Sissejuhatavat eesti keelest ja selle uurimisest

Transkript

1 Eesti keel ja indoeuroopa keeled: struktuurilised erinevused, eesti keele areng ja eesti kirjakeele kujunemine 1 Moskva, oktoober 2009 Rätsep 1989, 2007; Kasik 2001, Eesti keele käsiraamat, Raag 2008 Sissejuhatavat eesti keelest ja selle uurimisest Eesti keele päritolust Kuuluvus keelesuguluse alusel: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Eesti keel kujunes XIII XVI saj. läänemeresoome algkeele hõimumurrete (maamurre = põhjaeesti, Ugala murre = lõunaeesti) lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Eesti alal kõneldud murretes toimus ühiseid muutusi: konsonantide palatalisatsioon (sõl G) lõpukadu (*jalka > jalg), sisekadu (*kastanut > kastnut) järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine (*tulõmaan>tuleman) astmevahelduse kujunemine n kadu sõna lõpust (tulema; *matalan>madala) pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks ei, ep possessiivsufiksite, potentsiaali, essiivi kadumine kvotatiivi (tulevat) ja komitatiivi (*keelen kaas > keele kaas > keele kaa > keelega) kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, fusiooni lisandumine. Põhjaeesti murrete alal selle tasakaalustamiseks uued vormid, mis tekkisid ühe sõnatüübi või vormi kuju üldistumise teel: de-mitmus (levis mitmuse genitiivist teistesse käänetesse) sid- ja si-partitiiv mitmuses (ne- ja s-sõnadest, nt *repäsitä > rebasid eeskujul) sse-illatiiv (oli algselt sõnades nagu hoonese, hambase, levis muudesse) si-imperfekt (oli algselt sõnades nagu hakkasin, levis muudesse) Millised eeltoodud muutused ilmnevad järgmistes sõnavormides? sukk, suka, sukaga, sukkades (vrd sm sukka, sukan, sukan kanssa, sukissa) saatma, saatsin (vrd sm saattamaan, saatoin) ma ei tule, sa ei tule (vrd sm minä en tule, sinä et tule) linna, linnadesse (vrd sm linnaan, linnoihin) ta tulevat, nad tulevat paat, paadi (vrd sm paatti, paatin); sõlg, sõle (vrd sm solki, soljen) Kontaktid indoeuroopa keeltega, mille mõjusid leidub keele kõigis osades. Nt. laensõnad arst, kool, köök (alamsaksa), raamat, rist (slaavi), kapsas (vene), ratas (balti). Sõna eesti: Tacitus Germania (98 m.a.j.) aestii germaanlastest kirdes asuvad hõimud, Vislast Soome laheni. Skandinaavia saagades Eistland, eistr eestlane. Eesti kirjakeeles esmakordselt Estimah 1638 H. Stahli kodu- ja käsiraamatus. Eesti murdejaotus

2 Eesti keele esimestest kirjapanekutest XIII sajandist ca 500 sõna, nt. Taani hindamiseraamatus ( Liber Census Daniae ) kohanimed, Henriku Liivimaa kroonikas lause Laula! Laula! Pappi! Kullamaa käsikiri esimene tekst. Pater noster, Ave Maria, Credo. Alamsaksa kirjaviis. Proovige nüüdses keeles lugeda: Ysämede, ken szynna olte taywas, po/h/ulut on βynnu nÿmmÿ, kulkut sβynnu rikus XVI saj. eestikeelseid tekste raamatutes. Esimene raamat 1525? 1535 Wanradt-Koelli katekismus. Kaks kirjakeelt (nn. Tallinna ja Tartu keel) kuni XIX saj. Eesti keele uurimise ajaloo lühiülevaade (suundanäitavate aastaarvudega) 1637 esimene grammatika (Heinrich Stahl). Misjonilingvistika, käsiraamatud saksa pastoritele; kontrastiivne käsitlus, ladina ja saksa mall hakkas ilmuma keeleteadusajakiri Beiträge ( ). Eesti keelt on hakatud käsitlema soome-ugri keelena. Keelematerjali kogumine ja kirjeldamine; uurimused ja grammatikad Mihkel Veske Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis esimene oluline eestikeelne uurimus eesti keele kohta. Eestlastest keeleuurijad. Ajaloolis-võrdlev keeleteadus, kirjakeele arendamine Tapa keelekonverents esimene neljast Tartu ja Tallinna keelemeeste ühiskonverentsist. Kirjakeele ühtlustamine ja arendamine. Keelekorralduse (J.V. Veski) ja keeleuuenduse (J. Aavik) suund loodi eesti keele professuur Tartu ülikoolis. Keeleuurimise ja -korralduse areng Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja soome-ugri keelte kateedri loomine. Luuakse Keele ja Kirjanduse Instituut (teaduste akadeemia koosseisus) alustab TRÜs tegevust GGG (generatiivse grammatika grupp) H. Rätsepa juhtimisel. Uus keeleteadlaste põlvkond. Kujunevad rahvusvahelised kontaktid. Eksperimentaalfoneetika labor KKIs grammatikarühma moodustamine KKIs. Eesti keele grammatika I, II koostamine. Uued keeleteaduse suunad kaitsti hulk doktoriväitekirju. Bürokraatlike takistuste kadumine teadustegevuselt ja rahvusvaheliselt suhtlemiselt, palju suundi, kraadiõppe areng. Tallinna Ülikool, Võru Instituut. 2

3 Eesti keele kirjeldamise ja korraldamise algus: XVII ja XVIII sajandi keelekäsiraamatud Ajaloolist tausta XVII saj. alguses kuulus Saaremaa Taanile, Liivimaa Poolale, Eestimaa Rootsile Liivimaa Rootsi 1645 Saaremaa Rootsi Rootsi aeg kogu Eesti alal kuni Põhjasõjani (1721 Uusikaupunki rahu, Eesti ala läks Venemaale). Rootsi võim pidas vajalikuks kohaliku keele oskust ametnike ja pastorite seas, et rahvast võimu ja usuga siduda. Emakeeleõpetusest: laps oskab emakeelt niigi, õppigu lugema ja kirjutama. Eesti keelt kirjeldasid ja korraldasid L2 oskajad. Heinrich Stahl Anführung zu der Ehstnischen Sprach (1637) Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Selle aja keeleõpikud olid ladinakeelsed, võrdlus ladina keele süsteemiga. Eestis oli ladina-saksa ajajärk. Keele õppimiseks oli vaja grammatikat (ladina keele kategooriates) ja ladina-rahvakeele sõnastikku. Grammatikate traditsioonilised osad: hääldamine, ortograafia, vormiõpetus, lauseõpetus. Stahli grammatika ja sõnastik ühtlustasid keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Stahlil kõrvutused ka saksa keelega. Väike käsiraamat algajatele iseseisvaks õppimiseks. 34 lk. grammatika (ortograafia ja vormiõpetus), 100 lk. saksa-eesti sõnastik (ca 2000 sõna). Ei ole hääldamist, lauseõpetust, sõnamoodustust, muuttüüpe, eitavaid verbivorme, harjutusmaterjali. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis. Häälikute seas on c, f, x, z. Pikka vokaali märgib h (sahn). Artiklid üx ja se. Sõnatüvi ei muutu: lecht:lechtest, ubba:ubbast. Kuus ladina käänet. Genitiiv -st: der Engel des Lichtes - Se Engel sest Valgkust. Akusatiiv objekti kääne, ainsuses = G, mitmuses = N. Näide käänamistabelist: DECLINATIO ADJECTIVI & SUBSTANTIVI SINGULARIS PLURALIS N(om) armas mees / naine armat meehet / naiset G(en) armast meehest /naisest armade meehede / naisede D(at) armal meehel/ naisel armalle meehelle / naiselle A(cc) arma meehe /naise armat meehet / naiset V(oc) O armas mees / naine O armat meehet / naiset A(bl) armast meehest / naisest armast meehest /naisest armalt meehelt / naiselt armalt meehelt /naiselt Johann Gutslaff Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam (1648) Lõunaeesti grammatika, saksa-ladina-lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. Pikk vokaal: â, ô, û, ê (kôlma). Palatalisatsioon: kotj, panj. 5 käänet; eesti käänamine ei sobi süsteemi, uuendus: rektiiv (nt Jummala: rektiiv + lõpud muud käändevormid: Jummalast, Jumalalle). Se Poick sest Jummalast Jummala Poick. Heinrich Göseken Manuductio ad Linguam Oesthonicam (1660) Põhjaeesti. Sõnastik. (9000 saksa ja ladina sõna eesti vasted, XVII sajandi suurim sõnavarakogu), grammatika. Kullamaa murre. Ortograafiaettepanek: pikk vokaal kahe tähega Maa, Tee, Siil (ise ei 3

4 kasuta). Laidab eesti talupoja keelekasutust: kax Issandat tulleb (pro tullewad), mind (pro mina) is olli koddo mitte. Kirjaviisi reeglistamine Rootsi riigis tõlgiti piiblit ühtaegu 5 6 keelde, püüd läheneda rahvakeelele. Eestis esimene keelealane diskussioon, XVII saj. lõpus piiblikonverentsid. Uuendusmeelsed nõudsid ortograafia reeglistamist ja vastavust rahvakeelele. Bengt Forselius (tegi ettepanekud, kasutas reformitud kirjaviisi aabitsas ja kooliõpetuses), Johann Hornung (kirjaviisireform grammatikaraamatusse). Võõrapärased tähed c, f, q, x, y, z välja ä, ö, ü lisatakse omaette tähtedena h märgib h-häälikut (täht, wihm) häälikupikkuste märkimine: kinnise silbi pikk vokaal: VV (ööl, sees) lahtise silbi pikk vokaal: V (sadud, se, loja) lühikese silbi järgne konsonant: CC (temma, werri) konsonant pärast pikka silpi ja sõna lõpus: C (wina, lep, püs) Vana kirjaviis, kasutati XVIII-XIX sajandil Uus Testament Forseliuse - Hornungi ortograafias. Johann Hornung Grammatica Esthonica (1693) Põhjaeesti. Hea eesti keele tundmine. Ortograafiareformi ei esita (diplomaatiliselt), vaid kasutab. Käänamine: 5 käänet (N, G, Acc, D, Abl). Käänamisreeglid vastavuses tegeliku keelekasutusega. G praegusel kujul (Naela, Taewa), Acc = partitiiv (Naela - Naelo, Taewast - Taewaid), Abl -sse, -s, -st, -lt. de- ja vokaalmitmus. Astmevaheldus, muuttüübid, paralleelvormid. Salomo Heinrich Vestring Lexicon Esthonico Germanicum ( ) Käsikiri, eesti-saksa sõnastik, esimene eesti muu keele sõnastik sõna. Järgmiste sõnastike aluseks. Esitab põhivormi (N), genitiivi (lõppsilbi või vormi; näitab tüvevokaali): Kan G no, Mäggi G Mäe. Kasutusnäiteid, selgitusi, paralleelvorme, liitsõnu. Anton Thor Helle Kurzgefasste Anweisung zur Estnischen Sprache (1732). Käsiraamat: grammatika, eesti-saksa sõnastik (7000 sõna), tekstid (vanasõnad, mõistatused, dialoogid koos saksa tõlgetega), kohanimesid, taimenimetusi (esimene eesti erialasõnaloend). Sõnaraamatus tüüpsõnade numbrid, tüüpsõnade muutmine antud. Oma aja kirjakeele norm koos ATH jt. piiblitõlkega (esimene eestikeelne täispiibel 1739). August Wilhelm Hupel Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte (1780) grammatika; eesti-saksa ja saksa-eesti sõnastik, sõna. Põhja- ja lõunaeesti, grammatikad eraldi, sõnastikus sõna järel märgitud, kas Revali või Dorpati murde sõna. 4

5 Eesti keele teadusliku uurimise algus XIX sajandil Ajakiri Beiträge XVIII/XIX sajand: Euroopa valgustusaeg; rahvaloomingu ja keelte väärtustamine ja uurimine, kirjakeelte arendamine; rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele. Eestis saksa estofiilid; ka eestlasi: Kristian Jaak Peterson, Otto Wilhelm Masing Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache Toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu), 20 köidet Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäiteid, arvustusi, keeleteadus Ühtse kirjakeele taotlemine. Kas üks või kaks kirjakeelt? Kaks keskust (Tallinn ja Tartu), oli kaks kirjakeelt. Ühiskeeled, mis erinesid omavahel vähem kui murded. Tartukeelsetes tekstides oli põhjaeesti jooni. Üldine arvamus oli, et ühine kirjakeel on vajalik; vaidlused, kuidas selleni jõuda. Beiträges diskussioon, milline peaks uus kirjakeel olema. Kirjakeelte arengutaseme ja struktuuri võrdlemine. 1830ndatel üldised seisukohad: 1) ühine kirjakeel on vajalik, 2) Tartu kirjakeel ei suuda oma seisundit säilitada: levik väiksem, keeles palju ebaselgeid ja homonüümseid vorme; 3) ka Tallinna keelel on nõrku külgi, ühiseks kirjakeeleks võtta kompromisskeel, mis ühendab mõlema keele parimad jooned; 4) ühendamine võtab aega, esialgu säiligu status quo. Kirjakeele ühtsustamise diskussioon edendas keeleuurimist ja eri paikkondade keele struktuuri ja sõnavara uurimist kasutusomaduste vaatenurgast. Sugulaskeeled, keelesugulus. Taust: keeleteaduse areng Euroopas, võrdlev-ajalooline keeleteadus; huvi keelte päritolu, keele ja kultuuri, mõtlemise, ajaloo seoste vastu; identiteet. Rahvavalgustusideed, rahvuskeelte arendamine. Eestis asendus saksa-ladina ajajärk soome-ugri suundumusega. Huvi soomeugri keelte ja murrete vastu. Eesti keele uurimises ja arendamises vaja eeskuju võtta soome keelest. Rosenplänter esitas kirjakeele sõnavara arendamise teed: 1) murretest, 2) soome keelest, 3) sõnade ja väljendite moodustamine, 4) liitsõnad, tõlkelaenud, 5) laenamine võõrkeeltest. Need viisid ka praegu. Eesti keele grammatiline struktuur. Arnold Knüpffer (Kadrina): eesti keeles on samad käänded mis soome keeles artikkel eesti käänetest, 13 mees, mehhe, mehhel, mehhele, mehhelt, mehhes, mehhesse, mehhest, mehheni, mehheks, mehhega, mehheta, meest lisas essiivi. 14 käänet. Uuris ka sõnamoodustust, jaotas sõnad juursõnadeks, tuletisteks ja liitsõnadeks. Liited, tuletusviisid. Tooge näide juursõna, tuletise ja liitsõna kohta. Sõnavara. Beiträges palju artikleid; murdesõnade kogumine (tuhandeid Hupelil puuduvaid sõnu); sünonüümia. Ortograafia. õ. Masing: eri häälik, vaja eraldi tähte. Soovitas õ-tähte 1816, Beiträges hakati kasutama, mujal alles aaastail. 5

6 Ettepanekuid palatalisatsiooni ja häälikupikkuste märkimiseks. Masingut peeti oma aja parimaks eesti keele tundjaks. Tekstide avaldamine Beiträges 1) sakslaste kirjutatud eestikeelsed jutlused, kirikulaulutekstid jne., 2) eestlaste tekstid: rahvaluule üleskirjutused; eestlaste kirjutatud kirjad. Beiträge tähtsus Teaduslik lähenemine eesti keelele; eesti keel kui huvitav uurimisobjekt Saksa-ladina ajajärgu asemele eesti (soome-ugri) ajajärk Kujunes käsitusi eesti keele kohta, mis kehtivad siiani (näiteks?) Levitas teadmisi keele kohta Õpetas ja suunas kirjutama, uurima, materjali koguma Ühtse kirjakeele taotlemine Eesti keele väärtustamine (Rosenplänter: vaja õpetada eesti keeles ka gümnaasiumides, mitte ainult rahvakoolides) Eduard Ahrens 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus) 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. Hääldamine põhjalik, usaldusväärsed andmed selle aja keele kohta. Ortograafia. Soovitab soomepärast ortograafiat saksapärase asemele. Uue kirjaviisi rajaja. Vrd uues kirjaviisis mina, Miina, minna ja vanas kirjaviisis minna, Mina, minna. Morfoloogia. 3 astmevaheldustüüpi: klusiili kadu (nahk : naha), assimilatsioon (kumb : kumma), nõrgenemine (kaup : kauba). Käänded jagunevad flektiivseteks (N, G, P) ja sufiksilisteks (9). Käänete hulgas on essiiv, kuid pole komitatiivi ja terminatiivi (nagu soome keeles). Viimased on postpositsioonide hulgas. Käändevormide moodustuse süstematiseerimise katse. Süntaks süstemaatiline ja põhjalik. Esimesena esitab: koopula, verbaalne ja nominaalne öeldis, lisand, täis-ja osaalus. Kasutamisest: täis- ja osasihitis, käändevormid, kaassõnad, infinitiivid, partitsiibid, adverbid. Reegleid soome keele eeskujul. Etümoloogiline sõnaloend - esimene süstemaatiline katse selgitada eesti ja soome keele ühist sõnavara. Saksa, vene, rootsi laenud. Murded, rahvalaulude keel. Loetleb murdenähtusi, mis ei sobi kirjakeelde. Regilaulude keel on surnud keel, palju vigaseid vorme õiged on vaid need, mis on olemas ka soome keeles. Väheväärtuslik kirjakeele suhtes. 6

7 Eesti keele õpetamine ja uurimine Tartu ülikoolis XIX sajandil 1630 gümnaasium ülikooli eelkäija ülikool 1802 avati uuesti, keiserlik ülikool 1803 eesti ja soome keele lektoraadi asutamine, lektor Friedrich David Lenz lektoriks dr. Mihkel Veske 1919 eesti keele professuuri asutamine XIX sajandi teine pool Kolm põhisuunda Eesti keeleuurimises: 1) deskriptiivne keeleuurimine (sünkroonia vaatenurk): keelematerjali kogumine ja kirjeldamine Ferdinand Johann Wiedemann; 2) võrdlev-ajalooline keeleteadus, sugulaskeelte uurimine (diakroonia) Mihkel Veske; 3) kirjakeele arendamine Jakob Hurt, Karl August Hermann, Jaan Jõgever. Ferdinand Johann Wiedemann ( ) Pärit, Haapsalust, õppis Tartu ülikoolis õigusteadust ja keeli (ladina ja kreeka keele õpetaja pädevus; 20 keelt). Töötas õpetajana; asus uurima soome-ugri keeli. Komi, mari, udmurdi grammatika. Peterburi teaduste akadeemia akadeemik. Paul Ariste: üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast XIX sajandil (Reguly, Hunfalvy, Budenz Ungarist, Sjögren, Castrén Soomest, Wiedemann Eestist). Eesti keele uurimist alustas Kavandas sarja: 1) sõnaraamat, 2) grammatika (põhjaeesti), 3) etnograafilis-folkloristlik ülevaade alustas murdekogumist. F. R. Kreutzwald (Võru) ja J. Hurt (Põlva) keelejuhtideks ja abilisteks. Huvi lõunaeesti murrete vastu, kirjutas uurimuse "Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F.J. Wiedemann" Materjal: senised sõnaraamatud ja materjalikogud, W. enda kogutud materjal. Foneetiline kirjaviis, märkis palatalisatsiooni: wan'n'; z (poolheliline s): kazu, vrd. kaswama; pikk vokaal kōl' jne. Mitu kordustrükki Grammatik der ehstnischen Sprache Põhja-Eesti keskmurde kirjeldus. Sissejuhatus, häälikustruktuur, sõnamoodustus, morfoloogia, süntaks. Häälikustruktuur: häälikud, nende varieerumine murretes, palatalisatsioon, vokaalharmoonia (võru murdes). Kvantiteedis kaks opositsiooni: lühike ja pikk silp; pikal silbil kerge või raske rõhk. Rõhku pole vaja kirjas eristada. Raske rõhuga silp vastab kahele lühikesele tänapäeval moorade süsteem. Käänamises ja sõnamoodustuses kasutatakse rõhku ja mutatsiooni (astmevaheldust). Sõnamoodustus: nimisõna-, verbi-, adverbiliited, tuletusalus (verb nimisõna, tugevas nõrgas astmes, vokaal- või konsonanttüvi). Morfoloogia: käänamine, pööramine, komparatsioon, sõnaliigid. 10 käänet. Ei ole akusatiivi; komitatiiv on postpositsioon, -na, -ni, -ta adverbiliited. Paralleelvormid. 7 käändkonda + ebareeglipäraste noomenite rühm. Käändkondadesse jagunemine põhineb ainsuse N, G, P ja mitmuse P vormidel. (Vrd. praegused põhivormid: ainsuse N, G, P, lühike Ill, mitmuse G, P.) Esimene grammatika, kus õnnestunult kasutatud põhivorme. 6 pöördkonda + ebareeglipärased verbid. 7

8 Süntaks: sõnajärg, lausetüübid, lauseliikmed (subjekt, predikaat, atribuut, apositsioon, objekt, adverbiaal), käändevormide kasutamine, rektsioon, rinnastus, ellips, liitlause. Subjekti, objekti, predikatiivi käändevariantide kasutuse reeglid üsna täpsed.. Kordamiseks 17. sajandil ilmus. grammatikat, 18. sajandil.. grammatikat. Grammatika esitus põhines.. keele eeskujul. Esimene eesti-saksa sõnastik oli Korrapärase ortograafia, nn. vana kirjaviisi algatasid 19. sajandil ilmus eesti keele küsimusi käsitlev ajakiri Selles esitas.. esmakordselt eesti keele 14 käänet. Kirjakeele sõnavara arendamise teed esitas Eduard Ahrens avaldas. keele grammatika eeskujul põhineva eesti keele grammatika ja rajas kirjaviisi. J.W. Wiedemanni eesti keele sõnaraamat ilmus..a. ja eesti keele grammatika a. Näited 1 4: millistest sajandi keelekäsiraamatutest? 8

9 9