Eesti Sõna. Dnepri ssar puhas tati vc-eslasesf Berliin, 13." (DNB) Meck

Transkript

1 Toimetus ja talitas: Tallinn. Pikk 11 Kodune telezonlkesk)rjw> 423-SS Tellimiste ja aiaihsnaže vastuvõtt Rataskaevu ta,. telefon 4SM7 Tarvitamata käsikirja ei säjutarte 1 Tolmeiusp könetaonlö fc 13 a* Eesti Sõna Üksiknumbri hind 30 penni Ilmub kuus korda nädalas Tellimishind kuus kodumaaie ; rmjc.; välismaale 3.«rmk. Aadressi muutmine so penni Tellimisi võtavad vastu k&ik postkontorid Ja postiagenjuurid Talitus avatud k laupäeval 3 13 Nr. 238 (UI aastakäik) Reedel, 15. oktoobril 1943 Tänast lehte 6 lk, UUS EDU TÕRJEVÕITLUSTES Enamlased löödi tagasi raskete kaotustega* Tulistati alla 102 lennukit. Itaalias varisesid vaenlase rünnakud Fuhreri peakorteris tt 14. oktoobril. Sõjajõudude ülemjuhatus teatab: Põhja pool Aasovi merd ja Kesk-Dnepri ääres Jät kas vaenlane eile senistes raskuspunktides oma äge daid läbimurrukatseid. Need loodi vihase võitluses tagasi, mõni kohalik sissemurd riivistad. Pripeti suudmes ja Honteli ruumis tõid pärast vaenlase ruimakute tõrjumist meie vasturünnakud maa-alalisi võite. Tugevad vaenlase rünnakud ruumis lääne pool Smolenskit nurjusid jälle eriti suurte kaotustega enamlastele, kes seejuures kaotasid üle 50 tanki. õhujõud on\a võitlus- ja lahivõitluslennukite ük suste korduva mõjuva panusega võtsid «ellest tõrje võidust silmapaistvalt osa. Mujal idarindel, ka edela pooj Velikije Lukit, valitses vaid kohalik võitlustegevns. Berliin, (DNB) Rinde mõlemal päeval allatulistatud 142- lõigus Aasovi mere ja Zaporožjr st vaenlase lennukist toodi meie vahel nihkus võitluste raskuspunktl jahilennukite poolt alla Dnepri 12. oktoobril natuke enam põhja i keskjooksul. poole. Sel ajal kui enamlased soo ritasid Melitopoli juures ainult ko Põhja pool Homeli ja lääne pool halikke pealetunge, mis ägedast! Smolenskit saavutasid Saksa väed suurtükitule ettevalmistusest hoo silmapaistvaid tõrjevõite. Enam limata varisesid vaenlasele kaotus lased ründasid siin tugevale koon rikkalt kokku, ründasid nad Zapo datud jõududega arvukate tankide rožje sillapeas kogu päeva jalaväe, ja lahingulennukite toetusel. Ent, tankide ja paljude lahingulennukite nende pealetungid nurjusid kogu toetusel. Koostöös õhu j õududega liinil väga raskete kaotustega meie lõid meie väed, kõiki kohalikke grenaderide vastupanul, keda toe sissemurde riivlstades, vihastes võit tati tõhusalt suurtükiväe ja õhu lustes tagasi kõik rünnakud. I jõudude poolt. Ikka jälle varisesid Vaenlase tulemusteta Õhuröiuiakuil ühele meie konvoile kaugel põhja vetes tulistati meie jahi* Ja hävituslennukite üksuste peolt alla 26 Ja mereväe julgestuslaevade pooi-t neli ründavat lennukit. Enam lased kaotasid möödunud 24 tuimi jooksul idarindel ja kaugel põhjas kokku lh2 lennukit. Viis meie *ell - läks kaduma. Lmina-Ilaaliaa ründasid tugevad Inglise ja Põhja- Amoerika jõud eile Voltarno lõigus ja loode pool Beneventot. Rünnakud varisesid kokku koondatud tõrjetules või vastu rünnakul. Kohati on vee! rasked võitlused käimas. Kerged Saksa Toitlus.Hmrikid saavutasid Napoli lahes suure vaenlase sõjalaeva pihta raske tabamuse. Mõni vaenlase häirelennnb heitjg eile Lääne-Saksa maa piirkonnale plaanitult mõne pommi. tükitules kokku. Ühel rünnakul püüdsid enamlased umbes 200 me hega pääseda meie liinide taha. Nad tabati vastulöögiga Ja hävitati. Vastupidiselt eelmise päeva raskeile võitlusile võis selles lõigus mär gata vaenlase rünnakutegevuse nõrgenemist, mis on põhjendatud enamlaste raskeist kaotusist. Põhja pool Ilmjärve arenes ainult kohalikke võitlusi. Lõuna pool Laa doga järve tungisid mägikütid vaenlase positsioonidesse ja purus tasid mitu punkrit, kuna Neeva ääres Ja Leningradi all nurjusid Veel ägedamad olid enamlaste i Nõukogude laskurilained ja soo enamlasile kaotusrikkalt nende rünnakud Dnepri keskjooksul, kus jimuskiilud tules kokku või löödi ta pataljorsitugevused rünnakud. Ras vaenlane kagu Kiievit tungis [gasi vasturünnakutega ja hävitati. ked suurtükid võtsid uuesti heade peale tugevaid jalaväe- ja soomus- 1I Põhja pool Smolenskist läände tulemustega tule alla kasarmud ia jõududega. Olgugi et rünnakud olid raudteejaamad Leningradis. viivat autoteed.asusid enamlased toetatud raskest suurtükitulest, pal lõikudes lääne pool Demidovi, lää Ööl vastu 13. oktoobrit pommi judest lahingulennukite eskadril- ne ja edela pool Veliži ning edela tasid Saksa võitluslennukid vaen Üdest ja 250 tankist ainuüksi ühes pool Velikije Lukit kohalikele luu lase järeleveolliklust kogu Zapo ainsas korpuselõigus, purustasid : rerünnakuile. Võitluste raskuspunkt rožje ja Velikije Luki vahelises Saksa väed Nõukogude massid, kus- I. j asus edela pool Velikije Lukit, kus rinde tagalas. Pommid tabasid juures mainitud korpuse üksused i kahes kohas ründasid kuni rüge paljusid jaamu ja raudteeliinidel hävitasid juba üksi üle 130 tanki. : menditugevused jõud ja mõned sõitvaid või seisvaid ronge. 16 Hulk tanke purustati veel ühes tei- Jtankid paljude patareide ja lahin transportrongi jäi raskesti vigasta lõigus, nii et 11. ja 12. oktoobril gulennukite toetusel. Kuid peale tuna seisma ja põles ära, osalt" idarindel hävitatud Nõukogude tan- 11 tungid löödi kõikjal veriselt tagasi ; ägedasti plahvatades ning ühtlasi kide arv tõuseb 241-ni. Ka enamus I; ja nad varisesid osalt juba suur- : raudteed rikkudes. Badoglio sõjakuulutus" Propagandavõte ilma praktilise tähtsuseta Berliin, (DNB) Reu ter teatab, et reetur Badoglio on ~Itaalia kuninga käsul" avaldanud..sõjakuulutuse" Saksamaa vastu. Suur-Britannla, Ühendriikide ja Nõukogude Lii iu valitsused ori se da sammu..aktsepteerinud". Sama aegselt aga seletatakse nende kol me valitsuse porlt, et nad Badoglto valitsust tunnustavad endiselt ai nult esialgselt. Sõja kaasapidamise" tõttu tekki, nud uus olukord Badoglio reetur valitsuse suhtes ei..puuduta kuida gi äsja allakirjutatud tingimusi, mis nõuavad Itaalialt kogupanust", seletatakse ametlikult. Juhtides tähelepanu sellele, et ei teki min git tegelikku muutust olemasole vaks vahekorrls, tunnistatakse ka Inglismaa ja Ameerika poolt, et ko gu selle nn. sõjakuulutamise akti puhul on tegemist ainuüksi agitat sioon ima nöövriga, milles vaid veel kord ilmneb reeturi Badoglio mo raalne alatus. Selle..sõjakuulutamisega" tõen das Badoglio veel kord, et ta on muutunud vald anglo-ameerlka sõ jaroimarite tööriistaks. Seega paneb ta oma reetmistööle krooni pähe. Ükski inimene, ka mitte vaenlase laagris, -ei võta seda olevust tõsi selt, kuna tal kõige vähem on õi gust kõnelda itaalia rahva nimel, kelle ülesehitav ja kandev osa kuu lub vabariiki ik-fašistlikku parteis se. Selle tegelikult tähtsusetu sam muga cm ta ise enda üle nii polii tiliselt kui moraalselt lõppotsuse teinud. Genf, , (DNB) Badoglio valitsuse sõjakuulutamine Saksa riigile võeti Londonis selle sünd muse täieliku tähtsusetuse tõttu rahulikult vasiu. Asjaomaselt poolt kriipsutatakse veel kord alla, et selle sammuga ei muutu Itaalia ei ühendatud rahvaste linlaseks ega nende liikmeks. Inglise valitsuse ringkonnis rõhutatakse, et see sõja kuulutamine ei muuda anglo-amee räklaste ja Itaalia suhetes mitte mi dagi. Itaaliale on antud ainuüksi mingisugune..prooviaeg". Enamlased Aafrikas Moskva on saatnud Alžiiri 100 diplomaati" Berliin, (DNB) Põhja- Aafrika läbiimbumise kohta enamluse mõjust annab selgitust üks Prant suse informatsloonibtiroo teade Tan gerist. Põhja-Aaf rlkat on õnnista tud umbes 100 isiku suuruse Nõu kogude kolooniaga, nii üteldakse selles teates, kes alustab Alälris oma tegevust täielikult diplomaati lise puutumatuse kaitse aü, olgu see siis Nõukogude suursaadiku Bogomolovi juures dissidentide (..lahklaste"-) komitees Alžiirls või Nõukogude suursaadiku Võälnski juures nn. Vahemere-komitees. Võrdluseks Olgu toodud, et USA esindajal Vahemere-komlsjonis on nüüd abiks ainult veel üks kaas tööline diplomaadi auastmes, kuna Nõukogude kahe suursaadiku staap Põhja-Aafrikas, asukohaga Alžiirls, omab umbes 100 kaastöölist. See on selgeks tunnuseks, et Põbjä- Aafrika muutub peagi ülielava kom munistliku tegevuse tallermaaks. Avastused Nõukogude suursaatkon dades Berliinis ja Pariisis näitasid omal ajal selgesti, mida need olid korda saatnud. Põhja-Aafrikas abis tab neid 100 Nõukogude delegaati N. Liidust juba varem P.-Aafrikasse asunud 27 endist Prantsuse kommu nistlikku rahvasaadikut. Lühiteateid Nagu Reuter teatab Londonist, on seal nüüd avaldatud, et Poola hävitaja ~Orkan" on hukkunud. USA välisminister Hull, kes on teel Euroopasse, on jõudnud Natali lennuväljale Brasiilias, nagu Reu ter teatab Ühenduses diplomaatliku läbikäi mise avamisega Mehhiko ja Nõu kogude Liidu vahel asus Mehhiko? tööle Nõukogude informatsiooni. I Valitsustruude prantslaste olgu! need legaalse valitsuse ametnikud või Petaini pooldavad eraisikud jälitamine on muide juba alanud. Kommunistlike ülesandmiste peale mitte ainult ei vallandatud prants lasi Põhja-Aafrikas nende teenistus kohtadelt ega pandud vangi, vaid nad kõrvaldati meelevaldselt ka mtttepoliitllisist ühingu ist nagu lau lu- ja kirjandusseltsidest jne. Mui dugi tekitas see avalikus arvamises tähelepanuväärset rahutust. See rahutus on eriti tugev, kuna mürgitamata jäänud osal elanikkon nast pole kuskilt poolt oodata kait set või toetust, sest niihästi Giraud kui ka de Gaulle avasid ise kom munismile Uksed ja on nüüd selle vangid. Ameeriklased arendavad oma mõ ju peamiselt ainult Marokos ja otsi vad rendi- ja laenuseaduse alusel majanduslikke kasusid, kuna inglas tel näib olevat küllaltki tegemist oma Itaalia-sõjakätguga ega saa see pärast enamlaste mõjule vastu as tuda, mida need püüavad Põhja- Aafrikas võita dissidentide-komitee ja mõlemate reeturite, de Gaulle'l ja Giraud' katte ning kaitse all. agentuur TASS. nagu teatatakse Buenos Alresest. Reuter teatab Teheranist, et Nõu kogude väliskomissari asetäitja Maiski on tagasiteel Moskvasse sinna jõudnud. Sofia ajakirjandus tervitab Slo vakkia vabariigi presidenti dr. Tl sot tema 56 sünnipäeva puhul. Le hed rõhutavad selle puhul sõbra likke.suhteid Slovakkia ja Bul gaaria vahel Jällegi on süüdi vihm Stokholm, (DNB> Et vastu astuda Nõukogude arvustus tele Inglaste ja ameeriklaste tigu sammul" edasiliikuva pealetungi kohta Löuna-Itaalias, avaldavad Ing lise ajalehed pikki kirjutusi oma ssjaklrjasaatjatlt, milledes käsitle takse ilmastikuolusid Lõuna-Itaa lias. Vihm on mõlemad Volturno kal dad muutnud põhjatuks. Sama kehtib ka maastiku kohta jõest põhja pool. Frontaalrünnak Saksa positsioonidele olevat niisuguste tin gimuste juures erakordselt kalliks minev operatsioon. Seetõttu pida vat püüdma küljerünnakutega ees märgile jõuda. Kuld just külgedel olevat Saksa vastupanu eriti äge. Vihma tõttu olevat tasandik Vol turno ääres üle ujutatud ja mäge des olevat iga ojake muutunud hii gelsuureks jõeks. Rooma, 14. IQ, (DN1B) Anglo ameeriklaste õhurlinnakul Molise pealinnale Campobassole Abruzzide mägestikus purustati suhteliselt väike linn peagu täiesti ja suur osa eraelanikkonnast jäi rusude alla. Kui linna peapiiskop pidas leina jumalateenistust terrorirünnaku ohvrite mälestuseks lagedal väljal, tuna toomkirik ja kõik teised kiri kud on rusudes, ilmusid anglo ameeriklaste lennukid uneks rünna kuks ja pommitasid alles suitsevaid linnavaremeid. Anglo-ameerika lendurid tulista sid pardarelvadest leinajumalatee nistusele kogunenud rahvahulka, kusjuures nad surmasid suure hulga naisi ja lapsi ja ka altari ees seis va peapiiskopi. Dnepri ssar puhas tati vc-eslasesf Berliin, 13." (DNB) Meck lenburg-pomrneri laskurid soorita sid 8. oktoobril löblcrühinaaktsdootii Nõukogude jõudude vastu, kes olid kinnitunud ühel saarel Dnepri keskjooksul. Ho; omikuhämaruses sõitsid meie laiskurid üle jõe ja maabusid vaenlasele märkamatult ühes väikeses -saare lahes. Neid märgati alles siis, kui nad tungisid tihnikusse, kust neile avati kuuli pildujatuli. Mehed aga ei lasknud i end sellest eksitada, vaid asusid 1 rünnakule. Kuä i enamlased kait sesid vihaselt kh igat põõsast, tõr juti nad siibri.tagasi ja aeti lõpuks eriti suurte kaotustega saarelt mi nema Vaenlane- kaotas üle poole oma koosseisust' kas surnutena või vangidena. Laskurid said saagi-ks hulga kuulipildujaid ja muid relvi. Enamlaste rünnakud Soome rinnetel Helsin g i, ;; (DNB) Soo me sõjajõudude teates üteldakse* Annuse maafetsuse keskosas rün das vaenlane " kompanii tugevuses suurtükiväe JJa granaadiheitjate toetusel. aga tõrjuti. Viena kanali ääres Jdindas vaenlane mit mes kohas. Jfeli väiksemat yaen lase üksust jungis meie positsioo nidele peale, nac* löödi tagasi jüba enne tõketeni jõudmist. See juures hävitai üks vaenlase löök rühin viimse-tsieheni. Kanali põhja poolses osa&tründas tiks 200-mehe line vaenlase üksus tugeva suur tükitule toetusel. Ajutine sisse murd n eie j)ositvoonidesse likvi deeriti maie vägede Neis kaotas vaenlane vä himalt ItNk langenutena. Mu-, jalt nndeilt ej/ teatata midagi olü dist. luür;ndei- vuustaa onutorje aila ühe vaenlase lennuki. Briti mnmpamja hukkunud Berliin, Briti 2650 tonni suurune miinipanija Abdiea" ei ole oma viimaselt aktsioonilt ta gasi pöördunud ja on nüüd ka Briti admiraliteedi poolt kadunuks tunnistatud. ~Abdiel" sai valmis alles sõja alguses ja kuulus ~kiirete miinipanijate" hulka. Ta tunnikii rus oli ümmarguselt 40 meremiili. Ta relvastus koosnes kuuest 10,2- sm suurtükist ja neljast kuuli pildujast., - London leinab Dodeka Genf, (DNB) Parim või malus enamlaste abistamiseks ja neile sõjalise kergenduse toomiseks oleks Anglu-Ameerika Invasioon Balkanisse, ' seletab nsimday Ti mesi1' kommentaator. Kuid aeg niisuguseks operatsiooniks ei olevat veel küps. Siiski võidavat aga teha ettevalmistavaid samme, näiteks sakslastelt aegamööda Dodekaneesi saari ära võtta, sest need saared. akslaste käes kujutavad endast ohtu võimalike operatsioonide tii vale Balkani vastu. Rhodose saar oma mehest koosnevate Itaalia vägedega olevat Hitläste käest juba nende kapitu latsiooni tõttu ära libisenud. See pärast tahetud siis hakata okupee neeside kaotust Järjekordne sõnamurdmine rima kolme vähemat saart Dodeka neesi grupis, nimelt Kosi, Lerose ja Samose saari, kusjuures Kosi saar oma heade lennuväljadega näis anglo-ameeriklastele sõjaliselt täht saimana. Umbes 12 päeva tagasi aga alus tasid sakslased ootamatult rünna kut ja nimelt üleolevate õhudes santvägedegn ia teiste võitlusjõu dudega, kes rakendati Rhodoselt ja Salonikist Kosi saare vastu. Itaal lased alistusid ka sel juhul otse kohe, kuna aga,lnglise väed meele heitlikult vastu panid, lõpuks aga siiski lennuvälja, sadama ja linna maha jätsid ja mägedesse põge nesid. Ka see unelm olevat r*ega läbi. Inglismaa garantii Portugalile osutus tühjaks lubaduseks Lissabon, (DNB) Inglis maa ja Portugali vahel sõlmitud lepe. mille põhjal inglased Assoori del saavad teatavaid soodustusi", tekitas Portugali avalikkuses üldise üllatuse. Ei ole kahtlust, et ainult tugevaima poliitilise surve ja tun tud Inglise väljapressimismeetodite abil sai Inglismaa Portugali valit suselt need toetuspunktid. Ehtinglasliku küünilisusega kin nitas Inglise välisminister ühes läki tuses Portugali presidendile Suur- Britannia siirast sõprust Portugali suhtes ja Inglise ajakirjandus teesk leb, nagu oleks Inglismaa Portuga lile seni alati vald soprustõendeid annud. Nii näiteks kinnitab.ti mes", et Inglismaa ei esita mingit nõudmist poliitilisele autoriteedile Assoorides ja et Portugali suverään sus jääb puutumata. Seejuures aga nähtub Roosevelti seletusest, et Ühendriikidel cm Assooride toetus punktide kaasakasutamise õigus. USA president lisas, et vajalikul juhul võivad ka teised rahvad, kes.on sõjas teljeriikide vastu, kasutada neid toetuspunkte. On mõnitav pilge, kui Churchill praegu toetub Inglise ja Portugali liidulepingule 1373, aastast Seda vanimat Inglismaa ja Portugali va hel sõlmitud lepingut on järgnevate sajandite jooksul korduvalt uuen datud ja igat uuendamist kasutati inglaste poolt selleks, et omandada, uusi Portugali piirkondi või Portu gali asumaid. Inglased on kuue sa jandi jooksul hoolimatult lepingut murdnud ja seejuures Portugali süstemaatiliselt riisunud. Ja nüüd püüavad Churchill ja Roosevelt maa ilmale selgeks teha, et toetuspunk tide andmine Assooridel toimub Portugali kasuks ja teatavas mõt tes kaitseabinõuna. Samuti nagu Inglismaa on seni kõiki oma lepinguid Portugaliga murdnud, nii murdis ta Assooride toetuspunktide väljapressimisega möödunud aasta 9. novembril antud sõna- Tol korral, kui anglo ameeriklased Prantsuse Põhja-Aai rikale kallrie tungisid, garanteeris Inglise valitsus ühes noodis Portu gali valduste puutumatuse ja kinni tas, et ~tema Inglise majesteedi kavatsuseks pole ei Portugali ega ka ühtki teist ülemerepiirkonda tõmmata vaenutegevusse, mis neist operatsioonidest võiksid tuleneda". Edasi üteldakse noodis, et tema majesteedi valitsus ei kavatse teos tada ühtki aktsiooni, rais puudutaks Portugali ja ta ülemereterritoo riume. Sarnleva seletuse andis Roosevelt 11. novembril 1942 His paaniale ja Portugalile. Ka tema TANKISTJRM IDARINDEL. Igal pool, kus enamlased ründavad, tähistavad nende teed Saksa tules purunenud tankid väljendas lootust, et mõlemad Ibeeria riigid jäävad sõjast e e. Külmavereliselt ignoreerides neid lubadusi pressiti nüüd Portngalilt välja kontsessioonid Assoorides. See ga tõendavad Inglismaa ja Ühend riigid uuesti, kuidas nad väikerah vaste õigusi jalgadega tallavad. Pil kavalt naeratades tõukavad nad väikeriikide elulised huvid kõrvale, hoolimata lepinguist ja erapooletuse üldrnõisteist Hispaanias tabati kuulus tšekist Madrid, (DNB) Hispaa nia kriminaalpolitseil õnnestus pä rast kaua kestnud otsimist leida kodusõjast saadik tagaotsitav kom munistlik raskekurjategija Can dido Corella Rubio ühes Nanclares de Oca töölaagris, ja ta vangistada. Corella Rubio oli kurikuulsa pu nase kindrali" Cipriano Mera, tdie Madridi kardetavaima jõugu juhi asetäitja ja võttis peale muu õudustegude kõrval täeka Fomen tos" isiklikult osa suure hulga rah vuslike hispaanlaste msriramisest Valenime all õnnestus tal. seni end politsei eest varjata. Ida-Aasia kujuneb terasblokiks Iseseisev Filipiini vabariik jääb tihedasse koostöösse Jaapaniga Tokio, (DNB) Filipiinide iseseisvuse väljakuulutamist kom%. menteeritakse Filipiinide ringkon nis järgnevalt: Filipiinide iseseisvuse saavuta mises tuleb näha esimest etappi Suur-Ida-Aasia heaolusfaäri üles ehitamisel. Suur-Ida-Aasia sõja eesmärgiks on vabastada Aasia rah vad Anglo-Ameerika suurriikide ahelaist ja luua eetilistele põhialus tele rajatud Ida-Aasia. Vastavalt sellele eesmärgile on võõraste rii kide kontsessioonid Hiinas juba Hiina rahvuslikule valitsusele ta gasi antud ja nende eksterritoriaal sed õigused. tühistatud. Tal on uue lepingu põhjal Jaapaniga oma am mugi. äravõetud provintsid tagasi saanud: Birma on saanud iseseisvu se, Jaavaš ja Malaias jätkub samm sammult poliitika, et omamaisel elanikkonnal lastakse sealsest.polii- " välitšusyt osa võtta, ja nütid on Filipiinide iseseisvuse" väl jakuulutamisega Suur-Ida-Aasia ülesehitustöös lõppenud esimene (järk hiilgava menuga. I Vähem kui kahe aasta jooksul, arvates Suur-Ida-Aasia sõja puh kemisest, on Jaapan kõik orpa an tud lubadused täitnud. Suur-Ida Aasia miljardilise elanikkonna - lii j tumine on seetõttu veelgi rohkem 1 tugevnenud ja on loodud terasblokk ühiste vaenlaste Inglismaa ja Ühendriikide vastu. Põgenemisel Filipiinidelt tõota sid ameeriklased, et nad tulevad [tagasi vabastama Filipiine jaapan laste käest, Ja tegid seejuures katset ;[ Alles 6. oktoobril käesoleval aastal häirida uute Filipiinide ülesehitus- j nõudis ta saadikutekojalt voljtuo tööd, olgu siis bandiitide ässitami - Filipiinidele iseseisvuse andmiseks sega rahu ja korra vastu vßi raa pcflmtilts-«taktilistel põhjustel vfe dioagitatsiooniga. Kõik need; rem kui lubatud tähtpäeval. See te Ühendriikide katsed ei ole mingeid-1 kitas maailmas vaid muiet. tulemusi annud. 18 miljonit filipiinot ei seisa President Roosevelt, kes Filipii enam president Boosevelti taga, nide ülesehitustöö edenemise pärast!- vaid hingestatud Suur-Ida-Aasla rahutust tunneb, andis äsja uuestil ideest alustavad nad uut teed, et mõttetu lubaduse anda Filipiinidelei töötada koos Jaapaniga Suur-Ida varsti pärast sõja lõppu iseseisvus.. 1 Aasia uue korra loomisel. KONVERENTSIPALAVIK Kui sõda on poliitika jätkamine kes ju üsna Õigesti võisid väita, et teiste abinõudega, shs on selge, et ; kui tahetafkse meiega raakida, siis just sõja ajal on ka poliitikal tihti tuldagu meie juure kui me ae peale otsustav mõjki sündmuste da üldse tarvilikuks peame. käigule. Ja" kuna pöhitikat tehak Ei võetud Moskvas arvesse ka se enamasti konverentsidel, siis seda, et P.-A, "Ühendriikide välis oleme praeguse sõja kested üie ela minister Hull tõi välja oina 72 nud arvu riigimeeste eluaastat, mille koorem olevat pi kokkutulekuid. Konveireaitsitamine j kaks Moskva-teekoimaks liiga ras on eriti suupärane inglastele, kes' fee, nagu öeldud, nii Jääb. Vähe. olid minevikus harjunud oma sõ- j I nõudlikel liitlasil tuli rahul olla, du võitma poliitiliste intriigide I kui nad üldse tahtsid Stalini esin abil ja tahaksid meeleldi sedasama dajatega khkku saada. korrata nüüdki. Seepärast näeme Churchilli ennast ja ta ministreid I alatasa reisidel kas N. Liitu, J AmeeÄasse või mujale, kus Briti huvid kipuvad ummikusse jooks-j iha. 1 Neist kohtamistest maailm ta valiselt palju ei kuule, välja ar vatud juhud, kus GhurcME ja Eoosevelt koes laua taga istuvad. Siis reklaamitakse seda kui aja loolist sündmust, mis toovat pöör de senisesse asjade käiku. Üks seesugune ajalooline sünd mus" on ka praegu ettevalmista misel ja seda on hakatud nimeta ma Moskva konverentsiks. Selle sündmuse isaks tuleb pi dada inglaste ja ameeriklaste am must soovi Stahniga või vähimalt ta esindajatega ühe laua taha is tuda. Moskva ei näi sellisest istu misest huvitatud olevat. Välismaa informatsioonide koha selt olevat. Stalin esialgu vastanud, et konverentsil pole päevakorda, sest asjad olevat küllaltki selged. Cburcbil] ja Eoosevelt lubasid Saksamaa vastu luua teise rinde Lääne.Euroopas, nüüd ootab N. Liit juba enam kui aasta'" selle lubaduse täitmist. Sõjalisi teemasid seega arutada ei ole. Ka poliitilisel alal puudu vat kõneaine, London ja Washing ton tunnevad Moskva soovisedeäit järelsõjaaegseis, küsimusis. Kumb ki pole ütelnud, et nad ei aktsep teeri Moskva nõudmisi, vaid on aina rõhutanud koostöö vajadust järelikult pole ka siin millegi üle rääkida. Oma liitlaste pealekäimise taga järjel oli Moskva' lõpuks siiski konverentsiga nõus. Nüüd tekkis küsimus asukoha üle. Inglismaa nägi siin parajat ju-: hust oma prestiiži tõstmiseks ja: tahtis konverentsi kokkutulekut! Londonis. Talle käis juba närvi dele, et kõik senised kohtumised olid toime tulnud väljaspool Briti mõjupiirkonda Washingtonis, Põhja-Aafrikas, Moskvas, mis jät tis kõikjal selge mulje, et Inglis maa mängib oma liitlaste orkestris tähtsuseta pilli. Et Inglismaa siingi ei saanud oma tahtmist maksma panna, on uueks tõenduseks ta tähtsuse vä. henemdsest. Ta pidi jällegi arves tama Moäkva enamlaste loogikat,' I Inglased leiutasid ka vabanduse, milks nad Moskvasse peavad mine ma. Stalin ise tahtvat miste käiguga tihedat kontakti j hoida >a koha peal kõik võimalt- I kud küsimused lahendada, rais säästab aega Ja on seega asja hu. I vides, Pealegi on Inglise välis minister Eden küllalt noor tnl. mene, et Moskva teekonna raskusi ilma suurema vaevata taluda. Mis puutub eelseisva konverent- Jsi hinnangusse- Moskva poolt, siis on tähelepanuäratavaks märgiks asjaolu, et ei Nõukogude ajakir jandus ega ringhääling pole eel seisvast sündmusest sõnagi lausu nud. Selle eest Inglise ja Ameerika lehed ning erapooletud tagantjärele on juba mõnd aega konverentsi paiavikus, milles aga ilmneb palju teesklemist ja oma publiku nina. pidivedamist. Kui seal kõneldakse ~-rakkusist", mis pidavat lahenda misele tulema, siis tahetakse teki tada mulje, nagu oleks Inglismaal ja USA-1 tahet või võimalust enamlaste soovisedeüt parandada või seda koguni tagasi lükata. Oma senise käitumisega aga ei ole anglosaksid selliseid arvamisi kui dagi õigustanud. Mõne päeva eest ütles Inglise sõjaminister Hore Belisha alam kojas:..inglismaa ja USA era ametlikult tunnustanud N. Liidu huvisid nendes piirkondades, mis liitlasvägede poolt vabastatakse." Et see nii on, seda tõendab Moskva esindaja ilmumine nn. Va ti emere-koimisj onl. Kui anglosaksid ei suutnud väi.. tlda enamlaste mõju levimist nen. desse maadesse, mis ei seisa pu naväe. käeulatuses, siis on veel vä hem lootust, et nad suudaksid Stalinile keelata neid piirkondi, mida ta omal jõul loodab vallu tada. Seepärast pole kellelgi usku, et Londoni Washingtoni Moskva välisministrite konverentsiga mille kokkutulek pealegi ei ole vee] kindel saaks järelsõjaaeg seid küsimusi lahendada või enam luse sissetungi läänekultuuri piir konda takistada. Sellest ohust võivad Euroopa päästa ainult võitluseks ühinenud rahvaste relvad.

2 2 Nr. 238 Keedel, 15. oktoobril 1943 KESTI SÕNA Türgi kahe rinde vahel Selge hoiatus Moskva ja anglosaksi inirigantitwe Moskva valitsuse välispoliitilisiu ptnguvahekorras. Edasi raeenutatak meetodeid on praeguse sõja ajalil set et Türgi peaminister Saracogk küllalt hästi tundma õpitud ja keegih raiskas a. sügisel kaks näda ei eksi enam nende tõlgitsemistes. >' lat Moskvas, et sõlmida vastasti Ka Türgi vastavad ringkonnadd kune abistamispakt, kuid tuli tühja mõistsid väga hästi, mis see tä-. de kätega tagasi. hendas, kui tundmata allveelaevad torpedeeiisid Mustas meres Tiirgi Samuti tõrjutakse tagasi ettehei -1 de, nagu oleks Sakaa-Türgi sõprus laevu ja kui levitati kuulujutte Nõukogude sõjalaevastiku arvata e leping julgustanud Saksamaad välja vaist operatsioonidest. " astumises N. Liidu vastu. Kui Tiirgi Keegi ei kahelnud Türgimaai ka Helle lepingu alla kirjutas, siis N, a Liit ei olnud Öriti-Ameerika laag selles, et atentaadi eesmärgis Saksa saadiku von Papeni vastu oli * ris, järelikult oleks pidanud see 1 leping talle aina meeldima. El saa tõendada, nagu asuks Türgi juba äiju ometi lepingute hindamisel tarvi terrori mõjupiirkonnas. Kõikidel on hästi meeles ka Nõuko tada teisi argumente kui neid, mis - olid olemas lepingu sõlmimisel. gude ajakirjanduse ja raadio kalla letungid Türgi kohtule atentaad: Olles pareerinud kõik Moskva süu protsessi ajal. Türgi lehed tõrjusidj distused ja need naeruvääristanud, tagasi rünnakud riiklike institut järeldab Türgi ajakirjandus, et sel sioonide vastu, kuid ei laskunudi hste süüdistuste eesmärgiks pole enamlastega ''poliitilistesse vaidlus midagi muud kui Türgit sõtta kis tesse. ' I kiida. Kuid Moskva provokatsioonid eij Selle kavatsuse eest tuleb hoia lakanud sellega, vaid.hakati kõnele. tada, sest olevat väga raske ütelda, ma üha selgemat keelt. Alles monoj kes sellest kasu saab, kui Türgi aja eest ilmuma hakanud enamlik loobukg erapooletusest, samuti nagu ajakiri ~Sõda ja Töölisklass", mis sageli käsitab välispoliitilisi Küsi 1 olevat suur küsimus, millisel tlusi, avaldas artikli pealkirja all kujul Türgi sõtta astuks ja kuhu ta oma rünnaku suunaks. Kellel on kasu Tiirgi erapooletu sest?" Artiklis käsitatakse Türgi poliitikat esimesel kahel sõja-aastal ja tullakse otsusele, et Türgi olevat alles samra-sammult asunud erapoo letuse positsioonile, kuigi liidu ~plng Inglismaa ja Prantsusmaaga olevat talle määranud mitteaõdiva riigi osa, ja sedagi ajutiselt. Edasi olevat Türgi neli päeva enne sõja algust idas sõlminud Sak samaaga sõprus- ja mittekallale tungipakti, mis olnud tähtsaks lüliks Saksa sõjavalmistustes N, Liidu vastu. Moskva ajakiri järeldab sellest, et Türgi erapooletus tulevat ühekülgselt kasuks Saksamaale ja olevat teda julgustanud kallale tungiks N. Liidule. Nõukogude. ajak:ri lõpetab järgmise tähelepnnu väärsusega: Ku: Ankara loobuks Saksamaad soodustpvaat erapooletusest, siis see kiirendaks Saksamaa vältimatut ka Kuna aga Türgi hoiab tõelist ja tastroofi. Nõukogude avalikkus jäl ausat erapooletust, siis on see ing gib tähelepanelikult Türgi välispo lastele pinnuks silmas. Nii' leidis liitikat ja selle üksikuid faase, et i T:mes"f et sellõ järgi kindlaks määrata oma i suhtumist Türgi hoiakule." t' Türgi avalik arvamine olevat Nähtavasti ei võinud Ankara vas liitlastele, hoolimata nende või tutavad ringkonnad nüüd enam vai- tudest, praegu niisama eba Sel puhul tuleb meeles pidada, sõbralik koi neritie lüüasaamiste et Türg:, kes minevikus 011 otsusta ajajärgul. valt kaasa kõnelnud maailmapoliiti Inglased ja ameeriklased teevad kas, ei lase end nüüdki kohelda 1 vu Äiosjsva ametliku ajakirja, jä meda vahelesegamise vastu. See'sei sukohavõtt on uueks tõendiks era-j pooletnst hoiakust, mille Türgi on! võtnud, kuna see on kõige paremiir kooskõlas ta enda huvidega. Tõrjudes tagasi Moskva süüdistu sed, kon, tateeritakse järgmist: Türgi range erapooletus on kasuks tulnud ka Saksamaa vaenlastele. See erapoole ug võimaldas liitlastele endjd kindlustada Irakis, Süürias ja Egiptuses. Tanu Ttirg: neutralitee dile suutis N. Liit endale säilitada Kaukaasia ja juurepääsuteed Musta merre, samuti jäi vabaks järeleveo tee läbi Iraani. Kui Türgi poleks jäänud erapooletuks, oleka sõela liit lastele ku: ka enamlastele võtnud hoopis teise pöörde. Türgi liitudepoliitika kohta mu, IMI. k. märgitakse, et mitte Türgi. vaid N. Liit on oma seisu kohti muutnud. [ Kui nirgi oleks Mas. aastal oma lepinguist Inglis- ja Prantsusmaaga Järeldused teinud ja Saksamaa vastu sõtta astunud, siis oleks see akt esmajoones tabanud N. Liita, kes tol ajal oli Saksamaaga ]e Türgi avalikkusel aga ei tule ta gasi tõrjuda mitte ainult survet Moskva poolt, vaid tal on samal ajal tegemist ka Briti-Araeerika so sistamisega. Eriti pärast Quebeci konverents: kõvenesid jutud anglo saksi intriigidest Türgis. Iseenesest on ju selge, et Inglismaa ja USA meeleldi teeksid Türgist mittesödi va riigi", keda siis igal ajal oleks võimalik sõtta tõmmata. Nad le piksid ka Türgi erapooletusega, aga ainult tingimuse], et ta oleks nende : tahtmise järgi lükatav malend. Ni] taha ts :d nad, et Tiirgi sabo teeriks lopinguis ettenähtud saade tiste transporti Saksamaale, et ta lubaks liitlastele ~möödaminnes" kasutada oma sadamaid, annaks ta gasi hädamaandunud lennukid lühidalt, võtaks tarvitusele abinõud, m.llede ebasõbralikkus Saksamaa suhtes on selge, kaid mis veel ei põhjusta sõtta sattumist. Türgt vabariigi president JSMET INÖNV tele N. Liidu suhtes, kuid tõotanud, et Inglismaa ei luba enamlastel rii vata Türgi huvisid. Ka USA saa dik Steinhardt meelitas Türgi välis ministri paadisõidule ja seletanud sel puhul, et Türgi võiks kartuseta laskuda Brifci-Ameerika kombinat sioonidesse, kuna Moskval ei olevat kavatsusi Türgi maa-alade vastu. Teisel puhul küsinud Knatchboll: Mida te õieti kardate? Et Saksa lennukid purustavad Istanbuli? Aga seda linna te nimetate ju ise võõrkehaks, ja nii saate tast kõige paremini laht:!" Ameeriklased ei kohkunud tagasi ka selle eest, et moonutasid pea minister Saracoglu intervjuu ühele USA lehele seevõrra ära, et see kõlas poolehoiuna mittesõdivale" hoiakule. Tõeliselt aga ei aja Türgi juht kond polütikat, mis eelistaks üht või teist suunda või laseks end juh tida sümpaatiast või antipaatiast. Ta. ajab puht Türgi huvide po liitikat, nii nagu ta Kellest aru saab. Et Türgi oma delikaatses olu korras on valmis kõigepealt toetu ma enda jõule, näitab ta hool ar toitu ei olnud eesliinile toodud, mee tugevdamise eest. Ainuüksi! i Peagu kogu kuues kompanii kanmöödunud augustis suurenes juht-1i dis ameerika saapaid, Vastupidiselt kond SCK>O noore ohvitseri võrra, jj inglise omadele pole need halvad. Samal ajal ei jää unustusse maa II Tallad peavad kauemini vastu ja kõik, et Türgile oma seisukohti ~väikese rahvana", vaid väljendab, majanduslik ülesehitus: uued raud-1 sääred ei pigista. Ameerikast tu- ~ selgitada". Briti saadik Knatch julgesti oma seisukohti. Seda tegi \ teed, vabrikud ja Jõujaamad on j I leb _ka lihakonserve. Varustuslaos bull-hugeasen, kes kutaii3 Türgit Türgi oma ajakirjanduse kaudu ka \ praeguse Türgimaa tunnusmärk:-: j nägin ma palju ameerika ja ing välisministri Menömencogtu paadi- \. nüüd, võttes põhimõttelise seisukoha ssõidule, olevat laineii kukudes osu deks. Tänavune hea lõikus Türgis lise päritoluga sineleid. Seejuures seda kõrgemate instantside soo- t Vll Mnßkvu oiykatlilrii tanud ~arusaamis Türgi kartus- 'ž võimaldab valitsusel otsuseid teha meenub mulle, et Ameerikast vee sõltumatult sisseveost välismaalt.! Roheline kaardivägi VELLO PEKOMXE 11 RÄTSEPATOÕKODA RINDEL. Riwisle ilmadega,uu,,0.-f latitt otse lageda taeva all ' u jõudnud avarale merele ja sügis tuul ning lained haaravad meid tu gevate kätega. Hüpleme üle lai nete ja miiniväljade. Soolane vesi pritsib meid kaelani märjaks ja J suured rohekalt kristalsed lained I viskavad harju üle paadiserva. I Ronime välja kitsast eeskajutist, sest märgades riietes hakkab külm. Seisame Icolm&kesi keset paati. Tuleb kõrgeid laineid ja vahuprits meid lendab meie riietele. Kuid me seisame ikka seal ja laulame. * Ule meie käib sügistuulte vihane poolel aeti mulla alla ük<? lain nnde sügavas poris, talvises lõika i tegudele, milledest kord kirjutab j mehe tegudest. Mõned säärased komandöri mundris. P vas pakases, steppide päikeselõõsas, ajalugu, mõteldes sakse "Uurile j leheküljed võtab enda alla rohelise tii?hum?i UkUl tulcb Pikkamööda metsapadrikuis ja laiadel väljadel i meenub veel keegi. See on..rohe i kaardiväe kangelaslugu. üle tuulise mere lähemale välke kaib armutu võitlus ning kodutare! kalapaat. Ta toob kaasa sideliinid" i line kaardivägi". Näod meelehei kmtsmisel alguse saanud võitlus J raamatut kirjutatakse edasi. : test virildunud, olid nad sunnitud PTanla3ad!a ssldab k he tagasi. room on sinna kannud rohelise Ega kõik küljed ole ometi verega punase ülevõimu tõttu kodudest Mootor müriseb, mahajääjad leh kaard.vae" tüvest tuhandeid mehi. märgistatud. Küllap tagapool on ja omaste juurest põgenema ning. titavad meile järele. Varsti olemei viletsat relva haarama. Et säi- 1 S ~ Ule rajavas lõpaqi võib, siiski puhtaid ja pimestavalt val uiike olla. I geid. MW>) litada elu, on lihtsad mehed talu Kord tuleb päev, kus Euroopa tare katuse alt, noored poisid1 manner hingab vabalt iga häda klassitubadest ja töölised tehastest,, ohuta. Kord vaikivad kahurid ja metsade, soode ning põõsastike; mehed pöörduvad tagasi koju piki varjul korda saatnud kangelastegu teid, mida mööda nad kord võidel sid, mis edasi elaväd põlvest põlve; des läksid võiduni. koneldavais juttudes. Ja kui võit Nende teede ääres aga ei unus lejate seas Igaveseks on sulgunud; tata kunagi kaaslasi, kellede matka paljude suud ning neid katab jahe lõppu tähistab ainult lihtne puurist muld, ei ole nende teod ega ka sõduri halli kiivriga. tegude mõte läinud mulla alla. Vahel öösiti, kui uni ei tule, tini Mehed metsadest ja müüritüheml sevad närvid pingutusest ja loo kest, mehed..rohelisest kaardi tusetuse soost matab selge mõtte. väest" nad olid hoogsaks sünnl Tuhat väikest kergel survet muu algeks Eesti vabatahtlike väeosa dele, mis on läinud vastu Verd-' Ihkavale idale, et kätte võidelda Keegi lahke proua kutsub meid tuppa tuulevarju. Kahjuks on ta1 undamine. Aga meie laul on tuge abikaasa kodunt ära läinud, ukse-2 vara tuule undamisest Laulame isa tub siis ainsaks masendavaks lukku keeranud ja võtme kaasa koormaks. -1 maast, noorusest ja armastusest. viinud. Ronime aga läbi akna sisse J JsJää vabaks, Eesti meri. jää va Neil silmapilkudel on hea tagasi ja joome sooja teed. vabadus langerud kaasvõitlejate baks, Eesti pind.. haarata. Võtad mõne kulunud ja Varsti saabub koju ka lahke salajaste püüdluste säilitamiseks. 2 Siis hakkavad vilkuma Rukki. vihmas läbiimbunud paberilehe ja j proua abikaasa, kes on mõnusa ju Nüüd pole see enam tagaaetavate rahu plinktuled. Saared on kadu- f lähed tagasi sinna, kus päevad vu-, tuga mees ja kõneleb meile selle inimeste relvitu võitlus ülevõimu J nud pimeda mere taha. Nad aja hisesid uhke hooga. Ja kui tee saare rohelisest kaardiväest. Sest vastu, vaid hädaohtudes karastatud pole küllalt sile olnud rõõmsaks t j eqd püsti, see viimseni paljaks punaste viimaseil võimupäevil kuu meeste hoop kõigi moodsa sõjateh röövitud saarerahvas. Kuigi lau veeremiseks ja inerts kipub up nika vahenditega. lutas üks küla enda iseseisvaks ja puma sügavasse mutta, ammutad i das pole enam ühtki lehma ja lõi Nõukogude Liidust jäävalt lahti. Unustamata julma terrorit ja omakseid on kadunud kas ida teda uuesti sealt roheliste kaardi ~Lõime uppi tüki Nõukogude kor õuduspäevi, on nad endile vaba väelaste killast. mõõtmatusse või tapaohvntena kül tahtlikult võtnud kohustuse relva tli!' T k^'ap ta siis mäda' oli, et -5 ma hauda, ajavad nad end ometi ühe kula mehed sellega said hak abil luua võimalus rahulikuks See on suur ja pidulik raamat püsti. kama." tööks, ja unustamata suuri iihis-! j julgest seiklusvairnust, mida pole..roheline kaardivägi" Nad Olid varastanud punuv lidus-i, haudu, unustamata metsikult riive- Ij kirjutatud ega kirjutata ka kunagi- Olod krilseidanud mõnd irag- jj talud laipu, on nad võtnud oma See on raamat järeleandmatust,, Pusse sellal, kui sõdurid olid Iilmeni! kulunud blokknooti suvepäi kinos. Metsavendade arv oh tõus salajasimaks sooviks ja mõtteks! tõotusest kättemaksule, see on raa- I kes osi. sädeleva Peipsi kaldal, piki' nud juba 300-ni. Punased o.id sügavale südamesse varjatuna va I rriat kõigest, mis ulatub üle igapäe l i tolmust teed kihutaval sõjaväeautol otsustanud sellele..kontrrevolut ju., ranoameeste kojusöidulaulu: 1 vase elu pisiseikade ja jutustab [ jdõruvas pakiruumis, pimedail sü sioonilisele pesale" haarangu teha. Jaa vabaks, Eesti meri, jää va- i -,a suurest ja õilsast,. i gisõhluil kuskil omakaitse mees Haarangu aeg oli määratud kind 1 konnatoas, Saaremaa kalurihütis ' baks, Eesti pind..." j. Selles raamatus seisavad mar laks samale päevale, kui algas j Kord keset kaunist suve kisen-1 kantselt tuttavad mehed minevi- > ning veerevas kaubavagunis. ' sakslaste sissetung saarele. dasid inimesed vaguneis trellide i Saatus oli siiski paremate päe-j I kust, selles raamatus on pildid läbi ns otsustas.roheliste juht" ise j taga ja raudlattide vahelt sirutusid i vade osutid juhtinud, meie poole. terve kannatusrohke ajaloo. Ent asuda rünnakule. Tekkinud kokku sõrmed abi järele. See pilt irvi nendel lehekülgedel kõneldakse Üle viletsuse ja häda, mida enam- nn'nts a"ges umbes kümmekond tas näkku kahckümendale saian korduvalt verest, mis on lõpmatult l lased kaasa tõid. kaudu küuditamis- ' punaarmeelast ja õnnetuseks met dile müüdile tsivilisatsioonist' ja rongide Õudusi ja GPU piinakamb n*" rgunud ja hüübumatuna joosnud sakorpuse juht. See tekitas kätte moodsast kultuurist. rite julmust jõudis aeg, mil lennu haavadest. \ maksu meeleolu ja ta ~ > Veel ei ole vabastatud need käed kid mürisesid üle taeva ja maa sai Ent olgugi need leheküljed veri-' nnnlal Snile- ku' ka PUnajtC mis kisendavad abi järele. Ida : vabaks sõjatules. Kuid mõteldes sed, nad on siiski eepos väikese Punaväelased jutustavad Vangid ja ülejooksikud Nõukogude tagala olukorrast. Naislendur, kes ktdckus taevast kavaleri saatel PK. Vangilangenud ja üle se meheni ja saadetakse siiss gement pimgse lipuga eesotsas, i1 esimesel hetkel naist ära tunda. joosnud punaarmeelased kükitavad f Inglismaale. - Seal tahetavat, meid1 Siis vannutati meid, et me ei tohi j Kui ta mütsi peast võttis, tulid lõkketule ümber ja keedavad en [ anda SJkorski valitsuse kasutusse.!. taanduda sammugi ja peame vilm-1 sealt alt nähtavale lühikesed tu dale kartuleid. Noorim neist on 18, J Detsembris 1941 ja jaanuaris se hingetõmbeni võitlema okupan-1 meblondid lokid, lõigatuna meeste vanim 56 aastat vana. Nad kanna l tide väljaajamiseisis. -Hiljem, kui moodi. '..., vad Nõukogude armee ebasõbra I peitu, algas ärasaatmine. kuid NKVD agendid Mina pugesin leidsidi meie kaotused suurenesid, toodi 1 Esimesed kaks päeva ei soonud likku koltekasprmoii mundrit, mind üles ja ma pääsin vaevui meie reservid 200 km kaugi tselt ta suutäitki. Siis aga andis ta jä. nõõrsaapaid sääresidemetega ja j surmanuhtlusest,. jalamarsi korras kohale." I reie.., Küsisin temalt, kuidas ta nahk- või kanepirihmaga keskelt selle peale tilli meid pommitada, Augustis 1943 tulin ühe karishis kokkutõmmatud pluusi. Ainult vä sest ta oli kukkunud pommituslen rügemendi koosseisus siia. Juhti- Sõda lõpeb, kui kõik enamla hestel on tnel või telgiriie ümber. nukist 3000.in kõrguselt, nagu ta sin üht viiemehelist kuulipildurite Need mõlemad tull neil enne rün sed on hävitatud" J Ise -ütles. Ma oiep enamlane," jagu. Olime otsustanud üle joostai : - nakule asumist ära anda. Kuid vastaš ta, ~ja võitlen okupantide ja tahtsime 15. augustil oma plaa Funaarrneelased S. ja T.on käsiigaüks on toonud kaasa oma katla vastu." Ta ei olevat ainus selline ni läbi viia, kuid kommunistlikudii töölised, üks neist on kingsepp, ja lusika. Kui keegi punaarmeelane naine. N. Liidus on lenmrrügemen noored takistasid selle kavatsuse: teine sepp. Esimene kuulub aasta satub vangi kas või alasti, siis te, kes koosnevad eranditult nais. teostamist, järgmisel õhtul viibisidl.kiikp 1904, ta kaaslane aastakäiku ii-.tesrt. võib seepeale mürki võtta, et ta kommunistlikud noored läbirääki Mõlemad mobiliseeriti märt-, pole oma lusikat maha jätnud. Nõukogude - naislendur on 22 mistel politruki juures. Kasutasime; ste 1943, said augustikuus haavata Nende näod on ükskõiksed. I aastat vaca. Juba enne sõda kuusiis juhust. Oma raskekuulipildu ja saadeti DvoriSt.äesse. Sealt pai- j Enamus on puht idatüübid: kesk I lus ta aerõklubisse, Mobiliseeri jaga.astusime üle silla, kuid varsti' gutati nad 22 tervema mehega, mise kasvuga, tugeva kehaehitu pärast seda tulistati meid ühe misel astus ta vabatahtlikult nais! koonduspataljoni, mis moodustati sega, lihav nina ümmarguses näos. lendurite huuta. Väljaõpe kestis meie oma löökrühma poolt. Kolm1 kolme rügemendi riismelst, kokku Need on venelaste; poolt põlatud üks aasta. Naislendurite rügemen meie hulgast langes. Neljas sattus; 86. meest. uzbekid, kirgiisel, armeenlased, ka 'di moodustas naiskolonel Grizodu ülejooksmlsel miinile. Mina heitsini Nad viidi kohe, eesliinile. Nende zahhid jt. mopdustavad üle kaks käsigranaati löökrühma suu. haavad polnuö veel täielikult pa bova, kes olevat väga stabiilne jooksikute massi ', nas ja võitsin niiviisi aega peltu i ranenud. öösel tehti kindlustus-' naine parimas meheeas". Praegu Mugides oma avalda pugemiseks. Edasiminekul. sattusin töid. Otsuse ülejooksmiseks tegi; juhib ta üht naislennurügernenti, vad nad imestust, et sakslaste poo minagi miinile ja sain käsivarrest-; ' sepp pärast seda, kui ta oli veen j mis a.sub Moskva lähedal. Tema lel on maa haritud, kuna enam vigastada. Umbes pärast kolme kaastööline, naismajor Raskova, laste juures cm see teisiti. dunud, et kingsepp pole kommu tunnist ringiekslemist jõpdsin Sak nist. Ettevaatlikult näitas ta saks- J sai 4. jaanuaril 1942 lennul Stalin ' gradi rinde kohal surma, Halb toitlustamine sa eelpostideni, kes mind vangis laste poole ja arvas, et seab on pa-i tasid. i Noored tütarlapsed ja _ naised, Punaarmeelane Petrov, aas rem. Teine noogutas. Tuleb katsu- J j kes tahavad saada õhuai jätsooni tal sündinud venelane, ütles: Rün Ulejooksmise põhjusena tõi Di da, ütles ta siis. Nii kasutasid nad j ; defcs, õpetati aastal Engelsis dastme sakslasi kolme pataljoniga. mitri F. ette asjaolu, et ta vane üldist segadust, mis tekkis järgmi-, Olin keskel. Kõiik pataljonid moo mad ja õed-vennad elavad Brest. sel Saksa suurtükiväe laskmisel.! šturmani-koolis välja leonukljüh dustasid ühe liini. Pärast rünnaku Litovskl juures ja ta ei teadvat, Sel teel õnnestus nende ettevõte.! tide&s ja tehniliseks personaaliks. Esialgseist osavõtjaist jäi tagasilöömist püüdsime ülejäänud mille eest tal tulnud võidelda. Väeosa ei usu," ütles S., et' J vägedega veel kord läbi murda. neil õnnestub sakslasi lüüa. Kom-1 ' aasta lõpuks järele veel vaevalt Meile on ükskõik"^ munistid moodustavad erandi.. Sõ- Hpool, kuna teised lahkusid abiellu Seal sain paremast reiest haavata. Nad jätsid mind lamama. Kolme Üks seersant ja viis puna armee - da lõpeb, kid kõik enatalased" oh mise või mittakõlblikkuse tõttu. päeva pärast korjasid saksa sõdu-1 last, 19 kuni 42 aastat vanad, sat hävitatud. Oleksime juba ammugi J Kuna naislendureid orienteeru rid mind üles. J tus koos vangi. Elukutselt olid nad üle joosnud, kui olelks parajat ju-i misel ei saanud usaldada, määrati Rünnakul läksime tulle püsti-' kuduja, traktorist, madrus, sepp ja hust olnud. Kuid kommunistid pommituslehnukite raadiosideplda asendis, et saada kas tabamus või tisleri teostavad kõva valvet." J jaiks mehed. Langevarjuga allahü - 1 panüd naislendur tuli seepärast sattuda haavatuna laatsaretti. Pä Rünnakul oli meil tunne, et rast esimest rünnakut 16. augustil me ei ' suuda sakslastele midagi Naine pommituslennukilt ' r.ii-üielda kavaleri saatel Saksa vägede juure. Tema ainsaks soo oli 98 mehest järel' veel 26. Nen teha. Meie relvastus oli küll parem Haruldase linnuna langes neis iviks oli, et teda ta saatjast ei la. dega rünnati veel kord. Palju neist kui sõja alguses, aga selle eest on võitlusis taevast alla keegi nõ.ko- 1hutataks.. Täile tuli aga teatada, järele jäi, seda ma ei tea. Meie väeosa lahrnguväärtus langenud. gude naislendur. Peaksid valeta ma, «et hoolimata sellest, et ta tundeid võitlusjõud polnud palju väärt, Kpidas sõda lõpeb, on meile üks- ji kui ütleksin, et ta oli ipälcs ja Jne austatakse, ei saa aga kahjilks se kuna meie hulgas oli palju siber kõik, peaasi, et ta aga varsti 13- jj tu. Ainult eä võinud selles liiva- f cda soovi täita. last Kuna me nende keelt ei osa peks. Pealetungi alul marssis rü-! ' karva, väga laias lendüriülikonnas 1 Sõjaklrjasaatja Kurt Paul' nud, esines hulgaliselt raskusi. Teadsin ainult väheseid aasia oh vitsere. Punaarmee ohvitserkond koosnes peamiselt suurvenelastest. Arvatavaist sõjatulemusist kõnel Ameeriklased ja Rooma di meil vahe. Kuid kõik soovisid, et võitlused peagi lõpeksid. Toit lustamine oli viimasel ajal vägagi Knltaurihävitajad kultuurikaitsjate osas. USA ajalehe silmakirjalisus halvenenud. Üteldi seda tulenevat järelev-eo raskusist Rünnakule asus kompanii tühja kõhuga, sest takse sisse ka pekki ja' seepi/' t,suurem osa jooksis üle* Seersant Dimitri F., ukrainlane sündinud aastal Orhovos Brest.Litovski juures. Vallaline, dukutselt puusepp ja tisler. F.' eeras endale mahorkast ja aja-, ülepaberist plotskt. süütas selle kke koha 1 ja jutustad: i sümboliks, mille eest me sõdime ja,1941. aasta mais võeti mind ühte J mille vastu võitlevad sakslased. \ otoriseentud jalaväerügementi' I Kui jälgida võitluste käiku, siis htõrkas. Soja puhkemisel tuli- j USA segas end Prantsuse siseasjadesse : teame, et. isegi siis, kui Rooma ie Homeli, kus suur osa rüge-' ; muutuks lahinguväljaks, jääb ta: : Lissabon, 13,10.(DNB) Ühend i endist kohe üle jooksis. Nende1 ikkagi püsima igavese linnana, mil-! i riikide välisrnimisteeriuan Washing ulgas oli no Venemaa sakslast, i i torus avaldas rea ametlikke doku 'eepeale võeti ülejäänud rügemen-1 mente Ühendriikide suhete üle ült relvad ära ja paigutati töö- i Prantsusmaaga, milledest nähtub ataljonina ühte laagrisse Harkovi j selgesti Ühendriikide vahelesega lure. Seal ehitasime võithisposit mine Prantsusmaa asjusse. Doku ioone, Ülejäänud Venemaa saks-1 mendid tõendavad pealeselle, et tsed saadeii Kaug-Itta, uikrainla- ' Roose veli ajal, mil Ühendriigid ed Svetogorskisse, mefe juures: ametlikult veel olid erapooletud, 'iibivad poolakad paigutati ka ku- 1 võttis tarvitusele abinõusid Saksa ugi mujale. j maa huvide kahjustamiseks aasta oktoobris sattus meie' Õöpataljon Saksa suurtükitule alla. ; Seda juhust kasutades jodksid pai- : jud meist jällegi üle. Mind ennast tabati tilejodksuikat&el ja paigutati ühte eripataljorii Starobelskis. Räägiti, et meie arvu suurendatak Lissabon, (DNB) Reuter teatab New York Timesi" järgi, et kindral Montgomeryl näib olevat kavatsus juhtida Saksa peavõttlus jõude Roomast eemale, et takista da Itaalia pealinna muutumast ot sustava võitluse lahinguväljaks. Roomat ei päästeta ime läbi, ja cm vähe väljavaateid, et sakslased teda säästaksid. Nad tahavad te da hävitada või teha Anglo-Amee- 1 rika suurtükkide eesmärgiks, sest nad teavad, et Rooma oh nende vastastele väärtuslik. Nad teavad, et see linn ja kõik, mis temas peo.- tub, kujutab objekti, mida me ta kame üllitada ja mis nemad on jäävalt kaotanud. Rohkem kui ku sagil mujal kohal, mille pärast oleme võidelnud, tunneme instink tiivselt, et Rooma oh selle asja 3e vajavate ees me valvame, või-' deldes väärtuste pärast, mille kesk seks sümboliks.ta on. Rooma on surematuks tõendiks, et kultuur ei saa hukkuda, sest inimsoo vaim tõuseb ikka ja jälle ta kaitseks üles/' Selles peagu vastikus salakava luse ja valelikkuse valangus püüa vad USA väed mängida Itaalia kultuuri kaitsjat, kuna Saksa vä gesid kujutatakse barbaritena. Näh tavasti on unustatud, et omal ajal Anglo-Ameerika terrorilennukid, kui nad enne Badogko poolt sooritatud reetmist ründasid Rooma linna ja sihitult heitsid oma pomme, ei tun nud mingisugust südametunnistuse piina. Uhendriigel ei ole kuigi hea valvata Igavese linna väravaid, et kultuur ei saaks hukkuda" Niisuguste ülespuhutud fraaside ga püüab "Washington asjatult var jata oma kultuurilagedust, mis aval dub iga päev uuesti nii tegudes kud sõnades. Niipalju on kindel, et mida USA väed ei hävita, selle veavad kunsfcigangsterid ära, nagu seda tõendavad rohked -näited Sit siilias ja Lõuna-Itaalias.! Rooma, (DNB) Oma muljeist inglas'- ' jõhia-ameeriklaste sissemarsil Palermosse kõne jalule seada. Seejärele algas les pühapäeval Glulio Cialenti üm b ruskonna talude kavakindel va bari iklik-faž istliku valitsuse saa rüüstamine. Inglise politsei tegi tejaama kaudu. Cialenti! õnnestus hulk haaranguid fašismi pooldajate kümne päeva eest pääseda Sitsii vangistamiseks. Suur hulk Sit liast Rooma. siilia elanikke küüditati Aafri Otsekohe pärast sissemarssimist kasse. Esines ka mahalaskmisi. Palermosse, seletas kõneleja, hak kasid anglo-ameeriklased mitme Kommunistlike jõukude suhtes suguseid esemeid nagu maale, vai pigistavad Inglise sõjaväepolitsei pu ja koguni õmblusmasinaid kok nikud mõlemad silmad kir.nl. ku tassima. Pärast mõni ' päev, Nälg ja terror valitsevad kõikjal. kestnud korralagedust, kusjuures.inglise sõjavägvõimud teevad küll ka kallaletungid tsiviilelanikkon " ränki pingutusi vabatahtlike vär nale ja naiste ja tütarlaste vägista, bamiseks võitlusse sakslaste vastu, mine päevakorras olid, õnnestus, kuld tulemused on vägagi väi Inglise sõjaväepolitseil lõppeks kord kesed. Roosevelti sepitsusi a. Esimeseks dokumendiks on USA riigisekretäri Hulli telegramm tol leaegsele USA suursaadikule Prant. ausmaal 17, juunist 1940, seega veidi enne Saksa Prantsuse relva, vaherahu sõlmimist. 1 Selles telegrammis üteldakse, et president Roosevelti soovil tuleb USA suursaadikul teatada Prant suse valitsusele, et ta USA sõpru se igavesti kaotab, kui ta laseb toimuda, et vaherahu sõlmimisel Prantsuse sõjalaevastik Saksamaale üle antaks. Tolleaegne Prantsuse valitsus ei lükanud seda USA va helesegamist mitte tagasi, vaid las kis oma välisministril seletada, et sõjalaevastikku ei anta iialgi Sak samaale üle. Teiseks dokumendiks on presi dent Roosevelti läkitus marssal Põtalnile oktoobris milles LTL ou Roosevelt Prantsusmaad veel kord üles kutsub mitte laskma oma sõ jalaevastikul langeda sakslaste kät te. Roosevelt ähvardab seoses sel lega Prantsusmaad, rõhutades, et vastandjuhul USA ei võta midagi ette, et kindlustada Prantsusmaale ta ülemerevalduste säilitamist. Järgnevaks dokumendiks on rii gisekretär Hulli ülestähendus kõ nelusest Prantsuse suursaadikuga Washingtonis 4, novembril Sõle kõneluse ajal ründas Huli Prantsuse peaministri Lavali isikut ja süüdistas teda koostöös Saksa maaga. j Kõik USA jaoks i (DNB> EFE Washingtonist teatab, esitas vj?? senaatorit pärast oma tagasi pöördumist külaskäigult sõjapilr kondadesse, senatile aruande, milles ennekõike nõutakse, et Ühendrii ki Julltsus- iuba nüüd kindlus taks tahtsad õhutoetuspunktid pä rastsõjaaja jaoks. Ühendriigid aga peaksid peale õbutoetuspunktlde saama ka teisi baase Euroopas, Aafrikas ja Aasias, mis kindlus tavad tähtsate jõuühenduste kasu tamist Ameerika kaubandusele ja Ameerika sõiaväele

3 Reedel, 15. oktoobril 1943 EESTI SÕNA Linlaste tõhus abi põllutööde teostamisel Avati väljapanek käitis õpilaste töödest Nr rmk. Jõhvi tule õnnetute abistamiseks Rahvakasvatuse Peavalitsuse juhataja B. Meret andis nelja päeval üle ERU esindajale Tallinna vabanemispäeva pidustus test puhastuluna laekunud summa, mis ulatub liigimarg-ani. See raha on määratud ERU kaudu kasutamiseks Jõhvi suurtule õiuietuscl kannatada saanud rahvuskaaslaste abistamiseks. Pildil Rahvakasvatuse Peavalitsuse juhataja B. Meret annab laekunud rahasumma üle ERU esindajale. Rahvatööks võetakse lina vastu kuni 31. oktoobrini. tutvuda. Seejuures olgu juhitud tu ainult 1942 a. saagi normide tält tähelepanu asjaolule, et sugemisel jailt a. saagi arvel avataksef langeb osa lina takuks, miile taga lina vastuvõtmine ümbertöötami. järjel tuleb igal juhul vastu võtta seks alles 1. märtsist osa takulõnga või takuriiet. Lina vastuvõtmist rahvatööks teos Arvestades praegust olukorda, mil tavad K. K. Estonia ja Pärnu lina. esijoones praktilist tarberiiet vaja tööstuse linakokkuostukobad. Linai takse, on rahvatöö tooted otstarbe ümbertöötamiseks viimisel tuleb> kalt valitud ja võimaldavad telli talupidajail vastuvõtupunktis esi. jaile küllaldast valikut. tada ostutõendid a. linasaagi põhi- ja lisanormi täitmise kohta.! Linatööstused käiku Rahvatoölina või -takk peab ole ma pakitud kottidesse, milledes see> Möödunud aastal organiseeriti vabrikusse edasi saadetakse, et sa! Ostland-Faseri poolt Tarvastu val mas kotis valmiskaup hiljem tagasi-1 la linapuhastamistööstuste võrk, ku saata. hu kuulus neli tööstust, Esimese Vastuvõtmisel ei teostata llnasordi1 aasta töötagajärgi kokku võttes sel hindamist, vaid linad saadetakse gub, et tööstused on põllupidajate vabrikusse, kus alles nende sordi[ poolt leidnud rohket kasutamist määramine toimub. Vastu võetaksej Tööstuste käikulaskmisega hoiti soetud lina, harilikku ropsitud linai kokku aega ja tööjõudu. Samast (ilma sugemata! ja takku. Harimatai seisukohast lähtudes alustavad ka iinavarsi või murtud lina selleks> tänavu nimetatud tööstused tege otstarbeks vastu ei võeta. vust välistööde lõppedes. Samuti Kui soovitakse vabrikusse saatal alustab tööga Suislepas kaks ja lina soetult, siis tuleb see ka kor-- Holstres neli tööstust. Kõigile linakasvatajaile, kes liuai ralikult sugeda. Sellest ei ole fcöl müügikobusliku normi a. saa lalt, kui ainult peo otsad peeneks gist niihästi lisa- ku! ka põhinorml soetakse ja keskkoht jäetakse jäme osas on täitnud, võimaldatakse üle daks. Säärane puudulikult soetud jäänud lina ümbertöötamist lõngaks lina arvatakse ropsilina hulka. Ku või riideks, vastavalt Pärnu lina na kõrgema numbri lõnga ja pee toosbuse poolt väljasaadetud proovi nema riide kudumine on võimalik dele. ainult paremast linast, siis on ka Lina vastuvõtmine ümbertöötami nõutav, et parema materjali saami seks a. saagi norme täitnud seks saadetakse vabrikusse ka kõr talupldajailt kestab kuni käesoleva gemat sorti ja hästi puhtaks hari aasta 31. oktoobrini. Pärast seda tud lina. tähtaega a. saagi normide arvel Igas vastuvõtukohas on tabelid enam lina ümbertöötamiseks vastu ei võeta. Rahva toolina võetakse praegu vas riide ja lõnga väljatuleku millega igal linatoojal on võimalik Tartust Tuletõrje manööver õnnestus. Pühapäeva hommikul korraldati Tartu vabatahtlikule tuletõrjele suurem veeüiekande manööver. Ve si tuli üle kanda 1500 meetri kau gusele. Manöövriga taheti selgi tada, kas Tartu tuletõrjujad on võimelised töötama ka sel korral, kui ühes kohas veevärk on pu rustatud ja vett tuleb kustutus töödeks transporteerida kaugemalt. Manööver õnnestus hästi, mis tõendab, et Tartu tuletõrje suu dab häda korral vett üle kanda ka kaugemalt. Manöövrit jälgis teis te seas ka saksa politsei esindaja leinant Feustel. Eesti tuletõrjekor puse pealik Parmask. Tartu abi prefekt Kulmar jt. Viljandist Kõik koolid alustavad tööd. Vil jandis on praegu käimas viima sed eeltööd algavaks kooliaastaks. Nagu selgub, alustavad tegevust kõik Viljandi koolid, hoolimata sõjaolukorrast tingitud raskustest ruumide osas. Kuna koolidesse valitseb suur tung, on Haridusdirektoorium lu banud ellu kutsuda kolmanda esi mese klassi Viljandi 1. gümnaa siumi juure, kuhu võetakse vastu eksamitega. Teistes Viljandi koolides klassi de koosseisus muudatusi ei ole. Viljandimaalt Kinnitati valdade ja väikelinna de eelarved. Pärnu-Viljandi piir kormakomissari p.oolt on läbi vaa datud ja Viljandi maavalitsuse poolt kinnitatud Viljandimaa val dade ja väikelinnade eelarved Üldkokkuvõttes on eelarve tasa kaalus valdade osas rmk. Ja linnade osas rmk. Valdade peamiseks tuluallikaks on isikumaks ja kinnisvaramaks, linnadel ainult kinnisvaramaks. Kulude osas on valdadel suuremad väljaminekud halduskulude arvel, Uudiseid kodumaalt samuti hariduse osas, kuna linna del moodustavad suurema välja mineku halduskulud ja sotsiaal hooldus. Tarvas tust Suguhobused märkimisele. Tar vastu valla hobusekasvatajad pea vad ja a. sündinud, sa muti vanemad märkimata täkud ja märad esitama märkimiskomisjo nile 17. oktoobril Holstre valla Veske taluž, kuhu saabuvad ka veel Suislepa ja Holstre 'aldade suguhobused. Samal päeval kella B 9 toimub samas noorhobuste näitus, kus võib näha ja a. sündinud täkk- ja märasälge ning kodumaal üleskasvatatud sugutäkke vähimalt kuue järglasega ühe kuni kolme aasta vanuses. Rakverest Peeti noorkarja näitus. Rakveres Põllumeeste Seltsi näituse aias korraldati eesti hollandi-friisi ja eesti punase tõu noorkarja näitus Väljapandud loomad olid kalk Rakvere lähemast ümbruskonnast peamiselt Rakvere ja Sõmeru -val dadest Arvestades praegust olu korda, kus ka noorkari peab kas vama peaasjalikult nn. absoluut sete loomasöötade, s. o. kõrstoidi ja karjamaa varal, võis lugeda esi tatud noorloomi niihästi oma vä limuselt kui ka arenemiselt täiest rahuldavaks. Kõikidele näitusel esinenud veis te omanikele määrati Eesti Punas< Tõukarja Seltsi ja Eesti Hollandi friisi Karja Tõuseltsi peolt auhin nad rahas ning esemeis. Erit rõõmustas põllumehi auhindadeks saadud rikkalik kogus tarbekette. Korraldatakse Virumaa erakaup meeste päev. TKK Rakvere esin duse poolt korraldatakse Rakvere; Viru maavalitsuse saalis pühapäe val, 17. oktoobril, Virumaa era kaupmeeste päev. Päev algab kel 14 Rakvere esinduse juhataja V PõllismeM abistas tänava linlast tööpäevaga. Ka noored afeitööteeiiistisskoliuslased andsid oma parima Põllumajanduse Keskvalitsuse maa lõo jõu korraldamise osakonna kaudu 011 käesoleval aasta] linnadest ja aleveist põllutöödele saa detud üle inimese, kes eriti sügisese viljakoristamise ajal on osutanud poilupidajaile tõhusat abi. Ne*' linnainimesed andsid omalt poolt maatoöjõudtiisele 875(300 tööpäeva, kusjuures paljude talude toudes ott tuldud toime vaid linnainimeste abiga. Maatöödele siirdus roaatöüjõu korraldamise osakonna kaudu Tal linnast inimest ja umbes niisama palju teistest linnadest. Kui gi sügiseste põllutööde hooaeg maal hakkab lõpule jõudma, kestab põllutöödele saatmine, linnadest endiselt Keskmisel* läheb ainuüksi Tallinnast praegu iga päev maatöödele inimest. Põllutöödele saatmine kestab seni edasi, kuni maal talviseks vahe ajaks enam töökate järele puudust ei tunta. Linlaste põllutöödele saatmist alustas niaatnöjõu korraldamise osa kond tänavu juba aegsasti, kuna möödunud aasta kogemused näita sid, et kindla kavata tegutsemise puhul võib mõni talu jääda vaja liku tööjõuta. Suurema] osal maatöödele sõit jal st olid juba endil talundid tõo tamiseks valmis vaadatud, kusjuu res paljud sõitsid samasse kohta, kus nad tõotasid eelmisel aastal. Side maa ja linna vahel oli seega teatavas mõttes jalule seatud. On andmeid, et paljud talun did said kuivi- ja lõikustõõd läbi viia ainult linnast tnnlud tööjõudude abil. Sel teel suve kestel põuupidajaid abistanute- arvu tuleb lugeda paa-, riie tuhandele ja nende poolt soo- j ritatud tööpäevade 000-le. Eriti rohkesti kä.ls viisil linlasi j maal kartulivõtmise ajal. 1 Tallinnast põllutöödele sõitjad on j millegipärast eelistanud Viljandi- ja Tartumaa talusid, kuna teistesse maakondadesse sõitjaid on märksa vähem. Suuremate toode hooajal, nagu külv, heinatööd, vil jakoristamine ja kartulivõtmine, on tulnud maatööde korraldamise osa-, konnal Tallinnast inimesi põllutõõ. se päevas keskmiselt välja inimest, kusjuures maaiesõitjate arv i on võimalik noori koolitada ja töö näitab pidevalt kahanemise ten ühel. vaateaknal väljapanek kältis protsessi lülitada. dentsi. õpilaste ja ühelt alalt tei&ele üle maatöödele siirdujate arv vilja Väljapanek, mis iseendast väga Peale maatöö jõu korraldamise läinud Õpilaste töödest. Selle väi koristamise ajal, mil Tallinnast hästi on õnnestunud, näitab sel ' osakonna poolt maatöödele juhitud kese väljapanekuga, mis haarab sõitis taludesse ligi 9000 ini -1 gesti, et tööjõudude rakendamisel linlaste ühe käitise õppetöokodade tööd, ta mest, kes loid kaasa lõikustöö del tööpäevaga. abistas tänavu suvel põllumehi hab Eesti Kutsekogude kutsehari Eestis paigutatakse iga töötaja al njt talle sobivale töökohale, mitt* hulk noori abitöoteeiustuslasi duse ja töösaavutuste tõstmise osa ' ükskõik kuhu. Üldiselt on tänavu tallinlastf linnadest, kellede panust põllutööde läbiviimisel ei saa alahin kond näidata, millise kõrge taseme maatöödel käinud ja töötanud seal Näiteks töötas ühes Viljandimaa. kokku tööpäeva. Umbes nata. talus kogu suve kestel viis tallin sama arvuga tuleb arvestada ka last, sooritades kõik vajalikud tööd,, teiste linnade põllutöödel viibijaid. "üldiselt peab aga märkima, et Viljandi ERÜ kahe aasta kuna talul endal ei olnud ainustki Lisaks toodud arvudele on hulk: kohtadelt saabunud andmete _ pöhjai töövõimelist inimest. linlasi maatöödele siirdunud väljas on maal linnast saabunud tõõjõudu Maatöödele saatmisel on maatöö- 1. i pool maatõõjõu korraldamise osa. dega kõigiti rahule jäädud, lama tegevus oli menukas jõu korraldamise osakond _ pidanud ;!; konna vahendust, kasutades sõida sel teel saadi mitmed hädapärased silmas, et maatöödele siirdujad olek-! vahendeiks autosid ja jalgrattaid.. 1 tööd kiiremini' lõpule viia. Teise tegevusaasta lõppedes on Pealeselle on ringkonmaamet teos ERÜ Viljandi ringkonmaamet koos- 1tanud laste ja emade eest hoolitse tanud tegevudkokkuvõtte, millest smist, jagades välja 1165 ema-eelis Avati teine õppekursus nähtub, et ERÜ tegevus Viljandi- : kaarti ja pidades ülal lastesuvdkodu maal oin olnud silmapaistvalt edukas. sid Heimtalis, Färstis ja Kõpus, ning lastemängumurusid üle maakonna sid võimelised ja oskuslikud talu töid tegema. Linlaste põllutöödele -1 dele välja saata paarisaja ümber saatmine algas juba kevadiste kül ja hooajatööde vaheaegadel vitööde ajal. Tallinnast läks siis inimest päevas. maatöödele 3100 inimest ja umbes Eesti Kutsekogude väljapanekud Kunstihoone esimes'el korral sama arv tõöjõude ka teistest lin Praegu, kus maal kartulivõtmine asefseual vaateaknal nadest. Heinatööde ajal andsid lin. on juba lõpetatud jteha on ko nad maale 4500 tööjõudu, kes hati vaid viljapeksutõid, saadetak Käimasolevate, Eesti Kutsekogude : juba nüüd on eesti õppetöökojad poolt organiseeritud käitisvõistluste * saavutanud ja kui lühikese ajaga sid kokku heina teha töö puhul avati Tallinna Kunstihoone päeval. Kõige suurem oli saksa sõdur-üliõpilastele šeekordseist teüailisist õppekursusist osavõtjaid üle 300 Eile avati Estonia Kontsertsaalis saksa sadur-üliõpilasile korral datud teine tehniline õppekursus * Sõjavägede ülemjuhatuse algatusel sõjaväe põhjaarmeede grupi poolt koostöös Saksa Kasvatnsministeeriumf ja Danzigi tehnika ülikooliga korraldatavaist tehnilistest õppekursustest Tallinnas võ tab seekord osa üle 309 sõdur-üliõpilase. Kursus kestab üle nä dala, kusjuures edaspidi peetakse loengud Tallinna tehnikaülikoolis. Idarindelt õppekursustele sõitnud sõdur-üliõpilaste majutamise ja toitlustamise eest hoolitseb Tallinna standortkomandant kindral major B is 1 e. Pidulikust kursuste avamisestja esimesest loengust loorberipuude ja lippudega kaunistatud Kontsertsaalis võttis osa ka rohkesti au külalisi. Jürjekorras teise sõdur-üliõpilas tele korraldatud Õppekursuse avas Tallinna slandortkomauüant, kes tervitas kokkutulnud üliõpilasi ja soovis kursustele head kordami nekut. Ühtlasi avaldas kindralmajor Bisle tänu põhjaarmeede ülem-. juhatajale kindralfeldmarssal v. Küchlerile, samuti Danzigi teh nikaülikooli rektorile dr. Marty reri 1 e, kes võimaldab kursustel kasutada Danzigi üglkooli õppe jõude. Algav õppekursus ei ole* mitte ai nult tehniliste teadmiste värskenda- miseks, vaid on mõeldud ka rinde sõduritele lühikeseks puhkuseks jal vahelduseks, õhtuti on õppekursus- : lastel võimalus külastada teatreid, kinosid ja kontserte. Führor ou tehnilinele teadu sele eriti suuet rõhku pannud. Seepärast võtab sõdur lahtise südamega vastu, mis siin Tal linnas korraldatavad õppekur susil pakutakse." Leinfeldi sõnavõtuga, mille järele päeva avab TKK juhatuse liige E. Viivalt. Järgnevalt TKK proku rist A. Kippar selgitab erakauban duslikke päevaküsimusi. Päev lõ peb Majanduskoja poaosakonna ju hataja R. Viilupi sõnavõtuga ja läbirääkimistega. Petserimaalt Laulukooride tegevus Petserimaal elustub. Enamlaste võimuaeg hä vitas kõik Petserimaa laulukoorid. Pärast maakonna taas vabastamist püüti laulukoore uuesti rajada, et aga puudusid juhid, kes olid kas küüditatud või siirdunud mujale, siis see ei õnnestunud. Nüüd on Öesti Lauljate Liidu Petserimaa voliniku V. Peerna energilisel kaasabil jõulud niikau gele, et peagu kõigis maakonna tähtsamais keskusis alustavad laulu koorid tööga. Eriti innukalt legutsevad Pelseri Peetri koguduse sega ja meeskoor, kellede juhiks or V. Peerna, maakonnas olevate koo ride juhtideks aga on peamisel kohalikud õpetajad. Saaremaalt õppejõududele määrati käitis vahendajad. Saaremaa õppejõudu dele on määratud käitisvahendajad Peakäitisvahenda-jaks määrati Ku ressaares kapten Julius Teäre me rekooli direktor kapten H. Mari puu, kuna maakoolide õppejõudud: käitlsvahendajaks määrati igas vallast üks õpetaja. Linatalgud haripunktil. Saare maal, eriti Pihtias, on alanud lina talgude hooaeg, mis jõuab hari punkti läh nädalail. Iga: külas, samuti neagu igas talus kus linu ulatuslikumalt on kasva tatud, korraldatakse talgud. Ümb ruskonnas on linatalgud teatavak: suursündmuseks, kuna nendest võe takse rohkearvuliselt osa erit noorte poolt, kes pärast lalguti lõppu kogunevad õhtul seiul.ik keks mängudeks ja lauludeks. lõpetas Tallinna standortkomandat oma avasõnavõtu. Tallinna standortkomandandi kõncle järgne'; kolmekordne -Sieg heil" Führerile ja lauldi saatel ühiselt Saksa hümne, Põhjaarmeede grupi ülemjuhataja feldrharssal v. Küchleri poolt andis üle tervituse hauptmann prof. dr, Both, lugedes ette feldmarssali lä kituse, Ta ütles muuseas: Feldmarssali nimel kui ka isikli kult soovin ja loodan, et töö järg nevail päevil teile rahuldust annab ja kursused tulevikus edasiõppimist kergendavad. On ju mõned teist juba kuni kuus aastat sõjaväes ja seega on teadus lik töö vabest võõraks jäänud. Kui sõila lõpeb, pöördute ta gasi oma Õpingute juure ja jät kate saksa teaduslikku tööd. teie endise Ja tulevase teadusliku töö vahel. Et sõjategevusest hoolimata õppe kursus! korraldatakse, siis näitab see tehnilise teaduse tähtsust. Pea legi on akadeemiline järelkasv väi ke, mispärast antakse teile võima lus õppimiseks ja kohustatakse teid võtma seda eriti tõsiselt." Järgnevalt tervitas õppekursuslasi Danzigi tehnikaülikooli rektor dr. Martyrer, soovides, et kursus! annaks sõdur-üliõpilastele kujut luse saksa inseneride ja tehnikute suurtest ülesannetest pärast sõda. Eelmine kursus näitas, et niihästi üliõpilased kui ka õppejõud said sellest palju õppida, saavutades : teadusliku sideme rinde ja kodu maa vahel. Muuseas soovitas dr. Martyrer kursuslastel kasutada ju hust ja tutvuda Tallinna vaatamis väärsustega. Esimese loengu eilse õppekur -1 suse kavas pidas Danzigi teh nikaülikooli õppejõud prof. Schwenkhagen ; teemal Tehnika tähtsus totaalses sõjas". Kursuste avaaktust kaunistas muusikapaladega tallinna Ring-1 häälingu orkester Roman Toi ju hatusel, mängides Joh. Stamitzi Õppekursus on mõeldud sidemeks i Reuter-sümfoonia. Rida põllumajanduslikke erikoole asub tööle Lisaki põllundus- ja aianduskoo-1 lidele alustavad eeloleval õppeaas-' tal tegevust veel mitmesugused eri koolid karjatalituse, karjakontrolli, piimanduse ja teistel aladel. Karjatalttajatekoolide ülesandeks on ettevalmistus karjaravitsejaahi ja karjaravitseja kutsele. Õppeaeg vältab üks aasta neile, kes omavad vaid üldise eelpraktika talunditöö des, ja veerand aastat neile, kes omavad kaheaastase praktika kar janduse alal. õpilasiks võetakse 17 a. vanuse alammääraga 6-kl. algkooli lõpetanud noori, erandjuh tumeil ka noori 4-kl. algkooli hari dusega. Üheaastased karja talitajatekoolid asuvad õisul, Väimelas, Paekülas, Purilas ju Penijõel ning veerand aastale õppeajaga koo] Vodjas. Kontrollassistentide ettevalmista miseks tegutsevad kaheaastase väl jaõppega koolid Vahil, Säreveres ja Kuremaal. Esimesse klassi võe takse vastu 16 a. vanaks saanud 6-kl. algkool: lõpetanuid, kes oma vad [uaktika talunditöödes. Teise klassi võetakse vastu paremaid kar jaraviisejatckooli lõpetanuid. ; Õisu piimanduskoolis valmistatak se ette rnfieriablde ja meierite küt isele. Kaheaastase õppeajaga kooli j võetakse va: tu 18-a. vanuse ülem määra ja kaheaastase eelpraktika j juures 6-kl. algkooli lõpetanuid.!kooli juures töötab ka kaheaastane juustumeistrite ja üheaastane koore jaamajuhatajate eriklass. Kuusik n põllumajandustehniline kool valmistab ette traktori juhte ja muid oskus töö jõude põllumajandus liku tehnika alal. Kool sisaldab Peamiselt lühiaegseid erikursasi ja annab põllupidajaile oskusi ning teadmisi masinate ja riistade ning põllumajandusliku tehnika käsita mise alal. KJassiloterii võidupiletid asetati loosirattasse ERÜ kolmanda klassiloterii 3. klassi loosimine toimub eeloleval esmaspäeval ja teisipäeval Tallin nas, Niguliste 12, algusega ked üheksa hommikul, kusjuures võidu sedelid asetati loosirattasse luba möödunud teisipäeval. Loosimisele tuleb üldse 2500 või tu, kusjuures suurimaks võiduks oa Metsnike ja praakrite ametikoh tadel vajaliku metsatehnlk ukutse annab Tihemetsa metsatehnikum, kus kooli astujailt nõutakse gümnaa siumi kahe klassi või kaheaastase kutsekooli eelharidust. Õppeaeg koolis kestab kaks aastat, kusjuures selle juures töötab veel 1-a. õppe ajaga metsavahtide eriklass. Eriharidust peale üldise põllu majandusliku ettevalmistuse maa paranduse, rohumaade- ja sookul tuuri ning turba tööstuse alal pakub Tooma põllutöö- ja maaparandus kool. õppeaeg on seal kaks aastat ja õpilasiks võetakse 17 a. vanaks saanud 6-kl. algkooli lõpetanuid. Vaekülas ja Vodjas asuvasse töö juhatajatekooli võetakse vastu 17 a. vanuseid algkoolilõpetanud, kes omavad talunditöö pi-aktika. Kahe aastase õppeaja järele saavad kooli lõpetanud tööjuhataja-eestöötegija kutse. Tarvastu põlluuduskoolil äie poolesaja õpilase Möödunud õppeaastal tegevust alustanud Tarvastu uuelaadse põl lundusõpiiastekooli vastu valitseb elav huvi. Algaval õppeaastal tõo tab kool kahe klassiga, kusjuures teise klassi õpilasteks loetakse esi mese õppeaasta kursuse lõpetanud 26 õpilast. Esimesse klassi võetakse mõle mast soost algkooli lõpetanud noori. Huvitav on märkida, et möödunud õppeaastal oli Tarvastu põllundus õpilastekool ainuke Eestis, kus õpi laste arvust moodustasid rõhuva enamuse tütarlapsed. Õpilaste üld arv algaval õppeaastal on Tütarlaste õppekava rikastub tä navu teoreetilise ja praktilise kan gakudumisega. Raskusi on kudu ni ism aterj ai ide so etam ise ga, kuid siin tuleb rakendamisele kaltsvilla ne ja takune materjal rmk millele võib lisanduda õnnelikul juhul preemia riigi marga suuruses. Teisteks suuri maiks võitudeks on üks 5000-rmk., üks 3000-rmk.: neli 2000-rmk., küm me 1000-rmk., kümme 500-rmk. ja kakskümmend 200-rmk. võitu. Pilettomanikud, kes mõningail põhjusil pole jõudnud oma pileteid ümber vahetada, võivad seda teha veel kuni laupäevase (16. oktoober) tööpäeva lõpuni ERÜ klassiloterii keskmüügikohas, Aia 12. Raskustesse sattunud ralmiskaas- ; laste abistamisele on omistatud suurt tähelepanu, kusjuures ring konnaameti piires jaotatakse alatist abi ümmarguselt kahesajale pere konnale. Eriliseks tegevuseks ring konnaametile on "olnud tänavu ke vadel Nõukogude Liidust pääsnud eestlaste eest hoolitsemine. Enamlaste poolt mobiliseeritud ja kanni kannatus teekonna läbiteinud eesti meeste abistamiseks nende jõudes Viljandi laagrisse korraldati korjandus, muis tõi kokku hulga ese meid ja toiduaineid. mitmes paigas. Viljandis asuv ERU rahvaköok on ümmarguselt viiekuise tegevuse jooksul välja jaganud liitrit sooja suppi, kusjuures alatiste toi dulolijate arv ulatub 800. Praegu on ringkonnaametll lõpetamisel tervituspakikeste valmistamine eesti rindevõitlejaile eelseisva Eesti maa ala lõpliku vabanemise aastapäeva puhuks. Üldiselt on ERÜ organisatsioon Viljandimaal kogu ulatuses ellu ra kendatud, moodustades endast maa konnas 27 ERÜ piirkonda. Tallinna teateid Veotalitus vedas kaupu Neü päevil möödus kaka aastat päevast, mil alustas tegevust Tal linna veotalitus. Eui talitas kaks aastat tagasi asutati, oli veopargi seisukord äärmiselt vilets. Autod olid enamlaste poolt ära viidud või hävitatud, hofou-stepark täielikult laiali pillatud! ja desorganiseeritud. Esiälgseist raskusist ülesaamiseks rakendati tegevasse suuremal ar vul linnaümbruse talunike hobu seid. mis olude oma otseste ülesannete juure tagasi suunati. Praegu on veotalituse ümber koondatud võrdlemisi suur arv veoautosid, milledest osa on era/veokid, (ja voorimehi. Peale nende op. olemas veel väike arv sõiduautosid, Tnig leiavad, rakenda mist haigete transportimisel ja muudel vajalikel juhtudel. Kaheaastase tegevuse kestel on veotalituse poolt veetud autodega üle ja hobustega üle tonni mitmesuguseid kau pu. Möödunud aasta kohta on Arnu Sork 50-aastane Tuntud tuletõrje- ja spordijuht, tuletõrje Harjumaa brigaadi pealik ning EKP spordiameti administrat siooni ja organisatsiooni inspektor Arnu Sork pühitseb täna oma 50. sünnipäeva. Arnu Sork sündis Kad rinas 15. oktoobril Juubilar võttis osa Vabadussõjast, kus ta sai raskesti haavata. Parast Vabadussõda töötas A. Sork võim lemisõpetajana ning kasvatajana Harku ja Laitse parandusasutustes, kus viibis kuni enamlaste võimule tulekuni. Edasi on juubilar osa võtnud kaitseliidu tegevusest ja ol nud Harju maleva spordipealikuks. Tegevust tuletõrje alal alustas A. Sork lõ aasta eest Harku vaba tahtliku tuletõrje ühingu asutami sega, mille juhiks ta oli üle kümne aasta aastal valiti juubilar Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu juhatuse liikmeks, millisel kohal ta tegutseb praegugi. Pikemat aega oli A. Sork liidu abiesimees ja juh tis seega liidu tegevust aastal nimetati juubilar Harjumaa brigaadi pealikuks, mis sugusel kohal ta tegutseb praegugi. Samuti oli A. Sork viis aastat Eesti tuletõrje ajakirja vastutav toime taja. Oma tegevusaja vältel on juu bilar EVT Liidu esindajana viibinud Latis, Leedus ja Soomes sealsete tuletõrjetega tutvumas ning omab mitmeid välis- ja kodumaa tuletõrje au-,ning hoolsusmärke. A. Sork on üks meie populaar seimaid tuletõrjejuhte, kes,on igal pool oodatud ja armastatud külaline. Tema teened Eesti tuletõrje arenda mises on suured. Avatakse meistriklass Käesoleval aastal avatakse Tal linna kolmanda töostusõpilaste kooli {end. naistööstusõpilastekooi) juures peale töostusõpilastekooii klasside veel üks meisterklass, kuhu võetakse vastu oskustöölist, kes soo vivad lähemal ajal minna meistri eksamitele. Meistriklassis õpetatakse eesti keelt ja kirjavahetust, saksa keelt, matemaatikat, füüsikat-keemiat, vastavad arvud 700 (XM) tonni ja tonni. Vedude juures peetakse võimali kult silmas asjaolu, et autod laa dimiskohta ei sõidaks tühjalt. Ha rilikult viiakse kaasa tööstuskau pu ja tarbeaineid põllumeestele. Üldiselt püütakse vedude teoteta*- misel jääda Harjumaa piiridesse. Alates möödunud aasta sügisest korraldati uudse üritusena kütte puude vedu talgute korras. Sel viisil on siiani kodanikele ja asu tusile puid toodud umbes 120 tu hat ruumimeetrit. Praegu on küttepuude toomine jäetud tagaplaanile ja pearõhk on asetatud kartulite. ning juurvilja veole, sest see tuleb tingimata enne külma tulekut lõpetada. Kodanikud, kes tahavad oma juurvilja, puid jne, lasta veotali tuse poolt ära tuua, peavad laa dimistööd ise toimetama, kuna talituse käsutuses ei leidu laadi mistöölisi. arvepidamist ja kalkulatsiooni, kut sealast joonistamist ja joonesta mist, tööala õpetust ja tööõpetuse metoodikat neis piires, nagu see on tulevasele meistrile vajalik. Õpilaste registreerimine toimub tööstusõpilastekoolis K. Pätsi 6-b, igal tööpäeval. Praostkonna lastetöö abi lised tulevad kokku Tallinna praostkonna lastetöö abiliste kokkutulek sügisese tööaja alguse puhul toimub täna, reedel, kell 10 Jaani koguduse kantseleis, Lembitu 2. Kõneleb praost Tahevali. Järgnevad tunnid on iga kuu esi mesel reedel, mida peavad praost konna õpetajad. Täna järeleksamid naba tööstuskoolis Õppetöö algus Tallinna naha töcstuskooiis, miile asukohaks oti Viru 14, on esmaspäeval, 18. ok toobril, kell 9. Järeleksamid korraldatakse täna, reedel, kell 10. Tallinna õhtutehnikumis (Karu 16) algab õppetöö samuti 18. oktoobril kell 19. Pimendamise aeg täna Algru? kell 17.25, lõpp kell Perekonnaseisuteated Tallinna Unna perekonnaseisuametis on registreeritud Järgmised perekonna seisumuudatused: Sünnid'. Roman Krehhov; Mlivi Ki buspuu; Aimi Haavisle; Sirje VasemSgi. Abiellu missoovld: Rein Pa rasmägl ja Erna Merits: Oskar Vest Ja Seila Roodma; Aado Trirbmann Ja Ellen Talvik' Voldemar-Johannes Bratmann Ja Aino Roostalu. Abiellumised: August-Voldemar Tedderov ja Maria Ermann; HeinrJch- Johannes Aasamaa ja Hele Rajasmaa; Jaan, Lõhmus ja Salme-Lehle Soop. Surmajuhtumid; Jelizaveta Koževnikov, neiuna Jurevits, 70 a.; He lene-catharine HindrJkov, 68 a.; Mihkel Laln, 74 a,; Peeter Nomm, 73 a.; Anna Kalinin, neiuna Treimann, 74 a.; Os vald Mets, 41 a,; Grigori Bondarov, 23 a. Valveapteegid Tallinnas Reede ööl vastu laupleva; Tartu mnt. apr,. Tartu mnt. 43. tel ; Rae apt.. Raekojaplats li, tel, ; linna I apt., Pärnu mnt- 10, tel ; Narva apt., Adolf-tiitLerl 24, tel

4 4 Nr. 238 EESTI SÕNA Reedel, 15. oktoobril 1948 Sõda ja noorus Hiljuti. astusid meie sõjamehed relvaga peos kolmandasse sõja aastasse. Kui nad kaks aastat taga.tf. kok ku t.vhd, et i:õikussq minna, moo dustas meie tollaste rahvuspatal jonide ja julgestusüksuste valdava enamiku just noorus. Oli palju neidki, kes polnud veel jõudnud juriidilisse täisikka, need said astuda, sõjaväkke ainult vanemate kirjalikul nõusolekul On loam?.ilikt et nende nõusole ku hankimiseks tuli ära kuulata palja, koduseid mfmiluusi ja hoia tusi, uõib-olla- isegi palveid, Aga nõusolekud toodi peagu eranditult, seal polnud ükski hind II iga kal lis. Perekonnad raatsid om.a poi sid siis parimate soovidega võit lustecdele, kuhu neid viis puhas ja aus sõjavaim, mille moti veeris enamlusevastase võitluse tarvüisus. Nüüd on seitsmeteistkümneaas tasecl saanud üheksateistkümnes- Cektf ja nendest vanemad oma korda kaks aastat vanemaks. Need kaks aastat on kristalli seerinud nende mõtteviisi ja suh tumist maailma aegadele. Nende omaaegne peagu alateadvuslik vai mustus on kivinenud nende elu j Alati pakitakse püstolkuulipildu filosontjnks, mis lasub ra dse j jad ja muu hädavajalik enne ära järjekindlusega nende tegudel ja, I sõitu bandiitide piirkonda ühtede ja mõtetel ja mis muudab neid sise samade käeliigutustega. Aga täna miselt palju vanemaks kui seda lon neil juures teatav hoog. Me ' kõik rõõmustame selle sõidu üle näitavad nende elatud aastate ar 1 koos oma võitlusüksuse komando vud Sest rindetules küpsevad! riga, sest mehed paratamatult, kiiremini ja Führer on annetanud meie on korraga mitmeid arengujaa- jahiüksuse eesti vabatahtlikele Se läbi tegemata need, mis nad ; esimesed Raudristid, praegu, oh; tõsised, kaaluvad ja mis obersturmbannführer täna ta veendumustega mehed, kes On. hab üle anda nendele, kes seda on surmaga rinnutsi koos seisnud ja pälvinud. kannud oma elu hinnaga vastu Oleme L. asula jätnud kaugele tust isamaa tuleviku eest. seljataha ja meie auto raputab meid sõidul üle kaigastes ja läbi Vahest parimini on kommen veega täidetud mürsuaukude, Ko teerinud nende noorte ja kõikide hal, kus me tegelikku teed maha meie sõjameeste teguviisi ühe jättes pöördume kohati ürgsena rahvuspataljoni ülem pataljoni näivasse metsa, ootab meid jalg ratturite luuresalk, kes on ümbru teisel aastapäeval, kui ta ütles: ses luurel, "üks väike hobune talu Tänasel pidulikul päeval ta vankri' ees ou surmani ehmunud, haksin meele tuletada ka neid, kui temast mööda kihutame ja 0. kes ei viibi enam minuga. Nende külasse üksuse toetuspunkti sõidame. vaim elab edasi ega kustu kunagi. Need on tublid poisid, kes rivis Need ohvrid kohustavad meid tatult seisavad enda poolt valmis võitlema võiduni Ja. me teame võit jääb meie päralt, -Kord sün- 1 nib jälle vaba. Eesti ja see Eesti saab aru,?nida on teinud ta 1 unterseharführeri, kes on ühtlasi komandoführer, ettekannet räägib mehed.", SS-obersturmbannführer Tr. oma Küllap sõjaajal valmib noorus jmeestele. Ta räägib südamlikult kiiremini tagalaski. Tagala noo- imeile kõigile. Aga nendele ruse üheks imperatiiviks aga ol eesti SD-vabatah tlikele pole gu, et ta kasvataks oma. südamed vaja pikalt rääkida võitluse rindemeeste mõtete vääriliseks. mõttest ja hädavajalikkusest. Sõda toob paratamatult kaasa ] Nad on peagu kõik verinoored, ka väärnähtust. Kui hiljuti üks 11j noorim on napilt 18-aastane, kuid vanem mees katsus veenda üht ometi ei tunne keeffi paremini noort viieteistkümneaastast poissi, enamlaste koledusi kui nemad. Paljud nendest olid enamlaste poolt?ces tegeles -Rtkäeüriga, tema te mobiliseeritud või varjasid end gevuse alatusesj silmitses see teda õigeaegselt metsas. Ja igaühel vaikides Ülalt alla ja lausus siis neist on keegi perekonnaliikmeest suureliselt: ~ Kuule, onku, fcut langenud GPU ohvriks. See jube tahad, osta?) sulle uue ülikonna elamus on neisse sisendanud põhja tut vihkamist enamluse vastu, mis ka selga/*' sunnib neid ikka ja alati karmiks, see oli-vahest üks halb juhtum halastamatuks ning ühtlasi tule tuhande hea hulgast. Ta aga olgu musrikkaks võitluseks salakavalate bandiitide vastu. õpetavaks hoiatuseks, mis sunnib meid pöörma erilist tähelepanu Meie obersturmbannführer kõne leb saavutuste tunnustamisest, mis nooruse probleemidele. täna leiab oma välise avalduse, ja ükskord asume oma kodumaad kutsub siis ette leitnant N., all kultuurselt, majanduslikult ja po ohvitser L., ülemkapral J. ja las kur L., kes täna saavad vapruse Kõrgem tunnustus bandiitide küttijaile Rindetules Julgeolekupolitsei ja SD-jahikomandodesse kuuluvaile eestlasile annetati Raudriste Eesti grenaderide ja idapataljonidesse kuuluvate vabatahtlike vaprus võitluses enamlaste vastu on seni leidnud tunnustamist arvukate Raudristide annetamisega. Samasugust vaprust on aga üles näidanud võitluses enamlike bandiitide ning langevarjurite vastu ka need eesti mehed, kes kualuvad julgeolekupolitsei ning SD-jahikomandode koosseisudesse., Allpool loeme lähemalt Raudrisikie annetamisest nendele meestele, kes halastamatult ning ennastsalgavalt on jälitanud ja küttlnud neid enamlaste kasilasi, kes bandiitidena või langevarju ritena on rinde tagalas püüdnud taotella normaalse elu ning ela nikkonna töötahte kui ka julgeoleku häirimist. tatud väikesel spordiväljakul ja ootavad oma vana", Pärast pikakasvulise relva-ss SIDE PEAB OLEMA KORRAS. Et luua kiire ühendus väeosade vahel, neetakse kaabel maha hobuse seljast. Erilist osavust nõuab see ratsanikult, kel traat pika rid vaga tuleb asetada vajalikule kõr gusele, kusjuures on tarvis täpselt juhtida hobus' SS-sÖJaklrJas&atJa F. Frltsch. võitluses bandiitide ning lan gevarjurite vastu. Ülemkapral- J, on kahe viimase aasta jooksul saanud neli korda haavata (koklcu 26 haava) ja on asunud alati kahe parast tervene mist oma gruppi juhtima. Ja siis laskur L, üks meie noorimaist kamraadidest, kes pä-, rast mõndagi hästimöödunud lahin gut sai märtsi? peast raskesti hn'1- vata. Kõik olid kaotanud juba ' E. 2. klassi Raudristi üle kapral lootuse selle vapra poisi ellujäämi P,-le. Oma lühikeses sõnavõtus seks, kuid noormehe tervenemistahe! rõhutas ta üksuse erilist vahvust oli tugevam. Nüüd on ta juba 14 :ja visadust võitluses bandiitide päeva jälle meie juures ja pakitseb võitlustesse. trks, kellele on annetatud Raud rist laskur Lth., puudub täna meie hulgast. Ta eaab oma Raudristi hiljem, sest ta lamab pärast oma vasaku käe amputeerimist laatsaretis ja ootab tervenemist Lõhkekuul on purustanud ta käe lahingus parašütistidega. Kuid ta teatas juba, et tuleb meie juure kindlasti tagasi. Võitlustes aga peame ta paratamatult koju jät ma, nii kibedust tekitav kui see talle ongi.? Obersturmbannführer lõpetas oma sõnavõtu vihjega, et täna ei saa dud tunnustada kõiki, kes seda on pälvinud. Edasi manitses ta mehi väsimatule kohusetäitmisele ja hüüdis Füürerile Sieg-heiH, millega jahikomando mehed ühinesid, 9S-u nters turmführer Büttner Jälle kahele eestlasele Raudristid Hiljuti annetati Führeri - poolt Raudrlst eesti vabatahtlike patal joni ülemale kapten Soodenile, Kapten Soodeni juhtimisel võit lev Eesti rindepataljon on kirjuta nud lahinguis palju kuulsusrikkaid lehekülgi oma ajalooraamatusse. Juba veebruarikuu algusest peale alustas üksus oma taaskordseid nndevõitlusi Leningradi raskeis tõrjelahinguisj milledele järgnes te gevus Ilmjärve ääres. Olles sealt välja vahetatud, siirdus " pataljon otsekohe uude rindelõiku, kus ta jatkab praegugi veel enam kui pool aastat väldanud pidevat rasket rin de võitlust. Hiljuti täitus kaks aastat pa taljoni formeerimisest, missugust päeva tähistati rindeolukorrast tin gitud tagasrhoidl:kküsega. Märkimisväärne on veel, et pa taljon võitleb alates formeerimise esimestest päevadest idarindel pi devalt. Neil päevil annetati 2. klassi Raudrist julgeolekupolitsei ja SD jähikomandos teenivale eesti kapra lile P.-le vapruse eest. Jahikoman do on juba kauemat aega raken dunud Vene ruumis võitlusse ban diitidega, saavutades oma üksusse kuuluvale meeste vahvuse tõttu suure menu. Pidulikuks sündmuseks ülesrivis tatud eestlaste ja sakslaste juures olekul andis SS-hauptstunnführer ' vastu. Raudristi annetamine kapral P.-le ei tähenda mitte ainult tun nustust tema isiklikule võitlusval midusele, vaid ka tema üksuse ja kogu eesti rahva võitlusvalmiduse allakriipsutamist heitluses enamlu se vastu ning samuti ka kokku kuuluvustunnet rahvaste vahel, kes Suur-Saksamaa juhtimisel töötavad uue Euroopa ülesehitamisel. Raudristide üleandmine lõppes 3JSieg-heIl"-hüüdega Ftihrerile ja Saksa sõjavägede ülemjuhatajale Adolf Hitlerile. Eesti- vabatahtlike väeosade kitid ralinspektor pbetjührer Soodla titt» sakitl ning, saksa julgeolekupolitsei ja S,D komandör Eestis SS-sfcurrti bannführer Baatz vestlemas SS juhtidekoolt lõpetanud eesti chvit seride koosviibimisel. Estonia Valges saalis SS-juhtide kooli lõpe tajad kodumaal Neil päevil saabus kodumaale puhkusele rida hiljuti relv-a-ss jüh tidekooli lõpetanud Eesti brigaadi ohvitsere, kelledele Omavalit suse juhi korraldas Estonia Valges saalis vastuvõtul Sellest võtsid osa kindralkomis sari esindajana Tallinna linnakomis Keskvalitsuse juhataja Leik, ERU peajuht Leesment, Rahvakasvatuse Peavalitsuse juhataja Meret, arve kontrolli juhataja Mei ning rida omakaitse ja Eesti Omavalitsuse juhtivaid ametnikke. Koosviibimise algul pöördus noor es relva-ss-juhtide poole kõnega sar SA-oberführer Walber, Saksa. Eesti Omavalitsuse juht dr. Mäe, julgeolekupolitsei ja SD-komandör tervitades neid ohvitseridekooli 15- Eestis SS-sturmbahnführer Baatz,, petamise puhul ja soovides edasr Eesti väeüksuste kindralinspektor pidiseks tegevuseks kõike head. SS-oberführer Soodla, majandus Kindralkomissari nimel tervitas oh ja rahandus direktor dr. Wendt, sise vitsere Tallinna lirmakomlssett SA direktor Angelus, Põllumajanduse : oberführer Wa 11 er. Viru noored Eesti brigaadi külalisteks Meelejäävad õhtud brigaadi õppelaagris SS PK. Viru noored tulid nii, et meie,' eesti grenaderid, neid ei teadnud oodatagi. Äkki olid nad ühel päikesepaistelisel päeval meie õppelaagris. Aga nii oli see ka kõige parem, nii säästsid nad meid ootamlspalavlkust. Teretulnud aga olid nad meile südamest. Selles veendusid nad kindlasti isegi selle mõne päeva jooksul, mil nad viibi sid grenaderide keskel õppelaagri sihvakate mändide all. Seda kinni tasime me nendele igal õhtul ma ruliste kiiduavaldustega laagri tea terbarakis. Ja tublid olid nad, need meie noored külalised ja meelelahutajad Rakverest ning mujalt Virumaalt. Viiepäevase matka väsimus polnud jõudnud nende ilmest veel hajuda, kui nad tüdrukud ja poisid vär virõõmsata rahvariideis olid ri vistunud lavale. Kuid silmis helkls neil jällenägemise rõõm ja uhkus, et kõigest hoolimata on ikkagi jõu tud pärale, Alt saalist särasid nei le omakorda vastu sadade grenade ride silmapaarid täis ootust ja uu dishimu. Noored külalised üllatasid meid ülimal määral. Kui eelmised õppe laagrit külastanud kodumaised tru pid olid head, siis oli Virumaa noor te trupp väga hea. Nad olid oma eeskava koostanud leidlikult, haa rates kuulajaskonda järjest tõusva pingega, kuni lõpuks polnud enam vahet lava ja kuuldesaali' vahel. Oli vaid üksainus ühine eestlaste pere, kes valas ühisesse laulu oma kodu maa-armastuse ja ühtekuuluvus tunde. Brigaadi marsi sõnad... sest kohustus püha.meil täita. Eesti tulevik, see meie kõikide siht, mille eest tuleb surra või võitar said neil õhtuil kõigile grenaderi dele lipukirjaks. Vaimustasime, nähes eesti tüdru kuid ja poisse rahvatantsurütmis i Nad näitavad mälestuseks saadud hõljuvat üle lava, mille taustaksk raamatuid ning lilli, mis on kasva oli Eesti rahvuslik sini-must-valgei nud Õppelaagri väljadel ja mis ning Suur-Saksamaa haakristigai neile on noppinud õppelaagrilaste lipp. Vaatasime huviga poisterüh püssihoidmisest karedad käed. Noo ma pulgatantsu, mille nad esitasid[ red kindlasti meenutavad seejuures hea huumoriga. Naersime süda nendega ühises lauas istunud rü mest meisterlikult esitatud humo gemendiülema sõnu: reskide üle. Nende esitaja, noor Eesti brigaad on ühine tervik Ojamaa, on ligi kaks aastat või eesti rahvaga. Brigaad on see, kes delnud ühe Eesti kaitsepataljoni. otsustab Eesti tuleviku. See tulevik ridades ja nüüd, olles asunud õp, otsustatakse eesti vabatahtlike võit pima arstiteadust Tartu ülikoolis, lusega Leningradi ees, Ilmjärve töötab sanitarina sõjaväehaiglas. juures ja Peipsi taga, aga mitte Noort Hüja õpikut Viru-Roelast kuuldes polnud meil ühelgi teist arvamist, et nii köitvalt pole- meile õppelaagris veel keegi laulnud. Unustasime peagu hingamise, kuu j lates ta südamlikku laulu. i... Nii nagu täna j peaks ikka jääma!.. laulsime meiegi südames kaasa noo re lauljatariga. Tema suhtes ta haksime kõik olla ennustajad:,/virumaa ööbikust on kasvamas Eesti ööbik!" Trupi poistekooril tuli oma mar silaule, milledesse oli põimitud leid likult trummi-, akordioni- ja kitar risaadet, ikka korrata. Koori joo-, deldajast olid heal arvamisel isegi need kamraadid, kes on pärit joo deldajate pärismaalt Tiroolist. Lõpuks laulsid eesti grenaderid koos Viru noortega laulu sini-must valgest. Nende, igale eestlasele pü ; haks saanud koduvärvide alla on koondunud eesti grenaderid, et ühi selt võidelda ühises võitluses, et enamlaste räpased käed kunagi enam ei ulatuks maha kiskuma ega rüvetama eestlaste lippu. Neil, õhtuil, mil Viru noored viibisid meie juures, kostis laagris võimsa malt kui kunagi meie hüüd: Ees i, Eesti, ela sa!" Tmuks jääme isamaale viimse veretilgani!" Viiendal õhtul, millele järgnes päev, mis viis Viru noored õppe laagrist jälle tagasiteele kodumaa poole, võtsime oma tunded kokku Eesti rahvushümnis. Selle ' lahku misõhtu sisukusest mõtleme õppe laagris veel kaua. Sellest jutusta vad Viru noored kindlasti oma ko dustelegi. Viru noored leiavad kindlasti palju muudki jutustada kodumaale., Nad Jutustavad oma reisist... Ju tustavad Eesti brigaadi elust... Jutustavad eesti grenaderides valit sevast vaimust ning külaskäiku dest brigaadi allüksuste juure... : j kuskil suurlinnas. Meid õpetab meie rahva lähem minevik, et eest lased peavad kõik, lapsest kuni rau gani, olema valmis ohvreid tooma oma kodumaa eest. Võidab see, kes on teadlik oma õigest sihist' ega kohku tagasi raskuste ees. Iga mees, kes on valmis relva kandma, olgu valmis austavaks ülesandeks võitluseks oma kodumaa saatuse eest!" Viru noored võivad kinni Lada, et nad koos eesti grenaderidega ja nende saksa kamraadidega tõstsid kannud eesti rahva ideaalide täide mineku terviseks. liitiliselt jälle täie jõuga üles eh*, j ilusaima tunnustuse osaliseks. tama. Selle töö täisväärtuslikuks Meeste silmadest võib välja lugeda täitmiseks vajame täisverelist noo rõõmu selle kõrge tunnustuse üle. Viru noored lahkusid grenaderide rust. kes kannaks edasi nende sõ Silmitsesin piduliku toimingu drtlf k atult tänu ja heasoo jas langenud eakaaslaste mõtteid vaheajal Raudristiga dekoreeritud videga neile endile ja meie kaugele ja ideaale vabatahtlikke ja mulle meenuvad kodumaale. Sellegipoolest jäime nende saatused. Seal on leitnant nende tanuvõlglasteks. Meenutame Ei tohi tekkida olukorda, mil N., kes Eest: armee tegevohvitse tanuga härra Pakki, Rakvere gtoü Eesti oma tuleviku nimel süüdis rina mobiliseeriti punaarmeesse ja naasiumi muusikaõpetajat, kes ju taks noorust, kelle ta kord sün pärast esimest kokkupuudet Saksa hatas noori lauljaid ja mängijaid nitas See mõte juhtigu kogu vägedega seiklusrikkalt jõudis Sak rld t Laabot> kelle juhtimise) noo sa liinidesse. Tema kõrval on all- j meie nooruse tegemist ja käitu red tantsisid, ja preili Toomi, kes ohvitser L., samuti i tiupi teadustajana võitis meie poomist. Seda nõuab ja selle eest ta tegevsõdur, keda sõduriõnn seni Sga ei ""usta kus sub ükskord ajalugu, kellelt me pole maha jätnud ja kes juba I trupijuht proua Kaussi sõnu: Grupp reira-ss juhtidekooii lõpetanud Eesti brigaadi ohvitsere Eesti Omavalitsuse juhi poolt korralda loodame kõige paremat. K. P. üle paarikümne korra on olnud I..Armsad öppelaagrilased tuhlid tud koosviibimisel Estonia Valges saalis eesti sõdurid! Meie, eesü tütred a njält Tei/Vl6118' tervltusl kodu Oskar Lillendal Tallinna jõudsid nad pilkases pi- ] j Sa, vanamees, ära mässa Neljandal õhtul grenaderid koos kumfii Jkk i JUUre Pole meil kohal nigu vene viis kopikat," kin meduses. Asjatult otsisid nadl parem too oovivärava võti ja teei nitas vana. Viru noortega valasid laulu ühise gi vi.hga Vaev ütteks kuna gi raske. Viibime alati teie hm*... jaama eest voorimeest või käru- j meile sissepääs klaariks." Pärast viiendat suutäit rummi üt vande, millest ei saa olla tagane kus te ka viibiksite." juures, meest. Asi lahendati nii, et iga' i' Karlutt sõnadele järgnenud väl mist ühelgi eestlasel: les Villem juba selge sõnaga, et see SS-sõjakirjasaatja Cerhard Rahnult, Piirimäed-Vreibärgid tulid puhkusele\ mees võttis oma kandami selga, kest vaheaega näis vanamees kasu ei olevat üldse sõda, mille lõpe p kusjuures Karlutt sokutas pimedust; tavat järelemõtlemiseks. Siis agai tamlse juures tema ei saavat olla. kasutades oma leivakoti veel Aaratii sai Vitlem jälle sõnale. Poisid vaigistaskl küll Vüicmit, kuid Soome metsade üksilduses 2 tanud suurim saekaater ja nagu omale lisaks. Aarat kirus endamisi Mis sa kuradi-ing mängid!" kür see ei lasknud endale palju va Puhkusele sõitmine on sõdurile, oleksid tal ei tea kui jämedad tarn-! väsimust ja pakkide raskust, kuid-1 kis vanamees. Ma oleks sulle. hele rääkida, Siis äkki jäi ta jutt niisama püha toiming kui usklikule; j mepakud läbi saagida. Üks saks-: rühkis siiski esimesena kodu poote. piaaegu nikkelt and! Kas teised: [ nagu habemenoaga lõigatult pooleli. S9-PK. Täiesti eraldatult nma kah lutuks. Ja siis tõttavad nad inimesele armulauale minek. Ta lane katsus kah Aarati läheduses! Hoovivärav oli kinni. poisid on kaa siin?" Ta pilk jäi peatuma poiste kuuele punkris, nagu üksikul parvel rohe kiiresti tagasi oma meeste juure. hinge asub elevus ja teel rindelt. magada, kuld tegi pärast veerand Ei aita kedagist," arvas Kar Karlutt kinnitas, et kogu man Raudrlstl-lindile. lises meres määratute rahu- ja põõsaste-lagendiku keskel triivides,...yahepeal aga üritavad enamlased koju elab ta sisimas üle põhjaliku tunnilist katsetamist stellungs lutt. Kiski meist piab tegema üie sahvt on kohal. Nüüd tegi vana Ärge teie mind tulge alt tõm lamab SS-jääger M. oma eelpostis. ' järjest rünnakuid. Kuid kõik purumuutuse. Pikk oli Vreibärkide tee! vekseli" ja kobis minema. plangu." mees kohe värava lahti ja sõnas; i baraa." ähvardas Villem, ~Näidake jaama raskete seljakottide ja muu See mees saeb oma sae puruks," Sina nigu kõikse noorem, käi : lähldalt ning karedalt: Kobige tibloomid seiel" Ta väljavaade sellelt postilt pole Esimene jookseb verest tüh kuigi laiaulatuslik. Ta näeb siit jaks liini ees, teine ei pääsnud kui kandamiga. Kuid nende samm pomises kamraad ja viskas end va ära," soovitas Ruts. sisse!" Poisid lõid siis kah oma pabe vaid rohelist rohumüüri ja ülcsikut dagi üle miiniväljadest, konnas oli nooruslikult kerge ja nende guni vahekäiku pikali. Karlutlle..Minust selle töö tegijat ei ole," suust ei lõppenud jutt. Nad ei ja Rutsile muutus Aarati lähedus Järgnevad stseenid Jäävad kir.! rld vanamehele nina ette. Vana kasesalu külje!. teisel pool oja. Ka neljas ei jõua kinnitas Aarat. jeldamata sel lihtsal põhjusel, et- uuris neid tüki aega lähemalt ja Ta mõtted mõlguvad oma väeosa kuigi kaugele. Juba metsa äärel kõnelnud enam sõnagi rindest ja samuti väljakannatamatuks ja pä Jäigi siis niimoodi, et Karlutt ai Vreibärkide perekonnas just "ägai andis siis tagasi. juures enda taga. Alles äsja, mõne jääb ta toppama ja pöördub ko seüe elust, vaid nende mõtted vii rast seda, kui nad tubakapuru olid bisid juba kodus. Nad olid juba Aaratile nina alla seadnud ja ven dati üle plangu. Vaevalt oli ven pa.ju õrnustest kinni ei peeta. Aga Ma arvasin seda jübä pikemat minuti eest, olid üle tema posit missaride hirmsa kirumise saatel nas saanud teisele poole maha, kui et meeste rindelt puhkuseietulek, aega," tähendas nüüd vanamea. siooni vuhisenud vaenlase granaa tagasi. omaste juures, olgugi et neist lahu nas sellest suurema portsjoni oli tas neid mitme päeva pikkune tee õuest oli kuulda kellegi karedat paratamatult igasuguseid meelelii. Mis te soal vrondil siis ikke muud did; terve õa oli ta külvanud äge See ääretu Karjala metsade ava sisse panid kah teise va kond. häält. Keegi käsutas käed üles!" gutusi kaasa toob ja põhjustab, siisi plaksite tegema. Ah siis saite ikke dat suurtükituld. Temagi pesani rus pakub sääraseid elamusi päe guni otsa, kuhu veel pool tundi Puhkuscrong oli mehi täis ja oli kuulda Aarati aevastamist, See on vanamees!" kinnitas ei tähenda see vool seda, et teised; ära?! Kuut, kuut! Einoh nüid olid ulgunud mõned killud. Nüüd val ja ööl. Vreibärgid said endale koha sin Ruts. Saab näha, mis sest nai ja kõrvalseisjad peaksid nende osa pian ma teiega jübä aupakliku järgnev vaikus oli kindkaika eeldu Iga päev üritavad enamlased Karlutt tegi oma leivakoti lahti na, mida tavaline kodanik kasutab jast tuleb." listeks saama. mad toonid võtma. Omme orami seks, et järgneb rünnak. rünnata meie positsioone, aga i ]a pistis poole marelportsust kinni, ainult äärmise häda korral. Kuid Karlutt oli arvatavasti otsustanud Lühidalt: VLllern käsutas naised ] ku vara tõmban kohe lipud var-.seal juba tulistavad esimesed kunagi ei jõua nad oma sihile I kuna Ruts tlrlstas üht lugu suusee ei tähendanud midagi. PakidI PÜRI, millo ta ühe sakslase käest vanamehega veidi mängida, sest ta üles, pliidi alla tehti tuli ja tulelej: dasse meie uulitsal on nüüd pü ründajad. Seal lajatavad juba lähedalegi. laoti kuhja, Aarat keeras enda nur oli vahetanud paki Lubaka vastu. palus tuhat korda vabandust, et ta pandi pann. Aarat tegi oma hli ' had. Las teised vaatavad ja mõt ka esimesed nma lasud. Need mehed siin on vilunud sõ ka kõverasse, peitis nina mantli võõra maja õue oli sattunud ja lu gelsumadani lahti ja pani vana levad, mis tahavad. Aga nüid i Hommikul enne päikesetõusu tik kaeluse sisse ja lähema viie mi bas kohe jälle (uldud teed mööda mehele ühe noi nina ette, luule võtame siis puhkused sisse." Need kolm jäägrit tahavad murda durid metsavõitlustes. Kindlad ofi kus külm vägisi meestele kallale. nuti jooksul teadis Kogu puh tagasi minna. seda rünnakut... Aga kui nad nende punkrid, jooksukraavid ja tades selle juure pika 100 sellest, Suur perekonnalaud kaeti puhta Aarati norskamine muulus veelgi kuserong et teatavas kohas on heit P3!e siin tagasiminekut nii kuidas ja missugusel teel ia selle I linaga asetaii katted seitsmele ini neid mitte ci haara küljelt...? laskepesnd. Laiad on meie miini tungivamaks ja katkes siis järsku, Neetud! Siin sügavas rohus ei näe väljad ja Irattõkked; tugev on meie nud puhkama üks tubli sõdur ja sama ühti!" jäi vanamees oma juu omanikuks oli saanud. Villernil til mesele ja siis Istus Vreibärkide i Ta vahetas paarikümnel korral ega kuuie midagi, suurtükivägi. _ Eriti tublid aga on rindemees. See oli mehe uni ia re kindlaks. kus silm vett täis ja talle tuli, perekond pidulikule hilisöiselc ei i asendit, kuld unest ei saanud enam Tagasl!" hüüab unterscharführer. meie SS-jÜägrid, kos pärast mitme selline, mida võib magada ainult ~Kelle tubakas te ella käisite? meele aeg, mil ta poistega koos oli nele. Pärast kuuendat klaast ko : asja ja ta tõusis üles ning läitis sedasorti inimene, kelle hingel poie Ükskord piab sellele asjale ikke Nad tahavad meid ära lõigata!" kuist ootamist viimaks ometi on rindel olnud. Siia aga sai ta putas Villem kahvliga vastu vlina i sigareti. Siis otsis ta üles vennad Juba näeb laskur M., kuklas noil pääsnud rindele, mingit muret ja kes teab, et tai lõpp kaa tulema... Arge liigu uuesti kuraasi. 1 ja istus nende juure. Nad kõne klaasi ja pidas kõne. Selle aga ennriilnst pn tunginud unteraehar _ Siin särab üksikvõitloja vaprus. pole teel Tallinnani vaja sooritada tage onnnst ma laseri teid Are ~Kui te põrgulised arvate, et toome ühes järgnevas joonealu i lesid maast ja Ilmast, võtsid vii führeri selja taha. Tn tõstab oma Kõik nad võitlevnd siin nagu noo ainsatki ümberistumist. daks kui marie!" mina olen jtlba vann raud, siis ses, kuna see kõne oli rikas väga maks kaardid välja ja hakkasid püstolkuulipilduja, knlmst seab ta 1red kuradid, Aarat norslcas nii, nagu oleks töö- Nüüd arvas Karinit, et sellest eksite väga. Kui ma oma kreu olulistest seisukohtadest ia mõte taguma mutti. jagu, kahega aga on tegemist, alles SS-sõjakirjusuatjn jandist on küllalt ja sõnas: madlsmuseßt lahti Btian, olen jälle -1 test. teiste sekkalöömlsega tehakse need Wi lii baid Jauzoivaki

5 SPORT Maalstein seitsmes, Kreek kaheksas Pühapäeval Budapestis võisteldes saavutas sakslane Bcoegen kuuli tõukes hooaja parima tagajärje Euroopas 15,36 m. Eestlastest kuuluvad tänavu kümne parima hulka kuulitõukes Maalstein seits mendana ja Kreek kaheksandana Kreegi tagajärg Tartu võistluste! möödunud pühapäeval oli 14,78 (mitte 14,85), kuna Maaisteini hoo aja tippsaavutus on 14,35, Tänavused parimad kuulitõuka jad Euroopas on: Bongen (Saksa! 15,36, Nemethväry (Ungari) 15,32, Lehtilä (Soome) 15,31, Homare (Rootsi) 15,18, Fernström (Rootsi) 15,06, Villny (Rootsi) L 5,00. Maai otsln (Eesti) 14,85, Kreek (Eesti) 14,78, Uuh (Saksa) 14,77. Ractiav (Ungari) 11,75 m. Stendzemeks heitis oda 68,54 Riias peetud kergejõustikumiitin gul lätlane Stendzenieks sai <>da heites järjekordselt hea tulemuse 68,54 m Kettaheite võitis Jakob sons 45,32 meetriga ja kõrgus hüppe võitis Ozols tulemusega Leedus Schiauliai Gubernia esikoha] Leedu lalgpalli-raeästrivõlstlustel oti üllatuseks väikese provintsilin na Schiauliai jalgpallimeeskonna Gubernia edu. Viiest mängust on Gubemla võitnud kõik mattid ja juhib maksimaalse punhtiarvuga 10 punktiga. Meistermeeskond Tauras on teisel kohal. Saksa karikafinaal Stuttgardis Kuna tänavuse Saksa karikafi naali pidamisega Beriiini olümpia staadionil on raskusi, langeb valik finaali asukoha suhtes arvatavasti Stuttgardile. Karikavõistluste poolfinaalid on määratud: Vjenna-Viin Schalke 04 Frankfurdis ja LSV Hamburg Dresdeni SC Hamburgis. Saksa meistermeeskonnal on raske tee kond poolfinaalist finaali. Grossvardeini hea vt>rm Ungari meistrivõistluste tabeli juh-t AC Grossvardeln ori praegu väga heas vormis. 500fl vaataja ees mängis ta 'Budapesti vauk meeskonna vastu ja saavutas ü«e oleva võidu 7:2 (3:1). Berliin ja Bratislava pidasid jalgpalli-linnavõistluse, mis Berlii nis lõppes viigiliselt 1:1. Poolajal juhtis Bratislava 1:0' Runge võitis k.-o. läbi Olümpiavõitja Herbert Runge võistles Bremerils raskekaallase Fritz Gerschevski vastu ja lõi oma vastase mitmel Korral põrandale, enne kui ta teisel roundi! võitis k.-o. läbi Liljekvist võitis Anderssoni Stokholmis korraldati Hans Lii jekvisti ja Arne Anderssoni osa võtul 1500 xn Jooks. Llljekvist suu tis võit 3 maailmarekordimehe Au derssom selge ülekaaluga. Lalje kvist sai ajaks 3.51,8. Artiäersßõn 3.52,6, 25 km jooksu võitis Sven Hakansson ajaga 2: Välja mli kuulutatud ka maailmarekordi un tus Gjnder Häggilt W meetrile, kuid jooks ei toimunud.' MAILE Keres juhib Madridis Madridi rahvusvahelisel turniiri] teisipäeval, 12. oktoobril» mängitud partiid andsid järgmised tulemused: Alonao võitis Perezi, Keres J uer tese ja Sanz Kocheri. Partiid Go ruez Nikolisch, Pema? Kavarro ja Brlnkmann Medina lõppesid viigiga. Esmaspäeval katkestatud partii Keres Agustin lõppes Ke rese võiduga ja katkestatud partii Fuertes Medina vahel lõppes viigiga. Turniiri seis on järgmine; Juhib Keres 6 punktiga seitsmest partiist, edasi järgnevad Fuertes 6 punktiga kaheksast, Brinkmann 5,5 punktiga selstmest, Sanz 4 punktiga seits mest, [ngelmo 3,5 punktiga viiest, Gomez 3,5 punktiga seitsmest, Alonftv 3,5 punktiga seitsmest, Sä rr.isch 3,5 punktiga seitsmest, Me dina 3,5 punktiga kaheksast, Perez 3 trunktiga kaheksast, Kocher 2 punktiga kuuest, Agustin 2 punk tiga seistmest, Navarro 1,5 punktiga nejast, Pomar 1,5 punktiga seits mest ja Nikoiisch 0,5 punktiga viiest partiist. Vahetusi Valgamaa põllundus juhtkonnas Nädala alul toimus Valgamaa põllumajandusameti juhatajate vahe tus, Senine põllumajandusameti ju hataja abimaavanem J, Hatsnik lahkus omal palvel, kuld ta jääb edasi, maavalitsuse haridus-, lliklus ja ehitusosakonna juhatajaks. Põllu majandusameti juhataja ülesandeid asus ajutiselt täitma maa-agronoom. V. Riivet kuni uue juhataja määra miseni. Alates 11. oktoobrist lahkus ka Valgamaa põllumajandusameti põl lumajandussaaduste kokkuvõtu osa konna juhataja L. Plaan, kelle üles andeid ajutiselt täidab pümandus konsulent 7r. Toomingas. Jõhvis raiutud juba 2009 tihumeetrit metsa Käesoleval raieperioodil, s. o, ala tes 1, oktoobrist, on Jõhvi metskon nas üles töötatud juba umbes 2000 tihumeetrit mitmesugust metsama terjali, Mitmeil agaramat! raietöö list _on ettenähtud kohuslik raie norm peagu taidetud. Jõhvi metsa ülema arvates jõutakse käesoleval kuul raie osas üles töötada tihumeetrit, mis on veerand kogu ralenormist. ' Vedudega võib J&nvi roe&tkonnas alustada kohe pärast lume tulekut, kuna metsas om hästi kättesaadaval varem Ülestöötatud metsamaterjali. Vedajail on võimalik metskonna khudu saada köisi, hoburaudu, kab janaelu jne., kuna sellist materjali on metskonna lattu saadetud Üsna rohkesti. Viljandi saab moodsa metsakalmistu Viljandi linna inseneri Kullangc ja insener Lohu ühise.töö tulemu sena on valminud Viljandi Metsa kalmistu projekt Selle projekti alusel tõotab Viljandi Metsakalmis tu kujuneda üheks nägusamaks surnuaiaks Eestis. Kogu Kosti taga asetsev metsa kalmistu alla kuuluv ala on pro jektil jagatud kahte pikitelge, kus juures üks neist kulgeb põhjast lõu nasse ja teine "idast läände. Lisaks neile kaheie avarale puiesteele on uuel Metsakalmistul veel rohkesti teisi alleesid, mis kogu surnuaia jagavad omaette kvartaalideks. Viimastes on ette nähud matuse paigad niihästi perekondadele kui ka üksikisikuile. Lisaks neue on teatavad osad kalmistust eraldi projekteeritud gruppide viisi, kuhu maetakse need viljandlased, kes on valitud linna aukodanikeks või kel qn muidu linna elus silmapaistvaid! teeneid. j Peasissekäik uuele Metsakalmis tule on Uueveski oru-kaldalt raja- J tud uut peateed kaudu. Kahel pool j sissekäiku asetsevad väikesed vä ravmajakesed ja nende juures eral jdi hoone surnuaia vahile. Kalmistu keskuseks on kabel, mis asetseb väljaku kõrgemas kohas. Kabel meenutab väikest kirikut, kuna tal on torn ja piklikud külgaknad. Ka belis on võimalik korraldada ka suuremaid matuseteenistust Kõik hooned on tagasihoidlikus põhjamaa stiilis ning sarikkatusega. Kabeli uksekaur.istfcse motiivid oa eesti rahvusmustrilised. Tartu praostkonna õpeta jad olid koos Hiljuti toimus Tartus järje kordselt teine Tartu praosticcnna õpetajate koosolek, millest võttis osa õpetajaid kogu praostkonnast, samuti Tartu usuteaduse instituudi õppejõude. Piiblitunni pidas Palamuse kogu duse õpetaja H. Parts, kes tõstis oma ettekandes üles mitmesuguseid usu- ja kirikuelu küsimusi, mille lahendamine käesoleval ajal, eriti õpetajaile peaks südame lahedal seisma. Kirikuelu peab kujunema elavaks, kusjuures tuleb hoiduda kiriklikele talitustele suhtumast kui heale tra ditsioonile. Teisena esitas pikema teadusliku ettekande teemal Kirik uues testamendis" dr. theol. Jaak! Tsui. Noored kogusid ravimtaimi Nädala vahetusel korraldas Tahe va valla abitööteenistuslaste rühma juht A. Kroonberg Koikktila.piir konna abitööteenistuslastega ühise ravimtaimede kogumise aktsiooni, mis õnnestus hästi. Kogumise akt sioonist võttis osa rohkearvi liselt noori abitööteenistuslasi. Kongutas anti talusid tagasi Kongutas anti 22 talu pärisoman dusehs tagasi. Sel puhul korralda tud pidulikust aktusest vallamajas võttis osa umbes 200 isikut. Kõne lesid vallavahem V. Metsik jt» Ta luniko poolt avaldas tänu oma sõnn võtus A. Tammin. Konguta vald on omad kohustused normidß tfitt mise aial korralikult tliitnud. LANDESSENDER REVAL Laupäev. 16. oktoober 5 Saade Saksa sõjaväele Päeva uudised Hommik ukon ts ert (ülek.j. 7 päevauudised saksa k Kirev va rahommik (mgn Ja hpl.) Faeva uud'sed. 9 Päevauudised saksa fc. B.lö Idaala pol.-teen Välke kontsert tülek. Kõnigsberglst), Päevauudi sed Päevauudised saksa k Lõunamuusika (RinghäSl. koor T Xal ninži juh, ja Riia ringhöäl. s- ork proi- J. Medinši Juh.). Ülekanne Ahast 14 Päevauudised saksa k HälilJlrm lauie (hpi.). H.4t> Sõjaradadelt. 15 Marsi sammul (hpl.) Valitud asksa lum" jutte: VõiUTlõpiJane" K, H. Strobl (saksa k.> Kirevaid helisid nädala lõpuks (HinghSäl. tkp. V Sapof.runl ;uh. kõn. ja hpl.). Vaheajal k päeva uudised. 17 Päevauudised Ja saatekava ülevaade saksa k 18 troortele: TtUka mees" A.. Arendi kuuldemäng Aja kaja Ja saatekava ülevaade L 9 Muu sika (tuek.) Rlndereportaaže (ülek. saksa k Kuuriks (Ulek) Ring hääurtgu-rlngvaade (ülek, saksa k.). 20 Päevauudised saksa k R liiva.ika. viise (Kolga-Kõunu tantssutrlo ja hpl ). 51 Päevauudised Ainult Tartu: Ja muusika kostab õige tfisa Chpn). 2a Päevauudised saksa keeles Reede], 15. oktoobri] 1043 EESTI SÕNA Nr Uinus vaikselt meie hea ja ar- Johanaes Walk sünd. 4. nov *. Klltsis, surn. U. okt a. Tallinnas. Kurbuses naine Ja naise Ma Anette Räppln, Gr. Voldemar Räppin, Hilda Rebane, Linda Valdna. Di.pL arb. G. Vöörina abikaasaga. Edgar Veeremaa perekonnaga. I. Vöörma, AegviVu jaama teenistujad. Ärasaatmine 17. okt. kell 12 Terase tn Matus Tallinna Jaani kirikus kell 13. Kauaaegset Narva Linavabriku meistrit, armast Isa, vanaisa ja vana-vanaisa Paul KrcppM * 13. li , t *43 mälestavad leinas A. Krupp perekonnaga, L Jama (Krupp) perekonnaga. R. Talmsa lu (Krupp) tütrega, Marga Krupp (Malm), Alice Klohn (Jurna) po jaga, Feliks Jnrna perekonnaga, Richard Jurna abikaasaga, Bruno Taimsalu perekonnaga, Erika Ka lam (Krupp) abikaasaga, tead matuses viibivad poeg Rudolf Krupp Ja pojapoeg Arnold Krupp. Omaksed ja sõbrad. Lühikese piinarikka haiguse Jä rele lahkus silt maailmast meile kõigile kallis, unustamata Johannes Ado p. Sillamaa (end. Seiten) * IA , t IM3. Kustumata valusas leinas naine, ema, teadmatuses viibiv poeg Ja väimees, llarlndel viibiv vend perekonnaga, tütred, väimees, välke Maimu, öed, Õemees Ja Öetütred. Matmine Järva-Peetris Vaikse]/*, lahkus meie keskelt meie armas ema ja vanaema Liisa Nittim (sünd. Lemmik) Mälestavad leinas lapsed Ja laste-lapsed. Matusetalitus pühapäeval, 17. ikt., Jaani kirikus. TEADAANDED Eesti K--p. Rendlseldndlustiisasutuse teadaanne. Järelevalve teostamisel on < selgunud, et paljud asutused Ja käiti- j sed fi ole mitmesugustel põhjustel veel õiendanud rendlsekjndlustuse osa makse. Sellepärast teatab Rendise kindlustusasutus, et kõik võlguolevad rendisekindluntusmaksud tuleb viibi mata õiendada veel käesoleva kuu Jooksul. Ka haldusasutuste!, kes on välja arvutanud teenistujate palead uue palgakorralduse alusel, tuleb tasu da kõik võlguolevad reridisekindlustus maksud sel kuul. Rendlsekindlustuse osamaksud tasutakse rendisemarkide kleepimise teel tõotajate kindlustus kas riidele. Kindlustuskaarte annavad vaoa Haiguskindlustusasutuse osakon dade juures asuvad väljaandmispunk tid. Rencisemargid on saadaval posti asutustes. RendisekindlustusTnaksude tasumise kohta annavad juhatust Ren disekiridlustusasutuse kohapealsed esindajad, kes asuvad maakonnalinna des Hsiguskindlustusasutuse osakonda de või kus viimased veel puuduvad Eesti Kutsekogude Esinduse juures. Tallinnas palutakse rendlsekindlustus maksude asjus selgituste saamiseks pöörduda vahetult Rendlsekindlustus asutuse poole Tõnismägi 5 või tel Tööandjaid, kes ei ole õigeaeg selt tasunud rendisekindlustusmakse, võidakse karistada rahatrahviga pii ramatus ulatuses. Eesti K.-p. Rendise kindlustusasutus. Meesnoorl, vanusega 14 kuni 16 eluaas tani. koolitab raudtee noorpraktlkantl dena palkamise kaudu vedurijuhiks, jaamakorraldajaks, rongijuhiks, tele grafistiks. varem-rongiseadjaks jne. Ühes hilisemate edasljöudmlsvõima -1 ustega paremapalgalistele kohtadele. Eeskirju lähem, palkamlsllnglm. kohta saab kõikidest raudteeteenlsluskohta dest ja Raudtee Halduameti kaudu Tallinnas, Pikk 36- Avaldused palka miseks võetakse vastu samades kohta des. Raudtee Hgldusamet, Tallinnas. Vereandjaid vaj = ; Tallinna Linna kesk haigla vereülekanneteks haigetele. Ta su maksetakse iga 100 cm 3 antud vere eest 20 rmk. Pealeselle on vereandjal õigus toiduainete üsanormide saami seks 4 nädala jooksul. Verd anda soo vijaid pai. tulla 20. X k haigla laboratooriumi, Liiva 18/20. Juhataja. r KOHTUTEATED Tallinna 2. Jaoskonna kohtunik TKS i } ISO7, 201! 2«4, 21>7& ja BES I 2»i pfih- jai ja Adele-Vilhelmlne Arukae pilvel kutsub sellega üle* kõiki isikuid, kellel kui pärijatel, võlauskujatel X» - on nõudmisi, õigusi Ja vaidlusi 33, Juulil a. Tallinnas surnud Johannes Aru käe koduse kirjaliku testamehdl vastu, mis on tehtud 21. aug. 1941, a. ja avatud avalikul kohtuistungil 29. sept. 1943, b.. kui ka tema päranduse kohta, oma õi gusi. vaidlusi Ja nõudmisi jaoskorvna kohtunikule üles andma kuue kuu kes tel. arvates selle kuulutuse ilmumise päevast Ametlikus Teataja*, hoiatusega, et kõik õigel ajal ülesandmaia jäetud nõudmised, Õigused ja vaidlused kustu nureks Ja les*äment seadusejõusse astu nuks tunnistatakse. 2. okt nr. W Jaoskonnakohturdk: (allkiri). Sekre- Ur; (allkiri). KõlkväelJse tahtel lahkus silt maailmast pika raske haiguse Jä rele minu kallis mees Ja meie hea, armas isake Aleksander Tammer * , f Valusas leinas abikaasa ja lapsed. Raske haiguse järele lahkunud armast Mihkel Laini jend. Landberg) 18. 7, 1«69, t , mälestavad leinas abikaasa, tüt red, poeg perekonnaga Ja omaksed. Kirstupanek 15. okt. kell lelnamajas Vase s l. Ärasaatmi ne samast 16. okt. kell 13 Rahu mäe kalmistule. Ilusaim ai elukevadel varises ma nalasse meile väga armas MeecU Vahter , t Valusas leinas vanemad, vend ja vanaemal Tädi Pauliine abikaasaga. BOSSSB& 2 Äkilise surma IBM lahkunud armast Ida Laarmanan'i , t W , leinavad lapsed, lapselapsed Ja Hindrek. Kirstupanek oli 14. okt. kell Matmine 13, okt. kell 13 Kaarli kirikus. Viimse puhkepaiga leidis Würz burgis (Saksamaal) meie unusta matu sõbr. Klaara Truberg-Frei Mälestavad Juschkewltscb, M. Tomson. Õnnetu surma läbi iahkus meilt 9. okt a. Avdi Lang Mälestavad vorstltööstus J. Viira )a A. Arro" omanikud, kaas- Uiöllne. Tartu ringkonnakohtu tsivülosakond kuulutab, et Karl Mägi, kelle elukoht Voore vallas, Levala külas, palvel on sama. ringkonnakohus 30. juulil a..'määranud: Hllda-Emiiie Mägi. iunnista j da vaimuhaigeks Ja tema isiku ning va ra üle hooldamine sisse seada. Hoolda mise sisseseadmiseks on eeskiri saade tud Voore vallakohtule. Tartus, 7. ok toobril a., nr. 98-e. Tslv.-osak. esi mees: (allkiri). Sekretär: (allkiri). Tartu ringkonnakohtu tsivülosakond kutsub TKS 253 ja 30S1 põhjal Elmar! Krihvent, kelle elukoht kui < j kostjat Asta Krlhvel'l nõudes Elmar; Krihvel'! vastu abielulahutamlse pärast, nelja kuu jooksul, arvates kuulutuse avaldamise päevast ~Ametlikus Teata jas". oma elukohta või kohtuaadresel Tartu ringkonnakohtule Uies andma, hoiatusega, et vastasel korral toimetab kohus TKS kohaselt. NÕudeklr;a.e on Juure lisatud perekonnaseisutunnls tus ja vastavad ärakirjad. Tartus, 7. ok toobri! a., nr. 483-a. Tsiv.-osakoruia esimees: (allkiri). Sekretär: (allkiri). Tartu ringkonnakohut tsivülosakond kutsub TKS 293 js' 30S1 põh*a? Vassili Tsirel'll, kelle elukoht teadmata, kui ; kostjat Kser.ia Tsirel'l nõudes Vassili Tslrel'l vastu abielulahutamlse pärast, nelja kuu jooksul, arvates kuulutuse avaldamise päevast Ameti, Teatajas oma elukohta või kohtuaadressi Tartu ring konnakohtule üles andma, hoiatusega, et vastasel korral toimetab kohus TKS kohaselt Nõudekiri 3le on juure li satud vastav ärakiri. Tartus, 7. okt a., nr. 487-a. Tslv. -osakonna ee!- j mees: (allkiri). Sekretär: (allkiri). Tartu ringkonnakohtu teivlllosakond ' kuulutab TKS 72* põhjal, et sama» ringkonnakohus ktrr.lsel kohtuistungil ' 13. sept a. Leida Kälro nfludessjas Voldemar Käiro vastu abielulahutamlse ' pärast otsustas tagaselja Ab,-sead põhjal lahutada abielu, mis on sõlmitud 29 Jaan a. E. E. L. K. Puhja ko guduses Voldemar Käiro Ja Leida Käiro [ sünd. -Johansoni. vahet". andes Leida Kälrole tagas: tema nelupõlve perekor,- i nanimi Johanson Eesti Omavalitsuse, kasuks Leida Käirolt sisse nõude koh! tuiõlvu kakskümmend (St)) rrak. Välja I mõista kostjalt Voldemar Käirolt nõud ja Leida Kairo kasuks kohtu- ja asja ajamlskulused sada (190) rmk. Tartus, 7, 'okt a." nr. 280-a. esimees: (allkiri). Sekretär: (allkiri), Tartu ringkonnakohtu tsivülosakond kutsub TKS S ja 309* põhjal Tl mofei Gerasslmov'l kelle elukoht tead rpata, kui kostjat Hildegard Gerassl mov'i nõudes TimofeE Gerasstmov'l vas 'tu ablelulahutami.se pärast, nelja kuu i Jooksul, arvates kuulutuse avaldamise päevas! Ameti. Teatajas oma elukohta või kohtuaadressl Tartu rlngkonnakoh lule Üles andma, hoiatusega, et vastuse! korral toimetab kohus TKS? 311 koha neti. Nõudekirjale ori Juure lisatud pere konnai.olftutur>n)bius Ja vastavad ärakir jad. Tartus, 7 okt. 1543, a.. nr. 4M-a Tslv.-osakonna esimees: (allkiri). Sekre tär: (allkiri). _ Rakvere ringkonnakohus kuulutab TKS J 1939 põhjal, et kohtumäärusega 21. mall a. on Eduard Talllkase iwa. a. pillajaks tunnistamise toimetusi' ja varandu* hooldamise alt vabastatud, millest on 'eatatud Rakvere \ Unna vaeshslastekohtule. Rakvere* 9. okt. 1&43. a. Ringkonnakohtu esimees; 1 1 (allkiri). Sekretär: (allkiri). 1»j saaremaa 1. jaoskonna kohtunik TKS ag 2011, 2014 ja 2019 põhjal ja Mtlna f Sepp'a palvel kutsub sellega üles kõiki 1: isikuid, kellel kui pärijatel, võlauskuja- I j tel Jne. on Õigusi, nõudmisi Ja vaidlusi 26. aor a. Pihtla vallas Rahniku { [ külas* surnud Peeter Mihkli p. Raimelüsi, järelejäänud päranduse kohta, oma nõudmisi ja õigusi kuue kuu kestel, ar- I f vates selle kuulutuse ilmumise päevast I II Aru. Teatajas kohtule üles andma, hola- I I tusega, et vastasel korra: kõik ülesand- j I mata õigused ja nõudmised kustunuteks 1 tunnistatakse. 5. okt, a., nr [ Jaoskonnakohtunik: (allkiri). Sekretär: (allkiri). "saaremaa 1. jaoskonna kohtunik TKS 2011, 2914 ja 2019 põhjal ja VoJdemar- Eduard ja Havry Avekukk'ede (Aurve i kukvede) palvel kutsub sellega Üles kõi ' ki isikuid, kellel kui pärijatel, võiaus i kujatel jne., on õigusi, noikimisi. :a vaidlusi 15. aug a. Kuressaare lin nas surnud Hilda-AUee Mihkli t. Aurve kukk'est (AvekuKk/est) järelejäänud pä f renduse kohta, oma nõudmisi ja Qlgnsi j kuue kuu kestel, arvates selle kuulutu se ilmumise päevast Am. Teatajas koh tule üles andma, hoiatusega, et vastasel ] korral kõik ülesandmata õigused Ja nõudmised kustunuteks tunnistatakse. 6. okt, a,, nr Jaoskonnakohtu nik: (allkiri). Sekretär: (allkiri). Saaremaa 1. jaoskonna kohtunik TKS [ 2011, 2914 ja 2019 põhjal Ja Peeter ja: i Marie Htrs'ide palvel kutsub sellega [ I üles kõiki Isikuid, kellel kui pärijatel. I võlauskujatel jne. on õigusi, nõudmisi ja vaidlusi 4. dets a. Lümanda val las Leedri külas surnud Miina Hirs'ist J (ka Irs) Järelejäänud päranduse kohta, I oma nõudmisi ja õigusi kuue kuu kes tel, arvates selle kuulutuse ilmumise näevast Am. Teatajas, kohtule üles and ma, hoiatusega, et vastasel korral kõik üleaandmsta õigused ja nõudmised kus tumrteks tunnistatakse. 6. okt a., nr Jaoskcmnakohturdk: (allkiri). Sekretär: (allklrlh Tartu ringkonnakohtu tslvillosakond kuulutan, et Anna Kruus' kelle elukoht. Tartuä, Salme tn. 56. palvel on sama ( ringkonnakohus 18. septembril a. määranud: teadmata äraolija Jakob Kruus'i vara üle sisse seada hooldami ne. Hooldamise sisseseadmiseks on ees kiri saadetud Tartu linna vaeslastekohtu le. Tartus, 1. oktoobril a. nr. 143-e. Tsiv,-osakonna esimees: (allkiri). Sekre tär: (allkiri). " 7. okt s. Tallinna 2. Jaoskonna kohtunik, läbi vaadanud Heinrich Tähe la palve kaotatud tšeki kadunuks ja maksvusetuks tunnistamise asja Ja tä hele pannes, et käesolevat asja on palu! tud kindlustada, enne asja sisulist aru- I tamist, tšeki väljamaksmise setsmapane ; rr.isega, sellepärast määrss TŠekk nr. C rmk. 1006, Tallinna Majaomanik- I kude Pank, jooksev arve nr , väl jaantud Heinrich Tähela poolt Tallin nas. 22. septembril a. väljamaks mine seisma panna. Jaoskonnakohtunik: ' (allkiri). Tallinna g. jaoskonna kohtunik TKS 2011, 2014 ja 2019 põhjal Ja Auguste Linge palvel katsub sellega üleß kõiki isikuid, kellel kut pärtjail, völauskujail jne. on õigusi, nõudmisi Ja vaidlusi 11. okt, a. Tallinnas surnud Eduard- Vllhelm SJats'i p. Linge'st järelejäänud j päranduse kohta, oma nõudmisi ja õi- t gus: kuue kuu kestel, arvates selle kuu lutuse ilmumise päevast Amet. Teataja lisas, kohtule üles andma, hoiatusega, et vastasel korral kõik ülesandmata õigu sed Ja nõudmised kustunuiks tunnista takse. 6. oktoobril a., nr Jaos konnakohtunik: (allkiri). Sekretär: (aü ] kiri). I j Paide jaoskonnakohtunik TKS zmi" ja 2019 põhjal ja Aleksrnder-Jullus Gäste, eluk. Rae v. palvel kutsub selle- J ga üles kõiki Isikuid, kellel kui pärija- j tel. võlauskujatel jne. on Õigusi, nõud- J mlsi Ja vaidlusi 31. märtsil a, Ka reda vallas surnud Jüri Marri< p. Gäs- I I -ns'-. Järelejäänud päranduse kohta, oma 1 nõudmisi ja Õigusi kuue kuu kestel, ar- I vates selle kuulutuse Ilmumise päevast Am, Teataja lisas, kohtule üles andma, j hoiatusega, et vastasel korral kõik üles- j andmata Õigused Ja nõudmised kustunu teics turmistatakaa. Oktoobris a., i nr Jaoskonnakohtunik: (allkiri). ; Sekretär: (allkiri). RES TEAB täidagi alljärgnevate Veoemaale viidad Isibate saatusest? j Kynu-!I1J'a' Esnu (mob. 24. aug.,a ravjlckk3 a/1- Aleviga). Mari Tilvel, Tööstuse 29 is. Vahla, Anailde (Venemaalt evakueeri tud) palub teat. oma ema Leeni Vahla (sund. Slpp) sugulastest enese? aad- ressil: A. Vahla, pk. 16, Rlislpere. 1 Roos, Marthi (mob Jõgevalt L vüm. teade Kotlasest). M. Roos, Jõgeva postk. 36. * Suurkask, Voldemar Tallinnast (mob , ära viid...stahnig-v', vllm. teat. Ler.mgr.). Suurkask, Sirbi 21 1, Tall - Kopli. 1 j rftttlkvaimised "j Koorelahutajaid parandan, Tali.-NÕinme (Rahumäe). Veere 3 j. H. Edelhaus,_ Plekkahje ja pliite valmistan-igas suu ruses.!5. Moonaka kohta otsib vareni Tiaifiemees Kunl 23, okt, stt, 11/3171. Tütarlaps soovib kohta ärissevõi kon torisse. Varem töötanud käajtööärls. Slt._ 20/2559. Haritud preili-olsib~kohta arvenrhctnl, kuna. tunneb ka raamatupidamist. Slt. 27/3107. Majahoidjaks korral, krt-, (soovlt. il v. IFT 1,-j, ümbr.) soovib üksik keskh, töökas naine, on varem majahoidjaks Olnud, Sl*. 25/3345- Sadulsepp käib kodus pehmet mööblit parandamas. Slt. 11/3131. _ Ajutlit-kohta" kontorisse otsib preili. On kontoris teeninud. _Slt. l2/30ps. Töödejuhataja, mitmeaastase praktikaga kes suurtes majapidamistes Iseseisvalt töötanud, palub kohta suuremasse r!)k- I ükku põilumejepidanusse. Soovi!, pfcr nu, Viljandi v&i Järva maak. Tunneb I Jtfirjekäfvfitust. Kirjad Tammiste I jas/rt, M, K* TÖÖPAKKUMISED Raamatupidajaid }a koristajaid vaiavad kohe Eesti Kutsekogud, Tallinnas, Pikk t 20. Rääk. tuba 22. Töölevõtu*. Tööancu J kaudu, tuba 50. j 2 öövaht! vajab kohe Tallinna Llimite has Tallinn, Kadaka tee 8, tel I Töölevõtra, Tööameti kaudu, Pärnu mnt. 36, tuba Instruktorit karjanduse alal vajab S&re- I vere kontrollassistentide kool. Nõutav kontrollassistendi kutse Ja tegelik vi lumus. Tasu õppejõudude seaduses et tenähtud suuruses. Sooviavaldused ühes lühikese elulookirjeldusega Ja perekon naseisutunrtistusega vorm nr. 8 saata aadressil: Särevere kontrollassistentide kool, Türi, pk. Läh. tea:. Põllumajanduse Kftsk f valitsuse Maat&õjõu Korraldamise Osa! konnalt, Pikk 43. Tallinn. Reg. vasta vas Tööametis. -, Majahoidjat (soovit. vanem abielupaar) vaja Köleri 6 l. Korter + palk. Reg. ; Töõam. Pärnu mnt. 36, tuba 55. Majahoidjat (remcmdtoskajat, korralikku [ abielupaari) vaja, korter + palk, Pär Reg. Tööain., tuba 35. Jaki-» kinda- Ja flleekodõjald vaja Ra taskaevu tn. 2, kudumistöötuppa. Töö levõtmine Tööameti kaudu,- tuba 34. Perenaiseabifist vaja Rapla alevikku, R. Pukspuu ma;apiäamisse Teat R. Pukspuule Raplas või Rapla TÖÖame- Põllutßöllst naisterahvast tarvis linna ligidale tallu. Töölevõtm. Tööamet, kaudu, tuba nr. 34. Naiskantselelametiiikku, kes vai. saksa keelt ja oskab masinakirja, vajab Mo bile autoremanttöökoda. Tallinn, Süda 4, tel. 47J-96. Töölevõtm. Tööameti kaudu, tuba TranspordJtõflllst (naist v. meest) vaja leivatööst. ~Salus", Tondi &4. Reg. Tööametis, Pärnu 36, tuba 54. Köögiteenfjat vaja sööklasse Müürivahe 36. Tulla rääkima Tööameffsse, t. Insprektrlssi Rar'ä gümnaasiumile täis- I normi tundidega vajab Harju Maava litsus. Lähemaid teat. saab Bapla gümnaasiumist tel. Rapla Mk Soovi avaldused ühes nõutavate dokum. saa ta güntr. direktorile aadr. Rapla, Har- Jumaa Koolivalitsus aastast tütarlast lapsehoidjaks ot sin aastase lapse juure ennelõunaks. Lüvalaia_2 22,_ Slmriann. Au t ojnhti g a asig ener B a tor -a utole vajab Fümbetriebe Ostland Zweigstelle Est iand. Tallinn. Reg. Tööam., tuba 5' Transporttöölist autol kaasssõbtjaks ' jab Flimbetriebe Ostland Zwelgstelle Estianci, Tallinn. Reg. Tööametis, tu- Garaažl soovin üürida väiksemale veo- I autole, soovit. V 1.-J. Slt. Sl/2731. S Ilus-korter Tallinnas (2 tuba, köök, esik, ca 50 r.-m.) vahetada 3 4-t. krt. (van- [ j rüga) Nõmmel, Hiiul v. Pääskülas. Tel, j _ Mööbliga tuba soovib rindelt tulnud sõ- ' javäel. (eest!.). Kuni 17, 10. slt. 35/2656. ', Möbl, tuba Nõmmel, Fääsk., Pirital v. i Kosel (soovitav elektr.) otsib vanem intell. mees. Slt. 21/1961. Omaette tuba v&hese mööbliga või Üma, koos vähese köögi kasutamisega või kaasüürlliseks soovib rllglteen. noor mees kel omal kü:e. Võib ka Nõmme või Pääsküla raj, olla. Slt. U/2871. Tuba-m&Öbl. või Ilma (omeette) vähese köögi kas. otsib äriteenija. Küte ole mas /3158. Kaasiiürniseks või vähese mööbliga tu ba soovib noormees. Slt. 18/3138. _ I Tuba, möbleeritud Ja klaver: kasuta- I misege linna rajooni soovib korralik p/i, Endal kütte. Slt, 29,3189. KorLerlt vajavad VT~gümn, õpil. (vend ja õde) kooli läh. Kütet ei ole. Slt. 9/3160. Korter (4 '.uba, teenijatuba, köök, vann ja esik. kivimajas) vahetada väiksema. 1 vastu Tallinnas või Talllnn-Nõmmel l Slt. 24/3184. nüs korter (2 tuba, icöttk) vahet, niisa masuguse v. suurema vastu. Soov. 111 või IV Stt._ai/3101. Korter (2 t.. köök, esik) vahetada 3-4- losl. vastu. Slt. 36/3110. j Tuba mõneks tunniks päevas tõlketööde tegemiseks vaja. Küte on olemas. SU, S/mws. MÖbl. tuba soovib viimase kursuse Üli õpilane. KÜle olemas. Slt, 4/3134, i soovib kooliõpilane, Soo iuv sö&gitegem las. Slt. 31/ toah korteri põrandapinnaga 39 m 2 (Tartus «>., kõrvalruumidega) soovin vafiet. niisama suure korral. krt. vaalu Tail.-Nõmmel või Tallinnas, Slt. J2/WSS. Kaa-sõarllfscks Nõmmele soovib tulla knlllaps. Küte endal. TÄ , Slt _4C,jJMn. _ K ORTERIP AK K UMISED vanema naisterahva Juu re võib tulla kooliõpilane kel endal küte. Koidu XahsüärHlseks võib tulla koolipoiss. Poska 2 lo. : skoollöpilast kellel endal (oma küttega). KaasQUrllUeks Üksiku pr. Juure vfüü tulla Õo ilane, kel on oma küte. Liiva laia KaasliürlUsoks Ncörme-Hiiul korral, pe rekonnas võib tulla koolilaps. Köök, vanu Ja klaver kasutada. Pikk RADÜNCD Suur, must-valge hundikoer {lambakoer) nimega Wulfo, 11, okt VtlmsL tn. ära joosnud. Kõrge vaevatasu eest teatada Lossiplatsile 7 v. Taiitan- Nõmme, Nurme 47/49, tejl Llnnakamlssav Walter. Hall kaabu Ja sall kaotatud öösel vastu Ausat leidjat palun hea vaevatasu eest ära tuua Timuti 16 2 või _tel. Soome ssjallpp kadunud Tallinna lahes. Leidjat pai. see anda hotelli ttlmpe rlal", Nunna 12. N.-nahkklndad (sinised) kaot. 1. sept k Tall. Pääsküla rongile (eest tei ne vagun) või Hiiu, Rahumäe jaama. Pai, vaevatasu eest tuua Pioneeri 4 2, Hiiul võiteat slt 1/282 L Hagijakutsikas, madal, must, kollase pea ja käppadega 10, skp. ära joosnud. Teatada vaevatasu eest V.-Kanja 1. 16, V. Lang. Rahakott koos dokum. kaot. 12. skp. Liivalaia Pärnu m. nurgal. Pai vae vatasu eest ära tuua Atejti 9 7, A. Paal. Villane rätik (rohekashall, narmastega) kaotatud 10. okt. teel Liivamäe Kaa sani Liivalaia Vaestepa-tuste. Tõnis mägi 7 2-a. Hassrr.ann. Daami nahkkinnas (mustjas, par. käe) kaot. 12. vastu Ifl, okt. öö J, tulles Vei zenbergi ta. Jakobsoni Xsraell tn. kaudu Lennuki tn. Hea vaevatasu eest tuua Lennuki 54 19, õhtupoole, või tel ! võtit hõberõng&3, millel nimi ~Gult" kaotatud teel Kopli tn. Rüütli tn. kau du Veerenni tn. Rüütli 14 10, Turukäekott (nahast) kaot. laup, Pirita bussi ootekohta. Tuua vaevatasu ee&t Piritale, Vesilinnu poodi, Pirita tee 16. M -nahkkindad (vanemad) kaotatud 12. X kinos Amor. Leidjale hea vaeva tasu. Tuua Kungla Helepruun nahkkinnas kaotatud 11. skp. õhtul Sakala tn. Lennuki Ja Estonia pst. vahel. Vaevatasu eest tuua Esto nia pst. f-a, Jlirisr Kaks kohvrit (vineer ja harilik pruun) ühes döixnentiöe ja rahaga Kadunud tulles 3. okt. Avinurme metsatöölt. Palut. need tuua või teat. Liiva 7 5, Tallinn. Hea vaevatasu eest. Kuld käe kell kaot õhtul Pärnu mnt minnes Roosikrantsi tn. Palu Rahatasku ühes 79 rmk. raha Ja 2 kar tulikaardiga kaot. 4, okt. Eestl Fos forlld'l" ümbruskonnas (Maardus). Pai. tungivalt ära tuua Kauba või leiubüroosse. Vaev tasutakse. I Raha leitud. Kätte saab Eesti Sõna" ekspeditsioonist. Angoorakilülikuld (valgeid, tõupuht&id, ä 25 rmk.). Näha Loode-põik 5 4, 25. ökloobril k A. Volkmets. Eesti postmarke: pakid Isesuguste mar kidega (5 76 rmk.). Euroopa uudlsm. <a vanemaid, seerias Ja üksikult (25 ' 6 o rmk.), (3O rmk.). E. Sildr.s, Aarde 9 4. PÕrandavaip džuut 4,50X3,78 m (pruun, hea, 260 rmk,), m.-süglstalvpalitu nr, 50 (must, hea, 120 rmk,). Poska tr., 33_2 v. tel. 319-fll kella 10 lfi-ni, Roos mets, _ Viiul (900 rmk.), Kofdu 85 S, I, Tählla.. Lapsevanker (60 rmk.), Paldiski m Lauton. MarJapOÖsald (0,5 0. rmk.). Tööstuse Massalskh TahvelkLaver (irängukorras, punasest puust, 2500 rmk.) Lal 21 6, Tamme mets. Äntilktualett, punasest puust, peeglita, sekret vr, 2500 rmk. Kadriorus, Koidu la t --2, k Lember. "OSTETAKSE..käekell (kuid v. ka uuest kullast). S.-Laagri 16 : aauguseld pruugitud eestikeelseid raa matuil!. AnUkvarlnat ~Vaht" Pikk 3. >toaparaat, hea 6X3 sm. H. Kaljunen, Kohila. ostetakse' või üüritakse Nissi v. 9do!emma k., A-. ihvergrammofon koos plaatidega ja viimaseid orald". Slt. eutßusluse höövelmasin (võlli pikkus ICO OOO mm), KlrJ. mõõtudega slt, 57/2657, lodi lv(t laius), soovlt. reform, pruu gitud, või vahetada puude vastu* Slt. 13/2873. snl 6.-taldrik, kauss, võltoos. Slt. L 3/2878. uanugc, traadist vj&pel ja n.-kübar hele), Slt. M/337fc_ InanHrtu masin, vedr.rvanker ja ho buse sõldukäru. Võivad olla ka assid a vedrud, Slt. 20/1346 -mantu krao (hea) hõberebane, fcwa :ull v. 'aiseba. Slt. Soojenduskott (kummist, soovit. suurem suurus). Slt. 12/3132. Hõberebane. Vahriku 8-b 3, tel Kitsasfilm 9,5 mm Ja Mlnox-liimi. S.- Karja 16 2 k. IC l2-tü. Rullfilm- v. kinofilm fotoaparaat- S,- Karja ift z k , Palm (suur Ja lius). Koidu 123-b 3 või slt. 26/ Vesiturbiin, võib ka mitte korras olla. Slt. S/ Riletekapp, lahtivõetav, (võib olla _pruugo_ja raudvoodi. Slt. 4/2904 TurbaicL Tel. *BO-28 v. slt. 21/318?. Võrkraadio väiksem, Ja fotoaparaat 6X3 v. OX6. Slt 20/3130. Columbla" grammofoni vedru ühes vedrukarbi Ja võlliga. Slt. 19/1179. f Portfell, kiiresti. Hltlerl Viljapeksumasln, mille trumli laius tolli. Teat. d. Kärk na p.-ag. ' Käru suurus). Slt. 21/3101. Koob atlas (suurem). Kitti 5 6. Vekkpurke. Slt. 26,< Elektriloki-aparaat. Slt, 24/3104 või Sõ mera 5 3. Elav palm. Slt. s/ Sõidu- ja"veoauto, (ka korrast ära). Slt. 1, ; M.-Jalgratas. Šlt. if2&54. r lahtivõetava püssi Jaoks. Slt. M/2870: Raudahi ja heas kotraa petrooieumi lamp._slt. 22/5342. Riietekapl kes müüks või anr.aks üüri le headesse kätesse? Slt. 7/2907. Eesti postmarke igasuguseid. Tartu rrwri. TS 4. Tel. $l3-32, k. s lo ja IS l6. ÄKILISED TEADAANDED j Restoran GLORIA" Lõunad kella " MITMESUGUST * J Küttepuud (head, kuivad) vahet, m.-ke vad-flügispalltu vastu (soovitav vähe male kasvule) Tina 7 &. Tööhobune suur vahetada keskmise töö hobusega. Slt. 3/5783. _ Panžld üiies saabastega nr. 36 Ja 42 va hetad a suusasaabaßte vastu. Slt. 0/ Suurexna veoauto vraick (hea) vaheta da väiksema _vastu, Slt, 37/2359, iluuisud Uhes saabastega (nr. 37) vahet n.-säärikute nr. 37 või 30 vastu Ja ra~klr.gad n.-kingade r.r. 37 või 30 vastu. Slt. 29/3048. Seljakott vahetada jalgrattapedaalide v. vällskummi vaßtu. Slt. 12/2672. M.-tälvmüts (must) Ja soni (suurem mõõt), vshetaüa villase kaelasalli vas tu. SltL 16/2876. < ' Lapsevoodi vahetada sukkade vastu. j Slt. 17/2977. ( Kuhsthambad vahetada aknakardinate vastu. Slt. 35/3165. f Smokingsärk (krae 3S) vahetada kltu või slidsakade vastu. Lapsekalossld (4 5-aastase) vahetada lapsesukkade _vastu. 36/3156. V.-klngad rihm., lakk, nt. 39, vahet. tänavaldng. _nr. 33 vastu. Slt. 36/3159. Seina- või äratus-lauakell vahet, kase puude vastu. Liivalaia 32, Lilders. Kü sida kojamehelt Päevatekk vahet. n.-kingade nr. 36 vas tu ja lapse flar.elltek-k sukkade vas tu. Tartu mnt Raadio Rammul Štandart (heas korras) vahet, hea jalgratta ja vihma mantil vastu. Slt. _I7/3MZ Rootsi raudahi või pliit vahet. korr. diivani vastu. Vene Klaveri kes üüriks? Slt. 36/2659. EI.-triikraud, korras, vahetada korras _ naistelklngadevastij Slt. 19/313&. õl-klngad nr. 41 (mustad) vah. n.-klngade nr. 37 vastu, Slt. 39/28 M. Raudvoodi (hea, vedrumadratsiga, kahe inlmese) vahetada diivani v. kahe tumöa ja tugitoolide vastu. Slt. 3S/3115 kuni 20. akp. Sportkaabu fbeeži või halli, head) si semise ümbermõõduga 53 cm soovin vahet, el.-keeduolaadi või teki vasta. I _Jlt. 22/3142.! VIQ.-plUüšjaki (karusnahaga, musta) va hetan meeste-covercoat-mamll vaalu. Slt. 5/3165. Gustav-Adolfl kooli vormimütsi Vahe tan kaabu või sirmiga mütsi vastu. _J.lt._4/2rtM. M.-sftJlrJkud (Juhtnah., nr. 42) vahet, n.- _jäärlkuie nr. 37 vastu. SH. 26/3100. S&ärsaapad nr. 42 vahetada m. mustade kingade nr vastu, Koidu 113-b B. Sit. 24/3184. kablnetõmblusmasln..singer" vahetada moodea cehme mööbli vastu- Sltj, _25/3185. Küttepuude vastu vahetada korras pruugitud, 2 uksega, valgeks värvitud _ riletekapp. Slt._3/2&03. N.-nahkkindad (mustad) vahetada heade s ljdsukkade nr. 8 vastu. SI4. 3&/2859. >t.-saapad nr. 42 vahetada m.-saab&ste või kingade nr, vastu, Slt, JM/2898. Raadiolambid Purotron 8 C 6, 75 Vene 6G7, 6AB vahet hea ei.-ahju ja -plaa di vastu. Slt. lfl/3096 või Vlsmarl 17 3, _k. ij~ifl. Tö&saapafl nr. 59 vahet, n.-kingade nrj 36_vasl usi JJO /309!>. N7-batlkud (mustast vildist kotükn&ha ga) nr, 37 kingale vahetan niisama suurte kõrgete kummlbotlkute v. k, k. kingade nr. 37 vastu; sealsamas vahet, t.-sän. p. tn. k. seemlsklngad nr. 37 k. k. mustade v. pruunide kingade vastu. s;t. 6,-3568 v. Sel , l&p-jj I El.-laelamp või (ennlsreket vahet, hea ranr.arnar.tu jastu.^slt^6/3166. Küttepuude Ja fiume murmelkrae ning muhvi vaslu vahetan karakullkrae Ja muhvi. Tumeda sltdkleldl lillaga, Slt. _M/288ft. _ N.-sukad (villased, 2 p.) vahet, puuvill. vastu. Slt. 27/3SS7. TSnavaklugad nr. 35) vatiet. k. k. ar. 36 vastu. Slt. «/Wö. N.-kingad (p.-k. Jt., mustad, nr. 35, lah tised) vahet. m. k. tänavakingade rir vastu, glt 28/2883. M-.ptiksid (hallid, 133 sm pikad, saied. kasv.) vahet, samasug. 110 sm pikkade vastu. Slt. 10/3170. _ Must pitskleit (pikkade varrukatega) vahet. n.-kingade nr, 37 vastu. SU. 30/2350. JuhtnaUkne vankripõll (120X85 sm) va hetada n.-kingade (lsh4.) nr. 37 vastu. Slt 31/2850. Vill. m.-sokld vahet. n.-toa"bhv!he nr. 37 vastu. Slt. 59/ Puuvlllsukad vahetada sildaukkade vas tu. Tulika 30, Llnberg. Lapsevanker vahet, küttepuude vastu. A. Hitlerl jä Reim2rü tn. nurgal aja lebgkioak. M.-taJvpalltu (karakullkraega, keskm. kasv, must) vahet, m.-süglspalltuga pikem. kasv, (tume). SH. 12/3172. Muhv (suur, vasikat).) vahet. Vastu soo vin, n.-king. nr. 33 (p.-k. v. tn. k.), porikalossld v. botikud nr. 33 v. S 9 kingale (kantud) v, n,-pesu. Slt. 54/2894 Jalgratta (käiguvahetusega, spcnt- völ hariliku) kes omab ja laseb kälguva hetusmehhanlsmi kopeerida? Slt. 55/2396. Asjaarmastajaid näitlejaid (soovitav lau luvõlmelisi) vajab E. K,..Puhkuse ia Elurõõmu" Mõmme osak, Slt. 22;31ft2 Siidkleit (hea, tumerch., saledale keskm. kasv.) vahet. 2 paati hotlkute nr. 4 Ja 5 (m. k.) v. viltsaabaste Ja mad. ka losside vastu. Slt. 16/5176. Kummikud (kõrged, nr. 43, kalastajale) vahet. m.-ülikonna fkeskm, kasv.) või kasuka vastu. Slt. 15/3175. Otsin ema Alide Loba. Tütar Elfrlede Allikas. ERü Valga Rmgkonnaamet, Aia 13. N.-sögls-talvmantel täisvillasest tumesi nisest riidest- Ja hea rebane vahetada» v.-vastuvõtja või TEla-veri vastu. Slt. 20/3100. Moodne lai puuveod! vahet tugitoolide vastu. Slt. 22,3102. Daami stidpesugarnhuur (lilleline) va het. kõrgekontßaliste heade n.-kjngßdo nr. 37 vastu. Slh_ 3/2863- Kantud kinnised kalossid nr. M kangel" vahel, botikute v. kummjeährlltuto vastu (kantud). SH, 31/2831, Kinnised n.-kalossid (k- ft-t tit. li) vahe tada köekoll_vastu, SH. 37/3117. _ 2 natsekübarat vahet kõrgele lapsebotl- Icute vastu, klngnte nr. 38 (madala kontsaga), Slt. 2S/3116. Hea' nahast portfell vahetada ilusate m. k. fhnavaklngade nr. 38 vastu. Vfills xaaa taftscieit (Ibhflrc, t,-sinine, lai) vahetada n.-viltlde (nahkadega) nr. 4O vastu. Slt, 34/3114,_ Äratuskell, sulgpadi ja pesulaua-rnar morplaat koos pesukausiga vahetada küttepuude vastu. Slt. 53/3113. Jalaga Õmblusmasina kes üüriks neftes ksuuks? Slt. 29/5105. Oma Jalatsite järele palun kõiki tulla Liivalaia 47 klngsepßtfrötuppa. M. Köt kas. M.-talvpalltu vahet, lalgratta vaslu Ja kohvergrammofon vahet, portfelliga. 31t 5/2855. Hobune, sobiv maale, tööle anda. Uus 29 3, tel_4l2-ra. Hea portfell vahelada koll. rebase vastu ja k. k. nr. 37 kingad (mustad, nr. 37) poolkõrge konts, kingade vastu. SH. 2/2662. N.-vlltkübar (t.-sin.) vahet. n.-vilima _ varju või siidsükkade vastu. Sih 1/ M.-kaabu (t.-roh., nr, 55) vahel, kõrgete n.-kummisäärikutega nr. 37 kingale j või botlkute vastu, Slt. 40/2860. M.-päevasärk (krae nr. 40) soo-v. osta v" (vahetada sürtsiikkade vastu. Slt.! Pehmed tumbad vahet. kingade nr 42 triiksärgi vastu. Slt. 9/3129. Pintsak ja vest nr. vastu (nr ) vahetada. SH. 10/3130. Suur ehtne tugrlnahast^kr»o ja taskud vahetada n,-kingade nr. Eu s7 vastu (usslnahast või lakkn.). Slt, 7/3127. M.-taskuhell v. m.-saapad rir. 43 vrbe" tada portfelli vastu. * Slt. 6/3126. Küttepuid vahetada moodsa raamatu riiuli, vaiba või Jalaga lambi vastu. Slt. 3/ a. poisslapse talvpallto kraega vahet 2-a. lapse talvpalitu Ja kalossidega. Slt. 5, Lapsevanker vahetada mesilasperede v. varsa- v. vasikanahast mantli vaslu; must m.-kaabu (nr. SS) ja triiksärk m.- või n.-makopesuga. Kuni 20. okt slt. 9/2365. M.-kingad nr. 42 (head, endine töö) Ja tri-.taark vahetada hee karuannha vss lu. Slt. 25/ j KINOD Mängukava okt. Telefoni teel pääsmeid ai varuta. *) Noorsoole lubatud. ) Noorsoole üle 14. a. lubatud Algus 15.00, 17.06, PUhap , 17.00, lfl.ooi _ GLORIA. Armasta aiindj Marika Rökk, Viktor Stasl. HEXIOS. Kaks õnnelikku Inimest. Magda Schneldet, wolf Alöach-Retty. PLAZA. NII meeldid mulle. Gusti Hu ber. Woli Albach-Ret-ty. KUNGLA. Krambfirabulü Viktoria v. Bnllasko, Sepp RJet. AMÕr. Pušia armastus Attiia Hörblger, Margit Symo, FORUM- Chel mai Obi. Marika RÖklc, Viktor Slaa!. DIANA. Kodumuld- Kiithe Haak, Viktor Sta ai, Viktori a v. B allasko. s KANDI A. La Ifabanera. Žarah Leander, Ferdlnand Mm-ian, Karl Martell. ÖRIÕN. villmumoes üheks päevaks' Hans Moscr, Ireno v. Mcyendorff, Ivan PctrqvllS. MARS. *) Läbi tule. Ernst v. Kllpßloln Hell FinKcnzeller, KDPPRi-.~kuN nn dr". Grlppen? Rudolf Fernau. Ilertö DeUgen, GerLrud Meyen _ Alg, VICTORIA. ŠišsoDÖäü ainult " "eötsväe la&teie.

6 6 Nr. 2SB EESTI S Ö N A HINDREY KIRJUTAB Keedel, 15, oktoobril 1943 KULTUURIELU UUT ROMAANI Kirjanik, kess ligi 20 suve on veetnud Pühajärvel SÖsarsaarte pvudeladvus oli ju ba veidi kollast, kui sammusin rohtunud rada pidi Kangrole, K, A. Hndrey asupaika Otepääl, ja Hoia Ronk dü tusane ja kuri: Ah mis, ei saa töö juuregi. Too neid norme välja! Paari päeva eest käisin Otepääl... midagi kätte ei saa... oleks pidanud kaks tundi varem minema. Seeni kg ei oie... külm on. Üleeile olid pääsukesed alles siin, nüüd on läirmd.,ö ~Mida te siin õieti teete'rik,/romaani kirjutan." Mis romaan see niisugune on?" Kui tuura ja looline romaan. Är kamisaja lõpupoolelt." on see jutt. Saan siiski üksiksõnadest lõpuks aru, et romaan algab esimese laulupeo ajast pq yjib välja tänapäeva. Te gelaskond puudutab kõiki kõne altatulevatd_ ühiskonnakihte, andes tihedama läbilõike peamiselt maa ühiskonnast..kui painatakse, kirjutan vahel ka mõne följetoni. Peamiselt..Ote pää Teatajale"." Tahaksin veel romaanist kuulda, tegelastest, sündmustikust, problee midest, kui-d vanahärra keeldub, i Kui kaua olete siin Pühajärvel j juba suvitanud?" aastast peale. Väikeste vaheaegadega. Ühe suve1 olin Valgemetsas, siis Pariisis, Kongos, Kord oltn Käsmus jp tei sel suvel Kaareperes... aga oma. paarkümmend aastat on siin ligi kaudu ikka oldud." 1 Alati Kangrol?" [ ~Aga ei. Kolgal, Kitsemäel, Ristl päälsel... Aga minu tõõtamis&tiil vanasti oli hoopi5 teist moodi. Kui ma Kolgal maha istusin; siis kirjutasin palju. Siis võisid laua taha istuda ja end täiesti tööle kontsentreerida. Ja kui sits õhtu poolikul vaba olid, siia võisid jär vele minna.. Endised Pühajärve suvitajad, nagu Augu vt. Kitzberg, Jürgenstein ja teised cr: kõik aastatega kadu nud. Kas ei tunne vanahärra vahel puudust nende vanade kaaslaste järele? ~Muidugi. Aga üldiselt ma ini meste järele suurt tarvidust ei tunne, kui tööaeg on ja töötada tuleb. Kui Jürgenstein ja Kitzberg siin olid, siis ma suvitasta. Aga hiljem, siis tulid tööperioodid... Enamiku oma novelle olen siin kir jutanud. ~Lembitu" kirjutasin tal vel... dikteerisin otse masinasse. Tahaksin kuulda midagi suvejutnagu ilma ning inime. f1i..." ja j'i,sündmusteta suve" saa mislugudest. ~Kaske on midagi ütelda loo mingu protsessist eriti ja üldse. Ikus olen käinud Näiteks Belgia Kui tunned huvi olustikest ja ini! Kongo, kust on pärit kaks novelli, mestest, kui need sind.kuidagi koi-. j Saksamaa, Prantsusmaa, kus män davad ja sulle rahu ei anna, siis; givad osaliselt või täielikult mõ istud laua ääre ja hakkad arutama jinirigad mu tööd. Igal pool, kus nende saatusi ja võimalusi... Üt- j\ olen käinud, olen olnud kohe eri led endale, et iga päev täidad oma; jlise hõngu mõju a 11..." pensucm, kirjutad omn 15 leh^kiil-; \ ~Aga Pühajärvel olete kõige ge päevas ja kogu pr rk c.eru ri.m 'uigiti kirjutanud?" nlb n\hi iseendast. Ei oie kunagi ~Pühu-aru oo samuti juhus, nagu selge, kuhu sulg välja viib, ja iga I ign ieinogi maakoht, kus ma olek päev toob uusi mõüeküike., iga jrirj kodunenud. Pühajärv on Tar päev muudab suunda... mnult su itust. kergemini kättesaadav kui kriitiline meel ja su maitse pea! Käsmu või Bretagne,.. Mida vad ütlema, mis sobib või mitte.,, I kauem kuskil viibid, seda intiim -1 seinalt süvened sa koha omapäras Sündmusteta surn" sünchs täp ioojninguprotaess <>n mul alati olnud rohkem improvisatsioon ; kui kavakindel leema ülessead- I mine, 'skitseerimine ja siis mingi luus tiku järgi üksikasjalik täitmisprot sess. Tean, et hulk teisi kirjanikke teeb enne programmi valmis. Mi 'nul pole selleks vist olnud aega. gi... Olen vahel sattunud mõnele Isikule, kes on sarnane paljudele.kunagi nähtutele. Need kõik kokku annavad uue tüübi, ja see tüüp on ;süs väga huvitav. Uue tüübi üm ber koguneb teisi veel siin ja seal nähtuid,, nende vahekorrad ükstei se vahel hakkavad kujunema, ja siis saabki niisugune romaan nagu Ja ilma ning inimesi..."" Oleme jõudnud novellideni, Sigtuaia häving" ja ~Hukatus Mälarit" kui novellid sündisid õieti Rootsis, kuhu nimelt olin sõitnud," jutustab Hindrey, Ühe neist kir jutasin Sigtunas, kui olin lugenud vastavat ajaloolist kirjandust ja käinud muuseumides. Aga need mõlemad novellid arenesid hiljem edasi, hakkasid kuidagi võsusid ajama, nõnda et sel ainestikul tek kisid romaanid. Ajaloolise romaani küsimus on mind alati huvitanud... Inimesed on siin asetatud tollesse aega ja olukorda. Motiive ma ju ei otsi... Äkki hakkab sind üks idee pae lama ja siis ta kujuneb ja are neb, ilma et sa isegi teaksid mispärast... See Egü seal..hävingus" on aja looline Isik. Aga tema naine jälle Kangru suu,maja, esiplaanil saun ja paadisild. Vasakul saetud pk. saga toomingas, mis aitab orienteeruda kirjaniku töötoa akna suhtes Võlukepp On ilusaid laule, mis sobivad laulda ühes või teises olukorras, aga kui aa oled nagu olime meie võõras linnas ja on Öö ning; vihma tuleb kui oavarrest ja linna-1 kese ainug võõrastemaja on täis (peremees samuti), siis kindlasti pole isu laulda sest meeleldi maan teel ma tantsin". Ja vaevalt oleks selie idiootliku laulu autorgi meie olukorras mõtelnud teisiti, kuna väljavaade veeta öö lageda taeva all ( kus metsade, tormide laul") surmab igasuguse lüürika ja poeeti ka ja romantika juba algeos. Niisiis olime ühes väikeses linnas ja oli öö. Õigemini öö al gus. Meie rong pidi minema alles hommikul. Väljas sadas ja tuul oli üsna tormakas. Jaamahoone oote ruum: aknaklaas oli katki. Aga korraldaja oli nii lahke mees ja juhatas võõrastemaja, üks selline nimelt pidi neil seal olema. Võtsi me kohvrist tagavaratikud ja asu sime juhatamist mööda ulualust otsima. Kaks korda kaotas mu reisikaas lane kalossid porri, umbes neli korda vajusin isiklikult umbes kümne sentimeetri sügavusse mutta (kalossi ülemisest äärest ülespoole arvates)' ja umbes viig rahu likku pürjent klappisime üles, enne kui leidsime ukse, mis pidi kuulu ma võõrastemajale. Xloppisime. Tüki aja pärast hakkas kostma seespool kobinat. Siis avati uks. ~Kes seal on?" kostis põrisev mehehääl ja ühtlasi levis meie üm ber meelitavat aroomi, mis lubas järeldada, et tegemist poie tavalise, lihtsa võõras tema jakesega, vaid hotellrestoraniga. >,Mida soovite?" öömaja," Ei ole. Mõlemad toad on täis." Sammud eemaldusid, Kloppisime. Ei midagi. Kõik jäi vaikseks nagu h&uas. jon nilnu fantaasia vili. Ma ei tea, jkas tai üldse oligi naist... Iga maa on mind mõjutanud, me... Jr kuna sa oled eneseavalda selt nii, nagu selle romaan! sisse juhatavad read juba ütlesid: istud ',naiseks valinud kirjutamise, kirju. \lnti sa seda, miila näed, kuuled ja maha ja hakkad kirjutama, alles [ tunned.. Olukord pakkus mulle teadmata, kellest kirjutada ja mi-j da.., Aga nagu juha beldud, I(Pühajärve.-;uvilaniiavõima:lusi kõige1 joh Irv mait, nagu ma siis olen siin ike kõige rohkc-m kirjutanud." j Mind huvitab) kas praegust ra amaani kirjutatakse ka kindla päe Ära laksi" nentisime tõika. Pagana resoluutne vend. Ütleb sõna ja punkt." Seisime nõutult. Vihm pladises üha ägenevas tempos. Väljavaade minna läbi porise pimeduse tagasi jaama ja seal märgadena hommi kuni kükitada ajas ihule veel teise kananaha. (Üks oli seal juba nii kuinii.) Aga mis teha? Kloppida esi mese ettejuhtuva maja uksele, rää kida oma kurb lugu ära ja paluda öömaja? Ei, pagan võtaks, nii kaugele me veel ei lasku! Jalutasime veidi. (~Sest meeleldi jne..." (Ptüi!) Ja siis valgustas meid muusa. Suudles laubale nõnda ütelda. Surusime õnnelikult teine teise kätt (s. o. mina ja reisikaas lane, mitte muusa) ja marssisime võõrastemaja poole tagasi. Lau luga. u^se ~taga lõime kloppimise J" kuulatasime teraselt. Kuskil seespool avanes mingi uks. pee oli meile signaaliks. Juss, ära sa raunakohvrit nii mulju!" laususin häälega, mis võis kuulda olla isegi naabertänavasse, lohud sedasi pooled ara." 01e muretu!" vastas; reisikaas-.vaata et sa konjakipudeli korki ei kaota see käib nii lõd valt peale," Jkas su liköoriplasku ei tilgu? Un sihukest peenemat benediktiini-, lõhna tunda." Tiihi jutt! Keerasin korgi nii mitte tilkagi ei immitse. kaheliitrine plasku _ mis ga>s motied!" Me ei või vanduda, kas see oli täpselt nn, kuid meile tundus, otse kui õieks teispool ust keegi neela tanud. _»Ega su võipakid pole sulama läinud?" jatkas reisikaaslane endi ses vaimus. Vaata ette, rikub veel suitsusingi ära!" Arvasime, et nüüd aitab. Koju j vase pensumiga. j j..vähimalt viis lehekülge päevas, j jag. täna hommikul selle asemel [hakkasin tuba kraamima. Ja varsti ipean minema vaatama, kas pange [des vett on. " I Meenuvad vanad ~Pühajärvia Inad", följetonid ja skitsid, kus va na Pühajärve-suvitaja on jutusta nud küll kalapüügi füsio- ja psüh holoogiast, küll faunast-floorast ja grammofonimängust järve peal. Nüüd on siis Pühajärv nii vaeseks jaanud, et aastal kirjutatud telegram milised read tunduvad üsna mui jnasjutulisena: Muidu: kala on (saadud ja söödud kastmega ja sül jdina, Saris prendre seni veel mitte (kellelgi kätte tulnud. Enamik meist näeb üsna põrsa moodi välja." Nüüd on Pühajärves ainult kas- J buslatikad. Mis pole mitte latika j lellepojad tohutult siginejad rõk- ] slk! ehk nurud vaid, kõigi dusteaduse lahkamisreegüte järgi) kindlakstehtult lihtsad kehvaksjää nud latikad. Kalad jäävad nälga, kuna kaldavöö on kitsas ja kõ'rk jastikku vähe. Röövkala aga, mis seda kääbust atika koletut siginemist paralüseeriks on välja võetud. [ ~Juusa järvel käidi õngitsemas. [ Suurt kala ei. saa, aga väikest saab j palju. Kuid õngitsemine ega see j sünnigi niipalju kala pärast. Istud lihtsalt paadis ja lased päikest en- da'2 peale paista. Kogud mõtteid { töö jaoks. Keegi ei sega. Keegi ei helista. Inimesed orna hädade ja kaebamistega pole sui alatasa juures,.," j j Vaatame, kuldas tuul pöörab ja i lainetused.virvendused vees uuel kaarduvad, Küllap see on 'mõnus, kui töölaud asetseb akna lall ja tarvitseb ainult piik tõsta, et näha järve. Tülikas toomingaharu on nagunii akna eest maha saetud. ~Peab pärastpoole vist järvele minema," ütleb Hlndrey. Tal jääb täna pensum kirjutamata ja hom me on kahekordne ees. Kuid järveäärse maantee veerel ta näitab mulle kohta, kus kord kaks imeilusat Kosti kar jalast istus ühe suurräti all vihma varjul ja vikerkaar kaardus üle j nende pea. Sellest ajast on Rän j nud, rannad, Riviera..ainsad vätsid: Üks soe pilt, üks õlimaal on kaua seisnud silme ees: ei unund ajavärvi sees. Siis taevas helkis kui opaa-1 ja kaugel seisis vikerkaar, ning tema ees kui raami sees üksteise na'a.l printsessipaar, Sisalik tasime uuesti. Uskumatult kiiresti avanes uks. Vabandage, kas siin on võõras temaja?" pärisin süütult ja veidi peenemaks tehtud häälega. ~on. Palun." Siis on tore. Soovime ulualust, Hommikuni." ~Aga palun! Olge lahked, noor härrad! Silmapilk! Oodake veidi siin esikus, ma lähen teen tuld! Moment, härrad!" Jämeda häälega mees tatsas j tahapoole, jättes järele vaid resto raniaroome. Varsti hakkas kuskilt kostma kolinat, mille sekka kajas kellegi ärritatud häälekõma. Põ risev bnss raksatas mõned korrad, siis oli jälle kolinat ja siis tekki? vaikus. Peremees see ta nimelt oli, see bass tuli tulega. Palun, noorhärrad, astuge lah kesti järele. Sant ilm täna, hehee?" Sammusime mitmest uksest ja käigust läbi pisikesse tuppa. Toas oli voodi. Mingi naisterahvas, toa tuhvleis ja sassis juustega lõpetas parajasti puhta voodipesu panemise ja lahkus. Teater ja muusika Olge head, siin ta on. Küllalt ruumi kahele!" Tänasime lahkesti ja vabastasime endid üleriietest. Katsusime voodit see oli veel soe. Ilmsesti oli keegi siit äsja välja löödud. Peremees asetas lambi lauale ja jälgis iga meie liigutust ootusäre val ilmel. Riietusime kiiresti lahti. ~Aga..." mühatas peremees... ~kas noorhärradel pole isu eines tada? Lasksin teemasina üles panna." Täname. Ei. Realegi pole meil midagi söödavat kaasas." Peremehe alumine huu! vajus ri pakile. Ta oli ilmsesti segaduses. Aga... ise ju rääkisite? Sin gid ja munad ja konjak ja.. Ah see!" teesklesime üllatust.,joi5 peremees, siis on juhtunud väike arusaamatus. Vaädake, meie oleme nimelt näitlejad asja armastajad näitlejad, kui täpne olla ja me vahetevahel harjuta me mõnd dialoogi näidendist... noh, mis ta oligi... ah jaa, Volu kepp". Näidend..Võlukepp". Väga ilus tukk, eks ole?" El Tallinna kontserdid 194:3/44 Franz Liszt helitöid TallinrxL Ringhäälingus Täna õhtul kell kuuleme Tallinna Ringhäälingu igareedese sümfooniakontserdi kavas Franz Liszti helitöid. Kui mõne päeva eest peatusime ühel populaarseimal ja armasta tuimal ooperikomponisti! Gii seppe Verdil. siis samaväärselt tun nustatud ja hinnatud on Paganlni klaveril" Franz Liszt instrumen. taal.muusikalisel pinnal Franz Liszt, keda loetakse muu sikaajaloo silmapaistvaimaks klave rivirtuoosiks, on oma tehnilise ta seme kõrgpinda jäädvustanud arvu kais helitöödes, milledes aga virtu KARL AUGUST HINDREY ei loobu oma lemmikharrastusest hoolimata sellest et õnge otsa hakkab ainult luine latikapuru" Möödunud suvi on Tartu kunst nikkonnal möödunud kõrgepingeli ses töös, kusjuures enamik Pallase koolkonna kunstnikke on eelistanud vahetut kokkupuutumist loodusega ateljeestuudiumi asemel. Selle tu lemusena on niihästi noorema kui vanema põlvkonna kunstnikel val minud rohkearvuline valimik maa le, mis vabas looduses maalituina torkavad silma oma värske kolorii diga ja meeleolu võltsimatu ehtsu sega. Selles suhtes pälvib esmajärje korras tähelepanu prof. Ado Vabbe, kel suve jooksul on valminud paar kümmend maali, neist enamik Õlid paberil, mis äratavad tähelepanu oma artistliku käsitluslaadiga ja meisterliku värvikultuuriga. Olgu siis tegemist maastikumaali või fi guraalkompositsiooniga või jälle ük sikute inimkujudega maastiku taus ta] kõik möödunud suve jooksul valminud Vabbe maalid, hoolimata oma etüüdlikkusest, on haruldaselt värsked oma koloriidilt ja varjun dirikkad oma meeleolult. Seejuures ei ilmne üheski meistri töös seda vaevatud pintslipinda" ja ülemaa iitud ~jahuseid" kohti, mis esine vad isegi meie paremate maalijate töödes. Kui alles mõni aasta tagasi Vabbe i töödes peegeldus nii palju rahutut otsimist ja iga töö erines teisest oma käsitluslaadilt ning koloriidilt, siis nende üksikute tööde põhjal, mis Tartu kunstibüroo kaudu on sattunud kunstikogujate kätte, tuleb järeldada, et paarikümneaastase väsimatu enda ssesü ven emi se töö i oosliku tulevärgi kõrval heliseb soe ring kütkestav meloodia ja harmoo nia. Meenutagem selleiks möödunud aastast Faust"-sümfoonia ettekan net Olav Rootsi juhatusel ja eriti klaveriliteratuuri haaravat A-duur klaverikontserti, mida läinud reedel Salzburgis viibinud eesti helikunst nike kontserdil mängis Karin Frii- Raudsepp. Ja lõpuks ta Ungari rapsoodiate sari, mis vaidlematu õigusega sei sab iga pianisti programmis, nagu Liszti sümfoonilised poeetnid iga tõsist muusikat harrastava orkestri Tartu kunstisuvi A. Bergmann-Vardi, kes viimasel Ado Vabbe võib tulevikus samal' ajal on viljelnud niihästi maastiku määral pakkuda üllatavaid kunsti maali, kui figuraaltöid, võib lisada lisi saavutusi uusrealismi laadis kui uusi püsivaid väärtusi meie kuju omaaegses Kokoschka laadis.! tava kunsti varasalve. Tartu kunstnike hulgas on Johan- 1 ~Keskurite" põlvkonda kuuluvaist nes Võerahansu üks neid erandlik-, maalijaist on endisil aastail tuntud ke mehi Elmar Kitse karval, kes maastikumaalija Nõmmik, kes ku üllatab oma pintsli kõrguse ja töö nagi pole äratanud tähelepanu val de rohkusega. Kui eelmise aasta j minud tööde rohkusega, küll aga suvel vabas looduses maalitud töö omapärase loodusetunnetamisega, de arvult esikoht kuulus Elmar Kit veetnud möödunud suve Saaremaal, sele, siis käesoleva aasta suvel on püüdes lõuendil jäädvustada sealset sel alal kindlasti rekordi püstitanud lineaarset loodust Kas ja kui suu Johannes Võerahansu, kelle möö- rel määral see on Õnnestunud, 100- dunudsuvine toodang koosneb 56 maalist ja looduses vineerile kantud maastikuetüüdist. Alates maalimist Ötepääl ja maalilises Pühajärve vahetus läheduses, jatkas Võera hansu oma looduslähedasi värvi improvisatsioone Haanjas, kust maalija. rahutu temperament kan dis teda edasi Rõuge tuhande järve maale", sest huvipakkuvaid maa-s -tikumotiive on seal rohkem 'kui ku sagil mujal kodumaa nurgas. Oma suvise, maaliteekonna lõpetas Võe rahansu Petserimaal Piusa jõe kõr gete kallaste ääres. J. Võerahansu suvine- maalitoo dang, nii palju kui sellest üksikute kunstihuviliste kätte on sattunud, on üldiselt arenenud kunstilise edu tähe all. Jääks vaid soovida, et need hoogsa pintslilöögiga loodud maastikuetüüdid, mis peegeldavad tugevat, kunstnikunatuuri, inspiree riksid autorit mõne suurema töö maalimiseks, kus pinstli jõulise löö giga sekundeeriks ka jõuline värvi toon ja koloriit, mis Võerahansu vähemais etüüdides kipub kohati jahuseks muutuma. Üldiselt aga näib Võerahansu viimaseaegne maa limislaad kunstnikule palju läheda semana kui omaaegne romantiliselt varjundatud laad, mida autor ka sutas oma.suureformaadilistes Saa remaa maastikumaalides. ~Keskurite" põlvkonna esitajaist on A, Bergmann-Vardi nende vii mase kahe aasta jooksul,, mil kunst nik pole avalikult esinenud, jätka nud pingelist tööd oma kunstiliste võimete süvendamise alal. See pidev ja vastutustundlik töö oma isiku tulemusena on endine ~ekspressio- \ pärase maalimislaadi kujundamiseks, nismi ja.futurismi isa" ennast I millega käib kaasas Euroopa kunsti kunstiliselt jälle leidnud. ; keskuses omandatud maitse ja värvi kultuuri seniste saavutuste edasi Igatahes möödunudsuviste saavu- ; arendamine, on kindlustuseks, et tuste puhul on põhjust arvata, et i puldil nõuavad tä hei ep anuv ä äri va koha, Ses suunas koosneb ka tanaohtuse Tallinna Ringhäälingu Franz Liszti õhtu kava. Kui Franz Liszt ühest küljest tä hendab suurt arengut klaverimuu sikas, siis samaväärne on ta loo mingu tähtsus programm.muusika arendajana, mida ta realiseerib ter. ves reas ajaloolisil ja kirjandus likel aineil loodud sümfoonilistes poeemides. Vahest tuntumad tööd sellelt pin nalt on filosoofilise sisuga Pre lüüdid" ja ajalukku haarav zepa". Muusikaliselt väärtuselt sa maväärne aga ön ka täna ettekan dele tulev Tasso" Seilas kirjeldab Liszt luuletaja Tor quato Tasso kannatusi ning trium fi. mis põhiliselt ligineb koigi suur te, üle aegade kestva kunstiteoste loojate saatusele maise matka kes tel, kes- võideldes oma kunstiliste tõekspidamiste eest, peavad eluteel tihti saipmuma üsna okkalist rada. Sellele teosele lähemale ja ta mõistmisele kergendavalt mõjub veel fakt, et Liszt kirjutas ~Tasso" Goethe 100-da sünnipäeva tähista miseks peetud pidustuste avamiseks aastal Liszt ise kirjutab selle sümfoo. nilise poeemi programmi kohta järgmist- ~Tasso armastas ja kannatas Fer raras ja ta kannatused tasuti Roo. mas. Ta elab veel tänapäevani Ve neetsäa rahvalauludes. Need kolm momenti on ta kuulsuses lahuta matud. Et neid muusikaliselt elustada, peab maalima kolm helilist pilti) milles kõlaksid Ve#ieetsia laguunide vüsirikkused, Ferrara uhked ja raskepärased lossid, kus Tasso lõi oma meisterteosed, ja lõpuks iga. vese linna" Rooma pidulikkus " kus püstitus atipärg luuletajale." Neil poeetilisi! aluseil mängib se da Franz Liszti sümfoonilist poeemi ka Tallinna Ringhäälingu suur or kester Olav Rootsi juhatusel.. Tänaõhtuse kava teise numbrina kuuleme Liszti briljantset klaveri pala orkestri saatel Ungari fan detavasti annab sellele küsimusele vastuse eelolev kunstihooaeg, kus ülemaalised näitused korraldatakse niihästi Tallinnas kui Tartus. N o oremast kurista ik egeneratsioo nist veetis möödunud suvel osa oma suvisest tööajast Saksamaal kunst nik Endel Kõks, kel sooritatud mat ka tulemusena on valminud rohke arvuline kogu sulejoonistusi ja värvilisd etüiide kõige mitmekesis t ainealadelt. Kodumaale saabudes j lõpetas oma suvise tööhooaja: Haaslavas, tuues sealt kaasa ka peipsiäärseid motiive. See kunstnik on jäänud truuks oma senistele töö traditsioonidele, jätkates tööd oma ateljees kella mehhanismi täpsusega, s. o. töötades päev päeva kõrval hommikust õh tuni oma ateljee nelja seina vahel. See visa töö näib olevat vilja kan nud ja nähtavasti on kunstnikule värskendavalt mõjunud ka Saksa maa-ma tk. sest kunstniku ateljees on valminud rida töid, mis oma kunsti tasemelt tunduvalt ületavad Kõksi näituse eksponaate vlimäse aasta jooksul. Elmar Kits veetis suve Toris, kus kalapüügi ja perekonnamurede kõrval leidis mahti ka maastlku etüüdide maalimiseks, milledes au tor, võrreldes möödunud aastaga, käsitleb üudset laadi, meenutades, mõnevõrra moodsat Itaalia kooli. Kuid oma tööintensiviteedilt jääb Kits tunduvalt maha möödunud suve toodangust* mil 'kunstnikul val mis vähimalt' üks maastikuetüüd päeva jooksul. Arvestades kunstniku kevadnäi tuste saavutusi, on aga põhjust eel dada, et Elmar Kits meie kunsti publiku silma ka eeloleval sügisel rõõmustab uute saavutustega. Kus L. Mikko on veetnud oma kunstisuve ja milliseid saavutusi ilmutab tema uus kunstilooming, selle kohta puuduvad lähemad and med. Tartu silmapaistvalmaist graafi kuist töötab M. Roosma enamliku õhurünnaku all kannatanud muu seumi kunstitööde restaureerimise alal, veetes suve oma vanemate ko dus Põltsamaal. Kuuldavasti on see arenenud tehniliste võimetega graa fik leidnud Põltsamaa vaikuses mahti ka oma üha süveneva kunsti loomingu jätkamiseks. Hanno Kuimen taasia", mida klaveril mängib Dag mar Kokker, keda mäletame veel suurepäraselt õnnestunud Beetho veni ja Griegi klaverikontsertide ettekandest möödunud aastal. Kontserdi lõppnumbrina esitab Ringhäälingu sutar orkester Olav Rootsi juhatusel veel Liszti Un. gari rapsoodia nr. 2", mis kahtle mata on Liszti üks tuntuimaid ja armastatuimaid töid. Kontserdi algus täna õhtul Tallin na Ringhäälingu kavas on Ml Tänases Tallinna Ringhäälingu saatekavas esiletõstmist väärivana võib kuulda veel keelpillimuusikat Ringhäälingu keeipillioikestrilt Olav Rootsi juhatusel algusega kell Kurt Alterbergi Süit nr. 7-nda" ja Peter TšaikovdM kuulsa' Sere naadi" kõrval tuleb tänases keel pillimuusika saates veel esiettekan dele Heino El-leri hiljuti valminud hehtöö keelpilliorkestrile..intro duktsioon ja fugato". Järjekordne esietendus Vanemuises sõnalavastuse -e si e t en dus e kõrval on Vanemuise teatril valmi nud Lehäri opereti v,mustlasar mastus" uudislavastus. See operett tuleb esietendusele täna, reedel, kusjuures kaastegevad on H. Aren, R. Hannura, L. Tanni, E. Pallo, R, Alari, E. Kruuda, A. Ots jt Mustlasarmastuse" lavastab see kord Ed. Lemmiste, muusikajuhiks 1 on L. Virkhaus ja tantsud on sea tud U Väljaotsa poolt. * ESTONIA TEATER. Täna Kalort neiu", Põrand ja I rõdu res. Homme k. 13 Kolmekunlngaöhtu", k. 13 ~Carmen" (Teder, Kaasik, Rebane, Velkat). Põrand ja I rõdu res, Pühapäeva! k. 13,}Kolme kuningaõhtu". k. 18 ~Linnukaupleja" saksa k. Põrand Ja T rõdu reserveeritud EESTI DRAAMATEATER, Täna Kolmteist hobuserauda" (res.) Homme k. 15 Jutnvana pajatab", b. 18 kolm teist hobuserauda". Pühapäeva] k 10 Võlutnd pajupill", k. 14 Gyurkovtcsi 7 tütart", k. 18 Raha lauale" VÄIKETEATER. Täna,Rätsep öhk". (~P. ja Elurõõmu" poolt väljakuulutatud ~Vedelvorsti" etendus on edasi lüka tud 27 okt.-10, 37. okt. on maksvad 22. sept. etendusele müüdud pääsmed.). Homme ~Mesinädalad", Pühapäeval k. 13 ~Rätsep õhk", k. ia El või ollai". G. Suitsu fio-nda sünnipäeva puhul ilmub koguteos Noor-Eesti" ' kirjastus Tartus on otsustanud Gustav Suitsu >w- EesH" vaimse juht Ja Ideoloogi SO. sünnipäeva puhul (mis on tuleval W) välja anda koguteose, mus si saldaks Mnnamgpkl, m&lratusi, sei sukohavõtte jm. Kui põhjuste!! raamatut tähtpäevaks ei saa välja anda, siis tehakse see hil jem, kuid kokkutulnud käsikirjad antakse juubilarile üle ta suurel sünnipäeval. Ajakiri ~Ammukaar" Lähemal ajal ilmub ajakirja..ammukaare" esimene kafekmim ber. Toimetab Henrik 'Visnapuu. Kaastööks 011 proosat Aug. Gailitilt, mälestusi Kr. TugWt novei le K. A. Hindreylt ja Mait Metsa nurgalt. Luuletusi Marie Umlenlt, Henrik Visnapuult, A. Adßormt, Heiti Talvikult ja teistelt, ha si saldab number mõningaid artikleid ja ülevaateid. Tallinna Kirjanike Ühing Omaaegne Tallinna Kirjanike Ühing, mis kommunismi aja! vaik selt likvideerus, ilma et selle juh tivad tegelased oleksid, enamlastega kaasa läinud, on saanud loa aiata uut tegevust. Omaaegsed juhatus ihkmed on kõik alles ega ole neist keegi kommunistidega kaasa laa nud. Lähemal ajal algab iihmg tegutsemist. Ringhäälingus algasid kuulde mängusaated Ringhäälingus alanud sügis-talve hooaeg on toonud jälle saatekawö pühapäevased kuuldemängusaated, milledega alustati oktoobrikuu kät tejõudmisega. Nii oli järjekordse saatena esitusel Juuli Rõõmusaare kuuldemäng M ä i e a t u s t a vang". Mälestuste vang" esitab huvitava analüüsi ühe tänapäeva matse' võiks ütelda tugevasti individuaalse naisetüübi hingeelulisist avaldusist ja neist järeldunud tegutsemisest Autor on asetanud naisosalise Tiina tugevasse tsentrumi *ja laseb tal otsustada probleemi lahenduse, mis tõttu kogu kuuldemäng kipub sema nn. psühholoogilise kuulde mängu" žanri. Asetades rõhu peategelase hinge eluliste avalduste vaatlemisele, vä hendab see välissündmuste otsest osatähtsust. Kaasosalised tekivad kuuldemängu just siis, kui neid vajatakse, just nagu kokkuräägitult, ja autor laseb uksekellal (korra ka teletonil) järjekindlalt seda teatada. Mõte pcfle ju halb, kuid säärane järjekindel kordumine võib muu tuda tüütavaks ja tekitada kuulajas küsimust: mis neid inimesi sinna nii järjest kokku ajas? Üldiselt, pidevale ebakuuldemän gulisele "tegevuspaikade samasusele ja dialoogis serveeritud järeljutus tusile vaatamata, sisaldas kuulde mäng eneses küllaltki põnevust, ja seda peamiselt probleemi erakord suse tõttu. Süžee ja probleemi lahendamine on need, mis on käsi teldavas kuuldemängus tugevas Üle kaalus,' kuna kuuldemänguline vorm jääb sisulise esituse varju. Helilise taustaga võis ju leppida, kuid ta oli kahtlemata liiga ühe külgne olenedes siin kuulde rqängu stseenilisest jaotusest, et li sada vaheldust ja miljööle iseloo mulikku. Kuuldemängus olid kaastegevad A. Mägi, V. Silm, T. Koppel, O. Põlla, R. Op-sola, V. Särgava ja O. Vare, Näitejuhiks oli R. Opsola. K. K. Säde külastas Mõnistet Möödunud pühapäeval esines Valga Säde teater kiilaltsetendüs tega Mõniste rahvamajas. Teater andis kaks etendust, ühe päeval ja teise õhtu] ja mõlemal etendusel toodi lavale Mälgu neljavaatusllk komöödia Vaesetnehe ututall". Osavõtt mõlemast, etendusest oli väga rohkearvuline. Järjekordseks väljasõiduetendu. seks Sij.de teatril on 16. ja 17. ok toobril Tõrvas toimuvad, etendui sed sama lavateosega. Naisliidu naiskoor algab tegevust Eesti Naisliidu laulukoor algab eeloleval nädalal jälle tegevust Lauluharjutus toimub Veerenni tänava koolimajas kell 18. Koori juhiks on Ida Kalm. hääleseadjaks Ella Lipand. Tänavu or. ka Naisliit ise saanud võimaluse tegevuse jätkemiseks. Seepärast on loota, et ka laulukoo rile avanevad avaramad tegevus võimalused. Naiskoor loodab, et koori tegevusest ka uued lauljad on huvitatud. Registreerimine toi. mub lauluharjutuse eel. Kollektiivnäitus Viini kunstnikehoones Uuei kollektiivnäilusol Viini kunstnikehoones on esitatud maali kunstnike Günther von Baiszeli, Georg Pevetzi ja skulptor prof. Al fred Hofmanni tööd. Kunstnikel on peale katsetami-srõömu, mis meeli tab Hofmanni plastika juurest graafika juure ja laseb. Baszelit luua häid plastilisi töid, omane veel range, rahustav vormitunne. Günther von Baszeli maalid mõ juvad oma tõelisuse ja avara, val gustküllase värvirikkusega. Georg Pevetz valitseb oma joonistustes virtuooslikult erinevaid tehnikaid, omades ka avara pilgu, mis ulatub esemeist kuni atmosfääri. Tema maalid köidavad oma värvidega. Prof. Alfred Hofmann võis ruumi vähesuse tõttu näitusele saata ai nult väiksemaid töid. Esitatud töö des on värske temperament ühen datud peene tundega. Tema söe ja pliiatsijoonistustes äratavad kõi ge enam tähelepanu aktid oma väljendusjõuga. Peatoimetajad A. Kivikas A Oinas Peasekretär E Rennlt Väljaandja Kirjastus, Eesti Ajaleht" Trükitud Majandus- Ja Rahandusdirek tooriumi trüklkältlste (end Tall. Eesti Kirjastus-tlblsua») trükikojal