KALAPÜÜK. HÜLGEPÜÜK. KALAKASVATUS. KALAMEESTE MAAKÜSIMUS. STATISTIKA. MITMESUGUSED TEATED.

Transkript

1 1922. Kalaasjandus Nr. 25/ Ernst Weberman. KALAPÜÜK... Kuidas kalavõrke vastupidavamaks teha. (Võrkude värvimine. Kas kalad tunnevad värve? Kas kala võrku kardab, kui ta seda näeb? Võrgu parkimine on parem abinõu võrku vastupidavamaks tegemiseks. Mis on parkimine? Külm ja soe parkimine. Norra võrguparkimise viis) Kalur Tursapüügi võimalusist Kolga rannas 326 Toimetus Paadimootoritest kalameeste tarviduseks (piltidega). 327 mik, Kalur ja t... Teated kalasaagist, röövpüügist ja n. e /1.. Tallinna kalasadama ehitus tuleb viibimata teoksile võtta 329 Toimetus. Missuguste püünustega Saksamaal angerjat püütakse (piltidega) Professor N. Smirnoff. E. W. HÜLGEPÜÜK. ihk. Läänemere hülgedest (Läänemere geoloogilise ajaloo ja kliima mõju huigete eritõugude arenemisel) KALAKASVATUS. Angerjapoegade püük angerjakasvatuseks 333 Rammosaare Kalamees mik Tulev." mik E. W. KALAMEESTE MAAKÜSIMUS. Rammo saare kalameeste popsikohad., 335 Kalameeste maasaamise palve tähelpanemata jäetud. 335 Maajagamine" Wümsis 335 Kalamehed, kaunistage oma elukoha ümbrust STATISTIKA. Põllutööst ja kalapüügist elavate majapidamiste arv ja protsent kogu majapidamistest Eestis M. J. Kaints Toimetus. MITMESUGUSED TEATED. Kalamehed, mõtelge randade ühenduse peale Postikorraidus maal Vabatahtliste vastuvõtmine meriväkke., Dr. phil. Joh. Gennerich VOERAKEELNE OSA. Die wichtigsten Aalfanggeräte (Saksakeelne kirjatükk angerja püümistest, mille lübendud sisu toodud ülemal, Ihk , Eesti keeles) mit Abbildungen Dr. phil. Joh. Gennerich Der Pang des Aalbesatzes. (Eestikeelne lahendud sisu vaata Ihk. 333) _

2 322. Kalaasjandus Nr. 25/ Kalaasjandus" Fishing Industry" Contents of No ih: FISHERIES. Preservation of Fish Nets. Coloring of Nets. Can fishes distinguish colors? Do fishes fear nets? - Tanning of Nets, as oldest method of nets preservation. Chemistry of tanning process. Cold and hot tanning Possibilities of eod fishing off the Esthonian coast of Golf of Finland. A short deseription of fishing grounds and methods used off the Kolga-coast; by a fisherman. : 326 Small power marine motors for fishing boats. The question of selection a suitable standart type fishing motor for Esthonian fisheries is under consideration, and Esthonian Fisheries Federation is organising a committee for that purpose 27 Various Communications of lo eal interest, concerning the catch, fishing harbours," markets ete Custom duty for salted herring in Russia. A new duty of 50 kopeks in Gold (approx. 1 shilling) per põud or 7 10 sh. per barrel is recently established in Russia 329 The fishing gear for Eel fisheries in Germany (Jllustrated). A new fishing gear for Eels ( Aalhamen") has been recently introduced in Germany, where the most important part is a basket made from alluminium tubes SEAL FISHERY. The seals of Baltic Sea. Special to the Kalaasjandus", written by distinguished specialist in Phocidae, professor N.Smirnoff FISH GULTURE. How do catch and transport Elvers Various Communications of loeal interest STATISTICS. Cornparative importance of Fisheries in Esthonia. According to Census of 1919 in 8 districts of Esthonia 2Чг per cents of all households were those of fisherrnen, ranging in söme districts up to 6 Va per cents, and giving in three of the most inhabited districts an avera^e of 5 per cents. In other words Vwth of all households in those districts and VJO all over the country are those of the fisherrnen in Esthonia.-.;', Die wichtigsten Aalfanggeräte Der Fang des Aalbesatzes.'..'......,... ', " Articles in German, with resume in Esthonian, specially contributed to the "Kalaasjandus" by Dr. Johs. Gennerich of Friedrichshagen. Illustrated. Interessieren Sie sich fur den Exporl,»»Нвгіпдеп»a Fisdien. п л 6«Randstaaten? Wünschen Sie Fisthereiartikel wie Ttetye, Zatuoerk, Motore, 7(onseruierua$s~ und. andere Tiscfr- 4lmarbettun$smctscbinen auf diesen Жйг/kten zu ueräaufen? Dann annoncieren Sie im gröfiten und meist gelesensten Fischhandel- und Annoncen-Blatt fiir Ost-Europa K ALAASJAN D U S <«,««.« М o n a tss c h r i f t des Eestischeii Fischerei Vere ins. Probtnvmmer und Tartf auf Vcrlangtn. Adresse: Postkast 22, TALLINN (Reval), EESTI. Auskünfte über Inserate erteilt und Annahme und Übermittlung der Anzeigen besorgt auch das Filialkontor der Monatsschrift Kalaasjandus" Waveney Chambers, Waveney Road, LOWESTOFT, England, Mr. J. A. Black.

3 1922. Kalaasjandus Nr. 25/ Kalameeste häälekandja. ^* Kalapüük- ümbertöötamine-kaubandus teadusline töö - ühistegevus. Uasfufau foimefaja: Srnst Vebtrmann. Nr November-Detsember 3. aastakäik. Kalapüük. Püügipaigad. Püügiviisid. Püünused. Kalapaadid ja mootorid. Kalasadamad. Kuidas kalavõrke vastupidavamaks teha. Il*) Võrkude värvimine. Mõnel pool Eesti randades on viisiks võrke värvida, kus juures kalameeste üldine arvamine on, et võrku sellepärast värvida tuleb, et siis kala võrku ei näe, ja kergemine võrku läheb. On isegi müügil nii meil kui ka teistel maadel isesuguseid värve, mida võrguvärvideks nimetakse. Prangli saarel, näiteks, oli mul juhus näha, võrke, mis silmakiviga**) sinikas roheliseks olid värvitud. Müügil olevad võrguvärvid on vahest ka pruunid punakad, rohelised j. n. e. Kuid nende ostmisel võrkude värvimiseks peab väga ettevaatlik olema, sest tihti müüakse võrguvärvide nime all mitmesuguseid anilini värve, mis kasu asemel koguni kahju võivad tuua, võrgu lõnga apraks tehes. *Y Vaata ka Kalaasjandus" Nr. 22, Ihk '.'**) Silmakiri, ladina keeles Cuprum sulfuricum, on vase väavlihapu sool, mis oma Eesti keelse nimetuse on sellest saanud, et arstiteaduses seda mõnede silmahaiguste arstimisel tarvitakse. Prantsuse kalamehed tarvitavad sardiinipüügil võrkude värvimiseks seepi ja silmakivi, millise seguga võrk hele roheliseks tehakse, umbes sama värviliseks kui mõnelpool meil Eestiski. ]a prantsuse kalamehed tõendavad samuti, et sarnased võrgud rohkem kala annavad, kui värvimata võrgud. Norra keeles on koguni eri sõna olemas võrkude kohta, mis hästi kala toovad; sarnase võrgu kohta öeldakse, et see on fiskelig" (kalane või kalatooja). Et võrku fiskelig (kalatoojaks) teha, selleks tarvitavad Norra kalamehed samuti silmakivi, mille lahi võrk sinakas-roheliseks muutub.*) Selle Norra kalameeste võrguvärvimise viisi toome alamal. Kas kalad tunnevad värve? Kui meie selle küsimuse peale otsekohe jaatava vastuse võiksime anda, oleks asi selge, laeks ainult üles leida, missugune värv kalale kõige rohkem meeldib, või missugust ta kõige vähem näeb, ja sedavärvi võrguga püüda. Kuid see'ep see viga ongi, et kala mitte inimese silmaga asju ei näe, ja et tema silmad hoopis teisiti võivad näha, kui meie seda omale ette kulutame. Küsimus, kas hirmutab värvimata võrk kalu võrgust eemale, või mitte, on ka veel täiesti selgitamata.**) Eriteadlased on rohkel arvul katseid teinud, et teaduslikult selgeks teha, kas kala tunneb värvi või mitte. Suur osa neist katsetest on tõendanud küll et tunneb, kuid palju vähem värve, kui meie. Kuid kõige õigem, ja praegusaegse teaduse poolt vastuvõetav vastus on aga see, et kala üksikuid värve ära tunda ei suuda, kuid värve eraldada võib ainult selle järele, kui *) H. F. Taylor, Preservation of Fish Nets", Washington, **) Jessen, Peter, Fiskenes Farvesans og- Sjöfarvede Gam", Bergen, 1910.

4 324. Kalaasjandus Nr. 25/ palju valgust see ehk teine värv tema silma saadab, teiste sõnadega: kala ei tunne värve, vaid ainult valguse intensiivsust Näiteks võib hele roheline rohkem valgust anda kui tume punane, ja kala võib nende kahe värvi vahet tunda, olgugi et tal sealjuures aimugi pole, mis on roheline" ehk punane". Peale selle on täiesti võimalik, et ühed kalad paremine näevad kui teised, nii on, näiteks, sügavmere kalade pungis silmad hoopis teistsuguse valguse vastuvõtmise võimalusega, kui ülemises kihtides elavatel kaladel (kilu ja räim). Peab ka meeles pidama, et mere sügavusse valgus läbi vee väga halvasti tungib, nii et meripõhjas elavad kalad, kuigi nende silmade ehitus lubaks värvi tunda valguse intensiivsuse järele, selle omaduse ammu ära kaotanud on.*) Kuid mis kõige tähtsam, väga küsitav on see, kas kala tõesti võrku kardab, kui ta seda näeb? Teame ju ometi, et kalad öösi tule peale hea meelega kokku tulevad. Kui nüüd selle peale põhjeneda, mis ülemal öeldud, et kala mitte värvi ei tunne, vaid ainult valguse rohkust (intensiivsust) eraldada oskab, siis jäeb väga küsitavaks, kas tuleb võrku nii värvida, et kala seda ei näeks (värviga, mis vähe valgust annab), või on ehk koguni parem võrku nii värvida, et kala seda paremini näeks (värviga, mis rohkesti valgust annab, intensiivsem on) et kala selle läbi just võrku tuleks? Et aga värvitud" võrgud tõesti mõnikord kauem vastu peavad ja mõne arvamise järele isegi vahest rohkem kala toovad, siis vaatame alamal lähemalt järele mis on selle põhjus, see on - kas on siin värvil enesel kui värvil tähtsust, või annab see ehk *) Reeves, Cora D., Discrimination of light of different wave-lenghts by fish", Behavior Monographs, Voi. 4. No. 3,1919. Cambridge, U. S. A. teine värv võrgu lõnga keemilise koosseisule paremaid omadusi. Teiste sõnadega, kui Prangli mehed ütlevad, et siniseks värvitud võrk parem on, kas on siis iga värviga siniseks värvitud võrk seda, või ainult siis, kui võrk silmakiviga värvitud on? Arusaamatusi siin sünnitab harilikult see asjaolu, et võrk mis keemilise ainete ehk parkimisega vastupidavamaks on tehtud, ühtlasi ka oma värvi muutab, kuid ei pea unustama, et värvimisel oma otstarbe peab olema, nii kui minevas kirjatükis seletasime, see on, ta peab võrku vastupidavamaks tegema kas keemiliselt (bakteerid) ehk ka õerumise vastu. Võrgu parkimine on parem abinõu võrku vastupidavamaks tegemiseks. Võrgu parkimine" on Eesti keeles täiesti uus mõiste, ega ole seda meie teada ennem tarvitatud. Sellepärast toome lühikese seletuse, mida selle all mõista tuleb. Sõna parkimine" on üldiselt tuntud kui toore naha ümbertöötamine. Mõni ehk küsib, Naha parkimine on iseasi, aga mis sest võrgust siis parkida, egass' võrk hapuks ei lähe?" Et võrgu parkimise tarvidust selgitada, kirjeldame lühidalt, mis on parkimine üleüldse, ja missugused keemilised ja olulised muutused sünnivad parkimise juures toore nahaga. Kui võtta tükk toorest, parkimata nahka, ja seda õige kaua keeta, siis sulab see lõpuks pea täiesti vees ära, andes liimi taolise vedeliku ja väikese osa sulamata jäänuseid. Kui aga samasugune toores nahatükk enne läbitöötatud saab näiteks, tammekoortega, siis ei mõju keetmine enam endiselt nahka hävitades, sest tammekoore park on naha tugevaks teinud, teda ära park ind. Ka mitme teiste puude koor sisaldab parkimise ainet, nii kui kase-, paju- ja t. puude koor.

5 1922. Kalaasjandus Nr. 25/ Teine omadus, mis nahk parkimisel omandab, on vastupidavus mädanemise vastu: parkimata nahk, kui ta niiskelt seisma jäeb, hakkab varsti mädanema, kuna pargitud nahaga seda ei juhtu. Seega on toores nahk, mis vees keetes ära sulab ja niiskuses mädanema hakkab parkimise läbi muutund vastupidavaks nii keetmise kui niiskuse vastu. Et selgitada seda muutust, mis nahaga parkimisel sünnib, teeme järgmise katse. Võtame tüki kuiva liimi ehk shelatiini (kalaliimi), kaalume selle täpipealselt ära, ja sulatame vees ära. Kui sellele shelatiini sulatisele nüüd samuti ära kaalutud hulk mõnda parkimise vedelikku juure lisada, siis tommab sulatises olev shelatiin ennast kokku ja langeb põhja. Sarnane pargitud" shelatiin enam juba ei sula ei külmas ega keevas vees. la kui seda kõiki kokku korjame, kuivada laseme ja pärast ära kaalume, siis leiame, et pargitud shelatiin" kaalub rohkem, kui see täpipealselt kaalutud shelatiin, mis meie esiteks ära sulatasime. Parkimise vedelikku uuesti üle kaaludes, leiame et see oma kaalust sama palju kaotand on, kui shelatiin raskemaks läks. Seega on selge, et parkimise juures shelatiin võttis parkimise vedelikust ühe osa aineid enesesse, mille läbi ta sulamataks muutus. See aine, või, võigem öelda, ained, sest neid on mittu, mis parkimist sünnitab, on keemias tuntud nime all tanniin. Tanniinisi on olemas pea kõigi puude koores ehk muudes osades, vahest isegi lehtedes, nii kui seda näeme mõnelpool lõunamaadel. Võrgu parkimine sünnib samal alusel, kui nahagi parkimine: võrk saab nii ehk teisiti läbitöötatud parkimise (tanniinisi sisaldavate) vedelikkudega, milledele vahest, samuti kui naha parkimiselgi, veel mõnesuguseid keemilisi aineid ja soole juure lisatakse. ]a ülemal nimetud vase väävlihapu sool või silmakivi on üks laiemalt tuntud lisaainetest võrgu parkimisel. Kuid naha parkimise ja võrgu parkimise juures on oma vahe. Kuna pargitud nahk enam kunagi ennesega ühinenud tanniinisi ära ei anna, kuigi teda leotada ehk keeta vees, kaotab pargitud võrk harilikult varsti oma pargi vees ära, ja sellepärast peab võrku ikka ja ikka, teatud vaheaegade järele, uuesti parkima. Võrgu parkimist, mille täpipealsed ja paremad, läbiproovitud eeskirjad ja juhatused alamal toome, toimetakse kahel viisil, külmalt ja soojalt. Külm parkimine. Võrgu kõvemaks, vastu pidavamaks tegemine parkimise teel on kalameestel tuntud olnud juba kõige vanematel aegadel, ja saadud järeldused on otse üllatavad. Norra kalaas j anduise ajakirjas*) leiame teate, et parkimise läbi Norra kalamehed juba vanal ajal üht ja sama võrku 30 kuni 50 aastat tarvitanud. Olgugi et selleaegsed kalavõrgud norrameeste oma kootud olid, kõige suurema hoolega kedratud, väljavalitud lõngast, siiski ei tule sarnast pikka võrgu iga millegi muuga seletada, kui ainult parkimisega. Norra kalameeste külm võrgu parkimise viis on järgmine. Parkimise nou või tõrs peab küllalt suur olema et nä võrk kui ka park sisse mahuks. Iga heeringitünnitäie vee jaoks võetakse l l U vogi (umbes 60 naela) peeneks tehtud kase parki (noort kase koort). Park jäeb vette ligunema neljaks kuni viieks nädalaks, kuid iga päev tuleb kepiga hoolega segamini segada, et paksuks ja limaseks ei läheks, ja et parkimise aine (tanniin) paremine ära sulaks. Pärast 4 5 nädalat on vedelik valmis, ja võrgud lastakse sisse. Parkimise torre põhjas on auk, mis pumba toruga ühenduses, nii et võrgust läbikäind vedelikku alt välja pumbata võib, et uuesti võrgu üle- *) Aase, Hans, Barkning", Norsk Fiskeritidende", 31 de Aargang, Ihk , Bergen, 1912.

6 326. Kalaasjandus Nr. 25/ mise osade peale jooksta lasta, et kõik ühetasa pargitud saaks. Võrgud jäevad tõrde 2 3 päeva, kuid parkimise vedelik tuleb mittu korda ümber pumbata. Sarnane parkimine värvib võrku vähe, kuid teeb võrgu kõvaks. Kes kõvemat parki soovib ja tumedamat värvi, võtku võrgud 2 3 päeva pärast ikkagi välja, kuivatagu hoolega ära, ja pangu alles pärast seda uuesti tõrde parkima, endist viisi pargivett üle kallates, ja ka parki juure lisades, kui tarvis. Mõned kordavad sarnast parkimist koguni 4 5 korda. Oma õige värvi omandab võrk ainult siis, kui soolasesse merevette sattub, värvi, mis aastate viisi vastu peab. Kui parkimist korrata iga aasta, muutub võrk ikka kõvemaks ja kõvemaks, mida vanemaks ta saab. See parkimise viis nõuab palju aega ja rohkesti tööd/' Järgmine kord toome teiste, kergemate ja uuemate parkimise viiside kirjeldusi, ühes vastavate arvustustega ja hulkliste katsete ja järelproovimiste järeldustega. Ernst Weber man. Tursapüügi võimalusist Kolga rannas. Seni ajani on Kolga ranna kalamehed peajoonis tegemist teinud ainult räime ja kilu püügiga. Tursa püük on jäänud rohkem kõrvaliseks. Kuid nüüd, kus paljudel kalameestel võrgud vanad ja püügist saadud sissetulek jätkub vaevalt äraelamiseks ja tulumaksuks", ning võimata uusi võrke muretseda, tuleks rohkem tähelpanu pöörata tursapüügi peale, sest püünuste muretsemine tursapüügiks tuleb palju odavam, kui räime või kilu püügiks. Ka on häid tursapüügi kohte, näiteks: Soola madal 11 Pärispea ja Juminda vahel Loksa lahe suul; Juminda säär", madalikud Malosi saare ümbruses, ning Linnu-" ja Malos-madalad". Muidugi on tursapüük madala ümbruses suuremalt jaolt peäle räime kudu. Praktiseerisin aastat viis tagasi tursapüüki Malosi saare (väikese) ümbruses. Saak oli tol ajal hea. Püüdsime kasi- kui ka rivi õngedega. Käsi-õng oli järgmine: umbes meetri pikkune l l% 1 sentimeetri jämedune traat, natuke lookas, mõlemil pool otstes harilikus suuruses tursa õnged. Keskelt nöör, nii et mõlemad otsad tasakaalus (baians). Nöör ei tohi mitte väga jäme olla, parem kui värvitud vee värvi. Püüdsime umbes 2 6 sülla sügavuseni, 1 3 jalga põhjast lahti, söödaks räime tükkid. Võtsid seilajal hästi, tihti oli mõlemate õngede otsas korraga, nii et umbes 2 3 tunni ajaga võis püüda kuni puuda. Rivi-õngi" oli meil vähe, sest peajoonis püüdsime räimi, milleks aeg ära kulus. Kuid ka nende vähestega, 80 õnge räimi, mõne korra saime naela. Rivi-õngedega" püüdsime sügavamalt kuni 12 süllani ja peale kuduaega veelgi sügavamalt, isegi sülla veelt, kust neid pea terve aasta võib püüda. Olen isegi talvel jää alt turska püüdnud, muidugi väheste õngedega rohkem katseks, saak oli enamasti vähene, ja et siis tursa hinnad kohapeal odavad olid, ei tasunud ära. Müüsime jällemüüjatele Malosis suvel ІУ2 2 kopka nael. Kuid nüüd, kus tursa hinnad vastavalt on tõusnud ja räime hinnast kõrgemad, oleks tursapüük rohkem tulutoov ja vähem riskantne, sest egas' voo õngeribi nii kergesti ära ei vii, kui võrguribi; kuigi mõnikord õnnetus juhtuks, oleks kahju väiksem, sest õnged tulevad odavamad. Ka võiks tursapüüki rohkem ühiselt korraldada, sest püünused ei tarvita paadis nii palju ruumi, kui räime- või kilu püünused. Püügipaadiks oleks muidugi väike mootorpaat väga soovitav, sest madalad, kust tursa suuremal arvul võib püüda, on kaugel. Tursapüüki võiks ka räime püügi kõrval praktiseerida. Kalur.

7 1922. Kalaasjandus Nr. 25/ Paadimootoritest kalameeste tarviduseks. Tihti pööravad kalamehed nii üksikult, kui ka ühisuste nimel toimetuse poole järelpärimistega paremate paadimootorite asjus. Et selle küsimuse kohta ajakohasemat ja vastavate andmetega varustud vastust anda mootori omadusest, praegusest hinnast, headest ja halbadest külgedest jne., siis pööras toimetus järelpärimistega koigi suuremate paadimootorite äride poole väljamaal. Nüüd on sellekohased vastused, materjalid ja hinnakirjad toimetusele katte., jõudnud kõigist tähtsamatest vabrikutest. Üleriiklise kalameeste esituse korraldusel saavad need materjalid ja andmed vastavate eriteadlaste osavõttel läbikaalutud ja harutatud, et välja valida mõnda, meie oludele kõige kohasemat üld-tüüpi, kui soovitavamat mootorit meie kalapaatide jaoks. Enne kui see eeltöö veel valmis on, teatame oma lugejatele mõned andmed ühest suuremast mootorvabrikust maailmas, tundud Inglise ärist Thornycroft" (millise äri kuulutuse leiavad lugejad meie lehe esimesel kaaneküljel). Et ettekujutust saada selle äri tegevuse suurusest, nimetame ainult seda, et juba 1919 aasta suveks Thornycrofti tehastes oli ehitatud laeva, seal hulgas 689 suurt sõjalaeva ja 452 kaubaveo- ja lõbusõidu laeva. Nende laevade sõidu kiirus oli 16 kuni 41 sõlme tunnis, kuna nüüd sama äri juba mootoris! valmistab, mis üle 50 sõlme tunnis sõita võivad. Thornycrofti kalapaadi mootoris! on samuti väga palju pruugis, ja mitte ainult Inglismaal, vaid ka mujal Euroopas, isegi Ameerikas ja Austraalias. Pahempoolel olev joonistus Nr. 1. kujutab jõulist Thornycrofti kalapaadi mootorit, kuna väiksema tüübi, 9- jõulise Thornycrofti mootori pildi leiab lugeja meie ajakirja esimesel kaaneküljel. Alamal olevad kaks joonistust, 2 ja 3 kujutavad veel suuremat mootori, hobuse jõulist, mis samuti petroleumi ehk bensiiniga köetakse. Joon. Nr Thornycrofti M/4 mere mootor, jõuline. Ka Tallinnas on Thornycrofti äril praegu oma esitaja (h-ra Otto Eggers, Harju tänav 29), kelle käest kõik, kes asjast huvitatud, otsekohe lähemaid teateid võivad saada Thornycrofti mootorite üle. Sealsamas võib ka proovimootorit ladus näha. * Loodetavasti jõuab Üleriikline kalameeste esitus oma eeltöödega, parema kalapaadi üldtüübi väljavalimises alles lähema kuu jooksul lõpule, sest see on suur töö, millest peale mootoris! tundjate kalameeste ja eriteadlaste, osa võtma kavatsetakse kutsuda ka vastava tehnilise haridusega isikut, asjatundjat-insineri. Pärast nende eeltööde lõppu, antakse meie ajakirja kaudu kalameestele komisjoni otsus teada, ühes seletustega, mispärast just see ehk teine mootoritüüp enam soovitavamaks loeti. Toimetus.

8 328. Kalaasjandus Nr. 25/ Pärnust. Hea kalasaak. Terve mööda läind suve möllasid Pärnu lahes tormid, mis linna ja rannaäärseid kalamehi kalapüügile ei lasknud minna. Vaiksemate ilmadega käidi õngedega püüdmas ja saadi kaunis rahuloldavat saaki, peaasjalikult kohasi, angerjaid, ahvenaid jne. Muttidega aga ei saadud välja minna. Nüüd, oktoobri kuu lõpul soigatasid" (jäid vaikseks) ilmad. Mindi mutipüüdi" ja saadi kohe harnuldaselt rohkesti vimbasi. Vimmad kaalusid 2 ja rohkem naela, mis oma suuruse poolest haruldased olid ja arvata laseb et suurem kala selts lahte tulnud. Püüda saadi aga paar-kolm päeva, sest jällegi muutus ilm tuuliseks ja kalamees muud kui oota millal looduse vaed vaikivad et merele saaks minna ja mutti õnnistuse peale" merde laska. Kohe, paari päevase suurema kalaväljatoogi tõttu, langesid hinnad Pärnu turul tuntavalt, nii et isegi juba 300 margaga kuulsaid Pärnu vimmasi" müüdi ja osteti. Millal paraneb meie kalaturg ja millal hakkab kalamees oma saaduste eest ajakohast hinda saama? mik Kalapüügist Kolga rannas. Suvine püük oli see aasta rohkem kehvapoolne, nagu kalamehed ise nimetavad, nendel kes ainult ranna lähedusest püüdsid ning püügist kaugemal osavõtta ei saanud, vanade viletsate püügiabinoude pärast. Kuna nendel kes käisid kaugemal püügil, nagu ajus" ja ka ankrute vahel, Malosi saarte ümbruses, saak hea oli. Suurem osa kalu müüdi koha peäl ülesostjatele, kuna osa mootorpaatitega linna veeti. Ülesostjad, suuremalt jaolt Peipsi venelased, suitsutavad kalad kohapeal ära ja saadavad siis Tallinna ja Tartu müügile. Silkudeks soolasid need kellel omal hobune on ja kes nüüd Järvamaal talve leiba käivad vahetamas. Septembri algul algas juba kilupüük, mis päiviti hea oli. Jseäranis hea saak oli 11 septembril Kolga-Aabla meestel, kus mitmed kuni 20 puuda ja rohkem paadile" said. Kohapeal ostis kilud E. T. K. (Tarvitajate Keskühisuse) esitaja W. Helberg, makstes 200 marka puudast. Kalur. Kihnust. Hea räimesaak.*) Mõni aasta tagasi leidsid Kihnu saare kalamehed Kihnu saarest umbes 10 meripenikoormat S poole Riia lahes väikese madaliku, kus augusti kuus räim suurte parvedena elutseb. Tarvitati juhtumisi üles leitud madalikku ja hakkati seal igal aastal räimepüügil käima. Tänavu on iseäranis hea saak. Toodakse nii palju kui paat (Kihnu kalameeste paadid on väikesed, jala pikkused) ja võrgud kanda jõuavad. Räim on ilus, suur ja rasvane, missugust Pärnu lahes arva leidub. Pangest (10 toopi) nõutakse suure maa meeste käest, kes sinna värsket tooma" sõidavad, 100 marka, ega taheta neid hea viisiga müüagi, sest talvel vilja vastu vahetades olla parem sehvt" mik - Röövpüügil. Suve õhtuil, päeva loodenemise ajal, võib Hara saare ja Virve küla**) ranna läheduses näha hulka angerja raiujaid", kes väikeste paatidega kivide vahel edasitagasi sõeluvad", ahinguga angerjaid raiudes Arvatavasti on need mõned asjaarmastajad, sest egas elukutseline kalamees ahinguga raiuma ei läheks, see ju vigastab lubamata viisil kalu, sest ainult osa saavad nad kalast kätte mis raiuvad, kuna suurem osa vigastada saab ja pärast sureb. Kalamehed peaksid ise niisuguste kalaröövlite vastu protesteerima, sest politsei või ranna valve", kelledest paljud esimest korda merd näevad, #ei tea niisugust asja tähelegi panna. Kalur. Kalapüügi lubasid Pirita jõel on Harju maakonnavalitsus õige mitmele välja andnud, õige madala tasu eest, mis õieti tähtsuseta sissetuleku annavad. Kuid kalapüük jões on röövpüügiks muutumas, mispärast linnavalitsus Harju maakonnavalitsuse poole pöördus sooviavaldusega, et kalapüügi lubasid tulewikus enam wälja ei antaks. Ж Maa." *) Eelmisest numbrist ruumi puudusel välja jäänud. **) Hara saar ja Virve küta asuvad Viru rannas, Kolg-a poolsaarest Jda poole, Loksa lahes.

9 1922. Kalaasjandus Nr. 25/ Tallinna kalasadama ehitus tuleb viibimata teoksile võtta. Oleme mitmel korral meie lehe veergudel Tallinna kalasadama korratusest kirjutanud; oleme nõudmist avaldanud kalameeste päevade ja üleriiklise esituse nimel, küll suusõnal, küll kirjalikult ja trükis, et vastav krediit ometi ükskord leiduks ja töö algaks seal, kus selleks otse kisendav tarvidus. Kuid asi ei liigu paigast, raha leidub vabariigis mitme tühisema tarviduse jaoks küllalt, aga kala- ja rannasõidu sadamat korda seada, selleks ei leidu ega leidu raha, olgugi et selle tarvidust meie riigijuhid eitada ei mõtle. Ja kes selle juures kannatab? Mitte ainult kalamees ja merimees, ka iga Tallinna elanik, sest rannasõidu ja kalasadama korratuse eest maksab iga inimene kes Tallinnas elab kala eest kõrgemat hinda, mis vaheltkauplejate tasku läheb, ja ka põletispuude eest, sest ega ju see puude hinna peale mõjumata ei jäe, et Tallinnas üle 50 purjeka lastikoha järele päeva ootama peavad, nii kui Joh. Mey sadama kontori andmete järele Päeval." alles novembri kuul kirjutas. Kalasadama kohta kirjutab h-ra Mey sealsamas järgmist: Kalamehed ei pääse oma paatidega kalasadamasse üldse sissegi, sest seal ei leidu mitte paadi süviselegi vee-sügavust, veel vähem siis mõnele kalalaevale. Selle tõttu peavad siia tulnud kalapaadid hea ehk halva ilmaga sadamast välja lahte ankrule jääma ja siin ootama, kuni kaldalt keegi vaheltkaupleja oma lootsikuga tuleb ja kala madala hinnaga maha hangeldab. Kalamehed peavad seda juba tahes ehk tahtmata laskma sündida, sest lühikese ajaga rikkiminev värske kala peab ajaviitmata tarvitusele ehk sissesoolamisele minema. Siin on jällegi publikum, kes otsekohe kahju kannab; tal ei ole võimalik otsekohe kalamehelt kala osta, vaid peab seda vaheltkaupleja kaudu kallima hinna eest tegema. Ja see kuulmata väärnähtus sünnib kõik sellepärast, et meil rannasoidulaevade ega kalapaatide jaoks sadamat ei ole; see sünnib otse meie oma silma all, ilma et oskaksime rahvamajanduse tuludest j kasudest aru saada. Meriasjanduse peavalitsusele on asjaolu küllalt selge, ta tunneb väga hästi meie rannasoidulaevade ja kalameeste vajadust ning nende väga halba seisukorda ses suhtes. Ta oli oma eelarvesse rannasõidu ja.kalasadama ehituse tarvis 30 miljoni marka määranud, mis küll võrreldes kuigi suur summa ei ole, millega aga siiski ikka oleks saadud sadama ehitusega nüüd juba peale hakata, kuid teedeministeerium, oma autoriteeti tarvitades, tõmbas selle summa, hoolimata meriasjanduse peavalitsuse juhataja vastuväidetest*), eelarvest maha, mille tõttu sadama ehituse küsimus endist viisi õhku rippuma jääb. Seda mahakriipsutamist võiksime ehk veel sellega seletada, et riigil ei *) Vaata Laevandus" nr, 9, ole raha ega krediiti sadama ehituseks, kuid asjaolud räägivad teist keelt: mitte kokkuhoidmise mõte ei olnud siin mõõduandev, vaid hoopis teised põhjused. Selle asemel, et sadamat ehitada ning laevasõidu olukorda parandada, ehitab teedeministeerium muu seas meriasjanduse peavalitsuse maja (endise tollimaja) peale kolmandama korra, mis muidugi teada oma miljonid maksma läheb. Seega soetatakse küll ametnikkudele head ja lahedad ruumid, kuna aga puudustkannatavad laevukesed ja kalamehed endid sadamaruumi puudusel kitsikuses ja halbades oludes endist viisi peavad vaevama ja kahju kandma. Merimeestele ei ole muidugi teada mitte midagi selle vastu, kui ametiasutustele sadamasse uusi majasid juure ehitatakse ja kui riigil selleks küllalt rahalist ainet jätkub. Kuid selle juures pidagu silmas, et sadam ise ikkagi see peaobjekt on, mille soetamise eest tuleks riigil kõige esmalt hoolitseda. Sellepärast nõuavad meri- ja kalamehed täie õigusega, et uue rannasõidu- ja kalasadama ehitamiseks tarviline krediit tingimata lubatakse, ning et selle ehitus kõige lähemal ajal teoksile võetakse. Vajadus selle sadama järele on otse karjuv!" " n. Korratused Kalarannas kõrvaldatakse. Hiljuti teatasime, kuidas linna kontrolöör! poolt ette võetud järelvaatusel Kalarannas rida korratus! avalikuks tehti. Nüüd on linnavalitsus korralduse teinud, et ilma lubata avalikkude kaalude ülesseadja seaduslikule vastutusele võetaks, Kalarannas olevate linnapoodide katused ära parandataks, seal veevärk sisse seataks ning need siis ajakohase üüri eest välja uuritaks...-.',. * Baltiski ehitatakse kalasadam. Nagu sadamaringkonnast kuulda, kavatseb E. tarvitajate keskühisus veel käesoleval aastal kalasadamat Baltiski ehitada. Ehituskohaks on väljavalitud jaamaesine, mis selleks kõigekohasem madala vee tõttu. Seal olla umbes 5 6 jalga vett. Neil päevil algab E. T. K. meriasjanduspeavalitsusega läbirääkimisi, kus vastavad plaanid ja tingimused läbi vaadatakse, et ehitusega alata. Kuuldavasti kannab osa ehituskulusid E. T. K., kuna ülejäänud osa riigi kanda tuleb. W. Maa." * Uus kalakonservi tööstus Tallinnas asutati sügisel L. Krevald! poolt, aadress S. Laagri tänav N 8. Heeringi sisseveo toll Venemaal. Venemaal on tänavu sügisel uus heeringi sisseveo toll maksma pondud, mis kullas on arvatud. Nimalt tuleb 50 kuldkopkat puudast tolli maksta, see on umbes 100 Eesti marka.

10 330. Kalaasjandus Nr, 25/ Missuguste püünustega Saksamaal angerfat püütakse. Meie lugejatele juba eelmises numbris avaldatud kirjutuse läbi tuntud Saksa eriteadlane Dr. Johs. Gennerich saatis Kalaasjandusele" avaldamiseks uue kirjatüki tähtsamatest püünustest, mis Saksamaal uuemal ajal tarvitusel. Selle kirjutuse leiab lugeja alamal Saksa keeles, kuna siinkohal lühikese Eestikeelse sisu toome. Angerjapüügil tuleb tähele panna, et meie jõe-angerjaid kahte osasse jagada võib: ühed, kes ennast jões toitvad, ja merde veel ei tungi; teised, keda ränd-angerjateks" nimetada võiks, on need, kes juba sellesse elueasse on jõudnud, mil angerjas looduse sunnil jõest jäedavalt lahkub, ja kes sellepärast sihikindlalt jõest merde kippub. Püünused on mõlemi angerja kihile isesugused. Aasta aegadel on samuti oma tähtsus püügil. Talvel poeb angerjas põhjamudasse peitu, millepärast parem püügi hooaeg kevadest kuni sügiseni on. Kuna jões paigal olijaid angerjaid pea terve aasta vältusel püüda võib, tuleb ränd-angerjat" siis püüda, kui ta jõest alla laskub. Ja see aeg on igal pool isesugune. Kõige paremaks püügiajaks on soojad, pimedad ööd. Paremateks püünusteks on vits» mõrrad ehk rüsad, mida Saksamaal pajuvitstest ehk ka juurtest punutakse. Samaväärtuslisteks peetakse ka tiibadega niidist mörde. Et angerjas mitte ainult pimedaid, vaid ka vaikseid paike armastab, siis läheb ta hea meelega jõge mööda alla laskudes mõrdadesse ja rüsadesse jõe voolu eest varju otsima. Tihti armastab angerjas varjule pugeda ka kalda lähedusse ja vee taimete vahele. Selle järele peab ka püünuseid vastavalt paigutama, kalda juurest algades võrgu seintega neid üheteisega ühendades, mitmesuguseid peidu-urkaid ja labirünte sünnitades. Siin jäeb kalamehele võimalus igasuguseid kombinatsioone proovida. Joonistusel Nr. 1., Ihk. 342 on ainult näiteks toodud üks sarnastest rüsade ja võrguseinte kombinatsioonidest. Joonistusel olevate tähtede all tuleb mõista: R = rüsad; V = võrguseinad, mis vaiadega kinnitud jõe põhja; S vaiad; U= kallas. Ka õngepüük annab häid järeldusi. Selleks on Saksamaal kaks püügiviisi tarvitusel: triiv-õnged ja põhja-õnged. Triiv-õngedega püütakse angerjat järgmisel viisil.*) Tehakse kõrkjatest umbes sentimeetri pikkune ja 5 6 sentimeetri jämedune pundar, mis mõlemist otstest paelaga kõvasti kokku tõmmatakse. Puntra külge kinnitud õngenöör, mis kaks kord nii pikk olgu, kui vee kõige suurem sügavus, keritakse puntra peale, jättes rippuma ainult umbes meetri pikkuse otsa ühes söödaga varustud õngega. See rippuv õngenööri ots kinnitakse kergelt puntra kõrkja otste vahele. Nii pea kui kala sööta hakkand, kerib ta õngenööri puntra ümbert lahti, ja vee peäl ujuva lahtise puntra järele näeb kalamees kergesti missuguse õnge otsas kala on., P õhja-õnge püünus on kujutud joonistusel Nr. 2., Ihk Korraliku kalapüügi ja rahva toitlusküsimuse seisukohast on väga täh- *) Toome selle huvitava püügiviisi veidi täielikumalt, kui autoril, tarvitades professor A.Seligo andmeid. Toimetus.

11 1922. Kalaasjandus Nr. 25/ tis, et jõge mööda allalaskuv rändangerjas" võimalikult viimaseni kinni püütud saaks, sest see juba enam kunagi jõkke tagasi ei tule. Sellepärast on isenesest mõistetav, et selle angerja püügiks jõgi rohkearvuliste rüsadega varustud peab olema, mis võimalikult tihti asetada tulevad. Selleks tarvitakse ka suurte tiibadega niidist mõrde ja nõnda nimetud angerja kaste". Angerja kast" on laudadest püünus, mis voolava vee enesest läbi laseb, ja angerjad kinni püüab. Neid on mitmesuguseid; üks lihtsamatest on kujutatud joonistusel Nr. 3., Ihk Väga suure majanduslise väärtusega on angerjapüünuste hulgas uuem tehniline täiendus, kinniste tiibadega kahesoppilise mõrra vahele asetatud alluminiumvitstest korv, mis väikesed kalad läbi laseb. See on Saksa kalamehe Köthke ülesleidus. *) See uuem angerjapüünus on suur, 20 meetri pikkune mõrd, neljakandilise, kõvast puust tehtud avauseraamiga (6x4 meetrit). **) See püünus kinnitakse vaiadega ja ankrutega jõe põhja, avaus vastu voolu, kuna igast raami nurgast tugevad vaiade külge kinnitud köied mõrda hoiavad (vaata joonistus Nr. 4, Ihk. 343). Kuid kuni ülemal nimetud alluminiumvitstest korvi ülesleidmiseni, oli selle püünuse tarvitamine raskendatud, sest suur hulk väikeid kalu matsid varsti voolu sunnil mõrra soppid kinni. Kalamehe Köthke ülesleidus, mille päevapilt näha Ihk. 343, joonistus Nr. 5., on alluminium torudest tehtud poolümargune korv, mis mõrra kahe neelusoppi vahele paigutakse, nii et vaiked kalad korvi *) Meil oli võimalus selle ülesleiehisega isiklikult Saksamaal tutvuneda, ja päevapilt, mis teda kuiutab, on Kalaasjanduse" toimetuse palvel eriti tehtud. **) Rheini jõel tarvitatakse aga veelgi suuremat angerja mõrda. vitste vahelt kõik vabalt läbi pease - vad. Neid korvisid" võib Saksamaalt mitmesuguses suuruses tellida, ja pole nad mitte väga kallid. Sarnaste Köthke-mõrdade" püük on Rheini jõel laialt pruugis, ja toimetakse seda vahest koguni laevade pardalt. Pilt Nr. 6., Ihk. 345 kuiutab sarnast mõrra-laeva (Saksa keeles schokker") Rheini jõel, kus masti külge kinnitult mitmed mõrrad korraga vees on. Sarnaste suurte mõrdade hankimiseks on laeva pardal auru- ehk mootorvintsid. Toimetus. Hülgepüük Läänemere hülgedest I. Läänemere geoloogilise ajaloo ja kliima mõju huigete eritõugude arenemisel. Toimetuse märkus. Alamal olev kirjatükk on tuntud huigete eriteadlase, professor N. $mirnoff'i poolt eriti Kalaasjanduse" jaoks kirjutud. Prof. Smirnoff viibib praegu Berliinis, kus ta kohalikkudes museumides Läänemere huigete eritõugude määramisega tegevuses on. Saksamaalt mõtleb prof. Smirnoff samal otstarbal soita Norra, Daani- ja.inglismaale, kuhu teda Britti Museumi kogude määramiseks Jnglis õpetlased kutsund on. Kirjatüki esimeses osas leiab lugeja lühikese seletuse meie mere ürgloost, millised eelteadmised täiesti tarvilikud on et aru saada meie mere huigete tõugude arenemisest ja nende eluviiside iseäraldustest. Kirjatüki teine osa, Lännemere huigete iseäraldused, ilmub Kalaasjanduse" jaanuari numbris. Läänemeri ühes Soome-, Riia- ja Bootnia lahedega, on ürgaegsete suurte merede jäänus. Nimelt on vas- ' tavale uurimuste varal tõeks tehtud, et *

12 332. Kalaasjandus Nr. 25/ oli kord aeg, kus Läänemeri otsekoheses ühenduses oli Walgemerega ja Saksa (Põhja-) merega, mõlemiga korraga või üksikult, see pole praegusel juhtumisel tähtis. See ühendus on ürgaegade aasta tuhandete vältusel mittu korda muutunud, kord kätkedes, kord uuesti sündides. Samuti on Läänemeri ühes temaga ühenduses olevate meredega suuremaid temperatuuri ja soolasuse muutusi läbi eland. Nii oli omal ajal Läänemeri vältavalt jäätand, kuna nüüd ainult käredamatel talvetel mõni osa lühikeseks ajaks jää katte alla sattub. Soolasus oli kord Läänemeres nii suur, et kõige tüübilisemad merilimulised (Yoldia ja teised) siin elada õvisid, kuna vahest jälle vesi pea täiesti magedaks muutus. See lühidalt kirjeldud Läänemere geoloogiline ajalugu on, üldises mõttes, sügavaid jälgi ka praeguse Läänemere omaduste peale jätnud. Nii on Bootnia laht ja suurem osa Soome lahest praegugi tähelpanemise väärt oma vete vähese soolasuse tõttu, mis alates jääaegust kuni meie ajani suurte jõgede ssisevoolamise läbi hulga magedat vett on juure saand ja sellepärast seni ajani magedaks on jäend, kuna Läänemere pea osa, iseäranis aga SW-i pool, olles merikitsuste läbi ühendud Saksamerega, on jõudnud tuntavalt soolasemaks muutuda. nähtuseks, kuna Läänemerel enesel talved pehmed on. Selle järeldusena ilmub jää katte nimetud lahtedele igal talvel, kuna SW-i osa samast veekogust pea kunagi jääd ei näe. Need Läänemere ürgajaloo olud ja järeldused ning praegusaegse kliima üldtingimused on äramäärand ka selle mere huigete tõud ja eluviisid. Üks meie hülgetoug*), kes vaid häda korral jäädega leppib, elab ainult Länemeres eneses, see on, pea ilma erandita SW-i poolses osas, sattudes Eesti vettesse harva, ja poegib rannal. Teine hülgetoug elab peaasjalikult Bootnia lahes, kuid tuleb sagedasti ka Soome lahte, olles täiesti tundmata Läänemere Louna poolsetes osades. Poegib jää peäl. Kolmas Läänemere hülge tdug on lähedane Põhja-Jäämere hülgele. Ta on samuti haruldane Läänemere Lõuna poolsetes osades ja on Eesti vetes kõige sagedam, elab peaasjalikult Soome- ja Bootnia lahedes. Poegib jää peäl. Järgmises numbris seletame lähemalt kust need kolm Läänemere hülgetõugu meile tulnud on, mis nad söövad ja kuidas nende liha ja rasva söögiks tarvitamiseks kõlbuliseks teha. Professor N. Smirnoff. *) Lähemalt selle üle, ühes hülgeteeesti- ja Ladina keelsete nimetustega kirjutame Kalaasjanduse" järgimises numbris... Samuti ei ole ka temperatuuri tingimised kõigil Läänemerel praegusel ajal ühesugused: Bootnia- ja Soomelahel on pakkased talved harilikuks

13 1922. K a l a a s j a n Kalakasvatus. Angerjapoegade püük angerjakasvatuseks. *) Dr. Johs. Gennerich on meile täiendava kirjutuse saatnud angerjakasvatusest, mis alamal Saksakeeles trükitud on. Selles kirjatükis selgitab autor kuidas angerjapoegade püük Saksamaa sisevete jaaoks korraldud on, kuidas angerjapoegi transponeeritakse ja milline majandusime väärtus angerjakasvatusei on. Enne sõda oli Inglismaal, Severnis, Saksa angerja-jaam", kus igal aastal kuni 2 miljoni angerjapoega kinni püüti ja Saksamaale saadeti. Noored angerjapojad pakkiti üle mere saatmiseks isesugustesse kastidesse, mis sarnased eheruse (forelli) marja saatmiseks tarvitavate kastidele, kuid ainult vastavalt suuremad. Kastid tehti harilikult 103 sentimeetrit pikkad, 48 laiad ja 58 kõrged. Kast sisaldab 10 raami väikesilmaliste võrkpõhjadega. Raamidele pannakse angerjapojad, siis paigutakse raamid pealakuti kasti, ja täidetakse pealt jääga. Iga raami läheb umbes 4 5 naela angerja poegi, nii et kasti üldse naela mahub. Ühes naelas on kuni noort angerja poega, seega kõigis kastis kuni V 2 miljoni. Transporteerimisel tuleb angerja raamisid iga 4 tunni tagant värske veega niisutada, kuna kasti hoida tuleb suuremate temperatuuri muutuste eest (päikese paiste ja külma eest). Esimesel aastal, kui sakslased angerjapoegi vedama hakkasid, suri kuni 40% neist tee peäl ära, pärast aga, kui ülemal nimetud ettevaatuse abinõud tarvitusele võeti, kõigist 1%. Inglismaalt toodud angerjapojad kasvasid hästi: juba esimese suve jooksul olid nad sentimeetri pikkused. Et sõja tõttu angerjapoegade vedu Inglismaalt lõppes, hakkasid sakslased oma randades neid püüdma, ja tegid seda suure eduga. Angerjapoegade sisevettesse laskmise läbi on Saksamaal igal aastal mitmed miljonid angerjaid rohkem püütud, kui see ennem võimalik oli. * Oletame, et meie Eestisse ainult 3 ülemal nimetud kastitäit angerjagoegi sisevettesse tooksime iga aasta, see on umbes l 1 / 2 miljoni *) Vaata ka Kalaasjandus" Nr. 23/34, Ihk ' us Nr. 25/ angerjapoega. Neist lõpeb nii ehk teisiti ehk läheb kasvamise aastate jooksul kaduma, kui asja vähegi korralikult toimetada, mitte rohkem kui %. Oletame et isegi 33 /o, see on kolmas osa. jäeks siiski järele 1 miljon täiskasvand angerjaid. Kui keskmiseks angerja kaaluks arvata 1 nael, ja naela hinnaks 50 marka, saaksime kalu (50 miljoni) marga väärtuses. Kuna angerja maimude muretsemine, ka siis, kui meie neid kodumaa jõgede suudest ei leia, vaid väljamaalt (praegusel ajal, näiteks, Saksamaalt) sisse vedama peaksime, õige väikese summa maksma läheks. * Sisevete järvede ja järvekeste omanikud ja rentnikud, eestkätt aga meie põllutööministeeriumi kala nõunikud ja eriteadlased, mõtelge selle üle lähemalt järele, pange käed külge, Eesti sadanded järvekesed ootavad külvajat. Angerjas, kui kallim kalasort, tasub nähtud vaeva ausasti, seda on näidand ja tõendand' angerjakasvatus Saksamaal. E.W. Igasuguseid püügiks valmis KALAVÕRKE forelli (eheruse) ja iga teise kala püügiks, nii sama ka valmis noote, nisasid, mõrde neeluga ja neeluta igasuguseid muti» noote, tuule- ehk jäänoote ja üksikuid nooda kahle valmistab ja müüb kõrges hääduses odavate hindadega Võrguvabrik BLUM, Eichstätt, Bayera. Piltidega ilustud hinnakirje võib saada Kalaasjanduse" toimetusest, kuhu ka proovid näha on saadetud.

14 334. Kalaasjandus Nr. 25/ CestiAafameäed peauad tettima ja tugema oma haatekandjat, ajakirja ^ataasjandust' (hind kõigist 200 marka aastas), sestainutt setted tehest teiab katamees tematenii taruitisi teateid. Kes Kataasjanduse" atatine tettija ei ote, see ei suuda kunagi atat hoida ühendust oma ranna ja teiste kalameeste uaäet, ja ometi on ainutt WAcnduscs Joad/ ЯІиеСaastat істиб KaCaasjandus" korrattkutt iga kuu Cõput 'CeCttmiste oastuuõtmine on adgand, aadress ja tinglmise.d-kaane.ku.cjcc,

15 1922. Kalaasjand u s Nr. 25/ Kalameeste maaküsimus. Rammo saare kalameeste popsikohad.*) Juuli kuu lõpul pöörasid Rammo saare kalameeste esitajad Eesti Kalameeste Üleriiklise Esituse poole rendi vähendamise ja maaandmise asjus. Esitus saatis sel puhul märgukirja põllutööministeeriumile,3. augustil. Rohkest kuu aega hiljem, 11. septembril, sai kalameeste esitus põllutööministeeriumi maakorralduse peavalitsuselt kirja, kus teatatakse, et Rammo saare popsikohad tuleval aastal korraldatud saavad". Ja rohkem mitte üks sõna. Selles kuvitavas ja imelühikeses vastuses, mida nende ridade kirjutaja Esituses nägi, on üks asi selge: enne tulevat aastat ministeerium küsimust korraldata ei saa. Kuid kalamehi huvitaks muidugi sisuline, kindel vastus, mida mõeldakse korralduse all? Kas tullakse kalameeste soovidele vastu, või muutub siin ka ranna maajagamine sarnaseks kui Viimsis? Sest juba seal ka midagi ikka korraldati", kuid kes maast ilma jäivad, need olid kalamehed... Rammusaare Kalamees. tähelepa Kalameeste maasaamise palve nemata jäetud. Kiri Audrust. Möödaläinud talvel andsid mõned siinsed Sarvi" küla kalamehed Riigimaade Ülemale palvekirja maasaamise üle oma majade ümbert sisse. Olgu juurde lisatud et see palvekiri kokkuseati ja allkirjutati ühe osa kalameeste oolt, teiste eest aga suures saladuses hoiti, Rfüüd, 13 oktoobril, -teatas aga Riigimaade ülem et tema Maakorralduse Peavalitsusega asja läbi arutades on leidnud, et praegusel momendil asjale vastu tulla võimata on, sest kõikidele kalameestele tuleks maad anda talupidajate - riigirentnikkute põllumaast, kelledega aga kuue aasta peale rendilepingud on tehtud ja enne selle lõpemist võimata on viimaste maast 1 iy 2 vakamaad kalameestele välja möeta, nagu nad paluvad. Tuleks aga talukohad edaspidi uue korralduse alla, siis saaks kalameeste soovid eestkätt rahuldatud. Millal aga tuleb see aeg?! mik Maajagamine" Viimsis. Rand kuue versta pikkuselt läheb suvituskohtadeks. Igatsusega ootas Viimsi valla umbes saja perekonna suurune maatameeste kogu mõisa tükeldamist. Kindel oli küll teadmine, et Viimsi mõisa maa kõiki ka pisema kohakesega mitte varustada ei suuda, kuid loodeti, et mõis ehk kohaliku rahva huvides tükeldatakse ja et maanälg osaliseltki kõrvaldatakse. Viimaks edenesid planeerimise tööd ometi niikaugele, et 30. sept. sellekohase kava esi Idus Viimsi mõisas peeti. Kavast selgus, et planeerimise tööde juhtijad küll kõiki muud meeles on pidanud, kohalikke maatamehi mitte. Asjast huvitatud isikutena olid ilmunud esilduslcoosolekule paljud, algades Tallinna linnavalitsusest lõpetades Piirita kortsu esitusega, kes kõik nagu sipelgad meepoti juures kava esilduskomisjoni esimehe ümber surusid. Väljas seisis aga kustuva lootusega tihe kogu kalamehi. Esitatud kavast selgus, et tükeldamata jääb mõisa süda umbes 160 tiinu suuruses, mille põhjusena kohal viibiv Harju maak. riigimaade ülem toonitas asjaolu, et ei olevat võimalik mõisa eeskujulikku" karjapidamist niipea likvideerida, et mitte ilma teenistuseta jätta lesknaisi, tüdrukuid, töömehi, kes karja juures töös. Vallauõukogu esitaja seletused ja protestid selle vastu jäeti tähelepanemata. Mõisa südame kaitsekts olid isegi kohalikud III. internatsionaali mehed ja kogupöllumeeste ässad blokki astunud. Terve Viimsi mõisa maa» a lasse kuuluv rand, umbes 6 versta pikkuselt, läheb suvituskohtadeks. Et aga Viimsi kalameestest üle 70 perekonnal puudub maa eluasemeks, siis võis vallanõukogu esitaja ainult Piiritalt algava 2 versta pikkuse rannariba linnale supelusasutuste tarvis andmiseks oma nõusolekut avaldada, kuna ülejäänud vaba rannamaa kibedasti oma valla kalameestele tarvis läheks. Ranna kalameestele andmist nõudis ka üleriiklise kalameeste esitaja Säinas, kelle sellekohast ettepanekut maamõõtja koguni lolluseks nimetas. Ei saa tähendamata jätta, et esilduskomisjoni esimees maamõõtja Pere üldse mõnitades ja toorelt kohaliku rahva sooviavaldused vastu võttis. Isegi kommunistideks tembeldamisega püüdis ta hirmutada nälgivaid kalamehi, kes pole mõtelnudki kommunismi peale, küll aga paaritiinulise maatükikese peale, et võimalik oleks merele pääseda ja tormidest tekkinud õnnetuse või kehva püügi puhul maast ülespidamiseks lisa saada. Edasi lubati popsikohtadele ribasid juure, ilma et mingit seaduses nõuetavat kava oleks olnud, mille järele neid kohte elujõulisteks muuta. Küll aga olid plaanid sepitsetud, kuidas rikastele linnaelanikkudele võimaldada tulla meie randa suvitama. Ning see pidavat sündima kõik pealinna ilustamise nimel, olgugi et ka kuulsale Piiritale kalameeste külast kaunimat välimust ei suudeta anda. Tõepoolest mõistab siin aga igaüks, et tahetakse ainult Viimsi ilusaid rannakohte onupoegadele" jäädavaks tasuks anda, missugustest üks juba varemalt asuniku nime all siia asus ja kelle talu saamine küll lähemat selgitust nõuab. Tulev." *') Vaata selle üle lähemalt Kalaasjandus" Ni-..21, Ihk "*''

16 336. Kalaasjandus Nr. 25/ Kalamehed, kaunistage oma elukoha ümbrust! Praegu, pea igal pool meie merirandades kalamehe elukohte vaadeldes, ei näe meie kusagil plaanikindlalt istutud viljapuu- ega keeduvilja aedasi ega ka ilupuid. Ainult siin ja seal paistab mõni kidur õunapuu ehk marjapõõsas silma, ehk jälle teises kohas kasvab juhusliselt maha pandud paju ehk remmelgas kaunis lopsakast! ja annab merelt tulnud kalamehele suve ajul puhkamiseks varju. Õuedes näib tubakas, mõnel pool ka sibulad ja kurgid kaunis lihavad välja. See on aga kõik. Meie teame et iga elukoha kenadust ja nägusust ülendavad mõnesugused vilja-, ilu- ja tarbepuud, teevad inimeste asupaiga nagu armsamaks, meeldivamaks, kodusemaks. Kui kalameest kevadehommikul õue astudes rõemus lindude laul õuepeal kasvavate puude otsast tervitab, kuhu sulgis laulikutele kastikesed pesitamiseks aegsaste üles on seaditud, siis läheb ka murest koormatud kalamehe süda kergemaks ja meel rõemsamaks. Aga mitte ainult elukohale iluks ja lindudele pesitamiseks ei ole puud kodu ümber, vaid neil on veel suur majandusime tähtsus. Mõnigikord on ette tulnud et tuleõnnetuse ajal õue peäl kasvanud puud tule teiste hoonete külge hakkamast ära hoidsid. Edasi on tähele pandud, et iseäranis lehtpuud pikse lööki hoonedest eemale juhivad. Ulatavad maja kõrval kasvavate puude ladvad üle katuseharja, siis lendab välk puude kaudu alla ja hoone jääb rikkumata. Kolmekümne aastaga võivad kodukoha ümber kasvanud puud palgi jämeduseks sirguda, kus nendest mõnesuguseid tarbe puid võib saada. Juba nüüdki maksame nende eest väga kõrget hinda ja on neid raske saada, mis siis veel aasta kümnete pärast. Nõnda on siis küllalt põhjust ilu- ja tarbe puid istutada ja nende eest hoolt kanda. Ruumi on õuede peäl meriääres ja kallaste peäl küllalt lugemata puudele. Kodukoha ümbruses tuleks tammedele, vahtratele, pärnadele jne. eesõigust anda, muidu on ka vähemaväärtusega puudel, nagu pajudel parajas paigas oma tähtsus, sest et nad oma ruttulise kasvamisega rohkesti põletusmaterjali annavad. Kus ligilähedal istutamise jaoks noori puid saadaval ei ole, peab neid seemnest kasvatama, mis palju aega ei nõua. Sellepärast, kalamehed, kaunistage oma elukoha ümbrust, tõstke selle kenadust ja kantke hoolt et juba lähemas tulevikus meie majakesed merikaldal metsa tukkade sees asuvad, see ilustab ja kaunistab meie kodumaad ja saadab kasu meile endale! mik. G. BRAY 26, GreatSt.Helens, LONDON, E. C 3. Agent for The Gourock Ropework L Köied janöörid: manillast, kanepist ja jutest. Purjuriie,presendid ja igasugused köied ja nöörid laevade, kalapaatide ja jahtidele. IGASUGUSED KALAVÖRGUD P sl i,i.,,.' J

17 1922. Kalaasjandus Nr. 25/ Statistika. Põllutööst ja kalapüügist elavate majapidamiste arv ja protsent kogu majapidamiste arvust Eestis. *) Kalameeste majapidamisi oli registreeritud Eestis 1919 aastal üldse 3.356, mis maakondade järele järgmiselt jagunevad: Järjekord Maakond Harju Saare Tartu Viru... '.... Pärnu Lääne Võru Viljandi.... >. Kalameeste majapidamiste üldarv o i j Maakond Harju.. Tartu... Viru... Võru... Viljandi.. Pärnu.., Saare.. Lääne Kokku 8 maakonnas Kalameeste majapidamisi Kalapüük Peatege- j Korvaltevusena Kokku kalameeste gevuseks majapidamisi Arv % 1 Arv % Arv ] % , , , , , , , , , , , ,6 70, , , , , ,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100, , ,0 Huvitava tabeli saame aga, kui võrdleme kalameeste majapidamiste arvu kõigi teiste majapidamise arvuga (järjekord kalapüügi tähtsuse järel): majapidamist. Järva maakonnas polnud ühtegi majapidamist registreeritud, künna Petserist teateid ei kogutud, samuti puuduvad teated täielikult ka Peipsi äärest. tj o V 'JS t 4 Maakond Üldine majapidamiste arv >' M S"S 3'S. *«* s Kalameeste majapidamiste arv /o%-de* üldisest majapidamiste arvust Kala 0. ь эиик 1 1 8& 2 /o 1 "'., 1 " Üleskirjutusel jagati kalameeste majapidamisi kahte järku, ühed kus kalapüük peategevusena, ja teised, kus kalapüük kõrvalteenistuseks Harju... Saare... Viru , ,0 4,0 1,2 6,5 5,7 2,9 Selgus, et kalameeste majapidamisi, kus kalapüük peategevusena, oli kõige rohkem Harju- ja Tartu-, kõige vähem Pärnu (?), Saare (?) ja Lääne maakonnas, nii kui näeme järgmisest tabelist: Tartu... Pärnu. Lääne.. Võru ,8 0,6 0,3 0,5 0, ,9 0, ,8 1,2 0,9 8 Viljandi ,1 0,2 0,3 *) Põllutööministeeriumi statistika osakonna andmetel, mis kogutud 1919 aastal. K. экки 8 -as maakonnas ,5 i j I i.o 2,5

18 338 Kalaasjandus Nr. 25/ Korraline laevaühendus TALLINN STOCKHOLM TALLINN Ärasõit Tallinnast ja Stockholmist iga kolmapäeval A/l. «Kalevipoeg» kapten Tamm. A/l. «Egil» kapten Hammerström. TALLINN STETTIN TALLINN umbes iga 14 päeva tagant A/l. «Thorsten». TALLINN DANZIG TALLINN umbes iga 14 päeva tagant A/l. «Vasa» kapten Silivälja. Reisijate ja kauba ülesandmisi võtavad vastu THOMAS CLAYHILLS & SON TALLINNAS, Suur Brookusmägi 14, kõnetraat 118, telegrammide aadress: Clayhills".

19 Kalaasjandus Nr. 25/26. Neist arvudest on tähelpanemise väärt iseäranis viimane, parempoolne numbrite veerg-: selgub et Harju-, Saare- ja Viru maakonnas on keskmiselt umbes 5% ehk Vao osa kõigist majapidamistest kalameeste majapidamised. Oige huvitav oleks teada, kas on vastavad maakonna valitsused oma asjaajamisel seda tõeasja ka arvesse võtnud? Kas kulutavad nad ka ühe kahekümmenda osa oma tähelpanu, hoolt ja jõudu kalameeste peale? Teine, ja veel tähtsam järeldus on kalameeste majapidamiste üld % kõigist majapidamistest Eestis, ja see on 2,5% ehk üks neljakümmendik osa. Need arvud näitavad veel kord kui tähtis on Eesti Vabariigi rahva majanduses kalaasjandus. Ja tahtmata tuleb siin meele põllutööministeeriumi ühemiljoniline eelarve - kalaasjanduse toetamiseks ja 178-miljoniline metsaasjanduse alal. E. W. Mitmesugused teated. Kalamehed, mõtelge randade ühenduse peäle. Nagu teada elab meie merirandade ääres ta ranna lähedal olevate saarte peäl tuhandete :aupa kalamehi kellel kodust väljapääsemine väga raske on. Koik nad elavad kas väike kohtade peäl ehk on suuremalt osalt ilma maata. Vähe on nende seas neid, kes hobust suudavad pidada, ja sellest siis tuleb, et kalamehed niisugustest kohtadest kuude, isegi aastate jooksul välja ei pääse. Pea kõik oma elu ülevalpidamise saavad nad peaasjalikult kalapüügist. Oma püügisaadusi ei saa nad ise turule toimetada, vaid peavad selle hinnaga, mis vaheltkauplejad neile annavad, leppima. Et kalamehel kergeste võimalik oleks välise ilmaga ühendusesse astuda, selleks oleks tingimata tarvis meie merirandade ühendamist ja läbikäimist kindla eeskava järele sisse seada. Ja, võib kindlaste arvata, et ühenduse sisseseade ka pärastpoole ettevõtjale ilusa vaevatasu suudab anda. Kus rahvas rohkem edenenud, seal on läbikäimine ka igapidi edenenud ja kergendatud. Nõnda võib Soomes Saima järvel kümnete kaupa väikeseid meeldivaid aurulaevu naha, mis seal ühest peatuskohast teise sõidavad, nii et inimene kergeste igale poole pääseb. Tahad sa mõnikümend versta ära sõita, astud teatud ajal laevale, sõidad oma eesmärgile ja pääsed sealt soovitud ajal ka tagasi. Seal on see laevade ühendus tingimata tarviduseks saanud ja Saima ümbruse elanikud ei oskaks enesele ette kujutada, kuidas ilma selleta võib läbi saada. Ka meie juures oleks, niisugune randade ühendamine hädatarvilik, esialgu, muidugi, mootorpaadiga. Mitme kümne versta tagant oleks mootorpaadiga sõit hoopis odavam ja vähem vaevarikas kui oma või palgatud hobusega sõitmine, kuna aga tee peäl olemine hoopis vähem aega nõuaks. On ju tõsi et praegu meie rannamehed-kalamehed paatidega püüavad randade vahel ühendust alal hoida. Kuigi selle arvest välja jätame, et purjepaadi sõit, mootorpaadi omast hädaohtlikum on, peame seda siiski tähele panema, et purjepaat ilmade mõju all seisab ja soovitud kiirusega edasi pääsemine sugugi paadiomaniku võimuses ei seisa. Mootorpaadile ei suuda aga vastutuuled suuremaid takistusi teha. Ainult haruldased marud on need, mis ta käiku ranna läheduses võivad segada. Aga mitte ainult kalameestele üksi ei ole niisugusest ettevõttest kasu. Korralikud mootorpaadi sõidud tõmbaksid ka sügavamalt maa seest inimesi kokku. On ju sadandeid asju, mis näituseks linnas pikemat viibimist nõuavad, kuid millede ajamise ajal hobune suureks tüliks kaasas on. Kes peaks aga randade ühendamise oma peale võtma? Seda võiks mõni meie aineliselt tugevam kalameeste selts teha, kes selleks, esialgu, mootorpaadid muretseks ja korralikud sõidud randade vahel sisse seaks. Kus see aga mitte võimalik ei ole, seal peaksid kalamehed seda ise tegema. Nad peaksid aru saama et niisugusest ühendusest nemad ise eestkätt kasu saavad. Teiseks aga võiks ka

20 340. Kalaasjandus Nr. 25/ Aktsia selts Tallinna Laewa Ühisus MEBIPUIESTEE Nr. 5. Telegr.-aadr.: Laewandus Tallinn", Kõnetraat Laewatarbeainete kauplus Sadama tän. 3, Kõnetraat 539. Teras, manilla ja tõrwa köied, wärwid, purjuriie, plokid, koushid; rauda, needisid, poita jne., mõõdukate hindadega. Tööstuse osakond S. Batarei Шп. 1B, Kfinetr.lOBO. Laewa masinate, mootorite ja katelde parandamine ja laewa tarbeainete walmistamine. Tööd tehakse wilunud tööjõududega ja asjatundliku juhatusega.

21 1922. Kalaasjandus Nr. 25/ meie rannaäärsed linnad niisuguse ühenduse oma ettevõtteks teha, see oleks täitsa ajakohane samm ja suure tähtsusega saavutus. Ei oleks ju meie rannaäärsed linnad esimesed kes omale niisuguse ühenduse randadega looks. Väljamaal on paljudes rannaäärsetes linnades oma laevandus olemas ja ka Venemaal oli omal ajal linnasid, nagu Ufa, mille ettevõtete hulgas laevandus seisis. Et randade ühendamine tulutõstev on, võib sellestki näha, et viimasel ajal mitmed ärimehed püüavad oma käepeal randade ühendamist jalale seada. Jgatahes oleks aga parem, kui niisugune ettevõte seltskondliste või omavalitsusliste asutuste kätte läheks. Sellepärast, kalamehed, mõtelge randade ühenduse peale ja seadke korralikud sõidud suuremate kalameeste elukohtade ja lähema linna vahel sisse, see tooks meie kalameeste elusse tuntavaid parandusi ja tõstaks nende majanduslist seisu korda. M. J. Kain ts, Audrus. Posti korraldus maal. Tihti kuuldub kalameeste hulgast, et post korratumalt kätte jõuab. Põhjuseid selleks on palju, ja neid siin harutama praegu meie ei hakka, kuid, tuues alamal teated selle kohta, missuguste postivagunitega post maale jõuab, loodame et need teated kalameestele kasulikud on. Meile saatis neid avaldamiseks Tallinna postkontori ülem. * Postiasutuste ja raudtee jaamade nimekiri, mia saavad oma posti Tallinna-Narva" ^ postvagunist katte. Kadrina, Rakvere, Viru-Jakobi, Võsu, Port-Kunda, Jõhvi, Toila, Mäetaguse, Iisaku, Tudolinna, Kuremäe, Vask-Narva, Narva, Vaeküla, Kabala, Sonda, Aseri, Püssi, Lüganuse, Kohtla, Sompa, Oru, Vaivara, Sillamäe, Auvere, Soldini, N. Jõesuu, Mereküla. * Postiasutuste ja raudtee jaamade nimekiri, mis saavad oma posti Tallinn-Valk- Irboska" postvagunist katte. Raasiku, Kiiu, Pening, Kolga, Loksa, Kose, Tapa, Ambla, Aravete, Kiltsi, Väike-Maarja, Rakke, Koeru, Simuna, Vaali, Laekvere, Jõgeva, Laiuse, Palamuse, Roela, Mustvee, Võtikvere, Lohusuu, Tartu, Laeva, Kavastu, Alatskivi, Varnja, Kallaste, Kodavere, Ahja, Kambja, Valk, Tõrva, Läti-Valk. Ruhja, Taili, Kirbla, Homuli, Piksaare, Nausküla, Ermes, Ülemiste, Lagedi, Aruküla, Kehra, Aegviidu, Lehtse, Tamsalu, Einmanni, Vägeva, Peaja, Kaarepere, Kärkna, Nõo. Elva, Pritsu, Kuikatsi, Mägiste, Pikasilla, Priipalu, Keeni, Voldi, Puka, Sangaste, Rõngu, Nuustaku, Tartu» vaksal, Võru, Kanapää, Põlva, Leevi Räpina, Võõtsu, Vastseliina, Petseri, Panikovitsi, Laura, Verska, Räastu, Karula, Antsla, Sõmmerpalu, Hussar, Lepasaare, Pimsha, Koshelja, Irboska, Valk-Vaksal, Koiküla, Hargla, Taheva, Mõniste. Merijõudude staabi teadaanne vabatahtliste (jungide) vastuvõtmisest meriväkke.*) Rohkearvuliste palvete peale vabatahtliselt meriväkke teenistusse astumise suhtes teatab Merijõudude Staap, et veel käesoleval aastal saab meriväkke alaealisi vabatahtlisi (jungisi) vastu võetud miini ja suurtüki erialade spetsialiste allohvitseere ettevalmistuseks (minoorid, miinimasinistid, komendoarid, galvanõorid ja sädetelegrafistid). Vabatahtlisteks võetakse vastu kirjas ja kõnes riigi keelt mõistvaid Vabariigi kodanikke aasta vanuses, kes vastavad järgmistele nõuetele: 1. Peab olema vähemalt algkooli lõpetand. 2. Ei viibi politsei valve ja eeluurimise all ja kohtu poolt karistamata. 3. Meriteenistusele vastava tervisega ja keha ehitusega. Vabatahtlised loetakse meriõppuriteks ja neile õpetakse 2 aasta jooksul teoreetiliselt ja praktiliselt eriala teadmisi. Peale kursuse lõppu määratakse nemad teenistusse laevastikku allohvitseridena. Koik vabatahtlised arvatakse sõjavaelasteks ja neile on ülespidamine, õpetus ja varustus tasuta riigi poolt. 17 aastast peale loetakse neile maksma sunduslik teenistusaeg, kuna saavutud õppuste eest nemad kohustuvad teenistusse astudes 3 aastat, peale suns dusliku teenistuse lõppu, üleaegteenijaina meriväeteenima, vastava palgaga. Vabatahtlisteks astuda soovijail tuleb kunni15-da oktoobrini s. a. 29 m. tempelmarkoga varustud sooviavaldustega pöörduda Merijõudude Staabi, juurelisades palveile: a) hariduse tunnistust, b) isikutunnistuse ärakirja, d) politsei tunnistust kohtulikult karistamatuse üle, e) lühikest eluloo kirjeldust, f) vanemate ehk hooldajate allkirja nõusoleku üle teenistusse astumise suhtes. Et vabatahtliste määr igal erialal piiratud, siis antakse eelõigus neile, kellel suurem haridus. Erialale määramine sünnib sellekohase komisjoni poolt, silmaspidades vabatahtlise teadmisi, kogemusi ja andeid. Peale kursuse lõppu on neile laevastikus kindel, kestev teenistus garanteeritud üleaegteenijaina, soodsate palga tingimistega. "25" semptembril 1922 a. No. 1. Tallinnas. Allakirjutanud: Merijõudude Staabi ülem Meriväe-kapten Saha. Algkirjaga õige: * Ruumi puudusel viibinud. Merijõudude Staabi Inspektori Jaoskonna ülem Noorem-leitnant Lagos.

22 342. Kalaasjandus Nr. 25/ Die wichtigsten Aalfanggeräte. Wenn wir uns in diesem Aufsatz mit dem Fang des Flufiaales beschäftigen wollen, so müssen wir den Frefiaal und den Wanderaal auseinanderhalten. Solange der Aal seine žur Fortpflanzung nötige Gröfie noch nicht erreicht hat, also noch frifit, kann man ilm ais Frefiaal" bezeichnen. Wanderaal" lcönnen wir ihn nennen, sobald er mit seiner Abwärtswanderung begonnen hat. Aus der Unterscheidung dieser beiden Lebensstufen ergibt sich, dafi der Ort des Fanges verschieden sein mufi. Der Fang des Frefiaales wird sich mehr auf Seen und abgeschlossene Binnengewässer erstrecken, der des Wanderaales mehr auf die Flufiläufe. Dafi damit auch zum Teil ganz verschiedene Fanggeräte in Frage kommen, werden wir gleich sehen. Einige Worte sollen aher noch der Fangzeit gewidmet sein. Im allgemeinen gilt, dafi die Hauptfangzeit sich auf die wärmere Jahreszeit, also von Friihjahr bis Herbst, erstreckt, da der Aal im Winter in den Tiefen der Gewässer im Schlamm vergraben ruht. Während wir dem Fang des Frefiaales innerhalb des gröfieren Teiles des Jahres ständig nachgehen können, beschränkt sich der Fang des Wanderaales natürlich auf die Zeiten, wo der Aal eben abwärts zieht. Diese Zeiten sind nun ganz verschieden. Von Belang ist auch die Frage: zu welcher Tages- resp. Nachtzcit wandert der Aal am meisten? Obgleich diese Frage noch umstritten ist, so scheint doch, ais sei der Aal fang in dunklen warmen Nächten am ergiebigsten. Allerdings gibt es auch Ausnahmen. Alle diese Gesichtspunkte müssen wir im Augo behalten, wenn wir den Fang des Aales betreiben wollen. Wir wollen uns nun zunächst dem Aalfang in den Binnengewässern zuwenden. Die besten Fanggeräte für beide Aalformen sind zweifellos die Aalkörbe". Dieses sind aus Weidenoder Wurzelgeflecht hergestellte Reusen. Ihnen etwa gleichwertig sind die Garnreusen" oder Aalsäcke", die meist mit Flügeln angewandt werden; sie diirften von anderer Verwendung her bekannt sein. Die Aalkörbe" werden, meist zu mehreren an einer Leine vereinigt, in fliefiendem Wasser meist hinter einem Sperrnetz mit der Mundung stroroabwärts, in stehendem zum Ufer gewendet gelegt. Der Aal ist, wie wir wissen, ein Tier, das nicht nur das Dunkel, sondern auch ruhige Stellen aufsucht. Aus diesem Grunde wird unser Fisch in die stromabwärts gelegten Kõrbe gehen, um Schütz vor der Strömung zu suchen. Im anderen Faile geht er gerne in die Nähe des ruhigeren Ufers und in die Wasserpflanzen. Es ist deshalb immer zweckmäfiig, Kõrbe nähe an das Gelege oder in dasselbe hineinzulegen. Das gleiche gilt für Garnreusen, die man meist mit Flügeln und Leitnetzen verwenden wird. Da es sich wohl immer darum handeln wird, den Aal nicht entweichen zu lassen, sondern ihn vor ein Labyrinth von Reusen zu bringen, so hat der Fischer die Moglichkeit, hier die verschiedensten Kombinationen auszuprobieren und anzuwenden. Jeder Fischer wird seine eigenen Prinzipien haben und immer wieder Verbesserungen finden. Hier sei nur ein Beispiel (Fig. 1) gegeben. Während nun die Reusen und Kõrbe Drahtreusen sind weniger brauchbar den nicht zu unterschätženden Vorteil haben, dafi sie den Fisch unbeschädigt fangen, so ist das beim Angeln nicht der Fail. Die Angelhaken verletzen den Aal und machen ihn zum langeren Aufbewahren oft unbrauchbar. v- "V Fig. 1. Beispiel einer Reusenstellung im Gelege. (z. T. nacli Walter.) R Reusen, V=Vorstellnetre, S = Stangen, U = Ufer. Beim Angelfang unterscheiden wir hauptsächlich zwei Arten von Geräten: die Aalpuppen" und die Aalschnüre", die meistens ais Grundschnüre in Anwendung kommen. Unter Puppen" versteht man Bündel von Binsenstengeln, die an einem oder beiden Enden durch Umschnüren miteinander verbunden sind. Auf dieses Bündel ist die Angelschnur sorgfältig aufgewickelt. Ihre Länge mufi der Tiefe des Sees entsprechen, d. h., sie mufi etwas länger sein, ais der See an Tiefe mifit, damit die Puppe nicht unter die Wasseroberfläche gezogen werden kann. An dem freien Ende der aus Hanf oder Baumwolle bestehenden Schnur befindet sich der geköderte Angelhaken. Die Puppen werden in mehr oder weniger grofier Anzahl so ausgelegt, dafi der beköderte Haken von der auf der Oberfläche schwimmenden Puppe in das Wasser herabhängt. Wenn der Fisch angebissen hat, so wickelt er durch sexne Flucht die Schnur ab und das schwimmende Binsenrohrbündel zeigt dem Fischer die Stelle, wo ungefähr der Aal sich befindet. Die Puppen sind also eigentlich nur schwimmende Angeln. Die Grundschnur besteht aus einer auf dem Boden des Gewässers mit Steinen verankerten starken Leine, an der kleine dünne Angelschnüre mit Haken auf» gereint sind. (Fig. 2.) M Fig. 2. Aalgrundschnur, achematiscb. Schw.;-~ Schwimmer, St. = Stein, H = Haken. Ist der Boden des Sees sehr schlammig, so kann man die Angelschnüre noch mit kleinen Schwimmern veraehen, damit sich die beköderten Haken nicht vergraben, sondern immer etwas über dem Boden bleiben. Ais Kiider nimmt man Regenwürmer, Fische, auch Schnecken- und Froschfleisch. Auch hier mufi der Fischer probieren, was ihm den besten Erfolg bringt. ^ 1

23 1922. Kalaasjandus Nr. 25/ Reusen und Aalkörbe werden wohl in den seltensten Fällen mit Köder versehen, gänzlich überflüssig ist die Beköderung aber bei denjenigen Fanggeräten, die dem Fang des Wanderaales" und damit dem Fang in Flüssen und Strömen dienen. Dafi hier natürlich aucb die Reusen und Aalkörbe eine grofie Rolle spielen, bedarf wohl kaum der Erwähnung. Auch im Flufi wird der Aalkorb im Pflanzenbestand des Ufers und die gröfiere Reuse mehr nach der Mitte zu einen guten Fang liefern. Es liegt natürlich im höchsten Interesse der Fischerei wie der Volksernährung, dafi man möglichst viel der abwandernden Aale abfängt. Aus diesem Grunde ist es ganz selbstverständlich, dass man im Fluss mit zahlreichen, möglichst dicht liegenden Reusen arbeitet, oder mit anderen Geräten, die für einen Massenfang der Aale berechnet sind. Vielfach benutzt man dazu Aalwehre", Einrichtungen, die nach Möglichkeit keinen Aal abwandern lassen. Zu diesem Zwecke legt man besonders grosse Flügelreusen, die fest verankert sind und zwischen denen sich Flechtwerk von Weiden oder auch Steindämme befinden. stangen ( Bäume") offen gehalten wird. Der Rahmen der in der Elbe in Deutschland zur Verwendung kommenden Aalhamen ist z. B. 4 m hoch und 6 m breit und 20 m lang. Im Rhein sind die Abmessungen noch grösser. Diese Fanggeräte stehen mit ihrer Oeffnung gegen den Strom, sie sollen ja die abwandernden Aale direkt fangen und müssen andererseits durch den Wasserstrom auch offen gehalten werden. Damit ist selbstverständlich, dass sie fest verankert werden müssen, was durch starke Taue, die von den vier Ecken des Rahmens ausgehen, geschieht. (Fig. 4.) Die Einführung dieses Gerätes stiess deshalb auf Schwierigkeiten, weil zu viele Jungfische mitgefangen und durch den starken Wasserdruck im Ende des Hamens, dem Steert", vernichtet wurden. Dem hat nun ein deutscher Fischer namens Köthke durch die Erfindung seiner Durchschlupfvorrichtung" abgeholfen. (Fig. 5.) Diese Vorrichtung besteht aus einem aus Aluminium-Röhren hergestellten halbkugelförmigen Kõrb, der es den Jungfischen gestattet, durch die Zwischenräume zu entweichen, während sich die Aale in den Verankerung und Rahmen aus Holzetangen Durchichlupfkorb Stccrt Fig. 4. Modell eines Aalbamene mit Durchschlupfkorb. Steerten" fangen. Das in Fig. 4 wiedergegebene Modell eines Aalhamens macht die Art der Anbringung und des Durchschlupfkorbes anschaulich. Einfacher und praktischer sind die Aalfänge" oder Aalkästen". Das sind fest in einen Flusslauf eingebaute Kästen aus Brettern und hölzernen oder eisernen Gittern, die das durchströmende Wasser #ewissermassen filtrieren und jeden Aal, der eine be> stimmte Dicke überschreitet, abfangen. Die Konstruktionen solcher Aalfänge sind sehr mannigfaltig, ein einfaches Beispiel gibt Fig. 3 im Schema. richtung- Fig. 3. Aalkastcn im Wasserlauf, schematisch. (к. T. nach Walter.) Entsprechend der grossen ökonomischen Bedeutung des Aalfanges hat man in neuerer Zeit Geräte von immer grösseren Dimensionen angewandt. Nur unter grossen Widerständen ist der Aalhamen" zur Einführung gelangt. Dieses moderne Gerät ist eigentlich nur eine grosse Reuse, deren Oeffnung durch einen viereckigen Rahmen aus starken Holz- Fig. 5. Der Köthkesche Durchschlupfkorb. Die Aalhamen werden auf dem Rhein von grösseren Schiffen aus bedient, sogen. Schokkern", die sich im Strome vor Anker legen und das Gerät langsseits mit der Mündung stromaufwärts ausleffen. Zum Auslegen und Einziehen der schweren Aalhamen werden Dampfwinden angewandt, (Fig. 6.)

24 344. Kalaasjandus Nr. 25/ Mitteilungen des Deutschen Seefischerei-Vereins (Berlin) Monatsschrift für die gesamte Seefischerei 37. Jahrgang Aufsätze über alle Gebiete der Seefischerei des In- und Auslandes, Fischerei-Praxis und Wissenschaft, Händel und Industrie, Technik. Besonderer Nachrichtendienst Hervorragendes Insertionsorgan; Verbreitung im In- und Auslande, Abonnement jährlich 30, deutsche Mark. Insertion nach Vereinbarung, Probenummern und Offerten durch Brandenburgische Buchdruckerei und Verlagsanetalt, Berlin - Schöneberg, Mühlenstrasse 9. ARE YOU INTERESTED IN IRADE WITH EAST EUROPE? The best way for new business acquaintances is an advertisement in the largestandmostwidely distributed all over the Border States Journal of Fishing Industry and commercial advertising: KALAASJANDUS" issued in Tallinn (Reval) ESTHONIA Rates and sample copies on application post free. Information regarding Advertisement rates apply British Advertisement Manager, KALAASJANDUS", Waveney, Chambers, LOWESTOFT, England, Brandt Office for British Isles, Holland, France, Spain, and Portugal.

25 1922. Kalaasjandus Nr. 25/ Fig\ 6. Schocker auf dem Rhein, niit Aalhamen fischend. (Nadi einer Aufnahme von Dr. Mertens-Friedrichshag-en.) Dcr Aalhamen lieg-t links vom Schiff im Wasse» 1. Die Aalhamenfischerei erfordert, wenn sie mit Erfolg angewandt werden soil, ein erfahrenes und geschultes Personal. Treffen diese Voraussetzungen zu, dann ist auch der Erfolg ein guter. Dr. phil. Johannes Gennerich. Der Fang des Aalbesatzes. In meinem Aufsatz Wie fördern wir die Aalwirtschaft?" ( Kalaasjandus" Nr. 23/24, S , Tallinn, 1922) hatte ich darauf hingewiesen, dafi vor dem Kriege eine deutsche Station für den Fang von Aalbrut an dem englischen Fluss Severn bestand. Es dürfte nun nicht ohne Interesse sein, über den Fang und Transport dieser jungen Aale Näheres mitzuteilen. Aus den ausführlichen Berichten von Lübbert und Fischer sind wir darüber genau unterrichtet. (Zeitschr. f. Fischerei, Bd. 15.) Nach einer Reise im Jahre 1907, die eingehende Studien zum Zwecke hatten, wurden im Jahre 1908 die ersten Versuche des Fanges und Transportes gemacht. Selbstverständlich waren die Ergebnisse anfangs niclit gleich besonders günstig. Erst nach mannigfachen Fehlschlägen gelang es, die Transporte so durchzuführen, dass sie von Erfolg und gleichzeitig auch vom wirtschaftlichen Standpunkte aus lohnend waren. Der Aufstieg der Aalbrut im Severn findet hauptsächlich in den Monaten März und April statt. Die Menge der aufsteigenden Brut ist in den einzelnen Jahren recht verschieden ; wärmere Temperatur scheint den Aufstieg zu begünstigen. Das Fangen der Aalbrut im Severn wird von Anwohnern der Flusslaufe, Männern und Kindern, nicht von Berufsfischern besorgt. In Eugland findet die Aalbrut nicht zum Einsatz, sondern nur zu Speisezwecken Verwendung. Ais Fanggerät dient ein an einer langen Stange befmdliches Handnetz, ein Schöpfhamen", wie er auch bei uns zum Fange anderer Fische gebräuchlich ist. Dieses Gerät wird von den Fischern eine Zeitlang gegen den Strom ins Flussbett gelegt und dann herausgenommen. Die mit Hilfe dieses Gerates gefangenen Jungaale wurden aufgekauft und in besondere Transportkisten gepackt. Diese Kisten sind ähnlich denen, die man zum Versand von Forelleneiern verwendet, nur entsprechend grösser. Am zweckmässigsten waren solche von etwa 103 cm Länge, 49 cm Breite und 58 cm Höhe. Sie enthielten І0 flache, rahmenartige Einsätze, die mit engmaschigem Gewebe bespannt waren. Die Aelchen kommen auf diese zu liegen. Ein Rahmen wurde über den andern gesetzt und der oberste mit Eis gefüllt. Da auf 1 Pfund etwa 1200 Stück gehen und jeder Rahmen etwa 4 5 Pfund Brut aufnimmt, enthält er Stück. Für den weiteren Transport hat es sich unumgänglich nötig erwiesen, die Rahmen mit den Aalen alle 4 Stunden mit Wasser zu besprengen. Der Transport mit der Eisenbahn und dem Schiff musste natürlich möglichst beschleunigt werden. Erfahrungen auf der Seereise lehrten, dass die Kisten möglichst vor Temperaturschwankungen geschützt und deshalb besser in gedeckten Räumen befördert werden mufiten. Unter Anwendung solcher Vorsichtsmafiregeln erwiesen sich die Ergebnisse des Transports ais aufierordentlich günstig. Während bei den ersten Versuchen noch nahezu 40 /o der verschickten Aale starben, wiesen die in späteren Jahren ausgeführten Transporte nur die geringe Verlustziffer von 1 / (J auf. Das waren Resultate, die den Bezug von Aalbrut aus England wertvoll machten, umsomehr, ais er sich im Preise äufierst gering gestaltete! Nach der Ankunft der Kisten in den deutschen Häfen wurde die Brut erst in gut durchströmte Hälter gesetzt, wo sie bis zum Weitertransport gehalten wurde; von hier aus wurde dann das innere Deutschland mit Aalbrut reichlich versorgt. Im Jahre 1909 konnten bereits über 2 Millionen Stück Aalbrut in Binnengewässer ausgesetzt werden. Der Erfolg der Aussetzungen war ein durchaus befriedigender; der Aalbestand hat sich merklich gehoben. Auch das Wachstum der englischen Aale war ein gutes; in einem Sommer war die Brut bis auf cm abgewachsen. Durch den Krieg wurde die Einfuhr von Aalbrut unterbrochen. Man hat an den deutschen Küsten selbst, besonders in Schleswig Holstein, solche gefangen, doch waren die Mengen zu gering, um dem Bedarf zu genügen. Im Jahre 1909 wurden an den deutschen Küstenorten etwa IV2 Million Stück gefangen. Da das Einsetzen von Satzaalen an Stelle von AalbrUt in vieler Hinsicht wirtschaftlicher ist, so hat man in Deutschland natürlich dem Fang derselben ebenfalls seine Aufmerksamkeit zugewendet. Deren Fang läfit sich am besten an Aalleitern und Wehren bewerkstelligen. Die Aalleitern, die den Satzaalen das Ueberwinden von Wehr- und Stauanlagen ermöglichen sollen, bestehen meist aus schwach geneigten Rinnen, die mit Binsen oder Rohrbüscheln ausgelegt sind Sie werden von den Satzaalen gern benutzt. Bringt man nun am oberen Ende dieser Aalleitern Kästen an, so kann man darin die für den Besatz.gewünschten Aale fangen. Natürlich kann man die Satzaale auch mit Reusen oder mit Zugnetzen fangen. Die Ergebnisse werden sich immer nach dem Aufstieg richten. In den Flussgebieten der Schleswig-Holsteinischen Nordseeküste finden zeitweilig in warmen Jahren Massenfänge statt. So wurden im Jahre Millionen Aalsetzlinge von den Küsten ins Binnenland geliefert. An der Ostseeküste dürften nur geringere Mengen zu gewinnen sein. In Anbetracht der grofien wirtschaftlichen Bedeutung, die der Hebung des Aalbestandes zukommt, wird man der Gewinnung von Satzaalen immer mehr Aufmerksamkeit schenken müssen! Dr. phil. Johannes Gennerich, Berlin-Friedrichsh&gen, Landetamlalt für FiMchtrei.

26 346. Kalaasjandus Nr. 25/ Waba Maa" Waba Maas" Waba Maa" Waba Maa" Waba Maa" Waba Maa" Waba Maa" Koik loewad Waba Maa'd 99 on juhtiw leht Eestis. Eesti ajakirjanduses. Kahe aastaga on ta jõudnud esimesele kohale kirjutawad tähtsamad poliitikamehed ja seltskonna tegelased, eriteadlased, kirjanikud ja kunstnikud. on päewauudiste poolest kõige rikkalikum ja wärskem kirjasaatja, oma kaastöölised wäljamaal. ilmub 7 korda nädalas. on ainuke leht, kes iga päew piita toob oma-ja wäljamaalt. on kõige suurem päewaleht Eestis, iga päew 8 12 lehekülge. Siseriigis üle jõuab ilmumise päewal isegi kaugematesse riiginurkadesse ja on lugejal wärskelt käes. Waba Maa"' ga kaasas: 1) Wärwitrükis SEINAKALENDER, 2) iga neljapäew põllumajanduse lisa MAAMEES" 3) pühapäewal piltidega ilukirjandusline perekonnaleht KIRJANDUS JA TEADUS". Waba Maa" lugejate arw on suurem kui ühelgi teisel Eesti lehel. Waba Maas" kuulutamine on iga ärile ja isikule kõige kasulikum. Alle lesen Waba Maa 19 W a L І Гяя" ' st ^as fü nren( *e ^latt Eestis. lo zwei Jahren ist es an die erste W W "Uel lixaa Stelle im Zeitungswesen Eestis gerückt. A W7 a L Q ]\l u sind die bekanntesten Politiker, Führer der Geselischaft, Fachleute Am W dud Mdd Schriftsteller und Künstler tatig. tätiir. bringt die allerneuesten und reichhaltigsten Tagesnachrichten. Im Waba Maa" Innern des Reiches hat es über 1000 Korrespondenten, im Auslande seine eigenen Mitarbeiter. Waba Maa" erscheint 7 Mai in der Woche. ist das einzige Blatt, das täglich Illustrationen aus dem In- und Auslande bringt. Waba Maa" ist die gröflte Tageszeitung Eestis und enthält täglich 8 10 Druckseiten. Waba Maa" gelangt am Tage des Erscheinens sogar in die entferntesten Gegenden Waba Maa" des Reiehes und vermittelt dem Leser die neuesten Nachrichten. Beilagen des WABA MAA". 1) Ein farbiger Wandkalender, 2) Donnerstage die Landwirtschaftliche Beilage Maamees", 3) Sonntag» das illustrierte Famüienblatt Kirjandus ja Teadus". Die Zahl der Abonnenten des Waba Maa" ist gröfier ais die der übrigen Zeitungen Eestis. Die Anzeigen in Waba Maa" sind allen, sowohl in geschäftlicher, ais auch persönlicher Hinsicht am vorteilhaftesten.

27 1922. Kalaasjandus Nr. 25/ Kalaasjandus Inglis Ühendud Kuningriigis. Trade with the United Kingdom. If you wish to get into touch with the Fishing Industry of England, Scotland, Wales and Ireland, you can only do so by placing your announcements in The Fish Trades Gazette (Established 1883), the oldest Fish trades journal in the World. Large circulation. Excellent medium for advertisments. Subscription rates to foreign countries, includingpostage: 12 montlis 26/ 6 months 13/ 3 months 6/6 Rates for advertisments on application to the head offices, 28, Monument Street, London, E. C. 3. Cables: Finfish, Bilgate, Loodon". Kaubandus ing. Uh. Kuningriigiga. Kui teil soov on äriühendust leida Inglise-, Shotti-, Velshi- ehk Iiri kalaasjanduses, siis võite seda ainult saavutada paigutades Teie kuulutust kõige vanema kalakaubanduse ajakirja veergudele maailmas, The Fish Trades Gazette (asutatud aastal 1883) Suur lugejate ringkond. Kõige parem kuulutusvahen d Tellimishind välisriikesse, postiga: 26 sh. aastas. 13 sh. poolesaastas, 6V2 sh. veerandis. Kuulutuste tariifi küsige Pea-talitusest, 28, Monument Street, London, E. C. 3. Telegr.: Finfish, Biljjate, London", NORRA KALAASJANDUS. NORSK FISKERITIDENDE" issued by Selskapet for de norske fiskeriers fremme" (The society for promotion of the Norwegian fisheries). Publication for Norwegian fishing firms and fishermen. A good publication for advertisements for those, who want to come in connection with Norwegian exporting firms. NORSK FISKER1TIDENDE", mis ilmub Norra Kalaasjanduse Edendamise Seltsi väljaandel, - t on Norra kala-äride ja kalameeste ajakiri. Et saada äriühendust Norra eksportööridega, on kõige kasulikum kuulutada selle ajakirja veergudel. Nõudke hinnata proovinumbrit ja kuulutuste tariifi! Adr.: «Norsk Fiskeritidende», Bergen, Norra.