" ' «м Л, */* Kõik ma mie raamatuhe, /H Ä Äo/A: ma panni рарепм,лшш?' Kõik та kitjä Idwdi ^ ' v JAKOB HURDA TEENED RAHVALUULETEADUSE

Transkript

1 " ' «м Л, */* Kõik ma mie raamatuhe, /H Ä Äo/A: ma panni рарепм,лшш?' Kõik та kitjä Idwdi ^ ' v JAKOB HURDA TEENED RAHVALUULETEADUSE

2 TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА A C T A ET COMMENTATIONES UN1VERS1TAT1S TARTUENSIS ALUSTATUD 1893.a. VIHIK 848 ВЫПУСК ОСНОВАНЫ В 1893 г JAKOB HURDA TEENED RAHVALUULETEADUSE ARENDAMISEL Töid eesti filoloogia alalt TARTU

3 T o i m e t u s k o l l e e g i u m : E. L a u gaste, A. Järv P. H a g u (vastutav toimetaj Kaane k u j u n d a n u d Andrus P e egel ^ ^ e m o t u k o g u Tartu Riiklik Ülikool, 1989

4

5 Rahvalt t e m a enda a b i g a kirjas j ä ä d v u s t a d a s u u l i selt tekkinud, rahva elamusi r i k a s t a n u d. l o o m i n g, mis annab ainet ja pakub h u v i j ä r e l t u l e v a i l e p õ l v k o n d a d e le, nii k u n s t i h u v i l i s t e l e kui ka u u rijatele, - seda suutis oige u l a t u s l i k u l t J a k o b Hurt. H u r d a üks e e s m ä r k oli r a hvalt saadud v a i m u v a r a trüki vahendusel rahvale k a tagasi anda. Kogumise p r a k t i k a andis aga sellise pildi, m i d a keegi siis vaevalt suutis kujutleda. Saadud aines o s u tus hulgalt ja sisult h oopis mitmekesisemaks. Eriti r o hkesti tõi m a t e r j a l i k o k k u a asta nn. suurülesk u t s e, mis r ö ö b i t i r a h v a l u u l e a i n e t e g a soovis saada ka m u r d e a i n e s t i k k u. K ä e s o l e v l ü hiülevaade püüab anda esialgse s i s s e vaate H u r d a r a h v a l u u l e kogumise t öösse üldse, m oningaisse p r o b l e e m i d e s s e seoses sellega. Hurda perioodiliselt a v a l d a t u d aruanded s i s a l d a v a d m i t m e suguseid andmeid, m i l l e s t ükski u u rija mööda ei pääse. Ühtlasi pole h u v i t u s e t a t u t v u d a -tema esimeste katsetega k o o s t a d a r e g i l a u l u d e t e a d u s l i k k u v ä l j a a n n e t "Vana K a n n e l ". H u r d a g a a lgab uus a j a s t u eesti r a h v a l u u l e uurimise alal. See b a s e e r u b k i n d l a t e l andmetel. Pole siis h u v i tuseta jälgida, kuidas ta alustas. Ta pidi ise f i k s e e rima eesmärgi ning looma meetodi. Seda p o lnud veel k u sagilt õppida. E. Laugaste 3

6 DR. JAKOB HURDA T ö ö EESTI RAHVALUULE KOGUMISEL E. Laugaste J a k o b Hurda r a h v a l u u l e a l a s t e t e enete suuruses ei k ahtle t ä n a p ä e v a l enam keegi, küll aga on e r i a r v a m u s i ü k s i k k ü s i m u s t e s või nende osa m ä ä r a m i s e l oma ajas. 19. sajandi eesti f o l k l o r i s t i d e s t asusid J.H. Rosenplänter, A.H. N e u s, A.F.J. Knüpffer, Fr.R. Faehlm a n n, Fr.R. K r e u t z w a l d juba s i h i p ä r a s e l e r a h v a l u u l e - ainete kogumisele. H u r d a g a algas t ä iesti uus ajajärk. T a hakkas s ü s t e m a a t i l i s e l t ja a m m e n d a v a l t üles k i r j u t a m a folkloori k õiki žanre ning neid s ä i l i t a m a k i n d las süsteemis. Mõned ž anrid ja paljud t üübid olid j õ u d n u d juba u n u n e m i s f a a s i. Enne t ä i e l i k k u k u s tumist oli vaja need kõik, ka fragmendid, kirja panna ja t u leviku v a j a d u s t e k s a r h i i v i f o n d i d e s s e koondada. Oma t e gevuse a l g usest p eale taipas Hurt v a s t u o l u ü l e s a n n e t e k o l o s s a a l s e u l a t u s e ja ühe inimese piiratud v õ imete vahel. Kerkis mõte abilistest, kelleks algul said sugulased ja l ä h i t u t t a v a d. J ä r k j ä r g u l t laienes ring, mis a a staks m o o d u s t u s tihedaks kaastööliste võrguks. Ligemale 20 aastat tegutsenud korrespond e n t i d e v õ r g u j u h t i m i n e ja t e a d u s l i k e tekstikogude avaldamine sundisid Hurta p a ljude t e o r e e t i l i s t e ja p r a k t i liste küsimuste töötlemisele. J u l g u s t u s i selleks tööks sai ta oma eelkäijailt, nende hulgas Faehlmannilt ja Kreutzwaldilt, aga v ä i j a s t p o o l t k i /1/. T u l e b lugeda v i l j a k a k s H u r d a püüet siduda oma tööd E esti K i r j a m e e s t e Seltsi kui rahva hulgas tekkinud tööt a v a ühinguga a. lõpust, kui tal kadus lootus E K m S - i k a u d u e n a m midagi saavutada, jätkas ta juba omal hoolel. 1. Kogumist üldse a l ustas Hurt a. /2/ k o d u k ihelkonnas Põlvas. S ealse ist l a u l udest koostati "Vana Kannel" I. P u b l i k a t s i o o n i s e e r i a a v aköite laulud on k irja pannud peale J a k o b H u r d a veel s u g ulased J o o s e p Hurt, Juhan Hurt, õde Eeva, õemees M ihkel Härms ja tuttav Peeter Väiso. R a h v a l u u l e juurde viisid H u r d a l a p s e p õ l v e k o g e m u sed k o d ukülas H i m m a s t e s, kus ta kasvaski regilaulu veel e lava esituse keskel, laulis ka ise kaasa veistele toia u l i s a kogudes, marjul või heinal olles. Noorpõlvee l amusi meenutas Hurt hiljemgi, näit. aruandes J. Meistri tööle: "Vanad tutvad võru keele hääled, l a p sepõlvest saadik k õrvus ja südames h e l i semas, ü t levad v a l j u s t i: " P a l u teda, ehic ta saadab veel"." (1 00 )*., number. Sulgudes on antud Hurda ajalehtedes avaldatud J aruande 4

7 Võrumaa m a t e r j a l i t ä h t s u s t rõhutas t a k orduvalt; "Nagu võru k e e l e m u r r e on iseäralise järje pääl t ö i s t e s t m u r retest p alju t õ i s t v i i s i.... Pääle selle tean ja t ä hendan, et Voru m a a k o n d rikas, väga rikas on v a n a v a r a le." (97). En d a f o l k l o r i s t i k s k u j u n e m i s e s t r ä ä g i b Hurt teises kohas: "Olen eesti r a h v a l a p s e n a otoia k a s v u a a s - tad m ö ö d a saatnud, siis t ä i s m e h e n a a a s t a i d r a h v a h u l gas elanud ja t e g u t s e n u d ning t u n n e n elu hästi oma r o h ketest kogemustest. K i h e l k o n n a k o o l i i n t e r naadis j u t u s tasid k o o l i p o i s i d t a l v e õ h t u i l m u i n a s j u t t e ja m u i s t e n deid. Igaüks pidi seda j ä r j e k o r r a s tegema." 13/. L a u l u r a h v a k e skelt m e h e t e e l e k a a s a t o o d u d l a u l u harrastus sai lisaindu "Kalevipoja" e s i m e s e v i h i k u ilm u m i s e s t a. : " K ä r s i t u s e g a lõigati lehed l ahti ja p a l a v i k u l i s e s pinges loeti läbi sissejuhatus n i n g ü k sikud laulud. Minu n o o ruses ei h a a r a n u d ega elektriseerinud m i n d ükski teos nii kui "Kalevipoja" e s i m e s e d laulud. E m a keele m a g u s a d helid, armsad k o d u s e d kõlad ja i m e p ärased m ä l e s t u s e d k u l d s e s t lapsepõlvest, o m a p ä r a s e d m õ t t e d ja kujud, r a h v a l i k v o r m ja k u n s t i l i n e k o m p o s i t sioon - see vallutas mind ja kudus n õ i d u s l i k u n i m b u s e värskelt t e k k i n u d r a h v u s k a n g e l a s e ümber. T u n d i d e k s tundsin end kogu linna kärast ja t o l m u s t välja kistud, ja ma h i n g a s i n sisse aasade k o s u t a v a t lõhna n i n g puhast m etsaõhku." /4/. Eriti t u g e v a s t i on H u r t a mõjutanud üldse Kreutzwald. E u r o o p a k l a s s i k a l i s e k i r j a n d u s e lugemine koolis ja ü l i k oolis tutvustas H u r t a H e r d e r i ja Grimmidega. C.Oetteli r a a m a t u k o g u s t p u u t u s i d talle silma muude hulgas ]<a A.H. Neusi "Estnische Volkslieder" köited. Nende t e o s te viljastav m õ j u langes v a s t u v õ t l i k u l e pinnale ja kinnitas usku t e h t a v a töö v a j a l i k k u s s e ning võimalikkusse a. avaldas Õ p e t a t u d E e s t i Selts oma 25. a a s t a päeva puhul H urda b r o š ü ü r i " B e i träge zur K e n n t n i s s e s t n i s c h e r Sagen und U e b e r l i e f e r u n g e n ", sisuks ü l i õ p i lasest autori e n d a P õ lvast k o g u t u d m u i s t e n d i d ja u s k u mused (Põlva nime saamine, katk, puuk, hall, kodukäija, u u s a a s t a ö ö jm.), edasi antud koos kommentaaridega, m i l leks on k a s u t a t u d M.A. C a s treni, Fr.R. K r e u t z w a l d i, C. R u s s w u r m i jt. teoseid a. saatsid H u r d a l e m a t e r j a l i J. E g l o n V ä n d rast ja H. Neus T a l l i n n a s t, a. R. Kallas Väike- M a a r j a s t ja Simunast, Ainson Paistust, J a k o b Kaljo ja Redik P a r r e m Saaremaalt. 2. Oleskutsed. R a h v a t r a d i t s i o o n i suurejooneline k o gumine ongi peamine Hurda t e a d u s l i k u s tegevuses. E t t e v a l m i statud inimesi k ü s i t l e j a t e k s polnud, neid oli v a ja leida ja kasvatada. P a r a t amatus d i k t e e r i s v a j aduse avalikkude üleskutsete k audu o r g a n i s e e r i d a asjahuvilisi soovitud v a s t useid andma. O l u d t i n g i s i d selle, mis t e gelikult välja kujunes. O r i g i n a a l a i n e s t i k u kogumise juhtija eelduseks peab olema k õ i g e p e a l t v a s t a v a aine hea tundja, et o s a t a soovitud m a t e r j a l i juurde juhatada. K o gujal o n g i ju vaja teada, mida tahetakse. O m a j a g u sõltub kõik ka k ü s i t l e tava e t t e v a l m i s t u s e s t, a r u s a a m i s e s t ja asjasse suhtumi 2 5

8 sest. P r a k t i k a kinnitab, et v 6 6 r a l on juhul, kui k ü s i t letav o s u t u b t õ r ksaks või s uhtub a s jasse ükskõikselt või k o g u n i eitavalt, raske või hoopis võimatu kontakteeruda. Tuttav inimene suudab k a r i s i d v ä l t i d a ja k e r g e m i n i usaldust võita. V õ i m a l i k k u d e i n f o r m a n t ide lugemise ja k i r jutamise oskuse tase, a j a k i r j a n d u s e k a s u t a m i s e tase (kus ja kui p alju a jalehtede, ajakirjade, k alendrite l u g e jaid) ja m u u d k i o l u k o r r a d ( usufanaatikute tegevus k o h tadel) peavad o l e m a o r g a n i s e e r i j a l e tuttavad. J a k o b Hurt o l i v a r u s t a t u d v a s t a v a informatsiooniga. O r g a n i s e e r i j a ja vastaja (informandi) k o n t a k t i s on veel üks vaheaste - küsitleja-kirjapanija (korrespondent). T e m a s t k i sõltuvad tulemused. Kui k i r j a p a n u pole autoinf o rmatsioon, peab k ü s i t l e j a a r v e stama, et tegemist pole lihtsa vastamisega, vaid vastus on e n a m a s t i m i n g i loomingužanr, m ille meenutamine, s i sseelamine ja e t t e k a n d mine nõuab k ü s i t l e t a v a l t aega. Seda aega tuleb talle a n da. N a g u k i r j a l i k e s t v a s t u s t e s t ilmneb, on H urdal t a i p likke k ü s i t l e j a i d - k i r j a p a n i j a i d olnud r o h k e s t i. H u r t oli hea p e d a g o o g ja oma tööst v a i m u s t a t u d, m i s t õ t t u oskas inimestele ligineda, o m ades visadust ja k a n n a t l i k k u s t er i nevat laadi isikuid töö juurde juhtida ning neid t e gevuses hoida. Kuidas oli meil H u r d a intensiivse tegevuse ajal olukord r a h v a l u u l e k o g u m i s e g a üldse? M i l l i s e d v ä l j a v a a t e d olid p ö ö r d u m i s e l a j a k i r j a n d u s e poole ü l e s k u t s e t e a v a l damiseks ja kuidas h i n n a t a o o d a t u d vastuste kvaliteeti? R a h v a l u u l e s ü s t e m a a t i l i n e k o g u m i n e algas a., kui Hurt t ö ötas Tartu g ü m n a a s i u m i õ p e t a j a n a ning "Eesti P ostimehe" toi m e t u s e liikmena. Siin tekkis tal mõte kats etada üleskutsetega. H u r d a t e g e v u s e algul p o l n u d s e l lise 'm e e t o d i g a veel h a r j u t u d ja üleskutse efekt oli väike. O m e t i ei h e i d u t a n u d see Hurta. Ta hakkas s ü s t e m a a t i liselt ja suure j ä r j e k i n d l u s e g a p r o p a g e e r i m a rahvaluule k o g umist kui ü l d r a h v a l i k k u üritust ja v a s t u t u s t t u l e v i k u ees. A b i l i s t e h a n k i m i n e rahva h u lgast näis talle ainsa v õ i m a l u s e n a v a n a v a r a k a d u m i s e s t päästa. Pöördumise tüüpe on ü l d j o o n t e s kolm: 1) f r o n t a a l n e üldine a v a l i k pöördumine; 2) e r i t e e m a l i n e avalik p ö ö r dumine. M õ l e m a d o n m õ e l d u d a n o n ü ü m s e l e vastajale (vastab, kes soovib, keda selleks on s u u detud veenda); 3) a n keet (t s i r k u l a a r ), m õ e l d u d ' t e a d l i k u l e v a s t ajale p i i r atud teemal. K ü s i t l e j a peab teadma, m i d a ta tahab, ja seda siis ka ü l d a r u s a a d a v a l t formuleerima. Informantide puhul on t e g e m i s t v a b a t a h t l i k k u d e vastajatega, kes oma teadmisi k ü s i t l e j a i l e suuliselt jagavad. Neile peab selge olema, m i d a tahetakse. Mõni on oma andmed ise kirja pannud. Oli vaja k a s u t a d a ka e r g u t a v a i d vahendeid, e riti ü l e s k i r j u t a j a t e jaoks. R a h a l i n e tasu tuli kõnesse harva. S e l l e pärast Hurt ja E i s e n ning t e i s e d k i saatsid a b i l i s tele tihti e r a k i r j u ja r a a m a t u i d e r g u tamiseks. Ka a s u tustel ja s e l t sidel polnud p r e m e e r i m i s e v õ i m a l u s i või ei peetud seda siis veel vajalikuks. P ä r a s t p o o l e on k o r r a l d a t u d koguni konkursse. Suureks tasuks k o r r e s p o n d e n 6

9 tidele o l i nende saadetud t e k s t i d e ä r a t r ü k k i m i n e mõnes v ä ljaandes, nagu E i s e n seda u l a t u s l i k u m a l t p r a k t i s e e ris. T a s u n a v õ e t i ka nime a v a l i k u s t a m i s t aruannetes. Hurda a r u a n d e i d k o g u m i s t e g e v u s e s t t u l e b võtta ü h tlasi kui l i s a i n f o r m a t s i o o n i kanalit k o r r e s p o n d e n d i l e. Hurda e e smärk oli r a h v a t r a d i t s i o o n k o g u ulatuses k o k k u s a a d a, s ä i l i t a d a, k õ i g i nõuete järgi korraldada, registritega v a r u stada, et igal vajajal o leks võimalik teemakohast a n d m e s t i k k u k e r g e s t i t äies ulatuses kätte saada. Kuldseks reegliks kujunes: rahvaluule kogujal pole lubatud midagi omapoolset lisada ega tekste ukstöik millises suunas meelevaldselt muuta. Sel a l usel suutis Hurt o m a k a a s t ö ö l i s i t u l e m u s l i k u l t kasvatada. Esimene meile t r ü k i s õ n a s t teada üleskutse ilmus J.H. Rosenplänterilt. Ta oli mu u d e žanride hulgas üles k i r jutanud ka 72 m u i n a s j u t t u eestlasist õpilastelt. Osalt o lid õpilased need ise kirja p a n n u d a. S e letuse selle kohta andis a v a l d a j a "Beiträges". Seal leidub ka üleskutse: kas ei t a h e t a k s m u j a l g i eestlaste muinasjutte koguda. K o g u j a t e n a pidas R o s e n p l ä n t e r silmas a r v a t a v a s t i haritlasi /5/, sest kes siis m u u "Beiträget" l u g e s. K uressaare K i r j a n d u s e Selts kogus m a t e r j a l e oma Seltsi liikmetelt m ö ö d u n u d sajandi k o l mandal kümnendil t s i r k u l a a r i d e vahendusel, mis on säilinud. S ä i l i n u d on ka käsikiri, mis s i s aldab r a h v a a s t r o n o o m i a - a l a s e i d sõn a s e l e t u s i / 6 /. E r i t e e m a l i n e üleskutse ilmus K r e u z w a l d i l t 1843.a. k ogus "Sippelgas" I: "Üks küsimine". Kahe lausega pöördutakse selles e e s t lasest l ugeja poole p a l v e g a t e a t a d a Õ p e t a t u d Eesti Seltsile, kas leidub r a h vasuus veel e n n e m u i s t s e i d jutte ja r e g i v ä r s s e /7/. Nagu Rosenplänter, on k o l l e e g i d e ja õ p i l a s t e abi k a s u t a n u d ka A.H. Neus, kes koostas oma l a u l u k o g u trükis ilmunud laulude kopeerimisega, millele lisas omaenese k o g u t u d või oma õ p i l a s t e l t s a a d u d regilaulud /8/. K a a s t ö ö l i s t e s t üks, Karuse k o o l m e i s t e r J a a n Johanson, on k i r j u t a n u d üles r o h k e m g i laule, mis tema p ojapoja kaudu läksid H u r d a kogusse /9/. A n k e e d i m e e t o d i l pöördus Õ p e t a t u d E e s t i S eltsi poole selle liige saksa e t n o g r a a f dr. J.W.E. Mannhardt, v a jades andmeid oma usundi- ja k o m b e l o o l i s t e u u r i muste " U r k u n d e n b u c h d e r V o l k s ü b e r l i e f e r u n g e n " jaoks. V a s t a t a paluti K r e u t z w a l d i l kui eesti r a h v a u s u n d i ja -kommete p a rimal tundjal. Vastus on trükis ilmunud '/10/. W. Mannhardt (26.III XII 1886) oli G r i m m i d e õ p i l a ne müütide uurija, kes kogus E u r o o p a rahvaste t r a d i t siooni, k o r r aldas a n d m e i d t ü p o l o o g i l i s t e mõistete j ä r gi, nagu W egetationsdäm onen, L ebensrute jm. T e m a peateos on "Wald- und Feldkulte" (1875), E u r o o p a r a h vaste kommete võrdlev uurimus. Tal olid hästi f o r m u l e e r i t u d k ü s i m u sed põhimõttel: "Küsija peab e e l kõige teadma, mida ta tahab." K o gutud m a t e r j a l i s ü s t e matiseeris M a n n h a r d t siin e t n o g r a a f i l i s t e ja g e o g r a a f i l i s t e t u n nuste järgi. " Tarto Kalender" tõi Hurdalt kaks r egilaulu, 2* 7

10 У О Г ЛУ О 1* t. Vorliegende B eitrüge enthaltend Sagen, Ucbcrliefcrungen und abergläubische Vorstellungen der Esten im Kirchspicl F ö l we - - sind nicht Ergebnisse absichtlicher Nachforschung, sondern kurze Aufzeichnungen, die ich gelegentlich unter dem Volke weilend - in mein Notizbiichlcin eintrug und jetzt veröffentliche. W er den W erth ähnlicher Mittheilungen kennt, wird auch die Publication dieser rechtfertigen, wenngleich er vielleicht Einzelnes an meinem Schriftehen auszusetzen haben wird. Gern hätte ich mehr geboten, aber cs war dieses Mal nicht möglich; einerseits waren manche meiner Aufzeichnungen zu bruchstückartig und mangelhaft niedcrgcschrieben, um sic mittheilon zu können, - - andererseits fand ich Gleiches schon anderswo besonders in dem reichhaltigen Commentar des Herrn D r. K r e u t z w a ld zu der Schrift B o e d e r s: D er Ehstcn abergläubische Gebräuche, Weisen und Gewohnheiten mitgethcilt. So musste ich denn ungefähr die Hälfte meiner Bemerkungen fallen lassen. Die Sage über die Entstehung des Namens P ö l w e habe ich als passende Einleitung zum Schriftchcn nicht gestrichen, obgleich sie schon vom Hrn. Pastor S c h w a rtz zu Pölwe im Inlande (Jahrg Nr. 31 Sp. 513 und 514) mitgethcilt worden ist. Daselbst lindet man ausser den zwei Erklärungen, die ich unter dem Volke gefunden, noch zwei andere, die aber beide den Namen ebenfalls von pöliv ableiten. 1 *

11 millest v a e s l a p s e l a u l on eriti huvitav. L a u l u d e s a a t e sõnas üteldakse, et just s e l l i s e i d või analoogilisi laule vajatakse. Niisiis m a t e r j a l i s a amise soov koos n ä i tega, m i d a koguda. Ka e e lmise (1877) a. k a l e n d r i s on t oodud 8 laulu m a t e r j a l i t u t v u s t a m i s e tagamõttega, sest avaldaja lisab s a atesõnas, et ta just s e l l i s e i d kogub ning palub lugejate abi. Laulud o levat p a l j u ilusamad p r a e g u k ü l l a g a m a a i l m a p a i s a t a v a i s t luuletustest. E r i ti pani ta k o g u m i s e s t o s a v õ t u Tartu- ja V õ r u m a a rahva südamele, sest seal on o l d u d kõige t a g a s i h o i d l i k u m rahv a l u u l e a i n e t e k i r j a panemisel. A v a l i k k u s e s esines Hurt r e g i l a u l u d e k ü s i m u s e s j u ba a., kui ta selle aasta 4. v e e b r u a r i l Õ p e t a t u d Ee s t i Seltsi k o o s o l e k u l tutvustas regilaule, mis t e m a k i n n i t u s t m ö ö d a k u m m u t a v a d nende väited, kes ütlevad., et Võru- ja T a r t u m a a rahval ei o l e v a t k i rahvalaule. Teiseks s i s a l d a v a d olemasolevad' laulud ka h u v i t a v a i d keelevorme. Hurt lisab: kui- lauludel polekski luulev ä ä r t u s t, o l e k s i d nad o m e t i v a j a l i k a l l ikas k e e l e u u r i jale / 1 1 / a. ilmus a r t i k k e l " Mõni pilt isamaa s ü n d i nud asjust", kus k ä s i t l e t a k s e k a u g e m a m i n e v i k u eesti rahva elu p eegeldusi, neid juba v a l m i n u d teose e s i m e ses p e atükis /12/. Teos " P i l d i d isamaa s ü n d i n u d asjust" k ä s i t l e b Eesti a j a l u g u kõige k a u g e m a s t m i n e v i k u s t orduajani. Teose a l l i k a n a on k a s u t a t u d ka гй-gilaule, m i t mes kohas t s i t e e r i t a k s e g i neid ja ka k a t k e i d " K a l e v i pojast". Teose käs i k i r i sai valmis a. sügisel,kav a t s e t i a v a l d a d a a. juunis e s i m e s e k s laulupeoks. K o g u tekst t r ü k i t i " E esti P o s t i m e h e l i s alehes 1871, nr Eri r a a m a t u n a sai see ilmuda s i iski alles a., t s e n s u u r i s t e k k i n u d r a s k u s t e t õ t t u /13/;.Tekstis t s i t e e r i t a k s e k o r d u v a l t " K a l e v i p o e g a " ja ka katdikuaegset r e g i l a u l u " N u r g a n a i n e " a. ilmus veel " Palve neile, kes jutustusi isamaa sündinud asjust a r m a s t a v a d " /14/. Selles r ä ä g i b autor oma k a v a t s u s e s t i l m u t a d a kaks eesti a j a l o o alast r a a matut, üks k o o l m e i s t r i t e l e ning laiemale l u g e j a s konnale, t eine k o o l i d e l e ja lastele. Tundes a n d m e s t i k u puudulikkust, palub ta endale s aata lisa regilaulude ja m u i d u g i r a h v a m ä l e s t u s t e alalt. R e g i l a u l u d kavatsevat ta veel o m aette r a a m a t u n a k o m m e n t e e r i t u l t v älja a n d a nime all "Vana Kannel". R a h v a l u u l e k o g u m i s e t ä h t s u s e s t k i r jutas Hurt: "Soome, Saksa ja m i t m e l muul maal a r v a t a k se n i i s u g u s t k o r j a m i s t auasjaks ja m e h e d k o r j a v a d võistu. S o o m lased on s e d a v i i s i suure r a a m a t u k o k k o saanud ja on sel tähtsal S oome r a a m a t u l "Kanteletar" nimi /.../. Nagu põhjaks on mul j о a r v a t a sada laulu käes, mis osast ise korjasin, osast jälle s õ brade läbi m i t m e s t p a igast sain. /.../ Kui v i i m a t i kõik ühte k o k k o saab, mis j o ba t r ü k i t u d ja mis veel k o r j a t a k s e, siis võib v a i d l e m a t a üks n i i s u g u n e "Vana Kannel" v ä l j a tulla, kelle k e r e ja kõmu k õ i g i t i tubli." Siin m a i n i t a k s e e s m a k o r d s e l t "Vana Kandle" nime, eeskujuks, nagu selgub, E. L ö n n r o t i a. i l m u n u d 3 9

12 " K a n t e l e t a r ". Samal ajal ilmus ka artikkel "Mis lugu rahva m ä l estustest pidada" /15/, kus seletatakse, mis m ä l e s tused need on: e n n e m u i s t s e d jutud ja regivärsid, m õ i s tatused, vanasõnad, kõnekäänud, usundiline ja kombest i k u a l a n e informatsioon, m e m o r a a d i d, meie e s ivanemate v aimu ja südame peegel. P a t u s t a k s i m e n ende loojate v a s t u ja j ä ä ksime v õlglasteks t u l e v i k u ees, kui meie neid p a b e r i s s e ei pane. Monel peeglil võib ehk tume p l e k k peal olla, ikkagi tuleb neidki koguda. Meid ei tee see halvemaks, kui ise p uhtad oleme. Nii r õ hutab siis Hurt: ä r g u t e h t a g u valikut, ärgu k a r d e t a g u e b a sündsat kirja panna. Kõik annab t u n n i s t u s t minevikuinimese elust, t e g e v u s e s t, m õ t lemisest. Seda kõike on meil vaja t u n d a /16/. K u n s t i l o o m i n g u n a p a kuvad laul ja jutt ajaviidet ning m e e l e l a h u t u s t, a l a n d a v a d pinget, annavad r a h u l dust. Tõde, mis p e i t u b selles loomingus, on m õ j u v a m vastavalt sellele, m i d a suurema k a n d e j õ u g a kõnealuseid žanre edasi on antud. Meie r a h v a l o o m i n g u t tuntakse ja i m e t l etakse juba Saksa-, Prantsus- ja Inglismaal. E r i ti t u t t a v a k s said Faehlmanni m ü ü t i l i s e d muistendid ja K r e u t z w a l d i "Kalevipoeg" ning "Eesti rahva e n n e m u i s t sed jutud" tõlgete kaudu m i t m e s s e keelde. Väga ilus on vaeslapse-laul, seda ei suuda t ä n a p ä e v a l u u l etaja järele teha. M u i n a s j u t u d tekkisid ajal, millal neis kujutatud o l u k o r d i l o omulikuks ja võimalikuks peeti, sest inimese m a a i l m a p i l t oli kujunenud a n i m i s t l i k u u s k u m u se alusel. " Läheb rahva v a i m k angemaks, teadmine laiemaks ja sügavamaks, t õ u s e b v a i m u h a r i m i n e kõrgemale, siis n i i s u g u s e i d j u t u s t u s i enam k o k k u ei kaarita. Laul ja m u i n a s j u t t on ka p r a e g u head k a s v a t u s v a h e n d i d, a r e n d a v a d m õ t l e m i s t ja fantaasiat, n õnda arutleb Hurt. Sam a s u g u s e i d a r v a m u s i leiame ka K. Marxi teosest "Poliitilise ö k o n o o m i a kriitikast". Marx oskas ja armastas j u t u s t a d a m u i n a s j u t t e ning ütles n ende k u n s t i v ä ä r t u s e kohta: "Ja m i s p ä r a s t i n i m ü h i s k o n n a lapseiga seal, kus ta arenes kõige k aunimalt, ei peaks meile om a m a igavest võlu kui mitte e n a m k u n a g i korduv aste?" J ä r g m i s e a asta k a l e n d r i l e k i r j u t a t u d ü l e s k u t s e g a "Kalendritegija pallep Kalendri lugej it" /17/ peab autor silmas, nagu n ä i t a b ka selle keelemurre, T artu- ja V õ r u m a a rahvast. M i t m e s u g u s t e m uude andmete kõrval palub Hurt eriti r e g i v ärsse, mille eluiga on juba lõppemas. Eelmise aasta ü l e skutse ("Mis lugu...") ei l i i gu t a n u d sealsete eestlaste südant. Hurt lisab, et v a n a v a r a k o r r a s t a t u d ait (populaarseks s aanud H u r d a termin) on varade v a s t u v õ t u ootel. Vahepeal ilmale tulnud Eesti Kirjameeste Seltsi t e g e v u s p r o g r a m m i olulise osa m o o d u s t a b r a h v a t r a d i t s i ooni kogumine. Sellest k õ n e l e b ka H u r d a kiri avakoosolekule. T e i s e l k o o s o l e k u l 30. juunil 1872 Tartus agiteeris Hurt juba isikliku s õ navõtuga, asetades e r i l i se rõhu vanadele lauludele, millel olevat suur hind. Need aitavat t u n g i d a i g akülgselt meie e s i v a nemate e l lu. Oma esinemises loetles ta ka vanu v i l j a k a i d k a a s 10

13 töölisi /18/. K o g u m i s m e e t o d i arengus on väga o l u l i n e lüli eriotstarbeline üleskutse koos t e o r e e t i l i s e pohjendusega, n a gu a. ilmunud " E e s t i r a h v a a j a r aamat" /19/. Seal selgitab Hurt, et vanades t e k s t i d e s ja raamatutes k õ neldakse eestlaste igapäevaelust vähe, sedagi üksnes välistest.nähtustest - Sojast, näljast, or j usest, ebaj u m a l a t e e n i s t u s e s t. R a h v a k o d u s e s t elust, inimeste t ö ö dest, pidudest, e l u k o m m e t e s t, tarkusest, rumalusest, nende v a i m u elust, tõest ja naljast, sest ei leia sa v a n a aja kirjades suuremat midagi". Aga just i g a p ä e vane elu ja tegevus on ü l i v ä g a tähtis. See teave j u hib meid inimese südame juurde. Südant t undes t u n n e me ka inimest ennast. A n d m e i d selleks' a m m u t a m e just rahvasuust. Mis a n d m e d need on? 1. V anad laulud ja regivärsid. 2. E n n e m u i s t s e d jutud. 3. Ebausutembud. 4. Kombed ja viisid. 5. V a n a s õ n a d ja mõistatused. 6.'L a s temängud. 7. J u t u s t u s e d isiklikest juhtumistest. 8. Kjjlutused endisest ajast. Kõik v a j a l i k u d ja t ä h t s a d žanrid. Selles a r t i k k e l - ü l e s k u t s e s pöördus Hurt rahva keskelt pärit a n o n üümse v a s t a j a poole tema o l u k o r d a ja sit u a t s i o o n i iseloomustades: "Sa tead ju palju, sa elad r a h v a seas ja kuuled palju. Sa võid, kui tahad, Eestirahva ajaraamatule õige m i t u p e a t ü k k i k irjutada." a. Riia k o n g r e s s i l p eetud ettekandes t ä p sustas ta p ö ö r d u m i s o b j e k t i s i t u a t s i o o n i veelgi: " Õ p e tatud uurija s eisab seestpidi ja ka v ä l j a s t p i d i enam ehk v ä h e m rahvast kaugel, m i n u k a a s t ö ö l i s e d e lavad te~ set r a h vast, on rahva liikmed, k a n n a v a d suure hulga kogutavaid aineid juba l a p s e p õ l v e s t saadik eneste sees kaasasj k u u levad ja näevad i g a p ä e v uusi asju, võivad k õ i k i d e s s e olemistesse, ka kõige p e e n e m a t e s s e p a i k a desse ja kõige s a l a j a s e m a t e s s e u r g a s t e s s e rahva elus sisse tungida. Neid lastakse e n a masti ilma t a k i s t a m a ta kõigis paigus k e r g e s t i ligi a s t u d a ja võetakse kahtlemata vasta, m i n g i s u g u n e seisuste vahe ei l ahuta neid rahvast, m i n g i s u g u n e õ p e t a t u d mehe nägu ei tee l i h t said k ü l a i n i m e s i araks ega k a r t l ikuks, selge keel ja kõne, tihti sõpruse ja suguvõsa side teevad r u t t u u k se, südame ja suu lahti." /20/. See kõik on siis k o hapealse koguja suur eelis. Ja Hurt v õibki paljude ona k o h a l i k k u d e kaastööliste üle uhke olla. Hu r d a l ei puudu ka t ä p s u s t a v a d julgustused: ärgu kardetagu, kui aganad vilja sekka siginevad. A g a n a t e ga tuleb tegemist nii põllu- kui ka kirjamehe töös. Ä r g u k a r d e t a g u ka v ä i k e s i t e a t e k e s i kirja panna. V ä i kestest suur saadaksegi. K i r j a m e e s t e m a g a s i a i t p a i k neb Eesti K i r j a m e e s t e Seltsis. Selts t a h a b m u r e t s e d a eesti r a hvale täielist ajaraamatut esivanemate elust järgmiste jagudega: I. Vana K annel (regilaulud). II. Vana Tarkus (vanasõnad ja mõistatused). III. Vana Usk (rahvausundiline m a a i l m loodusest, k o s m i l i s t e s t n ä h tustest, t ä h t p ä e v a d e s t jm.). IV. Vana Kombe ( m i t m e s u gused s u h t l e m i s v i i s i d ja' pidulikud s ü n d m u s e d p e r e k o n 3* 11

14 nas ja väljaspool). J ä r g n e b p e a t ü k k i d e lühike k a r a k t e r i s t i k a ning s u g e s t i i v n e lõppsõna. Sel v a n a v a r a v a i m u s t u s e a j aßtul t ekkis veelgi k o gujaid, n õ u a n d j a i d ja k o g u m i s e l e v i rgutajaid. Eriti t u n t i h u v i m i t m e s u g u s t e kitsamate teemade vastu. Olgu lühidalt mõnest a s j a huvilisest. E s i m e n e rahvaviiside k o gumisele k u t s u j a oli A. Grenzstein Üleskutse p e a l k i rjaks pani ta p u l m a l a u l u r e f r ä ä n i "Kaske". Ise oli ta n o t e e r i n u d T a r v a s t u s t ja A u d r u s t k a s k e - v i i s e ning k a sutas n e i d " Kooli laulmise raamatus". Autor i s e l o o m u s tab l ü hidalt r ahvaviise, lisades, et neid saab t ö ö d e l da koorilauludeks. Üleskutse on esitatud k u j u n d i r i k k a s d i a l o o g i s /21/ a. k utsus viise k o g u m a k o m p o n i s t A: Thomson /22/. Ta k i rjutas ka k o o r i l a u l e r a h v a v i i s i d e motiividel a. EKirj. k i r j u t a b Kristjan Raud a r t iklis "Eesti m u i n a s t ö ö s t " : "Laul oli meie esivanemate leivak õ r v a l e, oli ainus v a imutoit." J.M. Sommer pidas 15. n o v e m b r i l 1882 E esti K i r j a meeste Seltsis e t t e kande "Viru e e s t laste endistest pulm a p r u u k i d e s t ". See on d e s k r i p t i i v n e ülevaade Viru-Jaagupi pulmakommetest. Lõpul kutsus esineja s eltsi l i i k m e i d üles o m a p o o l s e t lisa p a k k u m a t e a t a d e s, e t tal o l e vat kogutud J<a ü m m a r g u s e l t 20 0 p u l m a l a u l u /23/. T ä h e l e p a n d a v a kõne pidas E e s t i K i r j a m e e s t e S e l t sis ka Juhan Kunder 1 7. III 1886 teemal "Mõnda E e s t i r a h v a luuletusest" /2 4/. K u n d e r heitis seltsile ette huvi langust v i i masel ajal r a h v a l u u l e kogumises. Esmalt v a j a tavat plaani, mille järgi igamees võiks val i d a talle kõige m e e l e p ä r a s e m a teema, mis m o o d u s t a k s suurest k o g u m i s p l a a n i s t mõne k i t s a m a lõigu. Ta andis koguni omapoolse p r o v i s o o r s e ü l d k a v a ü h e k s a s t peatükist: 1. L a u lud (viis t e m a a t i l i s t rühma). 2. M u i n a s j u t u d (neli r ü h ma). 3. Kombed. 4. M õ i s t a t u s e d ja vanasõnad. 5. K õ n e käänud. 6. R a h vaviisid. 7. R a h v a r e h k e n d u s (tegelikult küll a r v m õ i s t a t u s e d ). 8. M u u s i k a r i i s t a d, m ä n g u a s j a d, mängud. 9. Rõivastus, m a j a p i d a m i n e (jm. etnograafia). K u n d e r kinnitas ühtlasi, et selts peaks a m e tisse p a n e ma v a s t u t a v a k o r r a ldaja, kelle k o m p e t e n t s i kuuluks ka kontakt kogujatega. T a pidas vajalikuks sisse seada pidev a r u a n d l u s ning a utasustamine. L õ ppeks a g i t e e r i s ta e n e r g i l i s e l e tööle, mille k a u du tasuksime osa võlast oma esivan e. Nii sellest kui mõnest m u u s t k i ü l e s k u t s e s t on a m m u t a n u d m õ t t e i d ka Hurt. Samal ajal esines a g i t e e r i v a k i r j u t u s e g a veel J. Jõgever - "Hea nõu k o o l i õ p e t a j a t e l e, k o o l i õ p p i j a i l e ja igale t e aduse sõbrale " /25/. "Saarlase Lisa" 1886 tõi 15-aastase poisi ü l e s kutse " K i r j a l i k u s t v a n a v a r a korjamisest". Autor k r i i p sutab alla laulude i l usaid viise. E esti lauludes r õ h u tab ta eriti võõra rahva loomingule omase r i i m i p u u d u mist, s e e v a s t u on eesti r a h v a l a u l u d e l e omane a l l i t e r a t s i o o n kui p a l j u l o o m u l i k u m ja s ü n d s a m /26/. Siin k i pub mõte õ i g u s t a t u l t K r e u t z w a l d i l e, kes avaldas samu s e i s u k o h t i. 12

15 d a i s s e a a s t a i s s e k u u l u b ka M.J. Eiseni töö algus. Ja. ei sa a n u d t emagi teisiti. T a a l ustas eriotst arbeliste üleskutsetega a. ü l e s k u t s e palub saata talle jutte " E s i v a n e m a t e v a r a n d u s e " teise ande jaoks /27/. R a h v a m õ i s t a t u s i nõudis ü l e s k u t s e "Kas ei või jah" 1886 /28/. P õ h i l i s e l t k a sutas E i s e n H u r d a eeskujusid. Veel enne k u i Hurt jõudis oma s u u r ü l e s k u t s e juurde, pöördus ta taas s p e t s i a a l s e l t setude poole k i r j u tusega "Lühike teadus j.a tähtis palumine" /29/. Siit selgub H u r d a kavatsus välja anda " S e t u - r a a m a t ", m i l lel o l e k s i d järgmised osad: I. Setukeste laulud. II. S e t u keste jutud. III. Setukeste keelemurre. IV. S e t u de elu ja usk. N a g u mujal, e i - p u u d u ka siit selgitus, mi d a v ä l j a a n t a v m a t e r j a l pakub (milleks a b i p a l v e on avaldatud) ja milleks seda kogutakse. Hurt pe a b m u i nasaja t u n d m i s e k s setusid k õ igist e e s t l a s t e s t kõige tähtsamaks. Nad on seni k o o l i h a r i d u s e s t puutumata,kirjaoskuseta. E u r o o p a v a i m u v õ i t l u s e d on n eist p u u t u m a ta m ö ö d a läinud, mitte aga m u u d e s t e e s t l a s t e s t, kes olid E u r o o p a s t p a l j u v a s t u võtnud. Hurt ise on s e t u delt r o h k e s t i a n d m e i d k o g u n u d ja t e i s t e l t k i s e l l e k o hast abi saanud a. andis V e n e m a a T e a d u s t e A k a d eemia s oovitusel Vene h a r i d u s m i n i s t e r D e l j a n o v H u r da l e a b i r a h a uurimiseks E e sti-, Liivi- ja Setumaal. Ta t ö ö t a s k i koos a b i l i s e g a p e a m i s e l t Settis k o l m n ä d a lat. Saak oli rikkalik. S i s e m i n i s t e r T o l s t o i andis kaasa kõiki a m e t i a s u t u s t e uksi avava soovituskirja. Oli põhjust t ö ö t a d a ka P i h k v a arhiivis. M a t e r j a l i jäi pu u d u veelgi, seepärast palus Hurt abi juttude, n a l jandite, k o m b e l o o l i s t e andmete, p a j a t u s t e ja r a h v a u sundi kogumisel. Laule ei lugenud Hurt e n a m e s m a j ä r guliselt vajalikuks, neid oli tal juba viissada. E r i ti vajas ta küll pilke- ja naljalaule. N e i d ei k u t s u tud " k o r r a l a u l u d e k s ", vaid " t s o r t s l a u l u d e k s ". P ö ö r du d a sai seekord võrulaste või S etus t ö ö t a v a t e k i r j a oskajate isikute poole, sest setud o l i d siis veel kirj a o s k a m a t u d. Hu r d a ü l e s k utsete l o o m i n g t i p n e b a. a v a l datud k a h e o s a l i s e s p r o g r a m m ü l e s k u t s e s "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele". E s i m e n e palve t a o t l e b k e e l e a n d m e t e saamist, teine on puht r a h v a l u u l e - a l a n e. Selles julgustab Hurt oma v õ i m a l i k k e kaastöölisi: " M i na v õ i n ette julge olla, et iga e e s t l a n e n õ n d a kauni lisa v a n a - a j a tundmiseks k o k k u võib panna." Ü l e s k u t s e k o o s t a m i s e l on a r v e s t a t u d kõiki o l u l i s i e l e mente a u tori varasemast sedalaadi l oomingust, on k a s u t a t u d sedagi, mida temaga r ö ö b i t i t ö ö t a n u d ü l e s k u t s u j a i l t võis õppida. K ü s i m u s t i k on l i i g i t a t u d kuude detailsesse peatükki. T ä h e l e p a n d a v on eriti u s undi- ja kombelooline osa e r a k o r d s e l t r i k k a l i k u terminoloogiaga. Kogupilt k o g u m i s t i h e d u s e ja - i n t e n s i i v s u s e kohta antakse k i h e l k o n n i t i e e s m ä r g i g a m a h a j ä ä n u d k i h e l k o n d i intensiivsemale tööle õhutada, sealseid a k t i v i s t e k o guma v i r g u t a d a või p a s s i i v s e i d t e g e l a s i ä r a t a d a ja julgustada, õ p e tades neile r a h v a l u u l e v ä ä r t u s t e tundmist. 4 13

16 Siingi pole k o m m e n t e e r i v a t e andmete vajadust eriti a l la kriipsutatud: f u n k t s i o n a a l s u s, laulude, m u i n a s j u t t u de, m u i s t e n d i t e ja m õ i s t a t u s t e k a s u t a m i s e kohad ja t i n g i m u s e d ning üldse nende o l u s t i k u l i s e d seosed; a n d med laulikute ja jutust a j a t e kohta, nende elulood. V a riante ta e riti ei r õhutanud, neid lootis saada p a l j u de k i r j u t a j a t e o l e m a s o l u l nagu iseenesest /30/. K ahjuks pole sellest ü l e s k u t s e s t s e p a r a a t t r ü k k i, vist m a j a n d u s l i k e l põhjustel. Kui läks lahti m a t e r j a l i d e vool Peterburisse, t e k kis v a s t u k a j a n a teisigi ü l e s k u t s e i d ja selgitusi. Nii ilmus r a h v u s r o m a n t i l i s e h õ n g u g a A. K o l d e k i v i (Kitzbergi) lugu k u l d p ä r a n d u s e s t ("Oma Maa" 1888), G. Ois (Gustav Wulff) kirjutas "Eesti vana vara" /31/, mis on nii ü l e s k u t s e kui ka i n f o r m a t s i o o n Puhja noormeeste t e g e vusest ja otsusest k o d u k i h e l k o n d t ä i e l i k u l t läbi t ö ö tada. T eised võtku nende t e g e v u s e s t eeskuju. Sama a a s ta a u g ustis ilmus K.A. H e r m a n n i p õ h i ü l e s k u t s e "Tähtjas p alve ja soov" "Postimehes". "Olevikus" 1889, nr. 22 k õ n e l e b M. Kampmann, kuidas ta oma õ p i laste kaudu T õ s ta m a a l on kogunud m u i n a s j u t t e ja mõistatusi. Oma m e e todi r a j a n u d ta t ä h e l e p a n e k u l e, et õ p i l a s e d p eavad ku u l d u d j u t u s t u s i hästi m eeles ja j u t u s t a v a d neid t i h ti k o o l i i n t e r n a a d i s õ h t u t i m a g a m i s e eel ka teistele. T e m a j u h endite järgi olevat õ p i l a s e d oma v a n e m a d ja t eised vanemad inimesed läbi küsitlenud. S a m a s u g u s e i d ü l e s a n d e i d on andnud ta oma s e g a k o o r i l i i k metele ja leer i l a s t e l e. Kuidas ta i n s t r u e e r i s, sellest loeme temalt: "Et uuema aja sünnitusi mulle kätte ei toodaks, olen ma enne seda igast vanavara sugust sünd-sad p r o o v i d k o r j a jatele ette lugenud ja neid nisuteri a g a natest e r a l d a ma õpetanud." Sel k o mbel olevat ta k i h e l k o n n a tööle rakendanud. V e e l k o r d s e l t esines Hurt Riia k o n g r e s s i eel ü l e s k u t sega, kui saadetiste arv oli juba m ä r g a t a v a l t v ä h e nenud /32/. Kui sugestiivselt mõjus veel Hurda e s i n e mine, o s u t a b ü l e s k u t s e l e j ä r g n e n u d saadetiste arvu jä r s k tõus: a. oli saadetisi 191, juba 396, , et siis taas p i d evalt langeda v i i e k ü m n e piiridesse, l ü n k a d e g a ja a.(vt. tabel lk. 19.) Kõik v õ i m a l u s e d t u n d u s i d juba a m m e n datud, kogujad ei l e idnud enam, mida veel kirja panna. T u l e m a t a jäi Hurda lubadus uusi aspekte avada. Hurt ei suutnud o l e t a t a v a s t i leida midagi olulist, m i l l e g a senist programmi r i k a s t a d a n i n g värskendada. "Vana Kandle" III köide V i l j a n d i k i h e l k o n n a lauludega kadus p r o g r a m m i s t ja Hurda enda huvid k i s k u s i d teda ikka ja jälle Setusse. Isiklikult käis ta seal veel p a aril korral, avastas r i k k a liku r e p e r t u a a r i g a laulikuid, ja v a l m i s k i uus v ä l j a a n ne " S e t ukeste laulud" I - III ( ). See l u i g e laul katkes h a l a s t a m a t u surma tõttu veel enne, kui v i i mane poogen oli k o r r e k t u u r i s t läbi käinud. V ä l j a a n d e c on seega osa tema t e g e v u s e s t o r i g i n a a l i d e g a - m a t e r jali k o g u m i s e s t selle t a g a s i a n d m i s e n i rahvale. Ü h i s k o n d l i k u s eluski tekkis muutusi. Süvenesid rev o l u t s i o o n i m e e l e o l u d, mis t i p n e s i d a. ü l e s t õ u s u s. 14

17 Hurda suhtlemine oma korrespondentidega esmakordsed saatjad korduvad saatjad

18 See sidus inimesi m õ i s n i k e v a s t a s e l i i k u m i s e g a t e g e l i kult ja mõtetega. H urtki pidi kord e esti ja saksa ajalehtede vahel t e k k i n u d p o l i i t i l i s s e p o l e e m i k a s s e s e kkuma seletusega, et m o t i i v i l "Kättemaks sakstele" loodud laul, mis algab värsiga "Oleks m i n u olemine", on ehtne r e g i l a u l ja p e e g e l d a b eesti talupoja s u h t u mist saksa m õ i s n i k e h i r m u t e g u d e s s e e e s t laste vastu n ing m o o d u s t a b k o m p e n s a t s i o o n i sellele. Ta väljendas v ägagi teravalt: saksa m õ i s n i k e teod on eestlaste suhtes " p r a e g u k oledamad, kui meie uneski näha võime "/33/. U l e s k u t s e m e e t o d ütleb kõigepealt, m i d a vajatakse, mis tähtsus on v a j a taval o b j e k t i l ja kuidas a n d m e i d v ormistada. Silmas pole p eetud üksnes käesolevat konkreetset teemat, n a g u on ankeetmeetodi'1, vaid materjal pakub laiemat huvi. Tekst tuleb säilitada (Hurdal on need k ö i d e t u d k ä s i k i r j a d e kogudena, 'sama k i h e l k o n n a m a t e r j a l i d v õ i m a l i k u l t koos). Seda on vaja nii k o n t r ollimiseks kui uue uurimuse jaoks. Vajadus t ä i e n d a vate m a t e r j a l i d e järele või s ü v e n d a v a i d s e l g i t u s i o t sida püsib üha. Hurt arenes pidevalt neid olukordi m õ i s t m a ja vastavalt sellele t ä ienes t e m a g i k ü s i m u s tik, mis t ipnes "Paaris palves". See o l i g i lagi H u r dale, mitte aga lagi üldse. T ä i e n d a v a d järelkorjandused on a n d n u d väga v ä ä r t u s l i k k u a n d m e s t i k k u k i r j as,fotos, filmis-, f o n o g r a a f i r u l l i d e l, h elilindil. T ä n a p ä e val t ö ö t a v a d k o r r e s p o n d e n t i d e võrgud, keda õ p e t a t a k s e k u r s u s t e l ja k i r j a t ä h e kaudb. A n o n ü ü m n e a n d m e t e a l l i kas püsib ikka veel. T ä i e n d a v a l t on lisaks toodud bülletään küsimuste ja aruannete j a o k s - n ing p õ h i m õ t t e liste ja t e o r e e t i l i s t e k ü s i m u s t e s e l gitamiseks - "Rahv a p ä r i m u s t e S e lgitaja", " R a h v a p ä r i m u s t e Koguj a" jm. Peale kursuste k o r r a l d a t a k s e võistlusi, k a s u t a t a k s e premeerimisi. Ka otsene p r o p a g a n d a a j a k i r j a n d u s e s või raadios pole välistatud. R a adio a nnab p i d evalt r a h v aluul e s i s u l i s i t u t v u s t a v a i d seeriaettekandeid. Ei ole põhjust kahelda, et H u r d a töö on o r i g i naalne, v a s t a b antud oludele ning kujunes välja 28 a asta p i k kuses l o o m i n g u p r o t s e s s i s ( ).. Hurt h oidis k o n t a k t i ü l d s u s e g a ka t e oste v ä l j a a n d m i s e puhul Nii t eatas ta a j a k i r j a n d u s e k a u d u a. " Setukeste laulude" t r ü k k i s u u n a m i s e s t Soome Kirjanduse S e l t s i kaudu. Samas palus ta a j a k i r j a n d u s e s veel kord neid, kellel ehk võiks leiduda setude laulude üleskirjutusi, s aata neid talle kasvõi ajutiseks k a s u t a m i s e k s e e l t u leva v ä l j a a n d e t ä i u s l i k k u s e pärast. Pole h u v i t u s e t a lisada, et tal olevat ka eesti v a n a sõnade kogu t e k s t i g a s amuti H e l s i n g i s trükivalmis. J a k o b Hurda poeg Max Hurt kopeeris saadud kogudest välja kõik v a nasõnad. Ka sellele kogule soovis ta v õ i m a l i k k u lisa, m i d a ta saaks v astu võtta kuni a. j aanuarini / 34/. Kus aga on selle ilmumata teose käsikiri? Välja andma pidi selle Soome-Ugri Selts. Oleks lausa h ä m m a s t a v k u j u t l e d a üldiselt nii orient e e r i t u d H u r t a t eiste rahvaste k o g u j a i d ja kogumism e e t o d e i d m i t t e t u n d v a n a, eriti veel Vene G e o g r a a f i a Seltsi ja Õ p e t a t u d Eepti S e l t s i liikme Mannhardti t ö ö d 16

19 Hurt oli kursis ka soomlaste s a a v u t u s t e g a r a h v a l u u l e k o g u m i s ja u u r i m i s e alal. Seal oli kujunemas geog r a a f i l i s - a j a l o o l i n e u u r i m i s m e e t o d, mis nõudis j ä relduste t e g e m i s t k i n d l a m a t e r j a l i alusel. A g a i k k a gi: on oluline vahe, kas on t e g e m i s t teadliku korresp o ndendiga, keda k a s u t a s i d a k a d e e m i a d ja M a n n h a r d t, andmete h a n k i m i s e g a kindlal' t a s e m e l või m a t e r j a l i f r o n taalse kogumisega: kõik k i r j a panna, k õ i k m a a n u r - g a kesed läbi kammida, k ä s i k i r j a d kirtdlas süsteemis säilitada. H u r d a töö sai t u t t a v a k s välismaalgi a. t e r vitas e t n o l o o g i d e k o n g r e s s P a r iisis H u r t a t e m a 50. sünnipäeval. Samal k o n g r e s s i l e sines p r a n t s u s e e t n o l o o g H e n r i C arnoy e t t e k a n d e g a teemal " E e s t i r a h v aluulest" (Le F o l k - L o r e Esthonien), a l u s t a d e s Henriku k r o o n i k a s t ja l õ p e tades Hurdaga, kelle töös ta pidas eriti t ä h t s a k s seda, et materjali kogujaid oli suudetud organiseerida rahva enda hulgast. A i n u l a a d n e nähtus kogu m a a i l m a praktikas /35/. See innustas. Saadud inf o r m a t s i o o n i jagas Hurt a r u a n n e t e ja k i r j a v a h e t u s e k a u d u k o r r e s p o n d e n t i d e g a (4'2). Seetõttu on R. V i i d a lepa o t s u s e d ja h i n n a n g u d Hurda kogumisj ü h e ndite kohta vaid v ä l i s p i n d a r i i vavad, mitte aga o l e m u s t t a b a vad /36/. Et meie t e h t a v t ö ö on i s amaa kohus ja "meie langeme kange laituse alla" t u l e v i k u poolt, kui meie nüüd tööd ei tee n i n g laseme k ä t t e s a a d a v a u n u s t u s e hõlma vajuda - see kõik on n a g u e n d a s t m õ i s t e t a v, m i da ei tarvitse k e l l e g i poolt m a h a lugeda, on s a m a s u gune s i t u a t s i o o n kui ööpäeva vaheldus. Ja kas i n i m e se elus ei leidu küllalt o l u k ordi, kus ta k a h e t s e b m i l l e g i t e g e m a t a jätmise pärast. K i n d l a p l a a n i j ä r gi t oimus H u r d a töö üldse, mitte a inult m a t e r j a l i d e kogumine. T u t v u g e m vaid t e m a b i o graafiaga. Plaanipärasust kui inimese v a j adust ei saa kus a g i l t peale võtta, see on juba i n i messe programmeeritud. Seda t a järgib sundimatult. Ka k i h e l k o n d l i k p r i n t s i i p k u j u nes e n d a s t m õ i s t e t a v a l t, kuigi M a n n h a r d t i "Gau bei Gau, Ort bei Ort" sedagi meenutab. Palju t ä h t s a m on m u i d u g i j ulgustus, mida Hurt sai sellest, et ka mujalpool m a t e r j a l e ja veel m i t m e l viisil koguti. A g a Hurt ei jäänud püsima k i h e l k o n d l i k u p r i n t s i i b i j u urde, eelistas k u l t u u r i p r i n t s i i p i, nagu " S e t u k e s t e l a u l u des", ning k a v atses j ä t k a t a seda Virumaaga. Kuidas h i n d a v a d H u r d a t ö ö d m e i e t eiste d i s t s i p liinide esindajad, eriti seoses eesti k u l t u u r i l o o g a? On p õ hjust v a a d e l d a a k a d. H. K r u u s i sõnavõttu, kus autor summeerib oma u u r i m i s e tulemusi: " R a h v u s l i k u k u l t u u r i teise p õ h i e l e m e n d i - r a h v a l u u l e r a h v u s l i k u m õ t e s t a m i s e ja v ä ä r t u s t a m i s e alal tõusid H u r d a t e e ned veelgi k õ r g e m a l e kui e m a k e e l e k ü s i m u s t e k ä s i t l e misel. Siin on j ä r e l a e g talle a n d n ü d s e llise s u p e r latiivse a u s t u s n i m e nagu " g e n i a a l n e r a h v a l u u l e k o g u j a (W. A n d e rson), ja seda s ugugi mitte põhjendamata. ühtlasi oli Hurt a l g u s e s t peale ka r a h v a l u u l e rahvusliku väärtuse t e a d l i k u m a i d ja l ä b i n ä g e l i k u m a i d hindajaid. M i n e v i k u suhtes oli talle r a h v a l u u l e elavaks t u nnis- 5 17

20 t a ja k e selle kohta, "missugune meie e s i v a n e m a t e l süda rinnus ja meel pääs oli ja kui kaugele h a r i t u d meie nende v a i m u peame arvama". See rahva vaimne v a n a v a r a oli väärt p ü s i m a ka k a a s a e g s e t e ja 'hilisemate sugupõlvede juures kui "kaunis kogu k u l d õ u n u h õ b e v a a g n a t e раа1"у37/. 3. Isikliku propaganda n ä i t e n a ü l e s k i r j u t u s t e s a a miseks võiks olla k i r j a v a h e t u s C.R. Jakobsoniga. 28, okt kirjas üt l e b Hurt, et ta tahab r a h v aluule k o g u m i s t e l avaks m u u t a ning k o g ujate a b i s t a m i seks k ü s i m u s t i k k u koostada, k o g u n i trükkida. J a k o b s o nilt s o ovib ta n õ u n i n g tuge ja v õ i m a l i k u l t ka nende m eeste a a d r esse, k e llest o leks loota k o h a p e a l s e i d kaastöölisi. Ta l oodab o r g a n i s e e r i m i s e s nii kaugele jõuda, et iga k i h e l k o n d oleks k o r r a l i k u l t läbi töötatud, e r i ti l a ulude poolest. Samas k irjas t e a t a b ta "Vana K a n d le" I köite 1. v i h i k u peatsest i lmumisest /38/. Vihik i l muski sama aasta jõulu ja u u s a a s t a vahepeal. 1. m ä r t s i a. kirjas palus Hurt uuesti a i d a ta teda e e s m ä r g i s a a v u t a m i s e k s saada täielik kogu l a u le igas murdes. Iga k i h e l k o n d on vaja läbi töötada, selleks kuluks igasse k i h e l k o n d a leida üks m e e s, "kes n a gu k ä e m e h e k s lööb, et sääl h o o l e g a kõik veel kokku korjatakse ja mi d a g i suurt järele ei jää". Jakobsonilt p a lus t a endale j u h a t a d a Vändra, üldse P ä r n u - p o o l s e i d v õ i m a l i k k e t ö ö t e g i j a i d /39/. Nii visalt ja j ä r j e k i n d l a l t k o putas ta siis u s t e le, kust võis l a h t i t e g e m i s t loota. K o g u jaiks ja v o l i n ikeks valis ta abimehi. K u i a g a J a k o b s o n l u baduse t ä i t m i s i e dasi lükkas, ei p i d a n u d Hurt p a ljuks jälle lubaduse andja südamele k o p u t a d a /40/. Paar aastat h i l j e m g i k üsis ta J a k o b s o n i l t, kes on see n a i s t e r a h v a s, "kes nuku m ä n g u s t Teile kirjutanud. Kas seesama ei võiks Seltsile m õ n d vana laulu m u r e t s e da? N e i u d t u n n e v a d n e i d ju kõige r o h k e m ja kõige ilusamaid. Kui m e i e n ü ü d k õ igest jõust ei korja, siis saame suureks s ü ü d l a s e k s t u l e v i k u silmis. R õ õ m u s t a g u see n e i u ka K i r j a m e e s t e Seltsi." /41/. Kõrvuti m a s s i l i s e k o g u m i s t ö ö g a püüdis ta ikka veel ka omal kulul s u g u l a s i või t u t t a v a i d ü l i õ p i l a s i kogum i s ü l e s a n n e t e g a maale saata a. läkitas ta J o o sep H u r d a H a l l i s t e s s e ja Karksisse, a. neli ü l i õp i l a s t M. O s t rovi, G. J o h a n n s o n i, J. H ä r m s i, M. Koigu Laiusele, T o r m a s s e ja K o d a v e r e s s e, H. P r a n t s u l laskis ta t ö ö t a d a Setus. M. O s t r o v ja 0. Kallas t ö ö t a s i d Kird e - E e s t i s a. V i imane avaldas " E esti Ü l i õ p i l a s t e Seltsi albumis" I m e e l e o l u k a r e i s i k i r j e l d u s e "Jutt neist kahest, kes välja läksid v a n a v a r a koguma". Joosep H u r daga koos käis J a k o b a. veel Setus, aga juba 8. okt a. J o o s e p suri /42/. A i t a b ehk n e i s t k i n ä i d e t e s t i s e l o o m u s t a m a k s mehe a u s t a m i s v ä ä r s e t eesmärgi- ja järjekindlust, eriti m u i dugi seda, et ta oli omad o t s u s e d igapidi läbi m õ t e l nud ja need s u utsid s e e t õ t t u ka t e r a v a l e kriitikale v a s t u seista. 18

21 Kuidas nähtub Hurda kogumise dünaamika tema suurüleskutse ilmumisest , näitab saadetiste ja poognate arv aastati. Aastad Saadetiste arv Postpoognaid Kirjapoognaid

22 4. Üleskutsete vastuvõtt. R o h k e m kui n e l j a k ü m n e aasta töö t u l e m u s e n a o n meie v a ramus 170 paksu käsikirjaköid e t, milles leidub ligi regilaulu, 202 l a s t e laulu, 573 l o o d u s h ä ä l e n d i t, Г005 *m ä n g u k i r jeldust, v a n a s õ n a ja kõnekäändu, m õ i s t a t u s t, juttu, p u n k t i u s k u m u s i ja k o m b e k i r j e l d u s i ning 219 m e l o o d i a t, peale selle veel e t n o g r a a f i l i s i, k e e l e l i s i ja k u l t u u r i l o o l i s i a n d m e i d /43/. -See on o l u l i s e l t Hurda k a a s t ö ö l i s t e vaeva vili. Hurt kogus ka ise algul P õ l v a s, kõige r o h k e m aga S e t umaal 1884-, 1886., ja a. R a h a l i s t abi sai ta vähe, peamiselt Vene h a r i d u s m i n i s t e e r i u m i l t / 4 4 / ja Vene G e o g r a a f i a S e l tsilt /45/. E K m S - i l i k v i d e e r i m i s e l o t s u s t a t i anda " K r e u t z w a l d i kapital" (558 rbl.) ja " S a c h s i k a pital" (38 rbl.) Hurdale eesti v a n a v a r a välj aandmiseks /46/. S uurüleskutse jäi ainult ajalehte, seepärast t u li Hurdal anda k ü s i j a i l e a r u a n n e t e s ja e r a k i r j a d e s k o r d u v a l t samu vastuseid. Hurda e e s k u j u k a s u t a s i d M.J. Eisen rahvaluule, K.A. H e r m a n n r a h v a v i i s i d e, J. Jung a r h e o l o o g i a a n d m e t e, M. Lipp p e r e k o n n a l o o m a t e r j a l i d e, F. Kuhlbars kohanimede, V. Päts kirjamite (mustrite), J. Mändmets lille- ja r o h u n i m e d e k o g u m i s e l (EKirj. 1916, lk. 119). Ka a s t ö ö l ä b i v a a t a m i n e otse k ä t t e s a a m i s e l aitas leitud puudused ruttu k õ r v a l d a d a, s e e t õ t t u leidub t e ma aidas vähe k õ l b m a t u t vilja. V a r s t i a v a s t a s i d u u r i j a d H u r d a kogudes- andmeid, mis sundisid koguni " K a l e v a l a " - u u r i m u s t e t u l e m u s i r e videerima. See oli Hurda r a h v a l u u l e k o g u esimene t e a d u s l i k m õ j u /47/. E r a k o r d s e i n t e n s i i v s u s e g a r e a g e e r i t i H u r d a suurül eskutsele. "Minu palve lõpetus ei olnud a j a l e h t e d e s veel lugejate ette jõudnud, siis h a kkas juba l a hkeid v a s t u s e i d ja ü l e s k i r j u t u s i tulema," (1) rõõmustas Hurt oma esimeses aruandes. Pa l j u d r a h v a l u u l e k o g u j a d l i sasid kaastööle o m a p o o l s e i d ü l e s k u t s e i d ja ergutusi, m i d a Hurt m e e l s a s t i a r u a n d e i s ka ära trükkis. A j a k i r j a n d u s toetas H u r d a taotlusi. Suurüleskutset saatis "Oleviku" juhtkiri, kus üteldakse: "Veel i i algi ei ole nii laialikult ja p l a a n i l i k u l t Eesti vaim u e l u u u rimise k a llal tööd tehtud, n a g u dr. Hurt seda n ü ü d on ette võtnud." A r t i k l i s k o p u t a t a k s e v a s t u t u s t u n d e l e t u l e v i k u ees, e r g u t u s e k s m e e n u t a t a k s e lätlasi, kes h o o l e g a sel alal tööd t e e v a d ja kellest ei tohi m a h a jääda /48/. S a m a s u g u s e i d m õ t t e i d avaldas ka "Postimees". Ja kui Hurda r a h v a l a u l u d e väljaande tähtsust püüti vähendada, astus a j a k i r j a n d u s tema kaitseks välja, t o e t u d e s ka v ä l i s m a a teadlaste p o s i t i i v s e t e l e hinn a n g u t e l e e esti r a h v a l a u l u d e kohta. Näiteks toodi õ i gustatult Karl Bücher, kes oma u u r i m u s e s "Arbeit und R h y t hmus" k a s u t a b k a eesti r a h v a l a u l e t o e s t u s m a t e r j a lina /49/. Bücher oli p r o f e s s o r T a r t u ülikoolis, siis Baselis ja Saksamaa ü l i koolides. Oma osa on m a i n i t u d teosel e esti r a h v a l a u l u d e t utvustamisel välismaal. 20

23 5. Kontakt H u r d a ja k o g ujate v ahel kujunes t i h e daks. " P ostimees" ja "Olevik" a v a l d a s i d detailseid andmeid ja a r u a n d e i d Hurdalt. A l g u l lubas k o g u m i s t ö ö o r g a n i s e e r i j a aru anda igas kuus, t e g e l i k u l t t u l i e s i n e da t ihedamini, vahel kahte või kolme a j a l e h e n u m b r i t läbi v a aruandega. Kokku ilmus a. 155 a r u annet, lisaks üks n u m b r i t a a. k o g u m i s t ö ö kohta k o k k u v õ t l i k aruanne. Ki n d l a s t r u k t u u r i g a aruanded s i s a l d a v a d saatja täisnime, e n a m a s t i e l u k utset või m u u d isiku k o h t a k ä i vat, s a a t m i s k o h t a (materjali t e g e l i k k u päritolu), m i t mendat korda saadab, a n d m e i d l i ikide järgi, h u l g a k i r jutus- voi p o s t p o o g n a t e s, hinnangu, n õ u a ndeid, t ä h e l e panu j ü h t imisi täiendavaks kogumiseks.- A r u a n d e i s l e i dub veel t e o r e e t i l i s i ja t e h n i l i s i selgitusi. Ka d i s k u s s i o o n e või ä g e d a i d vaidlusi, näit. mõiste rahvaluule ümber või p ü üdega E i s e n i t r a h v a l u u l e k o g u m i s e l t k õ r valdada. 'See on üks osa k a a s t ö ö l i s t e k a s v a t a m i s e ja suunamise süsteemist, lihtne., selge, u s a l d u s l i k k u õ h k konda loov ning sugestiivne. Sel v iisil s u u d e t i g i r o h kel arvul k o g u j a i d tööle vaimustada. Oma k i r j a d e s a n navad k o r r e s p o n d e n d i d Hurdale ka o m a p o o l s e l t n õ u ja es i tavad suunavaid küsimusi. Et e t t evõtet pidevas huvide fookuses hoida, a v a l das ta m i t m e s u g u s t t ä i e n d a v a t i n f o r m a t s i o o n i ajakirjanduses kogumise seisundist v a n a v a r a korjajaile (Olevik 1896, nr. 30), v a b a n d u s i aruannete h i l i n e m i s e pärast (Eesti P o s t imees 1894, nr. 3), palve läänlastele abiks olla v a n a v a r a k o r j a j a i l e (Postimees 1889, nr. 51). 6. Andmed saadetiste juurde. Ju h e n d i t e s ei nõua Hurt k ü s i t l u s o b j e k t i nime, vanust ega seda, kust materjal on ku u l d u d või õpitud, l a uliku või j u t u staja lühikest k a r a k t e r i s t i k a t ning ü l e s k i r j u t a m i s e aega ja kohta (viimane selgub e n a m a s t i isegi). 7. Kogumistöö eesmärk on teaduslik a. ü l e s kutses lubas Hurt k a a s t ö ö d p r u u k i d a "kasulikult ja t e a duslikult". Sellest m a t e r j a l i s t leiab oma osa keeleteadlane, mütoloog, teoloog, k u l t u u r i l o o l a n e, p s ühholoog, poeet ja k u n s t n i k /50/. Lisaks v õ i m a l d a b k o g u t u d a i nestik meie e s i v a nemate elu t ä i e l i k u l t ja ilmekalt mõista ning ajaloo t u n dmist kindlustada. Ja veidi hiljem: "Mida e n a m materjali, seda k e r g e m ja s u urem on pilt vanast ajast, mida valmistame." (4). Eestlaste elu ja ajalugu v a l g u stavat ainest r a h v a l u u l e s nägi Hurt juba varem, p i k emalt räägib ta sellest a. ü l e s k u t s e s /51/. Seal nimetas ta r a h v a m ä l e s t u s i e l avaks a j a r a a m a tuks. "Kroonikad on l ü n k likud ja e r a poolikud," k o n s t a teeris Hurt. Nad ei k ü ü n d i v a t kõike v a l g u s t a m a, eriti paganlusest ei tahtvat nende k i r j u t a j a d m i d a g i teada ja orjastatud rahva elu ei huvitavat neid hoopiski. S e e vastu "paljo sest, mis s e d a v i i s i ü l e s k i r j o t a m a t a j ä ä nud, elab veel r ahva m ä l e s t u s t e s, ja h o olsad o t s i jad võivad säält veel m i t u lisa a j a r a a m a t u l e kokku s e a da". M i n e v i k u m ä l e s t u s i sisaldavad jutud, laulud, v a n a sõnad, m õ i s t a t u s e d ja kombed. E s m a k o r d s e l t meie t e a d u 6 21

24 ses juhib Hurt t ä h e l e p a n u k o mmete osale r a h v a l u u l e a j a loos ja k o m b e õ i g u s e t ä h t s u s e l e /52/. A j a r a a m a t u lubas 1:a lõpuks ise k o o s t a d a /53/. E e s m ä r g i k s seadis ta kõik k i h e l k o n n a d ses osas läbi töötada.' Hurt ei i d e a l i s e e r i n u d m inevikku: "Oleme meie oma eloga nüüd paremale järjele jõudnud, siis mõistame, v a n a a j a puudusi ära tundes, v i s tist ka omast paremast ja t ä i e l i s e m a s t järjest suuremat lugu p i d a d a..." /54/ a. üleskutses "Palve n e i le..." soovis ta r a h v a m ä l e s t u s i populaarse ajalooülevaate "Isamaa s ü n dinud asjost" jaoks. L aulud plaanitses ta t e r v i k u n a välja anda p e a l k i r ja all "Vana Kannel", nii n a g u s o o m l a s t e l on "Kantelet a r ". Selleks o l e v a t k i käes juba 100 laulu, mis on t e m a enda ja sõprade kogutud. T a g a s i h o i d l i k u s t kavatsusest kujunes s u u r e j o o n e l i n e r a h v u s v a h e l i s e k a a l u g a t e a d uslik t e k s t i v ä l j a a n n e. Ko g u t u d tekste võib kasutada ka e s t e e t i l i s t e l e e s märkidel. Rahva k u n s t i l o o m i n g seda ju ongi. Rahvamälestised on " sagedaste väga kaunid kuulda ja sellepärast üks lõbus ajaviide ja mõnos meele lahutus". K o l m a n d a k s - r a h vamäl estuste p e d a g o o g i l i n e v ä ärtus on "pisukesi lapsi teravaste tähele panema ja mõtlema harjotada". Seda s u u davad eriti m u i nasjutud ja muistendid. LSpuks on "mitmes seisuses ja amme tis rahva mälestuste igapoolist tundmist väga v a ja ", ka inetu ja k a h j u l i k u t u n dmist, sest n e e d k i k õ n e l e v a d m i n e v i k u s t ja n ä i t a v a d tarbe korral, mida r ahva t e a d v u s e s t vaja v ä l ja j u urida /55/. U l a t u s l i k u m a i d uurimusi ei ole Hurt saadud ainese põhjal kirjutanud. Oma t ä h e l e p a n e k u i d a v aldas ta l ü h e m ates kirjutustes, eriti aga ettekandes Riia kongressil Seal piiritles ta ainet, nimetas seda r a h v a m ä l e s t u s e k s ja pärandiks, m i d a jagas lauludeks, juttudeks, v a n a s õ nadeks, m õ i s t a t u s t e k s, kõnekäändudeks, kohanimedeks, k o m m e teks, uskumusteks, n õ i d u s s õ n a d e k s, arstimiseks, l a s t e m ä n g u d e k s ja naljanditeks. See on r a h v a t e a d u s e. folklor, vene фольклор. Laulude v a n useks arvas ta umbes 1000 aastat. Samas iseloomustas ta laulude liike ja nende su h t eid soome lauludega. Mõlema rahva laulus olevat ühist algupära. K o g u n e n u d rohked v a r i a n d i d aitavad selgitada r a h v a l o o m i n g u levikut ja rändu. Niisiis juba v a r i a n t i d e tähtsuse ja nende k o g umise mõtte allakriipsutamine. Veel r õ h u t a b Hurt üleskirjutuste p ä r i n e m i s e tähtsust e s i m e sest allikast, s.o. otse rahvasuust. V a r i a n t i d e k a s u t a mise k ü s i m u s t e g a t e g e l e v a d t õ s iselt ju s o o m lased (vt. p. 28), kelle t e gevus avaldas m õ j u ka H u r d a l e v a r i a n t i d e s u u remal t ähtsustamisel. 8. Algdokumendid. Hurt otsustas saadud materjali säil itada a l g d o k u m e n d i n a ka pärast m a t e r j a l i äratrükkimist. S e l l e p ä r a s t nõudis ta k i r j u t a m i s t t i n d i g a (9). A l g d o k u m entide s ä i l i t a m i s e nõudest ei olnud kinni pidanud m i t med v a r a semad töömehed, k elle kogudest on m õ n d a g i k a o t si läinud. Nõnda ka Eiseni omi. 9. Mida koguda. Hurt palus "igasuguseid r a h v a m ä l e s tusi ehk vana vara, mis e s i v a nemate elust t u n n i s t u s t arin a v a d, p a b e risse panna". Olgu teade kuitahes väike, pa- 2 2

25 rajas paigas võib see n a g u k i v i k i l l u k e m ü ü r i s i l m t i n g i m a t a v a j a l i k pila (9). Õ p e t l i k u d on m õ n e d m e t o o d i l i s e d juhatused. Kaastöö tegija p a n g u paberile, m i d a ta juba ise teab, võib ka m õ n e s s e liiki eriti s ü v e nedes lisaks küsitleda. E e s õ i g u s e annab Hurt h ä ä b u m i s e l o l e v a i l e v a nadele lauludele, s e e t õ t t u on k o g u m i s e g a eriti kiire (29). "Uuema aja. v a i m on neile suretavaks katkuks saanud"(1882. a. üleskutse). Kui l aulik ise oma l a u l u v a r a tahab kirja panna, siis t e h k u ta seda (57). H e a d allikad k i r j u t a t a gu tingimata t ü hjaks (65; 80). See on eriti hinnatav met o o d i l i n e nõue. 10. Laulikud ja jutustajad. T ö ö t a d e s a. suvel ja sügisel P e t e r b u r i g e o g r a a f i a s e l t s i t o e t u s e l Setumaal Helbi ja K o l o v i n a külas, kohtus ta seal r a h v a l a u l i k u Miko O d e, M a r t i n i Iro ja T a t j a n a K o n d r a t j e v n a g a. A r u a n n e t e s iseloomustab Hurt lühidalt ka l a u l i k u i d (141; 143), k e l le kohta ta v a r e m andmeid ei nõudnud. M u i d u hindas Hurt kõrgelt laulikute ja j u t u s t a j a t e osa r a h v a l u u l e ajaloos. Laulikute elulugusid kasutas ta " Vana Kandle" II k öites (1886 ), sest J. Bergmann, k e l l e l e kuulub 61 protsenti selle väljaande üleskirjutusi, on lisanud a n d m e i d l a u l i k u te kohta, nagu tegid areldi m õ n e d teisedki. 11. Hurda kaastööliste haridus ja kutsealad on m i t m e k e sised, nagu ü l e s k u t s e g i pidas silmas kõiki, "kes iganes oskavad sulge peos hoida." Kõige r o h k e m leidus siiski k o o l i õ p e t a j a i d ja vähese h a r i d u s e g a t ö ö i n i m e s i maalt. Koolmeistreilt o o d a t i eriti palju, sest eeldati, et nende silm seletab paremini hea ja halva vahet (56). P. R u ga kui põllumehe poole pöördus Hurt sõnadega: "Loodame, et o m e t i veel m õ n i k o r d aega saate adra a semel ka sulge kätte võtta ja v a n a v a r a põldu h a r i d a. " (55). " S u urema h a r i d u s e g a mehed" ei võtvat k o g u m i s e s t k ü l l a l d a s e l m ä ä ral osa (9). H urda k a a s t ö ö l i s t e k u t s e a l a d e s t puudub veel d e t a i l s e m statistika, osa isikuid on n i m e l i s e l t k i n d laks tegemata. R. V i i d a l e p p a n n a b a. k o h t a j ä r g mise pildi: 48 k o o l i õ p e t a j a t, 5 ü l i õ p i l a s t (G. Seen, 0. Kallas, P. B irkenthal, J. J änes, M. Ostrov), 3 s e m i n a risti ja g ü m n a s i s t i (M. Kampmann, J. Trull, A. Tombach), 2 pastorit (M.J. Eisen, V. Reiman), üks kirjanik (E. Aun), 1 t e a d l a n e - d i l e t a n t (J. J ung), 2 k a u p m e e s t, 1 k o h a o m a nik /56/. Selline suhe ei k e h t i s iiski kõigi a a state k o h t a. 12. Korrespondentide poole pöördumise viis. K o g e m u s t e g a p e d a g o o g i n a suutis Hurt h u l k i tööle virgutada. P s ü h h o l oogiliste t e g u r i t e n a a i t a s i d kaasa v e e n d u m u s töö t ä h t susest ja vajalikkusest. P ö ö r d u m i s t e s on p a l j u k o h a l i kele oludele ja v õ i m a l u s t e l e viitamist. Kohapealsel ülesk i r j u t a j a l on suuremad v õ i m a l u s e d kätte saada koguni h a ruldasi andmeid, mis e n a masti ei õ n n e s t u a j u t i s e l t k o guma tulnul. Pidevalt rõhutas Hurt m a t e r j a l i t u n d m i s e vajalikkust, juhatades samas i n s t r u e e r i v a t e ü l e s k u t s e t e juurde. Seda tegi ta eriti siis, kui saatjad ei o l n u d õ i g e i d asju kirja pannud (14). Iga töötaja isiklikku osa r õhutades pääses ta neile ka lähedale. J. R e h b e r g i p o o le pöördus ta a.: "Ikka v ä s i m a t a ja virk. Soovime 6* 23

26 igas ausas töös seda Teile jäädavaks omanduseks." (25). Ja pisut hiljem: " H a ljala k i h e l k o n d saab v a n a v a r a töö poolest esimeste hulgas seisma ja Teie osa sest saab a g aramas aus olema." (99). Vähemalt laulude poolest ongi H a l j a l a seda, jättes tahapoole k o g u n i Setumaa. A r u a n d e d lõpetas Hurt tihti sõnadega: "Soovime, et see saatmine mitte viimaseks ei jääks." "Ehk tuleb veel m õ n d a meele, mis noores põlves k u u lsite ja nägite." "Täname ja loodame, et ka tõisi t e g e v u s e l e äratate." Hurt taotles inimesi m i t m e t i ergutada, k a s u tades l i g i p ä ä s u s i l l a n a nende huvisid ja kalduvusi. Otto Grosss c h midti O t e päält tänas ta kui e e s k u j u l i k k u energilist noort (25). Ü l i õ p i l a s e d J. Arro ja J. S i t z k a k o g u s i d Saardes, " p r u u k i s i d seega oma p r i i a e g a tulusalt". Et teistele m õ j u avaldada, peab neid h ä s t i t u n d ma, nende elukorda, nende arusaamu, h arjumusi, kombeid See annab võimaluse m õ j u s a l t läheneda. T u l e b v a l i t s e d a ka oma v ä l j e n d u s t e üle. Tuleb tunda elavat keelt selle f r a s e o l o o g i a g a ja k õ n e l d a vabalt. Hurt ei jäta k õ rvale p r a k t i l i s e keele p s ü h h o l o o g i l i s t mõju, mida vaja t u n d a (88) p a l j u d e l elualadel. Hurt summeerib: rahva keel cn t e m a m e e l e l a a d ja v aimse elu kõige selgem peegel. I n d i v i d u a a l n e lähenemine annab a lati p a r e m a i d t u lemusi kui ametlik. 13. Tööleergutamiseks koputas Hurt iga v õ i m a l i k u k a a s t ö ö l i s e s ü d a m e t u n n i s t u s e l e ja v a s t u t u s e l e t u l e v i k u ees, sest t u l e v i k võib kas k iita s aavutuste eest või s ü ü d istada hooletuses või hoolimatuses. Riia k o n g r e s sile soovis ta m i n n a peremehe-, mitte p o p s i t u n d e g a ("Hüüdja heal"). E e s t l a s e d ei tohi olla h a l v e m a d ega t u i memad lätlastest. 30 aastat v a r e m oli samal v i isil juhtinud lätlaste t ä h e l e p a n u e e s t laste tööle nende viljakas r a h v a l u u l e t e a d l a n e, t o llane noor T a r t u ü l i õ p i l a ne Kr. Barons. 14. Hinnangud kogujate tööle. Hurt püüdis igaühe tööd õ iglaselt h i n nata, k a r t m a t a ka õiglaselt p u udusi kätte näidata, ja k õ igile anda j õ u k o h a s e i d t ä i e n d a v a i d ü l e s a ndeid, j agada t e e n i t u d tunnustust. Vahel tuli samaaegselt kiita n i n g laita. Nii oli T. T e t s m a n n i g a Vändrast: " T uleb tugevaste tuulutada, aga jääb ka teri järele" (69). Väggi korjandus o levat hoolikalt tehtud, murdes ü l e s k i r j u t a m i s e t õ t t u m u u t u b tulemus kaheli v ä ä r t u s l i kuks (97). J. L i l i e n b a c h i s t üteldakse: "Ikka peenike ja terav ü l e s k i r j u t u s nagu ennegi, ehk veel enam. N i i s u gune töö annab ü h tlasi iii ja tulu" (92). M. Ilves on saatnud küll ainult l a u l u f r a g m e n t e, aga needki on t e a d usele t ä htsad (96). N. Heegi sisult m i t m e s u g u s e d l a u lud m o o d u s t a v a d v ä ä r t u s l i k u u u r i m i s m a t e r j a l i (2). Jaan Sandra kõrval tõstetakse esile H. Prantsu: "Ma teen t ema ü l i t ä h t s a l e ja r o hkele m a t e r j a l i l e iseäralise uue mapi. N i i s u g u s e l m e h e l peab oma ait olema." Igasse k i h e l k o n d a sooviks Hurt sellist tublit kogujat (5). S ü nonüüme n a g u vana kuld, vana hõbe ja laulukannel v a n avara i s e l o o m u s t a m i s e k s k a s u t a t i r o h k e s t i veel kaua pärast Hurta. 24

27 15. Tasu rahas sai Hurt oma k o r r e s p o n d e n t i d e l e saata harva, sedagi väga vähe, nagu m ingi e r i p r e e m i a na. Seesuguse p r eemia osaliseks on saanud muude h u l gas H. Prants. Hurt läkitas oma p a l judele k a a s t ö ö l i s tele t änukirju, vahel hea t ö ö t u n n u s t u s e n a ka o m a r a a matuid, "Vana Kannelt" ja "Setukeste laule". J a k o b Jagomann Räpinast olevat E K m S - l t saanud väikest tasu /57/. J o o s e p Hurt töötas s t i p e n d i a a d i n a S a n g astes / 5 8 / a. suvevaheajal saatis Hurt v ä ikese r e i s i r a h a g a v a rustatud ü l i õ p i l a s e d M. Ostrovi, G. Johannsoni, J. Härmsi ja M. Koigi k o g u m i s ü l e s a n d e g a Laiusele, T o r m a s s e ja Kodaveresse /59/ a. Riia k o n g r e s s i e ttekandes väitis Hurt, et kogumise peale on ta k u l u t a n u d ü h t e ko k k u 800 rubla, mis töö m a h t u arvestades on pisuke summa. E n a m i k k a a s t ö ö l i s i ei n õ u d n u d k i tasu, r a h u l d u sid sellega, et said suure ürituse k o r d a m i n e k u l e k a a sa aidata, et nime mainiti, ja mõni lootis oma nime t r ü k i t u d teksti juures lugeda. S e e p ärast on Hurdal õigus mainida, et leidub inimesi, kes " ilma kõige p a l ga o t s imata" a a s t a i d otse sipelga usinusega ja m e s i lase h o o l e g a v ä s i m a t a teri ön kokku kandnud. Ta s o o vis neilt saada ka fotosid, et oma a b i l i s i saaks ka "silmnäost" näha /60/. Leidus suurte v a s t u t e e n e t e nõudjaidki, keda r a h u l d a d a ei saadud ja kellele tuli ära ütelda. Võimalust m ö ö d a on. ta kõigi soove siiski arvestada püüdnud. Mart V a s s u s e l e T a r v a s t u s s e kirjutas ta: "Mul peaks üks iseäraline kontor olema oma i s e äralise ametiisikuga, et n i i s u g u s e i d palumisi täita." Tuleb siis vahel väga i m e l i s i soove, millest saaks pika nimestiku, aga "ühest härjast m itut nahka ei saa" (122 ). 16. Kogumistihedus /61/. K o r r e s p o n d e n t i d e p a i k n e mist ja m a t e r j a l i d e saabumist k u j u t a v a d kaardid ja d i a g r a m m i d näitavad, et ühed k i h e l k o n n a d on tihedalt l äbi kammitud, teistes leidub v a evalt kogujatki. H u r da töö algul tuli eriti vähe a n dmeid Lääne- ja J ä r vamaalt, h a l v a s t i e s i n d a t u d olid ka Saare- ja Hiiumaa. Aruannetes leidub tagant l ü kkava sisuga m ä r k u s i ka nende t e r r i t o r i a a l s e t e alade kohta, kus k o g u m i n e siiski käib, o n aga s e g avaid lünki või on loota h u v i t avaid, aga vähe m ä r g a t a v a i d andmeid. Mõned m a a k o n n a d on p i deva t ä h e l e p a n u keskuses, näit. Võru- ja Hiiumaa. V a hel tuli H urdal julgustada: ärgu h ä i r i g u seegi,et k o hal keegi juba töötab a. üleskutses r ü h mitas Hurt kihelkonnad kolme tunnuse alusel: 1) kus on k o g u t u d eriti hoolsasti; 2) kus on k o gutud vähemal määral; 3) kus üldse või peaaegu polegi kogutud. Viimased a ndmed märkis ta r a s v a se kirjaga. Erilist huvi tekitas veel A l u t a g u s e kui seni ü l d se kehvalt esindatud ala (2). Kui Soome Kirjanduse Selts saatis ü l i õ p i l a s e d Simmi ja Haho sinna töötama, andis Hurt neile oma aruandes kaasa sooja soovituse (14). S o o m l a s e d olid sellest alast eriti huvitatud. Ja kui Hurt k a v atses seal m o o d u s t a d a k u l t u u r i r a j o o n i, 7 25

28 Hurda kaastööliste paiknevua ч) 1 V ( l* /*\ t 1 Ä *> %\ \ w (!**) r-' t c K H Ha - A 7 Hl Lä - 4 Sa - 4 Pä - 2 n 8 Vo - 1 As - 70 Tt - 20 Ed. Laugaste 1966

29 na g u ta tegi seda "Setukeste laulude" a v a l d a m i s e g a S e tus, soovisid s o o m l a s e d t u t v u d a ligemalt selle Kirde- Eesti laulumaterjaliga. Kogumise i n t e n s i i v i s t a m i s t soovis ta veel S u u r e - J a a n i s, Saardes ja U r v a s t e s (5). Hiiumaad nimetas ta K u n g l a m a a k s, kust v a n a v a r a võivat l a u sa laevaga välja v e d a d a (5). Karl R u u d i t e g e v u s t p o s i t i i vselt mainides pöördus ta Helme, H a l l iste, Karksi, lõpuks kogu L õ u n a - V i i j a n d i m a a poole, et " m u l k i d e k a n nel v a l j u h a a k e g a kõmaks" (6). 17. Tekstide autentsus. T e k s t i d e ü l e s k i r j u t a m i s e kohta esitas Hurt v ä ä r a m a t u i d nõudeid: t e k s t i d o l g u t ä p sed, m i d a g i ei tohi m uuta, l isada või ära jätta. Ei tohi ilustada, nagu k a hjuks on teinud m õ n e d m i n e v i k u s u u r mehed, pida des selle v ä i t e g a silmas ka Kreutzwaldi (188& a. üleskutse). L a u l u t e k s t i d p a n d a g u kirja laulmise või d i k t e e r i m i s e järgi. Sama k e h t i b vanasõnade ja m õ i s t a tuste kohta. A inult m u i n a s j u t u d r i n g l e v a d suulises traditsioonis vabas vormis, n e n d e g i n o t e e r i m i s e l ei tohi k i r j a p a n i j a informandi suulist t e k s t i mingis suunas muuta. Pole aga juttu s õ n a s õ n a l i s e s t üleskirjutamisest. K o r r e s p o n d e n t J. H ü n e r s o n K a r k s i s t küsis a., kas juttude k i r j a p a n e m i s e l k a s u t a d a m i n e v i k u l i s t või o l e v ikulist vormi ja sai vastuseks: "Et meie mitte kunstj uttusid ei loo, vaid vanu r a h v a j u t t u s i d üles k i r j u t a me, siis peavad vanad jutud n õ n d a üles k i r j u t a t a m a, kuda rahvasuu neid jutustab. Enamiste. räägib v a n a jutu vestja ikka minevikus ja olete ka Teie s e d a m ö ö d a väga õ i g e s t i omad jutud m i n e v i k u s paberisse pannud." (101). Hurt nõudis laulude n o t e e r i m i s t küll t ä p s e l t, e t ta aga lubas seda teha d i k t e e r i m i s e järgi, siis on t e k s tides paratamatult väärendusi. L i g e m a i d j u h e n d e i d ei andnud t a u s k u muste ja kommete k i r j a p a n e m i s e kohta. 18. Hurt jälgis teraselt f a n t a s e e r i j a i d ja tekstimuutjaid. J. H ü n e r s o n i õ p etas ta: " Ü l e ü l d s e t u l e t a m e jälle ka siin k õ igile k a a s t ö ö t a j a t e l e meelde, et üksnes see v a n a v a r a teaduse kaalu pääl m i d a g i maksab, mis muutmata rah v a s u u s t üles kirjutatakse. Mis k eegi omast pääst luuletab ehk v anast varast vä l j a ilustab, võib mõnikord õige kaunis olla, aga vanavara see ei ole, v a i d eravara. E r a v a r a meie ei kogu, vaid seda, mis meie e s i v a n e m a d me i l e päranduseks j ä tnud ja mis vana. a j a elust ja olust tunnistust annab." V õ l t s i j a i d ründas ta otse: " Ü l e ü l d se o n t ä h e l e p a n d a v olnud, et kui T a r v a s t u s t l a u lusid tuuakse, siis t o o j a l tihti vana e e s t i kuue all veel uuema aja m u n d e r on, s.o. et l a ulusid on ilustatud. See ilustamine on ikka rikkumine. E n a m i s t e ei või n i i s u g u seid ilustatud laulusid sugugi pruukida. Vanavaral on siis Gksnes täis ja hiilgav hind, kui see vara muutmata paberisse pannakse." (98). T. K u u sikut n oomis ta: "Teil on elav vaim. See t o o b ikka, mis uurijale õpetlik. Aga ta e k sitab ka." (96). Hurt tõrjus v õ l t s i n g u i d t a g a s i t a k t i l i s e l t ja r e soluutselt, mis ü h t l a s i n äitas k o r r e s p o n d e n t i d e l e, et nende töö vastu t u n t a k s e sisulist h u v i ja see v õ e t a k se h i n d a v a l e kaalumisele. Küllap see a s j a o l u tõstis ka 7* 27

30 H u r d a positiivsete otsuste v ä ä rtust ja k oguja enda a u toriteeti. T u l e m u s e k s oli u s a l d a t a v a m m a t e r j a l kui t e ma k a a s a e g s e l kogujal M.J. Eisenil. I m e t l u s v ä ä r s e l t hä s t i orienteerus Hurt eesti r a h v a l u u l e sisus ajal, kus meie r a h v a l u u l e ülevaade oli veel andmata. J ä r e l d u s e d said tulla m u i d u g i tema enda k o g e m u s t e s t ja korrespondentide tööde lugemisest. See hõlbustas tal saabuvat m a t e r j a l i hinnata, a r u andeid k i r j u t a d a ja olulisel m ä ä ral t a b a d a vahet ehtsa ja r i k u t u vahel. Temalt r o h k e m nõ u d a oleks ülekohtune. 19. Trükiallikate ja kirjanduse mõju eest hoiatas k o guja üha. Kuigi sel ajal r a a m a t u mõju oli h oopis v ähem karta kui h i l j e m või koguni praegu, oli see siiski olemas ja k a j a s t u b ka saadetistes. "Kalevipoja" värsse kohtab õige m i t m e k o r r e s p o n d e n d i ü l e s k i rjutustes. Paaril korral kõneldakse a r u a nnetes Manrtteuffeli regilauluvorm i l i s t e s t l a u l u t e k s t i d e s t, näit. k i r j u t a t a k s e J. Liewoh' kohta: " V i imane on tuttav k u n s t l a u l ühest vanemast raamatust, aga nüüd uuemaks rahvalauluks saanud: R avila krahvi "Võtke rõõmsast s i rbid kätte." (6; 32). Seda laulu pakkus r a h v a l a u l u pähe ka M. Veske teoses "Eesti rahvalaulud" I. R a a m a t u t e k s t e saatsid teisedki. J ä m e d a l t toimis k o r r e s p o n d e n t Rõugest, saates H u rdale 14 laulu, mis sõnasõnalt olid k o p e e r i t u d "Vana Kannel" I (82). 20. Kohalik organiseerimine. E K m S - i s avaldas Hurt soovi, et igasse k i h e l k o n d a hangitaks püsiv organiseerija, eriti laulude kogumi s e k s /62/. Seda mõtet kordas ta hiljemgi (11). Nagu oli juttu, t ekkis Puhjas G. W ulffi org a n i s e e r i m i s e l k o g u n i k o h a l i k k u t r a d i t s i o o n i koguvate n o o r m e e s t e grupp, seda soovitas Hurt t e i s t e l e g i k i h e l kondadele eeskujuks (3). Kohalikke k o l l e k t i i v e tekkis ha r v a ja nende töö polnud o o t u s p ä r a s e l t edukas. 21. Murdelisus. Hurt soovis "Paar p a l v i d..." e s i meses palves a n dmeid ka eesti keele m u r r e t e kohta, m i da k a v a t s e t i k a s u t a d a "eesti keele m u rrete raamatu k oostamiseks". "Uks keel saab siis alles t ä i e s t i tutvaks ja selgeks, kui t e m a m u r d e i d ehk k ü lade ja k i h e l kondade kõneviisi hästi t u n t akse." Seega tahab ta t a b a d a k o r r a g a kaht kärbest: m u r d e l i n e ü l e s k i r j u t u s on r a h v a l u u l e t e a d u s e l e v ä ä r t u s l i k u m ja pakub ü h t l a s i a n d m e i d m u rrete uurimiseks. M u r d e k e e l s e k s ü l e s k i r j u t a m i seks leidub esimeses palves ligem juhend. K i h e l k o n n a või v ä i k s e m a m a a - alase üksuse iseloomustamiseks jätkub k a hest p o o gnast (seega 8 lk.), o l g u selleks valitud mingi p i k e m r a h v a j u t t või mitu lühikest. Hurt ise k i r j u tas m u r d e k e e l s e ü l e s kutse " K a l e n d r i t e g i j a p allep lugejit" ja s a a t e s õ n a lauludele " T arto Kalendris" Ü l e s k i r j u t u s t e sisulise a d e k v a a t s u s e nõude kõrval o l i m u r d e l i s u s e nõue H urdal k u s t u m a t u t ä h e l e p a n u o b jektiks juba e s i m esest a r u andest peale. Alles m u r d e l i sed k i r j a p a n e k u d on õiged ja v ä ä r t u s l i k u d, eriti k õ n e k ä ä n u d ja i d iomaatika, " i s e l o o m u l i k u d laused" (1). Murd e p ä rasus pole v ä ärtus omaette, ei ole hea ainult "murrete nägu ja mu n d r i t näidata", vaid ka sisu poolest tuleb l u g ejale p a k k u d a midagi, "mis rahva praegusest ehk 28

31 endisest elust j ä ä d a v a h i n n a l i s t t u n n i s t u s t annab". (4). Aruandes V e n e m a a Teaduste A k a d e e m i a l e, selle A j a l o o ja Filoloogia O s a k o n n a l e 15.XI 1890 rõhutas Hurt k o g u t u d m a t e r j a l i d e m u r d e p ä r a s t ü l e s k i r j u t a m i s t, mis neile lisab väärtust ka keele uurimise seisukohalt. A n t o l o o giasse "Kaks keelt" on jäetud m urdesõnu, sest m u r d e l i - sused neis on meie laulude r ikkus ja meie keele suur vara ja ilu. /63/. 22. Kõnekäänud on r a h v a l a u l u d e k õ r v a l H u r d a lemmikliik. T e r m i n kõnekäänd ise koos mõiste p i i r i t l e m i sega kuulub õ i g u p o o l e s t temale a. avaldas R.Kallas E K m S - i aastaraamatus a r t i k l i "Nuhtlus ja palk k o o lis", k äsitledes peamiselt k õ n e k ä ä n d e ja idiomaatikat peksu kohta. K õ n e k ä ä n u m ä ä r a t l u s t ega ka t e r m i n i t seal ei ole. Oma k o r r e s p o n d e n t i d e l e oli Hurdal vaja k õ n e k ä ä n u m õ istet selgitada. Ta andis a. liigituse: v õ r d lused (tapuaeda n ä i n u d = joobnud)^ pildid (hari l ä heb punaseks); h e l l a s t u s e d (pisikene on suure nurka ajanud = sünnitamine); n a l j a t u s e d (täitapja = pöial; n a h k p üksid jalga saama = r i k a s t u m a ) ; p i l k a m i s e d (Harju h a rakas) (80, vrd. ka 19, 6 9 jm.) See on esimene katse kõn e k ä ä n d u d e t i h n i k u s s e sihte raiuda. Paar aastat h i l j e m f o r m u leeris ta: " K õ n e k ä ä n u d on p i l t l i k u d ü t l e m i s e d ja t ä h e n d a m i s e d " (küljeluu = naine; u r v a p l a a s t e r = v i t s a k a r i s t u s t Toodud ü m b e r n i m e t a m i s e d k a hest sõnast k o o s neva v ä l j e n d i g a m e e n u t a v a d t õ e p o o l e s t skaldide kenning u t. Hurt märkas ka, et k õ n e k ä ä n u d m o o d u s t u v a d m õ n i kord t e r v i k l a u s e i s t : " Minu k ü ü n e d ei hakka e n a m kuhugi poole kinni" (= nõu on otsas). G r a m m a t i l i s e s t t e r v i k likkusest h o o l i m a t a pole k õ n e k ä ä n u d s i s u lised tervikud, nad saavad m õ i s t e t a v a k s laiemas kontektis. T i h t i tuli tal s e l etusi anda ka e r akirjades. Kahjuks pole paljud k irjad säilinud. 23. Meloodiate k o g u m i s t v ä ltis Hurt teadlikult, põhj endades, et ta ise pole suuteline neid kirja panema ega ka nende üle otsustama. K. P r e i s b e r g i l e A m b l a s t vastas ta: "Kaunis on, et ka v i i s i d lauludel kodu üles olete kirjutanud, aga neid palun dr. H e r m a n n i l e T a r t u s s e saata, kes o s a v a m m u u s i k a t u n d j a on k u i m i n a ja siis ka neid viisisid p a r e m i n i t a r v i t a d a saab." (75). 24. Kogumistöö ajalugu. Ei ü l e s k u t s e t e s ega aruandeis pööranud Hurt algul t ä h e l e p a n u k o g u j a t e l e ega isikuile, kellelt m a t e r j a l kuuldud, ei n õ u t a n u d ka k o g u jate ega l a u l i k u t e - j u t u s t a j a t e e l u l o o l i s i andmeid. Kui ta aga a. kavatses h a k a t a k o o s t a m a r a h v a l u u l e kogumise ajalugu, soovis ta k o r r e s p o n d e n t i d e l t v a s t u s e i d seitsmele küsimusele nende isiku, töö ja t ö ö m e e t o d i t e kohta ning pilte (68, 70). T a on v a s t u s e i d saanud üsna palju a. Riias n ä i t u s e l o l n u d a l b u m 108 f o toga on k a d u m a läinud. Vastav i s i k u l o o l i n e m a t e r j a l on k i r j a n d u s m u u s e u m i k ä s i k i r j a d e osakonnas. 25. Etnograafiliste kirjelduste nõutamine oli p a r a t a m a tu. On ju e t n o g r a a f i a ja r a h v a l u u l e naaberteadused.hurt viitas küll harva e t n o g r a a f i l i s e a i n e s t i k u kogumise vaj adusele, aga a. üle s k u t s e "Paar palvid" kombes- 8 29

32 t i k u a l a n e k ü s i t l u s k a v a nõuab a n dmeid rahvariiete, t ö ö r i i s t a d e ja t a l u h o o n e t e kohta. P. J o h a n n s o n i l t Suure- Jaanist küsis ta t ö ö r i i s t a d e k i r j e l d u s i (77) a r u andes teatas t a, et E rnst Saaba-s Suure-Jaanist on l i sa n u d e l u m a j a d e k i r j e l d u s t e l e pildid. S p o r a a d i l i selt leidub aruannetes v i h j e i d e t n o g r a a f i l i s e l e a n d m e s t i k u l e rohkemgi. Nii on Hurda k o gudes koguni puhte t n o g r a a f i l i s i aineid. 26. Suhtumine uuematesse lauludesse, ü l d t u n t u d on ka H u r d a t õ r j u v s u h t u m i n e u u e m a t e s s e lauludesse. See välj e n d u b aruanneteski. Talle ei m e e l d i n u d "uuema aja k o k k u s e a d m i s e d, mis ei k ä i variavara kambrisse" (5, 8, 40, 96). Vahel on v a n a d e - h u l k a uusigi tunginud, aga neid saab e r a l d a d a (95, '96., 97). A. R e n n i t i l e T a r v a s tusse k i r jutas ta aruandfeš: O s a s t on siin vanal aal u u e m a aja m e i s t r i t e " ü mber tehtud", osast üsna uus. Niis u gused uuemad ü m b e r s e p i t s e m i s e d e h k v a n a m o o d i valam i s e d e s i v a n e m a t e lauludele mitte p õ l v e d e n i g i u l a t a da... Ma tahan ainult t ä h e ndada, et meie muutmata vanu laulusid korjame." (23). Laul Krimmi sõjast olevat uus, ehkki r a h v a s u u s tuttav, lausub ta P r iimale (27). E r i list v ä ä r t u s t ei leia ta ka laulul "Eesti mees ja t e m a sugu". J u b a t e k k i v a i d v a h e v o r m e vanade ja uute laulude vahel pidas ta samuti tekstide r i k k u m i s e k s (77), k uigi nad i s e s eisva n ä h t u s e n a a j a l o o l i s e l t on olemas, n ä i t a v a d lqcfrningu a j a l u g u ja kujunemist, milleks t u leb lugeda ka ü m b e r s e a d m i s i ning kohendamisi. See on k a h e t s u s v ä ä r n e Hurda töös. M õ n i n g a i d r e s e r v a t s i o o n e võib s iiski leida, kui ta n ä iteks k i r j u t a b G. Mühlb achi kohta Kadrinas: "Mõned u uemad laulud, mis sekka on juhtunud, o n o m a s u g u s t e hulgas ka t ä h e l e p a n e m i s e väärt." (77). 27. Suunamine kõrvalejäävatele küsimustele. Kogumise t e r r i t o r i a a l s e i n t e n s i i v s u s e k õrval jälgis Hurt t e r a selt k õ rvale jäävaid žanre. S u urema rõhu asetas ta ikka r e g i l a u l u d e l e, k õ n e k ä ä n d u d e l e ja v a n a s õ n a d e l e ning tuletas neid k o g u j a t e l e m e elde, näit. Juurus (3). Kui J. T õ n i s s o n T õ s t a m a a l t enam laule ei leidnud, palus Hurt v a a d a t a jutte, v a n a s õ n u ja kombeid (101). Vanu u s k u m u s i palus ta J. T i i t u s e l t S a a r d e s t ^ (69, 76, 77). E r i t i soovis ta veel j a h i m e e s t e u s k umusi (33, 71), mid a saigi P a l a m u s e l t (78). Küsiti a r v a m u s i ning jutus-r t u s i kodu- ja metsloomade, lindude, kalade, r o o m ajate ja putukate kohta (78). Ei u n u s t a t u d ka randlaste ning m e r e m e e s t e (71), Kihnu ja Kodavere kalameeste u s k u m u si (33, 48). E r a l d i k ü s i tluse tegi Hurt v ä g i v a l d s e s t naisevõtmisest (v e r i p u l m a s t, v ä g i s a a j a s t jpm.), m ille kohta ta k a vatses sõna võtta ka Riia k o n g r e s s i l (121, 123). Kambjast küsis ta rahvajutte (100), J. Sibulalt t ä i e n d a v a i d selgitusi V õ h a n d u jõe kohta (3). Vahel ta otse rõhutas teisi liike laulude kõrval: " Kui aeg k a n natab, i s e ä ranis j u t tusid üles paneksite. See näitab Teie kõige s ü n d s a m m a t e r j a l olevat." (59). A r u a n d e d k i n n i tavad, et iga t ä h e l e p a n u j u h t i m i n e 30

33 andis nii voi t e i s i t i tulemusi. 28. Variantide teadusliku tähtsuse mõistmine e e s t i f o l k loristikas algab Hurdast a. a r u a n d e s t loeme: "Tõisenditest n ä hakse selgesti ära, m i s s u g u s e d m a t e r jalid kõige ligemalt l eida on ehk igale maakonnale o m a sed. Peale selle t ä i e n d a v a d t õ i s e n d i d enamiste ikka a s ja ühest ehk t ö isest küljest." T e i s e n d i d ei v ä h e n d a kogude väärtust, neist o n k a s u t e a d u s e l e (63). Neli aastat h i l j e m lisas ta, et t e i s e n d i d n ä i t a v a d n ä h t u s e levikut, on aluseks s t a t i s t i l i s t e l e v a a t l u s t e l e ja tõs-> tavad seega "korjanduste h inda" (103). T e i s e n d i d täiendavad ü k s teist (68) ja e s i n d a v a d ka k o h a l i k k u murret. See on tabav v a r i a n t i d e i s e l o o m u s t u s, kuigi t ä n a p ä e v a l o m i s t a m e v a r i a n t i d e l e ja v a r i a a b l u s e l e v e e l g i suuremat tähtsust. U u r i j a n a o n Hurt variante s iiski m õ n e v õ r r a k a s u tanud, k y i g i ta algul suhtus n e i s s e ü k s k õ i k s e l t, aga t a g a s i s iiski ei t õ r j u n u d /64/-. V a r i a n t i d e ja nende praktilise k a s u t a m i s e kohta H ü r d a poolt võiks m ä r k i d a veel järgmist. 19. sajandi v i i m a s e l v e e r a n d i l intensiivistus " K a levala" uurimine Soomes, eriti k e e l e t e a d l a s e ja k u l t uuri- ning ü h i s k o n n a t e a d l a s e O t t o D o n n e r i tegevuse t u lemusena. D o n n e r oli a v a l d a n u d a. "Kalevipoeg ju - malaistarulliselta ja historiallisdta kanna Ita" ning a." D e r Mythus vom Sampo ". "Kalevala" ei kõlbavat t e m a järgi uurimise objektiks nende k o o s t i s o s a d e poolest. Peab tundma selle aluseks o l evate p ä r i m u s t e a j a l o o l i s t arengut. Selleks on vaja a v a l d a d a k õ i k r a h v a s u u s t üleskirjutatud variandid. Ta tegi a. Soome K i r j a n d u s e Seltsile sellekohase ettepaneku. Et v a r i a n t i d e r o hkuse t õ t t u v õ i b t u l l a v ä l j a a n d e s t p a a r tosinat k ö idet, oleks v ä l t i m a t u t ö ö d e l d a a i neid m i n g i l viisil. See v õiks t o i m u d a kaheli: 1) t e m a a t i l i s e l t, k u s j uures v a r i a n t i d e l e l i s a t a g u p ä r i t o l u a n d m e d ning i n f o r m a t s i o o n nende m u j a l e s i n e m i se kohta; 2) a s e t a d a "Kalevala" ise t e i s e n d i t e r ü h m i t a mise aluseks ning kõik r u n o d v a l g u s t a d a läbi sellelt seisukohalt, kuidas " K a l evala" k ä s i t a b oma p r a k t i k a s tõelist rahvapärimust: m i t u v a r i a n t i t ä h e l e p a n u a l u s e s t runost on olemas, kust k i r j a p a n d u d ja muudki. Kui m õ ni v a riant e r i n e b " K a l evala" omast suuresti, t uleks see a v a l d a d a t e r v i k u n a /65/. Kui 0. D o n n e r i e t t e p a n e k u l o t s u s t a t i v ä l j a anda " K a l e v a l a " - a i n e l i s e d e e p i l i s e d laulud, t ekkis autanaatselt küsimus s a m a t e e m a l i s t e eesti r a h v a l a u l u d e v ä l j a andmisest. Neid leidus m õ n e t i juba H u r d a kogudes, mis olid siis veel a l g u s j ä r g u s, aga n ende h u l k kasvas p ä rast a. üleskutset. T õ e p o o l e s t suudeti trükis a v a l d a d a ainult üks köide " K a l e v a l a n t o i s i n n o t " 1888, mis sisaldas ka eesti " L o o m i s l ä u l u " k õ i k v ariandid a. otsustas Soome K i r j a n d u s e Selts a v a l d a d a ka e esti l ü r o e e p i l i s e d laulud o m a e t t e p e a l k i r j a g a "Eesti rahva vanavara. Monumenta Estoniae antiquae. I. Eesti rahva eepilised laulud " /66/. V ä l j a a n d e aluseks pidid saarnagi Hurda kogud, v ä l j a a n d e peamiseks k o o s t a j a k s paluti fear- 8* 31

34 ESTONUM CARMINA POPULARIA EX D :Ris JACOBI HURT ALIORUMQUE THESAURIS EDIDERUNT M. J. EISEN O SK A R KALLAS KAARLE KROHN W ALTER ANDERSON VIHTORI A LA VA V. GRÜNTHAL VOLUMEN PRIMUM TARBATI SOCIETAS LITTERARUM ESTONICA MCMXXVI

35 ESTONUM CARMINA POPULARIA EX D ris JACOBI HURT ALIORUMQUE THESAURIS EDIDERUNT M. J. EISEN OSKAR KALLAS V1HTORI ALAVA WALTER ANDERSON V. GRÜNTHAL KAARLE KROHN OSKAR LOOR1TS ELMAR PÄSS VOLUMEN SECUNDUM TARBATI SOCIETAS LITTERARUM ESTONICA MCMXXXII

36 le Krohn. E t t e p a n e k k i n n i t a t i Seltsi koosolekul 7. m ä r t sil 1894 /67/. A l u s t a t i ühtlasi ettevalmistustega. E s m a l t h akati P e t e r b u r i s H u r d a juures tekste kopeerima. Ilmus ka p r o o v i t r ü k k laulust "Kannel". V ä l j a a n d m i s p r i n t - s iibid koostas Kaarle Krohn, kes fikseeris ka v a r i andit e r v i k u l ahutamise kontaminatsioonielementideks. Kui Boreniuse ja J. Krohni v ä l j a a n n e "Kalevalan toisinnot" a n dis v a r i a n d i d t e r v i k u l i s e l t koos k oigi liitosadega, k u jutas käesolev otsus juba o l u l i s t erinevust. M i t m e s u g u s t e l p õ h j u s t e l jäi v ä l j a a n n e siiski i l m u m a t a /68/. A l g a t u s t samadel p õ h i m õ t e t e l asuti r e a l i s e e rima siiski, küll üle v e e r a n d s a j a n d i h i l j e m v ä l j a a n d e g a "Eesti rahvalaulud" I ( ) ja II (1932 ), sisuks 18 eesti l ü r o e e p i l i s t laulu. Pealkirjas leidub märge: "Dr. J a k o b H u r d a ja teiste kogudest". Kuigi Hurt Kaarle K rohni e t t e p a n e k u g a v a r i a n d i t e r - v i k u k ü s i m u s e s v a s t u m e e l s e l t nõustus, jäi ta selles a s jas s i iski oma südames eri seisukohale. Ja eesti r a h v a laulude väljaandmise ajal p o lnud teda enam ebaõige o t suse r e a l i s e e r i m i s t pidurdamas. Vaidlus k o n t a m i n a t s i o o n i l i s t e t e k stide a v a l d a m i s e v i isist on kestnud aastaid, s.o. kas need a v a l d a d a koos kõigi lisadega või e l i m i n e e r i d a lisad omaette. K. Krohn nõudis liittekstide lahkamist osadeks ja p a i g u t a d a osad nende k u u luvuse järgi eri t üüpidesse. Nii e r a ldati v õ õ rad osad ka väljaandes "Eesti r a h v a l a u l u d " I ja II. V ä l j ajäetud osade o l e m a s o l u võib j ä r eldada v ä r s i n u m e r a t s i - o o n i s t, sest v ä r s i n u m b r i d anti t e r v i k l a u l u l e. " S e t u k e s te lauludes" kasutas Hurt v a h e p e a l s e t moodust: eraldas omaette liht- ja liitlaulud. (Vt. "Setukeste l a u l u d " I. ) H. T a m p e r e avaldas "Vana Kandle" III ja IV köites t e r v i k t e k s t i seal, kus leiduvad p õ h i t ü ü b i variandid, kont a m i n a t s i o o n i l i s e d osad viidatakse seal, kuhu nad k u u luvad oma sisult /69/. E r a l d a t u d on mitte ainult t e m a a t i list tervikut m o o d u s t a v a d v ä r s i r ü h m a d, vaid koguni mõn e v ä r s i l i s e d lõigud, s e a l h u l g a s paljudes lauludes k i n n i s t u n u d värsirühmi. 29. Muid teoreetilisi probleeme. R i i a kongressi e t t e kande Hurda enda tehtud e e s t i k e e l n e tõlge sisaldab rea e t t e k a n d j a k a s u t u s e l e v õ e t u d termineid. Rahvaluule t ä h e n d u s e s k a sutas ta vanavara või rahvamälestused, rahval u u l e teadus oli rahvateadus e. folklore, l i i k idest n i m e t a b ta vanu laule, ka laulq, muinasjutte ; e e p ilise p r o o s a ž a n r i m ä r k i m i s e k s (jutud, m u i s t e n d i d ja p a j a t u s e d koos) on tai kohatised jutustused. T e g e m a t a vahet m u i n a s j u t u ja m u i s t e n di vahel, näib ta nende e r i n e v a t olemust siiski m õ i s t vat. Veel kasutas ta j ä r g m i s i termineid: vanasõnad, rahvamõistatused, ta e r aldas siit kunstmõistatused, mis on v a hel r a h v a s u h u tunginud, iseäralised kõnekäänud, kohanimed, inimeste kombed ja pruugid, rahva usk ja ebausk, nõiasõnad, vanad arstimised, lastemängud, mängud, ajaloolised mälestused (= rahvapärane kroonika, m ä l e s t u s j u t u s t u s e d ), rahvanaljandid, tõisendid. K õ n e k ä ä n u ja r a h v a l u u l e m õ iste selgitamise k õrval pidi ta s e l g i t a m a või selgitust n õ u d m a t e i s t e g i liikide 34

37 * Momimenta Estonian antiquae \cl Thesaurus antiquus, ciirniiiui. st*niioim*s. npinionr.s aliusqtit' antiquioris siovi m ninu'iiioriilioiu's Kstonnruni conlinens. Sotukesto laulud. rilikvn-lm slliisi( vanad rahvalauhxl, lilies lt:i )in;i j;i Y ;istsi'liina laiilu ili'^ii. I V tn iu Ills ми-lis a t jtn a.ttih iiv r o llrffil ct гч1»«i i Dr. Jacobae Hart. Dr. Jakob Hurt. 1*ч i s ft i t lit a (.ti г ui i n ti fin ft u l tt г m B z i m c n o k ö i d e. Y o tu m fii ftrim n m 11с!мп«Гогчки\ s vi *»t 1* 11 1* ci N r l I > M» s 1* v I»' t u li v 1.!! * *.1 г ti hi I < II n i i M f I M il. Helsinkis к 11 j tu i и / i» S I-11 s I к IIIII j. i к i r j. l. l. - u.1 I HI I

38 kohta. Pikalt arutles ta, m i l l i n e on K a v a l - A n t s u ja U u l i s p i l l i A n t s u suhe muinasjutus. Oma p õ h j a l i k k u s e s kujunes a r utlus juba selle m u i n a s j u t u g e n e e s i s e l g i t a m iseks (124). H u r d a - p o o l s e i d t e r m i n e i d leidub ka a. i l munud " Paaris palves". 30. Rahvalaulude liigitamine pole Hurdal veel l õ p l i kult v älja k u j u n e n u d ega kõigiti põhjendatud, kuigi "Vana Kandle" v ä l j a a n n e seda otse vajas. Selles leidub veel lünki ja kunstlikke tüüpide kokkuviimisi. Ta rühm itas oma m a t e r j a l i t e m a a t i l i s e l t ja sai n õ n d a k a k s teist r ü h m a (salka) /70/. S iiski on see võrratult l o o g i l i s e m tema e e l k ä i j a A.H. N eusi liigitusest (vt. "Ehstnische Volkslieder" I - III). 31. Väljaanded. E K ms-is esitas Hurt 27. IX 1875 r a h v a l o o m i n g u t r ü k k i m i s e plaani, mis nägi ette kuus seeriat: 1) vana kannel ( laulud), 2) vana t arkus ( van a s õ n a d ja m õ i s t a t u s e d ) ; 3) vana usk; 4) vanad jutud; 5) v anad k o m b e d ja 6) l a u l u v i i s i d /71/. E s m a k o r d s e l t ilmus nimetus "Vana Kannel" a v a l i k k u s e ette a. ü l e s k u t s e s /72/. O l u l i s i m a i k s väljaandeiks k u j u n e s i d "Vana Kannel" I ja II ( ) ja " Setukeste laulud" I - III ( ). V i i mased i l musid seeriapealkirj aga "Monumenta Estoniae Antiquae" I (nimetus leidus ka 0. Kalda ra h v a l u u l e k;ogumise päevikus ERA I 2, 14). T i i tel on k a s u t u s e l ka praegu jätkuvas r e g i l a u l u d e t e k s ti k r i i t i l i s e s väljaandes. T e k s t i d e p u b l i t s e e r i m i s e s t olid h u v i t a t u d ka üldsus ja paljud korrespondendid. Esm a j ä r g u l i s e k s pidas Hurt laulude a v a l d a m i s t ja a l u s tas neist (96) a. k a v a t s e s ta "Vana Kandle"III k ö i t e n a välja a n d a V i l jandi k i h e l k o n n a laulud (19,20), see aga jäi teostamata a. nimetas ta jooksvat aastat v a n a v a r a v ä l j a a n d m i s e l o t s u s tavaks (68). Pole' selge selle väite alus. J u b a s u u r k o g u m i s e algul r õ h u tas ta vajadust tekste p i d evalt trükkida, mis "Vana Kandle" esimeste o s a d e g a oli alguse saanud (4). T e o k sil oli ka " Seturaamatu" ilmutamine, m i l l e l e pidid j ä r g n e m a veel m uudki (9). R a h v a l a u l u v ä l j a a n n e t e g a sai Hurt ühtlasi eesti r a h v a l u u l e t e k s t o l o o g i a rajajaks. R e e g l i d oma aja t a s e m e l on "Vana Kandle" eesti- ja s a k s a k e e l s e s saatesõnas. Need on järgmised /73/. 1. "Vana Kannel" on teaduslik väljaanne, kus le i duvad l a u l u t ü ü p i d e kõik variandid, k õ r g e v ä ä r t u s l i k e p ä rlite k õrval on ka v ä h e m v ä ä r t u s l i k u d, n i n g f r a g m e n did, mis võivad s iiski k a s u l i k u k s o s u t u d a uurijaile. 2. Seega o n V K (Setukeste lauludest a l a t e s "Monum e n t a E s t o n i a e Antiguae") laulude põhikogu, kus l e i d u vad nii k ä s i k i r j a l i s t e s k o gudes kui ka juba trükis ilmunud variandid. Hurt k o r d a b s iingi kogumisj ühendeis juba väljendatut: o l e m a s o l e v aines t uleb säilitada t u leviku v a j a d u s t e k s, aga ka k o n t r o l l i k s /74/. 3. L aulud k o ondas Hurt t o p o g r a a f i l i s - t ü p o l o o g i - lisel printsiibil: v a r i a n d i d laulutüüpide järgi, l a u l u tü ü b i d järjestas k i h e l k o n n i t i või kihelkonnarühmiti. Sellest s e i s u kohast tegi Hurt põike "Setukeste l a u l u 36

39 de" v ä l j a a n d m i s e l sellega* et liitis setude lauludele ka R ä p i n a ja V a s t s e l i i n a laulud. T e r r i t o r i a a l s e s ü h t suses l6i Hurt kahtlema, n a g u ta ise väidab: " U u r i j a t e l e k e r g i t u s e k s.olen Setude l a u l u d e g a ka Räpina ja Vastseliina kihelkonna laulud L i i v i m a a l t ühendanud, sest et need keelemurde ja sisu poolest setu l a u l u d e ga kõige ligemad s u g u lased on, n a g u n i m e t a t u d k i h e l kondadel ka pi i r i d S e t u m a a g a otse k o k k u käivad. Pääle selle näikse, et m õ n e d laulud, mis küll R ä p i n a s ehk Vastseliinas üles on k i r j u t a t u d, siiski ehk Setumaalt pärit on, kust nad üle piiri n a a b r i k i h e l k o n d a d e s s e on tulnud. Seda e n a m oli õ i g u s t need Setu lauludega ühendada." /75/. V õ rumaa k i h e l k o n d a d e l a h u t a m i n e Setumaast olevat raske, n ende ü h e n d a m i n e aga kerge. Seda p r a k tikat k r i t i s e e r i s t e r a v a l t V. R e i m a n /76/. A r v u s t a jaile v a s t useks kordas Hurt " Setukeste laulude" II köite saatesõnas sisult oma v a r asemat s e i s u kohta, r õ hutades aga veel, et osa R ä p i n a s t l eitud laulikuid otse p ä r i n e b - S e t u s t /77/. Selline oli ja v õ i b olla jnujalgi asjade käik, kui on otse t e a d a võõrsilt' (siin Setust) p ä r i n e v laulik. Aga o t s e m õ j u t u s e d ei t a r v i t s e sugugi olla h i l i s e d ega juhuslikud, vaid pidevad, võibolla t e k k i n u d otse o m a ette " k u l t u u r i r a j o o n. T õ e p o o l e s t v õivad k i h e l k o n n a d jaguneda v ä i k s e m a i k s ühikuteks või r o h k e m kui ühe kihelkonna m a t e r j a l võib olla sama k a r a k t e r i g a, m i s lükkab ümber k i h e l k o n n a kui a i n u õ i g e aluse r ü h m i t a m i s e l. Nii kaugele asja u u r i d a Hurt ei jõudnud, aga p r a k t i l i n e ä r a t u n d m i n e viis teda s e n isest p r a k t i k a s t kõrvale. Pealegi jäi ta oma v e e n d u m u s t e l e kindlaks kriitikast h o o limata. Hurda õigsuses pole põhjust kahelda. 4. Laulud lubati t r ü k k i d a selles vormis, nagu neid oli lauldud või r e t s i t e e r i t u d, s.o. muutusteta. E r a l d a tud on lubaduste k o h aselt üksnes t ä i e s t i a r u s a a m a t u d või o b s t s ö ö n s e d värsid, e l i m i n e e r i t u d ka antud lavilu ilmselt m i t t e k u u l u v a d osad. Seega pidi o lema t a g a t U d laulu ürgne kuju. H i l i s e m a d u u r i m u s e d k i n n i t a v a d, et just m a i n i t u d e l i m i n e e r i n g u d on uurijale tingimata vajalikud, sest a r u s a a m a t u s i saab õ i e n d a d a ja l i i t u m i sed näitavad kas l a u l i k u k a l d u v u s i või l i i k u m i s t e mitm e s u g u s e i d tendentse. 5. K ä s i k i r j a d e kirju ja e b a k o r r e k t n e ortograafia ühtlustati. Paljud k o g u j a d o l i d päris v ä ikese h a r i d u s e ga. Silmas pidades m u r d e i s e ä r a s u s i k a s u t a s Hurt m õ ningaid m u u d a t u s i ja lisamärke. Kõige ohtlikum, a r u saadavalt, on ü h t l u s t a m i n e seal, kus r a h v a k e e l e ja rahv a l a u l u k e e l e areaalid ei ühti või kus k i h e l k o n d ise jaguneb kaheks või m i t m e k s allosaks. P e a l e g i v a r i t s e b k e e l e l i s e ü h t l u s t a m i s e k o r r a l v ä g a vanade a r h a i s m i d e k a o t s i m i n e k u oht. 6. Laulude rühmitamine on t e m a a t i l i n e sel määral, kui see v a stava aja t a s e m e l oli võimalik. H. T a m p e r e näib aga olevat t e isel a r v a m u s e l /78/. Hurt o n t e m a a tilist j a otust ikka silmas pidanud. Veel on huvitav lisada, et Hurt pidas lauludest a r u s a a m i s e k s v a j a l i k u k s 10 37

40 an d a k e s k k o n n a s t lugejale e t tekujutus, p r a e g u s e l juhul s e t udest b r o š ü ü r i g a "Über die P l e s k a u e r E s ten" (1904). 7. K o m m e n t a a r i d e k i r j u t a m i? e s t pidi Hurt löobuma ettevalmistuse ja aja puudusel. Hurt peab esijoones silmas ikkagi uurijat, kelle jaoks kogu m a t e r j a l on mõeldud. A g a leiab ju siit tekste ka e s t e e t i l i s e l e e s m ärgil m a t e r j a l i kasutaja. Nii said need väljaanded ühtlasi k o g u m i s e tulemuste o m a m o o d i kontrolliks. 8. M e l o o d i a i d H u r d a v ä l j a a n n e t e l e ei lisatud, k u na autor neid ei k o g u n u d ja k a ' ü l d s e oli meloodiate kogumine vähese u l a t u s e g a ning juhuslik. K o g u j a d soovisid, et Hurt kogutud käsikirjadest ja s i i a m a a n i t r ü k i t u d p a r e m a i s t lauludest antoloogia a v a l daks. Hurt lubaski t i n g i m u s e l, et kogumine jätkuks senise p i n g e g a (49). A n t o l o o g i a t Hurt küll ei avaldanud, aga ta r e d i g e e r i s k o g u m i k u s " S e t ukeste laulud" I ilmunud v a r i a n t i d e s t "Ilulaulu" ja "Kalmuneiu" l ugemispoeemideks /79/. Sellest pidi k u j u n e m a "K a n t e l e t ari"-tüüpi k o m p i l a t s i o o n i d e valimik. Osa laule kavatses ta a n da a l g u p ä r a s e s v ersioonis, osa k o m p i l a t s i o o n i d e n a /80/. K a v a tsuse kriipsutas läbi H u r d a surm. Laulude t ö ö t l e mi s e l o l %, k a s u t a t u d nn. s u l a t a m i s m e e t o d i t, n a g u seda kasutas Lönnrot " K a l e valat" koostades. K o m p i l a ^ s i o o n - a n t o l o o g i a "Kaks keelt" o l i vajalik lugemisteos t e a d u s l i k e v ä l j a a n n e t e kõrval, i l u l u g e m i seks, n a g u a utor ise n i m e t a b /81/. Ilmumise järel t e kitas see p r a e g u s e l e k a s u t a j a l e a r u s a a m a t u l kombel vastu s e i s u mitme tuntud i siku poolt. S e e s u g u s e l v ä l j a a n del p u u duvat "mulla hais", sest laulud on "õpetatud mehe arvustus ja s u l a t a m i s e ahjust läbi käinud" /82/. Ja ometi igatseme p r a e g u g i s e e s u g u s t a r ukalt t e h t u d mitme variandi p õhjal t e r v i k u k s k u j u n d a t u d v a l i k v ä l j a a n n e t, mis u u r i j a i d ei sega ja mis r a h v a l u u l e o l emust väärendada ei suuda, küll aga pakuvad e s t e e t i l i s e k s k a s u t a miseks r o h k e m kui l ü n k likud ü k s i k v a r i a n d i d *. 32. Tõkked ja takistused. Peale rahaliste raskuste kerkis Hurda ette ka v a s t useisjaid. Mõned p o t e n t s i a a l sed andmete andjad olid r a h v a t a r g a d ja -arstid ning sellepärast ei avaldanud nad omi t e a d m i s i ja tarkusi. K o gumist segas o l u l i s e l t ka k o h a t i n e h e r n h u u t l i k kitsar i n n a l i s u s /83/. Kõige i n t e n s i i v s e m a kogumise ajal a l u s t a s i d v a i m u l i k u d eesotsas R u d o l f Kaldaga rünnakut H u r d a vastu süüdistusega, nagu oleks r ü n n a t a v r a h v a l u u l e kogumise t ö ö g a r i k k u n u d i n imesi moraalselt. Hurt t õrjus s ü ü d i s tuse küll t a g a s i (52), aga m i n g i vari jäi /84/. Kui Hurt teatas, et j ä r gmise k ö i t e n a avaldatakse V i l j a n d i k i h e l k o n n a laulud, hakati ka selle t eele v e e r e t a m a komistuskive, mida ta ütles tahtvat uuel a astal ära k o ri s t a d a (94). Osa t a k i s t u s i oli jälle vaimulikkude v e e r e t a t u d. 33. Paralleelse töötegija ilmumine. T i n g i m u s t e s, kus ü k s i k i s i k u d k o guvad m a t e r j a l e eraldi o m a e t t e, on n e n d e - Hurda väljaannete saamislugu käsitleb eraldi uurimus. 38

41 v a h e l i s e d k o l l i s i o o n i d paratamatud. Kumbki ei t e a t e i se k o g u t u sisu, hulka ega v ä ä r t u s t ja k o r r e s p o n d e n d i d s a a davad m a t e r j a l e e n a m a s t i ainult ühele. See t ä h e n d abki killustamist. N i i s u g u s e k s k u j u n e n u d o l u k o r r a s t kasvaski v älja H u r d a r ü n n a k p a r a l l e e l s e l t t ö ö t a v a E i seni vastu, kes a-st kogus algul m õ i s t a t u s i ja oli juba a-st peale a s u n u d r a h v a j u t u v ä l j a a n n e t e p u b l i t s e e r i m i s e l e ning kogus nüüd igasugust traditsiooni iseseisvalt. " K a n d k e m o m a e s i v a n e m a t e v a r a ühte a i ta," soovitas Hurt (74) /85/. V a n a v a r a k o o n d a m i n e ü h t e k o k k u oli a r u s a a d a v ja a s j a l i k nõue, see k e r g e n d a k s kasutaja tööd. M õ l emate k o g ujate suure töö vili jõudis ka ühisesse t e r a s k e l d r i s s e a. E e s t i R a h v a l u u l e A r h i i v i a s u t a m i s e g a ning t e e n i b t ä n a p ä e v a l g i eesti rahv a l u u l e t e a d u s t. P r a k t i l i s e s töös kujunes välja H u r d a idee - k o g u k ä t t e s a a d a v a ines kanda ühte kohta, kus see oleks k õ i gi v ajajate k a s u t u s e s, j a k i n d l u s t a d a selle s ä i limine järelpõlvedele. Et 19. saj. lõpu poole oli eriti v a n a de laulude k o g umine nende u n u n e m i s e faasi jõudmise t õ t tu m u u t u n u d kiireks, jõuti o t s t a r b e k a k o g u m i s m e e t o d i k a s u t u s e l e v õ t u g a päästa õige o l u l i n e osa m a terjalist. V a b a t a h t l i k k u d e k o r r e s p o n d e n t i d e võrgu v ä l j a k u j u n e m i sega sai rahvas ise ожа l o o M i n g u t a lletajaks. J u b a k o gumise käigus selgitas Hurt l Anged ja p u u d u s e d s a a b u nud materjalis. Ü h t l a s i seadis ta k # «i k i r j a d ka s ä i l i tamiseks korda. Tal näib olnud p r o v i s o o r n e registergi. Loomulik, et Hurdal kui a v a r a p i l g u l i s e l ja e t t e n ä g e l i kul t e a d u s e m e h e l k u junes ü h tlasi v ä l j a p u b l i k a t s i o o n i de üldplaan, m ille u l a t u s l i k k u t e o s t a m i s t tõkestas tööj õ u-ja rahapuudus. S e l g i n e s i d ka p r a e g u s e n i k a s u t a m i s kõlblikud printsiibid^ mis n äevad ette m a t e r j a l i d e кэгraldamist ja p u b l i t s e e r i m i s t ü h t a e g u k i h e l k o n d a d e ja liikide järgi. Lõpuni välja a r e n e m a t a jäi e s t e e t i l i s tel e e s m ä r k i d e l k o o s t a t u d r e d i g e e r i t u d ja konpileeritud tekstikogu. Vajadus s e llise järele pole p r a e g u g i k a d u nud. Selle tõestuseks o l g u kasvõi "Ilulaulu" ja " K a l muneiu" ü l d k a s u t a t a v u s just H u r d a versioonis. Seesuguse väljaande s e e r i a p e a l k i r jaks jäigi "Vana Kannel". Suurte h u lkade k a a s a h a a r a m i s e k s oli v a j a teha selgeks kõigile, mis hind on s e llel tööl, mille t e g e m i s e k s neid kutsutakse. Ü kski inimene ei taha t e h a t ü h i s t ega ka tühja tööd. Hurt nägi aga ette ka v a s t a s e i d aaa tööle, kellele ta l ö ö g i v a l m i l t v a s t u astus n i n g t u g e v a t t o e tamist leidis nii k a a s t ö ö l i s t e kui ka p a l j u d e sõprade poolt. K o r r e s p o n d e n t i d e k a a s k i r j a d k i n n i t a v a d seda vaimset kontakti, mille k o g umise o r g a n i s e e r i j a s u u tis luua. K ü l l a p said Hurda k i r j u t u s t e s t selgeks k o g u tava aine olemus, väärtus, f u n k t s i o o n jm. Seda tegi Hurt ajal, kus p e a a e g u k õ i k j a l oli levima h a k a n u d vaen kõige m i n e v i k u l i s e vastu. T e a d m i s t e andmine oli üks vahendeid, m i l l e g a ta oma e e s m ä r g i l e jõudis. Me lõikame Hurda töö vilja, m i d a senisest r o h k e m oleks vaja panna teenima ka t ä n a p ä e v a inimest /86/

42 Kasutatud allikad ja kirjandus 1. H u r t, J. Meine Sammlung e s t n i s c h e r V o l k s ü b e r l i e f e r u n g e n im J a h r e 1888 // St. P e t e r b u r g e r Z e i tung X I I - N r H u r t, J Vana K a nnel I. - Tartu, Lk. VI: " Korjamise aeg oli mul a asta 1860 ja 1866 v a hel ja siis aa s t a 1868 ja 1872 vahel." 3. Hurt, J. Meine Sammlung. 4. H u r t, J. Vana K a nnel I. - Lk. XI. 5. R o s e n p l ä n t e r,j.h. Beiträge VIII. 6. Prüller, P. Eesti r a h v a a s t r o n o o m i a // Teaduse a j a loo lehekülgi Eestist. - Tallinn, I. - Lk Vt. ka: K r eutzwald, Fr.R. M a a i l m ja mõnda. - Tartu, L k Ligemalt: L a u g a s t e, E A l e x a n d e r H e i n r i c h Neusi osa eesti r a h v a l u u l e t e a d u s e ajaloos // T R Ü toim Tartu, Lk Laugaste, E. Monda A.F.J. Knüpfferi f o l k l o r i s t l i kust t e g e v u s e s t // Keel ja Kirjandus Nr Lk S i t z u n g s b e r i c h t e d. GEG Lk ; eesti keeles Kreutzwald, F r. R. M a a i l m ja m õ n da* - Tallinn, Lk ; eesti l õ i k u s k o m m e t e s t. 11. S i t z u n g s b e r i c h t e d. GEG Lk E e s t i P o s t i m e h e Lisaleht Nr. 1, 2. Sama ka teoses: H u r t, J. P i l d i d 'i samaa sündinud asjust. - Tartu, Lk Hurt, J. Pildid isamaa s ü ndinud asjust. - Tartu, Lk E e s t i Postimehe Lisaleht Nr E e s t i Postimehe Lisaleht Nr Lk. 153, 154; Nr Lk Selle k ü s imuse kohta vt. ka Laugaste, E. T a r t u k u junemine r a h v a l u u l e uurimise k e s k useks XIX sajandil // K o d u l i n n Tartu. - Tallinn, Lk. 152; E e s t i Postimehe lisalehes 1871, nr. 26, 27 s õ n astab ta: "Korjaku siis m õ i s t l i k u d m e h e d ka kõige inetumaid rahva m ä l e s t u s i ja kõige j õ l e damat e b ausku ja pangu k õ i k sündsaste kirja. Sest võib rahva j u h a t a j a t e l e ja nende läbi rahvale enesele suur kasu tulla." 17. Tarto K a l e n d e r a j a s t a j a p ä ä l e. - Lk Eesti K i r j a m e e s t e Seltsi a a staraamat Lk E esti Postimees III. - Nr Hurt,_J. Kõne eesti v a n a v a r a k o r j a m i s e s t m u i n a s a j a uurijate k o n g r e s s i l Riias a u g u s t i k u u s 1896 // Olevik XII; Ee s t i Postimees Nr Lk Oma Maa Lk E esti K i r j a m e e s t e S eltsi aastaraamat Lk

43 24. Meelejahutaja Nr Lk Oma Maa IV,-Nr, 1. - Lk /Tru/11, M. Kirjalikust vanavara korjamisest // Saarlase Lisa Nr Eesti Postimees III. - Nr Sakala Lisa Nr Oleviki Nr Olevik Nr. 8, 9, 10, 12. Rööbiti ka "Postimehes". Tekstikriitilise kordustrükina vt. Kruus, H. Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad. - Tartu, Lk Postimees IV. - Nr Hurt, J. Hüüdja heal // Olevik Nr. 3. Sama ilmus "Postimehes", "Eesti Postimehes" ja "Lindas". 33. Laugaste, E. Kättemaksumotiiv eesti regivärsilistes orjuslauludes // Saaksin ma saksa sundijaks. - Tallinn, Lk. 66; Laugaste, E. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu. - Tallinn, II. - Lk. 20'. 34. Uus Aeg VI. - Nr Lk. 3; Olevik Nr. 29 (129. aruanne). 35. Ettekande tekst ilmus prantsuse ajakirjas "La Tradition" (1889), eesti keeles "Olevik" , nr. 4. J. Hurda kohta lausutud ettekannet sissejuhatavad sõnad kõlavad V. Reimani tõlkes järgmiselt: "Ma tahan teile /-- / eesti vanavara uurijat tutvaks teha ja teda ülendades näidata, kuidas niisugused üksikud mehed rahva hingeelu uurivad, mineviku mälestused üles tähendavad ja õpetatud maailmale kõrge hinna väärilist materjali uurimiseks valmistavad." Tekst ilmus ka: Mohrfeldt, A. Jakob Hurt. Eesti ärkamisaja suurkujusid. - Tartu, Lk Viidalepp, R. Jakob Hurda üleskutse "Paar palvid" // Keel ja Kirjandus Nr Lk ; eriti lk Kruus, H. Jakob Hurda pärand eesti rahvuslikule mõttele // Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad. - Tartu, Lk J. Hurt C.R. Jakobsonile 28. oktoobril 1875 //Eesti Kirjandus Nr Lk J. Hurt C.R. Jakobsonile 1. märtsil 1876 // Eesti Kirjandus Nr Lk J. Hurt C.R. Jakobsonile 14. nov // Eesti Kirjandus Nr Lk J. Hurt C.R. Jakobsonile 7. juunil 1878 // Eesti Kirjandus Nr Lk Eesti Üliõpilaste Seltsi album. - Tartu, I. - Lk Detailne statistika on R. Viidalepalt (Eesti Kirjandus Lk. 310). 44. Hurt, J. Vana Kannel I. - Lk. XX jj. 11* 41

44 45. Hurt, J. Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen // FUF IV. - Lk Olevik VI. - Nr Krohn, K. Jakob Hurt // FUF VII. - Anzeiger. - Lk. 72 jj. 48. Olevik III. - Nr Postimehe eralisa Nr. 272 juurde. 50. Hurt, J. Meine Sammlung. 51. Hurt, J. Mis lugu rahva mälestustest pidada //Eesti Postimehe Lisaleht Nr Hurt, J. Mõni pilt isamaa sündinud asjost // Eesti Postimehe Lisaleht Nr Tarto Kalender Lk Hurt, J. Mis lugu rahva mälestustest pidada. 55. Ligemalt: Hurt, J. Mis lugu rahva mälestustest pidada. 56. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat (1933/1934). - Tartu, IX. - Lk Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat V. - Lk Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat Lk Viidalepp, R. Jakob Hurt - geniaalne rahvaluule koguja // Eesti Kirjandus Lk Hurt, J. Hüüdja hääl // Linda Nr Lk Kartograafiliselt on kujutanud Hurda kaastööliste paiknemist ja kogumistihedust R. Viidalepp: Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat IX - X. 62. Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat V. - Lk Hurt, J. Kaks keelt "Vanast Kandlest". - Tartu, Hurt, J. Meine Sammlung Ligemalt: Hautala, J. Suomalainen kansanrunoudentutkimus. - Helsinki, Lk Suomen Kansan Vanhat Runot I. Vienan läänin runot I. - Helsinki, Lk. I - III; Suomi III 9: Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran keskustelemukset v Helsinki, Suomi III 9. - Lk Ligemalt: Tampere, H. Jakob Hurda rahvaluule väljaandmistööst ja selle printsiipidest // Paar sammukest eesti kirjanduse ja rahvaluule uurimise teed. - Tallinn, I. - Lk Näit. "Vana Kannel" III tüübis "Neiu tahab saksale", kus üks variant moodustub ainult neljast reast kontaminatsioonis, trükitud tekst tervikuna tüübis 120 "Ei lähe ilusale mehele", kus leidub variandi pohiosa. "Neiu tahab saksale" all (tüüp 118) var. nr. 1 leidub viide: Vt. laulutüüp nr. 120 "Ei lähe ilusale mehele", var. nr

45 70..Hurt, J. Vana Kannel. - II. - Tartu, Lk. IX. 71. Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat. - Tartu, III. - Lk Hurt, J. Palve neile, kes jutustusi isamaa sündinud asjost armastavad // Eesti Postimehe Lisaleht Nr , Vana Kannel. - Tartu, I. - Lk. VI - XX. 74. Setukeste laulud. - (1904). - I. - *Lk. XI. 75. Setukeste laulud. - (1904). - I. - Lk. XI. 76. Linda. - (1904). - XVI. - Lk Setukeste laulud. - (1905). - II. - Lk. VI - VII. 78. Tampere, H. Jakob Hurda rahvaluule väljaandmistoöst ja selle printsiipidest // Paar s a m u - kest eesti kirjandus* ja rahvaluule uurimise teed. - Tallinn, Lk Hurt, J. Kaks keelt "Yanast Gendlin". 80. Vt. Hurda arvamust üleskutses "Palve neile, kes jutustusi isamaa sündinud asjo»t amastavad". 81. Hurt, J. Kuidas tuleb vanu rahvalaulusid ilulugemiseks välja anda // Postimees IV. - Nr Reiman, V. (Retsensioon). - Postimees III. - Nr. 52. Vt. ka: Raud, K. Noli me tangere // Postimees. - 19CfВ. ^ 2 2. IV. - Mr. 90; Laugaste, E. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu. - Tallinn, II. - Lk Hurt, J. Kõne Riias 1896 // Olevik XII. - Nr Laugaste, E. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu. - Tallinn, Lk Vrd. Üleskutse "Hüüdja heal", lk Hurda tööst ülevaate saamiseks, ühtlasi tunnustuse ja hinnangu andmiseks avaldati "Eesti Üliõpilaste Selirsi album. Esimene leht* a. tema 50. sünnipäeva puhul. Selles ilmus V. Jte imani artikkel "liiillakaevajad", esi«ene eest rahvaluuleteaduse ajaloo lühiülevaade, uuesti artiklite kogus "Kivid ja killud" I, Ä. Mohrfeldti kirjutatud lühimonograafias "Jakob Hurt. lesti ärkamisaja suurkujusid" leidub peatükk "Hurt tööl vanavara väljadel" (lk ). Hurda sajanda sünnipäeva tähistamiseks ilmutas ajakiri "Eesti Kirjandus" R. Viidalepa artikli: "Jakob Hurt - geniaalne rahvaluulekoguja", mis eelmistele- mõnevõrra uutki lisab. Hurda publikatsioonidest kõneleb H. Tampere lühiuurii*us "Jakob Hurda rahvaluule väijaandmistööst ja selle printsiipidest" teoses "Paar sammukest' eesti kirjanduse ja rahvaluule uurimise teel" I. Tallinn,

46 J. HURDA ARUANNETE NIMISTU Oma suurüleskutsega seoses hakkas dr. Jakob Hurt koostama saadud üleskirjutuste kohta aruandeid, mida eesti ajakirjandus meelsasti uurijani viis. Kõige järjekindlamalt tegi seda "Postimees" (Post), kogusummas 155 nummerdatud aruannet, lisaks üks numbrita a. kohta. Üsna järjekindlalt avaldas ka "Olevik" (01), kuigi mitte lõpuni. Rahvaluule kogumine Hurda nime all katkes järsult koguja surmaga 13. jaanuaril Kuna aruannete leidmine osutus küllalt tülikaks, koostas E. Laugaste aruannete nimistu, mis kergendab aruande leidmist. Aruanded on vajalikud uurijale, sest need sisaldavad Hurda hinnanguid saadetistele ja muidki andmeid Post 29. III, nr Post 7. II, nr Post 12. IV, nr Post 11. II, nr v, nr Post 18, II, nr Post 21. V, nr II, n r Post 6. VI, n r Post 25,. II, n r Post 28. VI, nr , И, n r Post 12. VII, nr Post 7. III, n r Post 3Q. VII, nr ,. III,nr Post 13. VIII, nr ,. III,nr Post 10. IX, nr Post 21., III,nr Post 17. IX, nr Post 25,, III,nr Post 27. IX, nr III,nr Post 11. X, nr Post 30., III,nr Post 25. X, nr Post 30., III,nr Post 1. XI, nr. 125, 31. Post 4. IV, nr XI, nr IV, nr XI, nr Post 18.. IV, nr Post 29. XI, nr , IV, nr XII, nr Post 25., IV, n r Post 6. XII, nr Post 6. V, nr Post 10. XII, nr Post 9. V, nr XII, nr Post 13, v, nr. 53. О Cvl Post 20. XII, nr Post 23. v, nr XII, nr V, nr. 59. Numbrita üldine aruanne (1888). 38. Post 6. VI, nr. 62. Post: 17. I 1889, nr. 6; 39. Post 13. VI, nr I 1889, nr Post 22., VI, n r Post 3. VII, nr Post 23., VII, nr Post 28. I, nr Post 1. VIII,nr I, nr VIII,nr

47 44. Post 22. VIII, nr, Post 29. VIII, nr Post 12. IX, nr Post 8. Ill, nr Post 3. X, nr Post 22., III, nr rr 5. X, nr Ill, nr. 65. Post 10. X, nr Post 29. V, nr X, nr Post 26.. VII, nr Post 26. X, nr Post 16. VIII, nr Post 7. XI, nr Post* 9. IX, nr i 51. Post 14. XI, nr Post 7. X, nr XI, nr Post 30. X, nr Post , XII, nr. 27a 93. Post 17., XII, nr Post 16. I, nr XII, nr. 28a 53. Post 8. II, nr Post 8. I I, n r Post 8. I I, nr Post 4. I, nr Post 20. Ill, nr Post 24. I, nr Post 14. IV, nr I, nr Post 24. IV, nr Post 21.. II, nr Post 28. IV, nr Post 23., III, nr Post 1. V, nr Ill, nr Post 12. V, nr Post 20. IV, nr Post 9. VI, nr Post 13., V, nr Post 3. VII, nr Post 10. VI, nr Post 25. IX, nr Post 15.. VII, nr. 15a 65. Post 9. X, nr , VII, nr XII, nr Post 23., VIII, nr IX, nr Post 5. X, nr Post 10. I, nr Post 19., XI, nr Post 29. I, nr XI, nr Post 7. Ill, nr Post 6. V, nr VI, nr Post 25.. I, n r V, nr Post 31.. I, nr Post 9. VIII, nr Post 3. II, nr Post 20. IX, nr Post 15. Ill, nr Post 4. XI, nr NB! Ȧjalehes viga: Post 21. XII, nr Post 22. Ill, nr Ill, nr. 68. Ill. Post 10. IV, nr Post 3. II, nr Post 9. V, nr Post 12. Ill, nr V, nr Post 19. V, nr Post 22., VII, nr. 15a 79. Post 11. V I,* nr VII, nr Post 13. VII, nr Post 11. IX, nr Post 1. IX, nr Post 9. X, nr Post 26. X, nr X, nr X, nr Post 4. XI, nr XII, nr СО XI, nr

48 18M Post 17 I, nr Post 14. II, nr I, nr Post 17. IV, nr Post 30 I, nr Post 5. VI, nr III, nr Post 24. VIII, nr Post 8. III, nr Post 11, X, n r Post 12 iv, nr Post 28. XII,nr IV, nr Post 11, V, nr Post 3. VI, nr Post 4. Ill, n r Post 3. IX, n r Post 24. IV, nr ,. IX, nr Post 11. VI, n r Post 12. X, nr Post 21. VII, nr Post 3. IX, 1897 n r Post 11. X, n r Post 15.. VII, nr Post 4. XII, nr. 271, 17.. VII, nr VII, nr VII, nr Post 14. II, nr Post 5. IV, nr Post 13. V, nr Post 14.. X, nr Post 1. VII, nr Post 23. X, nr Post 27. IX, nr Post 5. XII, nr Post Lisal Post 9. III, nr Post 30. IV, nr Post 20., VI, nr Post 8. VIII,nr Post 25. IX, nr Post 19. XII, nr Post 29. V, nr Post 28. IX, nr Numbrita

49 (4 järku)

50 J. HURT JA RAHVALAULUDE TEADUSLIK VÄLJAANNE "VANA KANNEL". TEOORIA JA TECELIKKUS T iiu Roll J. Hurda kui "Vana Kandle" algataja-koostaja ees oli endastmõista teoreetilisi probleeme. Kuna taju alustas rahvalaulude teaduslikku väljaannet, oli ta ka sel ajal kogemusteta. Lahendust vajasid küsimused, kuidas ühtlustada ja süstematiseerida kogutud laulumaterjal, kuidas see avaldada. On tähelepanuväärne, et teoreetilised seisukohad on kirjutatud aastal , kui "Vana Kannel" vihikutena ilmuma hakkab, on kirjutatud "Lugijale", kust leiame "Vana Kandle" eesmärgi: tutvustada esivanemate vaimuelu eesti rahvalaulude täieliku kogu vahendusel. "Vanad laulud on kõige täielisemad märguandjad ja sõnumetoojad inimeste sisemesest elust ennemuiste',. nende vaimust ja südame harimise järjest, nende keelest ja meelest." /1/. Samas leiduvad märkused murdekeelsete laulude lugemise hõlbustamiseks ja lubadus välja anda sellest "täieline õpetus kõigile kandle kuulajatele" /2/. Töö käigus kujunesid teoreetilised seisukohad. Selginesid k* võimalused neid teoks teha a. kirjutatud eessõnas väljaande I ja II köitele sõnastabki J. Hurt oma põhiseisukohad selgelt ja täpselt. Saksakeelseina on need mõeldud ka mitte-eestlasest lugejaile. Punkthaaval väljatoodud vaated on rahvalaulu avaldamisest, ent puudutavad rahvalauluga seotud küsimusi laiemaltki. Vaatleme järgnevalt kõnesolevaid teoreetilisi märkusi. Võrdleme "Vana Kannel" I ja II laule nende originaalidega. Jälgime, kuidas Hurt oma seisukohti praktikas järgib. Laulud antakse välja kihelkonniti ja võimalikult murdekeelseina. Põhjendamaks seda printsiipi, väidab Hurt, et laulude omapära on määratud murdekeelega ja seotud kihelkonna piiridega /3/. "Vana Kannel" on teaduslik väljaanne. See sisaldab palju variante, ka vähemväärtuslikke tekste, mitteterviklikke laule. Tekstid on originaalsed, trükitud nii, nagu need on säilinud kogumisajaks, nagu koguja on teksti saanud laulikult, ilma poeetilise töötluseta. Siiski teeb Hurt möönduse: ta on kõrvale jätnud täiesti arusaamatud või sündsusetud read, samuti laulu mittekuuluvad osad. Rõhutades samas, et need juhud on harvad, ei määratle ta lähemalt põhimõtteid, kuidas ta neid eraldab /4/. J. Hurt tunnetab vajadust laule võrrelda originaalidega. Ilmselt on ta sellele mõttele juhtinud as- 48

51 7, rh t+ b f u. Vana kannel.? Ю ( = * «/ < Täieline kogu vann Eesti rahvalauluzidj vülja annud»onfütobige o»*«ei«g alter eftnijdjn S tvtitbet; i;tra*egfg(ben von Dr. Jakob Hurt. Ezimene kogu. drfk Sammlung.

52 Vana kannel 9 J«rf< Täieline kogu vanu Eesti' rahvalauluzid välja annud 2Mftanbige ammlung alter eftnifd^cr SBolfölieber Ijerauögegebett oon Dr. Jakob Hurt. Tõine kogu. 3roeite ammlung. Tartut, j *rpit, Trükitud C. Mattieseni kuluga. j 93erlag ooit ($ ÜJ?attief<n.

53 ',:v :.. 1.r.R. Kreutzwald ei ole eraldanud "Kalevipo- ] «j..*,c4ii Ldiivaldulu töötlusest ja omaloomingust /5/. Hurt pakub j-aljudele andmetele eessõnas lisaks tabeli, kus lauluriumbritele trükis vastab selle originaali number käsikirjas. Korrespondentidelt saadud käsikirjad pn köidetud. Põlva laulude jaoks on neid neli (I, II, III, m ), Kolga-Jaani laulude jaoks kolm (I, II, III). Köiteid säilitatakse Fr.R. Kreutzwaldi ninu. Kirjandusmuuseumi rahvaluuleosakonnas. Põlva KK II sisaldab J. Hurda endak> gutud materjali - 68 laulu. "Vana Karmel" I eessõnast loeme, et kogu on hiljem puhtalt ümber kirjutanud Hurda sõber A. Trumm. Kas sel või mõnel muul põhjusel on nimetatud käsikirjas 50 laulu. J. Hurdal on Põlva ja Kolga-Jaani originaale 802 ( ). Trükis on kasutatud neist J. Hurda koostatud tabeli järgi 672 ( ). Tuleb öelda kasutatud, sest raamatus ei ole paraku mitte 672, vaid 698 ( ) laulu. Vahe on 26 (18 + 8). Milles asipvastavustabe1 ist "Vana Kannel" II eessõnas selgub, et kuus J. Bergmanni kogutud laulu puuduvad käsikirjalisest kogust. ülejäänud 20 laulu on saadud originaaltekstide liitmise ja lahutamise tulemusena. Siin on pilt küllalt kirju. (Vt. ka tabel "Rahvalaulud "Vana Kannel" I ja II" artikli lõpus.) Näiteks: Peeter Wäiso 24 laulust (Põlva KK III), millest on trüki jaoks valitud 20, on omakorda saadud 30 trükiteksti. Mihkel Härmsilt (Põlva KK m) saadud 10 laulust on tehtud 18 teksti - neist trükki on pääsenud 15. Käsikirja laule on: 1) poolitatud muutusteta (Näit. VK II 43 ja 44 = K-Jaani KK II 16, VK II 2 ja 3 = К-Jaani KK II 31.); 2) kombineeritud (kahe käsikirjalise laulu baasil) uueks lauluks (Näit. VK I 80 = Põlva KK I 13 ja 23.) VK I 80 Põlva KK 1 13 Põlva KK I 23 värsid ; Tabelist näeme, et osa värsse trüki jaoks saadakse ühest, osa teisest käsikirjalisest variandist. (Võimalikud on ka ridade vahetused.); 3) jaotatud osade kaupa. (Näit. talgulaulus, kus on ühtlasi ära jäetud lauliku kommentaarid, VK I 75, VK I 76, VK I 10 A = Põlva KK II 47. Laul on jaotatud kommentaaride järgi osadeks ja vastavalt selle järgi pealkirjastatud. ). Materjaliga lähemal tutvumisel selgub, et J. Hurda käsikirjade ja trükitekstide vastavustabel "VanaKandle" eessõnas ei anna täpset pilti käsikirjast võetud

54 laulude kohta. 1. Laule kasutatakse trüki tarvis osaliselt. (Näit. VK I 11 = Põlva KK I 57, millest 16 lõppvärssi trükis puudub. Viimased värsid puuduvad ka VK I 24, VK I 47...) 2. Mitte kõik laulude liitmised ja osadeks jaotamised ei kajastu eelpool nimetatud tabelis. Lugedes käsikirju, näeme, et J. Hurt on otsinud "paremaid variante". (Näit. VK I 6 = Põlva KK I 65, kuid käsikirjast leiame veel I 151 ja I 108, millest on võetud värssevk I 6 jaoks.) Trükiteksti ja originaalide suhteid kajastab järgnev tabel. VK I 6 Põlva KK I 65 Põlva KK I 151 Põlva KK I 180 värsid (väikeste erinevustega) 3. Käsikirja tekstid on nummerdatud topelt: korrespondendi kirjutatud rooma numbrid ja nendega alati mittekattuvad araabia numbrid. J. Hurt võtab aluseks viimased. Selline jaotus võib osalt õigustatudki olla. Originaalid on vormilt ebakorrektsed, kohati värssideks jaotamatagi (Põlva KK III). On selge, et "Kandle" koostajal oli käsikirjade lugemise ja korrastamisega palju tööd. Miks J. Hurt ei kasuta kõiki käsikirjas olemasolevaid tekste? Hurt väidab, et teaduslikus väljaandes on avaldatud palju variante ja ka vähemväärtuslikke tekste /6/. Sõnastusest näeme, et Hurt ei peagi vajalikuks kõike kasutada. Osa variante ja vähemväärtuslikke tekste pääseb läbi valikusõela, osa mitte. 1. Sündsusetus ja fragmentaarsus, mitmete motiivide koosesinemine on hulga tekstide kõrvalejäämise põhjuseks. J. Hurt on osalt märkinud käsikirja carmina secreta (Põlva laulude käsikirjas 9 korral). 2. Riimiliste laulude juures on hinnangud "uuema aja vilets vaimulaps", "uuema aja lori", "kõrtsiloba". 3. Kõne alla ei tulnud laulu "Oleks minu olemine" avaldamine lisaks muudele põhjustele ka tsensuuri tõttu. Käsikirja neljast variandist võiks siin näitena tuua kaks. Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine: ma panes herrad härgadeksi, kubjad adrakurgedesse, 5 kiltred adrakiiludesse, prouad äkkepulkadesse, reilid rangiroomadesse, saksad sahkalusikasse. Siis künnas maada, sõidas maada, 52

55 10 lusikalle lupsis maada. Vao mina künnäs, vao mina jätäs! Kui mina mõtlin, nii mina tegin: Vao kündsin, vao jätsin, äritasin herräkesi, 15 sajatasin saksakesi, kässin kubjast kurjalegi, kiltret kuusma põrmandalle. Pidi siis mind piitsul peksetama, roosivarsil ropsitama. 20 Sain siis vaene mees valama, püksid põigiti peossa, kaltsud kaksite käessa. /К-Jaani KK III 225J Oleks mu oma olemine teiseks minu tegemine. Ma panes saksad santimaie, isändäd isi tegemä, 5 emändäd higi imemä. Ma panes härrad härgadesse, kubjad adrakurgedesse, kubjanaese nabapulgas, kiltre adrakiildesse, 10 rouad rangiroomadesse, reilid rangirinnusesse; siis mina künnas kümme päevä, kümme päevä, kümme ööda, piitsa pinnilla peossa, 15 kantsik kareda käessa, vitsa viievermlene: ajas vao ma vainu'elle, teise vao tammikulle, kolmanda keere külässe. 20 Kui ei kuule kubjas käsku, kilter, kündija sõnuda, herra orja häälesida, saksa saatija sundimisi, küll siis käsi käijäb kantsu, 25 küll siis peo piitsa tõstab, vemmal vastasid vihteleb. /К-Jaani KK III 256/ 4. Välja jäävad ka variandid, mille asemele on valitud "parem" "täielikum" variant (jutumärkides olevad sõnad on pärit märkustena käsikirjast). Juba toodud näitele (lk-52, p. 2) on märkused Kolga-Jaani KK II 24 juures "Nach В vollständiger", Kolga-Jaani KK III 43 - "on paremaid selle asemel". Trükist ei leia me ka laulikute kommentaare. (Põlva KK II 45 = VK I 74 "Möödaminejäle, kes Jummal appi ei anna, lauldas nii: (Töötegija laulap)... (Möödamineja kost); samas К-Jaani KK II 46 = VK I 87 В "Näitsiko laul teolt tulles"; Põlva KK II 47 = VK I 75, VK I 76, VK I 10 A "Talgo laul. Kui töö ära tet: Wiina juweh... Käsk laulda:"). 53

56 Põgusalt oli eelpool juttu, et J. Hurt on ka laulutekste trükivariandi jaoks muutnud. Ta ei tee seda juhuslikult. Olles ise kogunud rahvalaule, teab ta probleeme, mis sellega ühenduses tekivad. 1. Tekst, mis on üles kirjutatud laulise järgi, on keeleliselt ja vormilt täpsem tekstist, mis kirja pandud etteütlemise järgi. Samas on meloodiad jäänud huviväljast kõrvale. Hurt ei eita viiside kogumise vajadust, va'id põhjendab seda oma napi muusikaalase haridusega /7/. Ka kogujad ei näe võimalusi nootide kirjapanekuks. Peeter Wäiso a. kirjast loeme: võiks saata ka noodid, kuid ei suuda neid kirja panna /8/.Puidus ka vastav ülesanne, mistõttu võis see võimalus kogujail jääda kahe silma vahele. Hurt ise lasknud endale küll enamasti ette laulda. Seda mitte viisi talletamise eesmärgil, vaid just teksti täiuslikuma kirjapaneku jaoks. Kahjuks puuduvad andmed selle kohta, millist meetodit laulude kogumisel on kasutanud teised. Tõsi, "Vana Kannel" II eessõnast loeme, et laulud on kogutud dikteerimise, ettelaulmise järgi, samuti pulmas kuuldud kaasituste kirjapanemisel. Kolga-Jaani laulude käsikirjas on noot, mida trükis ei avaldata (VK II 367 = К-Jaani KK I 43). Kuid me ei tea, lugedes laule "Vanas Kandles",.millised neist on üles kirjutatud laulmise,millised dikteerimise järgi. Võimalik, et rahvalaulude trükiks ettevalmistamisel on koostaja just sellest aspektist laule täiendanud. 2. Mitte ainult laulu üleskirjutamine laulmise või etteütlemise järgi ei muuda teksti. Laulud on kannatada saanud nii sisult kui ka vormilt "ajahambast puretuna", aga ka lauliku suvast sõltuvalt /9/. Kõiki neid kõrvalekaldumisi käsitab Hurt vigadena Ta peab vajalikuks originaaltekstide korrektuuri asjatundjate poolt. Ta lubab Jaan Bergmannil (kes on Hurda abiliseks "Vana Kannel" II väljaandmisel) viia laulud murdekeelde. Veel enam, lubatud on ka "mõne muu pisukese eksituse... omast mälestusest ära parandada" /10/. Põlva laule on Hurt peamiselt liitnud või lahutanud. Kolga-Jaani lauludes on juurde lisatud värsse või koguni pool laulu (näit. VK II 458 = К-Jaani KK II 39 Maie laul). Käsikirjas on märkus: Mida ta küsis, seda ei mäletanud laulik isegi; seda ei teadnud, et Mai pärast üles tunnistas ja surmanuhtlust sai. Käsikirjas lõpeb laul 35. värsiga: Ämm uuest küsima. Trükis on laul lõpetatud, 95-värsiline. Ent esimeses 35 värsis on samuti erinevusi trüki- ja käsikirjateksti vahel. Toome näitena ühe lauluga toimunud muutused teel käsikirjast trükki. Laul on Kolga-Jaanist "Vana Kanne]! II 205 A, käsikirjas - III 44. Originaal Trükitekst Ei oln'd julgust juure minna, südant süli karata. Ei olnud julgust juure minns, Egä südänt sülle võtta. 54

57 Miks sina nutad, poega noori Mis sul kurbust kasvateles, Südamesse sünniteles? Miks sa nutad poega, nuori Mis sul kurbust kasvateles Silmavetta sigiteles? Ahtake andsin vastusta Ikm hella emakene Käisin metsa kõndimaie Lähen nüüd laande ksndimaie Läksin metsa kõndimaie Nüüd lähen laande kõndimaie. Teadis targasti kõnelda Käsikirjas on selle laulu kõrval märkused im Drück fortgefallen, von В. fortgefallen. Selgub, et käsikirjade töötlemine ei piirdu üksnes grammatika ühtlustamisega, mis oli ju vältimatu. Lisaks on teadlikult tehtud nii sisulisi kui ka vormilisi muudatusi. Hurt räägib siin endale vastu: ühelt poolt tekstide puutumatus, et materjal oleks uurijaile kättesaadav sellisena, nagu see kogumisajaks säilinud oli; teisalt soov tekste täiustada, puhastada "vigadest". Abilisteks on siin mälu ja intuitsioon. Vast siit ka Hurda nõue: säilitada originaalid puutumatuna ja kogujate töö olgu rahva- ja ajaehtne, s.t. kirja tuleb tekstid panna täpselt nii, nagu laulik laulab või dikteerib /11/. Kokkuvõtteks. Vaatlesime J. Hurda rahvalaulude väljaandmisega seotud teoreetilisi põhimõtteid ja tulemust "Vana Kannel" I ja II varal. Hoolimata täpsuse- ja selgusetaotlusest, mis on kirjas väljaande eessõnas, on tegelik olukord mõnevõrra teine. "Vana Kannel" I ja II ei ole ühe kihelkonna kõikide olemasolevate variantide kogu. Kahjuks pole selge kõikide laulude valiku- või kõrvalejäämise põhjus. J. Hurt märgib, et kogutavad laulud on vaja kirja panna originaalseina ja sellisena käsikirjas säilitada. "Vana Kannel" peaks need publitseerima uurijaile. Aga nähes laulude nii tahtlikku kui ka tahtmatut (unustamine, kogumismeetodist lähtuvat) muut(u)- mist, tahab Hurt leida "puhast", algselt terviklikku laulu. Sel eesmärgil kohendab ta tekste, paludes ka Jaan Bergmannil seda teha. J. Hurt tunrtetab vahet laulmise järgi üleskirjutatud ja dikteeritud laulude vahel. Kas ja kui palju ta on tekste redigeerinud sellest seisukohast lähtuvalt, pole selge. "Vana Kandle" eesmärgiks seadis Hurt vahendada uurijale kogutud laulumaterjal. Et trükis ei ole avaldatud kõiki tekste ja et osa laule on trükis teisenenud, selgub "Vana Kannel" I ja II eessõna hoolikal lu- 55

58 gemisel. Eelnevast käsitlusest nähtub, et 1) ei saa usaldada kõiki eessõnas toodud arve; 2) välja jäänud laule on küllalt palju ( ); 3) ka viimaste seas on variante, mida on osaliselt kasutatud trükivariandi jaoks; 4) käsikirjalisi laule on trüki jaoks muudetud. Miks kujunes "Vana Kannel" I ja II just selliseks? J. Hurdal oli oma rahvalaulude käsikirjaline kogu. Laulud olid saadud Hurda enda ja tema lähikondlaste tööna Põlva ümbrusest, hiljem teistestki kihelkondadest. J. Hurt näeb rahvalaulude teadusliku väljaande vajadust, et hiljem saaksid uurijad teha neis korrektiive. Originaalide võrdlemisel,töötlemisel (arvestades murret, laulude tahtlikku ja tahtmatut muutmist, üleskirjutamise iseärasusi) saaks igast laulust esindusliku, selge, täiusliku teksti. Hurt näeb oma tööd teadusliku "Vana Kandlega" eeltööna spetsiaalkogule, s.o. esteetilisele antoloogiale /12/. "Vana Kandle" teaduslikkus tingib selle, et laulud tulnuks välja anda originaalseina. Seda Hurt ka rõhutab: "Um dem Forscher ein völlig sicheres, originales Material vorzuführen, habe ich die Lieder genau so abgedruckt, wie sie gefunden oder recitirt worden, ohne irgendwelche poetische Verarbeitung oder Umgestaltung." /13/. Hurt võrdleb rahvalaulude ilu lihtsate põllulillede võluga. Kuid ometi osa uurijate tööst on Hurt enda, osalt J. Bergmanni kanda võtnud. Peale laulude tõlkimise saksa keelde puudutab see just laulude poeetilist muutmist, kuivõrd ortograafia ühtlustamine, värsside nummerdamine, laulude süstematiseerimine oli ju käsikirjade vormistamise ebaühtlase taseme tõttu " ä l t l ТЛД1-1]. 56

59 Kasutatud allikad ja kirjandus 1. V ana KanneL - T artu, I Samas. 3. Vana Kannel. - I. - Lk. XVI. 4. Samas. 5. Samas. 6. Vana Kannel. - I. - Lk. XVI. 7. Vana Kannel. - I. - Lk. XIX. 8. Põlva laulud Nr. III (käsikiri). 9. Vana Kannel. - Tartu, II 10. Samas. 11. Vana Kannel. - II. - Lk. XI. 12. Vana Kannel. - I. - Lk. XVI. 13. Sämas. Lk. I. - Lk. XVIII. VK I = Vana Kannel I VK П : Vana Kannel II Tekstis kasutatud lühendid TA Fr.R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas olevad käsikirjad: Polva KK I Polva KK II Põlva KK III = Polva KK m = К-Jaani KK I = К-Jaani KK 11 = К-Jaani KK III = H Polva VK I 1. vihik (I. Wanad Eesti rahvalaulud Põlva kihelkonnast Wõrumaalt, korjanud Joosep Hurt, Johan Hurt ja Eeva Hurt aasta 1865 ja 1875 vahe pääl. Põlva laulud Nr. I). H Põlva VK I 2. vihik (II.... korjanud Jakob Hurt aasta vahe pääl. Põlva laulud Nr. II). H Põlva VK I 3. vihik (III.... üles kirjutanud Peeter Wäiso aastal 1877 ). Kor H Põlva VK I 4. vihik (IV.... janud: Mihkel Härms. Põlva m). H K-Jaani VK II 1. vihik (I. Eesti rahva vanad laulud korjatud Kolga- Jaani kihelkonnast. Korjanud on Jaan Bergmann ja Kristjan Grau Kolga-Jaani laulud Nr. I). H K-Jaani VK II 2. vihik (II. Vanad rahvalaulud Kolga-Jaani kihelkonnast. Korjanud seminari õppija Orgussaar Kolga-Jaani laulud. Nr. П). H K-Jaani VK II 3. vihik (III. Eesti rahvalaulud Kolga-Jaani kihelkonnast Viljandimaalt. Korjanud aastal 1878 Jaan Bergmann, stud, theol. Kolga- Jaani laulud Nr. III). 5 7

60 Lisa Järgnev tabel "Rahvalaulud "Vana Kannel" I, II"annab ülevaate originaalide arvulisest vastavusest trükitekstidele. Tabelis on antud korrespondent, tema kogutud materjali hulk käsikirjas, selle kasutamine väljaandes, tekstide muutused teel trükki. Rahvalaulud "Vana Kannel" I Originaalide kogu; korrespondent Originaale VK I VV kasut. Y 4 a j aet. originaale* Originaalid jaot. liiosa- dedeks* tud* Laule VK I I Joosep Hurt (62) * «Г 3 Johann Hurt > 2 8U 1 41(38) Eeva Hurt (15) II Jakob Hurt** 68(50) 41(28) 27(22) 4 -* ID - (3-> 8) - 47( 47) III Peeter Wäiso > 14 30( 2 9) mapp Mihkel Härms » 8 Kokku 258 (240) 190 (117) 68 (63) (+22) 208 (205 ) Arvestatud on J. Hurda tabelit VK I eessõnas. II käsikirjakogus (Jakob Hurt) on 50 laulu, sulgudes toodud andmed arvestavad seda. I 54 (Joosep Hurt) m2 (Mihkel Härms) = VK I 112. VK I sisukorras on laulu kogujaks märgitud Joosep Hurt. Nii on see ka toodud tabelis. Mahaarvestus on tehtud Mihkel Härmsi juures. Tulbas "Laule VK I" on sulgudes antud Jakob Hurda VK I eessõnas toodud vastavad arvud. 58

61 Rahvalaulud "Vana Kannel" II VK II VKII Originaalid Originaalide kogu; Origi- kasut. jaot. lii- Laule korrespondent naale ae osa- de- VK II originaale* deks* tud* II Orgussaar # » I Grau Bergmann > 1 25 III Bergmann ** 28*» 5 -> > 6-ГЙ Kogust puudub 6 Bergmanni laulu Kokku * Arvestatud on J. Hurda tabelit VK II eessõnas. ** J. Hurda tabelis on trükiviga: III 268 = 488, p.o. III 168 =

62 JAKOB HURT KOOLISÜSTEEMIST JA HARIDUSE SISUST Ants Järv Tunnetanud oma jõudu tegutsemiseks rahvusena, jõudsid eestlased aastatel sotsiaalse, majandusliku ja kultuurielu intensiivarengu vajaduse äratundmisele. Kui eelnevatel aastakümnetel kulges areng paljuski stiihilises plaanis ja progressiivsema mõtte kandjaid oli vaid üksikuid intelligentsi hulgas, siis nüüd kujunevad välja sihiteadlikumad ja ülddemokraatlikumad eesmärgid ning paljud algatused tulevad just külakeskkonnast ja eesmärkide saavutamiseks rakenduvad võimalikult paljud eestlased nii maal kui linnas. Rahvuse väljakujunemisprotsessis saab kandvaks jõuks talupoeg, kelle tegevust tiivustab soov vabaneda igasugusest orjusest, viha baltisaksa mõisnike ja pastorite vastu, tahe ise suunata arengut, vajadus sisukama hariduse järele. Tähendusrikasteks saavad palvekirjade aktsioon, esimene üldlaulupidu, seltside asutamised jpm., üheks tähtsamaks ajaliselt esimene algatus - Eesti Aleksandrikool. Selle asutamiseks loodud peakomitee, eriti aga üle maa rajatud abikcmiteed kujundasid välja mõjuka massiorganisatsiooni, mis arendas laialdast, mitmekülgset ja rahvuslikku liikumist väga virgutavalt mõjustanud tegevust. Hans Kruus rõhutab põhjendatult, et: "Eesti Aleksandrikooli mõttega koos areneb olulisem osa eesti rahvusliku ärkamise üldideoloogiast, eriti aga eesti emakeelse kooli ideestik." /1/. Keskseks isiksuseks selle juures ja kõige selle sees oli Jakob Hurt. Külakoolmeistri pojana oli J. Kurt oma kooliteel isakodust läbi Põlva kihelkonnakooli, Tartu kreiskooli, gümnaasiumi ja ülikooli kogenud omajagu neid ahistavaid, piiravaid ja mõjustavaid tegureid, mis haridusele pürgivate eestlaste ees seisid. Küllalt olulisel kohal seejuures oli õppekeel, sest piirdus ju emakeelne haridus üksnes külakooliga. Kulus aega ja energiat,enne kui ületati saksa keele mõistmise-tarvitamise oskuse barjäär, et hariduse sisule lähemale jõuda. Varakult rahvatraditsiooni tähendust tunnetanud J. Hurdas olid filoloogilised huvid ja võimedki gümnaasiumis hakanud kindlamaid sihte omandama,kusjuures omajagu elektrifitseerivat virgutust selles suunas sai ta "Kalevipoja ' esimeselt vihikult, kuid vanemate soovi arvestavalt läks ta usuteadust õppima. Kiindumus filoloogiasse saatis J. Hurta kogu ülikooliõpingute aja, jätkus hiljemgi ning selle omaette kõrgpunktiks oli a. Helsingis kaitstud doktoriväitekiri "Die estnischen 60

63 Nomina auf -ne purum". Oma erihuvidest lähtuvalt astus J. Hurt üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsi ja sealtkaudu algasid tema kontaktid Fr.R. Kreutzwaldiga, kelle soovitusel ja eestkostel hakkas ta a. tõlkima uut talurahvaseadust lõunaeesti keelde - "Lihvlandi Talorahva Sääduse-raamat..." (Trt. 1863). Kirjavahetusest ilmneb, et tõlketegevus oli J. Hurdale nõudlik keelekool, ühtlasi senisest põhjalikum süvenemine uude kirjaviisi. J. Hurda sellealast süvenemist õhutas omakorda veel J. Köler oma kirjadega a. esitaski J. Hurt OES-i koosolekul uued õigekirjaõpetuslikud juhised, mis sama aasta lõpul ilmusid brošüüris "Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi" (Trt. 1864). Märkinud, mida O.W. Masing, Fr.R. Faehlmann ja Ed. Ahrens on teinud kirjaviisi alal, tunnistab J. Hurt samas motiveeritult, et vana kirjutamisviis on puudulik. Küllap mõistis ta seejuures, et vanadest tavadest kammitsetud keelepruuk hakkab oluliselt segama ja pidurdamagi tulevast arengut. Ahrensi seisukohti, Köleri innustusi ja Kreutzwaldi soovitusi arvestanud J. Hurt peab eesti keele loomule vastavaks nn. soome kirjutusviisi ning rõhutab kokkuvõttes, et tuleb ümber teha ja parandada "Kooliraamat" (s.o. Põlva pastori Schwartzi toimetatud sari "Koli-ramat") ning on veendunud, et meil ka "täielisemad õpetuse-raamatud kirjutatakse" /2/. J. Hurt mõistis pikematagi, et sisukam haridus algab keelest. Selle äratundmisele oli olulise impulsi andnud ka kohtumine Eesti Aleksandrikooli mõtte kandjatega a. Järgneva paarikümne aasta jooksul oli J. Hurda elus ja tegevuses väga olulisel kohal Eesti Aleksandrikool, koos sellega üldse sisukam emakeelne haridus eestlastele. Mõtte tähistada pärisorjuse kaotamise 50. aastapäeva ühe jäädava mälestusmärgiga ütles a. märtsis välja Holstre valla Pulleritsu koolmeister Jaan Adamson. Tema järgi pidi see olema lihtsalt "üks ülem kool Eesti poeglastele" /3/. Konkreetsemat tuge oma mõttele sai J. Adamson naaberkihelkonna Tarvastu kösterkooliõpetaj alt Hans Wühnerilt. Koos päritakse nõu J.W. Jannsenilt, kes oma ettevaatlikkuses piirdub kirjavastusega ajalehes, tunnistades, et "mõnnus oleks se assi kül", kuid eeldab asja uurimist. H. Wühneri kaudu saab mõttest teada Tarvastu kirikumõisa koduõpetaja Oskar Marpurg, kelle vahendusel saadakse kontakt Liivimaa kuberneriga. Mõte. hakkas liikuma. Kooli-mõtte algatajad ise lootsid asjatundlikku nõu saada ka OES-ilt, kuid aprillis 1863 Tartus kogesid, et seltsi presidendil prof. C. Schirrenil on "kange püüdmine /... / Eesti keelt hoopis ära suretada ja Eestlasi Saksteks ümber muuta" /4/. Pärast seda koosolekut tutvuti aga seltsi liikme J. Hurdaga, kes mõttest kohe oli innustunud. Viimase kaudu sai kavatsusest teada Fr.R. Kreutzwald, kellele see mõte esimese hooga oli ilus, meeste "agarus kiiduväärt, aga plaan on liiga suurejoonelises mastaabis tehtud, nõnda et selle teokstegemine pole üldse 61

64 mõeldav /5/. Kreutzwald kontakteerus aga kohe Köleri ja Kare]liga Peterburis ja, saanud nendelt toetuse, kehutas seejärel J. Hurta, et viimane mõtte algatajaid kiirustaks koostama palvekirja otse keskvalitsusele. II. Wühner oli koolikava esitanud kreisi maakoolivalitsusele ja kirjutanud sellest ka Kreutzwaldile. Kirjas Wühnerile (16.X 186 3) kahetseb Kreutzwald, et valiti väga aeglane tee läbi bürokraatiapadriku, kuid loodab siiski paremat, pidades aga siiski oluliseks plaanis "vene keele punkti tähtsamaks tõsta, kui see on sündinud"/6/, mida toonitab ka kirjas (25-27.X 1863) J. Hurdale/7/. Kreutzwald teadis, et aadlilt koolile rahalist tuge pole loota, kui, siis peaks tulema nendemeelne põllutöökool mõisa kubjaste ja aidameeste koolitamiseks, nagu ta märgib samas kirjas J. Hurdale. Kreutzwaldile oli oluline, et tulevane kool alluks otse haridusministeeriumile. Seda rõhutas ka J. Köler kirjas J. Hurdale 3. IV 1864 /8/. H. Wühner jt. mõistsid aga hästi, et nende ametist olenevalt on nad antud hetkel igati sõltuvad kohalikest kooliülemustest, pastorist ja aadlist, ning isegi kartsid minna vastuollu. J. Hurt on püüdnud aidata peletada meeste kartusi ja jõudnud ka ise seisukohale, et kool allugu haridusministeeriumile, mitte aga kiriklikule maakoolivalitsusele ja selle puruvanameelsetele käsutavadele. Mõtte senises arengukäigus nägid asjaosalised Eesti Aleksandrikoolis eelkõige järgmist astet kihelkonnakoolile, milles õpetamine pidi toimuma eesti keeles. Õppekirjandusest olenevalt kavatseti esialgu saksa keeles õpetada füüsikat ja geomeetriat. Eraldi õppeainetena nähti ette nii eesti, saksa kui ka vene keel. Kirjas J. Hurdale oli J. Köler seda meelt, et kui midagi ei saa eesti keeles õpetada, siis tuleb seda teha vene keeles, kuid peamiseks peab ta, et "kõik õpetus peab - nii hästi kui see läheb - rahvakeeles sündima" /9/ a. oli J. Hurt tihedalt seotud ülikooli lõpueksamite ning väitekirja kirjutamisega, mis võeti vastu jüripäeval Järgnes koduõpetajatöö Hellenurme s, siis kirikuõpetajaks vajalik prooviaasta Otepääl, kus ta programmi täitis seitsme kuuga. Äksi kirikuõpetajaks aga Liivimaa konsistoorium J. Hurta ei kinnitanud, tuues ettekäändeks lühema prooviaasta. Sooritanud gümnaasiumiõpetaja kutseks vajalikud eksamid, töötas J. Hurt a. kevadsemestri Kuressaare gümnaasiumis ning sama aasta sügisest alates Tartu gümnaasiumis. Hoolimata õpingute ja tööga kaasnenud pingest on J. Hurt nendel aastatel väga sügavalt juurelnud oma rahvuse ja selle kultuuri olemuse ning saatuse üle. G. Schirreni jt. avalikult kuulutatud seisukohad, mille järgi väikerahvad paratamatult kaovad ja kohalikel ' on õigem saksastuda, olid J. Hurta juba a. alates valusalt puudutanud. Siis tulid külakoolmeistrid Eesti Aleksandrikooli mõttega, mis J. Hurdale kohe suure lootuskiirena paistis ja tegutsema õhutas. Siis veel tema enda otsene pedagoogitöö, mis omakorda viis sügavamale 62

65 järelemõtlemisele eestlaste tuleviku üle. Oma tähendusega olid J. Hurdale ka C.R. Jakobsoni haridusküsimusi käsitlevad artiklid "Eesti Postimehes" ning viimase aabits ja lugemik, mis ilmusid a. Aleksandrikool.i mõtte algatajate ega J. Hurda järgi polnud kavas erilaadset põllutöökooli- Vahepeal oli C.R. Jakobson, kes varem piirdus samuti mõistega "üks ülem kool" /10/, hakanud juba samastama Eesti Aleksandrikooli põllumeestekooliga /11/, mida arvestavalt oli koostanud käsiraamatu "Teadus ja seadus põllul" (1869). Emakeelsete kooliraamatute probleemiga tegeldi ka kooliõpetajate konverentsidel, kusjuures a. juunis Viljandis toimunud konverentsil tuli C.R. Jakobson välja, plaaniga luua "Eesti õppetuse raamat ude laiali lautamise selts", mida Fr. Tuglas loeb Eesti Kirjameeste Seltsi ajaloo alguseks /12/. C.R. Jakobson tegi kiiresti kavatsetava seltsi põhikir jakavandi ning 3. IX a. palvekirjale seltsi asutamiseks ori ka J. Hurt alla kirjutanud. Kaasalöömisega nii Eesti Aleksandrikooli kui ka Eesti Kirjameeste Seltsi asutamisel oli J. Hurt üha põhjalikumalt süüvinud eestlaste haridusvõimaluste, üldse aga hariduse olemuse ja sisu probleemidesse. Seejuures oli ta hästi mõistnud laiema avalikkuse kaasahaaramise hädavajalikkust. J. Hurda esimene tähendusrikkam avalik esinemine toimus esimesel üldlaulupeol a. Aegsasti koostatud ulatusliku kõne tekst jäi küll suure vihmasaju tõttu ette kandmata, esitas vaid osa, kuid peamise, mis kolme suure soovina sai tuntuks. J. Hurdale avaldusid priiuse piirid igavestes jumalikes ja ajalikes inimeste seadustes, kuid kõige tähtsamaks lähtealuseks pidas ta rahva elujõudu, mille juured on tema keeles, iseloomus, pärimustes ja ajaloos. Lähtudes olemasolevatest tingimustest arvestab ta, et võimukandjate passiivsusest ja otsesest vastuseisust olenevalt tuleb edasisele vajalik alus Ise rajada ning "selle heaks tööd teha, vaiva näha ja kulu kanda". Teiseks pidas ta oluliseks, et "Eestimees jäägu Eestimeheks igas ammetis, igas seisuses, maal ja linnas". Ja kolmandaks soovis ta, et "Eestirahvale ka suuremaid koolisid elosse sünniks, kui meie kihelkonna ja küla koolid on" /13/. J. Hurt teadis, et teatud hulk eestlasi oskas ja tahtis näha hetkel veel vaid kitsalt isiklikku kasu. Ta suunas oma soovid kogu rahvale ja arvestas jäädavat ning üleüldist kasu.vabadele inimestele, kusjuures "seks peab paljo enam muretsemist olema hea koolide, raamatu-kogode ja iseäraliste seltside sünnitamise eest". J. Hurt sisendas laulüpeolistele, et võimalikult kiiresti tuleb rajada emakeelse õpetusega "hea kreiskooli vääriline EESTI kool, mis omakorda küla- ja kihelkonnakoolidki "kõrgema pulga peale" aitaks viia. Eriti rõhutas ta seejuures, et tõeline "nii hästi vaimu kui ka südame äratamine ja harimine" saab toimuda ainult emakeelses koolis ning just talurahva hulgast pärit noor- 63

66 tele on vaja sisukamat emakeelset haridust, kusjuures sellisest suuremast eesti koolist saaks "meie vabadusele tõsine kasu ja tugi" /14/ a. sügisel esines J. Kurt Tartus gümnaasiumiõpetajate pedagoogilisel õhtul põhjalikult läbikaalutud ettekandega, milles meil esmakordselt nii selgesti esitas hädavajaliku koolisüsteemi ja vastavalt ka hariduse sisu. Esimeseks (alamaks) astmeks pidas ta kõikidele lastele kohustuslikku külakooli, kus tuleks tegelda mitte ainult lugemise, laulmise ja usuõpetusega, mida seni harilikult oli õpetatud, vaid kindlasti ka kirjutamise ja rehkendamisega ning loomulikult õpetada kodumaatundmist. J. Hurt ei pea õigeks, et külakoolis nähakse üksnes leeriõpetuseks ettevalmistajat. Väärib tähelepanu, et kogu austuses usuõpetuse vastu taunib ta samaaegselt usuõpetusega liialdamist külakoolis, leides põhjendatult, et see on "tõelisele usklikkusele ning ilmalikule õpetusele kahjuks" /15/. J. Hurt peab külakoole ettevalmistusasutusteks elu tarbeks ja need "peavad elementaarsel viisil kõiki tähtsamaid eluvajadusi arvestama", kusjuures "vajadused pole ainult usulist, vaid ühtlasi ka olulisel määral ilmalikku, parem veel: maailmatundmise laadi" /16/. Rahvakoolide teiseks astmeks maal oli kihelkonnakool, milles J. Hurda järgi antakse "õpetust külakooli ainetes laiendatud ulatuses" ning uute õppeainetena lisab ta geograafia, ajaloo ("iseäranis tähele pannes kodumaad"), füüsika, emakeele ning saksa ja vene keele algõpetuse huvilistele. Eriti väärib tähelepanu, et J. Hurt meil esmakordselt määratleb emakeele asendi ja põhisisu rahvakoolis - "emakeele elementaargrammatika õpetamine stilistiliste harjutustega" /17/. J. Hurt rõhutas: "Emakeele grammatikalist läbiarutamist pole minu teada kihelkonnakoolides veel kusagil ette tulnud ja tema sissetoomine on üks uus, aga minu meelest hädatarvilik ajanõue. Tema senine ripakile j ätmine tuleb maakooli juhtide ning ülemuste suurest huvipuudusest rahvakeele vastu." /18/. Emakeele õpetamise vajalikkust näeb ta selleski, et "eesti keele pruukimine seniajani vigase kiriku- ning pastorite keele kange mõju all seisab" /19/. Tähelepanu äratab, et J. Hurt näeks meeleldi tütarlastele eraldi ja vähendatud ainemahuga kihelkonnakooli "võõraste keelte täieliku väljajätmisega", kuid mis "käsitöö-õpetuse ja võib-olla muud iseäraliknaiselikud tegevuskonnad oma kavasse võtab" /20/. Rahvakoolide kolmandaks, kõrgemaks astmeks maal nägi J. Hurt kolmeaastase õppeajaga maakonnakoole, mis baseeruksid kihelkonnakoolidel ja millede programmid oleksid võrreldavad linna kreiskoolidega, kuid arvestaksid maa olusid ja vajadusi. Uute õppeainetena oleksid seni veel puuduvates maakonnakoolides algebra,stereomeetria, planimeetria, maamõõtmine, tehnoloogia ja teoreetilis-praktiline põllumajandusõpetus, siis iseseisva ainena või koos isamaa ajalooga "maa-asutuste ning põhikorra tuttavaks tegemine" ning kohustuslikena 64

67 saksa ja vene keel. Lõpuklassis peab ta soovitavaks didaktika ja metoodika õpetamist "lootusrikaste koolmeistrite tarbeks". Sellises sisus ja mahus nägi ta ka tulevast Aleksandrikooli. Eraldi rõhutas ta aga, et "rahvakoolis võib õpetust anda ainult emakeeles" /21/. Õppekeele küsimust on ta oma ettekandes põhjalikumalt arutanud, tõestades, et haridust ^emakeeles saab kätte poole vähema ajaga ning poole kuluga", kuna muidu kulub õpilaste aeg ja jõud võõra keele õppimisele, kool aga rahuldub õpilaste pealiskaudsete vaatustega ning lõpuks on olemas vaid kahtlasevõitu teadmised. "Opetus emakeeles hoiab alal sideme rahvaga," toonitab J. Hurt, märkides, et saksakeelsete koolide eestlastest õpilased on rahva tulevikule enamasti kaduma läinud. J. Hurt n kindlalt veendunud, et emakeelse hariduse kaudu "haritakse ühtlasi rahva kirjavara". Eriti peab ta seejuures silmas emakeelseid kooliraamatuid, arvestades, et saksastamist ajavad "koolide juhid rahva kirjavara kasuks viimasel ajal pole samahästi kui midagi teinud" /22/.Ümberrahvustamise küsimuse üle arutledes juhtis ta sakslastest kolleegide tähelepanu sellelegi, et ülipüüdlik saksastamine võib kaasa tuua venestamise, millest Moskva panslavistid juba kirjutavatki. J. Hurt on siiski optimistlik, sest ta näeb veel oma kultuuripinda ja et rahval on oma karakter, oma religioon, kusjuures "üheks tugevaks vastasabinõuks selle Moskva härrade laastamise vastu on üksnes rahvakoolide ning rahvaelu väljaehitamine rahvuslikul põhjal" /23/. Eesti Aleksandrikooli ja ka Eesti Kirjameeste Seltsi asutamisloos on olulise tähendusega initsiaatorite (Adamson, Wühner, Kurt, Jakobson, Jannsen jt.) kohtumised 6. ja 7. juulil a. Helmes ja Tarvastus. J»Hurt kõneles Helmes "meie koolitatud ja haritud meestest" ning põhjendas rahvusliku ideoloogia olemust ja tähendust. Ta arvestas tõsiasja, et "Eestimaa on Veneriigi maakond ja seks saab ta ka jääma" /24/, kuid sellele vaatamata ei pea ta ümberrahvustamist võimalikuks, kuigi "kurdab ja kaebab valusasti" ümberrahvustumise pärast, sest enam haridust saanud eestlastel "aega mööda kombeks ja harjunud viisiks on saanud salata oma rahvust", saksastuda või venestuda, kuigi orjusest vabastatud talurahvas "ei seisa enam tõiste a l, vaid tõiste kõrval" /25/. Pealegi on ta veendunud, et "niisugust hirmust terve rahva surmamist meie ajal enam ei või olla ega tulla" /26/. J. Hurdale oli ülimalt oluline ja sisendas seda ka teistele, et "meie koolitatud vennad peavad Eesti rahva liikmeteks ehk Eestlasteks jääma" /27/. Helme kõnegagi taotles J. Hurt ju kõige muu kõrval sisukamat ja teadlikumat emakeelset haridust, mis rahval endal aitaks veelgi paremini tunnetada iseenda elujõudu, kuna eestlased on seni ikka "imelise jõuuga ka vägevamate võimu ja meelevalla al oma iseloomu, keele ja kombed muutmata ja murdmata hoitnud" /28/. Samal a. hilissügisel läks J. Hurt oma mõtetega julgelt edasi ja gümnaasiumi pedagoogilisel õhtul 65

68 rääkis ta "Eesti keele õpetamisest kõrgeimas koolides", rõhutades, et "eesti keel tuleb õpetusainena ka meie saksa gümnaasiumidesse ja kreiskoolidesse eestlaste maal sisse viia" /29/, sest "kes meie juures, eestlaste maal, elada ja äri ajada, üht maa ametikohta täita, mõne ametiasutuse eesotsas seista või selle liikmena talitada, kes õpetaja või rahvakooli eestseisja ning juhataja tahab olla, sellele on eesti keele hea tundmine möödapääsematult tarvilik ja kes teda juba kodust peale ei mõista, p'eab, olgu ta sakslane või venelane, tema ära õppima" /30/. J. Hurda järgi ei tohi paikseks jääda tahtjatele piirduda üksnes keele algkursusega, vaid teisel astmel tuleb minna sügavamalt "keele vaimu ja ülesehituse juurde" ning õpetus peab tingimata haarama "rahvapäraste kirjatööde lugemist, mis iseäranis kohased on rahvast, tema vaimu, tema kombeid, harjumusi, vaateid jne. tuttavaks tegema" /31/. Nii on J. Hurt eesti keele õppimise ja õpetamise osas nii eestlastele nende koolides kui ka muulastele juba gümnaasiumides näinud ette sügavamaid ja mahukamaid teadmisi, mis tagaksid hariduse üldisema ja laiema sisukuse. Tema ise oli "oma õpetustegevuse viimasel ajal Tartu gümnaasiumis eesti keele tunde andnud ja kooliõpilaste poolt elavat osavõtmist leidnud" /32/. J. Hurt vaatas aga kaugemalegi a. sinodis esitatud ettekandes "Eesti päevaküsimused" märkis ta; "Ülikooli juurde tahaksime meie eesti keele lektoraadi asemele selle keele jaoks korralist professuuri." /33/ a. saadi kõrgemalt poolt luba korjata raha Eesti Aleksandrikooli asutamiseks a. valitud Eesti Aleksandrikooli asutajate komitee presidendiks sai J. Hurt, kes koostas mahuka selgituse "Eesti Aleksandri-kool. Uks tähtis kuulutus ja palve kõigele Eestirahvale", milles tõstis välja ka kavatsetavad õppeained a. pedagoogilisel õhtul välja pakutud maakonnakooli kavaga võrreldes oli õppeainete süsteem täpsemalt esitatud ja loogilisemalt seostatud ning "mis meie isamaasse puudub" rõhutatult märgitud /34/. Kui maakonnakooli puhul oli J. Hurt rääkinud mõnest tunnist didaktikale ja metoodikale, siis nüüd pidas ta perspektiivis võimalikuks, et "saab Aleksandrikooli kõrvale üks ühe- või kaheaastane iseõpetus asutatud ja alustatud, koolmeistrite väljaõpetamiseks" /35/. Täpsemalt määratles ta eesti keele kui õppeaine asendi ja mahu tulevases Eesti Aleksandrikoolis: " Eesti keel. Seda saab nõnda õpetatud, et koolipoisid oma emakeelt selgeste ja ilma veata rääkida ja kirjutada oskavad. Õppijaid harjutatakse igasugu asjadest pääst midagi kirjutama, niisamati ka kirju üles panema, mis maja ja ammeti pidamises, kauplemise ja muu asjade toimetamise juures pruugitakse." /36/. Lisaks grammatika heale tundmisele nägi J. Hurt seega ette küllalt laiaulatuslikku kirjandiõpetust tänases mõttes, mis tollal oli päris uus suundumus. Kirjanduse õpetamist seejuures ta otseselt ei maini, kuigi a. pedagoogilisel õhtul, oli pidanud gümnaasiumis võimalikuks "rahvapäraste kir- 66

69 jatööde lugemist". Selles "tähtsas kuulutuses" peab J. Hurt eriti oluliseks laia avalikkuse valgustamist just eestikeelse kooli vajalikkuses, kuna "kooli peetakse Eestikeeli" ja "kõik tõsine ja täieline, mõnus ja mõjuja õpetus, nii häste vaimu kui ka südame äratamine ja harimine, üksi sündinud emakeeli inimesele antud saada võib" /37/ ning seetõttu "Saksa ja Venekeel ei saa mitte õpetamise keel, vaid õpitav keel olema" /38/. J. Hurt koputab rahva enda südametunnistusele jra osutab rahvusele äärmiselt kahjulikule tendentsile, kui võõras keeles hariduse saanud "ei arva ennast enam Eestlasteks, vaid Sakslasteks, et nad kül seda sugugi ei ole" /39/. Põhjendatult seostab J. Kurt sisukama ja mahukama emakeelse üldharidusega eesti keele enda arengu ni'ng "koolide läbi saab Eesti kirja vara kasvama ja igapidi täielisemaks minema" /40/. Eestikeelse hariduse, laiemalt aga üldse eestluse propaganda J. Hurda poolt tõi endaga teravaid vastuväiteid baltlastelt (arvestagem siinjuures ka C.R. Jakobsoni ja tema isamaakõnesid baltlaste ärritajana). Aleksandrikooli esimese aruande lisas "Mis Aleksandri-koolile vasta pannakse ja mis selle pääle kosta" märgib J. Hurt kahetsusega, et kõrgema ameti ja vaimuharidusega mehed "suuremat jagu kõik Aleksandri-koolile kangeste vasta pannud" /41/ ning mitmes kihelkonnas "nimelt kiriku õpetajate vastaseismine ja asja äralaitmine raha korjamise sääl osast koguni kinni pannud" /421. Otseselt vastaliste, neile järeleandjate, argade ja kartlike vastu küsib J. Hurt otse: "Miis tuleb Eestirahva saksastamisest ja venestamisest arvata?" /43/. Veenvalt selgitades ja objektiivselt olusid hinnates usub J. Hurt kindlalt, et ümberrahvustamine pole mõeldav ega võimalik, pealegi kus "Vene valitsuse ajal oleme meie vabaks rahvaks saanud" ja sellele vaatamata, et "meie oleme Veneriigi alamad ja tahama seks jääda ka edaspidi" /4 4/. Talupoegade eneste tuimuse võitmiseks ja ka perspektiivide näitamiseks selgitas J. Hurt uuesti olemasolevat ja kavatsetavat koolisüsteemi, rõhutades veel kord, et "õppimise keel ise olgu ja jäägu oma emakeel" /45/, mis tagab võimalikult väiksema ajakuluga baashariduse omandamise ning on eluliselt oluline rahvuse enda seisukohalt, sest "keeles elab meie vaim, tema läbi avaldab ennast meie sisemene elu" /46/, "pääle selle on rahva keel täis tuumakat eluõpetust ja teravat loomulist tarkust" ning "rahva keeles elab kõik rahvas" /47/. Tingimata lapsedki, kellele tegelikult "ka kõige parem toit veel täieste hää" /48/ pole, kuid kadakasaksteks või poluvernikuteks tehtuna on nad "puhas poolikud ja igapidi puudulised inimesed" /49/, kes pole suutelised rahvale vajalikku kirjavara soetama. J. Hurt ei väsi rõhutamast, et on vaja targemat ja n.ö. juurelt tundmist, et mõista rahva keelt, selle mitmeharulisi murdeid, rahva vanaaegseid mälestusi, laule ja jutte, vanasõnu ja mõistatusi, kombestikku jm., pealegi on "mitmesuguste Eesti asjade uurimine sündinud Eestlastel 67

70 palju kergem kui muu rahva liikmetel" /50/ ning nii saaks "kaunis vaimu vara tõeste ka meie omaks, ka meie vereks ja meie lihaks" /51/. J. Hurt on nous, et hetkel pole eesti keel teaduskeelena piisavalt rikas» kuid, juhtinud tähelepanu soomlaste edusammudele, rõhutab, et meilgi "fiestimaal ei ole see sugugi võimata, kui aga ise tahame ja mõistlikult tööd teeme" /52/. Nii on J. Hurt põhjalikult ja küllalt erinevatest aspektidest valgustanud mitte üksnes kavandatud Eesti Aleksandrikooli, vaid teinud ühtlasi laia. üldharivat tööd. Ta on näidanud ja avanud perspektiive, mis võimalikult paljudele avanevad, kui hariduse sisu endale teadvustatakse ja selle nimel ka tõsist tööd hakatakse tegema. Sisukama hariduse üheks komponendiks J. Hurdale oli ajaloo, iseäranis oma isamaa ajaloo korralik tundmine. Tema enda gümnaasiumipäevil alanud ajaloohuvi kasvas ülikooli ajal, sai a. virgutust J. Kölerilt, kuid pärast kohtumist skeptilise Kreutzwaldiga a. taandus see mõneks ajaks. Loomuomane kiindumus rahvaluule vastu ei lasknud aga hääbuda ajaloohuvil a. oli ta "Vanemuise" seltsi kuuõhtuteljust ajaloo aspektist käsitlenud rahvaluulet ja ristiusu tulekut. Teatud impulsi süvenemiseks eesti ajaloosse sai J. Hurt -ka C.R. Jakobsoni esimeselt isamaakõnelt, mille viimane pidas 6. okt "Vanemuises". Sama aasta hilissügisel hakkas J. Hurt omakorda kirjutama ülevaadet eesti ajaloost, arvestades oluliselt Henriku Liivimaa kroonikaga, mille uus saksakeelne tõlge oli a. ilmunud. Lootus oma teos avaldada esimeseks üldlaulupeoks ei teostunud, käsikiri jäi "kitsasse väravasse kinni" /53/. Oma ajaloopildid sai J.. Hurt trükis avaldada "Eesti Postimehe Lisalehes", mida ta toimetas a., raamatuna aga alles a. J., Hurt polnud ajaloolane selle otseses tähenduses. EKmS-i teisel koosolekul 30. juunil a. seltsi ülesannetest rääkides oli ta eesti keele harimise ja kirjavara soetamise kõrval tähtsaks pidanüd vana aja uurimist ja seda just rahva mälestuste kaudu, kutsudes jnõistma, "mis suur hind vana aja lauludel ja regevärsidel on, kui oma esivanemate vana elu, usku, kombeid, arvamisi ja vaimuharimise järge tundma tahame õppida" /54/. Kui J. Hurt EKmS-ile lubas, et kirjutab "sündinud asjade raamatu" (s.o. ajaloo), siis pidas ta oluliselt silmas koolmeistreid ja laiematki avalikkust, et eelkõige need omaksid sisukamaid teadmisi ja sügavamalt mõistaksid oma rahvuse lugu, oskaksid lähemalt tunnetada ka oma rahvakunsti ajaloolist ja kunstilist tähendust ning teadlikumalt võiksid korjata, päästa "tääduse materjaali kahetsemise väärt unustuse kartusest" /55/. Allikaid arvestav J. Hurt püüdis olla objektiivne oma ajalookäsitluses, et nii tagada täpsem alus ja ka sisu üldisemale haridusele. Toonastes ühiskondlikes liikumistes pakkus ta sellisel moel aga vähem- 68

71 julgeid üldistusi ega suutnud üldsust kodges kaasa tõmmata. C.R. Jakobson kasutas allikmaterjale vabamalt ja nii pole ta ajaloo uurimist otseselt edasi viinud, kuid tegi julgeid üldistusi, sõnastas mõttekäigud kuulajaid-lugejaid kaasakiskuvalt ja tema isamaakõned mõjusid nii üldsust enam äratavalt-virgutavalt a. alustasid aadli ja kiriku esindajad uut rünnakut Eesti Aleksandrikooli vastu. J. Hurt сян "Avalikus kirjas H.v. Samsoni herrale Aleksandri kooli pärast" (1877 ) tõrjub süüdistused, osutab tfaas kord talurahvakoolide kolmeastmelise süsteemi va j alikkusele ning rõhutab kindlalt emakeelse õpetuse ja hariduse tähendust ja tähtsust. Samas peab ta igati loomulikuks, et eestlased gümnaasiumides ja ülikooliski edasi õpiksid, kuid kindlasti eestlasteks jääksid ega pööraks selga oma rahvale. Eesti Aleksandrikooli vastased värbasid( endale toetajaks Karula koolivanema Pärt Suija, kelle nime all jätkati rünnakuid eestikeelse hariduse vastu, räägiti omakasupüüdlikest eesmärkidest lähtuvalt põllutöökoolist. J. Hurt oma vastuses P. Suijale a. nimetab teda ja teisi tema taga eesti koolide lõhkujateks, orjameelsuse kandjateks, kes tahavad, et eestlased käigu üksnes nende ettekirjutuste järgi, laulgu vaid nende teksti /56/. Oma taotlustes pidas J. Hurt koguaeg silmas seisuste võrdsust ning sisukam ja mahukam emakeelne haridus aidanuks seda ka tagada ja kindlustada. Laiemas plaanis olid kogu rahvuslikus liikumises üha ilmsemaks saanud juba ka erinevad suundumused, mis C.R. Jakobsoni "Sakala" ilmuma hakates 1878.a.selgesti avaldusid, eriti pärast J. Hurda avalikku kirja ("Sakala" , nr 27), milles ta palus enda "Sakala" kaastööliste hulgast välja arvata a. asus J. Hurt Peterburi Jaani kiriku õpetajaks. Siirdumist Peterburi ajendasid küllalt olulisel määral paremad majanduslikud tingimused, mis Otepääl mitmesugustest põhjustest tingituna olid enam kui kasinad a. loobus J. Hurt EKmS-i presidendi ametist, kuid jäi edasi Eesti Aleksandrikooli peakomitee presidendiks. Rahvusliku liikumise üldisest arengust olenevalt ei kulgenud rahulikult ka Eesti Aleksandrikooli pea- ja abikomiteede suhted ning tegevus. Kooli põhikiri ja õppeplaan põhjustasid tõsiseid vaidlusi. J. Hurta tõrjuvale positsioonile oli nüüd asunud ka Mihkel Veske, kes kooli plaane ei usaldanudki J. Hurda kätte, vaid saatis need Peterburi otse J. Kölerile, kes arvestas reaalkooli Venemaa mallide järgi. Seda toetasid a. juunikuu peakoosolekul ka M. Veske, J. Kunder, J. Kõrv, J. Kurrik, kusjuures M. Veskele oli oluline, et "Aleksandri kooli kasvandikud Vene riigi reaalkoolide õiguste osalisteks saaksivad" /57/. J. Hurt ei pidanud oma avalikus kirja's (1883 ) antud hetkel reaalkooli veel reaalseks, sest puudusid tasemel õpikud, polnud piisavalt raha kooli majandamiseks ning polnud veel selge, kas "enam realkoolisid tuleb soovida, mis polytehnikumile ettevalmistavad ja omad 69

72 õppijad siis senna viivad, või gymnasiumisid, mis universiteedi pääle viivad" /58/. Tegelikke olusid hästi tundev J. Hurt oli ettevaatlik, mõistis, et emakeelsete reaalkoolide ja gümnaasiumide jaoks on vaja kindlamat ja sisukamat põhja, mille rajamist Aleksandrikool antud hetkel suutnuks tagada, loonuks juba järeleproovitud aluse. M. Veske oli optimist, tahtis' Aleksandrikooli kohe "üheks kõrgemaks kooliks, realkooli vääriliseks tõsta ja mitte üheks alamaks kreiskooliks maha suruda, 'nagu õp. herra Hurt ja mõni tema kaasmõtteline seda tahab" /59/. Suhted Eesti Aleksandrikooli peakomitees teravnesid a. algul, kusjuures oma osa selles oli ka J. Hurda keeldumisel laenata suurem rahasumma Aleksandrikooli arvelt Krimmi eestlastele Kuntaugani mõisa ostmiseks, mida J. Köleri vahendusel taotleti. Jätkusid vaidlused pea- ja abikomiteede õigustest ning suhetest. J. Hurt ei nõustunüd presidendiametist tagandamisega, kirjutas siseministrile ja kubernerile oma märgukirjad, millede hukatuslikku tähendust ta ilmselt ei osanud ette näha, mis aga said riigivõimule teatud trumpideks juba eos oleva venestuskampaania teostamiseks a. tuli J. Hurdal lahkuda presidendi kohalt. Peagi järgnes komiteede sulgemine riigivõimu poolt. H. Treffner jt. olid küll naiivselt lootusrikkad ja uskusid veel a. eestikeelse kooli võimalust, kuid 20. aug avati ametlikult Põltsamaal Kaarlimõisas vene õppekeelega Eesti Aleksandri Linnakool. Õppeplaanis olid küll eesti keele tunnid ja emakeeles käis usuõpetus, kuid rahva kogutud rahaga asutatud kool allus teistele tuultele. Tõsi, rahvusliku kasvatuse alal tegid koolis antud raamides suurt tööd möödunud sajandi lõpul kirjanikud-koolmeistrid Jakob Tamm ja Ernst Peterson. Koolid alt üles välja olid aga juba venestamispoliitika köidikuis. Eesti Aleksandrikooli pikka aega kestnud asutamislugu avab kõneka tahu rahvusteadvuse keerulisest kujunemisest tollal, kus rahvuslikud huvid ja rahvuspoliitikagi mõneti liidripositsiooni saavutamisele allutati. J. Hurt oli kirikuõpetaja ja selle ametikoha täitjat polnud raske arvata vastaste hulka. M. Veske avalikust kirjast (1883) torkavad silma eriliselt rõhutatud pöördumised ja osutamised - "õpetaja herra J. Hurt". J. Hurda seisund oli pikematagi kahemõtteline. Tuleks aga arvestada sedagi, et kirikuõpetajaametit võttis ta küllalt olulises osas kui leivatööd, mis tagas majandusliku kindlustatuse ja võimaldas tegelda rahvuskultuuri probleemidega. Selles valdkonnas muutub tema tegevus nüüd eriti intensiivseks. Süvenenud ne-lõpuliste sõnade uurimisse, kirjutas ta sellel teemal väitekirja ja väitles 24. veebr Helsingi ülikoolis filoloogiadoktoriks. Samal ajal oli tal käsil olnud ka "Vana Kandle" teine köide (1886), silme ees juba ka "Setu-raamat" avaldas ta "Paar palvid...", millele kohe reageeriti, algas rahvaluule suurkogumine. Täpselt, sihikindlalt ja peene taktitundega suunas J. 70

73 Hurt kogumistööd oma avalike aruanne tega, mis laiemas plaanis olid nii kogujate kui avalikkusegi juhtimine rahvuskultuuri sügavama mõistmise teele. Ühtaegu oli siingi tegemist hariduse sisu probleemidega, mis J. Hurda tegevuses olid alati olnud kesksel kohal Ka "Vanemuise" uue maja avamiskõne (12. aug. 1906) üheks põhiteesiks oli sisukam haridus - kombe kohaselt pühitses ta uut maja kristlikult, kuid avas "pidulikult ariduse töö pääle" /60/ ning lootis, et uues majas hakatakse "tuumakamat vaimutoitu ja lõbu pakkuma, kui läinud ajad lubasivad" /61/. Samuti taas kord osutas ta seejuures emakeele tähendusele ning nuhtles neid, kes oma sugurahvast ja emakeelt põlgavad, end kangesti sakslasteks tahavad teha, seda koguni rahvaloenduse andmestikus. Talle oli lõpuni oluline eesti rahva edenemine, mida ei taga "sakslemine ja saksastamine", üldse oma rahvuse salgamine ja ümberrahvustumine. Emakeelse haridussüsteemi ideoloogina oli J. Hurt kaugel ees oma ajast. J. Hurt on ilmselt põhjalikumalt kui keegi teine tema kaasaegsetest läbi mõtelnud emakeelse hariduse üldise süsteemi, sisu ja arengusihid ning väga järjekindlalt selle eest seisnud, selgitanud võimalikult kõigile ja nõudnud eestlastelt enestelt arukat tegutsemist sisukuse suunas, kus puuduksid kius ja jonn, priitahtlik rahvuse reetmine jm., mis pikematagi "teevad meie ariduse põllu lahjaks,meie elu vilja kiduraks, meie auu ja kiituse halvaks" /62/. J. Hurdale oli emakeelne kool kõige olulisem rahvusliku olemise alus, millele tugineb rahvuskultuur, areneb ja kasvab rahvusteadvus, oleneb rahvuslik väärtus. Aeg on meile seda ka tõestanud. 71

74 Kasutatud kirjandus 1. Kruus, H. Eesti Aleksandrikool. - Tartu, Lk H/hurt/,_J. Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud wiisi. - Tartu, Lk Adamson, J. Aleksandri kooli asutuse ajalugu aastast 1860 kuni 1871 // Oma Maa Lk Sealsamas. - Lk Fr.R. Kreutzwald J. Hurdale /6.V 1863/ // Fr.R. Kreutzwaldi kirjavahetus. - Tallinn, VI kd. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk J. Köler J. Hurdale 3.IV 1864 // Eesti Kirjandus Lk J. Köler J. Hurdale l.vi 1865 // Eesti Kirjandus Lk J akobson, C.R. Kroonu madruste koolist // Eesti Postimees Nr. 2; Vt.: Jakobson. C.R. Valitud teosed. - Tallinn, II. - Lk J akobson, C. R. Veel mõni sõna põllutöö asjust // Eesti Postimees VI. - Nr. 23. Vt.: Jakobson, C.R. Valitud teosed. - Tallinn Lk Tuglas, Fr. Eesti Kirjameeste Selts. - Tallinn, " У Sa. - Lk. 4t. 13. Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad / Toim. H. Kruus. - Tartu, 193S. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Hurt, J. Eesti Aleksandri-kool. - Tartu, Lk

75 35. Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Hurt, J. Esimene aruanne tööst Aleksandri-kooli kasuks. - Tartu, Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk Hurt, J. Pildid isamaa sündinud asjust. - Tartu, Lk EKmS protokollid // Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat Tartu, Lk Sealsamas. 56. Jakob Hurda koned ja avalikud kirjad. - Lk. 194 jj. 57. Veske, M. Avalik vastus õpetaja härra J. Hurt'i "avaliku kirja" peale. - Tartu, Lk Jakob Hurda koned ja avalikud kirjad. - Lk Veske, M. Avalik vastus õpetaja härra J. Hurt i "avaliku kirja" peale. - Lk Hurt, J. Onnistamise-kone Vanemuise Seltsi uue maja pühitsemise päeval. - /Tartu, 1906/. - Lk Sealsamas. - Lk Sealsamas. - Lk

76 ALLIKAPUBLIKATSIOON Jakob Hurda poolt aastatel kalendrites publitseeritud regivärsid ja pöördumised Mõni vana Eesti laulu=lugu I Talo - tü tar Neitsikene noorekene, kirjopihta peenikene, talotütär tuvikene, kellele sina tahassi? "Mehele minnä ma tahassi, mehele mesitse meelele, poisile tülitse silmile." Kas sa tahat kanguriile? "Ei ma taha kanguriile, kanguri kerä kõrisep." Neitsikene noorekene, kirjopihta peenikene, talotütär tuvikene, kellele sina tahassi? "Mehele minnä ma tahassi, mehele mesitse meelele, poisile tülitse silmile." Kas sa tahat mölderille? "Ei na'taha mölderille; Mölderi kivi mürisep, kistavarre käriseva, tolm teep silmä segätses." Neitsikene noorekene, kirjopihta peenikene, talotütär tuvikene, kellele sina tahassi? "Mehele mesitse meelele, poisile tülitse silmile." Kas sa tahat junkurille? "Ei ma taha junkurille; junkur joosep, pää värisep, karman kargap katsipidi, püksi püügiit sõgluva." Neitsikene noorekene, kirjopihta peenikene, talotütär tuvikene, kellele sina tahassi? "Mehele minnä ma tahassi, mehele mesitse meelele, poisile tülitse silmile." Kas sa tahat talopojale? "Jah, taha ma tälopojäle, maamehele madalale: talopoig om tööle tarka, tööle tarka, maale märksa." II Poimja lugu Peremees, peremehekene, perenaine, naisokene: ärgu olgu meeli paha, südä armas haige'emba, et jäi päidä põllu pääle, söödüle zeasabakesi: kül tulep hommen vastne päivä, ülehommen tõine vastne: sis aja ma hani otsimaie, põrsakese põimamaie, kalkuna kaabatellema. IJani nokitsep nokaga, põrsas põimap põlvili, ziga suurella suulla, vana ziga vatsuli, kulti tuhnip kummuli, sis saava otsa ommetegi. Ill Noorile meehile Velekene, vennikene, kui läät naista võtemaie, püwilindu püüdemäie, ärä otsi uhke'eida, ärä vahi valge'eida! Võta vallast vaene lats, otsast orja järgimäne! IIlo ei panda padaje, ei ka valgust vaagenahe: töö kül pandas padaj e, käte vaiva vaagenahe. Võta naine mustakene! Musta mõistap töödä tetä, 74

77 mõistap muida õpetada, teep esi, tokitap tõisi; käüp esi, kärmistäp muida, veäp vemmeld, vinnap takan, kannap kaigast kangla alla. Illos istussi ilosan taren, kenä keerlep kamberin, valge vahip varjo pääle, vahip valgide käte pääle. IV Zeatapja lugu Mino veli olli väike mees, es ta tohi zika tappa; ande noa naise kätte: "Ma lää küläst köüdsi tooma, köüdäme zea jala kinni, pistame kohe kopso sisse: veri sis joosep virinäl, käki keevä kärinal. Sis saap süwä sagedaste, egä päiv saap zea lihha: kui meie zeast võimust saame!" V Mino peig ja sino peig Mino peig om pilliseppä, kaasa kannelitegijä! Viip ta mu pilliga magama, kanneliga kamberihe. Panep pilli pää ala, kanneli lae vaihele. TÕusep hommiko ülesse, kui ei kuule, sis ärätäp; võtap pilli pää aita, kanneli lae vaihelta, lasep pilli mul üteldä, kanneli mul kuulutada: "Tõuse, lindu, lüpsä lehmä! Tõuse, kana, saada karja!" Sino peig on piitsaseppä, kaasa kantsikotegijä; viip ta su piitsaga magama, kantsikoga kamberihe. Panep piitsa pää ala, kantsiko lae vaihele. TÕusep hommiko ülesse, kui ei kuule, siis ärätäp; võtap piitsa pää aita, kantsiko lae vaihelta, lasep piitsa sul üteldä, kantsiko sul kuulutada: "Tõuse, laiska, lüpsä lehmä! Tõuse, viitjä, saada karja!" Maa-rahva Kalender ehk Tähtraamat Tartu, lk Noorile meehile Oot oot, poissi, no no, poissu Lase minnä sügiselie, Kül teid ohjon otsitas, Kül teid kablon korjatas! Mõisa poissi, ausa poissi, Olete vaega ilosa! Kogokonna kirjast kuuldas, Kos te koagi kõnnite, Omma ello eläte! Siis teid kirja kirjotetas, Mõisa poole kutsutas. Palleldas teid, paikese, Mõisa priski pulma pääle! Mõisan teid sis möõdetas, Loosiga teid leeditas, Viinaga teid valmistetas, Ollega teid joodetas, Soldanis teid soovitas, Lähätetäs liina poole, Sinnä Tarto maada möödä. Sääl te põlvi painutetas, Säljä=sooni sirotetas; Sis te pääd pöetäs, Habena väitsil aetas; Kroonitas teid Keiserille, Vennele teid vannutetas; Pandas püssi paukuma; Mõõgakestega mängnä! Naha=paun teil sälgä pandas, Risti=rihma rinna ette Isata ja emata Ära suri tillo eite, Ära suri tillo taati, Jätis tillo tillerdama, Vaese lapse vanderdama. Härjad saivad herra kätte, Hobosed onode kätte, Lehmad lelle naese kätte. Hirnusid isa hobosed, Ono tcöda tehjessa; Ammusivad taadi härjad, Herra põldu kündadessa; 75

78 Inisesid eide lehmad Lelle naese lüpsedessa. Tarto Kalender lk Tartu. Laakmann. Kalendritegija pallep Kalendri lugejit Kalendritegijäl om nõus võetu Eestirahvale ütte raamatut väljä anda meie oma maa vanost sündinüist asjost ja om temä see tarbis jo mõnegi vana kirja ja ajaraamatu läbi uurnu, et nii tävvelikult kui võimalik teedä saija ja kokko säädä, kuis meie eenvanemba vanal ajal ellivä ja kuis näide käsi mitmel ajal om käünü. Ent teedmise vanon kirjon Eestirahvast omma mitmetpidi puudulise, nimelt näide kodotsest elost, näide kombist, pruugest, usust ja keelest kõneldas sääl väega veidi. Kõigist neist asjost tiijäp rahvas suusõnaga ja jutu viisi vana rahva mäletüsest veel täämbä paljo enämb ja selgembäst kõnelda.'selleperäst omma nee rahva,jutu ja mäletüse vana aja uurejal väega tähtsä ja tarvilise. Temä võip neist, osavahe tuuleteten ja sõerateten, paljo puhtit teedmise terri väljä s&letadä ja viimäte kauni jutustuse kokko säädä. Kül õm Kalendri=tegijä silmä ja kõrva peräni vallale hoitnu, et neid jutte ja mäletüisi, vana rahva pruuke ja kombit, näide usku ja arvamisi tähele panda ja paberi pääle pistä. Ent ütsik inemine ei putu ekka paika ja ei jõvva eälegi kõik ärä kuulda ja nätä. Selleperäst palle mina kõiki kalendri lugejit, et nemä ni hää olessiva ja kõiksugutse mälestüse, mis na vana rahva käest kuulnu ehk nännü, üles kirjotasiva ja mulle Tartohe saadassiva. Mina sa kõik tunistuse ja teedmise, kõik jutu ja joro vanast'ajist t e n о g a vasta võtma ja mõistlikult pruukima. Ent esierälikultpalle mina v a n n o l a u l a ja r e g e v ä r s s e korjata, mis veel sagedasti töö man ja talgon lauldas, sajan kaasitetas ehk Setokeiste viisi leelotetas, ja sis Tartohe toimetada. Nee omma parhilla kadoman ja näidega lät paljo tähtsat mäletüst hauda. Kes sis vähägi vana aja ja eenvanembide mäletüsest luku pidä, avitagu minno, et temäst nii paljo kirjä saas pantus kui võimalik. Meie. peräntuleja ja ega mõistlik mees saap meid tennämä ja mina saa kõigest sest, mis mino kätte saadetas, avalikult arvo andma, olgu sis, et mõni mees esi sedä ei soovi ja mulle tähendäp, et temä nimi nimitämätä jäägu. Kavvembast, nimelt Kadrina kihelkonnast Viro=maalt, Kolga-Jaani kihelkonnast Villändi maalt ja Kaarma kihelkonnast Saaremaalt, omma ausa mehe tundmata jo õige kauni jao laula ja muid mäletüisi mulle saatnu, ent.võro ja Tarto maalt, et kül üte maakonna mehe oleme ja üten eläme, m i t t e 76

79 ii t s a l n u s, et kül ka lendritegi j i jo "liest i Postimehe Lisal ehe n" (.1871 nr. J7) kõiki Lestlaisi pal- Jel. Mina usu ja looda kindmäste, et Tarto ja Võro rahvas mitte tuimemba ja tiihnakumba ei saa olema, kui mehe muin maakennän. Talvel om enämb aiigu ja nemä saava esierälde sel aial vististe mõnel vahetunnil ja sündsal kõrral paberihe pandma, kuis tuuslari näide pool tembotava, karjapoisi "Tuhkapoisist" juttu vestvä ja noore neio ehk vana moori laulu löövä. Mino vana aja mäletüste aidan omma kõik salve ja sainapäälitse,tõrju ja tiindre, kasti ja kirstu ilosahe koristetu ja kõrda säetu. Sääl om parast pannipaika ja hääd hoitu egale asjale. Tulge sis, armas VÕro ja Tarto rahvas, õige rohkeste ia pange tulevatsele põlvele tallele, mis teie vanast Lesti varast oman koton veel lövväte. Seda pallep sõbralikult terviteten J. K u r t, gümnaasiumi koolmeister T a r t о n. NB. Tävve1ikumbat adressi vai päälkirjä ei ole vaja, kui keäki mulle kirjotada ehk midägi saata taht. Tarto Kalender 1872 ajastaja pääle, lk Mõned vanad eesti regevärsid Võru murdes Mille mull paljo sõnno suuh, Mille lajalt laulu viisi? Kui ma olli väikokene, Kui ma kasvi kanaseh, Olli üte üö vannu, Pääle kate päivä vannu, Imä vei hällü palole, Vei kiiga kesä pääle, Panni pardsi hällütämä, Suvilinnu liigutama. Sääl iks partsi paljo lauli, Suvilind liiaste kõneli. Mina latsi mõttelema, Mõttelema, võttelema, Kõik ma raie raamatuhe, Kõik ma panni paperihe, Kõige ma kirjä kirodi. Kui ma saie neiossa, Kui ma kasvi kabossa, Vällä sis raie raamatust, Vällä panni paperist, Vällä kirjost kirodi. Mull om viha vele pääle, Kuri miel kulla pääle. Tegi tare tie vierde, Kiviliste kinnaste kuivada, Sepiliste sängü säädä. Miä tull' poissi Poolamaalt, Hahka=särki Harjomaalt, Kõik mie sõbras sõimativa, Kõik mie naabris naaretiva. Ülti mull rinnah sõbra sõle, Ülti kaalah kaasa helme, Ümbrel ülä kõrige, Viiölä ülä vaskivüödä. 01e=e rinnah sõbra sõle, 01e=e kaalah kaasa helme. Sõlg om uma esä tuodu, Helme hellä vele saadu, Kõrik mull uma imä koet, Veerits uma imä veet, Uma imä hameh säläh, Uma kandja kaput jalah. 77

80 3. Velekene, helläkene! Kui läät naista kosjomahe, Ubasuuda otsimahe, Võta minno ütehnä. Mina tunne tuima neio, Näe neio nälädse. Vihatsel silmä vesidse, Pahatsel paleh punane, Tuimal musta silmä kulmu. Velekene, helläkene! Kui läät naista kosjomahe, Mingu=u udsu hunmogul, Tahmatsel taivaal. Udsu riki saani kirjä, Kaste riki kaabu veere. Velekene, helläkene! Kui läät naista kosjomahe, Aj at sa hiiro hiivale, Aj at varsa vatule, Saa=a sa naista naarulist, Minijädä meelelist. SÕidat läbi Sõmmerpalo, Aj at läbi Ahja valla, Saa=a naist naarulist, Minijädä meelelist. Võta vüölt vüörätti, Kae kaalast kaalarätti, Pühi hiiva hiiro päält, Pühi vattu varsa päält. Velekene, helläkene! Kui saa kulla kositus, Armas kätte antuvas, Peä sa naine omassa. Kui su viha veerinessa, Paha üles paisunessa, Mine usse, pure puid, Salva usse sagarit, Pessä pinki pikä sõrme, Rao rauda rus igo, Sis su viha veerines, Paha alla paisunes. Löögu=u, neio lühikene, Pesku=u, neio peenikene. 4. Ehi veli, opi veli, Ehi veli esändäs, Päädi saja päälikos, Riibu maaha rihe rüüdü, Aja sälgä au=hameh, Liida sälgä lemme lina. Velekene, noorekene! Kui sa saat neio kodo, Saat mõrsja mõisahe, Sää häste särgi siilo, Kabosta kasuga nulga. Neio kawal kaema, Neio vali vahtima. Neio kaie kamberest, Pilgut silmi pilusta, Kas о kaarikas kaasa, Kas о peedsikas peio, Kaarikas kaasa hobene, Peedsikas om peio ratsu. Velekene, noorekene! Kui sa saat neio kodo, Saat mõrsja mõisahe, Tamm sääl värehte takah, Kivi sääl keset morro, Ärä sa tamme taaku, Ärä kivvi keerätägu, Aja saan tare lävele, Keeridä keeridse morole. Ära sa inne maale tulgu, Saatku saabast morole, Kulda=kannust kulole, Kui tule vasta neio imä, Ala pandas au=kõrik, Ala veerits veetäs. Sis es sina maaha tule, Saada sa saabas morole, Kulda kannus kulole. 5. Jummal hoitku toda neido, Toda kapo kasumasta, Kiä johtu joodikolle, Johtu joodigo osassa, Olle pulga puttijalle, Viina vaadi vahtijalle. Kõrtsi vei neio kõriga, Pandis neio pallapoole, Liina vei neio linige. Kõrik mo kõrdsist kõneli, Pallapuol pandist pajadi, Linik no liinast libisi: 0 mu kulla kudajani, Kellä hoi heitijäni, Vikervoki veerätäjä! Kiko kiri viisi kõrda, Kukke lauli kuusi kõrda, Sis ta koera kodo tulli, 78

81 Piki шта perrehe, Rakke irana rahvahe. Löüs ta sängü säädemätä, Sängü padja pandemata, Sängü lina liitemätä, Löüse voki saisevada, Voki pooli puhkavada, Lei ta pooli puuda vasta, Voki asja aida vasta, Kindä rube rusikilla, Hindä kärbe kämbelillä. 011' täil vüöl vaadi vitsa, 01le pulka puusa pääl, Pes ta neio piha pääle, Säie neio sälä pääle. Säält ma ikule isosi, Säält ma nõssi nõresille. Oles mu ikku nätä saasi, Silmä vesi pääle kaija, Saasi külä karja juwa, Kuiga hobeste ojotada, Valla varso vallatella. Kohe ma iste, sääl ma iki, Kohe ma nõodi, sääl nõredi, Sinnä tekkü tiigikene, Kasvi külä kaivokene. 6. Neiokese, noorekese, Ärge tõine tõista põlgke! Kaege tuo mõtsa pääle, Vahtke tuo varigo pääle, M6ni puud от pikembät, M6ni haaba halvembat, Mõni kõivo kõverampa. Kas na tõine tõista põlgva, Tõine tõise ossakeisi? Utte kokko kumardase, Ütte paika painutase, Uteh kuoh näil kumaruspaika, Üteh paigah painupaika. 7. Imä ütel ellehnä, Karist kalmu minnehnä: Tütär, hellä linnukene, Mesi, memme marjakene! Ole sa nope nurme pääl, Väile võõra välä pääl. Jäägu=u nuias nurme pääle, Vääsas võõra välä pääle, Kubijas=nuias nurme pääl, Kilter vääsäs välä pääl, Ole sa iks nope nurme pääl, Väile võõra välä pääl. Sis küll nägevä nälägugi, Panva tähele palagugi: Oles sie muna mulle saasi, Upin mulle unehtusi, Sis ma peäs peo pääl, Kannas kaabu veere pääl, Sis ma peäs pienü lina, Kannas kaali narmelise. 8. üni tulli uikuhna, Läbi laane lauldehna. Uni otse unista neiot, Magajada Maiekeista. Keä iks istus une rekke, Lamme rammu rattaalle, Tuo iks istus iku tareh, Laul ta leina lawa takah, Ikku täil süwä, ikku täil juwa, Ikuga ta magama lät, Iku pikeri peohna, Iku kanni kangelahna. Kea iks unda virotelles, Raimu manta raputelles, Tuo iks istus ilo tareh, Laul ta rõõmu lawa takah, Ilo täil iks üles tullehna, Ilo magama minnehnä, Ilo pekeri peohna, Ilo kanni kangelahna. Misperäst от Kalendritegijä nee laulu siijä pandnu? Edimält selieperäst, et nemä paljo kenämbä ja paremba omma, kui hulk uvvemba aja laula, mis nüüd kui seene perän vihma maast tõusva, ent meie laulu varikole mitte ilos ei ole. Muna tahtva meie ajal targemba olla kui kana, ent tõte poolest peävä eesti lauliko veel paljo eenvanembist opma, enne kui meie ajaliku rahva laulu sündsäs saava. Töiselt от Kalendritegijä nee laulu siijä pandnu, et neide läbi lugejat 79

82 veidikese pallclda. Mina korja niisugutsit vanno eesti laula hoolega, sest et nemii meie esäesäde ja emäemäde muistatsest elost kõige pavembat tunistust andva, et sis viimäte iitte liest irahva a jaraamatut valmistada. Kell eenvanembide mäletiis armas ja kallis, see olgu sis mulle abis, kiriotagu kõik vana laulu ja rege värsi, mis ta veel võip kuulda ja saada, nimelt vanemba naisterahva suust, ilosaste iiles ja saatku mulle Otepäähä. Küll ole mina auside sõpro läbi jo häägi jao niisugutsit laula siist ja säält saanu,ent Võro maal ja ka Tarto maal ei ole inemi.se kässi ei ka sulge veel sukugi liigutanu. Kas nemä sis kõik nii tuima peäs olema ehk om näil kirjutamise kunst tundmata? Mina ei usu. Olgu sis nooremba sule mehe niihää ja rõõmustagu minno sellega, et na omal pool vanno laula korjava ja mulle saatva. VÕro ja Tarto maakond ei tohi tõisist perrä jäädä, et või ka tuima nime ala saada. J. Hurt, 1. Oktobril Otepään. Tarto Kalender 1877, lk Mõned vanad eesti regivärsid Võru murdes 1. Imä mull kuoli väikohna, Kandja katte kanaseh. Jäti mu maaha marja suuru, Söödüle sõmera suuru, Koa läve korrulise, Aida läve arvolise. Lätsi ma aida lävele, Iki aita nõstijat; Lätsi ma koa lävele, Iki kotta nõstijat; Lätsi ma tare lävele, Iki tarre nõstijat, Tarest söögi andij at. Imä mull kuoli väikohna, Kandja katte kanaseh, Jäti mu maaha marja suuru, Söödüle sõmera suuru. Säält es võõras sõna võti, Külä naise naarahtiva: Nüüd jäävä orja otsimata, Sulase lunastamata. 2. Tulli üles hummogul, Inne varra valgeet, MÕsi suu, suie pää, Pühe tare, puhasti, Panni põhu põlle pääle, Vei ma põhu põllule, Põhu põllule, asu arole. Karksi ma kalmu kaema, Kaksi üles kalmu kaane, Liigutelli liiva lawa. Mis sääl siseh olienessa? Imä siseh olienessa, Kandja vasta kaesie. Säält ma panni palve'iile, Säält ma ikule isosi: Tule üles, imäkene, Karga üles, kandij ani! Ei või minnä, tüttereni, Karadagi kanaseni. Mull on man maa haisu, Suu man surma haisu, Kässi man kääpä haisu, Muial kõik mull mulla haisu. Tule iks üles, imäkene, Karga üles, kandijani! Ma tei sulle kolme lipe, Cte tie lipe linnuhkitse, 80

83 löse make maasikitse, Kolmanda kuremarjosta, Mõse mant maa haisu, Suu mant surma haisu, Kässi mant kääpä haisu, Muialt kõik suil mulla haisu. Tule üles, imäkene, Aj a üles, armukene, Karga üles, kandijani, Istu üles, imetaja! Ei või minnä, tüttäreni, Karadagi, kanaseni. Mul om kolmi hoitij at: Tooni poiga pähütsen, Tooni tütär jalotsin, Vana Tooni vaiheel. Ilm sinno esi avitagu, Kallis Luoja, kanna huol! Ei saa iäs imä armu, Kaugas kalli kandja armu. Iäs saa ülä armu, Kaugas saase kaasa armu. Kui ma tõisilde üttele, Kõrra tõisilde kõnele: Ei saa iäs ülä armu, Ei saa kaugas kaasu armu, Ilma as jäijä ülä armust, Kaugas maaha kaasa armust. Iäs saa Issanda armu, Kaugas kalli Luoja armu. Tarto Kalender 1878, lk

84 Sisukord E. Laugaste. Dr. Jakob Hurda töö eesti rahvaluule kogumisel... 4 J. Hurda aruannete nimistu T. Roll. J. Hurt ja rahvalaulude teaduslik väljaanne "Vana Kannel". Teooria ja tegelikkus A. Järv. Jakob Hurt koolisüsteemist ja hariduse sisust Allikapublikatsioon: Jakob Hurda poolt aastatel kalendrites publitseeritud regivärsid ja pöördumised

85 Ученые записки Тартуского государственного университета. Выпуск 848. ВКЛАД ЯКОБА ХУРТА В Р А З В И Т» ЭСТОНСКОЙ ФОЛЬКЛОРИСТИКИ. Труды по эстонской филологии. На эстонском языке. Тартуский государственный университет. ЭССР, , г. Тарту, ул. Юликооли, 18. Vastutav toimetaja Р. Hagu; Korrektor A. Kärner. Paljundamisele antud MB Formaat 60x90/16. Kir jutuspaber. Masinakiri. Rotaprint. Arvestuspoognaid 5,92. Trükipoognaid 5,25+ 1 kleebis. Trükiarv 500. Teil. nr. 80. Hind 1 rbl. 20 kop. TRO trükikoda. ENSV, Tartu, Tiigi t