Eesti raha ajalugu on tänaseks uuritud üsna põhjalikult.1

Größe: px
Ab Seite anzeigen:

Download "Eesti raha ajalugu on tänaseks uuritud üsna põhjalikult.1"

Transkript

1 Raha Eesti- ja Liivimaa kubermangus Ivar Leimus Eesti raha ajalugu on tänaseks uuritud üsna põhjalikult.1 Ilmunud on arvukalt kirjutisi niihästi viikingiaja, keskaja kui ka varase uusaja müntide ja nende käibe kohta. Mitu raamatut on pühendatud Eesti Vabariigi rahadele. Kuid täiesti vaeslapse ossa on jäänud tervelt kahe sajandi pikkune Eesti ajaloo periood, mis möödus Vene tsaaririigi koosseisus ( ). Sellest ajast on põhjalikumalt seni uuritud vaid kõrvalisi seiku Eesti- ja Liivimaa jaoks mõeldud livoneeside sünnilugu ja valmistamist ning nn kodurahade teket ja kasutamist. 2 Ainus tsaariaegse Eesti mündinduse üldülevaade ilmus Eerik Tenderi sulest juba aastal. 3 Selleski käsitletakse peamiselt Vene mündinduse arengusuundi, kuna kohalikele rahaoludele sajandil on pühendatud ühtekokku pisut üle poole, ehkki sisuka lehekülje. Tenderi järgi muutus Vene münt juba 18. sajandi esimeste aastakümnete jooksul Eestimaal ja Põhja-Liivimaal domineerivaks, kuna aga Riias ja lõunapoolsel Liivimaal jäi püsima keeruline arvestussüsteem ning käibis peamiselt välismaine, Poola ja Saksa vahetusraha. Siiski oli ka Eestis veel 19. sajandi alguses liikvel palju välismaa münte. Lõplikult suudeti need ringlusest kõrvaldada alles aastate lõpul. 1 Eesti mündi- ja rahaajaloo historiograafia on liiga mahukas, et siin seda lähemalt käsitleda. 2 Павел фон Винклер, Из истории монетнаго дела в России. Ливо- Эстонская монета ( ). С.-Петербург 1899; Heino Ross, Lokal-, Privat- und Notgelder in Estland = Eesti kodurahad. Tartu 1994; Ivar Leimus, The numismatic consequences of the Napoleonic wars in Estonia. Monetary boundaries in transition. A North European economic history and the Finnish war The Museum of National Antiquities Stockholm, Studies 16. Stockholm 2010, Erik Tender, Müntide ja mõõtude areng Eestis. Mündiolud Vene ajal. Eesti majandusajalugu 1. Tartu 1937, Vana Tallinn

2 Niisuguse uurimislünga põhjusi pole raske mõista. Tsaariajal Eestis oma münte ei löödud. Vene raha uurimisega on aga aastakümneid ja -sadu usinalt tegelnud Vene numismaatikudajaloolased. Kuid juba Eerik Tender osutas, et Balti provintside raharinglus erines Venemaa omast tunduvalt Eesti- ja Liivimaal olid välismaa mündid lubatud, Venemaal reeglina mitte. Sestap võtame lähema vaatluse alla siinse rahaajaloo ühe etapi, mida ühelt poolt iseloomustab Vene raha üha laienev levik, teisalt aga läänelike müntide visa püsimine ringluses. Alustagem algusest. Kui Tallinn aastal Vene vägede (pigem küll katku) ees kapituleerus, soovisid linnaisad Peeter I-lt kinnitust kõikidele oma vanadele privileegidele, sh ka müntimisõigusele ( die Müntz-Freiheit in allerhand Sorten und kleiner Scheide-Müntze). 4 Rootsi kroon oli Tallinna müntimisõiguse realiseerimise küll juba 17. sajandi lõpul katkestanud, apelleerides bürgermeister Paulseni mündirikkumisele, kuid tallinlased polnud sellega leppinud. 5 Vene pool oli asjaga nõus ning 13. märtsil 1712 järgnes Peeter I-lt Tallinna privileegide kinnitus. 6 Mis puudutab Riiat, siis sealne raad soovis tsaarilt aastal vaid seni kasutatud suurmündi juurde jäämist ( begnädigen, selbige bey der bissher gebrauchten groben Müntz nach wie Vor erhalten). Suurmündi all peeti silmas raskemaid ja täisväärtuslikke münte, 7 peamiselt euroopalikke taalreid ning nende osiseid. Teisisõnu, taheti säilitada senine äriline läbikäimine läänega. Teisalt võis avaldatud soovi põhjustada ka asjaolu, et taalrilaadseid Vene hõberublasid hakati ulatuslikumalt vermima alles aastast, seni valmistati seal peamiselt hõbetraadist kopi- 4 Eduard Winkelmann, Die Capitulationen der estländischen Ritterschaft und der Stadt Reval vom Jahre 1710 nebst deren Confirmationen. Reval 1865, Ivar Leimus, Das Münzwesen Revals im 17. Jahrhundert. Beiträge zur Verwaltungs-, Kirchen- und Bildungsgeschichte des Ostseeraumes. Festschrift für Vello Helk zum 75. Geburtstag. Tartu 1998, , Rootsi aja viimasel aastakümnel õnnestuski Tallinnal taas hankida piiratud müntimisõigus, kuid seda ei jõutud rakendada, vt Stefan Hartmann, Reval im Nordischen Krieg. Quellen und Studien zur baltischen Geschichte 1. Bonn Godesberg 1973, Winkelmann, Die Capitulationen, Johann Georg Krünitz, Oeconomische Encyclopädie oder allgemeines System der Staats-Stadt-Haus- u. Landwirtschaft, Bd. 20. Berlin 1780, 105. Vana Tallinn 99

3 kaid. 8 Välismaa vahetusraha kasutamist Riia alistumislepingus ei mainita. Ka ei teinud riialased otsesõnu juttu linna müntimisõigusest, ehkki üldsõnaliselt paluti kõikide vanade privileegide kinnitamist. Oma privileege puudutavas otsuses jäi Peeter I Riia soovidega üldiselt päri, kuid äritegevuse osas nõudis ta Vene mündi aktsepteerimist (unssere Müntze acceptiren müssen), keelamata küll samal ajal Euroopa münte. 9 Stefan Hartmann väidab, et Tallinnas vermiti Vene võimu esimestel aastatel kopikate kõrval ka Rootsi vahetusraha ning alles aastast sallis tsaar ainult kopikate valmistamist. 10 Tegelikult ei löödud ei Tallinnas ega ka Riias pärast aasta alistumist enam mingit raha. Esiteks oli mündiõigus Venemaal juba 16. sajandist peale keskvõimu privileeg, 11 mida Peeter I realiseeris Moskvas ja alates aastast ka Peterburis. 12 Tallinna ja Riia müntimisõigus, mis muu hulgas tähendas ka linna vapi kujutamist mündi tagaküljel, poleks niisugusesse juriidilisse raami sobinud. Liiati Põhjasõda jätkus ning Eesti- ja Liivimaa saatus polnud selleks ajaks veel kaugeltki selge. Teiseks reguleerisid aasta ukaasid Vene uute müntide sortimenti ja hõbedasisaldust, mitte ei keelustanud võõrast raha. 13 Siseasjades säilitasid aga baltlased kapituleerudes üsna laialdase otsustusõiguse. Kehtima jäi koguni tollipiir Venemaaga. Võib-olla just seetõttu ei pööranud tsaarivalitsus algul suuremat tähelepanu oma Läänemere provintsides raharingluse korrastamisele. Seadusandlikke akte selle kohta on vähe ja needki sündisid esmajoones kohalike võimude algatusel. Samas on need üsna kõnekad ja lubavad meile teatavat pilguheitu omaaegsesse rahakäibesse. 8 Александр Юхт, Русские деньги от Петра Великого до Александра I. Москва 1994, Carl Schirren, Die Capitulationen der livländischen Ritter- und Landschaft und der Stadt Riga vom 4. Juli 1710 nebst deren Confirmationen. Dorpat 1865, 65 66, Hartmann, Reval im Nordischen Krieg, Алла Мельникова, Русские монеты от Ивана Грозного до Петра Первого. Москва 1989, Юхт, Русские деньги от Петра Великого до Александра I, 13 14, Полное собрание законов Российской империи (edaspidi ПСЗ) 3148, Vana Tallinn

4 11. mail 1744 keelati keiserliku ukaasiga vedada Venemaalt välismaale hõbe-, rubla- jm münte ning hõbedast vahetusraha, nõusid ja kange. Ühtlasi korrati juba vana, Peeter I aegset ja hiljem kinnitatud korraldust, millega keelustati välismaalt Vene vasksete 5-kopikaliste sissevedu, et nendega mitte koormata raharinglust ning riigikassat. 14 Kuid aasta sõjas vallutas Venemaa Rootsilt Ida-Soome alasid, mis kinnitati Venemaa koosseisu aasta Turu rahuga. Soome hakkas liikuma Vene raha. Liidetud alal käibisid Rootsi ja Vene mündid algul kõrvuti, kusjuures hõbeöör võrdsustati kopikaga. 15 Ent juba aasta lõpus otsustati Haminas käibivad Rootsi vaskmündid vahetada ümber Vene 5- ja ½-kopikalisteks. 16 Soomlased-rootslased omakorda külastasid Tallinna jt Eestimaa sadamaid ja kasutasid nimetatud Vene vaskmünte toidupoolise ostmiseks aastal pöördus Tallinna kubermangukantselei Senati poole küsimusega, kas vasest 5-kopikaliste sissevedu Soomest on seaduslik. Senati vastus oli eitav. Teiseks probleemiks olid välismaalased, kes Venemaalt Tallinna kaudu koju tagasi pöördudes vajasid reisikuludeks raha välismaa või Vene hõbemünte, taalreid jms. Senat otsustas 11. mai ukaasi kohaselt, et reisivajadusteks on neil lubatud välja vedada Vene vaskmünte, nagu 5-kopikalised, denežkad (½-kopikalised) ja poluškad (¼-kopikalised), ning välismaa tympf e (18-krossilisi), šestakke (6-krossilisi) jm nii palju, kui nad tahavad; aga kuld- ja hõberaha, nii välismaa kui ka Vene oma, ega mingit muud kulda ja hõbedat Venemaalt välja vedada ei tohi aastal algas Seitsmeaastane sõda ning Kuramaale paigutati Vene väeosad. Palka maksti neile Riia renteist, kuhu aga oli kogunenud palju alaväärtuslikku taalermünti. Nimelt oli aasta 14 Keiserlik ukaas ПСЗ Senati otsus ПСЗ Vene müntidest Soome selleaegsetes aardeleidudes vt Pekka Sarvas, De finska myntskatterna från 1700-talet. Nordisk Numismatisk Årsskrift Stockholm 1968, 52, leiud nr 218, 234, 267, 301, 308, 312, 321, 340, 341. Kuid sel ajal oli Vene müntide osakaal Soome käibes Rootsi müntidega võrreldes veel väga väike ja kasvas alles hiljem (Sarvas, op. cit., 60 64). 16 Senati otsus ПСЗ Senati otsus ПСЗ Vana Tallinn 101

5 varem hakatud Riia ja Tallinna sadamas tolli võtma riigitaalrites, mitte enam albertustaalrites nagu varem. Selle tulemusena voolas eriti Riiga Poola madalaproovilisi taalreid, mistõttu lubati Senati aasta 15. juuni otsusega tollimaksu tasuda ainult Hispaania, Hollandi, Inglise, Prantsuse ja Rootsi riigitaalrites. See meede ei saanud aga kohe tulemusi anda ning seetõttu otsustas Senat lüüa halvaproovilised välismaa taalrid ümber kohalikuks Vene rahaks. Uued mündid pidid tulema samasuguse nominaali ja väärtusega nagu Eesti-, Liivi- ja Kuramaal käibivad Poola ja Preisi tympf id, šestakid ja veeringud (poltorakid ehk 1½-krossilised), kuid sama hõbedasisaldusega nagu Vene hõbemündid (72-solotnikuse prooviga). Nende valmistamiseks tuli kasutada kõik riigi sissetulekud välismaa rahas, mis Eesti- ja Liivimaalt saadakse, ning kogu välismaa hõbe, mis neis provintsides oli võimalik osta. Mündid pidid kandma keisrinna portreed ja/või Vene kotka kujutist, mille rinnal olid Riia ja Tallinna vapp, tagaküljel ka Eesti- ja Liivimaa nimetus. Suurel osal Saksamaast kasutusel oleva jaotuse kohaselt tuli valmistada taalrid, selle poolesed ja veerandised ning mündid nimiväärtusega ¹ 24 (2 krossi) ja 1/48 taalrit (1 kross) Vene rahas vastavalt 96, 48, 24, 4 ja 2 kopikat. Need nn livoneesid võisid käibida ainult Liivi-, Kura- ja Eestimaal kuni Narvani. Livoneeside kõrval jäeti ringlusse Vene vaskkopikad, -dengad (½-kopikalised) ja -poluškad. Vene kuldja hõbemüntide kasutamist salliti niikaua, kuni uut raha polnud veel küllaldaselt. Esialgu lubati vastavalt kursile käibida ka välismaa madalaproovilisel vahetusrahal, kuid keelati selle vastuvõtt riigimaksudeks. Juba laekunud peenraha tuli saata Moskvasse ümbermüntimiseks. Tulevikus oli kavas Läänemere provintsides kõik välismaa rahad käibelt kõrvaldada. 22. oktoobril 1756 kiitis keisrinna Jelizaveta Senati kava heaks. 18 Niisiis olid uued rahad algselt mõeldud kahel eesmärgil niihästi sõjaks valmistuva armee palgaks kui ka kohaliku rahakäibe korrastamiseks. Kuid 19. märtsil 1757 andis keisrinna ukaasi, milles livoneeside valmistamise sihina mainitakse üksnes Liivija Eestimaal kauplemise, muu ärikäibe ja maksukogumise eden- 18 Senati otsused ПСЗ 10572; ПСЗ 10638; фон Винклер, Ливо-Эстонская монета. 102 Vana Tallinn

6 damist. Armeele palgamaksmisest enam juttu pole. 19 Võib-olla leiti kõrgemal, et Läänemere provintside sissetulekutest kaheks eesmärgiks Vene armee (üle mehe) palgaks ja kohaliku rahavajaduse rahuldamiseks lihtsalt ei jätku. Igatahes hakkasid venelased Königsbergi vallutamise järel aastal seal vermima Preisi-süsteemset ja -näolist raha (hiljem viidi selle tootmine üle Moskvasse). 20 Nii või teisiti, sõjaväe varustamisest livoneesidega loobuti. Esialgu Eesti- ja Liivimaal käibele jäävale välismaa vahetusrahale aga kehtestati kindlad kursid. Sama aasta 19. märtsi ukaasiga avaldatud kursitabeli aluseks olid kubermangudest laekunud andmed ja ettepanekud. Lähem vaatlus lubab järeldada, et tabeli ülaots on algselt tõenäoliselt koostatud Tallinnas, sest siin nimetatakse ainult mitmesuguseid Rootsi mündisorte 8-, 4-, 2- ja 1-margaseid karoliine, , 5- ja 4-öörilisi ning nn vanu Rootsi veeringuid, mida nende kurss lubab pidada 1-öörilisteks. 22 Loetelust nähtub, et osalt olid kasutusel veel vanad rahad (8-margalisi vermiti üldse väga harva, viimati aastal, 4-öörilisi aastal), osalt aga ka uued Rootsi mündid (10-öörilisi hakati tegema alles 1739). Riias koostatud loetelu on märksa pikem. Ka selles on mainitud paari Rootsi mündisorti, kuid nimetatud on neid teisiti. Näiteks 4-öörilist kutsutakse siin 4-rundstükiliseks. Mida mõisteti uute Rootsi tympf ide all, jääb ebaselgeks. Müntide suurust ja kaalu silmas pidades võiks olla mõeldud aastal juurutatud 10-öörilisi. Tihedate majandussidemete tõttu käibis Riias aga märksa enam mitmesuguseid Poola münte. Nimetatud on näiteks uued ja vanad tympf id, vanad ja uued šestakid, uued düttchen id (3-krossilised), uued poltorakid (1½-krossilised), vanad veeringud (samuti 1½-krossilised), Sigismundi (mõeldud on kuningas Sigismund III, kes valitses ) düttchen id ja killingid. 19 Keiserlik ukaas ПСЗ Emil Bahrfeldt, Die ostpreussischen Münzprägungen der Kaiserin Elisabeth von Russland Brandenburg-preußische Münzstudien. Berlin 1913, Ekslikult on ukaasis karoliiniks peetud mitte 2-, vaid 4-margast münti. 22 Nii ka August Wilhelm Hupel, Topographische Nachrichten von Lief- und Esthland 2. Riga 1777, 327. Vana Tallinn 103

7 Viimatinimetatuid ei arvestatudki kursi, vaid kaalu järgi 5 rubla puuda eest, mis tõendab, et tegemist oli Poolas ja Leedus aastail väga massiliselt vermitud vaskmüntide, nn boratinkadega. Vahemärkusena olgu lisatud, et Poola raha vermiti vaadeldaval ajal peamiselt Saksimaa müntlates. Kuid aastal okupeerisid Preisi väed Leipzigi ja alustasid seal hoogsat mündirikkumist, kasutades selleks eest leitud Saksi münditempleid aastaarvuga 1753, mis tegi uue halva raha eristamise vanast ja paremast võimatuks. Juba järgmisel aastal sai see raharikkumine Riias teatavaks ning kubermangukantselei arestis portooriumis (sadamatollis) kogu sissetoodud Poola vahetusraha (šestakid ja tympf id). Ühtlasi saadeti 1. märtsil 1757 Senatile ettekanne, milles soovitati vanad Saksi-Poola mündid vastavalt nende kursile käibele jätta, nende edasine import aga keelustada. 23 Oma aasta 18. märtsi ukaasiga kiitis Senat riialaste kavatsuse heaks. 24 Palju ringles Riias ka erinevat Saksa vahetusraha, millest kursitabel nimetab Preisi vanu tympf e, uusi 6-krossilisi, vanu 2-krossilisi ning uusi 4-, 2- ja 1-krossilisi. Kursid osutavad, et Preisi nn 4-, 2- ja 1-krossiliste puhul on nähtavasti tegemist vastavalt Preisi ¹ 6- ja ¹ 12-taalriste ning Brandenburgi ¹ 24-taalriste (mida kutsutigi krossideks) müntidega. 25 Samasuguse taalri jaotuse järgi on vermitud ka kursitabelis esinevad Lüneburgi ja Mecklenburgi 4- ja 2-krossilised ning Pommeri, Bremeni, vanad (Brandenburgi) markkrahvi ja (Saksi) kuurvürsti 2-krossilised. Nn keiserlikud düttchen id olid tõenäoliselt Habsburgide 3-kroitserilised. Peale välismaa raha esinevad kursitabelis ka Riia vanad 17. sa jan di mündid veeringud (nõnda nimetati dreipölkereid ehk 1½-krossilisi), mis hinnati Poola vanade veeringutega samaväärseks, ning killingid, mida veeringusse arvestati 9 tk. Riia madala prooviliste killingite vermimine lõpetati küll juba aastatel, kuid neid oli tehtud väga palju, linna- ja riigimüntlas kokku üle miljardi. Lisaks löödi aastatel Riia killingite vaskseid võltsinguid massiliselt praeguses Rumeenias Suceava 23 фон Винклер, Ливо-Эстонская монета, Senati otsus ПСЗ Freiherr Friedrich von Schrötter, Das Preußische Münzwesen im 18. Jahrhundert. Beschreibender Teil, 2. Heft. Berlin 1904, 26 34, Vana Tallinn

8 lossis. Kõige selle tõttu oli Riia killingite kurss juba aastatel väga madal. 26 See sunnib arvama, et kursitabelisse on sattunud trükiviga. Arvatavasti võrdsustati Riia killingid Poola vasksete killingitega, mis teeb ka nende hinnaks 5 rubla puud. Kui aastal algas Königsbergis Jelizaveta nimega Preisi müntide valmistamine, siis alguses olid need lubatud vaid Preisimaal. Kuid juba aastal salliti Vene Preisi-süsteemsete müntide käibimist ka Eesti- ja Liivimaal. 27 Samal ajal muutus mõnevõrra keskvõimu seisukoht Baltikumis käibiva võõra vahetusraha suhtes, mida lubati nüüd kohalikku kassasse vastu võtta (niisiis vastavalt kursile nendega makse tasuda), kuid nagu ennegi, tuli need sealt saata livoneeside tegemiseks Moskvasse. Et aga livoneese polnud toodetud soovitud mahus, 28 siis kartis kubermangukantselei välismaa vahetusraha käibelt kadumist ja väljavoolu, mis omakorda oleks kaasa toonud tõrked maksude laekumises ning igapäevases äritegevuses. Nõnda jättis Senat võõra peenraha kindla kursiga albertustaalri suhtes endiselt käibele. 29 Ka Vene müntide ringlemine Eesti- ja Liivimaal ei lakanud kunagi. 30 Välismaa vahetusraha käibimine Baltikumis jätkus ka hiljem. Riias toomkooli rektori ametit pidanud Karl Philip Michael Snell on kirjutanud oma kogemustele tuginedes: Vene raha pole kauplemisel ja äris tavaks, vaid on kõigest kaup, mida rahavahetajate käest ostetakse, kui vaja läheb. 31 August Wilhelm Hupeli järgi tarvitati Riias veel aastatel Poola, Preisi, 26 Aleksandrs Platbārzdis, Die königlich schwedische Münze in Livland. Das Münzwesen Stockholm 1968, , 226, фон Винклер, Ливо-Эстонская монета, Käesolev kirjutis ei ole mõeldud livoneeside probleemi igakülgseks lahkamiseks. Olgu vaid osutatud asjaolule, et mündialuse väljaarvutamisel tehti viga ning livoneeside tootmine oli seotud kahjudega. Von Winkleri arvutuste kohaselt maksis 96-kopikane livonees tegelikult 102 kopikat, alates aastast, kui hõberubla kaalu vähendati, aga koguni 113¼ kopikat. Nähtavasti katkes livoneeside valmistamine juba aastal (neid tehti ühtekokku rubla 52 kopika väärtuses), kuid veel aastal polnud Peterburis sellest ideest loobutud aastast peale oli see igatahes välistatud. 29 Senati otsus ПСЗ фон Винклер, Ливо-Эстонская монета, Karl Philipp Michael Snell, Beschreibung der russischen Provinzen an der Ostsee. Jena 1794, 241. Vana Tallinn 105

9 Kuramaa, Rootsi, koguni vanu Riia ja Tallinna nn veeringuid. 32 Kõik mündid polnud siiski lubatud aastal keelas keiser välismaalt Liepāja sadamasse massiliselt veetavate ja tarvitusest täiesti kulunud nn berlinkade käibimise ning käskis need saata ümberlöömiseks Vene müntlatesse. 33 Ilmselt oli siin tegu Berliini rahapajas vermitud madalaproovilise Preisi peenrahaga. Hulk tsaaririigi ukaase puudutas välismaa müntide käibimist mitte üksnes Läänemere provintsides, vaid ka Ukrainas, Leedus ja mujal. Nõnda keelati aastal Poola vasksete 3- ja 1-krossiliste kasutamine Kiievis, aastal Austria zwölfer ite ehk 12-kroitseriliste sissevedu Volõõniasse, aastal Preisi düttchen ite ehk vanade 3-krossiliste (= 3 kopikat), poolezlotiliste ehk ¹ 12-taalriliste (=7½ kopikat) ja 2-zlotiliste ehk ⅓-taalriliste (=30 kopikat) käibimine Leedus. 34 Kuid vastavad seadused pidid kehtima üle kogu Venemaa, järelikult ka Liivimaal. Viimaks keelustati alates aastast Venemaal välismaa rahas arveldamine kõikides kubermangudes, aastast ka välismaa biljooni sissevedu täiesti. 35 See manifest käsitles niihästi taalrite kui ka vahetusraha kasutamist. Mis puudutab välismaa peenraha, siis lõplikult see veel ei kadunud, ehkki niisugune tagamõte võimudel kahtlemata oli aasta detsembris otsustas Riiginõukogu pikendada vahetusraha kehtivust Kuramaa ja Liivimaa kubermangus veel aastaks, s.o aastani aasta alguses kuulutaski Riia raad, et see, mis varem veeringu maksis, on nüüd 6 kopikat vases ehk 1½ kopikat hõbedas. 37 Ent siingi on tegemist pigem hindade arvestamisega Vene rahas kui võõraste müntide käibelt kadumisega. Muide, 1½ kopikat maksis aastal ka Preisi vana 2-krossiline (¹ 12 taalrit), 38 mis võikski olla vaadeldaval ajal Riias veeringu mündiliseks vasteks. Igatahes lubab osundatud Riia rae otsus järeldada, et Vene võimude rahapoliitika ei jäänud tagajär- 32 Hupel, Topographische Nachrichten 2, Keiserlik ukaas Senatile ПСЗ ПСЗ 19127, 19891, 21026, Manifest ПСЗ Riiginõukogu otsus ПСЗ Platbārzdis, Die königlich schwedische Münze, Tsaari käsk Preisimaal asuvatele Vene vägedele sealse raha kursi kohta ПСЗ Vana Tallinn

10 gedeta ning ka Riias levis Vene rahaarvestus. Liivimaa kubermangu Eesti distriktis, liiati siis Eestimaa kubermangus arvestati selleks ajaks juba ammu Vene rahas. 39 Järjekordne Senati otsus Läänemere kubermangudes võõra raha keelustamise kohta kuulutati välja aastal. 40 Välismaa biljoonmündid tuli kõik järgmise nelja kuu jooksul kreisikassades ümber vahetada, hiljem neid enam kasutada ei tohtinud. Seaduserikkujat ähvardas kõlbmatu raha konfiskeerimine. Käibivaist välismaa rahasortidest nimetatakse veeringuid (kurss 3 kopikat) ning ka marku (6 kopikat) aastal oli Liivimaa marga-veeringu väärtusvahekord ligikaudu sama (38:77 ehk 37½:76), kuid Vene rahas võrdus mark siis veel 3½ kopikaga. 41 Marga-veeringu suhet 1:2 kajastab ka aastast pärinev läti rahvalaulu saksakeelne tõlge. 42 Sama kinnitab Hupel juba ja rektor Snell aastate kohta. 43 Kahjuks ei reeda allikad meile, missuguseid münte need nimiväärtused siis konkreetselt tähistasid. Eeskätt tehakse aasta otsuses juttu pooltest, tervetest ja topeltfünferitest (vastavalt 10, 20 ja 50 kopikat). Fünfer tähistas Riias veeringu viiekordset aastal maksid mitmed Saksa 2-krossised ehk ¹ 12-taalrised mündid Riias 5 veeringut. 44 Ka nii Hupel kui ka Snell tõendavad, et fünfer tähendas 5 veeringut, mündina aga erinevaid Saksamaa 2-krossilisi. 45 Kuid nii või teisiti oli välismaal löödava ja Liivimaal ringleva raha sortiment 19. sajandi alguseks põhjalikult muutunud. Veeringute põhjal joonistub kursitabelist välja järgmine jaotus: 1, ½, ¼, ¹ 5 ja ¹ Sealjuures võrdus suurim võõras vahetusmünt 50 kopikaga, mis 39 Gustav Johann Buddenbrock, Sammlung der Gesetze, welche das heutige livländische Landrecht enthalten, 2. Bd., 1. Abt., 1. Teil. Landesordnungen Riga 1821, XXVI. 40 Senati otsus ПСЗ Buddenbrock, Sammlung der Gesetze, XXVII. 42 Platbārzdis, Die königlich schwedische Münze, Hupel, Topographische Nachrichten 2, 327; Snell, Bechreibung, ПСЗ Hupel, Topographische Nahcrichten 2, 327; Snell, Bechreibung, 242. Seda seletust korratakse veel 19. sajandi algulgi, vt Carl Christoph Schmieder, Handwörterbuch der gesamten Münzkunde. Halle, Berlin 1811, 186. Vrd Platbārzdis, Die königlich schwedische Münze, Pisut teisiti jaotuksid mündid nende Vene kursi alusel: 50, 20, 10, 6 ja 3, mis aga ei sobi ühegi tolleaegse mündisüsteemiga. Vana Tallinn 107

11 tollal kaalus umbes 10 g ja sisaldas 8,4 g puhast hõbedat. Et varasemast ja hilisemast ajast teame, et Liivimaal käibisid mitmesugused Poola ja Saksa mündisordid, siis tuleks ka kõnealusel juhul müntide algupära otsida sealt. Saksamaal, eriti Liivimaad peenrahaga varustavates riikides, nagu Saksi- ja Preisimaal, jaotati taaler sel ajal peamiselt ⅔-, ⅓-, ¹ 6-, ¹ 12- ja ¹ 24-ks. See võiks ülaltoodud Liivimaa jaotusega isegi sobida, kuid ⅔ taalrit sisaldas hõbedat 50-kopikalisega võrreldes liiga palju, ⅓ jälle liiga vähe. Võttes arvesse aastal kehtestatud Poola personaaluniooni Venemaaga ning Poola mündisüsteemi, võiksid siin kõne alla tulla pigem sealsed poole- ja veerandtaalrilised, hõbedast 4-krossilised (zlotid), 2-krossilised (poolezlotilised) ja krossid, mida valmistati aastail , 47 aga muidugi ka oma väärtuselt nendele ligilähedased muud mündid. Dokumendis kajastatud rahakäibe koosseisu põhjal võib järeldada, et aasta ukaasiga peeti Läänemere kubermangude all silmas eeskätt Liivi- ja Kuramaad, mitte enam Eestimaad. Seegi otsus ei viinud välismaa raha veel kasutuselt. Alles pärast Jegor Kankrini rahareformi, mille tulemusena Venemaa läks aastal üle hõbevääringule, otsustati madalaproovilised Poola ja välismaa mündid Venemaa Läänemere ja läänekubermangudes (st Eesti- ja Liivimaal ning Kaunase, Vilniuse, Grodno ja Minski kubermangus) lõplikult käibest kaotada aastal määrati selleks kaheaastane tähtaeg, mille jooksul võõras raha tuli ümber vahetada. Vastasel korral ähvardasid patustajat aasta mündiseaduse sanktsioonid. Rahandusministeeriumile tehti ülesandeks varustada kreisikassad selleks otstarbeks küllaldase hulga Vene müntidega. 48 Ent veel aasta lõpul pikendati seda tähtaega kuue kuu võrra, 1. maini Ühtlasi avaldati taas kursitabel, mis aga nüüd ei kajasta mitte üksnes Läänemere provintside, vaid ja eeskätt Leedu ja Valgevene kubermangude raharinglust ja põhineb seetõttu Poola vääringul. Müntide zlottides ja krossides toodud 47 Jósef Andrzej Szwagrzyk, Pieniądz na ziemiach polskich X XX w. Wrocław, Warszawa, Kraków, Gdańsk 1973, Keiserlik kinnitus Riiginõukogu seisukohale ПСЗ II, Keiserlik kinnitus Riiginõukogu seisukohale ПСЗ II, Vana Tallinn

12 väärtus (õieti nende kurss Poola rahas) on omakorda teisendatud Vene kopikatesse, mis teeb tabeli mõistmise kohati üpris keerukaks. Selge on igatahes, et 2-zlotiliste all mõisteti Poola ja Vene-Poola vastavaid münte, Saksi-Poola kuldnaid, Saksi ja Preisi ⅓-taalrilisi, aga samuti Austria ja Baieri 20-kroitserilisi. 1-zlotilised olid samade maade vastavalt poole väiksema nimiväärtusega mündid. Hõbedast 10- ja 5-krossilised olid taas Poola, Vene-Poola ja Saksi-Poola mündid, vasest 3-, 1- ja ½-krossilised pärinesid Poolast ja Saksimaalt (viimasest tegelikult 3- ja 1-pennilised ning hellerid). See-eest 15-krossiliste all mõeldi hoopis mingisuguseid Preisi ja Kuramaa münte, nähtavasti Preisi vanu ¹ 12-taalrilisi ning Kuramaa 3-krossilisi. 6-krossiste Preisi müntide puhul aga peeti võib-olla silmas vanu Preisi krosse. Kulunud mündid hinnati teistest pisut odavamaks. See jäi viimaseks tsaarivõimude seadusandlikuks aktiks, mis reguleeris võõra vahetusraha ringlust Balti kubermangudes. Nähtavasti alles nüüd suudeti selle käibimisele lõplikult piir panna. Hulk seadusandlikke akte reguleeris ka rahvusvahelise valuuta taalrite kasutamist Läänemere provintsides. Näiteks aastal tekitas Liivimaal probleeme kohustuslik riigimaksude tasumine, mida selles kubermangus tuli õiendada albertustaalrites. Nagu selgub Liivimaa saadiku, maanõunik Wolmar Johann von Ungern-Sternbergi 50 ettekandest Senatile, nõuti seda ka Tartu ja Pärnu maakonnas, mille mõisnikud ja riigimõisate valitsejad vedasid oma põllumajandussaadused müügiks peamiselt Tallinna ja Narva või hoopis Vene linnadesse. Seal aga ei olnud peale Vene raha muud saada, mistõttu mõisnikud olid sunnitud albertustaalreid ostma kalli juurdehindlusega. Senati aasta määruse kohaselt hinnati taaler Liivimaal ametnikele palka makstes 95, Eestimaal 80 kopikale. Rootsi aja pärandina arvestati Pärnus raha mõnda aega koguni oma kohalikes taalrites (Thaler pernauisch courant), mis võrdusid 64 ööri ehk 75 kopikaga, kuid ajapikku hakati ka seal taalri eest maksma 80 kopikat nagu mujal Eestis. 51 Ungern-Sternbergi ettepanek oli rubla ja albertustaaler rendi- 50 Isiku tuvastamise eest tänan Ants Heina. 51 Hupel, Topographische Nachrichten 2, 328. Vana Tallinn 109

13 ja muude riigimaksude tasumisel võrdsustada ning võimaldada neid õiendada sellises rahas, mida kellelgi on. Ettepaneku vastu võttis sõna Riia linna saadik raehärra Melchior von Caspari, kes kartis, et seeläbi sünnib välismaalastega kauplemisel segadust ja maksude laekumisel viivitusi ning aja jooksul veetakse albertustaalrid üldse minema. Seevastu oli Ungern-Sternbergiga päri Saaremaa saadik, rüütelkonna peamees kapten Niclas von Krämer. Saaremaal oli veel pärast aasta Vene vallutust säilinud mõneks ajaks vana maksusüsteem, kus riigitaalrisse loeti kaks Rootsi arvestustaalrit hõbeööre (64 ööri) ehk 80 kopikat. Maksud laekusid esialgu Tallinna ja neid võis tasuda niihästi Rootsi kui ka Vene rahas. Kuid kuberner Pjotr Golitsõni korraldusel liideti Saaremaa aastal Liivimaa kubermanguga ja maksud läksid siitpeale Riiga ning need tuli tasuda albertustaalrites. Albertustaalreid aga polnud Saaremaal leida ja nende hind tõusis üle rubla. Seetõttu taotles ka von Krämer, et Saaremaal võiks maksu endiselt koguda hõbeöörides või Vene kopikates vastavalt taalri ülaltoodud kursile. Kammerkolleegiumi õiend kinnitas rüütelkonna peamehe sõnu. Liivimaa kubermangu ökonoomia (majandusvalitsuse) peadirektor Weinhold Georg von Fölkersahm täpsustas oma memoriaalis, et Saaremaal oli kasutatud peamiselt karoliine 52 ning taalri kurss olnud maksude kogumisel 3 karoliini ja 4 hõbeööri ehk 64 hõbeööri ( maksis karoliin Rootsis 20 ööri, Liivimaal hinnati see kopikale). 53 Kuid Fölkersahm lisas, et aastatega on Rootsi müntide hõbedasisaldus vähenenud, mistõttu taalri kurss tõusis algul 68, siis 72 ja käesolevaks ajaks 80 öörile. Rootsi müntide halvenemine ja nende käibelt kadumine oligi põhjuseks, miks Saaremaal hakati makse nii era- kui ka rendimõisatest nõudma albertustaalrites. Ökonoomia peadirektor möönis aga, et hetkel on albertustaalreid raske hankida. Seetõttu olevat juba mitu aastat taalrite asemel kogutud maksudeks kas veeringuid (nendega peeti silmas ilmselt Rootsi hõbeööre) või 52 Karoliin oli Rootsi hõbemünt 2 marka, topeltkaroliin 4 marka, poolkaroliin 1 mark. 53 Tingström, Bertel, Svensk numismatisk uppslagsbok. Mynt i ord och bild Stockholm 1968, 22; Hupel, Topographische Nachrichten 2, Vana Tallinn

14 kopikaid kursiga 95, hiljem 100 kopikat taaler. Fölkersahm märkis õigustatult, et taalri 64-öörise kursi taastamine tähendaks riigile suurt kahjumit. Asjaolusid kaalunud, otsustas Senat 7. mail 1733 jätkata Liivimaal ja Saaremaal maksude kogumist albertustaalrites, kuid lubada neil, kellel taalreid pole, õiendada oma maksud ka Vene rahas kursiga 1 taaler = 1 rubla. See pidi kehtima aga ainult riigimaksude puhul, Liivimaa tollis oli Vene raha endiselt keelatud ja kaupmeeste omavahelistes arveldustes tuli lähtuda taalri jooksvast kursist. Senati otsuse kinnitas ka keisrinna. 54 Nähtavasti ei lahendanud aga Senati aasta otsus probleemi lõplikult ning järgmisel aastal pöörduti selle juurde tagasi. Maksu koguda otsustati Liivimaa kubermangus sellel põhimõttel, et kellel on taalreid, neilt võetagu taalreid (eriti nendelt, kelle mõisad Riia ja Võnnu maakonnas ning piiri ääres), rublasid aga ainult nendelt, kel taalreid pole (Tartu ja Pärnu maakonnas). 55 Põhimõtteliselt korrati sellega aasta otsust. Nagu eespool märgitud, keelati 11. mail 1744 Venemaalt väärismetallide väljavedu. 56 See ukaas tekitas aga Riias suuri probleeme. Nimelt müüsid Poolast, Leedust ja Kuramaalt Riiga tulevad mõisnikud oma kaupu ainult albertustaalrite ja nende osiste ning kuldtukatite eest. Taalrite-tukatite väljaveo keeld tähendanuks linna kaubandus- ja ärielu hääbumist ning kaupmeeskonna laostumist. Senat tuligi Riia rae vastavale palvele vastu ning otsustas 29. oktoobril 1744, et Riiast naaberprovintsidesse viidavad albertustaalrid, tukatid, kuldnad jm välismaa mündid, mis kaupmeeste seas vana kombe kohaselt käibivad, tuleb takistamatult läbi lubada. Keiserliku ukaasiga tekkinud vastuolu üritati lahendada väitega, et Riia kodanike kauplemine naaberprovintsidega oma harjumuspärases rahas pole ukaasidega keelatud. 57 Sama põhimõtet kordas Senat ka aastal. 58 Kuid aastal võeti Venemaal vastu uus tolliseadus, mille 15. peatüki 5. punkt sätestas taas kord Venemaalt kulla ja hõbeda 54 Senati ettekanne ПСЗ Senati otsus ПСЗ Keiserlik ukaas ПСЗ Senati otsus ПСЗ Senati otsus ПСЗ Vana Tallinn 111

15 väljaveo keelu. Riia eriolukord selles küsimuses sünnitas jälle segadusi, mida Senat pidi arutama. Raehärra Rötger von Beckeri kaebusest selgub, et kauplemisel poolakatega oli riialastel tavaks suured summad sularaha ette maksta ja agentidega Poola toimetada. Viimasel ajal aga olid sagenenud nende röövimised, mistõttu agendid olid saadetud Poola teist teed mööda, läbi Smolenski. Kuid ka nüüd oli nad peetud Velikije Luki kandis kinni, sest nad vedasid endaga albertustaalreid, Hollandi tukateid ja Poola šestakke, ja sunnitud Riiga tagasi pöörduma. Sellest sündinud kaupmeestele suurt kahju. Viidates aasta 29. oktoobri ukaasile, otsustaski Senat Riia kaupmeestele või voorimeestele, kes äriasjus albertustaalrite ja kuldtukatite jm välismaa rahaga Vene piiri taha naaberprovintsidesse sõidavad, otseteel ei läbi Kuramaa ega läbi Smolenski sõites mitte takistusi teha. Kuid nüüd nõuti neilt ka rae atestaati, millest nähtuks, et nad tõesti on lubatud Riiast välismaa rahaga ära, ja samuti see, kui palju mingit rahasorti neil kaasas on aastast kehtinud ukaas välisrahaga arvelduste keelamise kohta 60 avaldas oma mõju ka taalrite käibimisele. Esiteks hakkas välismaa vahetusraha Liivimaal ringlusest vähehaaval kaduma. Sellel olid omapärased tagajärjed. Nimelt minetasid taalrid vahetusraha kadudes oma funktsiooni hindade määramisel ja kaotasid väärtust, kuna aga rubla väärtus jäi muutumatuks. Kindlasti oli taalrite odavnemises oma süü ka aastast kehtinud nende kasutamise keelul aastal otsustati taalreid lubada ainult vanade lepinguliste ja võlakohustuste maksmisel. 18. sajandi lõpul olid taalrid maksnud kopikat, kohati aga kuni poolteist rubla. Samal ajal oli kasutusel kahesuguseid Madalmaade taalreid uusi, mille rihveldatud serv ei lubanud neid väiksemaks lõigata, ning vanu, sileda servaga ja seetõttu ebausaldusväärseid. 61 Vanadele albertustaalritele kehtestati nüüd ametlik kurss 1 rubla 26 kopikat, mis kehtis mitte ainult Balti, vaid ka Valgevene ja Ukraina kubermangudes. 62 Lätis tõlgendati 59 Senati otsus ПСЗ Manifest ПСЗ Hupel, Topographische Nachrichten 2, 327; Snell, Beschreibung, Senati otsus ПСЗ Vana Tallinn

16 ukaasi omamoodi ning võrdsustati uus albertustaaler ametlikes tehinguis 140, eratehinguis aga 133⅓ kopikaga, vana albertustaaler 126 kopikaga aastast maksis speetsietaaler 140, uus albertustaaler 133⅓ ja vana albertustaaler 126 kopikat. 63 Et albertustaalrite valmistamine oli 19. sajandi algul lakanud, siis kadusid need vähehaaval ise käibelt. Mis puudutab tollimakse, siis nõuti taalreid mitte üksnes Tallinna ja Riia, vaid algul ka näiteks Peterburi, Viiburi, Narva, Arhangelski, Koola ja Pustozero tollis. 64 Selle põhjuseks oli esiteks tsaarivalitsuse hõbedavajadus, teiseks aga saabusid importkaubad sinna läänest, kus rublasid polnud võtta aastast hakkas Venemaa tollipoliitika üle minema rahvuslikule vääringule, 65 kuid see ei puudutanud veel Läänemere kubermange, millel kehtis aastani Venemaaga tollipiir. Samas, Hupeli teatel arvestati Tallinnas tolli küll taalrites, kuid tegelikult tasusid kaupmehed seda rublades kursiga 1:1. 66 Viimaks, aasta reformiga tuli ka Venemaa läänepoolsetes valdustes tollimaksu koguda ainult Vene rahas ning bankoassignaatides. Ainsaks erandiks jäi Riia, kus peale taalrite muud münti peaaegu ei tarvitatudki, nende kursiks oli ametlikult 125 kopikat. 67 Toomkooli rektori Snelli andmetel olid Riia kaupmehed seetõttu sunnitud omal kulul laskma Ühendatud Madalmaades igal aastal lüüa umbes miljon taalrit, mille hollandlased siis laevadega Riiga saatsid aasta ukaas täpsustas, et silmas on peetud vaid väljaveotolle ning et erand kehtib peale Riia veel Kuramaal ja Leedus Buddenbrock, Sammlung der Gesetze, XXVI XXVII. 64 ПСЗ VIII, Senati ukaasiga lubati kaupmeeste tollilõivu tasuda Vene rahas. ПСЗ XVII, Kuid see ei tähendanud veel taalrite kasutamise keeldu, vt Otto-Heinrich Elias, Reval in der Reformpolitik Katharinas II: Die Statthalterschaftszeit Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte 3. Bonn Godesberg 1978, Hupel, Topographische Nachrichten 2, 413; Elias, Reval in der Reformpolitik, Keiserlik ukaas Senatile ПСЗ XXI, 15520; Elias, Reval in der Reformpolitik, Snell, Beschreibung, Keiserlik ukaas Senatile ПСЗ XXIII, Vana Tallinn 113

17 Ka taalrite kasutamisele tollis tegid ilmselt lõpu ülalkäsitletud Senati ja aasta määrused aasta tollimääruses kõneldakse veel vaid Vene hõbemüntidest, mida tuli võtta assignaatides vastavalt nende kursile. Eranditest enam juttu ei tehta. 70 Niisiis tuleb tõdeda, et see ülevaade kinnitab Erik Tenderi põgusat pilti Eesti- ja Liivimaa mündioludest tsaariajal. Eestimaa kubermangus ning ka Liivimaa kubermangu Eestimaa distriktis ja Saaremaal, teisisõnu Eestis, kadusid võõrad, peamiselt Rootsi mündid käibelt üsna kiiresti. Nende koha hõivas Vene raha. Kuid nähtavasti seetõttu, et osa Soomest liideti aastal tsaaririiki, liikus Tallinna ja sealtkaudu mujalegi Eestisse jälle mõnevõrra uusi Rootsi münte, mis olid saadaval veel 18. sajandi keskel. Keisrinna aasta manifest on tegelikult viimane dokument, milles kõneldakse välismaa vahetusraha käibimisest Eestis. 19. sajandi algul märgitakse, et Eestis oli ammu kodunenud Vene rahaarvestus ning küllap siis ka Vene mündid. 71 Teisiti oli lugu Liivimaa Läti osas ja Kuramaal. Tänu traditsioonilistele majandussidemetele Poolaga ringles siin palju Poola ja selle naabruses asuvate Saksa riikide Preisi, Saksi, Mecklenburgi jt münte. Hiljem, kui Poola inkorporeeriti üha enam Vene riiki, levis Lätis eeskätt Poola raha. Just Lätile, aga hiljem ka mõnedele Leedu ja Valgevene kubermangudele olid suunatud tsaarivõimu 19. sajandi alguse seadusandlikud aktid, mis püüdsid võõrast vahetusraha ringlusest kõrvaldada. Lõplikult näib see olevat õnnestunud alles 19. sajandi keskpaigaks. Rahvusvahelise valuuta taalrite käibimisele ja kasutamisele Balti kubermangude riigi- ja tollimaksude tasumisel, tehingutes, võlapaberites jm tsaarivalitsus esialgu mingeid takistusi ei teinud. Kuid Eesti- ja Liivimaa erinevus ilmneb ka taalrite kasutamises. Nii nõuti Liivimaal riigimaksudeks ainult taalreid, Eestimaal aga lubati algul niihästi Rootsi kui ka Vene raha. Võib-olla seetõttu oli taalri ametlik kurss võrreldavates kubermangudes aastal erinev Eestimaal 80, Liivimaal 95 kopikat. Erinevus jäi püsima ka hiljem. Eestimaal tõusis taalri väärtus 18. sajandi teisel poolel rublani, kuna Liivimaal maksis see 70 Tollitariif ПСЗ XXXIII, Buddenbrock, Sammlung der Gesetze, XXVI. 114 Vana Tallinn

18 18. sajandi lõpul 19. sajandi algul kopikat, kohati kuni poolteist rubla. Keerulisse olukorda jäi Saaremaa, mis aastal läks Eestimaa kubermangu koosseisust Liivimaa alla. Taalrite nappusel võrdsustus nende kurss aastateks rublaga. Tartuja Pärnumaalgi oli taalritega kitsas, mistõttu Liivimaa kubermangu Eesti osas lubas tsaarivalitsus maksu koguda ka rublades. Täheldatud erinevused võrsusid juba nende kubermangude rahaajaloost Rootsi ajal käibis Eestimaal Rootsi ja sellega võrdne Tallinna münt, kuna Riia säilitas aastal Gustav II Adolfile alistudes oma Poola-süsteemse raha. 72 Oma rolli mängisid siin kindlasti ka majandussidemed. Tollimakse arvestati Tallinnas taalrites aastani. Riias, Kuramaal ja Leedus lõpetati taalrite kasutamine tollis alles ja aasta ukaasidega. Niipalju lubavad meil Eesti- ja Liivimaa raharingluse koosseisu üle otsustada Vene seadusandlikud aktid. Missugused rahad olid aga inimeste käes tegelikult? Sellest annavad aimu kuus köidet 18. sajandi pärandiinventare, mille Raimo Pullat on avaldanud Tallinna kaupmeeste, käsitööliste ja literaatide, aga ka Pärnu kodanike kohta. 73 Juba oma eessõnas Tallinna kaupmeeste varaloendite esimesele köitele rõhutab Pullat elanikkonna käsutuses olnud müntide valiku mitmekesisust ning tõstab esile taalrite ja 72 Ivar Leimus, Rootsi asumaade mündipoliitika Vaasade ja Pfalzide valitsusajal. Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16./17. sajandil. Eesti Ajalooarhiivi Toimetised = Acta et Commentationes Archivi Historici Estoniae. Tartu 2002, Die Nachlassverzeichnisse der deutschen Kaufleute in Tallinn I: = Tallinna saksa kaupmeeste varandusinventarid I: , bearb. von Raimo Pullat. Tallinn 1997 (= Tallinn, Kaufleute I); Die Nachlassverzeichnisse der deutschen Kaufleute in Tallinn II: = Tallinna saksa kaupmeeste varandusinventarid II: , bearb. von Raimo Pullat. Tallinn 2002 (= Tallinn, Kaufleute II); Die Nachlassverzeichnisse der deutschen Kaufleute in Tallinn III: = Tallinna saksa kaupmeeste varandusinventarid III: , bearb. von Raimo Pullat. Tallinn 2004 (= Tallinn, Kaufleute III); Die Nachlassverzeichnisse der Einwohner der Stadt Pernau = Pärnu elanike varandusinventarid , bearb. von Raimo Pullat. Tallinn 2005 (= Pärnu); Die Nachlassverzeichnisse der Handwerker in Tallinn = Tallinna käsitööliste varandusinventarid , bearb. von Raimo Pullat. Tallinn 2006 (= Tallinn, Handwerker); Die Nachlassverzeichnisse der Literaten in Tallinn = Tallinna literaatide varandusinventarid , bearb. von Raimo Pullat. Tallinn 2007 (= Tallinn, Literaten). Vana Tallinn 115

19 Hollandi tukatite erilist tähtsust äritehinguis ja kaubanduses. 74 Tänu tema publikatsioonidele nüüdseks lisandunud allikmaterjal lubab neid esialgseid tähelepanekuid laiendada ja täpsustada Raha Tallinna ja Pärnu 18. sajandi pärandiloendites Rootsi Vene kokku Vene rahatähtedena Muud Juuresolev diagramm kujutab eri maade rahade (v.a taalrid ja kuld) pärandiinventarides nimetamise kordi. Arvesse pole võetud pärandi rahalist suurust, vaid iga pärand, milles esineb Rootsi, Vene või mõni muu raha, on loetud üheks ühikuks. Et vältida aastate lõikes paratamatult ilmnevat juhuslikkust, on andmed summeeritud aastakümnete kaupa. Kuna 18. sajandil oli Vene rubla mitte üksnes konkreetne rahatäht, vaid ka arvestusühik, milles pandi kirja mitmesugused laenud, obligatsioonid, vekslid jne, siis me alati ei tea, kas näidatud võlakohustuse vastu laenati Vene või mõnda muud raha. Seetõttu on diagrammil Vene raha kohta kaks tulpa: kõik mainimised kokku ja esinemine konkreetsete rahatähtede (peamiselt müntide, aga 18. sajandi lõpul ka paberraha nn assignaatide) näol. Üldpilt on kõnekas ja langeb põhijoontes kokku kirjalike allikate andmetega. Rootsi raha on ülekaalus u aastani, sealtpeale domineerib käibes Vene raha. Arvestusühikuna levis rubla laiemalt juba aastakümme-paar varem. Väärib siiski mär- 74 Tallinn, Kaufleute I, Vana Tallinn

20 kimist, et Rootsi mündid esinevad pärandites suhteliselt sageli veel aastatel, viimati aastal (19. sajandi inventare pole siin arvesse võetud). Teisalt on suhteliselt ootamatu Vene müntide arvukas kajastumine pärandites juba aastal, s.o Tallinna vallutamise eel ja vahetult selle järel. Tõenäoliselt jõudsid Vene kopikad tallinlaste kätte juba sõjategevuse ajal, ja seda tänu majanduslikele sidemetele Eestis viibivate venelastega. Vaatleme nüüd eri maade rahasid lähemalt. Rootsi müntide hulgas domineerivad selgelt karoliinid, mis esinevad 18. sajandi lõpuni välja. Niisiis ei olnud karoliini näol vähemalt Eestis tegemist pelga arvestusühikuga, nagu võiks jääda mulje Hupeli vastavast teatest. 75 Sageli on mainitud ka hõbedast ööre, mille nimiväärtust reeglina ei märgita aastal on Tallinna kaupmehe Joachim Scheleny pärandi hulgas nimetatud ka 28 Rootsi vana veeringut, mis võiksid tähendada hõbedast 1-öörilisi (vrd a kursitabel) aastal hakati Rootsis vermima 10-ööriseid münte, kuid Pärnus esines neid hulganisti juba aastal tisler Daniel Severini vara hulgas. 77 Niisuguse nimiväärtuse valmistamine lõpetati Rootsis aastal, kuid 10-öörilisi oli Tallinna möldril Daniel Stolpel veel aastalgi. Selle kõrval jäi möldrist maha ka kolm poole- ja kolm veerandtaalrist münti aastal oli Tallinna kaupmehel Caspar Hermann Nottbeckil üks Rootsi taaler, aastal Pärnu raamatupidajal Carl Ehrenfried Sprangeril üks poole-, üks veerand- ja üks kaheksandikriigitaalrine münt. 79 Viimati nimetatud rahasid tehti Rootsis vaid kuningas Adolf Frederiki valitsusajal aastatel. Mõnikord harva on kadunukese vara hulgas loetletud ka vaskmünte. Enamasti on need vasest öörid, mille täpset nimiväärtust enamasti ei nimetata aastal on Tallinna kaupmehe Bendix Witte pärandi hulgas siiski mainitud vanu Rootsi 1-, ½- ja ⅓-slante. 80 Et Rootsi slant tähendas 1-hõbeöörist vask- 75 Hupel, Topographische Nachrichten 2, 328; ilmselt selle järgi Tender, Müntide ja mõõtude areng Eestis, Tallinn, Kaufleute I, Pärnu, Tallinn, Handwerker, Tallinn, Kaufleute III, 7; Pärnu, Tallinn, Kaufleute I, 16. Vana Tallinn 117

21 münti, 81 siis oli tegemist vanade vasest 1-, ¼- ja ¹ 6-ööriste müntidega, mida oli vermitud arvukalt ja aastatel. Sama rootsipärast nimetust kasutati üks kord veel aastal kaupmees Heinrich Grääni pärandis. Samas figureerib koguni poolik Rootsi plaatmünt, mille Eestis kasutamise kohta seni andmed puudusid. 82 Plaatmünte sattus tallinlaste kätte hiljemgi aastal oli ½-taalriline Tallinna kullas sepaselli Johann Kullbergi ning veel aastal üks 4-taalriline ja viis 2-taalrilist ülemteener Johann Hallieni pärandi hulgas. 83 Nood olid üpris kindlasti valmistatud 18. sajandil aastaarvuga taalriste plaatmüntide kui maksevahendite löömist jätkati Rootsis aastani, eksportvasena koguni aastani. 84 Tõenäoliselt on plaatmünte silmas peetud ka aastal Tallinna kaupmehelese Catharina Maria Falcki 10 vasest hõbetaalri puhul, 85 ehkki siin ei saa päriselt välistada Karl XII aastal vermitud pisikesi vasest hädataalreid. Mõlemad rahasordid kandsid nimelt teksti daler silf. mynt või daler s. m. Ja üsna kindlasti peeti neid Karl XII hädamünte silmas, kui Tallinna notari Diedrich Vermeeri vara hulgas tähendati aastal üles kukkur Rootsi vasksete hõbetaalermüntidega. 86 Mitmekilosed vaskplaadid poleks kukrusse mahtunud. Nii või teisiti on ilmne, et värskeid Rootsi münte hõbedast 10-öörilisi, riigitaalreid ning vasest plaatraha sattus Tallinna ka pärast siinse ala Vene võimu alla minekut. Nähtavasti põhjustas nende liikumise Eestisse vastastikune vaba kauplemine Venemaa ja Rootsi vahel, mis sätestati Uusikaupunki ja Turu rahulepinguga Monica Golabiewski Lannby, Pengar i folkmun och mynt i seder, bruk och poesi. Kungliga Myntkabinettet 1990, Tallinn, Kaufleute I, Tallinn, Handwerker, 22; Tallinn, Literaten, Bertel Tingström, Sveriges Plåtmynt En undersökning av plåtmyntens roll som betalingsmedel. Studia historica Upsaliensia 135. Uppsala 1984, Tallinn, Kaufleute I, Tallinn, Literaten, Friedens-Vertrag Zwischen Ihro Königl. Maj. unsern Allergnädigsten König FRIEDRICH den Isten Und das Königreich Schweden Ab der einen; Und Seiner Czarischen Majestät PETER den Isten Und das Reussische Reich Ab der andern Seite Stockholm 1721, 16; Suomi, Tidskrift i fosterländska ämnen. 1843, fjerde häftet. Helsingfors 1843, Vana Tallinn

22 Vene müntidest olid algul kõige levinumad veel vana moodi hõbetraadist vermitud kopikad. Ent juba aastal mainitakse Tallinna kaupmehe Thomas Giebeli vara hulgas 25 vaskkopikat, 88 mille vermimist oli Peeter I alustanud aastal. Kord, aastal mainitakse isegi tympf i, 89 mida vermiti vaid aastail Poolas viibinud Vene vägede jaoks. 90 Aeg-ajalt on pärandites nimetatud grivnasid ehk 10-kopikasi hõbemünte ja vanu altõne ehk hõbedast 3-kopikalisi (viimaseid vermiti vaid Peeter I ajal, viimati aastal) aastate lõpust ilmuvad pärandinimistuisse rublatükid ja poolerublased aastal oli Tallinna sadulsepalesel Anna Elisabeth Gentel poolteist Johanni, st imikuna vangistatud tsaari Ivan VI rubla, 93 mille omamine oli Venemaal samast aastast karistatav. Tallinna kaupmehest Stephan Christian Haecksist jäi aastal muude rahade hulgas järele isegi täpsemalt piiritlemata summa livoneese. 94 Vene kuldmünte, täpsemalt 2-rublalisi, märgitakse pärandites esmakordselt aastal, hiljem on neid märgitud 1749., ja aastal , ja aastal on nimetatud Vene tukateid aastast ilmuvad päranditesse alates 1755 vermitud imperiaalid (= 10 rubla) ja poolimperiaalid. 96 Imperiaal oli kõige arvukam ja kestvam Vene kuldmünt, mida väljastati 19. sajandi lõpuni. 97 Sama kinnitavad pärandid, kus neid on märgitud ka 1768., 1775., 1779., ja aastal aastal hakati Venemaal trükkima ka paberraha. Esialgu need nn assignaadid väga laialt ei käibinud, kuid 18. sajandi lõpu 88 Tallinn, Kaufleute I, Tallinn, Kaufleute I, Валентин Рябцевич, Российско- польские монетные эмиссии эпохи Петра I, 2. Тольятти 1995, Tallinn, Kaufleute I, 32, 34, 39, 43, 45; Tallinn, Kaufleute II, 13; Tallinn, Kaufleute III, Esmakordselt 1728, Tallinn, Literaten, Tallinn, Handwerker, Tallinn, Kaufleute II, Tallinn, Kaufleute I, 32, 42; Tallinn, Literaten, 9; Tallinn, Handwerker, Tallinn, Kaufleute II, Юхт, Русские деньги от Петра Великого до Александра I, , Tallinn, Handwerker, 22; Tallinn, Handwerker, 33; Pärnu, 44; Tallinn, Handwerker, 35; Pärnu, 49. Vana Tallinn 119

23 poole seoses sõjakulutuste ja riigieelarve defitsiidiga Venemaal paberraha emiteerimine hoogustus. 99 Tallinna pärandites märgitakse assignaate esmakordselt aastal, sagedamini on neid märgitud aga sajandi lõpus, 1789., ja aastal. 100 See langeb kokku Hupeli aastast pärit teatega, et Vene pangatähti oli juba mõnda aega hulgaliselt käibel olnud. Tol ajal hinnati nad 1 2% hõberahast odavamaks, kuid samavõrra vaskmündist kallimaks. 101 Mitmesugust välismaa vahetusraha kohtab Tallinna ja Pärnu pärandiinventarides harvemini. Selle päritolu täpsustatakse suhteliselt harva, enamasti on see tähendatud üles müntide tükiarvu või koguni kaalu järgi. Mõnikord siiski on kirjeldatud münte ka lähemalt. Kõige sagedamini nimetatakse pärandites Taani münte aastal on märgitud Tallinna kaupmehel Lorentz Schmidtil Taani krooni (4-margast hõbemünti), aastal oli kaupmehelesel Catharina Maria Falckil koguni neli Taani 4-margast ja üks Taani 8-skillingine münt. 102 Taani münte mainitakse Tallinna pärandiloendites ka 1757., 1762., ja aastal. 103 Mainimise sageduselt teisel kohal on Saksi-Poola-Preisi- Brandenburgi mündid aastal jäi Tallinna kaupmehest Peter Voigtist maha 12 Saksi topeltkaroliini. 104 Siin on Saksi müntide väärtus avaldatud Rootsi rahas. Et topeltkaroliinis oli puhast hõbedat 14,45 g, 105 siis on kõnealusel juhul arvatavasti tegemist Saksi ⅔-taalritega (puhast hõbedat u 13 g 106 ) aastal oli Pärnu saeveski omanikul Pieter Fassil 84 ööri Rootsi ja Brandenburgi rahas, 107 mis tähendab, et ka see summa arvestati ümber Rootsi vääringusse oli Berend Nottbeckil paar Preisi münti, 1768 Carl Nicolaus Vogtil 10½ loodi Preisi ja 99 Юхт, Русские деньги от Петра Великого до Александра I, Tallinn, Kaufleute III, 1, 13, 20, 21; Tallinn, Literaten, Hupel, Topographische Nachrichten 2, Tallinn, Kaufleute I, 37, Tallinn, Kaufleute II, 6, 14; Tallinn, Literaten, 15; Tallinn, Kaufleute III, 3; Tallinn, Handwerker, Tallinn, Kaufleute I, Tingström, Svensk numismatisk uppslagsbok, Haupt, Walther, Sächsische Münzkunde. Text. Berlin 1974, Pärnu, Vana Tallinn

GU BKS Access. Läbipääsukontrollisüsteemid ühe- ja mitmeukselistele süsteemidele. Üheukselised süsteemid

GU BKS Access. Läbipääsukontrollisüsteemid ühe- ja mitmeukselistele süsteemidele. Üheukselised süsteemid TOOTEINFO GU BKS Access Läbipääsukontrollisüsteemid ühe- ja mitmeukselistele süsteemidele Üheukselised süsteemid Väljumiste loenduriga kombineeritud juhtimispult Läbipääsusüsteemi juhtimispult siseruumidele

Mehr

MATHEMATICA, PHYSICA" MBDICA VII TARTU

MATHEMATICA, PHYSICA MBDICA VII TARTU EESTI VABARIIGI TAETU ÜLIKOOLI TOIMET«. 4 - ACTA ET CdHMTATIOKES UNIVERSITATIS DORPATENSIS A MATHEMATICA, PHYSICA" MBDICA VII TARTU 1925 EESTI VABARIIGI TARTU ÜLIKOOLI TOIMETUSED ACTA ET COMMEJfTATIOJfES

Mehr

AIAI&OLIHE AJAKIRI KAHEKSAS AASTAKÄIK

AIAI&OLIHE AJAKIRI KAHEKSAS AASTAKÄIK AIAI&OLIHE AJAKIRI N 9 1 1929 KAHEKSAS AASTAKÄIK T O I M E T U S P. TREIBERG PEATOIMETAJA E. BLUMFELDT / A. R. CEDERBERG / P. HALISTE R. KLEIS / H. KRUUS / J. KÕPP / O. LIIV / H. SEPP \ S I S Ü t tselõomustisi

Mehr

Der Alltag estnischer Displaced Persons Die Sammlung Hintzer im Herder-Institut Marburg

Der Alltag estnischer Displaced Persons Die Sammlung Hintzer im Herder-Institut Marburg Der Alltag estnischer Displaced Persons Die Sammlung Hintzer im Herder-Institut Marburg Dorothee M. Goeze Die Sammlung Der Lehrer und Fotograf Karl Hintzer hat in der Zeit nach dem Zweiten Weltkrieg bis

Mehr

ÜBERLEGUNGEN ZUR EFFIZIENZ GELDPOLITISCHER MASSNAHMEN DES EUROSYSTEMS IN DEPRESSIVEN KONJUNKTURPHASEN

ÜBERLEGUNGEN ZUR EFFIZIENZ GELDPOLITISCHER MASSNAHMEN DES EUROSYSTEMS IN DEPRESSIVEN KONJUNKTURPHASEN ÜBERLEGUNGEN ZUR EFFIZIENZ GELDPOLITISCHER MASSNAHMEN DES EUROSYSTEMS IN DEPRESSIVEN KONJUNKTURPHASEN Manfred O. E. Hennies Fachhochschule Kiel/University for Applied Sciences 1. Ziele der Geldpolitik

Mehr

Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver ja Tea Vassiljeva

Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver ja Tea Vassiljeva Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver ja Tea Vassiljeva 3 TALLINNA AJALUGU Originaali tiitel: Karsten Brüggemann, Ralph Tuchtenhagen Tallinn. Kleine Geschichte der Stadt Köln Weimar Wien: Böhlau, 2011

Mehr

Et tõlkida piiblit eesti ja läti keelde...

Et tõlkida piiblit eesti ja läti keelde... Et tõlkida piiblit eesti ja läti keelde... Kai Tafenau 17. sajandi kaks viimast kümnendit olid eestikeelse kirjasõna väljaandmisel murranguline aeg: plahvatuslikult tõusis trükist ilmunud raamatute hulk,

Mehr

Die deutsche Gesandtschaft in Tallinn/Reval in der

Die deutsche Gesandtschaft in Tallinn/Reval in der Saksa Riigi saatkond Tallinnas ja Saksa-Eesti suhted aastatel 1918 1940 Dr Ludwig Biewer Saksa Välisministeeriumi Poliitilise Arhiivi juhataja Die Gesandtschaft des Deutschen Reiches in Tallinn/Reval und

Mehr

Vene keskvalitsuse kartulikampaania Eesti- ja Liivimaal aastatel

Vene keskvalitsuse kartulikampaania Eesti- ja Liivimaal aastatel Vene keskvalitsuse kartulikampaania Eesti- ja Liivimaal 1840. aastatel Marten Seppel Sarnaselt muu Euroopaga hakati alates 18. sajandi teisest poolest Venemaal propageerima kartulikasvatust kui vahendit

Mehr

KOGUVA MAAVABAD LIIVIMAA VASALLITEENISTUSE JA 16. SAJANDI SÕDADE KONTEKSTIS

KOGUVA MAAVABAD LIIVIMAA VASALLITEENISTUSE JA 16. SAJANDI SÕDADE KONTEKSTIS KOGUVA MAAVABAD LIIVIMAA VASALLITEENISTUSE JA 16. SAJANDI SÕDADE KONTEKSTIS Siinse artikli eesmärgiks on näidata, et ajalookirjutuses tavaliselt vaid postivedajaks degradeeritud Schmuulide-Smuulide suguvõsa

Mehr

Lektion 1. Hallo! 1. Diese Wörter kennst du schon! Neid sõnu sa juba tead!

Lektion 1. Hallo! 1. Diese Wörter kennst du schon! Neid sõnu sa juba tead! Lektion 1 Hallo! 1. Diese Wörter kennst du schon! Neid sõnu sa juba tead! Auto Radio Motor Cola Pizza Musik a) Campingplatz Fotoapparat Gitarre Volleyball Hamburger Limonade Tasse Vase Bild Kleid Rose

Mehr

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Saksa filoloogia osakond

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Saksa filoloogia osakond Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Saksa filoloogia osakond Hans-Dieter Brunowsky perekonnakroonika tõlge ja selle analüüs Magistritöö Viljar Tehvand Juhendaja:

Mehr

Syntaktische Konstruktionen im Estnischen und im Deutschen und deren lexikografische Erfassung als Teil des Fremdsprachenunterrichts

Syntaktische Konstruktionen im Estnischen und im Deutschen und deren lexikografische Erfassung als Teil des Fremdsprachenunterrichts Syntaktische Konstruktionen im Estnischen und im Deutschen und deren lexikografische Erfassung als Teil des Fremdsprachenunterrichts Anne Arold Universität Tartu Bergen 15.06.1012 Deutsch-estnisches Valenzwörterbuch

Mehr

Bulgarin ja muud vene teemad ajakirjas Inland

Bulgarin ja muud vene teemad ajakirjas Inland Bulgarin ja muud vene teemad ajakirjas Inland Malle Salupere Ajakirja Inland nimest ja eesmärkidest tulenevalt on tegemist Läänemereprovintside sisetemaatikat käsitleva väljaandega. Seetõttu tundus esialgu

Mehr

John Lukacs, Juuni 1941: Hitler ja Stalin, tõlk. Kullo Vende (Tallinn: Varrak, 2007), 147 lk. isbn

John Lukacs, Juuni 1941: Hitler ja Stalin, tõlk. Kullo Vende (Tallinn: Varrak, 2007), 147 lk. isbn 240 Ajalooline Ajakiri 2007, 2 (120) alguses. Arvestades asjaolu, et autorid on oma peatükid kirjutanud muude tegemiste kõrvalt ning täiendava uurimistöö tegemist ei olegi eeldatud, on tulemus täiesti

Mehr

Üks isikupärane vaade Eesti sisepoliitikale aastatel

Üks isikupärane vaade Eesti sisepoliitikale aastatel K U L T U U R I L O O L I S E S T A R H I I V I S T Üks isikupärane vaade Eesti sisepoliitikale 1930. aastatel Oskar Looritsa kirjad Martti Haaviole (Algus Tuna 2004/1) Sirje Olesk Kiri 6 Kulla vennas!

Mehr

Saksa mõju Eesti õiguses 1

Saksa mõju Eesti õiguses 1 Bene docet, qui bene distinguit hästi õpetab see, kes eristab hästi. Ladina vanasõna Saksa mõju Eesti õiguses 1 Illimar Pärnamägi Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja 1. Sissejuhatus

Mehr

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL. Kaire Kliimask PÄRANDVARA ÜHISUS. Magistritöö. Juhendaja mag iur Urve Liin

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL. Kaire Kliimask PÄRANDVARA ÜHISUS. Magistritöö. Juhendaja mag iur Urve Liin TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL Kaire Kliimask PÄRANDVARA ÜHISUS Magistritöö Juhendaja mag iur Urve Liin Tartu 2013 Sisukord SISSEJUHATUS... 3 1. PÄRANDVARA ÜHISUSE/KAASPÄRIJATE ÜHISUSE

Mehr

MEELIS MARIPUU EESTI JUUTIDE HOLOKAUST JA EESTLASED

MEELIS MARIPUU EESTI JUUTIDE HOLOKAUST JA EESTLASED MEELIS MARIPUU EESTI JUUTIDE HOLOKAUST JA EESTLASED ( Vikerkaar 8-9/2001). The equivalent English text in: Estonia 1940-1945: Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes

Mehr

Akadeemilised muusikaõpetajad Läänemere piirkonna ülikoolides: ühe ametikoha loomisest ja kujundamisest 19. sajandil võrdlevas perspektiivis

Akadeemilised muusikaõpetajad Läänemere piirkonna ülikoolides: ühe ametikoha loomisest ja kujundamisest 19. sajandil võrdlevas perspektiivis Akadeemilised muusikaõpetajad Läänemere piirkonna ülikoolides: ühe ametikoha loomisest ja kujundamisest 19. sajandil võrdlevas perspektiivis Martin Loeser (tõlkinud Anu Sõõro) Mingi muusikalise ametikoha

Mehr

Eesti keele seletav sõnaraamat peab verbi asima murdeliseks ja annab selle

Eesti keele seletav sõnaraamat peab verbi asima murdeliseks ja annab selle !"#$ ETÜMOLOOGILISI MÄRKMEID (XIV) UDO UIBO asima Eesti keele seletav sõnaraamat peab verbi asima murdeliseks ja annab selle tähenduseks kahmama, krahmama, rabama (EKSS 1: 158). Suur murdesõnaraamat pakub

Mehr

MARTIN LUTHERI 95 TEESI: REFORMATSIOONI VÕI REFORMATOORSE TEOLOOGIA ALGUS?

MARTIN LUTHERI 95 TEESI: REFORMATSIOONI VÕI REFORMATOORSE TEOLOOGIA ALGUS? MARTIN LUTHERI 95 TEESI: REFORMATSIOONI VÕI REFORMATOORSE TEOLOOGIA ALGUS? URMAS PETTI Ilmselt on paljud inimesed, kes kirikust, ristiusust ega Lutherist suurt midagi ei tea, siiski kuulnud 95 teesist.

Mehr

DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 27

DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 27 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 27 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 27 KAAREL VANAMÖLDER Kommunikatsiooniväli Rootsi Läänemere-provintsides 17. sajandi lõpul Reval(i)sche

Mehr

Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Ajaloo ja arheoloogia instituut. Kunstiajaloo osakond. Annegret Kriisa

Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Ajaloo ja arheoloogia instituut. Kunstiajaloo osakond. Annegret Kriisa Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Annegret Kriisa Johann Wilhelm Krause raamatulaenutused Tartu ülikooli raamatukogust aastatel 1806 1826 Bakalaureusetöö

Mehr

Lugu seisusekohatu armusuhte eest oma vendade poolt jääauku uputatud

Lugu seisusekohatu armusuhte eest oma vendade poolt jääauku uputatud Lukas 4/8/08 2:32 PM Page 156 ROMEO JA JULIA LIIVIMAA MOODI? Barbara von Tiesenhauseni legend: ajalooline tagapõhi ja kirjanduslikud variatsioonid JUHAN KREEM, LIINA LUKAS Mu vend, vesi on külm! Aino Kallas

Mehr

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Maailmakirjanduse õppetool

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Maailmakirjanduse õppetool Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Maailmakirjanduse õppetool Marika Kundla AUSTRIA KIRJANDUSE RETSEPTSIOON EESTIS 1946-1991 Magistritöö Juhendaja dotsent Liina Lukas

Mehr

Triin Parts Reisimisest läbi Eesti ja Põhja-Liivimaa Venemaale 16. sajandi II poole ja 17. sajandi reisikirjade põhjal.

Triin Parts Reisimisest läbi Eesti ja Põhja-Liivimaa Venemaale 16. sajandi II poole ja 17. sajandi reisikirjade põhjal. Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo- ja arheoloogia instituut Triin Parts Reisimisest läbi Eesti ja Põhja-Liivimaa Venemaale 16. sajandi II poole ja 17. sajandi reisikirjade põhjal Magistritöö Juhendaja

Mehr

Vähemuse rõhuvast enamusest läbi aegade.

Vähemuse rõhuvast enamusest läbi aegade. Vähemuse rõhuvast enamusest läbi aegade. Dietrich Eckart, Bolševism Moosesest Leninini. Kahekõne Adolf Hitleri ja minu vahel. MTÜ La Colonia, Tartu 2012. Tõlkinud Greeger Eensalu. Tegu on ühest küljest

Mehr

Maanõunik Otto Fabian von Wrangelli Eesti- ja Liivimaa kroonika käsitlusvõimalustest

Maanõunik Otto Fabian von Wrangelli Eesti- ja Liivimaa kroonika käsitlusvõimalustest Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo- ja arheoloogia instituut Ajaloo eriala Kaarel Vanamölder Maanõunik Otto Fabian von Wrangelli Eesti- ja Liivimaa kroonika käsitlusvõimalustest Magistritöö Juhendajad:

Mehr

Eesti Raudtee ja Sirbi kirjanduspreemia

Eesti Raudtee ja Sirbi kirjanduspreemia Eesti Raudtee ja Sirbi kirjanduspreemia Kolmandat korda annavad Eesti Raudtee ja Sirp välja kirjanduspreemia aasta elusaimale originaalkirjandusteosele. Laureaate on seegi kord kaks: Kristiina Kass lasteraamatuga

Mehr

Seit September 1990 war ich Generalkonsul der Bundesrepublik

Seit September 1990 war ich Generalkonsul der Bundesrepublik Kui Eesti 1991. aastal taas iseseisvaks sai 1 Henning von Wistinghausen Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis 1991-1995 Als Estland 1991 seine Unabhängigkeit wiedererlangte 1 Henning von Wistinghausen

Mehr

Fotograafiaelu Tallinnas aastatel

Fotograafiaelu Tallinnas aastatel Fotograafiaelu Tallinnas 1860. aastatel Tõnis Liibek Fotograafiaelu 1860. aastatel iseloomustab kiire tehniline areng ning kasutatavate materjalide ja pildistamisharjumuste muutumine. 1 Neil aastatel algas

Mehr

Copyright 2004 by Rowohlt Verlag GmbH, Reinbek bei Hamburg Tõlge eesti keelde. Krista Räni, 2012

Copyright 2004 by Rowohlt Verlag GmbH, Reinbek bei Hamburg Tõlge eesti keelde. Krista Räni, 2012 Originaali tiitel: Stefan Klein Einfach glücklich Die Glücksformel für jeden Tag 2004 Toimetanud Terje Kuusik Kujundanud Britt Urbla Keller Copyright 2004 by Rowohlt Verlag GmbH, Reinbek bei Hamburg Tõlge

Mehr

LAZAR GULKOWITSCH, TEMA JUUDI TEADUSE ÕPPETOOL JA TARTU ÜLIKOOL. Isidor Levin

LAZAR GULKOWITSCH, TEMA JUUDI TEADUSE ÕPPETOOL JA TARTU ÜLIKOOL. Isidor Levin LAZAR GULKOWITSCH, TEMA JUUDI TEADUSE ÕPPETOOL JA TARTU ÜLIKOOL - Isidor Levin Tõlkinud Kristiina Ross Akadeemia N7 2008 Pidulik kõne Tartu ülikooli aulas 15. mail 2007 Lazar Gulkowitschi mälestusele pühendatud

Mehr

Jahilindude rändeteed

Jahilindude rändeteed Eesti Ornitoloogiaühing Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-13, 31. märts 2008 aruanne Jahilindude rändeteed Riho Marja, Jaanus Elts Töö on valminud SA Keskonnainvesteeringute

Mehr

EESTIMAA K(b)P KESKKOMITEE PARTEI AJALOO INSTITUUT ÜK(b) PARTEI KK MARXI-ENGEISI-LENINI INSTITUUDI FILIAAL FRIEDRICH ENGELS ANTI-DÜHRING

EESTIMAA K(b)P KESKKOMITEE PARTEI AJALOO INSTITUUT ÜK(b) PARTEI KK MARXI-ENGEISI-LENINI INSTITUUDI FILIAAL FRIEDRICH ENGELS ANTI-DÜHRING Kõigi maade proletaarlased, ühinege! EESTIMAA K(b)P KESKKOMITEE PARTEI AJALOO INSTITUUT ÜK(b) PARTEI KK MARXI-ENGEISI-LENINI INSTITUUDI FILIAAL FRIEDRICH ENGELS ANTI-DÜHRING HÄRRA EUGEN DÜHRINGI POOLT

Mehr

Kes on kes Niguliste kiriku peaaltari retaablil *

Kes on kes Niguliste kiriku peaaltari retaablil * Kes on kes Niguliste kiriku peaaltari retaablil 7 Kes on kes Niguliste kiriku peaaltari retaablil * Anu Mänd Niguliste kirik oli keskaegse Tallinna üks kahest kogudusekirikust, seega linna tähtsamaid pühakodasid.

Mehr

Prof Arthur Võõbus EESTI KIRIKULOO PEAJOONI

Prof Arthur Võõbus EESTI KIRIKULOO PEAJOONI Prof Arthur Võõbus EESTI KIRIKULOO PEAJOONI Tartu 2011 Käsikirja toimetamist on toetanud Tartu Ülikool, Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium (sihtfinantseeritav teadusteema SF0180026s11) ning

Mehr

U5ÜTEADU5LINE AJAKIRI

U5ÜTEADU5LINE AJAKIRI U5ÜTEADU5LINE AJAKIRI TARTU ÜLIKOOLI USUTEADUSKONNA VÄLJAANNE Vastutav toimetaja: O. Sild. I. aastakäik. K. TARTU. Mattiesen'i 1927. trükk. Omamaalise usuteaduslise ajakirja ülesanne ja siht. 0. Sild.

Mehr

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 10 (22) 26. november 2007

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 10 (22) 26. november 2007 Rahutuse luuletaja Nii tituleerib kirjandusteadlane Jüri Talvet Eesti üht armastatumat ja tuntumat luuletajat Juhan Liivi. Talveti koostatud ja tema sisuka saatesõnaga varustatud luulekogu Tuulehoog lõi

Mehr

Ehitus. hetke trendi, võib hoone viie aasta pärast tunduda vananenuna. Sellepärast on Eesti Muusikaakadeemias

Ehitus. hetke trendi, võib hoone viie aasta pärast tunduda vananenuna. Sellepärast on Eesti Muusikaakadeemias EAHEEORDNE TOEEEJOOES MOTSIEA- AEADEEMU UDE HOONE EHITAMISEL I. Muusikaavalikkuse toetusel riisi rahakoti juurde 1. Nn ON SEE OLNUD 10 aastat tagasi, 1987. a. oli valmis Eesti Muusikaakadeemia (tollase

Mehr

EESTI EJAN DUS o. sisu- EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE. Pk- v.:' >»H;

EESTI EJAN DUS o. sisu- EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE. Pk- v.:' >»H; EESTI EJAN DUS 1950 o v.:' sisu- >»H; Pk- TH. KALJO: Jakob Korvi «Luigemäe Olli" algupärast. P. ARISTE: Korjamismatkal poluvertsikute maal. AUGUST ANNI.: Kreutzwaldi noorpõlv ja saksakeelne lüürika. '

Mehr

Kuivõrd tihedalt olid esimeste eestikeelsete ilmalike teoste loomispõhimõtted

Kuivõrd tihedalt olid esimeste eestikeelsete ilmalike teoste loomispõhimõtted Maris Valtin, Kristi Viiding copy_layout 1 31.10.11 14:52 Page 821 Florileegium eestimaa humanistlikus kirjakultuuris nicolaus von hövelni Proverbia quaedam et sententiae... * MARiS VALTiN, KRiSTi ViiDiNg

Mehr

A14LC0LIHE AJAKIRI T O I E T U S H. KRUUS PEATOIMETAJA O. LIIW / M. SCHMIEOEM1LM N. IIPP / P. TMIBIRO

A14LC0LIHE AJAKIRI T O I E T U S H. KRUUS PEATOIMETAJA O. LIIW / M. SCHMIEOEM1LM N. IIPP / P. TMIBIRO A14LC0LIHE AJAKIRI ÜHETEISTKÜMNES T O I 1932 RRSTHKRIK E T U S H. KRUUS PEATOIMETAJA O. LIIW / M. SCHMIEOEM1LM N. IIPP / P. TMIBIRO \ SISU: Lk. Eesti professori" küsimus Tartu vene ülikoolis, Hans Kruus.

Mehr

' TÄNAST LEHTE 10 IK. UUS EESTI

' TÄNAST LEHTE 10 IK. UUS EESTI ' TÄNAST LEHTE 10 IK. üksiknumber 7 senti. UUS EESTI Pühapäeval, 17. märtsil 1940 Nr. 74 (1556) - 6. aastakäik ETA. Stokholm, 16. märtsil. (Reuter.) Tuhanded Rootsi autod» bussid ja veoautod on täna sõitmas

Mehr

Kui päevapiltnikud Pärnusse jõudsid

Kui päevapiltnikud Pärnusse jõudsid Kui päevapiltnikud Pärnusse jõudsid esti fotograafia vanema ajaloo on üldjoontes E kirja pannud Kaljula Teder. 1 Peeter Toominga (1939 1997) lahkumise järel pole nooremad uurijad jõudnud veel oma eelkäijate

Mehr

PENTATEUHI AJALOOLIS- KRIITILISE UURIMISE SEISUST

PENTATEUHI AJALOOLIS- KRIITILISE UURIMISE SEISUST PENTATEUHI AJALOOLIS- KRIITILISE UURIMISE SEISUST Urmas Nõmmik Tänapäeva kriitiline VT teadus on suuresti alguse saanud Pentateuhi uurimisest. Selle kiire arenguga eriti XVIII ja XIX sajandi Saksamaal

Mehr

AASTAT EESTIKEELE ULIKOOLI- ÕPET

AASTAT EESTIKEELE ULIKOOLI- ÕPET 2 0 0 AASTAT EESTIKEELE ULIKOOLI- ÕPET AASTAT EESTI KEELE ÜLIKOOLI- ÕPET T artu Ü likooli eesti keele õppetooli toim etised 25 AASTAT EESTI KEELE ÜLIKOOLI- ÕPET 1803 EESTI JA SOOME KEELE LEKTORAAT TARTU

Mehr

Investeerimise teejuht

Investeerimise teejuht Äripäeva raamat Investeerimise teejuht Äripäev 2007 Toimetaja Projektijuht Kujundaja Keeletoimetaja Fotod Trükk Aita Nurga Kata Varblane (Tallinna Börs) Estel Eli Tene Hook Corbis/Scanpix, Egert Kamenik

Mehr

HIIUD JA KOERAKOONUD

HIIUD JA KOERAKOONUD 70 HIIUD JA KOERAKOONUD 220. Seda pannakse ju alatasa tähele, et üle tavalise keskpärasuse on ühed oma mõistuse või kavaluse, teised taas tugevuse poolest. Viimaste kohta öeldaksegi vägimees ehk sõnasõnalt

Mehr

Tallinna 18. sajandi muusikute ja kantorite eluolu ja ametialase tegevuse peegeldused nende varaloendites

Tallinna 18. sajandi muusikute ja kantorite eluolu ja ametialase tegevuse peegeldused nende varaloendites Tallinna 18. sajandi muusikute ja kantorite eluolu ja ametialase tegevuse peegeldused nende varaloendites Heidi Heinmaa Järgnevas artiklis vaadeldakse Tallinna linnamuusikute, organistide ja kantorite

Mehr

USUTEADUSLINE AJAKIRI

USUTEADUSLINE AJAKIRI IV aastakäik 1931/1932 NQ 3/4 USUTEADUSLINE AJAKIRI TARTU ÜLIKOOLI USUTEADUSKONNA VÄLJAANNE Vastutav toimetaja: E. Tennmann. Sisukord: lk. 0. Sild, Kas hommiku poolt tuli ristiusulisi mõjusid paganausulistele

Mehr

Liivimaa ja Püha Rooma keisririik

Liivimaa ja Püha Rooma keisririik DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 42 MIHKEL MÄESALU Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199 1486 1 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 42 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS

Mehr

Järvakandi, Lipa ja Raikküla ndatel aastatel. Valdo Kallioni mälestused.

Järvakandi, Lipa ja Raikküla ndatel aastatel. Valdo Kallioni mälestused. Järvakandi, Lipa ja Raikküla 1920. 30.- ndatel aastatel. Valdo Kallioni mälestused. SISUKORD Sissejuhatus...3 Esivanemad...4 MÄLESTUSKILDE LAPSEPÕLVEST...7 ALEKSANDER KALLION...10 OLGA KALLION...11 VALDO

Mehr

Lilia Briedis Mäetagused 30. Rein Saukas UUDISED

Lilia Briedis Mäetagused 30. Rein Saukas UUDISED Rein Saukas UUDISED Lilia Briedis 80 Eesti folkloristlikes asutustes on kõigil aegadel olnud ametis inimesi, kelle nimed ei ole iialgi avalikkusele tuntuks saanud. Ometi on nende igapäevasele tööle tekstide

Mehr

KLINGE, JOHANNES CHRISTOPH

KLINGE, JOHANNES CHRISTOPH TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 23 KLINGE, JOHANNES CHRISTOPH Inventarinimistu 1880-1901 Sissejuhatus Klinge, Johannes Christoph (vene töödes Ivan Gustavovitš) (1. 04. 1851-18. 02. 1902)- botaanik ja geograaf,

Mehr

TiiT-rein ViiTsO JUUBeliraamaT

TiiT-rein ViiTsO JUUBeliraamaT RAAMATUID 4-10_Layout 1 31.03.10 16:39 Page 302 TiiT-rein ViiTsO JUUBeliraamaT Tiit-rein Viitso. liivi keele ja läänemeresoome keelemaastikud. koostajad ja toimetajad karl Pajusalu, Urmas sutrop, Pire

Mehr

.. t. - vv. e *1' WABA MAA. Sahsamaal meeled oaga ML

.. t. - vv. e *1' WABA MAA. Sahsamaal meeled oaga ML Imasp&ev, 9. inftrts 1986* Nr» Ä» D E I D. Riigikohu Il-osakonna kohtuistungil 11. weeb- S3K. a. otsustati tagajärjeta jätta: Lachmanni laebus Johannes Öis Mangulsoni ja Kõo walla wastu, iwarese kas-kaebus

Mehr

Eesti asundused Venemaal

Eesti asundused Venemaal O. Laaman Eesti asundused Venemaal Praegu on raske kindlaks teha, millal eestlased kodumaalt välja rändama hakkasid. Suuremal hulgal võis see toimuda siis, kui Eestis talurahvas orjusest vabastati, mis

Mehr

DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20

DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 PIRET LOTMAN Heinrich Stahli pastoraalne tegevus Rootsi Läänemere provintsides 17. sajandi esimesel

Mehr

Uusi andmeid Mihkli kiriku vanemast ajaloost

Uusi andmeid Mihkli kiriku vanemast ajaloost Uusi andmeid Mihkli kiriku vanemast ajaloost Ain Mäesalu Mihkli kirik asub praegusel Pärnumaal Mihkli külas, Pärnu linnast umbes 40 km loode pool. Kirikust linnulennult umbes 6 km kaugusel soosaarel paiknev

Mehr

MOEST, MUGAVUSEST JA VEENDUMUSTEST KESK- JA VARAUUSAJA SOOMES. DOKTORITÖÖ SOOME ARHEOLOOGILISTEST AHJUKAHLILEIDUDEST. Erki Russow

MOEST, MUGAVUSEST JA VEENDUMUSTEST KESK- JA VARAUUSAJA SOOMES. DOKTORITÖÖ SOOME ARHEOLOOGILISTEST AHJUKAHLILEIDUDEST. Erki Russow REVIEWS Estonian Journal of Archaeology, 2011, 15, 1, 73 79 doi: 10.3176/arch.2011.1.05 MOEST, MUGAVUSEST JA VEENDUMUSTEST KESK- JA VARAUUSAJA SOOMES. DOKTORITÖÖ SOOME ARHEOLOOGILISTEST AHJUKAHLILEIDUDEST,

Mehr

Läti keeles kirjutav baltisaksa pastor Gustav Bergmann ( )

Läti keeles kirjutav baltisaksa pastor Gustav Bergmann ( ) Pauls Daija_Layout 1 02.09.11 15:23 Page 628 HÄDA- JA ABIRAAMATUKE RAHVAVALGUSTUSLIKU ETTEVÕTMISENA LÄTI ALAL XVIII SAJANDIL PAULS DAIJA Läti keeles kirjutav baltisaksa pastor Gustav Bergmann (1749 1818)

Mehr

Tänan vahtrategi meenutamise eest

Tänan vahtrategi meenutamise eest Tänan vahtrategi meenutamise eest Katkendeid Uku Masingu ja Bernard Kangro kirjavahetusest (1968 1984) Külliki Kuusk Saatesõna Kaks vaimukaaslast eesti luules, Bernard Kangro (1910 1994) ja Uku Masing

Mehr

Nõupidamise protokoll

Nõupidamise protokoll Wannsee konverentsi protokoll 1 Täiesti salajane (Geheime Reichssache) Nõupidamise protokoll I. 20. jaanuaril 1942 Berliinis, Am Großen Wannsee 56/58 peetud nõupidamisel juudiküsimuse lõpliku lahendamise

Mehr

KESKAEGSED MAAVALDUSED UUS ALLIKAS ARHITEKTUURIUURIJALE

KESKAEGSED MAAVALDUSED UUS ALLIKAS ARHITEKTUURIUURIJALE Acta Historica Tallinnensia, 2006, 10, 3 19 KESKAEGSED MAAVALDUSED UUS ALLIKAS ARHITEKTUURIUURIJALE Kersti MARKUS Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; kersti.markus@ai.ee

Mehr

7,90 [D] ISBN

7,90 [D] ISBN Die Zahlen 0 null 21 kakskümmend üks 1 üks (ühe) 22 kakskümmend kaks 2 kaks (kahe) 23 kakskümmend kolm 3 kolm (kolme) 24 kakskümmend neli 4 neli (nelja) 30 kolmkümmend 5 viis (viie) 40 nelikümmend 6 kuus

Mehr

SUURIM VALIK JALATSEID

SUURIM VALIK JALATSEID KUULUTA LEHES JA VEEBIS www.tartuekspress.ee/kuulutused kuulutus@tartuekspress.ee 1 KUULUTUS = 2 L I N DO S Kvaliteetsed puuvillased riided beebidele ja väikelastele www.lindos.ee Pandimajade liider www.luutar.ee

Mehr

Itaalia lauluraamat. 23. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal 1. veebruar kell 19 Jõhvi kontserdimaja hooaja peatoetaja

Itaalia lauluraamat. 23. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal 1. veebruar kell 19 Jõhvi kontserdimaja hooaja peatoetaja hooaja peatoetaja Itaalia lauluraamat Maris Liloson sopran René Soom bariton, Rahvusooper Estonia Siim Selis klaver Andrus Vaarik tekstid, lavastus, Tallinna Linnateater 23. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal

Mehr

PÜHENDUSTEOS HUNO RÄTSEPALE

PÜHENDUSTEOS HUNO RÄTSEPALE PÜHENDUSTEOS HUNO RÄTSEPALE TARTÜ ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 7 i PÜHENDUSTEOS H u n o R ä t s e p a l e 28.12.1997 TARTU 1997 Toimetanud Mati Erelt Meeli Sedrik Ellen Uuspõld Tehniline

Mehr

TALLINNAST NARVA POOLE...

TALLINNAST NARVA POOLE... TALLINNAST NARVA POOLE... IRU ÄMM MAARDU JÄRV MAARDU MÕIS SAHA KABEL JÕELÄHTME KIRIK (JÕELÄHTME KIVIKALMED JA REBALA MUUSEUM) KUUSALU KIRIK KOLGA MÕIS Sissejuhatus Tallinnast Narva on sõidetud ammustest

Mehr

VÄHETUNTUD FAKTE EESTI LUTERLIKE KOGUDUSTE AJALOOST NÕUKOGUDE VENEMAAL *

VÄHETUNTUD FAKTE EESTI LUTERLIKE KOGUDUSTE AJALOOST NÕUKOGUDE VENEMAAL * VÄHETUNTUD FAKTE EESTI LUTERLIKE KOGUDUSTE AJALOOST NÕUKOGUDE VENEMAAL 1917-1945* MIHHAIL ŠKAROVSKIJ ALLIKAD JA HISTORIOGRAAFIA 20. sajandi evangeelse luterliku kiriku ajalugu Venemaal tervikuna ning sealhulgas

Mehr

Tartu fotograafid ja Õpetatud Eesti Seltsi muuseumi fotokogu 19. sajandil

Tartu fotograafid ja Õpetatud Eesti Seltsi muuseumi fotokogu 19. sajandil Tartu fotograafid ja Õpetatud Eesti Seltsi muuseumi fotokogu 19. sajandil Tõnis Liibek 1951. aastal jõudis suur osa likvideeritud Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) muuseumi fotokogust Eesti Ajaloomuuseumi (AM)

Mehr

WERROEHSTNISCHEN DIALEKT

WERROEHSTNISCHEN DIALEKT Ferdinand Johann Wiedemann VERSUCH UEBER DEN WERROEHSTNISCHEN DIALEKT UURIMUS VÕRU MURDEST TARTU 2002 VERSUCH HEBER DEN WERROEHSTNISCHEN DIALEKT VERHANDLUNGEN DES LEHRSTUHLS FÜR ESTNISHE SPRACHE DER TARTUER

Mehr

Eestikeelne kristlik diskursus hakkas tekkima keskajal. Tõenäoselt puutusid

Eestikeelne kristlik diskursus hakkas tekkima keskajal. Tõenäoselt puutusid Ross, algus (kaardiga) 4.10.2007 17:59 Sivu 769 Keel ja Kirjandus 10/2007 EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI L AASTAKÄIK EESTI VAIMULIKU KULTUURI SÕNAVARA KUJUNEMISEST: VEEL KORD

Mehr

SISUKORD PUBLIKATSIOONE MEMUAARE PÄEVATEEMA. A. Eelmäe. Juubelist argipäeva 181 RAAMATUID RINGVAADE

SISUKORD PUBLIKATSIOONE MEMUAARE PÄEVATEEMA. A. Eelmäe. Juubelist argipäeva 181 RAAMATUID RINGVAADE KEEL JA KIRJANDUS SISUKORD KOLLEEGIUM: P. Ariste, V. Hallap, A. Hint, E. Jansen, О. Jogi, А. Kask, R. Kull, V. Pall, R. Parve, H. Peep, E. Päll, E. Sõgel, A. Tamm, Ü. Tedre, Л. Vinkel. J. Kross. Metamorfiline

Mehr

EESTI KEEL Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri

EESTI KEEL Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri J*. 1929 Kaheksas aastakäik NQ 3 4^ EESTI KEEL Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri Toimetus: Tartu, Maarjamõisa 44, tel. 12-56. Talitus: Tartu, Lutsu 10, tel. 10-48 Eestikeelsete kirjaliste mälestiste

Mehr

Töid algkristliku mõtlemise kujunemise alalt. Studies in the Formation of the Early Christian Way of Thinking

Töid algkristliku mõtlemise kujunemise alalt. Studies in the Formation of the Early Christian Way of Thinking Publications of the EELC Institute of Theology XIX EELK Usuteaduse Instituudi toimetised XIX Studies in the Formation of the Early Christian Way of Thinking Töid algkristliku mõtlemise kujunemise alalt

Mehr

ESIMENE KÄSIRAAMAT EUROOPA KESKAJA ARHEOLOOGIAST. Erki Russow

ESIMENE KÄSIRAAMAT EUROOPA KESKAJA ARHEOLOOGIAST. Erki Russow Estonian Journal of Archaeology, 2009, 13, 1, 57 62 doi: 10.3176/arch.2009.1.04 ESIMENE KÄSIRAAMAT EUROOPA KESKAJA ARHEOLOOGIAST Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi arheoloogia osakond, Rüütli 6, 10130

Mehr

Eesti keele grommatiko

Eesti keele grommatiko J. Jdgewer Eesti keele grommatiko II. aasta PH 609 J^^ 0 lamehe** klrjaslu» Tartus, 1920 1919 V.2 c. 1 ROBA J. Jõgewer EesU keele grammotlkii II. aasta «!aitfehe" kirjastus Tartiis, 192 V BRÄRy ~^ AUG

Mehr

Eesti keele grommatiko

Eesti keele grommatiko J. Jdgewer Eesti keele grommatiko II. aasta PH 609 J^^ 0 lamehe** klrjaslu» Tartus, 1920 1919 V.2 c. 1 ROBA J. Jõgewer EesU keele grammotlkii II. aasta «!aitfehe" kirjastus Tartiis, 192 V BRÄRy ~^ AUG

Mehr

HOLOKAUST ÕPPEMATERJAL

HOLOKAUST ÕPPEMATERJAL HOLOKAUST ÕPPEMATERJAL 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task

Mehr

ггггггг III TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА

ггггггг III TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА ,v: TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА ALUSTATUD 1693. a. VIHIK 2 6 2 ВЫПУСК ОСНОВАНЫ к 1893 г. TEADUSLIKU RAAMATUKOGU TÖID ТРУДЫ НАУЧНОЙ БИБЛИОТЕКИ

Mehr

Kristuse teed Jeesus Kristus, meie spirituaalne elu ja maailm:

Kristuse teed Jeesus Kristus, meie spirituaalne elu ja maailm: Kristuse teed Jeesus Kristus, meie spirituaalne elu ja maailm: Jeesus Kristuse Teed, tema panus inimeste teadlikkusse ning inimkonna ja maa muutustesse: sõltumatu Info-lehekülg, koos uute seisukohtadega

Mehr

Võtkem kõigepealt vaatluse alla Klopstock, saksa Pindaros. Pole välistatud,

Võtkem kõigepealt vaatluse alla Klopstock, saksa Pindaros. Pole välistatud, EESTI PINDAROS K. J. Petersoni oodide vaimuloolisest taustast JAAn UndUsK (Algus Keeles ja Kirjanduses nr 1) Saksa vahemehed? Võtkem kõigepealt vaatluse alla Klopstock, saksa Pindaros. Pole välistatud,

Mehr

APOSTEL PAULUS KUI MISJONITEOLOOG

APOSTEL PAULUS KUI MISJONITEOLOOG APOSTEL PAULUS KUI MISJONITEOLOOG INGMAR KURG Pauluse teoloogia lähtub tema apostolaadist; tema teoloogia pürib õigustatult olla nimetatud misjoniteoloogiaks, nagu väidab Pauluse-uurijate uuema põlvkonna

Mehr

Absurdistan. 12.Pimedate Ööde Filmifestival: uued saksa filmid festivali põhiprogrammis. Absurdistan. Režissöör: Veit Helmer

Absurdistan. 12.Pimedate Ööde Filmifestival: uued saksa filmid festivali põhiprogrammis. Absurdistan. Režissöör: Veit Helmer 12.Pimedate Ööde Filmifestival: uued saksa filmid festivali põhiprogrammis Absurdistan Absurdistan Režissöör: Veit Helmer Väikeses eraldatud külas kusagil Euroopa ja Aasia vahel ootavad Aya ja Temelko

Mehr

Valimisea langetamine

Valimisea langetamine Valimisea langetamine Valitud välisriikide kogemus ja õiguslikud kaalutlused Kristen Kanarik Tallinn, 12.12.2011.a. Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talitus Õiguspoliitika osakond Väljaandja: Justiitsministeerium

Mehr

TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond. Kadi Kähär-Peterson TSIVILISATSIOON JA METSLUS

TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond. Kadi Kähär-Peterson TSIVILISATSIOON JA METSLUS TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Kadi Kähär-Peterson TSIVILISATSIOON JA METSLUS OTTO VON KOTZEBUE JA ADELBERT VON CHAMISSO REISIKIRJADES Magistritöö

Mehr

Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest

Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792 1918 Märt Uustalu Sissejuhatus Aastatel 1792 1939 eksisteerinud Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi (edaspidi sotsieteet) rolli

Mehr

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE AJALOO JA MURRETE ÕPPETOOL. Mariko Faster VÕRU- JA SETUMAA KOHANIMEDE DETERMINANDID.

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE AJALOO JA MURRETE ÕPPETOOL. Mariko Faster VÕRU- JA SETUMAA KOHANIMEDE DETERMINANDID. TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE AJALOO JA MURRETE ÕPPETOOL Mariko Faster VÕRU- JA SETUMAA KOHANIMEDE DETERMINANDID Magistritöö Juhendaja professor Karl Pajusalu TARTU 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus...4

Mehr

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-67305 Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtukoosseis Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi

Mehr

Vanemuiselt laenatud kandle saatel luuletas

Vanemuiselt laenatud kandle saatel luuletas K Ä S I T L U S E D Vanemuise sünd. Lisandusi eesti pseudomütoloogia ajaloole Aivar Põldvee Inimesed loovad endale jumala ja see jumal loob nendele siis iseloomu. G. H. Merkel Vanemuiselt laenatud kandle

Mehr

1926 Kahekümnes aastakäik Nr. 10 KUUKIRI. Tegev ja vastutav toimetaja J. Y T * VESKI

1926 Kahekümnes aastakäik Nr. 10 KUUKIRI. Tegev ja vastutav toimetaja J. Y T * VESKI 1926 Kahekümnes aastakäik Nr. 10 KUUKIRI EESTI KIRJANDUS Tegev ja vastutav toimetaja J. Y T * VESKI TOIMKOND:.1. Aavik, A. R. Cederberjr, Jt. J. Eisen, A. Jürgenstein, J. Kõpp, 0. Loorits,.7. Tjnigfa.

Mehr

NeljopLewol. 1?. aprillil!?2z. Gesti publikum muligu

NeljopLewol. 1?. aprillil!?2z. Gesti publikum muligu Tänast lehte 10 lehekqlr e Ufftt ttamutet 3 marta. Ilmub igapäew. Toüiifitus: Piki t 2, awatud 10 2 e. Uja 6 lo Sht, Toimetule telefon d Peatoimetaja 23-63. päewauudiste osakond 347, rahwamajaudus 23-54

Mehr

Printsess herneteral: traditsioon ja tõlgendus

Printsess herneteral: traditsioon ja tõlgendus Printsess herneteral: traditsioon ja tõlgendus Christine Shojaei Kawan Printsess herneteral on üks kõige tuntumaid muinasjutte. Saksa keeles kasutatakse selle jutuliigi kohta küll terminit Märchen, kuid

Mehr

ISBN-13: ISBN-10:

ISBN-13: ISBN-10: ISBN-13: 978-9985-9570-8-0 ISBN-10: 9985-9570-8-3 Käsiraamatu väljaandmist toetas Euroopa Ühendus meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse raamstrateegiaga seotud tegevusprogramm (2001 2005).

Mehr

73. aastakslk. Ilmub Iga plewj

73. aastakslk. Ilmub Iga plewj Postimees 73. aastakslk. Ilmub Iga plewj Toimeta** ta tatitaee aadress: Poatimees", Tarta. K6netraacttd: talitusel ar. 80; pea- ja tegevtoimetaja 2-86; toi metuse sekretir 9-86} kaugekõned ja Tartu teated

Mehr

I aastakäik Keeleuuendus. Aegkiri õigekeelsuse ja keeleuuenduse edendamiseks. SISU:

I aastakäik Keeleuuendus. Aegkiri õigekeelsuse ja keeleuuenduse edendamiseks. SISU: Nr. 3/4 I aastakäik 1925 Keeleuuendus Aegkiri õigekeelsuse ja keeleuuenduse edendamiseks. SISU:. Keele rahvuskultuuriline tähtsus.. Deklinatsiooxii liigid., Y kysimus.. Kampmanni aeesti kirjandusloo pää.-

Mehr