K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Transkript

1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtukoosseis Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi aeg ja koht Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON Tallinna Ringkonnakohus , Tallinn Ulvi Loonurm, Ülle Jänes, Imbi Sidok Allied General Trading Ltd hagi aktsiaseltsi MIKSKAAR vastu kohustuse täitmiseks ja kahju ,15 euro hüvitamiseks Harju Maakohtu otsus Allied General Trading Ltd apellatsioonkaebus , avalik kohtuistung Hageja Allied General Trading Ltd (registrikood , asukoht 5th Floor Castle Chambers, 43 Castle Street Liverpool, L2 9TL Ühendkuningriik), esindajad advokaat Siiri Malberg ja vandeadvokaat Andres Vinkel Kostja aktsiaselts MIKSKAAR (registrikood , asukoht Katusepapi 4, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Anto Kasak ja Grete Lind 1. Jätta Harju Maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Jätta esimese ja teise astme kohtu menetluskulud hageja Allied General Trading Ltd kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue esitas Allied General Trading Ltd (hageja) Harju Maakohtule hagi aktsiaseltsi MIKSKAAR (kostja) vastu kahju ,15 euro (EUR) hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud leping nr 4-1/049, mille kohaselt kohustus kostja

2 müüma ja tarnima hagejale pruuni ja valget turvast, aastase kaubakogusega. Vastavalt lepingu p- dele ja oli valge turba hind 7,50 EUR m³ kohta ja pruuni turba hind 6,50 EUR m³ kohta. Vastavalt lepingu p-le 5.3 võis kostja tõsta hinda kord aastas, iga aasta augustis kuni kestnud perioodi lõppedes ei olnud pooltel hagejale teadaolevalt nõudeid, mistõttu pikenes leping automaatselt kuni Kuna koguseid eraldi kokku ei lepitud, jäid need järgmiseks hooajaks samaks. Septembris 2007 tellis hageja kostjalt kaupa, mille kohta väljastati kostja poolt ettemaksu arve nr ja arve nr teatas kostja hagejale elektronkirja teel, et ta ei müü hagejale valget turvast ning ka pruuni turba müügiga on probleeme. Kostja rikkus lepinguga võetud kohustust müüa hagejale turvast. Kumbki pool ei ole lepingut üles öelnud, leping pole lõppenud ega seda muudetud. Hageja ei ole soovinud lepingu nr 4-1/049 lõpetamist. Kostja tegevuse tulemusena oli hageja sunnitud turvast ostma teistelt müüjatelt, kuid ostuhind oli tunduvalt kõrgem, kui oli kokku lepitud müügilepingus, arvestades lepingus märgitud hinnatõusu. Kostja tegevus tekitas hagejale varalist kahju. Oktoobris 2007 oli hageja sunnitud ostma kaupa Osaühingult Rakvere Põllumajandustehnika hinnaga: valge turvas 9,30 EUR m³ kohta ja pruun turvas 9,10 EUR m³ kohta. Seega on hageja kahju valge turba puhul 1,8 EUR m³ kohta ja pruuni turba puhul 2,28 EUR m³ kohta. Märtsis 2008 oli hageja sunnitud ostma kaupa Osaühingult Rakvere Põllumajandustehnika ja Tref Trade BV-lt hinnaga: valge turvas 9,50 EUR m³ kohta ja pruun turvas 9,50 EUR m³ kohta. Seega on hageja kahju valge turba puhul 2 EUR m³ kohta ja pruuni turba puhul 2,68 EUR m³ kohta. Juulis 2008 oli hageja sunnitud ostma kaupa Tref Trade BV-lt hinnaga: valge turvas 8,95 EUR m³ kohta ja pruun turvas 8,00 EUR m³ kohta. Seega on hageja kahju valge turba puhul 1,45 EUR m³ kohta ja pruuni turba puhul 1,18 EUR m³ kohta. Lepingu p 8.1 kohaselt on kauba laadimissadamaks Paldiski või Muuga. Osaühing Rakvere Põllumajandustehnika oli nõus transportima kauba laadimiseks Kunda sadamasse, mis on kaugemal kui Paldiski ja Muuga. Seetõttu pidi hageja kandma ka suuremaid transpordikulusid. Vastavalt arvetele oli transpordikulu kokku kallim ,25 EUR võrra. Hageja pidi maksma ka kauba ostmiseks vahendustasu summas EUR. Hageja kahju moodustab ( ) EUR. Müügileping on kehtiv, kuid kostja keeldub selle täitmisest. Pooled asusid vaidlusalust lepingut täitma. Kostja pidas end lepinguga seotuks, kuna esitas arved kauba eest, mis viitavad konkreetselt lepingule nr 4-1/049. Leping nr 4-1/054 sõlmiti poolte vahel ühekordseks tarneks ning see ei muuda asjaolu, et leping nr 4-1/049 oli sõlmitud. Kostjal ei ole õigust oma kohustuse täitmisest lepingu nr 4-1/049 alusel keelduda, sest võlgnevus tekkis teise lepingu, s.o lepingu nr 4-1/054 alusel. Kostja seisukoht 2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hagejal puudub igasugune alus nõuda kostjalt lepinguprojekti nr 4-1/049 mittetäitmisest tuleneva kahju hüvitamist ja lepinguprojekti nr 4-1/049 täitmist. Kostja vastuse kohaselt käisid poolte vahel lepingueelsed läbirääkimised turba ostmiseks ja müümiseks. Kostja ekspordijuht saatis hagejale omapoolse lepingu variandi faksiga. Pärast nimetatud toimingut jäi kostja ootama hagejapoolset aktsepti, kuid hageja kostjale allkirjastatud lepingut tagasi ei saatnud ning ei andnud ka muul viisil mõista, et leping on hagejale aktsepteeritav, sh ei esitanud lepingu alusel tellimusi. Seega ei andnud hageja kostjale aktsepti lepingu nr 4-1/049 sõlmimiseks. Vaatamata sellele, et hageja lepingu projektile aktsepti ei andnud ja lepingu projekti alusel kaupa ei tellinud, pöördus hageja kostja poole uuesti 2007 esimesel poolaastal. Järgnevalt pöördus hageja kostja poole septembris 2007 ja avaldas soovi ühe laevatäie turba ostmiseks. Nimetatud tellimuse kohta sõlmiti kirjalik leping nr 4-1/054. Kostja on hagejale saatnud kokku kolm lepingut 2

3 konkreetsete koguste saamiseks, kuid allkirjastati ja täideti vaid leping. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et hageja on lepingu nr 4-1/049 kostjale tagastanud ehk omapoolse aktsepti lepingule andnud. Samuti ei ole kostja omapoolse käitumisega andnud põhjust arvamaks, et leping on sõlmitud, kuna kostja ei asunud lepingut nr 4-1/049 täitma ega edastanud hagejale igakuiselt kaupa. Vastavalt lepingu projekti p-le 2.2 pidi hageja esimesel hooajal ostma vähemalt m 3 valget turvast ja vähemalt m 3 pruuni turvast. Lähtudes projekti p- st 10.1, on esimeseks hooajaks kuni Hageja on seisuga ostnud kostjalt vaid m 3 valget turvast ja 7258 m 3 tumedat turvast. Seega on hageja kostjalt ostnud suures ulatuses vähem turvast, kui oli lepingu projektis fikseeritud. Seega oli nimetatud tellimuste näol tegemist ühekordsete tellimustega ning neid tellimusi ei saa käsitleda kui lepingu nr 4-1/049 alusel tehtud tellimusi. Hageja ei ole lepingu nr 4-1/049 alusel tellimusi kostjale esitanud. Lepingu p 10.1 kohaselt leping jõustub alates allkirjastamisest. Seega oli kokku lepitud, et nõustumus lepingu projektile antakse otsese tahteavaldusega. Seega ei saa lugeda hageja aktseptiks seda, kui ta annab nõustumuse suuliselt, vaikib või lihtsalt esitab tellimuse. Hageja poolt kohtule esitatud arved nr ja on lepingu nr 4-1/054 alusel hagejale esitatud arved. Lepingu nr 4-1/054 p 6.1 kohaselt kohustus kostja tasuma EUR ettemaksuna kostja arveldusarvele hiljemalt ning ülejäänud summa vastavalt arvele pärast pealelaadimist, kuid enne mahalaadimist. Hageja poolt kohtule esitatud arve nr maksetingimustest nähtub ettemakse eurot, 21. septembriks, ülejäänud pärast laadimist. Samuti oli lepingu p-s 4.1 märgitud, et tarneaeg on Arvel on samuti märgitud veo kuupäevaks Seega on arve nr esitatud lepingu nr 4-1/054 alusel, mitte lepingu projekti nr 4-1/049 alusel. Vastavalt lepingu nr 4-1/054 p-le 2 kohustus kostja hagejale müüma valget turvast 5047 m 3 ja pruuni turvast 4305 m 3. Arvest nr nähtub, et valge turba koguseks on märgitud 5047 m 3 ja pruuni turvase koguseks 4305 m 3. Lepingu nr 4-1/054 p kohaselt on valge turba hinnaks 7,50 EUR/m 3 ja pruuni turba hinnaks 6,82 EUR/m 3. Samuti nähtub arvelt, et tasu aluseks on võetud lepingust nr 4-1/054 tulenevad hinnad, mitte lepingu projektist nr 4-1/049 tulenevad hinnad, kus on pruuni turba hinnaks märgitud 6,50 EUR/m 3 kohta. Seega on arve nr esitatud lepingu nr 4-1/054 alusel, mitte lepingu projekti nr 4-1/049 alusel. Leping nr 4-1/054 sõlmiti seetõttu, et poolte vahel varasem leping puudus. Hageja poolt lisatud elektronkirjad ei puuduta lepingu projekti nr 4-1/049, sest leping nr 4-1/049 jäi poolte vahel sõlmimata. On tõendamata, et kirjavahetus toimus just lepingu nr 4-1/049 täitmise kohta. Elektronkirjades märgitust nähtuvad poolte lepingueelsed läbirääkimised uue turba tellimiseks - kuivõrd leping nr 4-1/054 oli lõppenud, siis esitas hageja uue tellimuse turba tellimiseks, kuid kostja ei soovinud hagejaga uut lepingut sõlmida, sest hagejal oli probleeme lepingu nr 4-1/054 täitmisega märgitud hinnad hagejale ei sobinud, samas olid need suuremad lepingu projektis nr 4-1/049 märgitust ning selle kohaselt oleks olnud hinnatõus ka lubatud. Isegi, kui poolte vahel oleks leping nr 4-1/049 sõlmitud, siis on hageja elektronkiri käsitletav lepingu nr 4-1/049 lõpetamisena, sest hagejale ei sobinud tingimused. Lepingu lõpetamist tõendab see, et kumbki pool ei nõudnud lepingu nr 4-1/049 täitmist, pooled sõlmisid uue lepingu nr 4-1/054, 2007.a augustis ei tehtud uusi kokkuleppeid hooaegade osas ja sõlmiti uued kokkulepped. Kui vaidlusalune leping olekski sõlmitud, ei saa seda lugeda lõppenuks, vaid muudetuks. Septembris toimunud läbirääkimised on käsitletavad poolte tahtena muuta lepingu tingimusi, millega saavutati uus kokkulepe leping nr 4-1/054. Seega oleks hageja pidanud lähtuma lepingust nr 4-1/054. Kostja on nimetatud lepingu alusel oma kohustused hageja ees täitnud. Hageja on lepingu tagantjärgi allkirjastanud, et aasta pärast lepingu projekti saamist väita, et leping on tegelikkuses allkirjastatud ja saada kostjalt teistest turuhindadest madalama hinnaga turvast. Kui kohus asub seisukohale, et poolte vahel siiski sõlmiti leping nr 4-1/049 ja oktoobris tarniti kaupa 3

4 nimetatud lepingu alusel, siis on kostja arvamusel, et ka sel juhul puudub hagejal alus nõuda kostjalt kahju hüvitamist ja lepingu täitmist alljärgnevatel põhjustel. Kostja väljastas hagejale tarnitud kauba eest arve nr ja arve nr kogusummas ,60 EUR. Hageja tasus ettemaksu summas EUR ja veel ,56 EUR. Vastavalt kokkuleppele tehti poolte vahel tasaarvestus 1517,70 EUR ulatuses. Vaatamata eeltoodule, jäi hagejal saadud kauba eest tasumata 3175,34 EUR. Siinjuures viitab kostja võlaõigusseaduse (VÕS) 111 lg-le 1 ning leiab, et kuna hageja on kostjale võlgu 3175,34 EUR, on hagejal alus keelduda omapoolsete väidetavate kohustuste täitmisest. Kostja vaidleb vastu transpordikulude ,25 hüvitamisele euro. Hageja ei ole tõendanud, et kahju transpordikulude näol on põhjuslikus seoses väidetava lepingu nr 4-1/049 mittetäitmisega. Samuti jääb ebaselgeks, millisest sihtpunktist kaugemal asub Kunda sadam võrreldes Muuga või Paldiski sadamaga. Kostja vaidleb vastu vahendustasule summas EUR. Jääb arusaamatuks, milles seisneb vahendustasu ja mille eest see maksti. On tõendamata, et vahendustasu kandmine on põhjuslikus seoses väidetava lepingu nr 4-1/049 mittetäitmisega. Kostja sai hageja esindajalt teatise asjaolude selgitamiseks märtsis 2008 ning kostja esitas omapoolsed seisukohad, et lepingut nr 4-1/049 ei ole sõlmitud, vastavalt ja Seega oli hageja juulis 2008 Tref Trade BV-lt kaupa tellides teadlik, et kostja ennast vaidlusaluse lepinguga seotuks ei pea. Seega on kostja arvates hageja selline käitumine pahatahtlik ja hagejal puudub alus kahju nõudmiseks. Samuti ei ole hageja kordagi nõudnud lepingu nr 4-1/049 täitmist. Samuti on alust arvata, et A. S. ei allkirjastanud lepingu projekti Kostjale on selgunud, et tegelikkuses ei olnud lepingu kummagi poole poolt ega ka seisuga allkirjastatud, kuivõrd hageja saatis ekslikult kostja faksile allkirjastamata lepingu nr 4-1/049 projekti. Lisaks ainuüksi hageja poolt kahju tõendamiseks esitatud arved ei tõenda, et hageja on kaupa ja teenuseid ostnud ja nende eest ka tasunud. Maakohtu otsus 3. Kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas poolte vahel on sõlmitud leping nr 4-1/049 ning kas hagejale on kostja poolt nimetatud lepingu rikkumisega kahju ,15 eurot tekkinud. Kohtu hinnangul kuulub kohaldamisele Rooma konventsioon, kuna nii Eesti kui ka Ühendkuningriigid on konventsiooni lepinguosalised riigid. Kuna vaidlusaluses lepingus ei ole kokku lepitud kohaldatavas õiguses, tuleb see kindlaks teha vastavalt Rooma konventsiooni art-le 4. Art 4(2) alusel on kohus jõudnud järeldusele, et kohaldamisele kuulub Eesti õigus. Rooma konventsiooni art 4(1) kohaselt kohaldatakse lepingu suhtes selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Art 4(2) kohaselt eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle poole elukoht (juriidilise isiku puhul tema asukoht), kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse (kostja puhul on selleks kohustuseks asja üleandmine hagejale). Selleks riigiks on kohtu hinnangul Eesti. Kuna pooled asuvad eri riikides ja kohaldada tuleb Eesti õigust ning Eesti on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kaupade rahvusvahelise ostumüügi konventsiooni (edaspidi CISG) lepinguosaline riik, siis tulenevalt CISG art 1(1)(b) kohalduvad CISG sätted. CISG art 1(1)(b) kohaselt konventsiooni rakendatakse kaupade ostumüügi lepingute kohta poolte vahel, kelle kommertsettevõtted asuvad eri riikides kui rahvusvahelise eraõiguse normide järgi tuleb rakendada kokkuleppiva riigi õigust. CISG art 11 kohaselt ei ole nõutav, et müügileping sõlmitaks või kinnitataks kirjalikult või et ta vastaks mõnele muule vorminõudele. Seda võib tõestada igal viisil, kaasa arvatud tunnistajate ütlused. Hageja on kohtule esitanud kirjaliku lepingu, millele on mõlemad pooled alla kirjutanud. Tunnistaja A. S. ütluste kohaselt faksiti reeglina allkirjastatud lepingud tagasi ning need jäid kas 4

5 vastavasse kataloogi või kausta (t lk 125). CISG art 14(1) kohaselt on ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et kostja on teinud hagejale pakkumise, saates lepingu hagejale faksi teel. Kohus leiab, et on piisavalt usutav, et leping oli kostjat esindanud isiku A. S. poolt allkirjastatud. Asjaolu, et leping, mis kogemata kostjale tagasi faksiti, oli allkirjastamata ei ole piisav, et tõendada vastupidist (t lk ). Puudub vaidlus, et kostja sai lepingu kätte. CISG art 15(1) kohaselt ofert jõustub, kui adressaat on oferdi kätte saanud. CISG art 18(1) kohaselt oferdi adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut oferdiga, on aktsept. Vaikimine või tegevusetus ei ole iseenesest aktsept. CISG art 18(2) sätestab, et oferdi aktsept jõustub hetkel, millal oferent on nimetatud nõusoleku kätte saanud. Aktseptil pole jõudu, kui oferent ei saa nimetatud nõusolekut tema määratud tähtpäevaks, kui aga tähtpäev oli määramata, siis aruka tähtaja jooksul, võttes seejuures arvesse tehingu asjaolusid, sealhulgas oferendi kasutatud sidevahendite kiirust. Suusõnaline ofert tuleb aktseptida viivitamatult, kui asjaoludest ei tulene muud. Vaidlusaluse lepingu p 10.1 kohaselt jõustub leping alates alla kirjutamisest. Kuna pooled on lepingus kokku leppinud, et nii ofert kui ka aktsept peab olema väljendatud lepingul allkirjana, siis tuleb järgnevalt tuvastada, kas leping on poolte vahel sõlmitud ning kas see on muutunud ka pooltele siduvaks. Kohtu hinnangul on tõendamata, et kostja oleks hageja nõusoleku oferdile kätte saanud ning kostja oleks teadlik hagejapoolsest lepingu allkirjastamisest Kohus on jõudnud sellisele järeldusele alljärgnevaid asjaolusid hinnates. Hageja ei tellinud lepingu nr 4-1/049 alusel kostjalt kaupa. Poolte vahel sõlmiti leping nr 4-1/054 ühekordse tellimuse täitmiseks ning selle alusel tellis hageja kostjalt kaupa ning kostja on selle kohustuse täitnud. Arved nr ja on esitatud lepingu nr 4-1/054 alusel: lepingu p 6.1 alusel on hageja tasunud ettemaksu EUR ning lepingu p-des ja märgitud kogused on samad, mis arvel nr Samuti kattub lepingus nr 4-1/054 p-s 4.1 märgitud tarnegraafik teostatud tarnetega. Tõendatud ei ole, et pooled oleksid asunud lepingut nr 4-1/049 täitma. Hageja poolt esitatud kirjavahetuses ei ole viidatud, et viidatakse konkreetse lepingu täitmisele või selle täitmisest keeldumisele ning ajaliselt toimub kirjavahetus pärast lepingu nr 4-1/054 sõlmimist ja täitmist. Pigem viitab kirjavahetus poolte lepingueelsetele läbirääkimistele uue lepingu sõlmimiseks (mida ja kui palju kostjal müüa on ja mida hageja osta tahab). Nimetatud kirjavahetusest võib järeldada, et poolte vahel toimusid tarned vastavalt ühekordsete tellimuste alusel vahetult kokkulepitule ning poolte vahel puudus n.ö pikaajaline raamleping. Hageja enda käitumine näitab, et ta ei lugenud ennast lepinguga nr 4-1/049 seotuks. Hageja ei tellinud tarneid igakuiselt vastavalt lepingu p-s 4 märgitud tarnimise ajakavale. Lepingu p 5.3 kohaselt tuli hooaegade hinnad kindlaks määrata iga aasta augustis. Pooled seda teinud ei ole. Juhul, kui hageja pidas ennast lepinguga nr 4-1/049 seotuks, siis jääb arusaamatuks, miks hageja augustis 2007.a tellis konkreetseid koguseid. Tunnistaja A. S. ütluste kohaselt asusid pooled lepingut nr 4-1/049 täitma. Samas ei kinnita tunnistaja ütlusi teised objektiivsed tõendid. Tunnistaja A. S. arvab, et see leping saadeti talle allkirjastatuna tagasi ja ta nägi seda lepingut 2006 lõpus. Tunnistaja ütlust ei kinnita ükski teine asjas esitatud tõend. Vastavalt tunnistaja enda ütlustele oleks sellisel juhul pidanud allkirjastatud leping jääma kostjale kas vastavasse kataloogi või kausta. Samas nähtub kostja seisukohast, et sellist lepingut kostjal ei ole ja ka hageja pole vastupidist tõendanud. Tunnistaja kinnitab, et töölt lahkudes (mais 2007) tegi ta pika kirja töödest, mis pooleli jäi ja selle esitas ta kohtule. Nimetatud dokumendis on tunnistaja A. S. nimetanud vaidlusalust lepingut lepingu draft (tunnistaja on selgitanud, et hageja nime alt ostis turvast Meditourbe SA). Tunnistaja 5

6 on kohtuistungil selgitanud, et ta kajastas seda lepingu projektina, kuna tegemist oli pikaajalise lepinguga. Kohtu hinnangul ei ole selline asjaolude tõlgendus usutav ning hinnates kogu teksti, saab teha järelduse, et leping nr 4-1/049 oli poolte vahel sõlmimata:..tema aastane kogus on pisut ebaselge ; Lepingu draftis selline plaan nagu on. Edaspidine tuleb augustis hakata läbi rääkima.... Kohtu hinnangul ei ole hageja nõustumust pakkumisele teinud ega allkirjastatud lepingut nr 4-1/049 kostjale tagasi saatnud. Kostja on väljastanud arved nr ja viitega lepingule nr 4-1/049. Arvetel on kauba saatmise kuupäevadeks ning Lepingu alusel tuli tarneid teha igakuiselt, alates jaanuarist 2007 (lepingu p 4, tarnimise ajakava). Käesolevas asjas tulnuks hagejal tõendada, et ta on mõistliku aja jooksul andnud oferdile nõusoleku ning selle nõusoleku on kostja ka kätte saanud. Poolte vahel ei saanud olla tava ega praktikat, et nõusolek võib väljenduda ka mingis teos, kuna lepingu p-s 10.1 olid pooled kokku leppinud, et lepingu saab lugeda sõlmituks ja kehtivaks ainult siis, kui see on alla kirjutatud. Samuti tuleb silmas pidada, et nõusolek tuli anda mõistliku tähtaja jooksul, milleks ei saanud olla veebruar Seega ainuüksi asjaolu, et kostja on väljastanud arved nr ja viitega lepingule nr 4-1/049, ei tõenda, et poolte vahel oleks leping nr 4-1/049 sõlmitud. Kohus pidas kostja poolt esiletoodud asjaolude kogumit piisavaks selleks, et lepingut nr 4-1/049 ei saa lugeda poolte vahel sõlmituks. Kuna kostja on esitanud mitmeid alternatiivsed vastuväiteid hagile ning kohus jätab hagi rahuldamata esimese kostja vastuväite alusel, puudub vajadus anda hinnang teistele vastuväidetele. Kuna lepingut nr 4-1/049 pole sõlmitud, ei saa hagejal olla tekkinud lepingu mittetäitmisest kahju ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused 4. Hageja palub maakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata CISG art-s 11 ja art 19 p 2 ning ebaõigesti hinnanud tõendeid, mille tulemusena on jõutud ebaõige järelduseni. CISG art 11 on sätestatud, et pole nõutav, et ostu-müügileping sõlmitaks või kinnitataks kirjalikult või ta vastaks mõnele muule vorminõudele. Seda võib tõestada igal viisil, kaasa arvatud tunnistajate ütlused. Pooled ei vaidle selle üle, et vastustaja esitas apellandile oferdi. Pooled vaidlevad selle üle, kas apellant esitas vastustajale aktsepti. CISG art 18 p-s 1 on sätestatud, et oferdi adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut oferdiga, on aktsept. Poolte vahel oli leping nr 4-1/049 sõlmitud tulenevalt poolte käitumisest ja tuginedes CISG art 11, art 18 p 1 ning art 19 p 2. Kohtu seisukoht, et pooled pidid lepingule selle jõustumiseks alla kirjutama, on ebaõige. CISG art-st 11 tulenevalt on müügileping vormivaba. CISG art 19 p-s 2 on sätestatud, et kui oferdile antud vastus, mille eesmärk on olla aktsept, kuid mis sisaldab lisa- või erinevaid tingimusi, mis oferdi tingimusi oluliselt ei muuda, on aktsept, juhul kui oferent ei vaidle õigustamata viivituseta suusõnaliselt nende lahkarvamuste vastu või ei saada selle kohta teadet. Kui ta seda ei tee, on lepingu tingimusteks oferdi tingimused koos aktseptis sisalduvate muudatustega. Hageja andis oferdile aktsepti vähemalt kaudselt (tegudega) - esitas tellimused, mida kostja on aktsepteerinud, asudes lepingu alusel esitatud tellimusi täitma. Nimetatud juhul on tegemist CISG art 19 p-s 2 nimetatud olukorraga, kus aktsept on antud, sisaldades mitteolulist muudatust (muudatus aktsepti andmise vormis). Kuna kostja ei vaielnud nimetatule vastu, siis tuleb lugeda lepinguks lepingu nr 4-1/049 tingimused v.a mis puudutab lepingu jõustumist selle tekstile alla kirjutades. Kui kohus tuvastas, et asjas ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks saanud lepingu hageja poolt alla kirjutatuna kätte, oleks kohus pidanud lepingu sõlmimise asjaolusid hinnates võtma seisukoha, kas 6

7 lepingu saab lugeda sõlmituks muus vormis. Kohtu järeldus, et hageja ei tellinud lepingu nr 4-1/049 alusel kostjalt kaupa, ei põhine esitatud tõenditel. Asjaolu, et toimiku materjalide hulgas on ka leping nr 4-1/054, ei tähenda, et hageja ei tellinud kostjalt kaupa teise lepingu alusel. Hageja on esitanud tõendid, millest nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud leping nr 4-1/049 ja kostja poolt ja väljastatud arved. Nimetatud arvetest nähtub, et pooled on lepingut nr 4-1/049 täitma asunud, sest arvetel viidatakse konkreetselt lepingule nr 4-1/049. Asjaolu, et eelnimetatud arved olid esitatud seoses lepingu nr 4-1/049 täitmisega, kinnitas tunnistaja A. S. oma ütlustega. Seega oli leping nr 4-1/049 poolte vahel sõlmitud ja hageja tellis kostjalt selle alusel kaupa. Kohtu seisukoht, et arved ei tõenda lepingu sõlmimist, ei ole kooskõlas kohtupraktikaga CISG kohaldamisel. Asjaolu, et tarneid ei tehtud igakuiselt, ei tähenda, et pooled ei oleks lepingut sõlminud. Samuti ei ole oluline aeg, millal aktsept anti, sest kostja asus lepingut nr 4-1/049 täitma, seega pidas kostja ise ennast lepinguga seotuks. Sarnast kaasust lepingu sõlmimisel on lahendanud Saksa Liitvabariigi Oberlandesgericht München (V.Russian German joint venture v. Fa.Va. Gesellschaft für Wirtschaftskooperation mbh - 7 U 5460/94), kus kohus asus seisukohale, et leping on sõlmitud vaatamata sellele, et üks pool ei olnud lepingut allkirjastanud. Lepingu sõlmimist, s.t poolte tahet võib tõendada ükskõik milliste tõenditega. Vastavalt CISG-le on võimalik lepingut sõlmida ka ilma otsese oferdi ja aktseptita, s.t tegudega. Meelevaldne on kohtu seisukoht, et kohtule esitatud poolte kirjavahetus 2007 teises pooles tõendab, et pooled ei sõlminud lepingut nr 4-1/049. Kirjavahetus tõendab poolte seisukohti lepingu alusel esitatud tellimuste täitmise kohta, mitte seda, kas leping nr 4-1/049 oli sõlmitud või mitte. Kokkuvõtlikult on asjaolud, mis selgelt viitavad sellele ja mis on asjas leidnud tõendamist, et poolte vahel oli leping nr 4-1/049 sõlmitud, järgmised: hageja esitas lepingu nr 4-1/049 alusel tellimused turba ostmiseks; kostja täitis tellimused, viidates lepingule nr 4-1/049; tunnistaja A. S. ütlused, millest selgub, et kostja täitis tellimusi lepingu nr 4-1/049 alusel; kostja poolt kohtule esitatud ja Andrus Saaremägi poolt saadetud e-kiri, mis tõendab, et kostja täitis tellimusi ja esitas arveid lepingu nr 4-1/049 alusel. Apellatsioonkaebuse vastus 5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 6. Ringkonnakohus, ära kuulanud vastustaja seisukoha ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ja TsMS 654 lg 6 alusel ei põhjenda otsust. TsMS 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellant on kaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid ja neile kõigile on otsuses piisava põhjalikkusega vastatud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme ega rikkunud menetlusnorme, mis tooksid kaasa 7

8 kohtuotsuse tühistamise. Vaidlust ei olnud selles, et kostja oli hagejale saatnud allkirjastatud lepingu variandi, s.t esitanud oferdi. Vaidlus oli pooltel selles, kas leping nende vahel oli sõlmitud ja kas kostja oli tekitanud hagejale lepingu rikkumisega kahju. Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut nr 4-1/049, kuna tõendamist ei leidnud, et hageja oleks andnud kostjale aktsepti lepingu sõlmimiseks. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata CISG artiklid. CISG art 15 p 1 kohaselt ofert jõustub, kui adressaat on oferdi kätte saanud. CISG art 18 p 1 järgi on aktseptiks oferdi adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut oferdiga. CISG art 18 p 2 kohaselt jõustub oferdi aktsept hetkel, millal oferent on nimetatud nõusoleku kätte saanud. On õige, et CISG art 11 kohaselt ei ole nõutav, et müügileping sõlmitakse või kinnitatakse kirjalikult, kuid hageja on ise kohtule esitanud kirjaliku lepingu, s.t pooled olid kirjalikus vormis kokku leppinud. Lepinguprojekti p-s 10 oli sätestatud, et leping jõustub alates allakirjutamisest, s.t pooled on ise kokku leppinud, et nõustumus lepinguprojektile antakse otsese tahteavaldusega. Kohus on otsuses õigesti leidnud, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et hageja saatis kostjale enda poolt allkirjastatud lepingu tagasi. Apellant tugines hagi tõendamisel tunnistaja A. S. ütlustele. Tunnistaja poolt maakohtus antud ütluste kohaselt arvas ta, et leping saadeti kostjale allkirjastatuna tagasi ja ta nägi seda 2006.a lõpus (t.lk ). Samas esitas tunnistaja istungil 2007.a töölt lahkudes koostatud kirja pooleliolevatest töödest, kus nimetatud leping oli kajastatud projektina (t.lk 159). Tunnistaja selgitus, et ta kajastas seda lepingu projektina sellepärast, et tegemist oli pikaajalise lepinguga, ei olnud maakohtu arvates usutav. Maakohus leidis, et kuna tunnistaja ütlused on vastuolulised ja neid ei kinnita teised tõendid, ei saa lugeda seetõttu leping sõlmituks ja et seda asuti täitma. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Vaidlustatud kohtuotsust ei muuda ebaõigeks ka apellandi viide Saksamaa kohtulahendile, mille kohaselt loetakse leping sõlmituks vaatamata sellele, et üks pool ei ole lepingut allkirjastanud, sest vaidlusaluse lepingu projekti p 10.1 kohaselt pidi leping jõustuma alates selle alla kirjutamisest ja lisaks lepinguprojekti p-s 10 sätestatule ei ole käesoleval juhul leidnud tõendamist ka hageja väide, et aktsept oli antud poolte käitumisega ja pooled asusid lepingut täitma. TsMS 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas vaidluses pidi hageja tõendama, et pooled olid asunud lepingut nr 4-1/049 täitma, s.t et hageja oleks andnud aktsepti nn kaudsete tegudega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, et poolte kirjavahetus ja tarned ühekordsete tellimuste alusel vahetult kokkulepitule ei kinnita pikaajalise raamlepingu sõlmimist. Tõendamist ei leidnud, et hageja oleks tellinud tarneid igakuiselt vastavalt lepingu projekti p-s 4 märgitud tarnimise ajakavale. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kostja poolt väljastatud kaks arvet viitega lepingule nr 4-1/ aastal ei tõenda lepingu nr 4-1/049 sõlmimist. Kuna hageja ei tõendanud, et oleks nõudnud kostjalt lepingu täitmist ja esitanud tellimused lepingu nr 4-1/049 alusel, siis ei kinnita esitatud arved, et pooled sõlmisid lepingu tegudega. Isegi kui apellandiga nõustuda, et vaidlusalune leping oli sõlmitud, ei ole ta mõistlikult selgitanud, miks oli sel juhul vaja sõlmida vaidlusaluse lepingu kehtivuse ajal uus leping 4-1/054 (t.lk 60-61, tõlge lk ) ühekordse tellimuse täitmiseks ja selle alusel kostjalt kaupa tellida, millise lepingu ka kostja täitis. Kostja on esitanud arved nr ja lepingu nr 4-1/054 alusel, mida kinnitavad asjaolud, et hageja on lepingu p 6.1 alusel tasunud ettemaksu EUR (t.lk 8, 95) ning lepingu p ja märgitud kogused on samad, mis arvel nr (t.lk 9) Samuti kattub lepingu nr 4-1/054 p-s 4.1 märgitud maksegraafik teostatud tarnetega. Hageja poolt esitatud kirjavahetusest nähtub, et tarned toimusid ühekordsete tellimuste alusel vahetult kokkulepitule ja et pikaajaline raamleping puudus. Kirjavahetuses ei viidata konkreetse lepingu 4-1/049 täitmisele või selle täitmisest keeldumisele. 8

9 Samuti näitab hageja käitumine, et ta ei lugenud end lepinguga nr 4-1/049 seotuks, sest ta ei tellinud tarneid igakuiselt vastavalt lepingu p-s 4 märgitud ajakavale ja samuti ei täitnud pooled p-s 5.3 sätestatut, s.t ei toimunud hooaja hindade kindlaksmääramist iga aasta augustis. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus tegi seadusliku otsuse, mille kohaselt ei ole poolte vahel lepingut nr 4-1/049 sõlmitud ja seega ei saanud hagejal olla tekkinud ka selle mittetäitmisest kahju. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS 171 lg-st 1 tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. U.Loonurm Ü.Jänes I.Sidok 9