mitte enam t o h t i d a hinnata seda, mida me endale ette luisata võime: tõendab lagunemisprotsessi. 3. Tõepoolest ei ole meil enam nii väga vaja abinõusid e s i m e - s e nihilismi vastu: elu ei ole meie Euroopas enam sedavõrd ebakindel, juhuslik, mõttetu. Nüüd ei ole nii väga vaja inimese v ä ä r t u s e, kurjuse väärtuse jne sellist tohutut v õ i m e n d a - m i s t, me kannatame välja selle väärtuse silmapaistva v ä h e n - d a m i s e, me võime lubada palju mõttetust ja juhust: inimese saavutatud v õ i m lubab nüüd nende kasvatusvahendite v ä h e n d a m i s t, millest tugevaim oli moraalne tõlgendus. Jumal on kaugelt liiga äärmuslik hüpotees. 4. Ent äärmuslikke seisukohti ei saa välja vahetada vähendatutega, vaid jällegi äärmuslike, aga ü m b e r p ö ö r a t u t e g a. Ja nõnda on usk looduse absoluutsesse immoraalsusesse, eesmärgitusse ja mõttelagedusse psühholoogiliselt hädavajalik a f e k t, kui usk Jumalasse ja olemuslikult moraalsesse korda enam ei püsi. Nihilism ei ilmu nüüd m i t t e seepärast, et norg olemasolust oleks suurem kui varem, vaid seepärast, et ülepea ei usuta, et viletsusel ja koguni olemasolul mingi mõte oleks. Ü k s tõlgendus nurjus; et ta aga kehtis kui a i n u s tõlgendus, siis näib, nagu ei oleks olemasolul üldse mingit mõtet, justkui oleks kõik a s j a t a. 5. Et see asjata! meie praeguse nihilismi iseloom on, jääb veel tõestada. Umbusk meie varasemate väärtushinnangute vastu tõuseb küsimuseni kas pole mitte kõik väärtused peibutusvahendid, mille abil komöödia pikaks venib, aga lahendusele su- 9

6 gugi lähemale ei jõua? Eesmärgi ja otstarbeta k e s t u s on asjata juures p i i n a v a i m mõte, eriti kui veel mõistetakse, et saadakse narrida ja ometi ollakse võimetud hoiduma end narrida laskmast. 6. Mõelgem seda mõtet ta hirmsaimas vormis: olemasolu, nagu see on, ilma mõtte ja eesmärgita, aga vältimatult tagasipöörduv, ilma finaalita eimiskisse: igavene tagasipöördumine [die ewige Wiederkehr]. See on nihilismi äärmuslikem vorm eimiski ( mõttetu ) igavesti! Budismi Euroopa vorm: teadmise ja jõu energia sunnib sellise usuni. See on t e a d u s l i k e m kõigist võimalikest hüpoteesidest. Me eitame lõppeesmärke: oleks olemasolul mõni selline olemas, peaks see saavutatud olema. 7. Mõistetagu, et siin taotletakse panteismile vastupidist: sest kõik täiuslik, jumalik, igavene sunnib ü h t l a s i u s k u m a i g a v e s s e t a a s t u l e k u s s e. Küsimus: kas koos moraaliga on võimatuks tehtud ka see panteistlik jaa-seisukoht kõigi asjade suhtes? Põhimõtteliselt on ju vaid moraalne Jumal ületatud. Kas teispool head ja kurja on mõtet endale jumalat välja mõelda? Kas panteism s e l l e s mõttes oleks võimalik? Eemaldagem protsessist eesmärgikujutlus ning jaatagem s e l l e s t h o o l i m a t a protsessi? Nii oleks asi siis, kui selle protsessi raames iga hetk midagi s a a v u t a t a k s ja alati sedasama Spinoza asus sellisele jaatavale seisukohale, kuivõrd igal momendil on l o o g i l i n e paratamatus: ja ta triumfeeris oma loogilise põhiinstinktiga s e l l i s e ilmaseisundi üle Aga tema juhtum on vaid üksikjuhtum. I g a p õ h i i s e l o o - m u j o o n, mis on i g a l e toimumisele aluseks, mis ennast igas toimingus väljendab, peaks, kui mõni indiviid selles o m a põhiiseloomujoone ära tunneks, viima indiviidi selleni, et ta üleüldise olemasolu iga silmapilgu triumfeerides heaks tunnistab. Nii jõutaks selleni, et seda põhiiseloomujoont tajutaks enda juures rõõmuga kui head, väärtuslikku. 9. M o r a a l on niisiis kaitsnud elu meeleheite ja hüppe eest eimiskisse selliste inimeste ja seisuste puhul, kelle kallal i n i m e - s e d on vägivallatsenud ja keda rõhunud: sest meeleheitlikku kibestumist olemasolu üle tekitab võimetus inimeste vastu, m i t t e võimetus looduse vastu. Moraal on käsitlenud võimukandjaid, vägivallatsejaid, ülepea isandaid kui vaenlasi, kelle eest tavalist inimest tuleb kaitsta, s.t e s m a j o o n e s j u l g u s t a d a, t u - g e v d a d a. Moraal on järelikult õpetanud sügavaimalt v i h k a - m a ja p õ l g a m a seda, mis on valitsejate põhiiseloomujoon: nende v õ i m u t a h e t. Seda moraali likvideerida, eitada, lagundada: see tähendaks anda vihkavaimale ajele v a s t u p i d i n e tunnetus ja väärtustus. Kui kannataja, rõhutu k a o t a k s u s u, et tal on õ i g u s põlata võimu tahet, siis astuks ta lootusetu meeleheite staadiumisse. Nii oleks asi siis, kui see joon oleks elule olemuslik [essentiell], kui ilmneks, et isegi selles moraalitahtes on peidus vaid võimu tahe, et ka see vihkamine ja põlgus on vaid võimutahe [Machtwille]. Rõhutu saaks aru, et ta seisab rõhujaga s a m a l p i n n a l ja et tal pole tema suhtes mingit e e s õ i g u s t, mingit k õ r g e m a t j ä r k u. 10. Pigem v a s t u p i d i! Elus ei leidu midagi, mis omaks väärtust, peale võimuastme oletades muidugi, et elu ise on võimu tahe. Moraal kaitses h ä d a v a r e s e i d nihilismi eest sellega, et omistas i g a ü h e l e lõpmatu väärtuse, metafüüsilise väärtuse, ning reastas nad korda, mis ei sobi kokku maise võimu- ja järgukorraga: ta õpetas alistumist, alandlikkust jne. O l e t a d e s, 11

7 e t u s k s e l l e s s e m o r a a l i h ä v i b, ei ole hädavarestel enam troosti ja nad h u k k u v a d. 11. Hukkumine esitab ennast kui e n e s e h u k u t a m i n e, kui selle instinktiivne väljavalimine, mida t u l e b h ä v i t a d a. Hädavareste enesehävituse s ü m p t o m i d: autovivisektsioon, mürgitamine, joovastumine, romantika, eelkõige instinktiivne sund tegudeks, millega võimsad tehakse enda s u r m a v a e n l a - s e k s ( justkui kasvatades endale ise timukat) h ä v i t u s t a h e kui ühe veel sügavama instinkti tahe, endahävituse-, e i m i s k i - t a h t e -instinkti tahe. 12. Nihilism kui sümptom sellest, et hädavarestel ei ole enam troosti: et nad hävitavad, et hävitatud saada, et neil pole moraalist eraldunutena enam põhjust alistuda et nad võtavad omaks vastupidise printsiibi ja t a h a v a d ka ise võimu, millega nad s u n n i v a d võimukaid nende timukaks olema. See on budismi Euroopa vorm: m i t t e - t e g e m i n e, pärast seda kui igasugune olemasolu on oma mõtte kaotanud. 13. Häda pole ehk suuremaks saanud: vastupidi! Jumal, moraal, alistumine olid ravivahendid viletsuse hirmuäratavalt sügaval astmel: a k t i i v n e n i h i l i s m esineb suhteliselt palju soodsamate olude juures. Juba see, et moraali tajutakse ületatuna, eeldab üsna kõrget vaimse kultuuri astet; see omakorda suhtelist heaolu. Teatud vaimne väsimus, mille on kaasa toonud pikaajaline võitlus filosoofiliste arusaamade vahel kuni skepsiseni filosoofia v a s t u, iseloomustab samuti nende nihilistide sugugi mitte madalamat seisundit. Mõeldagu olukorrale, milles astus üles Buddha. Igavese taastuleku õpetusel on õ p e t a t u d eeldused (nagu Buddha õpetuses oli nt põhjuslikkuse mõiste jne) Mida tähendab siis hädavareslus? Eelkõige f ü s i o l o o - g i l i s e l t: mitte enam poliitiliselt. Selle nihilismi pinnaseks on e b a t e r v e i m inimliik Euroopas (kõigis seisustes): ta saab usku igavesse taastulekusse tundma n e e d u s e n a, millest tabatuna enam ühegi teguviisi ees tagasi ei kohkuta: mitte passiivselt hävida, vaid kõike hävima p a n n a, mis on sel määral mõttetu ja eesmärgitu: olgugi et see on vaid kramp, pime raevutsemine arusaama juures, et igavikust saati on kõik olemas olnud ka see nihilismi ja hävituslusti moment. S e l l i s e k r i i s i väärtus on selles, et ta p u h a s t a b, koondab lähedasi elemente ja paneb need üksteist hävitama, et ta jagab vastandliku mõtteviisiga inimestele ühiseid ülesandeid tuues päevavalgele ka nõrgimad, ebakindlaimad nende seas, ja annab nii jõudude järgukorrale tõuke tervise vaatepunktist: tundes käskijas ära käskija, kuuletujas kuuletuja. Loomulikult eemal kõikidest olemasolevatest ühiskonnakordadest. 15. Millised osutuvad seejuures t u g e v a i m a k s? Mõõdukaimad, need, kes ei v a j a äärmuslikke dogmasid, need, kes mitte üksnes ei tunnista juhuse, mõttetuse olulist osa, vaid ka armastavad seda, need, kes suudavad mõelda inimesest koos ta väärtuse märkimisväärse vähendamisega, muutumata seejuures väikseks ja nõrgaks: rikkaimad tervise poolest, kes on enamikust äpardustest üle kasvanud ega tunne seetõttu äparduste ees niipalju hirmu inimesed, kes o n o m a v õ i m u s k i n d l a d ja esindavad inimese s a a v u t a t u d jõudu teadliku uhkusega. 16. Kuis mõtleks selline inimene igavesest taastulekust? 13

8 Plaani visand: 5 V õ i m u t a h e. Kõigi väärtuste ümberhindamise katse. Sils Maria aasta augustikuu viimasel pühapäeval Meie, hüperborealased. N u r g a k i v i p r o b l e e m i l e. Esimene raamat: m i s o n t õ d e? p a n e m i n e E s i m e n e p e a t ü k k. Eksituse psühholoogia. T e i n e p e a t ü k k. Tõe ja eksituse väärtus. K o l m a s p e a t ü k k. Tõe tahe (alles elu jaa-väärtuses õigustatud Teine raamat: väärtuste päritolu. E s i m e n e p e a t ü k k. Metafüüsikud. T e i n e p e a t ü k k. Homines religiosi. K o l m a s p e a t ü k k. Head ja parandajad. Kolmas raamat: väärtuste võitlus. E s i m e n e p e a t ü k k. Mõtted kristlusest. T e i n e p e a t ü k k. Kunsti füsioloogia juurde. K o l m a s p e a t ü k k. Euroopa nihilismi ajaloo juurde. Psühholoogide ajaviide. Neljas raamat: Suur keskpäev. E s i m e n e p e a t ü k k. E l u j ä r g u k o r r a p r i n - t s i i p. T e i n e p e a t ü k k. K a k s t e e d. 5 Vrd KSA 13. kd, 18 [17]: Võimu tahte viimane plaan. Selle plaani peatükipealkirjade järgi on Nietzsche liigitanud osa gruppide 7 ja 8 fragmentidest. [S.t teose koostajate arvates kuulub see aastal kirjutatud plaan sisuliselt kokku 7. grupiga, mistõttu nad on plaani trükkimise puhul erandlikult eiranud kronoloogilist printsiipi. Tlk.] 14 K o l m a s p e a t ü k k. I g a v e n e t a a s t u l e k lõpp kevad (Kolmas raamat: väärtuste võitlus) (K o l m a s p e a t ü k k. Euroopa nihilismi ajaloo juurde) 7 [8] N i h i l i s m E e s k õ n e k s. Ma olen seniajani üht piina talunud: kõik need seadused, mille järgi elu areneb, on paistnud mulle vastuolus olevat väärtustega, mille pärast meiesugune elu v ä l j a k a n n a t a b. See ei paista olevat seisund, mille käes paljud t e a d l i k u l t kannataksid: sellele vaatamata tahan ma kokku koguda tunnusmärgid, millest ma loen välja, et see on meie moodsa maailma p õ h i l o o m u s, päristiselt t r a a g i l i n e p r o b l e e m ja häda salajane põhjus või kõigi ta hädade seletus. S e e p r o b l e e m o n m i n u s t e a t a v a k s s a a n u d. A. N i h i l i s m Lähtuda meie praeguse inimkonna täielikust kindlameelsest t u n n u s t a m i s e s t: mitte lasta ennast näivusest petta (see inimkond on vähem efektiivne, kuid annab hoopis teised garantiid k e s t u s e l e, tema tempo on aeglasem, aga takt ise palju rikkam t e r v i s kosub, tugeva keha tegelikud tingimused saavad tuntuks ja vähehaaval loodud, asketism ironice pelglikkus äärmusliku ees, teatud usaldus õige tee vastu, ei mingit unistamist; ajutine sisse-elamine kitsastesse väärtustesse (nagu isamaa ), nagu teadus jne. kogu see pilt oleks aga ikka veel k a h e t ä h e n d u s l i k: see võiks olla elu t õ u s e v või l a n g e v liikumine. 2 15

9 B. Usk progressi intelligentsi madalamates sfäärides näib see tõusva eluna: aga see on enesepettus; intelligentsi kõrgemates sfäärides l a n g e v a n a Sümptomi kirjeldus. Vaatepunkti ühtsus: ebakindlus väärtusmõõdu suhtes. H i r m üldise asjata ees Nihilism. C. K õ i g i väärtusmõõtude sõltuvus moraalsest religioossest, esteetilisest, majanduslikust, poliitilisest, teaduslikust D. Märgid moraaliusu allakäigust. N i h i l i s m. Miski pole ohtlikum kui e l u loomusele vasturääkiv soovlikkus. nihilistlik konsekvents (usk väärtusetusse) kui moraalse väärtushinnangu tagajärg E g o i s t l i k o n m e i d r i k k u n u d (isegi pärast arusaamist ebaegoistliku võimatusest) P a r a t a m a t u o n m e i d r i k k u n u d (isegi pärast arusaamist l i b e r u m a r b i t r i u m i ja intelligiibli vabaduse võimatusest) me näeme, et ei küüni sfäärini, kuhu oleme oma väärtused asetanud sellega pole ka teine sfäär, milles me elame, sugugi väärtust juurde võitnud: vastupidi, me oleme väsinud, sest oleme kaotanud peamise ajendi. Senini asjata! 16 T u n n e t u s e p ä r s i t u s m o r a a l i s t. nt katse e l u moraaliga k o o s k õ l a s t a d a (samastada) ja moraali ees õigeks mõista Altruism ürgalgupäraselt isetu mõtteviis võimalik ka sans obligation ja sanction m i l m ä ä r a l o n m o r a a l t u n n e t u s t p ä r s s i - n u d. indiviidi väärtus, igavene hing, psühholoogia võltsimine vastuseis põhjuslikkusele: füüsika võltsimine tekkeloo vastu ülepea: ajaloo võltsimine. Tunnetusteooria võltsimine 7 [31] T r a a g i l i n e a j a s t u E u r o o p a l e: tingitud võitlusest nihilismiga. Sügis [35] 6 1. N i h i l i s m normaalne o l u k o r d. N i h i l i s m: puudub eesmärk; puudub vastus küsimusele miks? mida tähendab nihilism? e t ü l i m a d v ä ä r t u - s e d v ä ä r i t u s t u v a d [sich entwerten]. Ta on kahetähenduslik: A)) Nihilism kui v a i m u k a s v a n u d v õ i m u märk: kui aktiivne [activer] nihilism. Ta võib olla märk t u g e v u s e s t: vaimujõud võib olla sel määral suurenenud, et s e n i s e d eesmärgid ( veendumused, usuteesid) on talle sobimatud usk väljendab nimelt üldiselt e k s i s t e n t s i - t i n g i - m u s t e survet, alistumist olude autoriteedile, milles olend k o - s u b, k a s v a b, v õ i m u o m a n d a b... Teisest küljest märk e b a p i i s a v a s t tugevusest, et endale produktiivselt taas eesmärk, miks? usk s e a d a. 6 Võimu tahte 2. trükis vägivaldselt osadeks jagatud:

10 Oma suhtelise jõu maksimumi saavutab ta vägivaldse hävitusjõuna: k u i a k t i i v n e n i h i l i s m. Tema vastand oleks väsinud nihilism, mis enam ei r ü n d a: selle kuulsaim vorm on budism: kui p a s s i i v n e nihilism Nihilism kujutab endast patoloogilist v a h e s e i s u n- d i t (patoloogiline on tohutu üldistamine, järeldus, e t p o l e m i n g i t m õ t e t): olgu siis, et produktiivsed jõud pole veel piisavalt tugevad: või et dekadents veel viivitab ega ole oma abivahendeid veel leidnud. B)) Nihilism kui v a i m u j õ u a l l a k ä i k j a t a g a s i m i - n e k: passiivne nihilism: kui märk nõrkusest: vaimujõud võib olla väsinud, a m m e n - d a t u d, nii et s e n i s e d eesmärgid ja väärtused on sobimatud ega leia enam uskumist et väärtuste ja eesmärkide süntees (millel põhineb iga tugev kultuur) lahustub, nii et üksikud väärtused astuvad sõtta: lagunemine et kõik, mis kosutab, ravib, rahustab, uinutab, astub esiplaanile, mitmesuguste m a s k e e r i n g u t e all, religioossete või moraalsete või poliitiliste või esteetiliste jne. 2. Selle hüpoteesi eeldus. Et ei ole olemas tõde; et ei ole olemas asjade absoluutset loomust [Beschaffenheit], asja iseeneses s e e o n i s e n i h i l i s m, j a n i m e l t ä ä r m u s - l i k e m. Ta asetab asjade v ä ä r t u s e just nimelt sellesse, et sellele väärtusele ei vasta ega ole vastanud ü k s k i realiteet, üksnes v ä ä r t u s s e a d j a-poolne jõusümptom, lihtsustus e l u o t s t a r b e k s. 9 [39] V ä ä r t u s e d j a n e n d e m u u t u m i n e on sõltuvuses v ä ä r t u s s e a d j a v õ i m u k a s v u s t Mööndud vaimuvabaduse u s k m a t u s e määr kui v õ i - m u k a s v u v ä l j e n d u s Nihilism kui vaimu k õ r g e i m a v õ i m u k u s e, ülirikka elu ideaal: osalt hävitav, osalt irooniline 18 9 [41] Mis on u s k? Kuidas ta tekib? Iga usk on t õ e k s - p i d a m i n e. Nihilismi äärmuslikem vorm oleks: et i g a usk, iga tõeks- -pidamine on paratamatult vale: s e s t e i l e i d u ü l d s e tõelist maailma. Niisiis: p e r s p e k t i i v n e n ä i v u s, mille päritolu asub meis (kuivõrd me vajame pidevalt kitsamat, lühendatud, lihtsustatud maailma) et see on jõu määr, millega me suudame tunnistada n ä i l i k k u s t, vale paratamatust, ilma et hukkuksime. S e s m õ t t e s v õ i b n i h i l i s m k u i t õ e l i s e m a a i l m a, o l e m i s e eitamine, o l l a j u m a l i k m õ t t e - v i i s: 7 9 [44] 8 (K o l m a n d a uurimuse juurde) P e a v a a t e p u n k t: et kõrgema liigi [species] ülesannet ei nähta madalamate j u h t i m i s e s (nagu seda teeb nt Comte ), vaid madalaid nähakse a l u s e n a, mille peal kõrgem liik oma p ä r i s ülesandes elab, mille peal ta üldse s e i s t a s a a b. Tingimused, milles t u g e v ja õ i l i s liik ennast (vaimset kasvu silmas pidades) säilitab, on vastupidised neile, millele alluvad spencerlike pudupoodnike industriaalsed massid. Kui see, mis on lubatud vaid t u g e v a i m a t e l e ja v i l j a - k a i m a t e l e natuuridele, võimaldamaks n e n d e eksistentsi, jõudeaeg, seiklus, uskmatus, isegi liialdus, oleks lubatud keskmistele natuuridele, hävitaks see nad paratamatult ja teebki seda. Siin on töökus, reegel, mõõdukus, kindel veendumus omal kohal, lühidalt, karjavoorused: nende abil saab see keskpärane inimliik täielikuks. Nihilismi p õ h j u s e d: 1) p u u d u b k õ r g e m l i i k, s.t see, kelle ammendamatu viljakus ja võim hoiab inimestes alal usku. (Mõeldagu, mida 7 tähistab Nietzsche lause katkemist käsikirjas. 8 Pealkirja kohta vt 9 [10]; ka see tekst on Võimu tahte 2. trükis vägivaldselt osadeks jagatud:

11 võlgnetakse Napoleonile: peaaegu kõik selle sajandi kõrgemad lootused) 2) m a d a l l i i k kari mass ühiskond unustab tagasihoidlikkuse ning paisutab oma vajadused k o s m i l i s t e k s ja m e t a f ü ü s i l i s t e k s väärtusteks. Seetõttu v u l g a r i s e e - r u b kogu olemasolu: et nimelt m a s s valitseb, siis türanniseerib ta e r a n d e i d, nii et need kaotavad usu endasse ja muutuvad n i h i l i s t i d e k s Kõik katsed k õ r g e m a i d tüüpe välja mõtelda jäävad puudulikuks [manquirt] ( romantism, kunstnik, filosoof, Carlyles i katse vastu neile kõrgeimaid moraaliväärtusi juurde lisada). Tulemuseks v a s t u o l u kõrgemate tüüpidega. K õ i g i k õ r g e m a t e t ü ü p i d e a l l a k ä i k ja e b a - k i n d l u s; võitlus geeniuse vastu ( rahvapoeesia jne) Kaastunne madalate ja kannatavate vastu kui h i n g e s u u r u s e m õ õ d e p u u d u b f i l o s o o f, teo tõlgitseja, m i t t e üksnes ümberluuletaja [Umdichter] 9 [60] Tohutu enesemõtestamine: saada endast teadlikuks mitte kui indiviidist, vaid kui inimkonnast. M õ t e s t a g e m e n d i d, m õ t e l g e m t a g a s i: k ä i g e m v ä i k s e i d j a s u u r i t e i d A. Inimene otsib tõde : maailma, mis endale vastu ei räägiks, ei tüssaks, ei muutuks, t õ e l i s t maailma maailma, kus ei kannatataks: vastuolu, tüssamine, muutumine kannatuse põhjused! Ta ei kahtle, et on olemas maailm, nagu see olema peaks; ta sooviks otsida teed selleni. (India kriitika: isegi mina kui näiline, kui m i t t e -reaalne) Kust võtab inimene siin r e a a l s u s e mõiste? Mispärast tuletab ta muutumisest, tüssamisest, vastuolust just nimelt k a n n a t u s e? ja miks mitte hoopis oma õnne?... Põlgus, vastikus kõige vastu, mis möödub, vaheldub, muutub: kust see jääva väärtustamine? Ilmselt on siin tõetahe pelgalt j ä ä v a m a a i l m a igatsemine. 20 Meeled tüssavad, mõistus korrigeerib eksimusi: j ä r e l i k u l t, kinnitatakse, on mõistus tee jäävani; m i t t e m e e l e l i s e d ideed peavad tõelisele ilmale lähedasemad olema. Meeltest tuleneb enamik ebaõnnelööke nad on petised, võrgutajad, hävitajad: Õ n n e saab tagada vaid olevas: muutumine ja õnn välistavad teineteist. Suurimal soovil on seega silme ees üheks saamine olevaga. See on k u m m a l i n e tee suurima õnneni. In summa: maailm, nagu ta olema p e a k s, eksisteerib; see maailm, milles me elame, on vaid eksitus, see meie maailm ei tohiks eksisteerida. U s k o l e v a s s e osutub vaid järelduseks: päristine primum mobile on mitteuskumine saavasse, umbusk saava vastu, kõige saava halvakspanu... Milline inimliik nii reflekteerib? Ebaproduktiivne k a n n a - t a v l i i k; eluväsinud liik. Kui mõtleksime vastupidisele inimliigile, ei oleks neil usku olevasse vaja: veel enam, nad põlgaksid seda kui surnut, igavat, ükskõikset... Usk, et maailm, nagu ta olema peaks, o n, eksisteerib tegelikult, on selliste ebaproduktiivsete usk, k e s e i t a h a l u u a m a a i l m a, nagu ta olema peaks. Nad seavad selle olemasolevaks, nad otsivad vahendeid ja teid selleni jõudmiseks. Tõe tahe k u i l o o m i s t a h t e v õ i m e t u s tunnetamine, et miski nii ja nii o n tegemine, et miski selleks ja selleks s a a k s. Antagonism natuuride jõu-astmetes. Meie soovidele vastava m a a i l m a f i k t s i o o n, psühholoogilised riukad ja tõlgendused, et seostada kõike, mida me austame ja meeldivana tunneme, selle t õ e l i s e i l m a g a. Tõe tahe sel tasandil on loomuldasa t õ l g e n d u s k u n s t; kuhu ikka veel kuulub tõlgendusjõud. Seesama inimliik, veel astme võrra v i l e t s a m a k s saanud, kellel e i o l e e n a m j õ u d u tõlgendada, fiktsioone luua, teeb n i h i l i s t e. Nihilist on inimene, kes otsustab maa- 21

12 ilma kohta, nagu see on, et seda e i peaks olema, ja maailma kohta, nagu see olema peaks, et seda ei eksisteeri. Seega pole olemasolul (tegutsemisel, kannatamisel, tahtmisel, tundmisel) mõtet: asjata -paatos on nihilistide paatos sealjuures ometi paatosena nihilistide e b a j ä r j e k i n d l u s [Inconsequenz] Kes oma tahet asjadesse panna ei suuda, tahtetu ja jõuetu, see paneb vähemasti sinna m õ t t e: s.t usu, et seal juba on üks tahe, mis asjades tahab või tahtma peab. T a h t e j õ u mõõdupuu on see, mil määral suudab inimene läbi ajada ilma m õ t t e t a asjades, mil määral mõttetus ilmas elu talutakse: s e s t v ä i k e s t o s a t e m a s t o r g a n i s e e - r i b i n i m e n e i s e. F i l o s o o f i l i n e o b j e k t i i v - v a a d e võib seega olla märk tahte- ja jõuvaesusest. Sest jõud organiseerib lähemat ja lähimat; tunnetajad, kes tahavad vaid k i n d l a k s t e h a, mis on, on sellised, kes ei suuda kindlaks teha midagi, n a g u s e e o l e m a p e a b. Kunstnikud kui vaheliik: nad määravad vähemalt kindlaks mõistukuju sellest, mis olema peab nad on produktiivsed, kuivõrd nad tegelikult m u u d a v a d ja ümber vormivad; mitte nagu tunnetajad, kes jätavad kõik nii, nagu see on. F i l o s o o f i d e s e o s p e s s i m i s t l i k e r e l i g i - o o n i d e g a: seesama inimliik ( nad lisavad k õ r g e i m a l t v ä ä r t u s t a t u d a s j a d e l e k õ r g e i m a r e a a l s u s - k r a a d i. F i l o s o o f i d e s e o s m o r a a l s e t e i n i m e s t e g a ja nende väärtusmõõtudega. (M o r a a l n e ilmaseletus kui mõte: pärast religioosse mõtte allakäiku F i l o s o o f i d e ü l e t a m i n e oleva maailma h ä v i t a - m i s e kaudu: nihilismi vaheperiood: enne kui on olemas jõud väärtused ümber pöörata ja saav [das Werdende], paistev ilm kui a i n u s jumalikustada, heaks kiita. C. u s k t õ e s s e, vajadus millestki tõeksusutavast tuge saada: kõigi varasemate väärtustunnete psühholoogiline reduktsioon. Pelgus, laiskus samavõrd u s k m a t u s: reduktsioon. Kuivõrd ta jõuab u u t e v ä ä r t u s t e n i, kui tõelist maailma üldse ei leidu (seeläbi saavad väärtustunded, mida varem oleva ilma peale r a i s a t i, jälle vabaks) 9 [123] 9 N i h i l i s t i g e n e e s i j u u r d e. osalt et jõud l u u a, t a h t a on sel määral kasvanud, et ta ei vaja enam neid koondseletusi ega m õ t t e -lisamisi ( lähemad ülesanded, riik jne) osalt, et loov jõud ise, loomise m õ t e annab järele ja valitsevaks seisundiks saab pettumus. Võimetus u s k u d a mõttesse, uskmatus Mida tähendab t e a d u s mõlema võimaluse seisukohast? 1) Kui märk tugevusest ja enesevalitsemisest, s u u t l i k k u s tulla toime ilma pühade trööstivate illusiooni-ilmadeta 2) kui õõnestav, lõhustav [secirend], pettumust valmistav, nõrgestav Hilja söandatakse seda, mida tegelikult t e a t a k s e. Alles hiljaaegu tunnistasin ma endale, et olen seni sisimas nihilist olnud: energia, hooletus [Nonchalance], millega ma nihilistina edasi läksin, tüssas mind selles põhitõigas. Kui eesmärgile vastu minnakse, siis näib olevat võimatu, et meie usu põhiteesiks on eesmärgitus iseeneses. 10 [22] 10 K o o n d a r u s a a m. Tõepoolest kaasneb iga suure kasvamisega ka tohutu m u r e - n e m i n e ja h ä ä b u m i n e: B. Nihilism kui normaalne nähtus võib olla kasvava t u g e v u s e või kasvava n õ r k u s e sümptom 22 9 Vrd Puuslikehämarus, osa Sprüche... 2; 9 [52]. 10 Suvel 1888 ümber töötatud. 23

13 kannatus, allakäigu sümptomid k u u l u v a d tohutu edasimineku aegadesse. inimkonna iga viljakas ja võimukas liikumine on ühtlasi k a a s a t o o n u d [mitgeschaffen] nihilistliku liikumise. kui pessimismi ä ä r m u s l i k e m vorm, päristine n i h i - l i s m maailma tuleks, oleks see teatavatel asjaoludel märk otsustavast ja olemuslikust kasvust, üleminekust uutesse olemasolutingimustesse. S e l l e s t o l e n m a a r u s a a n u d. 10 [42] P õ h i t e e s. Mil määral on t ä i e l i k n i h i l i s m seniste ideaalide hädavajalik tagajärg. m i t t e t ä i e l i k nihilism, selle vormid: me elame nende keskel k a t s e d n < i h i l i s m i s t > 11 p ä ä s e d a neid väärtusi ümber hindamata: toovad esile vastupidise, teravdavad probleemi. 10 [43] T ä i e l i k n i h i l i s t N<ihilisti> silm, m i s v a s t i - k u s t i d e a l i s e e r i b, mis on truudusetu oma mälestuste vastu ( ta laseb neil langeda, raaguda; ta ei kaitse neid kaame luitumise eest, kui see kauge ja möödunu üle nõrkust valab; ja mida ta enda suhtes ei tee, seda ei tee ta ka inimese kogu mineviku suhtes, ta laseb sel langeda November 1887 märts [97] Filosoofiline nihilist on veendunud, et kõik toimuv on mõttetu ja asjatu; ja et ei peaks olema mõttetut ja asjatut olemist. Aga kust see: ei peaks? Aga kust võetakse s e e mõte, s e e mõõt? 11 < > tähistab väljaandja lisandusi tekstile. 24 Nihilist arvab põhimõtteliselt, et sellise tühja kasutu olemise silmaspidamine mõjuks filosoofile m i t t e r a h u l d a v a l t, tühjalt, ahastamapanevalt; selline arusaam räägib vastu meie kui filosoofide peenemale tundlikkusele. See jõuab välja absurdse väärtustamiseni: olemasolu iseloom p e a k s f i l o s o o f i l e r õ õ m u p a k k u m a, samas kui teisalt peab see õigusele toetuma... Nüüd on kerge mõista, et rõõm ja vastumeelsus toimuvas [innerhalb des Geschehens] saab omada mõtet vaid vahendina: jääb üle küsida, kas me ülepea s u u d a k s i m e näha mõtet ja otstarvet, kas küsimus mõttetusest või selle vastandist meie jaoks mitte lahendamatu pole. 11 [99] 12 N i h i l i s m i k r i i t i k a. 1. N i h i l i s m kui p s ü h h o l o o g i l i n e s e i s u n d peab e s i t e k s tekkima siis, kui me oleme kõiges toimuvas otsinud mõtet, mida seal ei ole: nii et otsija kaotab lõpuks julguse. Nihilism on siin teadlikuks saamine jõu pikaajalisest r a i s k a m i s e s t, piin asjatusest, ebakindlus, võimaluse puudumine mingil moel toibuda, veel millestki rahuldust leida häbi iseenda ees, nagu oldaks ennast liiga kaua p e t n u d... See m õ t e võis olla: kõlbeliselt kõrgema kaanoni täitmine kõiges toimuvas, kõlbeline maailmakord; või armastuse ja harmoonia suurenemine olendite läbikäimises; või lähenemine üleüldisele õnne-seisundile; või koguni võitlusse asumine üleüldise eimiski-seisundiga eesmärk on ikkagi mõte. Kõigis neis kujutlusviisides on ühine see, et protsessi enda läbi tuleb midagi s a a v u t a d a: ja nüüd mõistetakse, et saamisega ei saavutata m i d a g i... Niisiis pettumine s a a m i s e oletatavas o t s t a r b e s kui nihilismi põhjus: olgu siis täiesti kindla otstarbe suhtes või üldistatult, kõigi seniste, kogu arengut puudutavate otstarbe-hüpoteeside ebapiisavuse taipamine ( inimene, m i t t e e n a m saamisele kaasaaitaja, ammugi mitte selle keskpunkt) 12 Ümber töötatud suvel

14 Nihilism kui psühholoogiline seisund tekib t e i s e k s siis, kui kõiges toimuvas ja kõige toimuva all olevana on eeldatud t ä i e l i k k u s t, s ü s t e e m s u s t, isegi o r g a n i s e e r i - t u s t: nii et imetlust ja austust janunev hing tunneb mõnu kõrgeima valitsemis- ja võimutsemisvormi koondettekujutusest ( kui see on loogiku hing, siis piisab juba absoluutsest järjekindlusest ja reaaldialektikast, et kõigega leppida... ) Teatud laadi ühtsus, teatud monismi vorm: ja selle usu järeldusena on inimene sügavas kooskõla- ja sõltuvustundes temast lõputult võimsamast tervikust, üks jumalikkuse moodus... Üldine hüvang nõuab üksiku ohverdamist... aga vaata, sellist üldist ei l e i d u! Põhiliselt on inimene usu oma väärtusesse kaotanud, kui tema kaudu ei toimi lõpmatult väärtuslik tervik: s.t ta on sellise terviku välja mõelnud, e t s u u t a o m a v ä ä r t u s e s s e u s k u d a. Nihilismil psühholoogilise seisundina on veel k o l m a s ja v i i m a n e vorm. Võttes eelduseks need kaks t õ d e m u s t, et saamisega midagi ei saavutata ja et kogu saamise taga suurt ühtsust ei valitse, millesse üksik täielikult peituda võiks kui kõrgeima väärtusega elementi: nii jääb v ä l j a p ä ä s u k s kogu see saamise maailm pettusena hukka mõista ja leiutada maailm, mis asub teispool seda, kui t õ e l i n e ilm. Ent niipea, kui inimene saab jälile, kuidas see maailm on üles ehitatud vaid psühholoogilisest vajadusest ja kuidas tal sellele üldse mingit õigust ei ole, nii sugeneb nihilismi viimane vorm, mis seisneb u s k u m a t u s e s m e t a f ü ü s i l i s s e m a a i l m a, mis keelab usu t õ e l i s s e maailma. Sellelt seisukohalt mööndakse a i n s a tegelikkusena saamise tegelikkust, keelatakse ära igat liiki salateed tagailmadesse ja võltsjumalikkusteni aga e i k a n n a t a t a s e d a m a a i l m a v ä l j a, m i d a e n a m e i t a h e t a s a l a t a... Mis on põhimõtteliselt toimunud? Jõuti v ä ä r t u s e t u s e tundeni, kui mõisteti, et olemasolu koondkarakterit ei tohi tõlgendada ei o t s t a r b e mõiste ega ü h t s u s e mõiste ega ka t õ e mõiste abil. Sellega ei saada ega saavutata midagi; toimumise paljuses puudub hõlmav ühtsus: olemasolu karakter ei ole tõeline, on v õ l t s..., pole enam vähimatki alust endale tõelist ilma sisendada Lühidalt: me k i s u m e taas v ä l j a kategooriad otstarve, ühtsus, olemine, millega me oleme maailma sisse toonud väärtuse ja nüüd paistab maailm v ä ä r t u s e t u n a Kui oletada, et me oleme ära tundnud, kui suurel määral ei saa maailma enam nende k o l m e kategooria abil t õ l g i t s e d a ja et pärast selle taipamist hakkab maailm meile väärtusetuks muutuma: siis peame küsima, kust pärineb meie usk neisse 3 kategooriasse proovigem, kas poleks äkki võimalik usku n e n d e s s e tühistada. Kui me oleme need 3 kategooriat v ä ä r i t u s t a n u d, siis pole tõestus nende rakendamatuse kohta kõigele enam mingiks aluseks k õ i k e v ä ä r i t u s t a d a. Tulemus: u s k m õ i s t u s e k a t e g o o r i a t e s s e on nihilismi põhjus, me oleme maailma väärtust mõõtnud kategooriates, m i s t u g i n e v a d p u h t a l t väljamõeldud m a a - i l m a l e. Lõpptulemus: kõik väärtused, millega me oleme seniajani esmajoones püüdnud maailma endale hinnaliseks teha ja lõpuks just sellega ta v ä ä r i t u s t a n u d, kui need sobimatuks osutusid kõik need väärtused on, psühholoogiliselt rehkendades, tulenenud teatud perspektiivsest kasulikkusest inimlike valitsemismoodustiste säilitamiseks ja suurendamiseks: ja vaid võltsilt asjade olemusse p r o j i t s e e r i t u d. See on ikka veel inimese h ü p e r b o o l n e n a i i v s u s <seada> iseennast asjade mõtteks ja väärtusmõõduks [108] Filosoof puhkab teisiti ja teises [in Anderem]: ta puhkab nt nihilismis. Usk, et mitte mingisugust tõde pole, nihilistide-usk, on suur seljasirutus sellele, kes kui tunnetuse sõjamees peab lakkamatut võitlust lausa vastikute tõdedega. Sest tõde on vastik 27

15 11 [123] N i h i l i s m i saabumine Nihilism ei ole mitte ainult mõtlikkus [Betrachtsamkeit] asjata! üle ja mitte ainult usk, et kõik on väärt hukku: see on käe külge panemine, h u k k a s a a t m i n e... See on, kui soovite, e b a l o o g i l i n e: aga nihilist ei usu vajadusse olla loogiline... See on tugevate vaimude ja tahete seisund: ja sellistel ei ole võimalik otsustuse -ei juurde pidama jääda: nende loomusest tuleneb t e o - e i. Eitamisele [Ver-Nichtsung] otsustusega sekundeerib hävitamine [Vernichtung] käega. 11 [149] T ä i e l i k n i h i l i s m selle sümptomid: suur p õ l g u s suur k a a s t u n n e suur h ä v i t u s selle kulminatsioonipunkt: õ p e t u s, mis teeb just elu, jälestuse, kaastunde ja hävituslusti vilkaks, õpetab kui a b s o l u u t - s e t ja i g a v e s t 11 [150] 13 Euroopa nihilismi ajaloo juurde. Ebaselguse, igat liiki katsete [Tentativen] p e r i o o d vana konserveerida ja uuel mitte toimida lasta. Selguse p e r i o o d: m õ i s t e t a k s e, et vana ja uus on põhivastuolud: vanad väärtused sündinud allakäivast, uued ülestõusvast elust, <et> looduse ja ajaloo tundmine meile selliseid lootusi enam ei luba, et k õ i k v a n a d i d e a a l i d on eluvaenulikud (dekadentsist sündinud ja dekadentsi määravad, ükskõik kui väga ka moraali hiilgavas pühapäevaehtes) me m õ i s t a m e vana ega ole pikka aega piisavalt tugevad uue jaoks. 13 Suvel 1888 ümber töötatud. 28 Kolme suure afekti p e r i o o d põlguse kaastunde hävituse Katastroofi p e r i o o d õpetuse esilekerkimine, mis inimesi v ä l j a s õ e l u b... mis nõrku otsustama sunnib ja niisamuti tugevaid 11 [335] 14 Nihilismi algus Irdumine, lahtimurdmine maapinnast k o d u t u l t see algab õ u d s e l t see lõpeb 11 [411] 15 E e s k õ n e. 1. Suured asjad nõuavad, et neist vaikitaks või suurelt räägitaks: suurelt, see tähendab küüniliselt ja süütult. 2. Mis ma jutustan, on kahe lähima aastasaja lugu. Ma kirjeldan seda, mis tuleb, mis ei saa enam teisiti tulla: n i h i l i s m i s a a b u m i s t. Seda lugu saab nüüd juba jutustada, sest paratamatus ise on siin tegev. See tulevik räägib juba sajas märgis; see saatus annab endast kõikjal teada; selle tulevikumuusika tarvis on 14 Seoses Dostojevski-lektüüriga. 15 Vrd 11 [119]. 29

16 kõik kõrvad juba kikkis. Kogu meie euroopalik kultuur liigub juba ammu pinge piinas, mis aastakümnest aastakümnesse kasvab, nagu katastroofi suunas: rahutu, vägivaldne, tormakas: nagu torm, mis l õ p p u tahab, mis enam ennast ei mõtesta [besinnt], mis mõtestamise ees hirmul on. 3. Kes siin sõna võtab, pole seevastu seni midagi muud teinud kui e n n a s t m õ t e s t a n u d: kui f i l o s o o f ja loomusunniline erak, kes leidis oma paremuse eemalolekus, väljaspoolsuses, kannatlikkuses, viivituses, mahajäetuses; kui söandav ja katsetav vaim, kes juba igasse tuleviku labürinti korra ära on eksinud; kui ennustajalinnu-vaim, kes tulevast jutustades t a g a s i v a a t a b; kui Euroopa esimene täielik nihilist, kes aga on nihilismi endas juba lõpuni läbi elanud, kes on selle seljataha, endast allapoole, endast väljapoole jätnud Sest ärgu mõistetagu valesti selle pealkirja mõtet, millega see tuleviku-evangeelium tahab olla nimetatud. V õ i m u t a h e. Kõigi väärtuste ümberhindamise katse selle vormeliga on väljendatud v a s t u l i i k u m i s t, pidades silmas printsiipi ja ülesannet: liikumist, mis kunagi tulevikus selle täieliku nihilismi välja vahetab; mis teda aga loogiliselt ja psühholoogiliselt e e l d a b, mis tingimata üksnes t e m a p e a l e ja t e m a s t saab tulla. Miks on siis nihilismi saabumine nüüdsest p a r a t a - m a t u? Sest meie senised väärtused ise on need, mis temas oma viimase järelduseni jõuavad; sest nihilism on meie suurte väärtuste ja ideaalide lõpunimõeldud loogika, sest me peame nihilismi enne läbi elama, et saada jälile, mis oli õigupoolest nende väärtuste v ä ä r t u s.... Kunagi on meil vaja u u s i v ä ä r t u s i algusest kevadeni 13 [4] 16 A. N i h i l i s m i s a a b u m i s e s t. 1. Tõde. Tõe väärtusest. Usk tõesse. Selle kõrgeima väärtuse allakäik. Kõige selle summeerimine, mis tema vastu on tehtud. 2. Igasuguse usu allakäik. 3. Kõikide valitsejalike tüüpide allakäik B. N i h i l i s m i p a r a t a m a t u s e s t. 4. Seniste kõrgeimate väärtuste päritolu. 5. Mida tähendavad moralistid ja moraalisüsteemid. 6. Esteetiliste väärtuste kriitika juurde. C. N i h i l i s m i e n d a ü l e t a m i s e s t. 7. Võimu tahe: psühholoogiline vaatlus. 8. Võimu tahe: füsioloogiline vaatlus. 9. Võimu tahe: ajaloolis-sotsioloogiline vaatlus D. Ü l e t a j a j a ü l e t a t u d. 10. Väheste eesõigusest. 11. Haamer: õpetus igavesest taastulekust 12. Väärtuste järgukorrast. Iga raamat 150 lehekülge. Iga peatükk Vrd 13[3]. Plaan käib teose kohta Võimu tahe. Kõigi väärtuste ümberhindamine. Jaotamine 4 raamatusse (siin tähistatud A-B-C-D) on omane peaaegu kõikidele Võimu tahte plaanidele. 3 31

17 Kevad [9] N i h i l i s m Miski poleks kasulikum ja soodustatavam kui järjekindel t e o - n i h i l i s m : nõnda nagu mina kõiki kristluse, pessimismi nähtusi mõistan, väljendavad nad me oleme küpsed mitte olema; meie jaoks on mõistlik mitte olla see mõistuse keel oleks sel juhul ühtlasi s e l e k t i i v s e l o o d u s e keel Mis aga on kõigi mõistete juures taunitav, see on religiooni kahetähenduslik ja pelglik poolikus, nagu see on k r i s t l u s e s: täpsemalt, k i r i k u s: mis kaitseb kõiki nurjunuid ja haigeid ning paneb neid end juurde sigitama, selmet julgustada neid surema ja end hävitama Probleem: milliste vahenditega oleks võimalik jõuda suure nakkusliku [contagiöse] nihilismi range vormini: selliseni, mis teadusliku kohusetruudusega õpetaks ja praktiseeriks vabasurma... (ja m i t t e haiglast edasivegeteerimist võltsi järeleksistentsi nimel ) Kristlust ei saa küllalt hukka mõista, sest ta on ideega surematust eraisikust vääritustanud ühe sellise suure p u h a s t a v a nihilismi-liikumise v ä ä r t u s e, nagu see võib-olla käimas oli: niisamuti lootusega ülestõusmisse: lühidalt, n i h i l i s m i t e o, enesetapu alatise ärahoidmisega... See asendati vähehaaval aeglase enesetapuga; väikese armetu, aga kestva eluga; täiesti tavalise kodanliku keskpärase eluga jne. 14[32] V ä ä r t u s... üks nihilistlik väärtushinnang ütleb: m i n a olen väärt mitte olema. See läheb kaugemale ja ütleb: s i n a oled väärt mitte olema [86] Dekadentsi mõiste juurde 1. skepsis on dekadentsi tagajärg: samuti kui vaimu vabamõtlus. 2. kommete rikutus on dekadentsi tagajärg: tahtenõrkus, vajadus tugevamate ergutusvahendite järele psühholoogilised, moraalsed ravimeetodid ei muuda dekadentsi kulgu, nad ei pea teda kinni, nad on psühholoogiliselt t ü h i s e d : arusaamine nende matkivate reaktsioonide suurest tühisusest : need on tuimestusvormid teatud fataalsete tagajärje-ilmingute vastu, nad ei too välja morbiidset elementi : nad on sageli heroilised katsed dekadentsiinimest annulleerida, tema k a h j u l i k k u s minimeerida. 4. nihilism ei ole dekadentsi põhjus, vaid üksnes selle loogika 5. hea ja halb on vaid kaks dekadentsi tüüpi: nad hoiavad ühte kõigis põhinähtustes. 6. sotsiaalne k ü s i m u s on dekadentsi tagajärg 7. haigused, eelkõige närvi- ja vaimuhaigused, on märk selle kohta, et tugevatel natuuridel puudub kaitsejõud; samast räägib ärrituvus, nii et l õ b u ja n o r g saavad esmatähtsateks probleemideks. Mai juuni [8] 17 Viimasel ajal on üht juhuslikku ja igas mõttes sobimatut sõna ohtralt kuritarvitatud: kõikjal kõneldakse pessimismist, kembeldakse kummaliselt, vahel mõistlikegi inimeste seas, küsimuse üle, nagu peaks sellele vastus olemas olema, kummal on õigus, pessimismil või optimismil. Ei ole mõistetud seda, mis on ometi käegakatsutav: et pessimism pole probleem, vaid sümptom, et see sõna <tuleks> asendada n i h i l i s m i g a, et küsimus, kas mitte-olemine on parem kui olemine, on ise juba haigus, allakäik, idiosünkraasia Vrd 14 [227]. 33