hooaja peatoetaja Itaalia lauluraamat Maris Liloson sopran René Soom bariton, Rahvusooper Estonia Siim Selis klaver Andrus Vaarik tekstid, lavastus, Tallinna Linnateater 23. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal 1. veebruar kell 19 Jõhvi kontserdimaja 2014 Eesti Kontserdi suurtoetaja
Hugo Wolf (1860 1903) Italienisches Liederbuch / Itaalia lauluraamat (1890 1896) Saksa keelde tõlkinud Paul Heyse (1830 1914) Italienisches Liederbuch 1. Auch kleine Dinge können uns entzücken, Auch kleine Dinge können teuer sein. Bedenkt, wie gern wir uns mit Perlen schmücken; Sie werden schwer bezahlt und sind nur klein. Bedenkt, wie klein ist die Olivenfrucht, Und wird um ihre Güte doch gesucht. Denkt an die Rose nur, wie klein sie ist, Und duftet doch so lieblich, wie ihr wißt. 14. Geselle, woll n wir und in Kutten hüllen, Die Welt dem lassen, den sie mag ergötzen? Dann pochen wir an Tür um Tür im Stillen: Gebt einem armen Mönch um Jesu willen. O lieber Pater, du mußt später kommen, Wenn aus dem Ofen wir das Brot genommen. O lieber Pater, komm nur später wieder, Ein Töchterlein von mir liegt krank danieder. Und ist sie krank, so laßt mich zu ihr gehen, Daß sie nicht etwa sterbe unversehen. Und ist sie krank, so laß mich nach ihr schauen, Daß sie mir ihre Beichte mag vertrauen. Schließt Tür und Fenster, daß uns keiner störe, Wenn ich des armen Kindes Beichte höre! 15. Mein Liebster ist so klein, daß ohne Bücken Er mir das Zimmer fegt mit seinen Locken. Als er ins Gärtlein ging, Jasmin zu pflücken, Ist er vor einer Schnecke sehr erschrocken. Dann setzt er sich ins Haus um zu verschnaufen, Da warf ihn eine Fliege übern Haufen; Und als er hintrat an mein Fensterlein, Stieß eine Bremse ihm den Schädel ein. Verwünscht sei n alle Fliegen, Schnaken, Bremsen Und wer ein Schätzchen hat aus den Maremmen! Verwünscht sei n alle Fliegen, Schnaken, Mücken Und wer sich, wenn er küßt, so tief muß bücken! Itaalia lauluraamat 1. Ka väiksed asjad võivad rõõmu teha, ka väiksed asjad võivad olla kallid. Mõelge, kui meelsasti me ehime end pärlitega; nad maksavad nii palju ja on tillukesed. Mõelge, kui pisikene on oliiv, ja siiski nõnda hea, et teda korjata. Mõelge vaid, kui väike on roosiõis, ja siiski lõhnab ta, nagu teate, nii magusalt. 14. Sõbrad, kas peidame end mungakuubedesse, jätame maailma sellele, keda ta võiks võluda? Siis käime vaikselt koputades ukselt uksele: Andke vaesele mungale, Jeesuse poolest. Oh, armas Isa, tule parem hiljem, kui ahjust leiva välja võtame. Oh, armas Isa, tule pärast jälle, üks tütardest on praegu haigevoodis. Kui ta on haige, las ma lähen vaatan, et ta seal ilma hooleta ei sureks. Kui ta on haige, las vaatan ta järele, et ta võiks mulle usaldavalt pihtida. Te pange uks ja aken kinni, et ei segaks keegi, kui kuulan vaese lapse pihtimist! 15. Nii väike on mu kullake, et kummardumatagi pühib ta toapõranda oma lokkidega puhtaks. Kui ta läks aeda noppima jasmiini, ehmatas tigu teda väga. Siis püüdis ta toas hinge tõmmata, kuid kärbes paiskas ta hunnikusse; ja kui ta mu aknakese alla astus, lõi porikärbes tema kolba sisse. Olgu neetud kõik kärbsed, sääsed, parmud ja need, kel on Maremmast pärit kullake! Olgu neetud kõik kärbsed, sääsed, parmud ja need, kes peavad suudluseks nii sügavale kummarduma!
31. Wie soll ich fröhlich sein und lachen gar, Da du mir immer zürnest unverhohlen? Du kommst nur einmal alle hundert Jahr, Und dann, als hätte man dir s anbefohlen. Was kommst du, wenn s die Deinen ungern sehn? Gib frei mein Herz, dann magst du weiter gehn. Daheim mit deinen Leuten leb in Frieden, Denn was der Himmel will, geschieht hinieden. Halt Frieden mit den Deinigen zu Haus, Denn was der Himmel will, das bleibt nicht aus. 6. Wer rief dich denn? Wer hat dich herbestellt? Wer hieß dich kommen, wenn es dir zur Last? Geh zu dem Liebchen, das dir mehr gefällt, Geh dahin, wo du die Gedanken hast. Geh nur, wohin dein Sinnen steht und Denken! Daß du zu mir kommst, will ich gern dir schenken. Geh zu dem Liebchen, das dir mehr gefällt! Wer rief dich denn? Wer hat dich herbestellt? 13. Hoffärtig seid ihr, schönes Kind, und geht Mit Euren Freiern um auf stolzem Fuß. Spricht man Euch an, kaum daß Ihr Rede steht, Als kostet Euch zuviel ein holder Gruß! Bist keines Alexanders Töchterlein, Kein Königreich wird deine Mitgift sein, Und willst du nicht das Gold, so nimm das Zinn; Willst du nicht Liebe, nimm Verachtung hin. 28. Du sagst mir, daß ich keine Fürstin sei; Auch du bist nicht auf Spaniens Thron entsprossen. Nein, Bester, stehst du auf bei Hahnenschrei, Fährst du aufs Feld und nicht in Staatskarossen. Du spottest mein um meine Niedrigkeit, Doch Armut tut dem Adel nichts zu Leid. Du spottest, daß mir Krone fehlt und Wappen, Und fährst doch selber nur mit Schusters Rappen. 25. Mein Liebster hat zu Tische mich geladen Und hatte doch kein Haus mich zu empfangen, Nicht Holz noch Herd zum Kochen und zum Braten, 31. Kuidas võiksin olla rõõmus ja veel naerda, kui sina minuga nii varjamatult tigetsed? Sa tuled korra saja aasta jooksul, ja siis ka justkui käsu peale. Miks sa tuled, kui su omad sellele viltu vaatavad? Lase mu süda vabaks, siis saad minna edasi. Võid kodus omade seas rahus elada. Sest mida taevas tahab, see ta all juhtubki. Ole rahumeeli kodus oma inimestega. Sest mida taevas soovib, ei jää tulemata. 6. Kes sind siis kutsus? Kes käskis sul kohale ilmuda? Kes palus sul tulla, kui see on sulle koormaks? Mine kallima juurde, kes sulle rohkem meeldib, mine sinna, kus on su mõtted. Mine vaid sinna, kus on su mõtisklused ja meel! Minu juurde tulemisest säästan sind meeleldi. Mine kallima juurde, kes sulle rohkem meeldib! Kes sind siis kutsus? Kes käskis sul kohale ilmuda? 13. Kõrk olete te, kaunis laps, ja käite oma kosilastega ülbelt ümber. Kui teid kõnetada, võtate harva vaevaks vastata, justkui maksaks soe tervitus liiga kõrget hinda! Sa pole Aleksandri tütar, su kaasavara pole kuningriik, ja kui sa ei soovi kulda, võta tina; kui sa ei soovi armastust, võta vastu põlgus. 28. Ütled, et ma pole mingi vürstinna; ka sina ei põlvne just Hispaania troonilt. Ei, kulla mees, sa tõused kukelauluga, et sõita põllule, ja mitte riigitõllas. Sa pilkad minu madalust, ent vaesus ei tee aadlile ju kahju. Sa pilkad, et mul puudub kroon ja vapp, ja sinu ratsuks on su oma koivad. 25. Mu armsam kutsus mind pidulauda, ent tal polnud maja, kus mind vastu võtta, ei puid ega kollet, kus küpsetada või keeta, 3
Der Hafen auch war längst entzwei gegangen. An einem Fäßchen Wein gebrach es auch, Und Gläser hat er gar nicht im Gebrauch; Der Tisch war schmal, das Tafeltuch nicht besser, Das Brot steinhart und völlig stumpf das Messer. 23. Was für ein Lied soll dir gesungen werden, Das deiner würdig sei? Wo find ich s nur? Am liebsten grüb ich es tief aus der Erden, Gesungen noch von keiner Kreatur. Ein Lied, das weder Mann noch Weib bis heute Hört oder sang, selbst nicht die ält sten Leute. 43. Schweig einmal still, du garst ger Schwätzer dort! Zum Ekel ist mir dein verwünschtes Singen. Und triebst du es bis morgen früh so fort, Doch würde dir kein schmuckes Lied gelingen. Schweig einmal still und lege dich aufs Ohr! Das Ständchen eines Esels zög ich vor. ka katel oli ammu pooleks murdunud. Ka veinivaat puudus ja klaase polnud tal üldse; laud oli kitsas, laualinagi polnud parem, leib oli kivikõva ja nuga täiesti nüri. 23. Mis laulu peaks küll sulle laulma, et see oleks su vääriline? Kust ma sellise leian? Kõige meelsamini kaevaksin ta maapõuest välja, nii et teda poleks laulnud veel ainuski olend. Laulu, mida ei mees ega naine tänaseni poleks kuulnud ega laulnud; isegi kõige vanemad mitte. 43. Jää ükskord vait, sa tüütu vadistaja! Su neetud lõõritus ajab mul südame pahaks. Ja kui sa ka homseni niimoodi jätkad, ei saa su laulust asja. Jää ükskord vait ja kobi kotile! Meelsamini kuulaksin eesli serenaadi. 42. Nicht länger kann ich singen, denn der Wind Weht stark und macht dem Atem was zu schaffen. Auf fürcht ich, daß die Zeit umsonst verrinnt. Ja wär ich sicher, ging ich jetzt nicht schlafen. Ja wüßt ich was, würd ich nicht heim spazieren Und einsam diese schöne Zeit verlieren. 42. Ma ei saa kauem laulda, kuna tuul puhub kõvasti ja raske on hingata. Ma kardan ka, et aeg läheb niisama kaotsi. Ah, oleksin ma kindel, ei läheks ma praegu magama. Ah, teaksin ma midagi, ei longiks ma niisama koju ega raiskaks seda kaunist aega üksinduses. 11. Wie lange schon war immer mein Verlangen Ach wäre doch ein Musikus mir gut! Nun ließ der Herr mich meinen Wunsch erlangen Und schickt mir einen, ganz wie Milch und Blut. Da kommt er eben her mit sanfter Miene, Und senkt den Kopf und spielt die Violine. 44. O wüßtest du, wie viel ich deinetwegen, Du falsche Renegatin, litt zur Nacht, Indess du im verschloßnen Haus gelegen Und ich die Zeit im Freien zugebracht. Als Rosenwasser diente mir der Regen, Der Blitz hat Liebesbotschaft mir gebracht; 11. Kui kaua olen ma igatsenud: ah, meeldiksin ometi mõnele muusikule! Nüüd on Jumal mu soovi kuulda võtnud ja saadab mulle ühe, kes on kui piim ja veri. Sealt ta tulebki, õrna ilmega, ja langetab pea ja mängib viiulit. 44. Oh, kui sa teaksid, kui palju ma su pärast, sa võltspõgenik, olen kannatanud öösiti, sellal kui sina lamasid lukku keeratud toas ja mina veetsin aega lageda taeva all. Vihm oli mulle roosiveeks, välk tõi mulle armusõnumeid; 4
Ich habe Würfel mit dem Sturm gespielt, Als unter deinem Dach ich Wache hielt. Mein Bett war unter deinem Dach bereitet, Der Himmel lag als Decke drauf gebreitet, Die Schwelle deiner Tür, die war mein Kissen Ich Ärmster, ach, was hab ich ausstehn müssen! 16. Ihr jungen Leute, die ihr zieht ins Feld, Auf meinen Liebsten sollt ihr Achtung geben. Sorgt, daß er tapfer sich im Feuer hält; Er war noch nie im Kriege all sein Leben. Laßt nie ihn unter freiem Himmel schlafen; Er ist so zart, es möchte sich bestrafen. Laßt mir ihn ja nicht schlafen unterm Mond; Er ginge drauf, er ist s ja nicht gewohnt. veeretasin tormiga täringuid, pidades su räästa all valvet. Sinu räästa alla oli mul ase tehtud, selle peale laotasin taeva, su ukselävi oli minu padi ma vaene, mida ma küll pidi taluma! 16. Noored mehed, kes te väljale kogunete pidage silmas mu kallimat. Vaadake, et ta oleks tule all vapper; ta pole veel eluski sõjas käinud. Ärge laske tal lageda taeva all magada; ta on nii õrn, see võib talle liiga teha. Ärge laske, et ta mul niisama kuu all magab: ta saab veel otsa, sest pole ju sellega harjunud. 12. Nein, junger Herr, so treibt man s nicht, fürwahr; Man sorgt dafür, sich schicklich zu betragen. Für Alltags bin ich gut genug, nicht wahr? Doch Bessre suchst du dir an Feiertagen. Nein, junger Herr, wirst du so weiter sünd gen, Wird dir den Dienst dein Alltagsliebchen künd gen. 12. Ei, noorhärra, nii see asi tõesti ei käi; peab ikka korralikult käituma. Ma kõlban argipäevaks küll, eks ole? Ent pidupäevadeks sa otsid paremaid. Ei, noorhärra, kui sa nõnda edasi patustad, ütleb argipäevakallim koha üles. 37. Wie viele Zeit verlor ich, dich zu lieben! Hätt ich doch Gott geliebt in all der Zeit. Ein Platz im Paradies wär mir verschrieben, Ein Heilger säße dann an meiner Seit. Und weil ich dich geliebt, schön frisch Gesicht, Verscherzt ich mir des Paradieses Licht, Und weil ich dich geliebt, schön Veigelein, Komm ich nun nicht ins Paradies hinein. 37. Kui palju ma kaotasin aega sind armastades! Oleksin ma kogu selle aja ometi Jumalat armastanud. Mulle oleks kinni pandud koht paradiisis, mõni pühak seisaks seal mu kõrval. Ja kuna ma sind armastasin, kaunis värske näoke, mängisin ma maha paradiisivalguse; ja kuna ma sind armastasin, kaunis kannike, ei pääsegi ma enam paradiisi. 10. Du denkst mit einem Fädchen mich zu fangen, Mit einem Blick schon mich verliebt zu machen? Ich fing schon andre, die sich höher schwangen; Du darfst mir ja nicht trau n, siehst du mich lachen. Schon andre fing ich, glaub es sicherlich. Ich bin verliebt, doch eben nicht in dich. 10. Sa arvad, et püüad mind paelakesega kinni, paned üheainsa pilguga armuma? Olen juba püüdnud teisi, kes lendasid kõrgemalt; sa ei tohiks mind usaldada, kui näed mind naermas. Juba olen ma teisi püüdnud, usu mind, tõesti. Olen armunud, ainult mitte sinusse. 5
27. Schon streckt ich aus im Bett die müden Glieder, Da tritt dein Bildnis vor mich hin, du Traute. Gleich spring ich auf, fahr in die Schuhe wieder Und wandre durch die Stadt mit meiner Laute. Ich sing und spiele, daß die Straße schallt; So manche lauscht vorüber bin ich bald. So manches Mädchen hat mein Lied gerührt, Indes der Wind schon Sang und Klang entführt. 32. Was soll der Zorn, mein Schatz, der dich erhitzt? Ich bin mir keiner Sünde ja bewußt, Ach, lieber nimm ein Messer wohlgespitzt Und tritt zu mir, durchbohre mir die Brust. Und taugt ein Messer nicht, so nimm ein Schwert, Daß meines Blutes Quell gen Himmel fährt. Und taugt ein Schwert nicht, nimm des Dolches Stahl Und wasch in meinem Blut all meine Qual. 3. Ihr seid die Allerschönste weit und breit Viel schöner als im Mai der Blumenflor Orvietos Dom steigt so voll Herrlichkeit Viterbos größter Brunnen nicht empor. So hoher Reiz und Zauber ist dein eigen, Der Dom von Siena muß sich vor dir neigen. Ach, du bist so an Reiz und Anmut reich, Der Dom von Siena selbst ist dir nicht gleich. 45. Verschling der Abgrund meines Liebsten Hütte, An ihrer Stelle schäum ein See zur Stunde. Bleikugeln soll der Himmel drüber schütten, Und eine Schlange hause dort im Grunde. Drin hause eine Schlange gift ger Art, Die ihn vergifte, der mir untreu ward. Drin hause eine Schlange, giftgeschwollen, Und bring ihm Tod, der mich verraten wollen! 27. Juba olin ma voodis väsinud liikmed välja sirutanud, kui mulle ilmus silme ette su kujutis, mu kallim. Kohe hüppan ma püsti, panen kingad jälle jalga ja kõnnin lautoga läbi linna. Laulan ja mängin, nii et tänav kajab; nii paljud kuulavad kohe olen ma möödas. Nii paljusid tüdrukuid puudutab mu laul, sellal kui tuul juba hääle ja helina eemale kannab. 32. Mis raev see sind, mu kullake, küll nõnda üles kütab? Mul ei tule küll ühtegi pattu pähe, ah, pigem võta terav nuga ja tule torka läbi mu rind. Ja kui noast ei piisa, võta siis mõõk, et mu veri purskaks taevani. Ja kui mõõgast ei piisa, võta pistoda teras ja pese mu veres puhtaks kogu mu piin. 3. Sa oled kaugelt kõige kaunim, märksa kaunim kui maikuine lillevaip. Orvieto katedraal ei kerki nii imeliselt ega purska nii ka Viterbo suurim purskkaev. Nii õilis hurm ja võlu on vaid sinu oma, Siena katedraal peab su ees kummardama. Ah, nii külluslikult on sul hurma ja kütkestust, et ka Siena katedraal jääb sulle alla. 45. Neelaku sügavik mu armsama maja, vahutagu selle kohal kohe praegu meri. Valagu taevas ta peale tinakuule ja pesitsegu seal all madu. Pesitsegu seal mürgine madu, kes mürgitab ära selle, kes murdis mulle truudust. Pesitsegu seal mürgist paisunud madu ja toogu surma tollele, kes mind reetis! 22. Ein Ständchen Euch zu bringen kam ich her, Wenn es dem Herrn vom Haus nicht ungelegen. Ihr habt ein schönes Töchterlein. Es wär wohl gut, sie nicht zu streng im Haus zu hegen. 22. Tulin siia teile serenaadi laulma, kui majaisand pole vastu. Kaunis tütreke on teil, oleks hea teda mitte liiga rangelt toas pidada. 6
Und liegt sie schon im Bett, so bitt ich sehr, tut es zu wissen ihr von meinetwegen, Daß ihr Getreuer hier vorbeigekommen, der Tag und Nacht sie in den Sinn genommen, Und daß am Tag, der vierundzwanzig zählt, Sie fünfundzwanzig Stunden lang mir fehlt. 40. O wär dein Haus durchsichtig wie ein Glas, Mein Holder, wenn ich mich vorüberstehle! Dann säh ich drinnen dich ohn Unterlaß, Wie blickt ich dann nach dir mit ganzer Seele! Wie viele Blicke schickte dir mein Herz, Mehr als da Tropfen hat der Fluß im März! Wie viele Blicke schickt ich dir entgegen, Mehr als da Tropfen niedersprühn im Regen! 17. Und willst du deinen Liebsten sterben sehen, So trage nicht dein Haar gelockt, du Holde. Laß von den Schultern frei sie niederwehen; Wie Fäden sehn sie aus von purem Golde. Wie goldne Fäden, die der Wind bewegt Schön sind die Haare, schön ist, die sie trägt! Goldfäden, Seidenfäden ungezählt Schön sind die Haare, schön ist, die sie strählt! 41. Heut Nacht erhob ich mich um Mitternacht, Da war mein Herz mir heimlich fortgeschlichen. Ich frug: Herz, wohin stürmst du so mit Macht? Es sprach: Nur Euch zu sehn, sei es entwichen. Nun sieh, wie muß es um mein Lieben stehn: Mein Herz entweicht der Brust, um dich zu sehn! Ja kui ta juba voodis on, siis palun teid südamest, andke talle teada, et astus läbi ta armsam, kes teda päeval ja ööl meeles peab, ning et ööpäevas, kus on kakskümmend neli tundi, igatsen mina teda kakskümmend viis. 40. Oh, oleks su maja läbipaistev nagu klaas, mu kallis, kui ma sealt mööda hiilin! Siis näeksin sind seal vahetpidamata, vaataksin sind kogu hingega! Kui palju pilke saadaks sulle mu süda, rohkem kui jões on piisku märtsikuus! Kui palju pilke saadaksin su poole, rohkem kui piisku, mis vihmaga alla sajavad! 17. Ja kui sa peaksid nägema kallimat suremas, ära kanna juukseid lokkikeeratult, kullake. Las nad voogavad õlgadelt vabalt alla; need näevad välja nagu kuldsed lõngad. Kui kuldsed lõngad, mida tuul liigutab kaunid on need juuksed, kaunis on see, kes neid kannab! Kuldlõngad, siidilõngad, arvutud kaunid on juuksed, kaunis on see, kes neid kammib! 41. Täna ärkasin keskööl üles, sest mu süda oli vaikselt minema hiilinud. Küsisin: süda, kuhu sa niimoodi tormad? Tema vastas, et põgenes vaid, et sind näha. Vaata nüüd, kuidas mul on armastusega lood: mu süda põgeneb rinnust, et näha sind! 2. Mir ward gesagt, du reisest in die Ferne. Ach, wohin gehst du, mein geliebtes Leben? Den Tag, an dem du scheidest, wüßt ich gerne; Mit Tränen will ich das Geleit dir geben. Mit Tränen will ich deinen Weg befeuchten Gedenk an mich, und Hoffnung wird mir leuchten! Mit Tränen bin ich bei dir allerwärts Gedenk an mich, vergiß es nicht, mein Herz! 2. Mulle öeldi, et sa rändad kaugele. Ah, kuhu sa lähed, mu elu arm? Tahaksin teada päeva, mil sa lahkud; pisarates saadaksin sind. Pisaratega tahan su teed niisutada mõtle mu peale, ja mulle kumab lootus! Pisarates olin su kõrval igal pool mõtle mulle, ära unusta, mu arm! 7
18. Heb auf dein blondes Haupt und schlafe nicht, Und laß dich ja vom Schlummer nicht betören. Ich sage dir vier Worte von Gewicht, Von denen darfst du keines überhören. Das erste: daß um dich mein Herze bricht, Das zweite: dir nur will ich angehören, Das dritte: daß ich dir mein Heil befehle, Das letzte: dich allein liebt meine Seele. 8. Nun laß uns Frieden schließen, liebstes Leben, Zu lang ist s schon, daß wir in Fehde liegen. Wenn du nicht willst, will ich mich dir ergeben; Wie könnten wir uns auf den Tod bekriegen? Es schließen Frieden Könige und Fürsten, Und sollen Liebende nicht darnach dürsten? Es schließen Frieden Fürsten und Soldaten, Und sollt es zwei Verliebten wohl mißraten? Meinst du, daß, was so großen Herrn gelingt, Ein Paar zufriedner Herzen nicht vollbringt? 18. Tõsta püsti oma linalakk pea ja ära uinu, ära lase unel end eksitada. Ütlen sulle neli kaalukat asja, millest ükski ei tohi su kõrvust mööda minna. Esiteks: sinu pärast murdub mu süda. Teiseks: ainult sulle tahan ma kuuluda. Kolmandaks: oma pääsemise usaldan su hoolde. Neljandaks: ainult sind armastab mu hing. 8. Tehkem nüüd rahu, mu elu arm. Juba liiga kaua on me vahel vaen valitsenud. Kui sina järele anda ei taha, annan ma sulle alla; kuidas võiksime me surmaga sõdida? Rahu teevad kuningad ja vürstid, ja kas armastajad ei peaks selle järele janunema? Vürstid ja sõdurid teevad rahu, ja kas kahel armunul ei peaks see korda minema? Kas arvad, et see, mis nii suurtel isandail õnnestub, ei tule kahel rahuloleval südamel välja? 19. Wir haben beide lange Zeit geschwiegen, Auf einmal kam uns nun die Sprache wieder. Die Engel, die herab vom Himmel fliegen, Sie brachten nach dem Krieg den Frieden wieder. Die Engel Gottes sind herabgeflogen, Mit ihnen ist der Frieden eingezogen. Die Liebesengel kamen über Nacht Und haben Frieden meiner Brust gebracht. 19. Olime mõlemad pikalt vaikinud, nüüd äkki saime kõnevõime tagasi. Inglid, kes taevast maale lendasid, tõid sõja järel jälle rahu. Jumala inglid lendasid maa peale, nendega saabus taas rahu. Üleöö tulid armastuseinglid ja täitsid mu rinna rahuga. Tõlkinud Maarja Kangro 8
Hugo Wolf on ainus romantismiaja helilooja, kes võib laululoomises esitada väljakutse Schubertile. Tema lühike muusikaline haridustee piirdus isalt saadud klaveri- ja viiulitundidega ning paariaastase õppeperioodiga Viini konservatooriumis, kust ta heideti välja tema avameelse kriitika tõttu oma juhendajate aadressil. 15-aastaselt näitas ta mõningaid oma laule Wagnerile, kes julgustas teda heliloominguga jätkama. Aastail 1883 1887 kirjutas ta muusikakriitilisi artikleid ajalehele Wiener Salonblatt, valgustades põhjalikult tollast Viini muusikaelu. 1889. aastast alates hakati Wolfi laule kirjastama ning tema kuulsus hakkas kasvama. Helilooja elu lõpuaastaid tumestasid depressioon, haigestumine süüfilisse ja viimaks vaimne kokkuvarisemine. Hugo Wolfi laululooming avaldab muljet nii mahult kui ka kvaliteedilt. Ta on kirjutanud ühtekokku umbes 300 laulu, millest paljud publitseeriti postuumselt. Teksti autoritest eelistas ta saksa poeete, sh Goethe, Mörike ja Eichendorff, ent ta on kasutanud ka välismaiste autorite luulet Paul Heyse ja Emanuel von Geibeli tõlkes: neist 44 laulu kuulub Hispaania lauluraamatusse (1891) ning 46 Itaalia lauluraamatusse (1890 1896). Wolf pööras tekstile erilist tähelepanu ja tema lauludes on väljenduslikkus meloodilisusest tähtsam. 9
Tema laulude tundeskaala ulatub õrnast armastuslüürikast satiirilise huumori ning sügavate hingeliste kannatusteni. Italienisches Liederbuch ( Itaalia lauluraamat ), milles väljendub Wolfi eluaegne kiindumus Itaalia inimeste ja elustiili vastu, on autori viimane suurem teos enne tema varast surma. See koosneb kahest osast, millest kumbki on komponeeritud erineval perioodil: esimesed 22 laulu valmisid Unternachis ja Döblingis 1890. 91. aasta sügistalvel ning ülejäänud 24 Perchtoldsdorfis 1896. aasta kevadel. Kogumiku tekstiliseks aluseks on 16. sajandi ja varasema aja itaalia ja Venezia rahvaluule, mille on saksa keelde tõlkinud Paul Heyse (1830 1914). Endale novellistina nime teinud Paul Heyse oli esimene sakslane, kes sai Nobeli kirjanduspreemia; üks Nobeli žürii liikmeid nimetas teda Saksamaa suurimaks kirjandusgeeniuseks pärast Goethet. Heyse tegutses kogu oma karjääri jooksul ka tõlkijana, peamiselt itaalia kirjanduse alal, andes oma tõlgetega lõunaeuroopa tekstidesse üksjagu saksa hõngu. Itaalia lauluraamatu keskne teema on armastus oma erinevais ilminguis ning elumustrid, mis on pidevas muutumises, ent ometi igavesti korduvad. Luuletused võib jaotada tinglikult kolme alarühma: mehe vaatenurgast, naise vaatenurgast ja need, mis on vaadeldavad mõlemast aspektist. Neis on lai gamma emotsioone: kergemeelsusest meeleheiteni, kaeblemisest provotseerimiseni, intiimsusest ja kirest meelituste ja austuseni. Lauluraamatu suurus seisneb Wolfi erilises andes leida täpsed ja mõjuvad muusikalised vasted luuletuste ideedele ja kujunditele. Laulud on elavad karakterpildid, mõned neist lausa teatraalsed oma illustreerivas otsesuses. Wolfi helikeelt iseloomustab rohke dissonantside ja kromatismide kasutamine, mille juures ta säilitab ometi tonaalse keskme. Pole vist teist sellist heliloojat, kes oleks kirjutanud oma laulukogumiku partituuri nii palju detailseid esitusinstruktsioone nagu Hugo Wolf. Olles eluajal tuntud punktuaalsuse poolest, ei jätnud ta oma teoste puhul midagi juhuse hooleks, kontrollides nii kirjastamisel kui ka kontserdi kavalehtedel kõike pisidetailideni alates lehekülgede paigutusest kuni lillekesteni lehe all servas. Tema suhted lauljatega olid sageli pingelised, kuna ta nõudis esitamisel nooditeksti ülitäpset jälgimist. Sellest lähtudes võib öelda, et helilooja antud dünaamikast ja tempodest kinnipidamine garanteerib kontserdilaval ka kõige enam tõetruu ja parima tulemuse. Wolf ise hindas teost kõrgelt, kirjas aastast 1891 ütleb ta: Itaalia laulud on 10
kõigist mu asjadest originaalsemad ja kunstiliselt kõige täiuslikumad. Helilooja ei kuulnud oma kõrvaga kunagi kogu Itaalia lauluraamatu ettekannet, kuigi kiri dr Streckerile aastast 1893 annab teada, et ta planeeris tervikettekannet (tollal olid tal küll valmis alla poole lauludest). Wolfi biograaf Frank Walker on kirjutanud: Itaalia laulud on tänapäeval sama värsked kui nende loomisajal ning kuitahes suur kordamine ei suuda kahandada nende võlu. On võimatu ette kujutada, et need võiksid tuhmuda või kaotada oma tähtsuse, niikaua kui tsiviliseeritud inimkond püsib. [...] Wolf võib osutada uhkusega neile väikestele juveeliõitest lauludele ja öelda: siin on täiuslikkus. Evelin Kõrvits Maris Liloson lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu erialal (2002, dots Anu Kaalu klassis). Ta on laulnud aastail 2002 2004 Eesti Filharmoonia Kammerkooris ning aastast 2005 Rahvusooper Estonia kooris, osalenud solistina Nargen Opera projektides ja esinenud Ensemble Voces Musicalesi koosseisus. Maris Lilosoni ooperirollide hulka kuuluvad Pamina (Mozarti Võluflööt ), Carolina (Cimarosa Salaabielu ), Clarice (Haydni Elu Kuu peal ), Hannerl (Schuberti/Berté Kolme neitsi maja ) ja Notsu (lastelavastus Pipi!Nuki!Puhh! ). Ta on esinenud ka solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel (Vivaldi Gloria, Pergolesi Stabat mater, Gounod Messe solennelle, Rutteri reekviem, Haydni Aastaajad ja J. S. Bachi Johannese passioon ). 11
René Soom õppis klassikalist laulmist aastail 1995 1996 Georg Otsa nim Tallinna muusikakoolis (õp Henn Eeriku klassis) ja 2001 2004 Eesti Muusikaakadeemias (prof Virgilijus Noreika ja prof Jaakko Ryhäneni juhendamisel), kus jätkas 2004 2008 ka magistriõpinguid (prof Jaakko Ryhäneni klassis). Ta on täiendanud end Hartmut Hölli, Rudolf Piernay ja Gerhard Kahry meistrikursustel. Rahvusooper Estonias on René Soom töötanud alates 1997. aastast, solistina 2005. aastast. Tema rollide hulgas on Estonias olnud Onegin (Tšaikovski Jevgeni Onegin ), Don Quijote (Leigh Mees La Manchast ), Silvio (Leoncavallo Pajatsid ), Schaunard (Puccini Boheem ), Wolfram (Wagneri Tannhäuser ), Dandini (Rossini Tuhkatriinu ), Achillas (Händeli Julius Caesar ), Juss (Raadiku Vargamäe tõde ja õigus ), Edwin ja Boni (Kálmáni Silva ), Ben (Menotti Telefon ), Morales (Bizet Carmen ), John Canty (Pajusaare Prints ja kerjus ), Kirikuteener (Puccini Tosca ), Kapten Castel-Jaloux (Tambergi Cyrano de Bergerac ), Kindral Junot ja Taat (Kaumanni Mina Napoleon! ), Parkal (Tubina Barbara von Tisenhusen ), Ottokar (Weberi Nõidkütt ), Parun Douphal (Verdi La traviata ), Teine külaline ja Ameerika kindral (Tüüri Wallenberg ), Marullo (Verdi Rigoletto ), Henry Higgins (Loewe Minu veetlev leedi ), Chucho Santelmo (Vihmandi Armastuse valem ), Leuthold (Rossini Wilhelm Tell ) jpt. Ta on laulnud ka Paolo Albiani partiid Verdi Simon Boccanegra kontsertesitusel ja teinud draamarolle, nt Nimetu Tammsaare Juuditis, Papageno EMTA ooperistuudio lavastustes (Mozarti Võluflööt ) ja Isa (Humperdincki Hans ja Grete ). 12
Ta on pälvinud Marje ja Kuldar Singi nimelise noore laulja preemia (2006), Harjumaa teatripreemia (2009) ja Georg Otsa nimelise preemia (2012). René Soom on tegutsenud aktiivselt ka väljaspool koduteatrit, esinenud külalisena Vanemuise teatris, teinud koostööd Pärnu Linnaorkestri ja Ooper- Kvartetiga ning osalenud KaivConsorti projektlavastustes (Orffi Kuu ja Bizet Carmen ); aastast 1998. osaleb ta sõnateatri Varius tegemistes ning on koos trupiga andnud etendusi Rootsis, USAs ja Kanadas. Ta on edukalt esinenud ka kammerlauljana. Siim Selis on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klaveri erialal prof Valdur Rootsi klassis ja EMA magistrantuuri saateklassi erialal prof Vilma Mallene ja dots Helin Kapteni klassis. Ta on õppinud samas dirigeerimist Jüri Rendi ja Ilmar Tõnissoni käe all. Alates 1992. aastast töötab ta Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori dirigendina ja alates 1994. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kontsertmeistrina. Siim Selis on teinud koostööd paljude Eesti lauljate ja kooridega ning esinenud pianisti ja dirigendina Soomes, Saksamaal, Kanadas, Uus-Meremaal jm. Ta on mänginud mitmete orkestrite koosseisus ja solistina ning teeb pianistina koostööd Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. 13
Andrus Vaarik lõpetas 1982. aastal TRK lavakunstikateedri X lennu. Ta on teinud mitmeid tuntud lavarolle, mänginud paljudes telelavastustes, seriaalides ja filmides. Aastatel 1982 1992 töötas Andrus Vaarik näitlejana Eesti Noorsooteatris (Tallinna Linnateatris) ja 1992 2002 Eesti Draamateatris ning 2002 2009 tegutses vabakutselise näitleja ja lavastajana. Alates 2009. aastast töötab ta Tallinna Linnateatris. Andrus Vaarik on Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler. Ta on saanud teisigi preemiaid: Voldemar Panso nimeline preemia, Ants Lauteri nimeline preemia, Eesti Näitlejate Liidu aastapreemia, Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meesnäitlejale, Raadioteatri preemia jt. Kontserdi produtsent Tuuli Metsoja Toimetaja Signe Kiis Fotod Lauri Aav 14
MustonenFest 2014 30. jaanuar 8. veebruar Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi R 31. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal Avakontsert EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER MARIO BRUNELLO (tšello, Itaalia) MHAIRI LAWSON (sopran, Suurbritannia) Dirigent ANDRES MUSTONEN Franz Schubert. Sümfoonia nr 8 h-moll, D.759 ( Lõpetamata ) Robert Schumann. Tšellokontsert a-moll op. 129 Henryk Górecki. Sümfoonia nr 3 op. 36 ( Kurbade laulude sümfoonia ) Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga R 7. veebruar kell 19 Tallinna Jaani kirik L 8. veebruar kell 19 Jõhvi Mihkli kirik Müstilised hääled DAVID ENSEMBLE (Kairo): aastatuhandete kopti hümnid Solist Monica George Dirigent ja kunstiline juht George Kyrillos Etnilised instrumendid ja kopti hümnid * tund enne kontserdi algust sissejuhatus Sakarias Leppikult
concert.ee