va ja kodude kaitsmisel. Eesti ko du õitseaeg a. võis aga j ärgneda ka alles siis, kui võitluse

Transkript

1 Rakveres, nr. 49. Laupäeval, 29. aprillil 944. a. IV aastakäik. Viiburi 4' TÖÖS JA VÕITLUSES SEISAB MEIE TULEVIK KAUGELT NÄEN KODU KASVAMAS... Need prohvetlikud šõnad pani kirja Viru laulik Fr. R. Kreutzwald. Olles meie talurahvast võrsunud ning talurahva seas üles kasvanud, tundis too ärkamisaegne laulik oma rahva väärtust ning oskas ju ba siis ette näha, et eesti rahvas po le loodud orjarahvaks, vaid et sel lel rahval seisab ees ka helgem tu levik. See, mida lauliku vaimusilm ette nägi, sai ka seoks. Eesti kodu hakkas tõepoolest kasvanja, kuigi lauliku enda silmad seda enam ei saanud näha. Ei millegi muuga, kui töö ja võit lusega, pandi alus eesti kodu tookordselegi tõusule ja kasvule. Töö ja võitlus eks ole need kujune nud meie rahva käekäigu lahutaltiatuiks saatjaiks. Midagi pole meie rahvas saanud ega saavutanud ilma töö ja võitluseta ei kaugemas mi nevikus ega ka tänapäeval. Loodus pole meile midagi andnud muidu, heldekäeliselt. Palehigis on val minud meie igapäevane leib, pale higis on loodud kõik need varad ja väärtused, mida me nüüd võime oma rahvuslikuks omandiks nime tada. See on õpetanu^ meid tööd hindama, sellest lugu pidama. Meie rahva töö on kogu aeg seis nud oma kodu ülesehitamises. Eest lase töö on alati olnud hingestatud edasipüüdmise vaimust. Meie töö lipukirjaks oli, op ja jääb püüd paremuse poole. Need esime sed ale-lapid, mis esimeste asujate poolt rajati põllumaaks, on paljude sugupõlvede töö ja vaeva tulemuse na laienenud praegusteks avarateks vilja väljadeks; seal, kus kunagi asusid üksikud metsatalud, näeme nüüd külasid ja alevikke. Erilise hoo sai eesti kodu kasv aga oma riikluse ajal, mil uute tööstuste ja asulate rajamisega muutus meie kodumaa välisilme tundmatuseni. Kõik see näitab, et eesti rahvas on tahtnud visa tööga oma elujärge viia alati paremuse poole. Meie po^ le kunagi olnud ühe-päeva inime sed, kes mõtlevad ainult tänasele ega tunne muret homse päeva pä rast. Niipea, kui iseseisvuse saavu tamisega avanes selleks võimalus. va ja kodude kaitsmisel. Eesti ko du õitseaeg a. võis aga j ärgneda ka alles siis, kui võitluse ga oli puhastatud meie kgdumaa pind vaenlastest ning loodud see ga eeldused rahulikuks ülesehitus tööks. Töö ja vqitlus on meie rahvast ai danud läbi kõigist senistest hävitustormidest. Töö ja võitluse tähe all elab meie rahvas ka praegu. Eesti mees võitleb rindel) et meie kodu maast eemal hoida punast surmakoletist; vana põllumees ja koju jäänud nooruk on tõmbumas küüru hiiglasliku töökoorma all, mis neil praegu tuleb kanda. Eesti naine as tub rindel võitleva mehe asemel ad ra taha, et ei jääks tegemata kevad külvid. Samal ajal peab tema edasi olema ema, et hoolitseda eesti soo järelkasvu eest. Meie praegune töp ja võitlus käib selle eest, et võiks uuesti üles ehita da eesti kodu. Oma vaimusil ma ees näeme me ka prae gu eesti kodu tulevikus kasvamas. Meie praegune töö kannab võitluse eesmärki. Ilma võitluseta ja bolševismi hävitamise ta ei saa aga meie alustada oma ko du uuesti ülesehitamist. Töös ja võitluses seisab meie tulevik. Need on mõtted, mida mõlgutame tänavuse. mai kui tööpüha puhul. Punasel terroriaastal labastati meil täielikult maipüha tähendus ja mõ te. Sellest hoolimata aga peame meie maipüha edasi. Mitte bolševistliku komejanditamisega, vaid kui tähtpäeva, mille sisu seisab töö ja töötegija vääristamises. Ning eest lane peab alati lugu ausast j a tõsi sest tööst nipg töötegij ast. Tuligu ka meie praegused pingu tused, vaev ja võitlus õnnistuseks tulevastele põlvedele., P. K. näitas pea iga eestlane, et meil pole midagi ühist mõisamoonaka hinge eluga, kes tööd võtab kui sundust ja kohustust. Töö hiigelsaavutistega omariikluse ajal näitasime ja üht lasi ka kogesime ise, et töö ei tule selle tegijale mitte needuseks, vaid on õnnistuseks talle endale ja kogu rahvale. Ning töö õnnistust oma ko du ülesehitamisel on meie rahvas alati tunda saanud, kuigi mitte ku nagi kaua ega pikalt. Sest meid pole lastud oma kodu üles ehitada nii nagu oleme seda kavatsenud. Alati siis, kui meie rah vas oli oma töö ja vaevaga juba mi dagi saavutanud, veeres idast üle meie kodumaa hävitus!aine, mis te gi tuhaks ja põrmuks kõik loodu ja ettejuhtuva. Meie kaugeil esivane mail tuli oma rahva töövilja ja ko du ülesehitustööd kaitsta võitlusega, mida tuli teha pea alatiselt. Ka siis, mil meie maa oli võõra võimu all, aitasid eesti mehed kaasa oma rahai Meie siin üleval maailma pööningutrepil, jalgealune peaaegu ikka alati hal lane, peakohal tuule- ja tuleohud, ole me "võõraks jäänud kergeusklikkusele. Avaldugu s>ee siis sõnades, kavatsustes, lootuses või looduses, naerus, ül emeelik - kuses või muuski, ikka me röögime välja ja heidame üle parda kõik, mis vähegi annab end kergeusklikkusega siduda. Kergeusklikkus, umbusust vabad loodu sed siin kujutaksid endit nagu andesta matult kuritegu, ohtlikku unustamist, endakahjusiamist. Meie ei ole tundetud ega tuimad? meie oleme väga tundelised ja tahame vältida pettumusi. Omal ajjal see ettevaatlikult umbusklik joon võis noore südame meeleheitele viia, tekitas ahastust, kitsusiusin ei, raevutseiriistki. Vihkasin neid, kes minus tekkinud ja tekid valele lootustele ja rõõ mudele ikka nagu malakaga pähe lõid, justnagu oleksid nad kadedad, et mina võin rõõmus olla, vaimustusse sattuda. Olin muidugi siis väikemees, alla küm met alles. Siis ma uskusin ikka, et minu rõõmud, minu vaimustus ja minu lootu sed on õigustatud, kuna need, kes kõike seda minus halvustavalt kergeusklikku seks nimetavad, teevad kiu i, lämmata vad, rõhuvad mind ja on mõistmatud. Nii ma uskusin, kuni veendusin, et nendel xõõmiutaltsutajalel meie maal on ometi õigus, et nende elutarkus ometi peab paika. Olin üheksaaastane mitte vanem. Oli olnud terve rida sooje ja päikesepaistelisi päevi. Ka esimese mai eelpäetv algas säravalt. Minul oli suuri kavatsusi ja suu ri lootusi, nii suuri ja nii kauneid, et ma ei mallanud neist vaikida. Mai tuleb! Ma hõiskasin. Ja ma ei jõudnud õhtut ära oodata. Sest sel õhtul pidi mulle avane ma terve hulk salapärasusi. Kuski algava suve ööhämaruses pidi peituma nagu ime. Mis kõik ei juhtu selle öö hämaru ses süüdatud lõkketulede juures, mil pi di tullema mai. Ühel käel rõõmude ja õnne küpussarv pidi mai muusika, tule värgi ja tütarlaste naeru saatel tulema. Ootasin oma suuri elamust, sest esma kordselt oli lubatud ka mind maipeole. Aga need teised, need suured, need va nemad ja targemad valasid külma veti kaela. Ära hõkika enneaegu, ütlesid ne mad. Kes teab, mis on õhtuks juhtunud! Kes teab, kuidas mai tulebki. Ei tähenda midagi, et praegu päike paistab, õhtuni on veel aega. Mina ei uskunud nende juttu; ma kannatasin ja raevuisesin, ma arvasin, et see on ainult vanemate ja targemate rumal laius. Aga sel õhtul pu hus vinge tuul ja sadas lund. Ja teisel hommikul meie kägu kukkus paksu lumekorraga kaetud vahtra otsas. Mõistsin siis, miks ei tohi vaimustada kergeusklikult... Meie kägu on tihti kukkunud läbi lu me. Kuid nüüd ta saabub harva esime seks maiks, sest ta ei tunnusta uut ka lendrit. Mõningaid varakevadi i lilli on siiski puhkenud. Ka urvad tolmlevad. Nüüd me peame esimese mai suhtes veel gi umbusklikumad olema, uue kalendri pärast. Ma ei tea, kuidas ta tänavu tuleb, sest kirjutades neid ridu on ta tulekuni veelgi veidi aega. Ma ei taha enam vai mustuda enneaegselt, siin, sellel maailma pöönigutrepil. Ometi ma ei ole tuimem kui olin varem. Ei, ma olen vägagi tun deline ja just sellepärast püüangi vältida pettumusi. Oleks hirmus, kui ma loodan teda tu levat õnne külluss arvega, kuid ta tuleb vihmavarju all küürutõmbununa või siis labakates ja läkikäkisi. Kui ta on tulnud, eks siis näe. Meie kägu kukub tänavugi läbi sõja, juba mitmendat aastat. Muusad võivad vaikida, aga ega tema ei vaiki. Nüüd on noortel aeg- vihata mind mi nu elutarkuse pärast. See koormab neid. Nende arvates ma teen ülekohut ja olen kurjategija, et püüan nende kergeusk likku vaimustu: halvata. Ma ei oleks elutark, kui ma sellest solvuksin, liiati ma tean, et mu süda on nende vaimustu se, nende rõõmude ja lootuste poolt. Kui te pettute, siis te kaotate usu endasse. Seda ma aga ei taha. Usku endasse tuleb säilitada, usku ini messe. See on väheseid õigustatud kergeuaklikkusi maailmas ja sellepärast n;e peame tast kinni hoidma kangekaelselt. Kuidas tean ma, et ma pole usku en dasse kaotanud. Ma vaagin ennast kevadpijvi vaadeldes. Ja seisatades esi meste kevadlillede ees, see selgub mulle paremini. Ulatades käe, et ühte neist murda, vallandub mu hinges endiselt õn ne aimusi. Kui see nõnda ei oleks, ei oleks ma enam inimene. Meie kägu kukub läbi lume ja läbi sõja. Meie aga, kes me väikesed oleme, peame odema inimesed. E. K. Kodumaa laul Maarahva, talupoege vaba maa, Jää vabaks sa! Jää seisma sa! Mis keegi künnab, külvab [lõigaku, Tööd ainult omaks hõigaku. Jää vabaks sa! Jää seisma sa! Tööliste, meremeeste vaba maa, Jää vabaks sa! Jää seisma sa! Mis eales keegi loob siin vaevaga, Või randa juhib laevaga, On kõigile. Jää vabaks sa! Töö, mure, laulu vaba kodumaa, Jää vabaks sa! Jää seisma sa! Kus kohal eales taevakaartega Või meredega, saartega Maa ühineb, jää vabaks sa!

2 ^Purustage Kfilni doom, hflvitage naisi, lapsi!" RÄNDNÄITUS ÖHUTERR0R" ÖHUOHUGA SEOTUD KÜSI MUSTE SELGITAMISEKS SAKSAMAAL B8imBNl»Tu styaa on ühdwwr, mis tabab hävitust tanu IdbriMmfthowMb ja lõhkuda kulluurväärlutsi, võtnud väga suure ulatuse: oleme meiegi vaenlase häviluseiha korduvalt tunda saanud. Tuletame msalds selle hliviliplegeviure al gusi:. 0. mail 940 kell 6, teega päise päeva ajal, vihkasid vaenulised lennus leid Freibuirgile 4 pommi, suunates oma rünnaku kõigi sõjapidamise seaduse vas taselt tsiviilelanikkonnale. FiUuer kinnitas 8. nov. 940: JMu poile «es sõjas tsi viilelanikkonna vastu sdda pidanud." Seda alustasid inglased, ja nendepoolsed väljendused õhtttorrosi kohta. on jultunud nagu nende ieodihl Nii ütles WMpps rrei peaks olema ühtki inglise lendurit, kes tagasi tuleb jt ütled, et te ei ole leid nud eesmärke oma pommidele" j» C. F. Coian: Hävd aige Kölni doom, Peefai ki ri,... hävtiage meiki, naisi, lapsi!" Mingilt seletust oi vaja ka Chwcküii v enduz 9. maisi 943: Mida kestvam ja karmim on Õfourvõillns, seda parem meilel" õhuterrori alustas niisiis Inglismaa. Kui ing&aatel ei õnnestunud Saksamaa võidukindlust nõrgendada,' hakkasid nad purustama kulfuurimäleslusi ja elumaju, hakkiuid tapma nain ja lapsi. Toome siin ainult mõned vähesed näited sellest hä vitusetööd: Maaxjaikirik Lübeclds, Düsseldorfi vanalinn ja elumajad Essenis, St. Quinän Maiauds, Kasse!, Heinahsrg Kölnis, Meli loe», Bülowi kliimlv Berliinis, rida kõige amväsmemaid ehitusi eesotsas Kölni doomiga... Obuterrorixa seotud küsimuste selxita- xu ümbrusega, püütagu ümarusesse sulada, miseks ja hävitustöö ning hädaohtude või- mitte sellest ennast^ (olgu teadlikult või malikuks vähendamiseks on korraldatud mitte-teadlikult) eraldada. Igasugused täpraegu Saksa linnades rändnäitus, mis pa- helepanuväärsed" riietusesemed ei ole siin 'kub huvi meilegi. Osa väljapanekutest kui õigel kohal. Pole sobiv aeg eniiast kauniska propageeritud kaitsevahenditest on küll tada", Õige tegu on siin - aidata, kus seotud Saksa olude ja Õhukaitsesüsteemiga saab!»üks armastus on teist väärt." Muija pole just otseselt ülekantav, kuid on dugi peavad aga ka evakueeritutele ja eripõhjust sedagi tunda, kuna Saksamaal on ti pommituse tagajärjel kannatanutele uluses suhtes jõutud tähelepanuväärsete tule- aluse andjad selle peale mõtlema/ mis need musteni. Püüame alljärgnevalt anda lühi- inimesed on läbi elanud ja mis tähendab, kese üldvaate olulisematest küsimustest, mi- kogu varandus kaotada või elada kauemat da nfttuse väljapanekud püüavad selgitada, aega ilma oma majapidamiseta. Õigest rahvustervikluse vaimust või me rääkida seal, kus ulualuseandja ja evakueeritu või pommikaraiatanu kops üksmeeles elavad ja tegutsevad. Ettevaatust ja valmisolekut tuleb ikka jälle soovitada. Ei või unustada, et üksainus valgusekiir võib sind ennast, su maja ja elupaika ära anda. Sellepärast hoolikalt pimendada! Valgusta tud aken võib paista kuni 5 km kauguse le, isegi tallilatern kuni 7 km kaugusele. Elektri korduv süütamine või kustutamine ei tohiks väljast nähtav olla. Edasi on täh tis tuleohu-küsimus. Et pööijing oleks tühi, sellest on meilgi juba küllalt räägitud: tüh jal pöönigul ei levi tuli ja seal on ka ker gem tule vastu võidelda. Vett olgu ikka tagavaraks, sest rünnaku ajal võib veevärk juba rikkes olla ja siis on hilja vett otsida. Olgu varutud ka liiva ja kotid terved, et Näitus, mis esitab peamiselt suurendatud fotosid, kuid ka joonistusi ja esemeid kõik koos selgitavate tekstidega, annab kõigepealt ülevaate õhuterrori algusest ja õhust teostatud hävitustööst selles sõjas. Edasi käsitletakse vähe pikemalt evakuat siooni. Partei ja NSV hoolitsevad perekon dade ja elamiseks tarviliku varanduse trans pordi eest. On muidugi korraldatud ka evakueeritute eest hoolitsemine sõidu kes tel. Evakueerimise tähtsust näitab kas või seegi, et evakuatsiooni tõttu on näit. Ber liinis õhurünnakute tagajärjel surma saa nud laste arv järjekindlalt vähenenud, nii et on olnud viimasel ajal rünnakuid, kus ükski laps ei ole elu kaotanud. Näitus an nab juhatusi, mis oleks tähtis evakueeritutel kaas võtta: ihu-, laua- ja voodipesu, rii ded, jalanõud, köögi- ja keedunõud, lapse vanker, magamistarbed ja vaibad, ja män guasju lastele, hädapäraseid majapidamistarbeid. Ei puudu näitusel ka evakueeritute ämber ja liivakotid ukse kõrval, nõnda tõstes liiv laiali ei jookseks. Linnades olgu et käitumise küsimus. Neilt ei ooda ta vahest küll mitte talutöö tegemist, kuid nad ei ole mitte suvitajad; ärgu ooda tagu teenimist, vaid oldagu ise abivalmis. (Meie oludes, kus iseäranis peale mobilisat siooni on tööjõupuudu seriti suur, ootaks küll, et iga mobilišeeritu igal pool, kus vä hegi võimalik, nõndapalju kui suudab, kaa ka võõras otsekohe üles leiab. Siseaknad olgu eest ära võetud. Alati käepärast ja korras olgu ka kus tu t u s- ja p ä ä s t e a b in Õ u d. Tähtis on muidugi ka, et tuntakse ja osatakse ka- sutada abinõusid, mis olemas on, näit. pritsi. Maja ja keldrite tundmine on samuti oluline, nõnda et osataks seal pimedas lii kuda. õhukaitsevarjend olgu puhas ja sa aitaks.) Ei ole muidugi õige, et sel ajal, kui põllumees meie kõigi huvides väljal sea^ leidugu hädatarvilikud asjad, töötab, evakueeritu võrkkiiges lamab või Ikka valmis olgu kohver õhukaitsevarmuidu ennast kõigiti jiiugavalt sisse seab, jendisse kaasavõtmiseks. Kohvris olgu muikuigi julgeme loota, et niisuguseid on väga dugi kõige hädapärasemad asjad: riideid ja vähe. Teiseks ei ole evakueeritu elu ka mit- pesu, pesemistarbed, toiduainetekaardid, te elu kuurordist käitumine ja riietus sobi- toiduaineid ja midagi joodavat, dokumen ROMAAN (Järg 3.) Oli tagunud küll tuure hoolega läbi aügise Ja talva oma sepikojas, aga see aü läinud kiik ehitusmaterjali eest sisse maksmiseks Ja vahetuskaubana puulõikajaile Ja kohalevedajaile. Viljamüügist ei olnud ka midagi Järele jäänud, see kõik oli läinud sepatööriistade alla. Järel oli tol ainult see vähene, mis ta oli saanud talvel heinte müügist Ja lehmavõi eest. Kuid see oli tilk merre nende kulude kõrval, mis teda nüüd ehitamisel ootasid. Kuid sel aastal oli jõutud juba ka nii kaugele, et riik hädasolevaile asunikele sai inventarilaenu kõrval andma hakata ka ehituslaenu. Seks oli riigi -eelarves ette nähtud koguni 560 miljonit marka, millest iga asunik võis saada umbkaudu pool ehi tatava hoone väärtusest. See «il ka ainus pääsetee säärastele meestele kui Toomas, kes muidu Aleti veel ehitama ei oleks saanud hakatagi. Kui aga Toomas nüüd alevi ühispanka oma ehituslaenule järele läks, pidi ta sealt tühjade kätega tagasi tulema. Salgus, et asunike ehituslaenu kindlustamiseks nõu takse käemeesteks kinnisvaraomanikke. Toomas oli arvanud, et see läheb niisama lihtsalt, kui oli olnud inventarilaenuga, kus asunikud vastastikku üksteise eest võisid käemehed olla. Et aga ehituslaenu saada, pidi Toomas tooma panka võla kohustuse mõne päristaluomaniku allkir jaga. Kust aga Toomal see võtta ou? Ta ei tundnud ühtki oma rikkaist sugulasist peale Sandra Tiidu Ja Lemmakdnnu Juhanese, neilt aga Toomas allkirja otsimä ei saanud wtum. Juba oli ta meelest kõik Jälle otsas. Kui nõnda, siis ei saagi ta ehituslaenu ega nii pea ka ehitama hakata. võife-ooa peab ta selleks vtuti mm niitu aastat raha korja ma. Oleks tal nüüd sügisene vllhurakagi alles, siia saaks veel kuidagi, oleks ehita nud sel nvd kas vti ainult VIRUMAA TEATAJA" nr. 49. Laupäeval, 29/eprillil 944. a. Lk. 2. I >4- Kivi kas varjuks. Asjata oli ta siiski selle sepiko jaga Jändama hakanud. Kogu Tooma seni ne tööhimu oli korraga kadunud. Sepatööriistad maha müüa, et ehitamiseks raha saada? Või Jääda siiski ainult sepaks Ja maa käest ära anda? Kui aga Isa sellest oli kuulnud, mõtles ta tükk aega ja lausus: Kui otsida Üles dige Mäo lellepoeg, tema ehk kirjutab." Toomas oli juba poisikesena kuulnud, kui das isa ühtepuhku oli kõnelnud oma Mäos elavast lellest ja selle pojast. Lell oli sama vana Sandra Märdi poeg Peet, kes oli võt nud siit Metsküla Kuusekääralt naise ja läinud juba «me Andrese tulekut Sand rale Mäo valda talurentnikukäl. Hiljem oli ta seal oma renditalu mõisalt päriseks ost nud. LeU Ise oli juba ammu surnud ja Tooma isa ou käinud ta matueelgi. Talu pidas nüüd ta poeg, keda. Isa siis kord oli näinud Ja kes pidi nüüd Juba ka vana mees olema. Eks temagi ole meile nagu võõras, kui gi sugulane," kahtles Toomas. Aga ta on ainuke meienimelistest, kel lel minu teada on oma p&ristalu," vastas isa. Ma ehk käin ära, ega küsija suu pea le lõõda, Ja näeb siis kord ka enne surma veel kauget sugulast." Järgmisel hommikul võttiski Isa ette kauge teekonna Järvamaale. Kolm päeva oli ta ära Ja kui ta tagasi tull, selgus, et ei olnud käinud «eal asjata. Lellepoeg oli Tooma võlakohustusele alte kirjutanud ja tervitusi saatnud. Lubanud kord Toomast vaaiamagi tulla, kui see ükskord oma talu juba valmis on ehitanud. 0gu terve," ohkas Toomas kergenda tult Ja tundis, et oli selja taga jälle üks raskemaid katsumusi, mis oli ähvardanud ta kaela käände. Ntada sai Toomas oma ehitamisega lõp peks siiski otsate. Kõigepealt kavatses ta nagu prooviks valmis ehitada sauna. Sel lele Wta Ju vimdünwidllnn viha ja ta oli Jõudnud need nüüd kevadiste põllutööde vaheajal kohale vedada. Laudale läks neid aga palju rohkem Ja Toomas oli sellega did, hoiuraamatud ja poliisid, küünlad, sööginõusid. Edasi soovitatakse valmistada nimes tikke asjadest, mis majas olemas, ja asjjid varustada omanikumärgiga, nagu ka asju mitmesse kohta laiali saata, et hävitamisoht oleks vähem. Soovita takse lühiajalise äraoleku puhul võti majahoidjale ära anda ja kohver keld ri viia. Järgnevad mitmesugused juhised, kuidas talitada alarmi puhul: gaas sulgeda, valgus kustutada, korteri uks lahti (lukustamata) jätta, varjendisse minnal Sellega ühenduses selgitatakse ka omaabi tegevust. Samuti õiendatakse ühenduses Õhurünnakutega tekkinud väärkujutlust (ei ole näit. mingit fosforvihmav tegemist ott enamasti eesmärgitähistuspommide valgustuskeppidega jne.), näidatakse, mis on nn. jõulupuu jne. Rünnaku ajal on soovitav majas kontrollkäikusid ette võtta, j nimelt kakr ini mest koos, et edukamalt kustutada, kui löidub tulepesi. Antakse juhatusi' kustuta miseks, kusjuures erilist tähelepanu pühen datakse fosforpommidega ümberkäimise selgitamisele. Kõigepealt tulevad aknad avada. Killud ja põlevad kohad tuleb liiva ga katta ja märjaks teha. Et fosfor süttib, tuleb ruumi ikka valvata. Et fosforpomm ei plahvata, siis jäävad peale suitsu laiali valgumist ainult väikesede tulepesad, tuleb ainult nende vastu võidelda. Edasi antakse juhatusi, kuidas talitada, kui ei pääse ruumi sisse mida teha naaber majade suhtes tuleohu puhul, mida teha, et ära hoida ulatuslikke tulekahjusid. Oksikkorteri puhul rõhutatakse, et on tähtis pä rast seda, kui ruumis põles, põlenud prügi kustutada ja kõrvaldada, et lae läbipõleiiiise ja sisselangemise hädaohtu ära hoida. Ei puudu ka juhatused, kuidas talitada ja mis ette võtta peale pommirünnakut. Tähtis on endast kohe vastavas kogumiskohas tea tada, et saada vajalikke tunnistusi, elatistarbeainete kaarte ja hädakorter. Kui ulu alune on leitud, tuleb rünnatud maja seina le või rusudele nähtavalt aadress kirjutada või papile jne. kirjutatuna jätta. Kokkuvõttes näitus paakub mõn dagi, mis peaks aitama ühelt poolt, koda nikke õhuohu küsimustes teadlikumaks te ha ja teiselt poolt hädaohu suurust meelde tuletada. Rohkesti on antud juhatusi, kui das talitada tegeliku hädaohu korral. Sõdur, kes frondil oma elava kehaga kaitseb kodu, kes iga silmapilk on valmis oma elu ohverdama, kohustab meid pal jukski, kohustab ka selleks, et koduolijad kaitseksid seda, mis nende hoole alla on antudr et nad oleksid valvel ja valmis võit lema nagu sõdur sõjaväljal. Sõduril frondil on õigus oodata, ct oleksime tugevad. Sobib siiagi Nietzsche lause, mida Saksa maal tihti võime näha: Teie küsite, mis ori hea? Vapper olla on hea!" Wn. nagu kimbatuseski. Suurte kivide veda mine oli raske töö. Ta vigastatud käsi, mis päris hästi hoidis sepapihte, adrakäsipuud või vikätilütt, oli suurte kivide i alastele veeretamiseks nõrk. Et tal aga nüüd raha oli, siis oli ta kavatsenud pai- Ata paar tugevat meest, kes lauda jaoks kivid ära veavad, kuigi juba ette oli kahju rahast, mis neile tuleb selle eest maksta. Meistri oli Toomas juba talvel valmis kuulanud, juba sus, kui ta esimesed pal gid riigimetsas olid hakanud maha lan gema. Selleks oh siitsamast mõisa endine puusepp, kes maajagamisel oli jäänud tööta ja maata ja oli nüüd valmis tegema ka ehitustööd. See mees oligi nüüd kohe kohal, kui Toomas talle sõna viis, ja hak kas saunapalke varama, kuni müürsepad sauna vundamenti rajasid. Tuli nüüd Toomal aeg, kus ta tundis, et peaks ühe pea asemel kaks ja poolteise käe asemel kümme otsas olema. Tahtis ta ju ehitamisel meistri juhatuse järgi ise kogu aeg kaasa töötada, et ei tuleks sellele teist meest abiks palgata. Tuli vedada tse menti, lupja, liiva ja savi, tuli otsida kivivedajaid ja tuli vedada ka sõnnik kesa väljale ja seal sisse künda. Palju seda sõnnikut küll Toomal tänavu veel ei ol nud, rukis tuli külvata nõrgale sõnnikumaale, kuid kesa tahtis korrata ikkagi. Ning siis on juba. varsti käes heinaaeg, kus ei aita niikuinii ühest inimesest. Toomas oli rääkinud seepärast õega ja kaubelnud ta endale tänavu abiks terveks suveks. Oli küll parem, et oma inimene, aga palka tuli maksta temalegi, kuigi selle väljamaksmi sega ei olnud nõnda kiire ja võis oodata lahedamaid aegu. Ühel päeval tuli leitnant vaatama, kui das Toomal ehitamine läheb. Noh, lauda kive polegi teil veel?" küsis ta. Ega ole," vastas Toomas,..sauna kivi dega sain ise hakkama, aga lauda jaoks tuleb vedada lasta, selle vundamenti läheb ju palju kive." '..Vundamenti?" küsis leitnant. «Tabate siis lauda ka puust ehitada?" «Aga millest siis?" küsis Toomas. Mina mõtlesin, et laut tuleb ikka ki vist," vastas leitnant. Puu on kallis ja kivi ei maksa midagi. Näete, kõik endised mõisahooned on siin omal ajal sellepärast kivist tehtud. Ja kivi, see on ju igavene." Tõsi jah, kuidas Toomas sellele mõttele ej olnud tulnud, et laut kivist ehitada? Olid ju siin taludeski laudad kivist ehita tud, nagu Sandral ja mujal. Ning kive ei puudunud. Mõisa kuusiku ääres oli neid EESTLASED BANDIITIDE JAHIL BesH vabatahtlikud on umbes 2'/t asulas ru bandiitide vastases võitluses saavutanud väljapaistvaid tulemusi n&ag aidanud kõigiti kaasa tagala ja j&releveoteede julgestamisel. Vapruse eest on Jagatud arvukalt Raudriste ja teisi aumäike ning antud tunnustuskirju. Allpool kirjeldab üks võitlejaid oma elamusi ühest ööst bandiitide Jälitamisel: «Seljataga on kaheksa tundi väsitavat ratsasõitu, mis on kloppinud viimseni läbi kogu mu keha. õhtul hilja jõudsime oma asupaika ning vaevalt tund aega siruta nud ' onni põrandal, kuulen äkki valju käsklust: Püssiga välja paigale!. Ajan end kuidagi üles ning asun suure hooga hõõruma suitsust vesiseks muutu nud silmi. See on õhtuse ahjude kütmise tagajärg: ahjud ei tõmba. Nüüd ei aita muud, kui tuleb asuda kibekiiresti riie tuma. Jalanõude valikul tekib aga küsi mus kas tõmmata jalga säärikud või siis jälle poolsaapad. Arvestan siis, et küllap tuleb maha kõndida mõni lühem teeosa, mispärast tõmbangi lõljpulks ikkagi jalga poolsaapad. Kui siis olen öise niiskuse vastu omale sidunud ümber veel telgiriide, astun pime dasse õhe püssi ja käsigranaatide taga varaga. Väljas selgub, et bandiid on asu nud jälle liikvele, mispärast tuleb minna neid pisut ärritama. Võtame kaasa veel ühe miinipilduja, tankitõrjekahuri ning mõned kuulipildujad ning siis hakkab meie kolonn liikuma läbi tiheda ööpime duse sihtkoha poole. Et ootamatust kokkupuutumisest ban diitidega hoiduda, selleks saadetakse ette piilkond, kuna seljataguse kaitseks liigub vähe maad kolonni järele väiksem julgestusüksus. Liigume vaikselt, ainult vankrirataste nägin kostub läbi vaikse öö kau gele, kuulutades bandiitidele jälitajate lähenemist. Tee on kaetud veelompide ja sitke porikorraga. Jalg ei leia õieti kusagilt kõ vemat tuge. Sageli on kuulda libisemist, kukkumisi ning sellele järgnevat tasast kirumist. Juba lühema aja vältel oleme üleni porised ning mööda ületõmmatud telgiriiet nõrgub alla piiskadeks tihene nud öist udu. > Pärast viietunnilist matka jõuame esi algsesse sihtkohta, kus jääme ootama «"madina" algust. Postid asetatakse välja ning ülejäänud poevad kõik Venemaa räpastesse onnidesse varju. Juba ruumi astudes lööb sealh läpastanud õhk vastu täis igasuguseid lehkasid. Kaltsupuntraisse riietatud kogud magavad tihedalt üksteise vastu surutult laia vene ahju peal veel sügavat und. > Istume lihtsalt põrandale, sest raske teekond on meid tublisti väsi tanud. Natukene aega kostab veel meeste jutuvadinat, siis aga suiguvad nad üks teise järele unne. Äkki lõikab läbi vaikuse terav kuulipildujaragin, mille sekka kostavad üksi kud püssipaugud ja tumedad mürtsud. On pikk vare ja riik andis neid sealt uunikele niisama muidu kui liiva ja savigi. Küllap need kivid olid juba sest ajast saa dik seal, kui alles mõisapõldegi neist pu hastati. Kõik mõisahooned olid neist ehi tatud, kuid oli jätkunud neid metsa äärde liunnikussegi vedada, millest nüüd juba jämedad pihlakad, türnpuud ja paakspuud läbi olid kasvanud. Leitnant oli jäänud seisma Tooma palgivirna juurde. Mitu kantsülda teil siin on?" küsis ta. «Pidavat olema kuusteist," vastas Too mas. No näete, ja sellest kuueteistkümnest kantsüllast tahtsite ehitada lauda, elumaja ja veel pealekauba saunagi," naeris leit nant. «Muist tuleb ju teil veel katuselaastudeks teha." Eks oleks tulnud pärast juurde osta," lausus Toomas. Erametsadest osta on juba neli viis korda kallim," jätkas leinant, aga kui lauda kivist teete, polegi teil tarvis neid kalleid pakke osta, saate neist siin ehk sauna ja elumaja küll." Aga kes need kivid ära veab?" küsis Toomas, palgalistega vedada ehk läheb veel kallimaks kui kalleid palke osta?" Aga palgid ju tahavad ka vedada?" Seda küll," vastas Toomas,»aga palki dega ma saan oma poolteise käega hakka ma, kividega mitte, seal on juba kaht kõ va kätt tarvis Ja sellestki on vähe." Tõsi, teie olete ju haavatud," lausus nüüd leitnant ja jäi mõttesse. Aga mis siis," jätkas ta juba varsti,..teeme talgud, kivivedamise talgud Ja veame teie lauda kivid kohale. Oleta meil ju siin niikuinii sepp ja masinist." Et leitnant ei teinud tühje sõnu, nägi Toomas Juba järgmise pühapäeva hommi kul, kui sepikoja õue hakkas tulema kuu siku poolt mehi hobustega, kõigil kivid peal. Vanad sõjakaaslased. kel olid hobu sed, olid kõik appi tulnud oma haavatud ja hädasolevale kaasvõitlejale. Toomal endal ei tulnud muud midagi teha, kui näi data ainult meestele koht, kuhu kivid maha panna. Kuid niisama ei tahtnud Toomas ka meestel kusta kive vedada. Ta rakendas nüüd omagi hobuse vankri ette, sõitis ale visse ja tuli sealt tagasi n?õne pudeli vii naga. Siia saatis ta õe Sandrale Juur de leiba Ja soolaliha tooma. Vahepeal IM ta ise pikad saeiauad õuel püsti fif)nno taotud teivastele söögilauaks Ja meisterdas sinna juurde ka samal kombel pingid. Ning Õhtupoolikul, kui leitnandi arvates selge, et väljas on puhkenud lahingtegevus. Tormame välja. Vilu hommik paneb lõdisema..., Eemalt, ühe suurema küla suunast, kos tab lahinguraginat. Peagi aga vinguvad ka meie külas bandiitide leekkuulid ning onnid löövad leegitsema. Nüüd algab kü las läbisegi tormamine. Elanikud tirivad oma riidepampe koobastesse ning otsivad ka ise samas varju vinguvate kuulide eest. Lahingukära ja leekidemöll aina paisu vad. Meie- üksuse juht otsustab nüüd lii kuda edasi järgmisse külla ja seal ootama jääda. Kiirelt oleme teeleasumiseks val mis. Vähe maad külast edasi märkame vasa kult ratsanikke samasse külla kihutamas, kuhu oleme teel. Meie binoklimehed tee vad kindlaks, et need on haavatud ban diidid, kes tõmbuvad tagasi lahingust. Siis aga märkavad nad meie lähenemist ja katsuvad nüüd küla tagant sõita pare male poole. Kostavad käsklused ning pea gi on kogu meie kolonn ahelikus. Paremal tiival algab meie kuulipilduja tärin, ragi sevad püssid. Nüüd võib vasakult silmata ka taanduvaid jalamehi, kes püüavad jõu da eelolevasse külla. Hüpetega, pideva kuulipildujatule kaitsel, jõuame küla ser vani. Siin läheb aga lausa põrguks, sest ka külas on bandiite ja need võtavad meid vastu ägeda tulega. Kuulid plaksuvad ikka tihedamalt ja see on' halvaks mär giks kuulajale, sest, kui kuul ainult vin gudes möödub, ei ole ta eriti hästi lastud, kuid plaksudes on see juba hoopis täbaram. Tulistamisest süttinud majad muudavad edasitungi meil veelgi raskemaks. Oma ta bava kuulipildujatule tõttu jõuame siiski edasi ja peagi põgenevad bandiidid kü last välja üle lageda ja soise maastiku. Nüüd on juba tunduvalt parem neid tulis tada! Jälitamine lõpetada ja külla tagasi! Küla tagasivallutamine osutub aga üsna rakkeks ülesandeks. Bandiidid on vahe peal võtnud sisse soodsad positsioonid, kuna meil pole lagedal sool leida mingit varju. Esimeste valangute juures surume endid tihedalt vastu maad. Raske võitlusega tungime edasi. Miinipilduja ette! Pakist tuld esimes tele majadele! Paremalt hüpetega edasi, käsutab kompaniiülem. Meie kuulipildujad teevad tublit tööd. Kui siis oleme jõudnud külale juba päris lähedale, alustavad bandiidid teisest küla otsast põgenemist. Ainult mõned üksikud on jäetud maha tõkketule teostamiseks. Nendest saame aga hõlpsasti jagu. Nagu imekombel pole meist veel keegi saanud pihta, isegi hobused mitte. Pikapeale on lahingukära vaibunud. Bandiidid on küla jätnud maha. Meie asume aga pärast lü hemat puhkust tagasi «koduteele", olles rõõmsad arvuka sõjasaagi üle ja ka see pärast, et meil puuduvad kaotused. etu. oli juba mõnekümne mehega nii palju ki ve Õuele kokku veetud, et neist pidi peale lauda jätkuma ka elumaja vundamendiks, pani Toomas viinapudelid lauale ritta, Õde asetas sinnasamasse küpsetatud soolaliha, leiva, või ja piimaliuad lusikatega wfag talgute söömaaeg võis alata. Kivivedajad asusid lauda, võtsid taskust liigendnoad, lõikasid leiba, torkasid lihatüki noa otsa ning sõid ja rüüpasid pudelikaeltest viina. Ja kujunes sellest omamoodi pidugi siin Tooma sepikoja õues. Viin päästis meeste keelepaelad valla, hakati meenutuna ku nagisi sõjalugusid, ja varsti mürises siin vana tuttav sõdurilaul täiest rinnast Ja kõigest kõrist, et kajas vastu eemalt mõisa suur parkki. Kära peale Jooksis kokku rahvast, tuli tüdrukuid moonataredest ja mujalt mõisamajadest Ja läks lahti tants. Pillimeeski sigines kuskilt kohale, Ja kui saabus õhtune hämarus, oli simman Juba täies hoos. Nende esimestega läksid nüüd veotalgud sel suvel asunduses üldse moodi. Järgmi sel pühapäeval veeti leitnandi kive, üle- Järgnevail mõnele teisele Ja kolmandale sest ehitama tahtsid hakata nüüd peagu kõik asunikud. Eriti aga need, kes seal 5»ugemal mõisa ääremaadel elasid oma onnides ja urgudes. Talvel olid nad sealt kuhugi kadunud, kuid nüüd kevadel olid ilmunud jälle kohale koos oma loomade mia seisis lageda tae va au. Neist süs mõned hakkasid seal ehi- SWMÄf^,ainuit sauna' nagu Toomas, teljed lõid riistade ja loomade jaoks kuu- Matuseid, suurem osa aga Ttaanitrw- Ahi. Karjalautadega ühe katuhlsüll? siis mõisaväli haamri- ÄSl.M?Pea2?le' inisesid veere- SÄed r»wsid kirfthtu hiljani. Maast Järjest kõrgemale kerkiva» ja päi- eill4 l ^tusid aga me- «fclasid endile siia uut elu. Iga Ska^«SS«S. vää?fvü» neid sellele Whemale. Et tõotas tulla hea "Ujavoos. lisas see hääte inimesl,e»"»..^tyd_y."?'d koos karjakä ^ Järjekorras hankima yaltä. ' kel ci,mid hobust (Järgneb.) I b k ü 2 ü ic h tt» o

3 peagu kuuehikatu- I Muil» hävitati Krimmis 34 lernnkit Hiid tulemusi võitluses terroriiennukitega Führeri peakorterist, 28. aprihil. Okupeeritud Sõjajõudude üleimjuhetus leaiabs h&vitati «S» tl vambm MmmML Briti. Sevastoopoli ruumis purunesidponunituajõud teostasid m5umnd ööl WÄwifce rünnakud ksädd«relvade lerrorirünnakuid arnlaile liine j» koondatud hiies. Allohvitser Winlex E dela-saksam&al, eriti Friedüheet grenaderiderügemendist hfiwtiac richshafen'il«. Tekkis l(#uul «b- 23. ja 24. aprillil 8, au-oihvitssr Redor mukvaitaleis ja kaotusi eianifkuconuwis. ühest soomusküi ti deiiksus esi 6 vaenlase Õhntärjegõud hävitasid siinjuures 47 nelr tanjü. Ala m-d n j e s t r i ääres püüdis jantootorilist ierroripoomimiiajai. / vaenlane terve päeva jooksul asjatult Kiired saksa vöiuudennmiidd rundasdd. oma sülapäid laiendada. möödunud SA eestmaxfee Ida-Inglis- lusparvedc poolt. Kaks vaenlase lemtukit Jass õ s t põhjas nurja ii kaames võil- maal, raskeid võitlusüksust laervaikogu- t0j^j. saar meres Aadria puhastati lusis lugevate vaenlase jõudude uued nesnipi ja iedsi sõjaiähtsaid eesmärke Zng- kommunistlikest ' jõukudest pärast karme läbimurdefeaised. lis edelarannüku piisikonnas Ima xnõ- Kovelist edelas murdsid maa- ja juga. relva-ss jõud, silmapaistvalt toetatuna Führeri peakorterist, 27. AuqSududest, läbi sügavastij&rgusftatud aprjmj" vaenlase posüsioonisttsteemisl ja lõid Sõjajõudude ülemjuhatus teatab: # lernaot Diddens! juhtimisel. Ncttsoo maandumispeas väsid oma kohaükud rünnakud positsiooni-parandusteni. Vaenlase vastulöögid jäid tulemuseta. Lõunarindelt teatatakse ainult mõlema poolsest lõöküksuste-teeevusest. ööl vastu 25. aprilli läks merepiirkooms El b a'st põhjas korduvaiks kärmeks labinguiks kergete merevõitlusjõudude ia vaenlase hävitajate, kiirpaatide ia iahipommitualennukite vahel. Siinjuures uputati \ vaenlase kiirpaati, z neist mereväe võit-. võitlusi. Põhia-ameerika pommitajad lendasid eile.bfaunsch weici ruumi ja heitsid täispilvfse taeva juures kavatuk pomme, mis tekitasid ainult väheseid kahjusid. Hoo limata.raskeist tprjetineimusist toodi alla nõukogudelased Turja-lõigtw tagasi. Sevastoopoli ruumis teostasid 8 vaenlase lennukit. vsmuslennuikite üksused rün- nõukogudelased ka eile asjatuid kohalikke Möödunud ööl ttraeiad üksikud vaenaasad -j möödunud ftitriiu.ii oöl sua nõukogude ' rünnakuid. jlt&le- Oks lahinglennugrupp.. laselennukit major Franki Kesk- Briti ia pommitusüksused Põhia-Saksa teostasid ruumi, terroriveouhendusi Sainõ yuumtis. juhtimisel hävitas ajavahemikus 2.6. rünnakuid asulaile Ruhri piirkonnas ia Kaugel põhjas tõrjuti hulk tugeva ka» aprillini Krimmi kohal õhuvõitlusis 06 Edela-Saksamaal. Tekkis osalt tunduhurvfte ettevalmistusel teostatud vaenla- vaenlase lennukit ia purustas veel 28 maa- vaid kahjusid, eelkõige Essenis ja pinnal..... Schwcinftijrtii. Elanikkonnal oli 00 edasitunge suurte kaotustega nouüco- Ala m-d n testri ääres# jätkasid boi- kaotusi, õhuvoitlusjõud hävitasid 4 nelgudeüasiele. levikud oma rünnakuid. KÕik läbimurde- jamootorilist terroripommitajat. 26. aprillil teatatud vaenlase lennukite katsed purustati suurte kaotustega vaenla- ööl vastu 26. aprilli põrkasid saksa torr rünnakul ühele ^ konvoile Bodö sele. õhujõudude üksused sekkusid mõiu- peedopaadid.... # St. # Ma _v lo Alutaguse lahest läänes idaserval üheifimrcmi mi «««mtui ühe u kalt neisse võitlusisse.. le briti risdleiate ja hävitajate leiduvad suured soode ja metsade alad. Kaugel pole siit ka koondisele. zuures on tõusnud une ntevevmwsuse yassost pohtas asusid noukogudelased Karmis võitluses tekitati vaenlase üksusile poolt hävitatud lennukite arv 344e. tugevate jõududega rünnakule. Nad nuriu- torpeedo- ja kahuritabamustega raskeid vi- Itaaliast teatatakse elavast oana- sid saksa ja rumeenia vägede visas vastu- gastusi. Üks oma torpeedopaat läks kannnilmm läseirllliimad,» ieo«viisest. Hulk panus. Kohalikud sissemurded nivistati. duma. «.» Selles võitlusruümis paistis 2<. aprillil enti > Rasked saksa võitluslennuüksused jätkavaenlase kallaletunge purustati. välja üks soomusgrenaden-diviisi «Gross- sid möödunud ööl rünnakuid laevakoon- Aadria nwores puhastati Koicult Deutschland'ia rünnakkahurite-üksusülem- aistele Inglise lõunarannikul hea mõjuga, saar kommunistlikest jõukudest. SaJcsa kürpaaiidegrupp korveüjcapien Klug'i ja kaptenleitnant von Mirbach'i juhtimisel uputas 28. aprilli hommikutundidel Inglismaa lõunaranni kul ühest haviiajaist ja arvukaist väikevõitluslaevadest tugevasti julgeitatud briti konvoist 3 laeva 9.00 brt«ga ja toorpedeferis üht laeva 2000 brt-ga, mille up pumist tuleb arvestada. Karmi lahingu kestel toapedeeriti veel üht hävitajat, mille uppumist tegevusse asunud tõrje tõttu ei võidud jälgida, mida aga kind lasti võib oletada. Oma jõud pöördusid vigastusteta ja iniimkaoiusieta tagasi en di toetuspunktidesse. Eesti tulevikovõitluse sümbol -vaikiv sangar M^almiistaitakse ette uut üritust" SS-öõjakirjasaatja CTannefi joonis. PK erilähetus «Virumaa Teatajale"...VSlTLOSGRUrr sbbdem 99 Vabadussõja-a^ie lahinguväli Krivasoo, Narva jõe kallastel. Üle kahe pika aastaküm ne seisid need Krivasoo ümbruse metsad ja rabad oma tavalises vaikses ja rahus, nüüd kõmisevad siin jälle kahurid. Vanadel lahinguväljadel rulluvad uued võitlu sed. Eesti mehed seisavad taas võitluses meie idapiiril. Varakevadine talvepäev. Päike soojen- lumest ehitatud onnikese juurde. Siin asub dab tunduvalt metsavahelistel teedel, õhus üksuse komandopunkt, paarsada meetrit on tunda nagu kevadehõngu. Ent see tun- peavõitlusliini taga. Musta nägudega, ha Rünnakult Bristolile ne kaob. Kibe püssirohusuits tungib tera- betunud mehed jooksevad edasi tagasi. Lasvalt sõõrmeisse, selle asemel et hingata kemoonakandjad viivad kiiresti ette äsja kopsud täis polismändide vaigulõhnalist ja saabunud laskemoona ja toidu. Kõikide navärsikendavat metsaõhku. Metsad kajavad gudelt peegeldub ärevus, kuna vaenlase viimitmekordselt vastu kahurimürskude väi- mase rünnaklaine hävitamine kestab. Võit- DNB aprillil naerab keegi endamisi. Körvaküulmeis Ühe võitluseskaadri juures läänes, ap- kiiskab midagi, siis on pardal kõik jälle i",, rillis nic iqdd 944. wiffhh Wighti saar saar nshtiih nähtub musta musta tile- ple- vaikne. veuene. Äkki ajcki hakkab- ms helgiheitjast üks jalaske jalaske lõhkemispaukudest. Rähnide lusgrupi komandör kapten S. kuulab pa Teine eestlane on nüüd Führeri poolt vääristatud sõdurlikkuse kõrgeima tun nustusega Raudristi Rüütliristiga. Selle kandja on tõusnud noore koolipoisina lihtsast reavõitlejast allohvitseriks, kellena sooritatud kogu diviisi edaspidist võitlust soodustavate ja neiks võitlusiks teed avavate kangelastegude eest tal on nüüd au kanda kõrget vaprusaumärki. Oleks aga ekslik arvata, et au ja tunnustus kuulub ainuüksi noorele Rüütliristi kandjale. Eestluse kodu- ja vabadusearmastuse, voitleiavaimu ja sangarluse noore, tulihingelise esindajana jagab allohvitser Harald Nu giseks kangelaslikku võitlejaau kogu eesti rahvaga, eeskätt aga eestlasest vabadus võitlejate noorima generatsiooniga, kandes neil ja järgnevail päevil eestluse nime kõna ja sangarlikkuse au üle kaugele kodumaa piiride. scissn ffifsäää seoses mõninmid taheleeanuiooni. Kui 94. a. puhkenud suure heitluse yaikivast mehest sai korraga oma tulevikeerises, mis oli hädavaiahk ia vältimatu, k^võitlust võitlev sangar, kina vees mida taevaga seovad hõbeda- eemalduma ja suundub merele. Maalt vii- toksimisena kostub laantest ja rabadest rajast! oma adjutandi ettekannet. Väliteieselt hiilgavad nöörid. Aga valgusest koo- P^yad suunaheitjad: üles, alla, üles, alla! kuulipilduja raginat. Nüüd otsivad kuulid fonidesse räägitakse vahetpidamata. Ühes; tud hõbenöörid on ainult pikakäelised hei-..s^ enesele toitu puutüvedes ja roostikus, ot- kompanii lõigus on vaenlane sisse murdnud^ ja^timled! kž St tasa ventiil. Tae^ kindlamini ja rahuläs- sivad toiduks inimliha ja verd. Ammu on ^eisal vajatakse kiiresti värskeid reserve,! saksa lennukite sajakordne müra, mis malt puurib pilk läbi pimeduse, see on siit põgenenud metsloomad ja linnud, tuli- kolmandas kohas asutakse omapoolsete; asuvad pommiretkele Bristoli vastu. Läbi esiklaasi nähtub saar. Tema k;ohal plahvatavad õhutõrjegranaadid. Nad otsi vad meid, aga kaugel meist. Nii on hästi, veebel K., kes täna lendab oma esimest ne ja vinguv teras laulab metsa all ja õhus vasturünnakule. Võitlusgrupi komandör on»; prooviinslismaa VaStU' sooritab oma tule" oma hümne. igast vähemastki pisiasjast informeeritud.: Rand, hall riba maad ja eredasti särav Metsasihil liiguvad pikas reas kajased?eab olema kõigest teadlik, sest tema. rinn. valgusponraiest ja suunahelgiheit- lumepjdid, veetuna moondumisriietuses juhtimisest ja isiklikust v^vusest oiend> jäist, millede vahel tantsiskleb õhutõrje- r; -t.... «kogu üksuse lahingpanus. Kindlasonalisdt granaatide punaseid sähvatusi. Otse tõk- meestest. Eesliinile viiakse toitu ja laske- rauuj^uit :aeab kaoten käske. Rünnak: ketulle ja läbi sealt. Kurve võttes ja kõr- moona. Jarelvedu toimub mimjoul, kuna.,. ^. gust vahetades põikab raske võitlusmasin soistunud metsa all ei pääse masinaga ega ^ tafasl uua ux^a Se^.V välja flaki masseerivast tulest, teeb paar ka hobusega. Mehed tõmbavad hetkeks llstalve õhtuks on vaenlase viimased jaan»-. Hinge ja pühivad laubalt varukaga higi, kii-?ed hävitatud Tänane päevatöö on äbv sinate teele, mis läheb risti üle maa kohalt. «te cioi^e homme, võibolla aga juba oosel, algab> kuni Inglise saare lääneosani, kuni Bris- restl tõmmatakse uks sigarett. Sügava raja toli dokkide ja aitadeni. See ongi sadam on järelveokomando mehed tallanud lumi- rf J, ja linn: Inglismaa värav läände, ait üle- sesse metsa. Seda rada mööda hulgub ees- Kapten S. istub nuud oma lumeonnis mere-konvoidele ja laadimisplatvorm liini ja rinde vahetu tagala elusoon. Seda padrumkasule. Samasse, ohmkese põranda-. Ameerikale. Siin all hingab Inglismaa rada pidi viiakse eesolevaile meestele laske- ""ha tehtud tuli ajab tõrvast suitsu p. kops, tuikab tema järele veo lai hoovus. moona, toitu, varustust, posti, kõiki, kõiki tahma seesolijate r,.etele,a nägudele Memida vajab rinne. Sama rada pidi tuuakse hed "õad vaha neegritena, sest peale lu- Kell on Jub%jjnitu minutit käib rünnak. Süütepommicriangevad ja hõõguvpunaselt laiuvad tulikahjud. Bristoli tagasi haavatud, See sügav tallatud rada mesa hõõrumise muid pesemisvõimalusi sadam ja aidad on keset rünnaksihti. Tu handete kaupa sajab alla süütepomme, lõhkepommid käristavad õhku. Bristol põleb. Hulk sõjatähtsaid ladusid, viljadepoosid koos suurveskite ja kulmutusmajadega hävib selles jõulises rünna kus. Alutaguse metsades ja soodes on viimaseks ühendavaks etapiks rinde ja kogu tagala vahel. Seda rada sammuvad eesti mehed. Üleminek väikesest lagendikust, mis pole. Need mustade nägudega mehed on; kardetavad mehed. Vaenlane kardab neicf kui tuld, sest ta teab, et need mehed on eesti vabatahtlikud. Need samad mehed, kes ligi kolm aastat viibisid sõjasõidul kauge! ühendab kahte suuremat metsa, on kõige.,,,,,, hädaohtlikum järelveoteel. Ohus tiirlevad ldas> nuud Joudnnd Edumaale et panüksikud vaenlase lennukid varitsedes sil- " om» P'n <,» semsed sojakogemumapilku, mil pole näha kiireid saksa hä- sed rmde hoidmiseks ja see rinne pusib FELDMARSSALIKS vitajaid, et siis pardarelvadest tulistada Lumised onn. sõnad loovad sulama tule Führeri peakorterist, 2H, ap- igat nende arust kahtlast puud ja põõsast soo)"s<!st- Üksiku^ veepiisku lang mees- Führer edutas kehtivusega. märtsist rinde läheduses. Mitu korda peavad moo- te tahmunud nägudele. Kummalised varjud MODEL EDUTATI KINDRAL rilllt. sest maailmaiuutluse mümseen boise- Kaks Rüütliristi, neist üks meeskonna 944 kindralkolonel Modell, Uhe maaväe- Mvedajad laiäl; hargnema ja peitma end fksiev»d onni seintel, nagu otsides kohta, vism oli oma arungus iõudnud staadiu hulka kuuluva 22-aastase nooruri rin grupi ülemjuhataja, kindralfeldmarssaliks. mini, kus ähvardas lömastada argade kuk nas, sajad ia saiad Raudristid ia pal puutüvede varju, et nähtamatuks jääda s 0J,.s? ^a l^ ^^gust, et sus kaduda, lalaskude vereaurudesse ning inimliku elu jud teised sõdurlikud väänstunnustused jutustavad tesudest, millistest suud tedki meeste ajudes. Külm ja niiskus koos õhus tiirlevale vaenlasele. Kuid see ei hei- ma8lda va5lmust' Seda sama OTSTad n,ot" viletsuste põrgusse kogu Euroopa ia võib olla sellelt lähtealuselt kogu maailma. Kui vaikivad. ERU klassiloterii peavõit duta julgeid mehi, kaasvõitlejad ees vajavad kiiresti laskemoona, viivitamatult jät- vas^muse ia suitseva tulelõkkega jäävad selle heitluse algastmel bolsevikud oma Kas saadakse veel kuski ia kunagi ütelda, et Eesti Vhu-Roela kuulub bolsevismile ia et eesti katakse teekonda. taandumisel meie maa-alalt lätsid c, tervedläks aga meie vabatahtlike tänaõhtuseiks seltsilisiks nagu alati. külad maha tuhahunnikuina ia tuhahunni- rajvas on liitunud vabatahtlikult NÕukokuisse elusana põletatud ausate tööinimeste guje Liiduga? sättes kõrvale.kõik teised Aeglaselt liigub kajaste rivi metsateel. Kes on kapten S., kes koos oma vaba luud. siis tabas samasugune saatus ka vai- vastuargumendid, milliste tunnistajaks ole- RjaaauwiCU ÖS«U«S«Eemalt Äassi kostab ägedat «uniguinuu. lahingumüra. iwuu- Kuuli tahtlikega peat peab eluvõitlust Krivasoo metverivaenlase vastu? meie ved ia kained noorei.kes iuba aa^u taga- vad tõendid ko^umlaflslef ptab Üdcs ^ soodes Mees, kes ei si. eestlaste ega sära, vaid kar duste aastas ohvreid oma seotuci koguvõidu riigimarka. mi võitlust. Tõsine ja enesesse süvenenud metest ai ki v^^eneseki ndel a ennastohver: bolževismiga! See kahvas kasvatab linult önijepllft muudi Viru-Roelas M. Kreeki puutüvedesse. Rahulikult ja segamatult lii- on kapten S. isik. Tema võimas talupojalik dav sangar, kelle tulevikueesmargiks oli ^a enam ia enam võitleiaid, kes sööstuvaid üks võitlus oma vaba, püha ia po- va(j kord oma rahva ia ta vabaduse eest lise kodumaa eest. Kui vabastatud Eestis peetavasse olemasolu- ia tulevikuvõitlusestoimusid esimesed metsavendade kokkutu- se kõike hävitada tahtva bolševismi vastu, lekud. ia kui neil kokkutulekuil anti too Vaikiv sangar on kujunenud Eesti tule tusi. et ühesi bolseviku jalg ei tohi enam vikuvõitluse sümboliks. Üheks selliseks kunagi sasida Eesti pinnal pehmes.mere- vaikivaks sangariks on teine eestlasest tuules hällivat rukkipõldu, sus ei laanud Rüütliristikandia, noor, 22-aastane SS-unsee tõotus ainult sõnadeks. Südameyerest ia terscharführer, vabatahtlik Harald Nugivankumatust isamaaarmastusest sundinud seks, kes loeb ise oma saavutusi ainult tõotus leidis lunastamist raskeimate võit- tavaliseks kohuste täitmiseks oma koduluste keerises idarindel, kus eesti mehed maa vabaduse ia rahva tuleviku eest. Mitte ia eesti üksused kiriutasid meie teise vaba- sangaritegude hiilgus ei sundinud teda otdusvõitluse aialoo lehekülgedele tulikirja- sustaval hetkel võitlemast mehist võitlust, lisi kangelastegusid. Eesti mees vaikis ia va^ isamaa-armastüse ja ohvrivalmiduse võitles, tükil aigi ei kuulunud meie tema kõrgeim ia ülim käsk. Sellisena kajastub tegudest paliu. Aga kui ulatusid esimesed sejje noore vapra võitleia tegudes kosu andmed meieni, siis tõusis meie rahvuslik j?est; za ta nooruset võitleialik sangariuhkus ia Eesti ning eestlaste nimi kandus ujjust Kangelastee, mida sammunud endine korraga kaugele üle meie piiride. I aiiud paide koolipoiss eeskujuks kogu eesti noo- ajutise põllutööpuhkuse taotlusega. Vaspilgud pöördusid korraga maakaardile, et rusele( on sangarlikkuse tee oma kodumaa Kind^lkc^issari^poolt kehtestatud otsida, kus siis õieti asub nende vaikivate ja rabva vabaduse eest võitlemisel, milles sddurid-talupidajad, võivad vabastatud kelle rindelolek saada rmde- kah / sangarite kodu. Ta meile said elavaks kan- on leidnud uut tunnistust eestlase isamaagelaskuiud muistsest võitlusaiast, mulal sa- armastus ia kogu eestluse südamest tulev justab kodutalu majapidamist. masugused vaikivad eestlastest viikingid kõigutamatu valmisolek oma põlise pinna Asendamatuse taotlus tuleb põllupidajail esitada kohalike põllumajandusametite kündsid meresid, ning millal võideldi kan- kaitsel. kaudu. Taotlusi võivad esitada need ta- eelasvõitlust sama idaga. Harald Nugiseks! saavutus. on andnud lundid kelle, ^ ttie 40 ha põuumaad ja Eestlase sangarlikkuse kuulsus oli ourus- võitlus- ia võitle,asumboh. mis peab ka,as- kui ei leidu teist ^ivat tööjõudu talundi tanud maa ia keele kitsuse piirid, aga veel tuma oma kodumaa tuleviku ia inimkonna juhtimiseks ei olnud üldsusele teada, milline on see õnne nimel iga eestlase töös ia võitluses, ürgtung, mis tõukab väikese rahva kange- Vaikivate ia ennastsalgavate kangelaste lasi kustumatuile tegudele. Sangarlikest rin- võitlusvaimust ia tegudest sünnib heitluste devõitleiaist oli allohvitser Nugiseks see. palavuses eeskuiukäsk rahva olemasolukelle sõnahaaval poetunud jutuajamisel võitluseks. sündis lause: «Läksin ia võitlesin purusta- Kogu eesti rahva sügavaim tunnetus, tud ia hävitatud kodu eest, tahtsin tasuda." mille aluseks on ia jääb ikka vaba kodumaa Aga suurte sündmuste keerises, mis kui- ia Õitsva kodu mõte, on seepärast olemasmineerus käimasolevas võitluses, sündis oluvõitluse sümbol vaikiva sangari kaattjse tahtel moment, võidelda vabaduse. Mures. Olemasolu ia kuksmri^eest, tasuda tehtud poolt. Järgmise suurema võiduna langes guvad mehed edasi. Mõne pingutava mi- kuju ja see eestlasele omane väärikus, mis 4000 riigimarka kollasele piletile nr. miti järele paistab eesmärk. Tagasihoidlik hoovab igast tema liigutusest meenutab va , mis on müüdud Virumaa Ülhis- sildike: Võitlusgrupp Sooden" puu külge nu eesti müinasvõitlejaid kaugest ajaloost, pangas. kinnitatult näitab suunda kuuseokstest ja Kapten S. ei armasta teha sõnu ja mida - ta ütleb, see on ja jääb nii. Iseloomustava näitena tema isikust, on ta enese lausutud Ajutisi vabastamist sõjaväest Tallinn, 28. aprillil. Tuginedes töövõimelise meestööjõu va jadusele meie talundites, eriti algavatel keyadtöödel, alustati 906. a., 904. a. ja nooremate aastakäikude rindesõduritele põllutöödele sõnad ühele kõrgemale väepealikule, kelle alluvuses kapten S. pataljon teenis hinna tavat kiitust möödunud tõrjelahingu. Mina täidan vaikides oma kohust, teen seda mida suudan". Sellega oli kapteni jutt otsas ja rahuldatud ilmel pöördus ta tagasi oma meeste juurde. Oma meestest ei läbe ta lahkuda hetkekski. Alati seisab ta juhina nende keskel ka kõige täbaramas olukorras. õigus ka spetsiaaltööjõududel üle 50 ha ta ludest, näiteks traiktorijuhtidel ja teistel erioskusega põllutööjõududel. Seemnekasvatuse-talundites saavad ta lundite juhid ajapikendust, kui nad seem nekasvatuseks määratud pinda suurenda- Mehed armastavad oma juhti Pikk koosrfllhema" s#% v4rra v5rreld6s eelmise elu ja ühine sõjatee on kasvatanud kapten Ajapikenduse taotlust võivad esitada Ka S. i ja tema vabatahtlikud üheks võimtähtsamate aiandusettevõtete juhid, kui saks rusikaks, mis raksab seal, kus vaja. ettevõtte juhtimiseks teist sobivat tööjõudu Nüüd seda valusamalt, kogu keha kõik ei leidu. eesti relvakandjad mehed on koondunud Ka kaluritel on õigus ajapikenduse saa- selle rusika se}jataha. Varsti tunneb vaenmisele, iane kui nad ko8u on meie täitnud võimu Voitlusgrupp a. kala-,,. _r_. Soo-, normi. õ Iga isiku suhtes kaalutakse küsimust deni" mehetegudele seltsivad tuhandete ühtlasi on taotluse esitamiseks õigus põhjalikult, et jõuda selgusele, kas rinde- teiste eesti meeste sangariteod. Vanadele ka talunditel üle 5 ha põllumaaga, kui võitleja-talupidaja on kasulikum oma kd- Veteraanideie Volhovi rabadest, järgnevad talund on oma normid korralikult täitnud dutalus voi sõjategevuses., -.,,,, -> ja talus teine sobiv tööjõud puudub. Ka Ajutisele põliutööpuhkusele on seni põl- ^a. var ^ kangelased kodumaa poi- 05 ha põllumaadega talundid, kes on lumajanduse keskvalitsuse andmetel jõud- dudelt ja linnadest, sealt, kust me kõik osutunud eriliselt edukaks, võivad esitada nud juba paljugi meie rindemehi. Kuna oleme tulnud, et haarata relvad. asendamatuse tõendi, kui talundis on tu- taotluste esitamine pidevalt jätkub, on lemusrikkalt arendatud karja ja seemne- loota, et põllutööde hooajaks talundites, kasvatust või muid põllukultuure. kus meestööjõud puudub, peremehed saa- - VIRUMAA^TEATAJA" nr. 49. : Asendamatuse taotluse esitamiseks on- yad ise tulla koju põlde harima.. ae.rapriffii944. a. fck. 8.

4 Niguliste kirik Ajaloolist-kunstiajaloolist varisenud pühakojast.,,virumaateatajale" kirjutanud Ivar Paulson. Niguliste kiriku nime kohtame esimest nikerdusist: pärit 5. sajandist, uuesti üle korda ühes vanas ürikus aastasi 36, maalitud 634. a. kuid kiriku asuiamisaeg võib ulatuda ta- Suur seitsmeharuline messinglühgasi 3. sajandi keskpaika. Oli ju Tallin- te r, ilusamaid kiriku kaunistusesemaid, na vanim kirik, Toomkirik, eeskätt piis- kingitud Nigulistele kaupmees Hans Boukopi peakirik taani ja kohalikule rüütel- wer'i poolt ("f 59). On vanimaid Tallinkonnale. Tallinna alllinnas oli aga juba na kirikute kroonlühtreid. Teised kiriku/ 3. sajandi keskpaiku arvuikas kaupmees- messingist kroonlühtrid on pärit enamija käsiiöõlisond. Linn astus täieõiguslike kus 7. sajandi teiselt pooleli, hansalinnade ritta 248, mil 5. mail Taa- A n o o n i u s e altar Antooniuse ni kuningas Erik Plqgpennig talle andis kabeiisl on riandrja mmnkooli teos 5. innadigused Lübecki statuudi järgi. Jou- s8jandis, Allari üksikuid osi on aga kor. kas Tallinna kaupmeeskond rajaski Nigu- duval, uues,; üle maalilud. Keskmine el liste kiriku, suurema ]a sisearhitekloonili- iaripilt kujutab Kristust ristil Maarja ja selili toredama kui rüütlite Toomkirik. K irik sai oma nime merimeeste (seega ka nn. kaugkaupmeesie") kaitsjalt ü h a Bari Nikolauselt, kellele la pü hendati, nagu kirjutatud vanimas kirikuürikus: Sti. Nicolai ecclesia propier navium offluentiam Revaliae in honorem Sti. Nicolai fundata esi. Kiriku põhiplaan ja arhidekiuurse ku junduse laad näitab iseloomulikke goo ti stiili tunnuseid, kuid sajandite üle. jooksul toimunud ümberehitustel on ka teised vastavate ajajärkude stiilid, nagu renessanss (resp. puunikerdu,slikud siseosiseci) ja barokk (näit. tornikiiver), vaju tanud oma pitseri kiriku sise- ja välis piirile- Praegu peasissekäiguna kasuta- Johannese vahel ja põlvitavat Maarja Magdaleenat. Vasaku tiiva sise küljel on Suure Gildi vanema Urban Dehn'i põlvitav kuju, kes 654. a. laskis altarit uuendada. Parema ii! va v ä - I i s k ü j e rüütlikuju kujutab pürjermeisier Johann v. Grest'i (oli raeliige ) Püha Adrian'usena. Tema ja Eberi v. Lippe algatusel maaliti altar 5. sajandi viimastel aastatel iaaskordšelt Kunagine kuulus Niguliste kiriku..ni kerdatud peaaliar on tuntud Lüübecki puunikerdusmeisiri Herma n i\ Rode töö a. üles seatud. Altari pikkus avatud tiibadega on 5,78 m ja kõrgus 2,9 m. Rikkas altari sisekapis" on iav halfisarnane külgehitus põhjapoolsel' puunikerdused: 32 m pikkust baidküljel on kujundatud oma fassaadilt ja ahiinidega kaetud kuju ning vahefiliaaportaalilt hilisrenessanssi toretsevas ^tii- Iides 36 väikesi 23 sm pikkusi kujukest, lis, ning selle kõrval seisvad kabelid Kujud' on apostlid, evangelistid ja Uue vormikas barokkstiilis. Kirik on ehitatud kohalikust paekivist, väliselt üldiselt karges ja ilustusteta stii lis. Seest on ta kolme löövi laiune ja kooriosa paistab silma oma haruldase suurusega, ta jätkub lööviosast selle kol me löövi kogulaiuses. Löövivahedel kan navad nelinurksed arkaadkaariesse suu buvad sambad lihtsaid ristvõlve. Koori osa murti 846. a. osaliselt maha ja taas tati üldiselt endisel kujul kahe aastaga. Aknad kooriosas tehti siis aga eriti kõr ged hilisgootikat matkides, kuna teised kiriku aknad on aljgfupäxastena väikse mad. Kiriku lääneküljel tõuseb taeva poole yägev nelinurkne, ioxn, mille alusmüüris- Testamendi ning alg kristlikud pühakud. Väikesed kujukesed on Vana Tes tamendi pühakud ja kõige alumise rea poolfiguursed kujukesed kirikuvürsiid. Altari maalidest kujutab vasaku tiiva välisvaade Püha Kaiariinat, neit si'maarjat lapsega ja Püha Barbarat. All asub ühe altari annetaja Suurgildi vapp. Paremal tiival on väliskül jel kujutatud Püha Viktori, Püha Nikoläusi ja Püha Jürit. Eriti väärtuslikud öft tiibade sisekülgede maalid, mis kujutavad kuldsel taustal: vasakul tiival sündmusi Püha Nikoi aus elust: ) pühak varustab neitsis id kaa savaraga, 2) piiskopi valimised, 3) piis- kopi kroonimine, 4) vandeandmine, 5) Renessanasi-stiili kaunimaid kajastusi puunikerdutslikui alal Eestis olid Ni guliste Mustapeade ja Raehärrade toolastiikiiid, uus rajati pärast 533. a. tulikalt ju. Raehärrade tool istikul, mis seisis, varem oreli all, lugesime toolileenideli aastaar vu,,556". Neid on 4 rida, kõrgete esi- ja tagapaneelidega. Külgleenid olid rikkali- Nigulistes meenutatud veel: kaupmehed 7. sajandist. Selle ülemine osa kujutab Dietrich Müller (Moller) + 64 ja Johann inglite poolkujusid piinariistadega (mari- Müller f 637 Kundast, oberst Joh. von riie verest pühitsetud!), kuna nikerdatud- Bedheniberg f,643 ja pastor Gottfried seina alumine osa on arvatavasti kuna- Stecher f" 70. Tuli on nende mälestus- gise orelikoori balustraa^. See balustraad märgid hävitanud, kunstiajalugu säilitab oli oma sammastega raamitud niššides aga need nimed nende kauniste annetus- kaunistatud seitsme vaba kunsti ujuga, te mälestuses. Antooniuse kabelis olid veel rootsi pastor Sven Gydebergi ja leitnant v. Esseni 689 epitaafid, Nigu liste seintel rippusid ka mitmed perekonnavapid väga kunstilises väärtuses. Peasissekäigust vasemal asub nn. R o- s e n i ka b e, kuhu maetud Bogislaus Rosen. Kabeli ees on kaunis puunikerduskapp, mille neljal alumisel väljal kult kaunistatud ornamentaal- ja tigu- maalitud pühakud, neljal ülemisel väljal räalkaunistustega: Mooses seadüstahvli- aga nikerdusvõred sammasiraamistuses. tega, Ristija Johannes, Aadam puu mao- Kapi peal asub Roseni ja ta abikaasade ga, kuningas Taavet ja Eeva. M u s a- vappidega kartus kirjaga: Anno 655 peade t o õlist i k, mõned aastad noo- den 2 July hat der Wolledler, Gestreuger, rem, kandis külgleenidel vappi Musta- Veste? und Mannhafter H. Bogislaus Ropeade vennaskonna kaitsja neeger Püha sen, Erbgesessen auf Kalienbrunn und Mauriitsiuse rinnapildiga Rosenhagen, Ihr Kõnigl. Mayt.!Wolbe- Nikerdatud altar Niguliste kirikus Niguliste ma a i k u n s t i s t on tules-, hävinud 654. aastast pärinevad vää rid seinte ääres. Need nn. J a k o b i väärid" olid kaetud kumerutele maalimitmesuguses jucj piltidega Jakobi elust: ) Jakobi reis Egiptusesse ja 2) Jakobi haudasängitamine (taustal Tallinna tornid). Vää ride allosas on kujutatud Moosese leidmiselugu, kaunistatud pühaku te piltide ja muude sümboolsete kuju dega. Niguliste kirikule ku,uüub ka kuulus maal Surmatants, mis nüüd välis maale varju viidud. Surmatantsu maalis Lüübecki kunstnik Berndt Nõtke 463. a. Lüübecki Maarja kiriku jaoks ja maaliti värsken damise otstarbel 556. a.. üle. Sellisena Rikkalikumalt on Nigulistes olnud ba- dienier Siadfhalier auf Kapury dieses toodi Surmatants Tallinna. Surmatantsu rokks li il is puunikerduskunsti. Es- seizen lassen". Üle kartusi on 2 inglit, 7,5 m pikkusel ja,60 m laiusel lõuendil majoones väärib tähelepanu nüüd tules kelledest parempoolne hoiab taevarede- on kujutatud preestrit kantslis, kelle jalhävinud p u u s t n ike.r^dai u d k a ni- lii. ge ees istub surm ja mängib tantsuks toself mis oli kaunis oma suure'võrmirik- Roseni kabeli vastas olev sissekäik rupillil. Ringtantsu algab luukere-surm kusega, kuigi tema maalitud väljad olid viib 673. a. ehitatud nn. Kloihi ka- paavstiga, järgneb keiser, keisrinna, kar- Püha Nikolaus paäsiab kolm rüütlit metikule ehitati a. vana varisemis- rehsdast ja pöörab nad ristiusku,, 6) eestoihus lornupealäe asemel uus tornikii- palve keisri ees rüütlite heaks. 7) keiser juba kaunisti ajahambast tuhmunud, belisse, kus asub hertsog de Croy dinal, kuningas. Igaühte neist talutab er vormikas barokkstiilis, mille sihva- vabastab rüütlid, 8) Püha Nikolause Kantsli annetas suurkaupmees ja Kaporje (f 702) hauamonument. Hertsog de Croy luukere-surm, tantsu juhib surm kirstuga, kas voluuisus lõppes pika teravikuga, surm. Parempoolse sise tiiva (Kaprio) rootsiaegne lääniasehaldur Bo- oli vene tsaar Peeter Suure feldmarssa- Saaiesalmid maali all on alamsaksa kee- on Nüüd on see tornikiiver varisenud ega pildid kujutavad Pü ha Vi k tori elu: gislaus Rosen. Tema meistrina teos- liks ja sattus 700. a. Narva lahingus les. Surmatants olnud pikem, jätkutas töö kuulus kohapealne puunikerdaja täienda enam vana Tallinna nii tuntud l) jutlus ja vangistamine keisri pooli, 2) torniderohket üldpilti. Vilktor kohtunike ees, 3) ja 4) tema piina- Torni lõunaküljel liitub kirikuga väi- mine' 5) Kristus ilmub Püha Viktori vankeseks kirikuks" kutsutud nn. Antoo- S^ngi, 6) Viktor tõuikab ümber ebajuaiiuse kabel. Kabel, mis õnnistati malakuju, 7) tema hukkamine, 3) kaks ti 492. a. kevadel, erineb kiriku üldisest kalmusest oma arhitektooniliselt suurema liikuvusega. Kabeli n^lja ristvõlvi kan nab ruumi keskel ainus sale kahaks a- rttukne kesksamvmas. - Oma sisuahitieu oli NigftAisie Tallinna hwm^hwyatlio^iseilit likkaian kuriik. mukat viskavad vette Viktori laiba ja inglid viivad selle teisel kaldal ära. Taustal vanim senituntud Lüübecki tega Uuest Testamendist Kantsli ukse ko vaade. hal asusid Rosen i ja tema mõlemate abi Peaaliax on oimas laadis P ühavaimu kaasade vapid. Kantsli kõlakatus oli sil puiuiiikerduisliku peaaltari kõrval ai mapaistvalt kõrge ja ilus. Kuuenurksena nulaadne Eestis. ja kahekordse sammaspealisega lõppes see tiibu laiutava kotkaga tipus. Kants, _. Tarna ülesseadmine 482. a. kevadel on M. ^.584. a. langes hulk Tallinna kl- loimunud slmre pidulikkusega, millest nkule kmkliku kunsti malestusmarike kogu Xajlinn osa vaui& Hiljem OJl,a usu-uutega kaasunud pildirüüstamise asendalud a i ari.p i ld i g a, mille akaohviiks, ainult Niguliste kirik )ai sellest deamik prol Wenig maaijs 863 a p6a. puutumata, sest tolleaegne kirikueestseis- alfari vaslu on kirfku enda rin_konnad ja HmrikJuess oli laskund väärtusliku- sageli Kunstiajalooliselt võhiklust ilmutamad asjad viia kindlasse hoiukohta ja ki- ud. Seda 5uurem cn aga huvi,ema vas. xikuuste lukuaugud linaga täis valada, lu olnud välismaiste kunstiasjatundjate 584. «. luteti u«u kirikuks olnud, rj^^is. Praegu on peialtar kindlasse Niguliste kirikus leidus seetõttu hulk väärtuslikke mälestusmärke nii rakendus- kui ka kujutavate kunstide alalt, mis osa liselt keskaegsetena pärit ajast, mil kirik oli veel katoliku jumalakoda. Esitame neist allpool lühikese ülevaate. kohta toimetatud. Peaaliar oli hilisgooiika suursaavutusi. 6. sajandi algul ulatus meiegi maale ju ba renessanssi puhanguid. Esimesi Tobias Heintze ja maalikunstnik Pauvel Blum e.. Valminud 624./25. a. oli kantsel alul, rjna/u vanad kirjad ta kohta ütlevad lausa kullaga kaetud". Üksikutest väljakutest koosnev kantsli ja -trepi balustraad oli kaunistatud kujutis- rocislasle kätte vangi. De Croy maeti -al les läinud sajandi 90-ndaies aastates. Te ma laip oli ajajooksul iseenesest muumiaslunud ja seda näidati varem raha eest. Rarokkstiilis puunikerdusist väärib veel erilist tähelepanu oreli vääri all asetsev kunstipärane puutahveldis nud kerjuseni, keda ka surm talutab. Kaua tähelepanematult seisnud läks üle jäänud osa kaduma. Surmatantsu kõi kide võrdse kaduvuse motiiv on laialt levinud alamsaksa keskaeg ses kirikumaalis. Kõik hävib, ainult kadu surm ise, nagu ta paarimees elugi on igavene., PIRITA KLOOSTRI HÄVITAMINE ida rööv rünnaku ohvriks langes pühakoda ja vaimulikud Eesti üks tähtjamaid kloostreid oli Püha lit kandis varem oma seljas PühaKris- Brigitta klooster, mille järele nime sai Tal- toforuse puukuju aastast 624, mis linna külje all asuv Pirita suvituskoht. Pihiljem seisis kirikus eraldi. Kantsli tugisambal on sammasraamis maal, Krisius ristil ja tema ees põlvitav mees 7. s. riie tes, kellena on kujutatud annetajat Rosenit. Rosenite perekonna tihedatest sideme test Niguli^tega tunnistab edasi Bogis laus Rosen'i epitaaf (barokkstiilne tume tammepuust nikerdus). Roseni abi kaasa Magdalena Stampehl laskis selle mälestusmärke selle uuest elu- ja kunsti- oma mehele, iseendale ja Rosen'i esimetajumusesi on prantsuse arst Rallivi sele" abikaasale Maria Molkenbuhrile Altariruumi köhal palgil asus suur ( 520) hauakivi Niguliste peaportaali 65.> a. püstitada «kaunistuseks Püha võidurist Maarja ja Ristija Johanne- paremal küljel. Kiviplaat kujutab surnu Niguliste kirikule ja mõlemapoolseks mäsega ristilöödud õnnistegija ees. See on skeletti ja on praegu kaetud telliskivi- lestuseks", nagu seisab epitaafi pealkirvaruirlid kirikus leiduvaist suuremaist kattega õhu ohu va&tu. jas. Sellistes kaunistes epitaafides olid jfth i H. - Sisemine öltarukse maal Niguliste kirikus 4, "! M Ä f ' t il ilj rita kloostri hävitasid vene rüüstajad väe salgad. Püha Brigitta elas Rootsis 4. sajandil. Ta vanemateks olid kuninglik nõunik ja Upsaia lagman Birger Peterson ning Ingeborg, kuningliku nõuniku Benedikt Magnussoni tütar. Pärast oma mehe, kuningliku senaatori 7 kilomeetri kaugusele Tallinnast algas 5. juunil 407. a. Kloostri asutajaiks olid Tal linna kaupmehed Hinrich Huxer, Gerlach Kruse j^a Hinrich Schwalberch. Viimane oli ühtlasi ka ehitusmeister. Tallinna magistraat protesteeris kloostri asutamise vastu linna lähedale, avaldades kartust, et venelane võib maale tungides leida kloostrist endale tugipunkti. Magist raat soovitas kloostri ehitada rohkem sise maale, kuid Saksa ordu jättis linna protesti Ulfo Gundmarus de Ulfase surma läks tähelepanemata. klooster ehitati kaksikkloostrina, a n8ltta nii et seal võisid eluneda nun- Brigitta reisima, elas Roomas, Neapolis, Sitsiilias jm. Brigitta vaga, ennastsalga vat, ohvrimeelsust.,... nad ja mungad. tais elu aratas Osa kloostri vaimulike hooneid.,,,., ehi-,.. t-wi-p-nu. pärast Lrixitta surnu,.z7z. a. -wl Icuick K.l.en, -S nd,.i need Kuulutas paavst Bonifacius IX ta püha- ' "s.eg?'.,.,,, r Kloostri ehitamine kestis kaua, nn et u s alles 436. aastal õnnistati klooster Tallin- Brigittale pühendatud kloostri ehitamine na piiskopi Heinrich von Üxkülli poolt sisse. Püha Brigitta kloostrites kehtestatud korra põhjal võis kloostris eluneda 60 nunne, 3 preestrit, 4 abipreestrit ja 8 teeni jat munka. Nunni võeti kloostrisse 8-aastaselt, munki 25-aastaselt. Meeste ja naiste pool oli eraldatud ja munkade ning nun nade isiklik kokkusaamine rangelt keela tud. Vaevalt poolteist sajandit sai klooster püsida. Vene-Liivi sõja ajal 575. aastal tungivad Joan Julma röövsalgad kloostris se, kuhu on varjule tulnud ka osa ümbru ses elunevaid talupoegi. Idast tulnud rüüs tajad panevad toime metsiku veresauna: mehed mõrvatakse hirmsate piinamiste Ai\toniuse kapelli kolmanda altari uksed saatel, naistel lõigatakse ära rinnad, neid kasutatakse laskmisel märklaudadeks jne. Osa nunni veavad rüüstajad kaasa. Kaks aastat hiljem, 577. aastal, ilmuvad Joan Julma väesalgad teist korda Tallinna piirama. Jälle on talupoegi kogunenud kloostri varju alla, samuti on seal asumas nunni ja munki,. veebruaril 577. a. röö visid meie kodumaa idavaenlased Pirita kloostri kiriku ja kogu asutuse varanduse, mõrvasid klootris varjul olnud isikud met sikult ja põletasid kloostri maha. Isegi osa kloostri müüre kisti maha ja kive kasutati Tallinna pommitamisel kuulideks. Nii hävis Püha Brigitta ehk Pirita kloos ter lõplikult. '

5 HHfiaa immeta 0 Sõjameeste perekondadele loetust Maakondlike hooldusohvitseride hooldu se alla kuuluvad arvukad eesti vabataht like rindevõitlejate perekonnad, niihästi relva 88, eesti pataljonides, eesti lennuüksustes ja saksa sõjaväes, mereväes ja lennuväes teenivate eestlaste perekonnad kui ka välilaatsarettides teenivate eesti õdede, kelle töökoht asub väljaspool Eesti piire, perekonnaliikmed. Hooldusohvitseri kaudu rindevõitlejate perekondade abistamine on toimunud nii hästi otseselt kui ka koostöös ERÜ ja ELSS-ga. Otsese toetusena on Virumaa hooldus ohvitseri kaudu jaotatud rindevõitlejate perekondadele käesoleva aasta esimese kolme kuu jooksul tekstiilkauba ostupunkte 5470, peale selle ostuloavabu kindaid 460 paari. Jalanõusid on jaotatud 82 paa ri ja nahka jalanõude parandamiseks 20 kg ümber. Küttematerjali osas on hooldamisele kuuluvaid eesti sõjaväelaste perekonna liikmeid- varustatud 326 rm puidu- ja ca 3000 kg põlevkiviga. Valgustuspetrooleumi on jagatud 489. Seda peamiselt maal asuvatele sõjaväelas te perekondadele neis kohtades, kus puu dub elektervalgustus. Veel on hooldusalustele jaotatud 4250 kg Noored rakenduvad tööle Võrreldes möödunud aastaga on abi teenistuse rakendamine Virumaal tänavu edenenud ladusalt. Abiteenistuse läbivii misel \ci esine mingisuguseid lastevanema te poolt tehtud takistusi, õhuoht ja teised sellega kaasuvad nähted on lastevanemaid sundinud juba varakult mõtlema laste maale saatmisele. Kui möödunud aastal tuli näha kurja vaeva abiteenistuslastele töökohtade leidmisega, siis tänavu on neid noori väga vähe, kellel maale siirdumisvõimalused puuduvad. Praegu on ülevirumaaliselt ainult viis abiteenistuslasi aval danud soovi kohale määramiseks. Soovi avaldusi noorte tööjõu saamiseks taludes se on aga mitmekordselt enam. Tervislike] ja koduseil põhjusil on abiteenistusest vabastatud 96 noort, neist 50 koduseil põhjusil. Olgu mainitud, et ko dusteks põhjusteks liigitatakse ka need ju hud kus noor ei siirdu maale talutööle, vaid töötab suvel linnas aedniku juures, äris või mõnel muul kutsealal. Kuigi abiteenistuskohuslaste töörühmade juhid maal olid ammu määratud ja muud ettevalmistused tehtud, edeneb abiteenis tuslaste registreerimine üldiselt pikalda selt. Üheks peamiseks põhjuseks registree rimise viibimisel on kahtlemata halvad teeolud. Kuna paljudki Virumaa valdadest on väga laiaulatuslikud ja iga valla pea le on määratud ainult üks töörühma juht, tekitab valla kaugemas kohas elunevaile lastele registreerima minek raskusi. Kõi gile vaatamata loodetakse aga registreeri- Enam tähelepanu käitisnoortele Et noorte organiseerimistööd tõhusamalt teostada ja uusi ning ulatuslikke ülesandeid noorte töö alal edukalt läbi viia, selleks on määratud Eesti Noorte malevate juurde tegevussexinstruktoreid. Virumaale on mää ratud instruktoriteks noorte töö alal pois tele Olaf Kopvillem ja tütarlastele Hilja Remmel. Uudse ülesandena Eesti Noorte töös tu leks mainida suurema tähelepanu osutamist käitisnoortele ja maanoorte kutsealalise väljaõppe korraldamisele. Käitistesse määratakse tegevusse käitisnoorte vahendajad, kes valvavad noorte heaolu eest käitises, aitavad lahendada noorte vaba aja veetmise küsimusi ja olla vahendajaks noorte ja käitise vahel. Käitisnoorte vahendajad kuuluvad auto maatselt kohaliku E. N. maleva nõuandestaapi. Uus korraldus käitisnoorte osas on eriti olulise tähtsusega Virumaale, kus asuvate suurkäitiste'noored saavad seeläbi vajaliku tähelepanu osaliseks. Maanoortele kutsealalise väljaõppe või maldamiseks algavad tegutsemist maanoorteringid. Nende töös see osa, mis hõl mab eestkätt põllumajanduse ala, korral dub vastavate põllumajandusorganite kau du, kuna üldkorralduste osas moodustavad ka maanoored osa E. N. malevatest. Käitistes ja valdades selgitustöö tegemi ne, korraldused ja organiseerimistöö, eel kõige aga võimaluste leidmine noortele va ba aja kasulikuks veetmiseks kuulub noor te ala instruktorite kompetentsi. Äigab aedviljaseemnete müük Alates järgmisest nädalast toimub Eesti Seemneviljaühisuse Rakvere osakonnas era sektorile vabaks antud aedviljaseemnete müük. Vastava korralduse järgi on luba tud seemneid müüa iga leibkonna kohta ai nult teatud kvantumeis. Erasektorile müü gile tulevaid seemneid müüakse põllupidajaile talundi põhiraamatu alusel iga viie hektaari talundi põhipinna kohta igast seemneliigist üks pakend. Peale selle on kõigil peenramaa omajail võimaldatud os ta iga leibko.ina kohta igast nimekirjas olevast secmu.vkigist üks pakend vastava omavalitsus poolt väljaantud tõendi vastu. Tänavu erasektorile müügile tulevad aedviljaseemned on kaalult grupeeritud seits messe liiki. Kõige suurem pakendi kaal on madalal aedhernel ja söödapeedil, mõlemil 50 gr. Kplmekümne-grammistes kogustes tulevad müügile kõrged a^herned ja suhk rupeet. Aedubade, sööd<inaeri ja söödakaali pakendi kaal on 20 gr, kuna spinatiseemne pakend kaalub 5 gr. Iga leibkon na kohta, tuleb müügile 5-grammine pa kend tilli, niangoldi, söögipeet!, pastinakki, redist, sigurit ja rõigast. Kahegrammise kaaluga pakendis müüakse peenrakurki, pe terselli, porgandit, saladit, puru, mustjuurt VntüMAA TEATAJA" nr. 49. Laupäev?, 29. aprillil 044. a. Jk. S. kartuleid. - Peale eeltoodute on vabastatud sõjaväe lastele jaotatud 243 tekstiilpünkti ja 2 paari jalatseid. Rahalised toetused jagatakse välja ERÜ ja ELSS-i kaudu hooldusohvitseri poolt esitatud juhtumeil, kuna vastavaks ots tarbeks määratud summad on mainitud asutuste käsutuses. Üldhoolduse alalisi küsimusi on tulnud selle aasta esimese kolme kuu jooksul la hendada 200 juhul. Kolmel korral on külastatud haavatuid sõjaväehaiglais ja viidud tervituspakikesi, kokku 7 pakki. Üldse on koos ERÜ ja ELSS-ga viidud eesti sõjaväelastele 270 tervituspakikest, ülestõusmispühade tervituspakikesed kaasa arvamata. Hooldusalusteks perekonnaliikmeteks loetakse abikaasa, kes on sõjaväelase täie likul ülalpidamisel, lapsed kuni 6. a. va huseni, vanemad ja vanavanemad, kui nad on sõjaväelase ülalpidamisel, õed-vennad kuni 6. a. vanuseni, kui nad on sõjaväe lase ülalpidamisel oma vanemate surma või tööjõuetuse tõttu, vabaabielust sündi nud kuni 6 a. vanad lapsed, vabaabielu naised, kui nad elasid sõjaväelasega koos ega oma sissetulekut ja sõjaväelase väl jaspool abielu sündinud lapsed. mistöödega peatselt lõpule jõuda. Peab mainima, et rõhuv enamus Virumaa ka hekümne seitsmest abiteenistuslaste töö rühma juhist on suutnud peagu iõpukorrale viia abiteenistuslaste registreerimise. Ka suhtuvad noored abiteenistusse täie tõsidusega, kuna selle mittetäitmine võib nende hariduse saamisele saatuslikuks muutuda. Üheks põhjuseks abiteenistuse Õnneli kuks läbiviimiseks on kahtlemata ka abi teenistuskohuslaste vanuse määra muut mine. Kui möödunud aastal hõlmas abiteenistus noori alates 2 eluaastast, siis tänavu on vanuse alammääraks 4 aastat. Sellega seoses jääb ära abiteenistuse läbiviijail 24-aaststele noortele töökoh tade leidmise mure, kuna selles vanuses laste tööjõudu ei saa taludes palju kasu tada. Tänavuse korralduse järgi kuuluvad abiteenistusse kõik õpilased alates 4. elu aastast kuni kooli lõpetamiseni. Kahtle mata leidub tänavuste abiteenistuslaste hulgas õpilasi, kes on ületanud kaheküm nenda eluaasta, ning taolise tööjõu järele on maal terav vajadus. Kui möödunud aastal oli abiteenistuslaste tööpäev kümnetunnine, siis käesoleval aastal on ette nähtud 48 töötundi nädalas. Samuti ei paigutata abiteenistuslasi riigimõisadesse tööle, mis möödunud aastal põhjustasid mõningaid arusaamatusi. Üldse on püütud teha kõik, et noorte abiteenistus võiks kõigiti õnnestuda. ja rabarbrit. Peale selle on saadaval ka 3-grammiseid sööginaeri pakendeid. Praegu on ülalmainitud aedviljaseemneist Eesti Seemneviljaühisuse Rakvere osakon nast saadaval kõik seemned peale kõrge aedherne, aedoa, pastinaki ja mustjuure. Võimalik, et ka neid õnnestub lähemal ajal saada. Olgu mainitud, et söögikaali, peakapsa, tomati ja teiste kapsaliikide seemneid ei tule erasektorile müügile. Mainitud seem ned müüakse taimekasvatajaile, kes on ko hustatud erasektorit varustama taimedega. Värbamis&oosolekud 927. a. sünd. noormeestele 927. a. sünd. noormeestele korraldab Reichsarbeitsdienst järgnevatel tähtaegadel ia kohtades selgitus- ia värbamiskoosolekud: 29. apirllil kell 2.00 Rägavere vallale Nõmmisel,,0. aprillil kell 4.00 Küti val lale Viru-Jaagupis,. mail kell 2.00 Vao vallale Väike-Maarias, 2. mail kell 2.00 Paasvere, Roela valdadele Laekveres, 5. mail kell 2.00 Avanduse, Salla valdadele Simunas, 4. mail kell 2.00 Erra vallale Kiviõlis. Neil köosolekuil esineb selgitavate sõna võttudega RAD mõttest ia eesmärkidest Oberitfddmeister Dr. Koch a. sünd. meeskodanikele koosolekust osavõtt ko hustuslik. ^ Meie tänane reportaaž: Ametlikult algab ta palju varem, kuid loodus on küll kõige viimane, kes peab kinni ametlikkusest. Ega inimesedki meil nõua looduselt kalendrist kinnipidamist. Et kalendri kevad algab märtsis, see on niisama teadmiseks; sooja, päikest, õisi, rohelisust ei oota ega nõua siis veel keegi. Alles kui on kõlanud mai on tulnud! hüüded, kurjusta takse, kui ööd on külmad ia rohulibled ei aja endi ninakesi küllalt kiiresti mullakamarast välja. Maiga algab inimestel õigus kevadele. See tähendab õigus valgusele, soojusele, kauni dusele. Ärkamisele. Mitte ainult looduses, vaid ka inimhinges toob kevad kaasa na gu puhastuse, noorenemise, ^ painduvamaks ja vastupidavamaks muutmise. Noorus ia kevad, igavesed kaimud, sisaldavad endas usku, lootust ja jõudu. Usku endasse, loo tust tulevikku ia, jõudu kõrget; sihtide taotlemiseks. Ta milline kevad on sisalda nud endas rohkem lootusi kui tänavune? Usk võib kõikuda, jõud võib nõrkeda, kuid lootus püsib. Peab püsima, muidu sei satuks elu. Kõikide suur lootus on rahu. Sellest on täis mõtted, tunded, kujutlused, sel lest on rasked kõik kõned ia vestlused, mis vähegi kalduvad kõrvale argipäevaelu as kelduste ta murede ringist. Tuleks rahu! Tooks, kohe kolm päeva järgimööda," kinnitas üks noormees Ja küllap samuti on ütelnud paljud ia väga paljud. Mina nutaksin puhtast suurest rõõmust." kinnitas noor tüdruk. Tuhan tuleks siis jälle koju," mõtiskles perenaine, kelle mees rindel. ' Kes jõuaks märkida kõiki kavatsusi, mi da tahetaksi teha, kui sõja painav märk langeks maakeralt! Tühised või suured, naljatlevad või surmtõsised, kõik nad näitavad ometi, et rahuigatsus on inimesis suurinv kõigest. Kas ikka on? Ej ole tark liialt rutata kindlatp otsustamistega. Põllumees linnalä hedasest külast küsis kord samataoliste arutluste puhul: Kas ikka tõesti hüppaksite kasvõi na hast välja? I g a suguse jahu puhul?" Vaikus. Piinlik k^hitamii^e. Siis ümises keegi:. Miks siis kohe igasuguse... Rõõmu oleks muidugi vaid siis, kui rahu tähen daks, et igaüks võib elada omaette ia ise oma maia ja riiki pidada." _See on teine põhjtegur, mis läbistab meie kõikide lootusi ja igatsusi. Mitte tuim üks kõiksus, mitte lootusetu käegalöömine. See on peremehe eneseteadvus, enam kui kahe kümne äastä iseseisvuse küps. vili. See kõik on kõrgemalennuline ja kaugemalasuv. Otse käe-iala juures on nzitmed teised mured ja askeldused. Põllumees puu rib pilkudega taevavõlvi ja kirub tuult, mis iga päeva takka hüppab tagasi põhjakaarde ja öid, mis hommikuks tõmbavad jääkirmetise vetole ja kahutavad maa. Kui pole õiget talve, ei siis tule õiget suvegi," kinnitavad kõik vanemad ja ilmakogenenumad mehed. Taliorastele võib kahiu teha," hoolitse vad mehed. Annaks päeva või paar sooja vihma, et kõik suliseks. Peseks kõntsa maha. Ta siis sooja, et viska särk aiateibasse, vaat see oleks kevad." Sooja! Päike on meie soojuseallikaks. Kevad algab mais Tähendab päikesepaistelist ilmu..«olgu päevad pealegi päikesepaistelised, kuid öösel... sadagu ja möllaku, et ei näe sõrme silma pista." Kas saab olla traagilisemat praegusest? Et tuleb kevad, tuleb valgus ja avarus, kuid inimesed juba aegsasti enn? päikese loojakut uurivad taevast ia hoiavad pöialt, et tõuseks üles pilvemüür, must kui tint? Nagu igatsekski inimhing sügavuste, pime duste ia koleduste järele. Inimestele on armas nende elu, nende varandus, kõik maine, mis seob neid kodu kohaga, eluga. Nad on hirmul, sest surm ia hävitus iõurab ülal õhus ning keegi ia ku nagi ei tea, kuhu ta langeb. \ Inimesed on rahutud, närvilised. Karista tutena lähevad nad vastu kevadekuule. Vastu õitelumele, lindude sädistamisele, kuldse seemne musta mulda langemisele. Mai esimene päev on tööliste püha. Ko gu maailma töölised pühitsevad seda, nagu põllumehed peavad lõikuspühasid sügisel. Kuid kas püha on püha, kui puudub rahu, julgeolek, kindlusetunne? Mitmed meie tööstuskeskused on kujunenud vaenuliste pommide kavatsetud märklauaks ia need kingid" ülalt ei sisenda kellessegi pühademeeleolu. Mure, hirm ta^ hingeängistus igal pool, kuhu vsffad. Kuid Ehitusmaterjale remondiks jätkub Virumaa ehitusinspektori tegevus seis neb momendil peamiselt nendele ehitus materjalidele ostulubade väljaandmises, mida vajatakse hoonete hädapäraste re montide teostamiseks. Sealjuures on eesõi gustatud olukorras pommirünnakute läbi tekitatud kahjustuste hüvitamine. Ehitusmaterjali ostulubasid antakse pea miselt aknaklaasile, telliskividele ja mõ ningal määral lubjale ning tsemendile. Kõiki muidugi piiratud ulatuses ja suuri ma hädavajaduse katteks. Varemalt anti ostulube ka vineerile, et seda kasutada purunenud aknaklaaside asendamiseks. Nüüd on uue korralduse põhjal vineeri väljaandmine lõpetatud ja kõigil, kellel on aknad pommirünnakute läbi või mõnel muul põhjusel purunenud, tuleb aknaklaasid asendada uue klaasiga. Uute ulatuslikumate ehituste teostamist algaval ehitushooajal ei ole ette nähtud. tus. Päeval läheb elu iälle oma rada,^ini mesed naeratavad, teevad nalja. Ta seda mööda, kuidas muutuvad kergemaks nen de rõivad ia värvirikkamaks daamise kostüöriid, avarduvad näodki. Sest elu läheb edasi. Minge külla ja te võite seal rõõmustuda koos paliude krussiskarvaliste ia suureialaliste lambatallekeste, veidi rumalailmellste vasikate ia muudeväikeloomadena. P! ' sed loomad on kõik kaunid, väikesed not sud kaasa arvatud. Kanad luksuvad ia pal judes kohtades istuvad kanaemad juba tähtsalt, suled laiali, pesal munahunnikul. et järgmisteks pühadeks, s. o. suvisteiks oleks pisisiutsusid pererahvast rõõmusta mas. Paiselehe kollased õiesilmad palistavad teeveeri. Sinilill õitseb varjulistes kohtades ia lumikelluke näitab oma kukla aris tokraatset ioont. Kuldnokad laksutavad üksteise võiduja kannavad kõrsi pesade ehitamiseks. Lõokesed sillerdavad ia vars ti kuuleme kindlasti pääsukestegi vidiiti. Loodus ärkab. Loodus elab, laulab ia õil mitseb. Sest mai on tulnud, kevad on iõudnud. Ehk jätkub sellest igavesest nooruslikust kevade joovastusest raasuke inimestegi hin ge. Isegi tänavu. R a t a». Järgmine Virumaa Teataja" num ber ilmub neljapäeval, 4. mail s. a., ning selle numbri saavad Rakvere tellijad kätte toiduainete-kauplustest vastava kaardi ettenäitamisel.,.v. T." TALITUS. Premeeriti eeskujulikke töölisi. mai puhul premeeriti E. Kutsekogude Rakvere esinduse poolt eeskujulikke töölisi, neist 0 Rakveres ia 0 Virumaa õlitööstustes. Rakveres premeeriti: Al. A b o c h, Rich Siili iahutööstusest, Tohanna Aavik, maa valitsusest, Tohannes A r r o, Ubia põlev- Uusi rühmkonna,uhte 9 r tist, Gustav Ertü Rakvere Viik, Aseri piirkonnas telhskivitehasest, u? Mitmesugustel põhjustel on pidanud ERÜ Rakvere II piirkonnas rühmkonnajuhi kohalt lahkunuma rida isikuid, kelle asemele on nüüd määratud uusi. Nii lahkus omal palvel 2. rühmkonna juhi kohalt Hilda R e i m e t, kelle asemele nüüd asub rühmkonnajuhiks Virumaa loo maarst Hugo RuubeL 4. rühmkonna juhi kohalt haiguse tõttu lahkunud Siegfrid Talmre asemele määrati Liisa Raudkepp. Elukoha muutmise tõttu 6. rühmkonna juhi kohalt lahkunud õpetaja Al. Abeli asemele saab sama rühmkonna juhiks Ed. Kruus maa ja 7. rühmkonnajuhi Peeter Raud sepa lahkumise tõttu vabanenud rühm konnajuhi koht on täidetud Larissa Maa sika määramisega uueks rühmkonnaju hiks. Ka maj akonnajuhtide osas on tulnud et te lahkumisi ja muudatusi, tingituna mõ ningate majakonnajuhtide elukohamuudatusist või mõningaist muist asjaoludest. Kevadine Jiluka Talv on möödunud ia kõiki head tõo tav kevad on saabunud. Alutaguse.järjest rohelisemaks muutuvais metsasalude? ja nurmedel on puhkenud jäll&^elu. Lepik-kaasik rõkkab endiselt lin dude laulust: Ka leivaviliapõllud pole lootusetud, vaid haljendavad kohati päris lopsakalt ning üldist seisukorda peetakse rahuldavaks. Ka sügiskünnid on peagu kõigil teostatud. Aga siiski pole kõik nii nagu tavaliselt, isegi nunnad kõrgel pühal Kuremäel on nagu muutunud veelgi tõsi semaks. Samas lööb põhjatu raba ia laas idast müdisema kui kohutav põrgukate!. All vesises mädarabas möllab võitlus elu ia surma peale, et kaitsta kodumaad ia kodu sid ähvardavast hävingust. Selle muusikaga on aga siinne rahvas iuba kodunenud. Nüüd on aga rakendatud kõik iõud sel leks, et ühel või teisel teel abistada rinnet. Iliukaiastele on see ka väga olulise tähtsu sega, kuna nende kodud ia viljapõllud või vad muutuda iuba väiksemagi rinde võn kumise korral sõjatallermaaks. Seda aga kohusetruu illukalane kardab siiski kõige vähem ning jätkab täie veendumuse ja kindlusega ka sõjakäras omi kohustusi ia kevadtöid põllul. Praegu jröib näha iuba põllutööl kerge mate liivaste maade peremehi, kuna üldine põllutööde algus oleneb ilmastikust, Paliud tklupidajaist on asunud eeltöid teostama kevadiseks põllutöödehooaiaks õigegi va rakult. Nii mõnelgi pool oli veetud sõnnik põldudele iuba talve!, et sellega vjtida o&hsdik' -v-.kusi tegeliku] põllatööajal nä hobu- kui ka inimtööjõu arvel. Vallamajja siirdudes, leian Illuka valla valitsuse personaali täies tööhoos kokku koondatult ühest väikesest ruumist, ees otsas vallavanem Eduard S i b r i k'u ja sek retär August V e n e'ga. Mis Illuka vallas uuemat?", pööran kü simusega vallasekretär Vene poole. ^,Ei teagi midagi nii äkki ütelda, rühmi tööd ega ole palju aega ümberringi vaa data." Kuidas algab tootmislahing, on selles osas kerkinud üles ka mõningaid eriti te ravaid küsimusi?" Ei, eriti mitte. Muidugi omad raskused ia puudused ju on, nii tööjõu kui ka viliaseemne osas." Kas mõningaid viljakultuure tuleb käes oleval kevadel külida rohkem kui tavali selt?" «Teravilja osas ei ole, palju muudatusi, kuid kartuleid tuleb kasvatada valla peale umbes seitse ha läinud aasta kartuli üldkülvipinnast rohkem." Kas sinepit on Illuka talupidaiail ka kasvatada?" Ei sinepit ei ole meie valla külvikavas." Vallavanemalt palutakse peagu pidevalt ostulubasid ia muid igasuguseid selgitusi. Et elu Illukal on ka sõja aial suiri edu samme teinud, seda vaatlesin otse imestu sega vallamaja trepilt. Tah, lõpeks ainult sõda ia iääks kõik nii nagu ta praegugi on, mis meil siis viga oleks", ütleb kaasvestleja taluperemees ristikbem asocoidc kchiowa õlale visates. Mille Al. Arik, Püssi jõujaamast, Hugo Trev e, postiametist, Aleksander Oreli ia Arnold Vcelmann, Port-Kunda tse mendivabrikust. Tasuta kino- ja teatrietendusi Olgu veelkord nimetatud, et esimese mai pidustuste puhul toimuvad töötajaskonna le tasuta kino- ja teatrietendused. Nii on 30. aprillil reserveeritud töötajaskonnale kinos Skala" kaks keanssi, nimelt kell 6 ja 9. kuna kinos Union" on samal päe val reserveeritud kella neljateistkümnene seanss. Esimesel mail kell 2 on turuplatsil va baõhukontsert, mille annab omakaitse Vi ru maleva orkester Itn. Lindjärve juhatu sel. Sama päeva õhtul kell 8 on kireva kavaga etendus Rakvere teatrimajas. Pea le selle on mõlemis Rakvere kinos reser veeritud kella kuueteistkümnene ja kaheksateistkümnene seanss. Tasuta kino- ja teatrietenduste pääsme te jaotamine käitistele ja üksiktöötajaile toimub Eesti Kutsekogude Keskliidu Rak vere osakonnast laupäeval 29. aprillil. Tütarlaste maatöölaagri asjas Eksiarvamiste vältimiseks noorte maatöölaagrite kohta teatab SN Viru maleva juht, et eeloleval suvel Toris tegevust alus tav laager on mõeldud tütarlaste maatöölaagrina ega mitte mõlemist soost noortele. ütles olevat sõbralt saanud. Tah, lõpeks, aga oota, et ta sul niipea lõpeb... näe litsub peale kui saadan... nagu oleks teisel ruumi vähe... ütleb elukutseline puutöömees käega mütsuva ia müdiseva ida suunas näidates. Tutulõng jooksis meestel jällegi põllutöö dele viija- ia kartuliseemne sortidele, eriti oldi huvitatud põiluheinaseemnest jne., nagu polekski sõda või oleks see tuhande kilomeetri kaugusel. Igatahes jäi mulje, et sisemaal keerutatakse igasuguseid Õuduse- ia hirmujutte tublisti rohkc.n kui rinde otseses _ tagalas, ki'- vahest olek».elleks rohkem põhjust.

6 \ Kuidas külv nõnda lõikus Külvid tuleb teostada õigeaegselt ^ On jõudnud kätte aegmil põllumehel On kindel tõde et tuleb minna põllule, et teha algust keva- suurema saagi. Käesoleval kevadel lisandub, dise tootmislahinguga. Käeoleval karadel ilmastikulistele tingimustele veeltmjõu,.' tundii'k külviaja hiliei ole kerge seda vo.ta, kuna on puudus mi puudus millest tingitult kuiv.tood ven- ^ külvata hiljem. Lina paljustki yaj.al.kust esyoones a? toojoust. ^ ku^endega -rakul e, alusta» ^ nab Tjlse kü,7i juures k5rgema seemne- Še\le tagajärjel on karta kevadiste maaha- osa nendest hilineb kindlasti. j-- ---,,.....,,.... _. saagi, kuna kiusaak näitab väikest tõusu rimistööd<e nmistööde pikalevenimist, toob mis kaas; toob kaasa p»m.ed^^^ara^«juimi teisel poole! teostatud külvides. Ta- külvitööde hilinemise ja see omakorda jäi legi saakide languse. kib mullale kooruke. Need halbused aga "r cel!stab sam"!lõpp-päevade külve. Sellepärast tuleb teha kõik, et külvid on täiesti välditavad vastavate harimis- Toon siin näitena Jõgeva Sordikasvanõigeaegselt lõpule viidaks. võtetega. duses korraldatud katsete tulemused nisu Ühtlasi tuleb aga pidada silmas külvide Külviaegade selgitamiseks on meie katse- ja odraga ning Raadil korraldatud katsed õiget järjekorda, sest mitte kõik kultuurid jaamades korraldatud rida katseid» mis ai- kaeraga, ei nõua ühtlast külviaega, vaid mõnda külitud 4.N. V. võib ja koguni tuieb külvata hiljem kui suvinisu terasaak 4g 238 teist. See on tööjaotuse seisukohalt põllu- põhusaak kg 44. oder - terasaak kg 3094 põhusaak kg 42,8 kaer terasaak kg 25x8 mehele väga tähtis, kuna see annab talle võimaluse otstarbekohaselt külvitööde lä biviimist reguleerida. Iga põllumehe püü deks olgu teostada oma maaharimistööd nii, et külve oleks võimalik õigel ajal ja õiges järjekorras läbi viia. Esimeseks küsimuseks oleks, millal alus tada maaharimis- ja külvitöödega? Täpset kuupäeva ei saa siin loomulikult anda, na II.8.V. ZZty 4» ,2 2) V Zf.V-i.VL ZX22 2?, Need arvud kõnelevad juba küllaltki sel- varaste külvide poole, gesti varajase külvi kasuks ja näitavad, et Kartuliga on asi teisiti. Kartul ei nõua varajane külv annab enam saaki nii te- nii varast külvi kui teravili, kuid meil rades kui ka põhkudes. pannakse tavaliselt kartul liiga vara maha. Toon allpool andmeid Jõgeval korralda- Muidugi ei saa ütelda, et just eelpool- tud katse kohta kartuliga. Katseks olid gu seda ei saa teha ka teiste tööde juures ^ ^ antud päevadest tuleb igas olukorras kinni Allerfr. Gelbe" (varasevõitu) ja Parnastihedasti seotud loodusega, põllumajanduses, sest põllumajandus et tiin Tuleb on Pidada> päuumees peib siin «v«- s!a" (hiline). Külvid teosta» 7-päevaste vaalati arvestad, looduslikke tingimusi. Nii kohalikke olusid j. ilmastikku. And- heaegadega. Sun on toodud suhtelised saa on ka külviaegade suhtes. Kunagi pole il- med nlltlt,d «" uuudt tulcb Puuda «'<. kõrgeima saagi 00-le. 7. V. 4. V. ai. V. 28. V. 4. VI.. «Allerfr. Gelbe" 9,5 93,7 98, 00 97, Parnassia" 98, ,7 98,3 94,2 Nagu sellest näha pole kartuli mahapa- aegade suhtes. Kui me ei saa saake tõsta mastikulised tingimused igal aastal sama sed, vaid tihti isegi tunduvalt erinevad. Sellepärast tulev igal põllumehel ise mürata õige aeg, kuna ta tunneb kõi ge paremini oma põldu ja mullastikku. nekuga tarvis rutata. Igatahes pole siin väetamisega ja tihti mitte ka maaharimise- Kunagi ei tohi jüäda ootama, millal naab- kunagi nii suur kui teravilja ga. peame aitama külviaegade õige reguleerid täõga alustavad - tingimused võivad Eeltoodut s.lmasp,d.des tuleb kui- nnusega vahendada mujal tekkinud«ag.- Kadrina jsk. konsulent. olla täiesti erinevad vaid tuleb alustad. v!tööd eriti P«e^«olukorras 4äbi vü. langust, tööd, kui >eg oa Kileks sobiv, õiget ^mo-,aie te,dllkku8e tähelepanekuga k»vimenti ei tohi lasta kunagi mööduda, sest see võib tingida hiljem mitmesuguseid lisa töid ja saagi langust. Eriti tähtis on põllu Paras aeg oraste äestamiseks! tööde õige alustamine raskel maal, kuna ^, harimistöödeks on siin aega tunduvalt vä- Vaatamata sellele, et üksikud põllume- hiljaks jäi ja oras väike, tuleb puuda kerge hem küi kergel maal. Ebaõigete ja mitte- hed juba aastakümneid talivilja eriti ta- äkkega mulda kohendada, kuna raskem õigeaegsete võtetega võime siin rikkuda linisu oraseid äestavad, ei oie see siiski äke sel juhul nõrgalt juurdunud taimed mulla struktuuri. veel üldist kasutamist leidnud. Kas on selle välja kisub. Üldiseks nõudeks on» et külvitöid tli- põhjuseks kartus orast liigselt vigastada või kb alustada võimalikult vara, kui põld äestamiseks kõlbulike äkete puudumine seda vähegi lubab. seda otsustagu iga põllumees ise. Eriliseks kartuseks ei peaks aga põhjust olema, kui äestamist õigel ajal teostada ja äke enam vähem nõuetele vastab. Marjapõõsaste Äestamisest saadav kasu ületab kau lõikamisest gelt selle kahju, mis orase vigastami Marjapõõsaste lõikamine on hädatarvisest tekib, sest oras oma kitsa lehe ja /rarjatud kasvu- Äke peal> oleana niimoodi järele ra kendatud, ei iga pulk eri jälje tõm bab. Kui mitu pulka ühes jäljes jook seb, sdis rikutakse sel kohal taimi, vahekohal jääb aga muld kohenda mata. Tarviduse komal tuleb äike viltu järele rakendada, et pulkade jooksu parandada. Võrdlemisi hästi sobivad taliviljaoraste äes tamiseks, meil juba võrdlemisi laialdaselt Lõil^ma^^^altedid^met^^unudk^õäati kuhiku tõttu on palju vastupidavam ka- levinud ETK poolt valmistatud ja müügile Lõikamata, tahedad, metsistunud poosad hcidukheiistest umbrohtudest. lastud keskmise raskusega sik-sak raamiga vananevad a noored kasvud muutuvad, \,...,, c,.,, Mtnlt A ^ na Peamiselt talinisu tuleb orase rõhku äestamisele, p a n - kerged äkked. sik-sak Sama firma äkked poolt on otstarbekohased muugile lastud aastane süstemaatilfne'lõio^neamtahtis on talinisp-orase äestamine ras- suvivilja oraste ärestamiseks. Meil taludes,p, kematel, savikatel muldadel, missugused küllaltki veel tarvitusel olevad- puupakku- lumi on vajutanud mõned muidu korral!- ku^ k^f,ake ->",ooksul kmnivajunud vorsum.se soodustamiseks ka kud oksad liiga vastu maad, siis tulevad m!llda kul.lal.das.dt k benda.da,«isuudi ja rukkiorast kevadel aestada. need kõrvaldada. Et põõsas liiga tihedaks as'atult taimi "gasub. Kui kuiv igisel M-rand. ei läheks, tuleb üleliigsed noored võrsed Asume mooni kasvatamisele, Kevadtööde algades asuvad ka sõdurid põllumeest abistama Tööjõudude ja kiilviste küsimus Külviste ja tööjõu probleemi kohta ütleb oma lühikeses ülevaates Põllumajanduse Keskvalitsuse nõuande osakonna juhataja H. Selja järgmist: Tänavu muutuvad kevadised hooajatööd eriti kiireloomulisteks, sest kättejõudnud kevad kihutab tööd üksteise otsa. Talupidajail on tööjõu probleem eriti terav ja selle lahendamiseks on juhtivail asutusil väljatöötatud vastavad kavad linlaste maatöödele rakendamiseks. Seni, kuni need veel tegelikkuseni pole jõudnud, on vajalik olukord omal jõul lahendada. Val dades on püütudki küsimusi lahendada omal jõul ja naabrite abil, sest selline moodus on varemate kogemuste põhjal parimaid tulemusi andnud. Külviste saa miseks on rakendatud vastavad määrused ja eeskirjad, nii et põllupidajad vajalikke seemneid võivad saada laenutamise või ka vahetamise teel. Iga põllumehe sihiks olgu: ei tohi jätta seemendamata vähimatki maalappi. Esinevad takistused peab üle tatama. Tänavune külvikava, mis rajati kõigiti tegelikkuse alustele, on põllupidajate ra hulolu leidnud. Külviplaanist kinnipida mist rangelt ei nõuta, vaid põllumees võib külvata seemet, mida tal rohkem on. Mu ret tekitab ka põllutööriistade küsimus. Sõjaolude tõttu ei ole masinate ja masinaosadegi transport väljastpoolt võimalik. Kus^ majapidamises vajalik ese puudub, tuleb kokkulepet sobitada selles asjas naabriga. Kunstväetise saamiseks puudu vad tänavu väljavaated. Seemnevilja kas vatajaile on siiski kunstväetist ette näh tud jagamiseks vähemas koguses. Seetõttu tuleb väetise küsimus põllumehel endal lahendada. Loomade arvu kahanemise tõttu on tähtis, et olemasolev laudasõnnik ratsionaalselt kasutataks. Kuna eelolev põllutööde hooaeg vajab taludesse asjatundlikke juhte, astuti Põllumajanduse Keskvalitsuse poolt samme, kus mees töö jõud on siirdunud sõjaväeteenistusse, nende tagasikutsu miseks. Vastavate juhtivate organite vastutulekul lahenebki küsimus ja nii võib meie talude paremik eeloleval suvel töid teostada peremehe juhtimi sel. Nii alustab põllumees kevadtöid lootus rikkalt HMD TERAVHJAUHIKUIS Põllumajanduses on iga üksiku saaduse tootmine seotud kõigi teiste saaduste toot misega. Et maa viljakust õieti kasutada, selleks peab põllumajanduslik ettevõte olema mitmekülgne. Ainult sel teel saa vutatakse suurimad kogusaagid. See ei ta kista. seda, et põllumajandus vastavalt piirkonnale, turustamisvõimalustele ja põl lumeeste võimeile pühendub eriti ühe või teise aine tootmisele. Pigemini on see ise gi soovitav, sest ainult nii kasutatakse ära talumajapidamise eriline jõudlusvõime li na- või suhkrupeedi- või seakasvatuse jne. alal. Põllumajanduslike saaduste isoleeritud ^se^ee^^üee^^^ks^^marladõõsa^tele taive Jaksul tihedaks ja plingiks vafuvad dest valmistatud liigendäkked, oma pulkakohustuste Konustuste jaotust Jaotusi; on on raske rase ühendada unen ise mise teel. Sellega antakse marjapõõsaste e kevadd koorik kattuvad. de hõreduse ja suure hüplemise tõttu töö- põllumajanduslike käitiste orgaanilise loomu ja erilise suunaga. Selles peitub oige uju, na saava enam o u ja va- Äestamisega kohendame pinda, ri- tamisel, oraste äestamiseks hästi ei sobi. gust ning marjad arenevad korralikult väl Euroopa toitlustamismajanduse olulisimaid kaotame mulda õhuga, takistame koo- Lõhuvad palju orast. Kui põld kivine, turiku tekkimist ja loome eeldused ta- leb lahtised kivid enne äestamist kõrval- saab lahendada teraviljaühiku abil, kuna probleeme käesolevas sõjas. Seda küsimust ja. Parem lõikamise aeg on ke vadel, enne pungade puhke linisu lugevaks võrsumiseks. Ühtlasi 6ada. mist või sügisel peale lehtede see võimaldab kõiki majapidamise kohus hävitame ka umbrohtu.. Rukis on äestamise suhtes langemist. Karusmarju võib ka sügisel tusi väljendada üheainsa arvuga. Selle Talinisu äestamiseks on paras aeg, kui õrnem kui nisu, kuid vajadust selle peale saagi koristamist harvendada. abil on võimalik võrrelda mitmesuguste muld niivõrd tahenenud, et ta enam ei järele on ka vähem. Õigel ajal külvatud Ei ole võimalik anda mingit kindlat lõikeviisi, sest iga põõsas kasvab isemoodi ja pindalade kogukohustusi. majapidamiste, valdade, maakondade ja kleepu äkke pulkade külge. Ei tohi aga talirukis võrsub juba sügisel tugevasti» kasv niivõrd kuivanud olla, et muld oleks pan- algab kevadel varakult ja oras katab kiivastavalt sellele tuleb teha ka lõikus. Kõige Sarnasel korral reit maapinna, mille tõttu on miskuse au Teraviljaühik ühendab endas kolme enne tuleb välja lõigata kuivanud oksad ka.kuivanud (paatunud) rebib äke mulla ja orase pankade^ üles. ramine mullast takistatud. Muld muutub vaatepunkti. Esiteks määrab ta kõigi tai kuni juure kaelani. Edasi neljaaastased ^ Paras on äestada õhtupoole, varjatud oleku ja niiskuse tõttu tekkiva mesaaduste toiteväärtuse omavahelise va vanemad oksad, milledelt harilikult ei saa raras?n...., enam korralikku saaki. Hästi arenenud f taimed oosel toibuda käärmise tagajärjel iseenesest kohedaks. hekorra, teiseks näitab ta, kui palju tuleb äestamiseks 45-aastased oksad, kui neilt on loota ^,l!a Talinisu-orase Kui aga rukis sügisel vilet kõigi loomasaaduste peale kulutada sööta, veel korralikku saaki, jäetakse alles. Kui.toleb,kasuudl keslkm.ls4!'k«> salt võrsunud, -, m j,,, tuleb,, kevadise kui arvutada kõik söödaliigid ümber tera t,, tt, vilja toiteväärtusele, ja kolmandaks näi tab ta, kui suurt pinda vajavad tööstusli kud taimed, nagu lina jne., võrreldes teravälja lõigata. Esijoones lamavad, ristlevad, kõverad, vigased ja nõrgemad võrsed. Mustsõstra põõsastel ei või vanu oksi juurekaelani maha lõigata nagu teistel põõ sastel, vaid tulevad jätta 520 sm pikku sed kontsud, muidu ei anna nad küllalda selt uusi võrseid. Hoolitsege marjapõõsaste eest, siis saate neilt ikka korralikku saaki. M. L. Toiduteravilja norm 9 protsendiliselt täideind Ülemaaliselt saabunud andmeil on nor mid laekunud korralikult, mis näitab, et meie talupidajad oma kohustustesse suh tuvad tõsiselt Toiduteravilja osas on norm seni täidetud 9 protsendiliselt, liha osas kolm neljandikku ettenähtud kavast. Ku na normide täitmine võib teostuda 30. septembrini, siis ei ole karta, et põllumees oma kohustusi ei täidaks. Pärast külviste teostamist paraneb söödateravuja täitmise norm kahtlemata, sest paljud põllupidajad hoiavad seemet kuni külv on teostatud ja täidavad alles siis kohustusliku normi. VIRUMAA TEATAJA" nr. 49. Laupäeval, 29, aprillil 944. a. Lk. 6. Magun ehk moon kuulüb magunaliste sugukonda ja magunate perekonda. Taim on lopsaka kasvuga, keskmiselt m kõrge ja ta kasvavad osad sisaldavad piimataolist mahla. Taime vars on püstine, jäme, hargnenud alumised lehed piklikud äär telt laineliselt kortsunud ja hambused, ülemised varreümbrised südamekujulised. Juur on tüüpiline sammasjuur. Oied asu vad üksikult, on suured ja värvilised vas tavalt sortidele valged, hallid, punased, lillad jne. Maguna vili on kupar, mille järgi tehakse vahet suletud ja avaneval variandil. Suletud magunal jääb vilja val mides kupar suletuks, kuna avaneval magunal tekivad vilja valmides augukesed kupra ülemisse ossa (varretu emakasuudme alla), kust seeme välja pudeneb. Kerge varisemise tõttu ei soovitata kas vatada avanevat magunat suurtel põldu del. Maguna kupar sisaldab väga palju peeni seemneid, milledest toodetakse väärtuslikku söögiõli, mis on hea maitse ga, Peele «öögiõli leiad mafunaõli kasu- Moonist saame söögiõll ja maitseainet tamist väga mitmeteks otstarveteks nagu värnitsate, lakkide, õlivärvide, emulsioo nide, seepide jne. valmistamisel. Ümber töötamata kasutatakse magunaseemet pa garitööstuses ja kodumajapidamises mait se ja toiteväärtuse tõstmiseks saiale, sup pidele, küpsistele jne. Olitootmise kõrval produktina annab magun koduloomadele jõusöödaks magunakooke. Jõgeva Sordi-» kasvanduse angmetel sisaldab maguna seeme ümmarguselt 46% toor rasva ja 23% üldproteiini kuivaines ning keskmine seemnesaak on 000 kg ha-lt. Arvesse võtte» maguna kõrget õlitoodangu võimet ja selle kasutamisvõi malusi toitlusmajanduscs, tuleks asuda selle kultuurtaime kasvatamisele ja teostada tänavu selle külvi. Mullastikust eelistab magun soojapõhjalisi tuulevarjulisi kasvujõus olevaid kesk mise raskusega muldi. Sobivad ka teised kultuurmullad, millised olgu hästi ettevalmistatud, peenetenalised, umbrohupuh tad ja kasvujõus. Külmapõhjalised ja pü siva niiskusega ning mullad, mis koorduvad, ei sobi magunale. Eelviljadest peetakse paremaks väeta tud rühvelkultuure, kaunvilja ja ristikut. Maaharimisel tuleb silmas pidada, et muld muutuks hästi peeneteraliseks ja maapind oleks võimalikult tasane, kuid maaharimine ei tohi mulda liigselt kuiva tada. Külv tuleb teostada võimalikult vara kult. Nagu tähelepanekud on näidanud, ei tasu magunat mai lõpupäevadel ega juu nis enam külvata, sest saagid jäävad liiga madalaks või magun ei valmi üldse. Soo vitav on külvata magun reaskülvis 50 sm reavahedele, kuid võib tarvitada ka laialtkülvi. Külvimääraks on 46 kg ha-le ja külvisügavuseks 0,5,5 sm. A.M,, viljaga. Kuna teraviljaühikus on need kolm punkti ühendatud, siis on ta otseses vahekorras majapidamise kogusaagiga. Te ravilja-, haljassööda, heina, rühvelviljade ja tööstuslike taimede kogutoodang on teraviljaühikuisse ümberarvutatult võrdne majapidamise turutoodangu, omatarviduse, hobuste sööda ja seemnevilja teraviljaühikute summale. Kuna seemnevilja-, hobusöö.da- ja omatarvitus kõigub mitme suguste piirkondade ja majapidamise suu ruse järgi tuntud piirides, on seda kerge maha arvata. Normikohustusi määravail asutusil on seega teraviljaühiku näol käes vahend mitmesuguste saaduste normikohustuste ühise nimetaja alla viimiseks ning maja pidamiste kohustuste kogusumma omava heliseks võrdlemiseks. Teraviljaühiku alusel on võimalik võr relda mitme majapidamise kohustusi ja vaadata, ka$ need on õiglased. Seega kaoks alatine nurin, et üks põllumees peab andma rohkem võid, tema naaber aga väidab, et temal olevat suurem teraviljakohustus. Lõpuks võib suunata nor mikohustuste teraviljaühiikuis määramise abil ka toodangut nii, et arvestatakse ühe majapidamise või piirkonna erilist sobi vust teatava saaduse tootmiseks, millega tõstetakse kogu toodangut, Teraviljaühikuile ümberarvutamise su he peab olema praktiliseks käsitlemiseks võimalikult lihtne. Praktika on näidanud, et Idaalal on kohane alljärgnev arvutusalus: Teraviljaühikut kv leivavilja,0 kv söödavilja 0,9 = kaunvilja.5» liblikõieliste seemet =,8» õli taim i =,3. kartuleid 0,20 suhkrupeete 0,5 köögivilja = 0,0 heina = 0,30 õlgi = 0, täispiima =» võid = 7,0. liha (eluskaal) = 6,0 villa 20,0 täku-, pulli-, emiseja 'kuldipidamine 4,5 kv ropsitud lina 3,0 ristikuseemet 4,0 hektaar koksagõži 4,0 00 muna 20,0 kg Selles arvutlusaluses on peensustest teadlikult loobutud, sest kogemuste põh jal neist pr^üü^ci nermide määramisel enamasti- ei hoolita. 4

7 totoorte Aimekooi VOHRRAM DB. J. WMUI Juhatusi Qltt«ann«ta kontrollimisel Kui üleeaaaete eo kanalltai yrirtmdiiw kwtai, ätte Meb need järgnevas Neorte wwhulli" llmavata vaehwte MmmH ImlnHMl Ji tamitete. H«a oleks» ei pmniitt Ja hmlttli» tmka keegi teine, k«oa aelkki tnmom (Kahjuks pole praeguete pomm «Mitt j» ks MtJKe swrin töftkohuetwm pi raat võimalik töid «Mte «bvamui Pa randad».) Teise näeb vigu pirantni kui kirjutaja ise. Parandades tõmmatakee (punasega!) ebaõige täht VÕI afoa nwha Ja kirjutatakse eelle kohale Õlga. ühtlasi kriipsutatakse vigane koht alla, rtmkema vea puhul kahe kriipsuga. Vead märgitak se rea otsa puhtale servale, niit. eesli kee les järgnevalt: ) Käekirjavead (kõverad, umbeed v8 segased tähed; K, K, II, I, tftpplde puudumine või täppide asemel kriipsu tarvita mine (lohakus!)t ühtede tlinwiiil (n,, T, h Jt k jm.)t tühjad teeotsad, Iga sugused parandused, määrinised, vahelejäämitod jn. «trükivead") igaüks kriipaukesega H, a. o. V nüanvukti e. Vt viga. 2) Kõik g, b, d. k. p, t, kk, pp, tt vead ristiga (+), a. o. 6. Õppeaastal 8 miinuspunkti, 7-nda! õppea. 4 mp. Ja 8-ndal õppea. Juba 6 mp. (Neid viga «I tohiks küll ghaaa. II klassis enam üldse eelneda!) 8) Igasugused muud vead märgitakse pflatfommfcenga (/), e. o. üks mp. e. viga. Iga ISM vftlb Ju laeta ka hinnata koolinumbriga miinuste Ja plusside efisteemis, seet etts nfteb õpilane, missugused ta teadmiaed ea, kuivõrd nad on stabiilsed või kõlkuvad Ja kaldas v»v»gi hooletus või pinnalisus, ruttamine Jne. mõjub töö tule maatele. Kii annaks I ja Vt mp. numbri 5; l-.li/t mp. 8» fc/» mp. 4-f Jne. Üle 0 mp. andnud töö on nõrk () Ja sel lise tegijal tuleks ema tihelepanu mitmekerdmade. Ta peaks antud eeskujude Jtogl Ise koostama lisaülesandeid Ja neid jakme kohaaelt lahendama. Baesuguee tada kttret paranemist. W parandajal tuleb ooa vigade otsi misel Mati tähelepanelik, karmät-nõttdbk Ja W4 kontrollida -4 korda. Ise paran dades (kui teist fmtandajat ei ole) ei või endale midagi «kinkida" tühjade vaban dustega ( Oh, ma tean seda küll! See on kogemata!" Jne.) Mis puhtandis «n halba vfti ebaõiget, eee on viga;' täiesti Ükskõik on, kuldas aee sinna on sattunud. Lahenduste hindamine saksa keeles toimub samasuguselt, ainult selle vahega, et rasked vead toetakse siin alati 2 mp., eest Nlesanded pole 6.-8 Õppeaastale ühi sed. Raskete vigade halka kuuluvad saksa keeles: ) g b, d, k, p. 4 jne vead; y h, ok4c, taa vead; S) artiklite Ja nen de käändelõppude valesti tarvitamine; 4) vead vokaalide muutumises aä, oõ, uü (Ablatit Ja Umlaut); 8) sõnade segi minekud (Ehre Ähre Jne.;; 6) vead suu re algustähe tarvitamises. Teiste õppeainete kohta maksab Jftrgmtne hlndemlspõhtmõte: kui ülesandelt on alla 86% Õigesti lahendatud, siis en töö nõrk; alla 8% (s. o. 2/a) puudulik; 6780% rahuldav; 8(Mt% hea Ja üle 88% õigesti lahendatud vftga hea. Vastuse puudumine loetakse veaks. Neis Õppeaineis on hindamine ilma testita roh kem umbkaudsem Ja kes end Ise siin pehmesti hindab, ei saa sellest mitte kasu, küll võib ta aga sügisel Järeleksamil Jne. saada halva üllatuse. Vead tuleb parandada tööle Järgnevas «Vigade õienduses", kolm korda õienda des lauset või kõrvallauset, kas viga esi nes, nii et Ikka ses Õienduses peituks pa randamise mõte (ei ole Ju mõtet kirjutada 3 korda»epa" Ja siis 3 korda seppa"). parem on: «nägin seppa" Ja «tulin sepa jutult" 4 > korda. IHledanrtete lahendused (Eelmise N. S." kohta.) KESTI KEEL. Tööülesanne nr.. Minagi, suurgi, ahvgl, kasski, Scaskki, jameilikke teateid kakkki, leibki, saagki, poodki, kaupluski, garaažgi, presidentki, pappki. kokkki, näppki, lukkki, vallgi, Iumehan ki> lumlmeeski, w ANORONVNQ übeor die Mcldtttg von arbeitsflhigen Personen fftr Aufgaben des totalen Kriegselnsataea, und über die Meldtfht awähäi- nehmer durch die Betriebsftthrer. Der totale Krieg erfordert die Aiwpannung aller Kräfte. Der Kampf gegen den Bolechewismus, den das deutsche Volk und «eine Verbündeten fuhren, verlengt den unbedingten und restlosen Einsatz aller biiher nicht voll ausgentitzten Kräfte.Die Arbeitsplätze, die durch die Mobilisation freigeworden sind, müssen wieder ausgefüllt werden. Um das gemeinsame Ziel, den Endsleg, zu erreichen, ordne ich aut Grurid der VerõMnung über die Meldung von einheimischen Märihern und Frauen in den besetzten Ostgebleten für Aufgaben der totalen Kriegsführung vom und der Verordnung über die Einfühnmg der Arbeitspflicht vom in der Fassung der Verordnung vom folgendes an. X AUe Frauen vom 5. bis vollendeten 45 Lebensjahren, die nicht in einem unselbstständigen Beschäftigur^geverh^ltnis sind, dis sie mindestens 48 Stunden in der Woche in AnSpruch nimmt, sind verpflichtet, eich beim Gebietskommissar Narva, Arbeitsemt in Wesenberg zu melden. Die Meldung erfolgt auf Fonmuleren, die bei den Stadt-, Gemeindeverwaltungen und Arbeitsamt ab erhältlich sind. Die Meldungen müssen bis epätestena beim Arbeitsemt vorliegen. Die gemachten Angaben sind auf Verlagen durch Vorlegen von 2eugnissen und Urärunden zu belegen. Ü Die in elner unselbständigen Beschftttigung atehenden Personen sind von der MeMung befreit. Dafür melden aber sümtliche Dienststellen, Betriebe und Personen, die weibliche Arbeitsnehmer beschäftigen, diese dem Arbeitsamt listenmässig. Die Listen sind bis in doppelter Ausfertigung einzureichen und müssen enthalten: Der Beschäftigten Name, Vorname, Geburtsdatum und -Ort, Wohnort und Wohnung, Nationölität, Art der Beschäftigung, sett wann beschäftigt, Berulsgruppe und Nummer des Arbeitsausweiees. III Wer gegen diese Anordnung verstösst, wird mit Gefängnia und Geldstrafe oder einer diecer Strafen bestieft Wesenberg, den DER GEBIETSKOMMISSAR NARWA Jenetcky 8. JUHEND endiste hoiuste v&ljam^csmfse kohta. novembrist 943 avaldatud teadaande rakendamiseks. Endiste hoiuste väljamaksmise kohta. novembrist 943 avaldatud teadaande ko haselt tuli esitada nõudeid endiste hoiuste väljamaksmiseks kuni. aprillini 844. Käesoleva juhendiga pikendatakse eee tähtaeg kahe kuu võrra, s. t kuni. Juu nini 944. Tallinnas, 20. sprillil 944. a. Ülesandel Kindralkomissari Lutze. TÄIENDAV TEADAANNE 970. märtsil ik. a. Õhurünnaku läbi kan natanud Tallinna elanikele tekstiilkauba ja Jalatsite tasuta, andmise kohta ülemaa lisel MÄÄRUS totaalse sõjapidamise huvides töövõlmeliste isikute ngglstreerimine ning kiitiste juha tajate poolt töötajate nimekirjade esita mise kohta. Totaalne sõda nõuab kõigi tööjõudude töölerakendamist. Sõda boläevismi vastu, mida Saksa riik ja tema liitlased peavad, nõuab tingimatut ja täit kaasalöömist. Töökohad, mis mobilisatsiooni läbi vabaks saanud, tuleb täita kõikide allani mitte täiesti kasutatud tööjõududega. Et ühist sihti lõpp võitu saavutada, korraldan ma kodumaiste naiste registreerimise val lutatud Ida-maaalade totaalse sõjapidami se ülesannete täitmiseks registreerimise määruse põhjal ja töökohustuse läbiviimise määruse põhjal Määruse sõnastus kõlab järgmi selt: > Kõik naised alates 5. eluaasta täissaa misest kuni 45. eluaasta täissaamiseni, kes mitte iseseisvalt ei tööta, vähemalt 48 tun di nädalas, on kohustatud end Rakvere Piirkonnakomissari Tööametis registreeri ma. Registreerimine järgneb formulaaride põhjal, mis on saadaval linna-, vallavalit sustes ja Tööametis, alates Täide tud registreerimisformulaarid tulevad hil jemalt Tööametile esitada. Teh tud avaldustega koos tuleb esitada tõen davad dokumendid. II Isikud.kes mitte iseseisvalt ei tööta, on registreerimisest vabastatud. Kõik ameti asutused, käitised ja palgalisi pidavad isi kud peavad saatma oma naistöötajate ni mekirjad kuni kahekordses välja andes Rakvere Tööametile ja need peavad sisaldama: töötaja nime, eesnime, sünniaja, ja -koha, elukoha ja korteri, rahvuse, õpitud kutse, töölemineku aja, kutseliigi ja tööraamatu numbri. III Määruse vastu eksijaid karistatakse aresti ja rahatrahviga või ühega nendest. Rakveres, NÄRVA POIRKONNAKOMISSAR Jenetekjr. Täiendavalt Teadaandele 9/0. märtsil k. a. õhurünnakul kannatanud Tallinna elanikele tekstiilkaube ja jalatsite tasuta andmise kohta ülemaaliselt («Eesti Sõna" nr. 76,. IV 944) tuleb Sisedlrektori nõus olekul väljaspool Tallinnat asuvates oma valitsustee ja tekstiil- ning jalats itekauplustes tasuta kaupade müümise oeas ra kendada järgmine kord: Kauplustel, kes teostavad müüke Tal linna Linnavalitsuse Kaubandus-Tööstusösekonna VaruStusameti ostulubade järgi, mis on väljastatud pärast 8. märtsi k. a. ja on varustatud templiga «õhurünnaku läbi kannatanud" või õhurünnaku ohver", koostada Eestl Sõnae" nr iv 844 näidatud vormi järgi nimekiri Ja see koos ostulubadega esitada kohapealsele omavalitsusele, kes pärast ostulubade ja nimekwja kontrollimist ja esitatud ostu lubade äramärgistasnist kahekordse esita mise vältimiseks, maksab kauplusele raha lumimemmgi, lummgi, inseneri, prohvetki, ledki, beežgi, Icreavgi, dušški, aitflhki, näebki, lähedki, argki, lindki, poegiki, poebki, nüüdki, kellgi, tünngi, tundki, grammofongi, küttki, herneski, habraski, hagijaslki, irvitabki, hindki, indki, agangi, olgedki, kipski, miski, päevlgi, päevgi, lapsigi, lapski, «Isegi plekk, ka plekk". NB. 8. (Vigased sõnad antud õiges vormis:) Pudergi, kasski. Ahvgl, aitähki! gram mofongi, Kokkki, irvitabki, Kraavgi. SAKSA KEEL. Ülesanne nr.. 8. Õppea.: ) Dea Heft, der Mann, die Kose, die Tafel; die Tante, der Schüler, die Sohule, die Schülerin, der Onkel, das Buch, der Baum, die Händ, die Wand, das Fenster, die Bank, der Bleistift, das Schwein, das Pferd, die Kuh, das Kind, das Huhn, die Tasche, das Dach, der Wald, der Gerten, die Mutter, die Frau, der Bruder, die Schwester, des Land. ' 2) Die Hefte, die Männer, die Rosen, die Tafeln, die Tanten, die Schüler, die Schulen, die Schülerintten, die Onkel, die Bücher, die Bäume, die Kände, die Wände, die Fenster, die BÄrike, die Bleistifte, die Schweine, die Pferde, die Kühe, die Kinder, die Hühner, die Taschen, die Dächer, die Wälder, die Gärten, die Mütter, die Frauen, die Brüder, die Schwestern, die Länder. 7. õppea.: ) Eins, zwei, drei, vier, fünf, sechs, sieben, acht, neun, zehn, elf, zwölf, dreizehn, vierzehn, fünfzehn, sechszehn, siebzehn, achtzehn, i?eunzehn, zwanzig, einundzwanzig, zweiundzwanzig, dreiundzwanzig, vierundzwanzig, fünfundzwanzig. 2) Zehn; zwanzig, dreibig, vierzig, fünfzig, sechzig, siebzig, achtzig, neunzig, hundert. Hundert, zweihundert, dreihundert, vierhundert,; fünfhundert, sechshundert, siebenhundert, achthundert, neunhundert, tausend. 8. õppea.: ) kontrollige H. Wachmanni Saksa!:eele gr. I" 3., 4., 5. järgi 2) Sein ja haben olevikku tarvitame täismineviku, lihtmineviku ja ennemine viku moodustamisel. Werden olevikku tarvitame tuleviku moodustamisel. Tlledandeid EESTI KEEL. Ülesanne nr. 3. Juhis: Sõnade liitmisel midagi ei jäeta välja ega muudeta. 3 või 4 sama hääliku kõrvusattumisel (eriti täish. pu välja ning annab ostuload tagasi. Seejuu res võtab kohapealne omavalitsus kaup luse omanikult või tema poolt volitatud isikult nimekirjal kaks allkirja ühe ra ha vastuvõtmise ja teise nimekirjas näi datud ostulubade tagasisaamise kohta. Ko hapealne omavalitsus esitab tähendatud nimekirja Tallinna Linnavalitsuse Rahan dusosakonnale, Tallinn, Mündi t. 2, nime kirja järgi väljamakstud summa tagasi saamiseks, ühtlasi ära näidates panga või krediitasutuse arve numbri, kuhu summa tuleks üle kanda. Sarnase nimekirja saa misel Tallinna Linnavalitsuse Rahandus osakond kannab koheselt vastava summa üle kohapealse omavalitsuse poolt näida tud arvele. 22. aprillil 944. a. Dr. A. Wendt, Majandus- ja rahandusdirektor. Kodumaa käitsel lahingus Iansenud armast SS-rw. Uscha ILMAR BAUMANN'i 3. XII 924. t 29. II 944. leinavad vanemad, vennad, tädid ja onud perekondadega. H. Kuusik. August Tiivas perekonnaga. Aksel Kase abikaasaga. August JIrvlne abikaasaga. Karl Kiim perekonnaga. Jfc Idarindel langes meile armas TF poeg ja vend SS-Frw. ENDEL KURVES sünd. 3. XI 23. a. Mälestavad kurbuses vanemad, vennad, vend pere konnaga Ja vanaema. H. Rohtsalu perekonnaga. R. Laansalu. A. Laansalu. Keset ilusamat noorust uinus vaikselt igavesele unele meile armas JOHANNES HAAVEL. II 94. t 25. IV 944. Leinavad kurbuses abikaasa väikese pojaga, õed ja vend abikaasaga Ja tädid pere kondadega. Sõbrad Voldemar Jakobson Ja Kalju Klvimeister. Perekond Retsmahn. Perekond Vetkas. Perekond Mäekivi Matmine V.-Jaagupi kirikus 30. aprillil s. a. Lahkus vaikselt meie unustamatu armas EMILIE LILLE 8. XI 880. t 26. IV 944. Jõhvis. Leinavad abikaasa, lapsed, lapselapsed, Me Ja sugulaeed. Matmine Rakvere Kolmainu kiri kus. hul) võib liita sigekriipsu abil selguse mõttes. Liitke sõnad ja lisage lõppu -gi või -ki: jalg+puu... kesk+kool..., plekk+ kast..., king+sepp..., pott+sepp..., pursk+kaev..., kristall-f-kleas..., plekk -Hkaip..., palkk-fkast..., papp+kott..., vastu+pidi..., kesk-{-koht..kuu+ päev... kuu+uurija... jää+äärne.. isamaa+armastus... kristall+lühter.... vaak+katel... Näidis: jalgpuugi... Ülesanne nr. 4 (7. Ja 8. ÕppeaaeteHe). Juhis: Eesti omade sõnade ja laensõ nade algul ei kirjutata g, b, d. vaid k. p, t. Selgitus: g, b, d esinevad ainult siis võõrsõnade algul, kui nad võõrkeeles sõ na algul on olemas. Laensõnad on eesti keeles oma kõlalt ja kirjakujult kodune nud ja ka lihtrahvale hästi tuntud, võõr sõnad on aga nii kõle kui ka kuju poo lest eestikeelseist sõnust erinevad, liht rahvale mitte üldiselt tuntud või teadusliikud ja spetsiaalsed terminid. Võõrsõnal on enamasti eestikeelne vaste geograafia-maateadus, laensõnal vaste harikult puudub, näit. piibel, opman jne. Laensõna de rõhk on eestiliselt -sel silbil, võõrsõnul võib rõhk esineda ka mujal, samuti esineb neis võõrhälükuid ja võõraid häälikühendeid. Väga inetu ja jäme viga oleks kasutada laensõnu nagu võõrsõnu ja hääldada või kirjutada: läksin vaksaali (?!?) (see on üldse tarbetu laen), nägin pisooni, viisin tooli palkooni jne. Peab ütlema:..vaksa lisse" e. veel parem..jaama",,,piisonit",..palkonisse" jne., s. t. rõhk ikka eestipä raselt esimesel silbil, nagu iga teinegi kuituurrahvas kohandab laensõnu oma keelple. Veidraim aga oleks laen- või võõrsõnu, mis ka võõrkeelis kunagi pole alanud g, b, d-ga, kirjutada eesti keeles g, b, d-ga algul, näit...bessimism", blutokraat",..driljon" jne. Sääraste vigade tegijat pee takse juba inimeseks, kelle juttu ei maksa tähelegi panna. (Mitte palju paremad pole seesugused kõne- või kirjavead sõna keskel. Peab hääldama ja kirjutama: president (mitte tent), orkester (mitte orgester), mikrofon (mitte migrofon), import (mitte Lmbort), antiloop (mitte andiloop. Andi mäestik on küll olemas!), samuti korrektne, paralleel ne jne., aga mitte kuidagi lohakalt (ja jõuetult!)..korekne" (?!),..paraleelne" jne. Kui võõrsõnu ei tunta, siis ärgu neid tarvitatagu enne nende tundmaõppimist. TEADAANNE 32. toitlusperioodil a. tubakakaartide alusel tubakasaaduste jaga mise ja 30. ja 3. toitlusperioodi tubakakaartide kupongide kevtivuse pikendami se kohta. 32. toitlusperioodiks a. määratakse tsiviilelanikkonnale järgmised tubakasaaduste ratsioonid: Kõigile tubakakaartide omajaile kupong nr. 2 vastu 00 tk. paberosse või kupong nr. Br vastu 50 gr tubakat, olenevalt sel lest, milline nendest kupongidest jäi alles 30. toitlusperioodil teostatud tubakasaa duste jagamisel(..eesti Sõna" nr. 63. kusjuures kupongide nr. 2 ja 5 vas tu võib müüki teostada kuni a. 8. toitlusperioodi tubakakaartide ku pongide nr. 3 kehtivust pikendatakse kuni a. Märge: Aruandmine toimub seni keh tiva korra järgi. 22. aprillil 944. a. Dr. A. Wendt, Majandus- ja rahandusdirektor. Pika piinarikka haiguse järele lahkunud kallist NIKOLAI MERKULOVi 25. IV 697. f 25. IV 944. mälestab valusas leinas eluseltsiline Marie. Perekonnad Volmerid. Perekonnad Martinsonid. Muldasängitamine. mail 944. Rakvere Ap.-õigeusu kirikus kell. Kõrges vanaduses lahkunud ar mast ema ja vanaema MAI ILVES't mälestavad lapsed ja lapselapsed. Matmine V.-Jaagupis 30. apr. s. a. TÖÖPAKKUMISED NOORMEHED vanuses 47 aastani, kes on lõpetanud kooli, võetakse kohe tee nistusse raudteel noorte jõududena kõi kide käitiste-, ärasaatmise-, raudteeametniku- ja veduriteenistusse. Lä hemaid andmeid saab kõikidest raud teeametitest ja raudteevalitsusametist Tallinnas, Piide tn. 36. Vastuvõtmine järgneb vastavate tööametite poolt. MEES- ja NAISTÖÖLIST vajatakse väik semasse tallu. Soovitav vanem abielupaar, võib ka olla sõjapõgenik. Haljala, Kisuvere, Sonja Parkko. MEES- ja NAISTEENIJAT vaja talusse, võib ka abielupaar olla (võivad sõjapõ genikud olla). Küsida slt...teenijad". ÖÖVAHT! Ja TÖÖLISI TURBÄPRESSI JUURDE vajab Rakvere Linna Kütteamet Moortali turbasoosse. Lähemaid teateid saab Rakvere Linna Kütteametist. tuba nr.. VILUNUD MEES- Ja NAISTÖÖJÕUDU vajatakse tallu, võib ka abielupaar olla. Rägavere vald, Vetiku k., A. Janov. VANEMAT NAISTERAHVAST"vajatakse väiketallu, kes võiks perenaisele abiks olla. Teatada slt. märgusõna «Vanem perenaiseabi". _ NAISTEENIJAT, vanemat või keskealist, võib ka lapsega olla, vaja tallu. Kirj. Aug. Kalvik, Mõisamaa as., Roosna, Rakke. KORTERI PAKKUMISED KORTER saada maal, ühes maa saamise võimalusega. Rakvere v., Järni k. Kut sari talu. ' OSTETAKSE VOODI 2 inimesele ref. põhjaga ehk ilma. Pakkumised kuni.fj. maini s. a. slt. «6356". j Kui aga kaheldakse, kas sõna lugeda laen- või võõrsõnaks ja õigekeelsuse sõ nastikke pole käepärast, siis on see sõna parem lugeda ikka laensõnaks, kui ta on juba liharahvale tuntud, näit. palsam" või balsam"? Mõlemad on õiged, samuti,.kitarr" ja gitarr". Aga parem on eesti pärane vorm. Tehke vahet laen- ja võõrsõnade vahel ja kirjutage kriipsu asemele g, b, d. või k, p, t: b või p: -iiskop (p, -rošüiir (ker ges köites raamat), -iison, -agas, -Iibel, -ataljon, -uhvet, -otaanika (taimeteadus), -üroo (talituskoht), -alkon, -atarei, -eelcon, -luus, -ank, -üst (rindkuju); d või t: -aam, -aatum (kuupäev, kohavõi ajamäär), -efekt (viga, puudus, rike), -aani, -aanlane, -eemant -ohter, -oktor, -oos (tiku-), -oos (annus arstirohtu), -opel, -uett (kahehääleline laul), -ukat, -žungel; g või k: -aravin, -iht, -rohv, -ohv, -letžer, -eenius, -reeklane, -indral, -ips, -raad, -ripp, -rupp, -raniit, -ramm. LOODUSTEADUS, õpet. M. Kaselaan. 6. Ja 7. Õppea. ÜLESANNE NR.. \ Missugused järgnevaist umbrohtudest on seemneumbrohud ja missugired on juurümbrohud: orashein, põldrõ gas, ruk kilill, põldosi, põldsinep, hiirekõrv, paise leht, tõlkjas (rakvere raibo), põlilitierhein, põldohakas, linaluste, hanimalts? ÜLESANNE NR. 2. Miks on umbrohud kultuurtaim^dele kahjulikud? ÜLESANNE NR. 3. Miks levib umbrohi jõudsasti? ÜLESANNE NR. 4 Missugused umbrohtude tõrjeviisid on olemas? ÜLESANNE NR. 5. Mida peame kevadel ette võtma umb rohu leviku vältimiseks? 8. Õppea. ÜLESANNE NR.. Mille abil hingavad imetajad, linnud, roomajad, kahepaiksed, kalad, putukad, ämblikulaadsed,. koorikloomad, karbid, teod, lameussid, ümmarussid, harjasussid? ÜLESANNE NR. 2. Imetajate seedekulgla (seedeelundid)? MÜÜAKSE 4 TÕUPÕRSAST ostulubade vastu. mail s. a. Hind rmk..80 klg. Küsida: Nõo vald, Vaino" talu, E. Juur. Tel of. Nõo 2 E. NARTŠIŠŠisiBÜLAID, täisõielisi, 0 pen ni tükk. Küsida: Rakvere, Tallinna t. 93. VAHETADA M. JALGRATAS, hästihoitud, patare:raa-«dio vastu. Teat. slt. «Jalgratas". LEHMVASIKAS, angleri tõugu, tapavasikaga. M. Kesküla, Torma end, koolimaja. LIHALOOM, 500 kg, lüpsilehma vastu. Arkna, Onga talu. SQKUTALL head tõugu utetalle vastu. Teat. Tartu t. 0, Rakvere. KES TEAB? JOHANNA LINTEN'it, evakueeritud Simititsa as. Venemaalt otsib õde Maria B^um. Teatada Ubja Majandusühisus, Rakvere. ELMAR ja NIINA UIBA t, evakueerunud N.-Jõesuust, Magenburgist, otsib Soja Mägi, Muru jaam (Kambla talu). LEENA LAHI saatusest, endine elukohti Vaivara Kiriku külgs. Palun teatada; Malmi 222, Rakvere, V. Reismann'ile^ SÕJAPÕGENIK VEERA LUKJANOVA Narvast otsib oma vendi ja sugulasi. Palun teatada: Kuremäe laager. Kure mäe postkontor. MITMESUGUST j PALUN SEDA ISIKUT, kelle juurde tõi keegi saksa sõjaväelane Narvast evekueeritu mööbli, teatada Rakvere politsei jsk. L. Rootsile. LAPSEVANKER soovitakse 6 k. üürida ehk osta. Teatada Aasa tn. 4. HAGIJAS, madala jooksu, 24. apr. k. a. Must, pruunid käpad ja silmade peal pruunid lapid. Teatada V.-Nigula, Allikma kauplus. KUBEMEBANDAAZlD soolte väljalange mise vastu. Kirja teel tellides saadame andmed, posti kaudu koju kätte. J. Ugur, ortopeedia-, bandaaži- ja jalanõude töös tus, Tallinnas, S. Karja 2. KADUNUD SÕDURI VARUSTUSK^NDEKOTT tanksaabaste, veepudeli ja magamistarvetega RakvereHaljala vahelisele maan teele. Ausat leidjat palutakse teatada või ära tuua ETK Rakvere harukontorisse. N. NAHKKINNAS, must, p. käe. tulles Pikast tänavast Saue tänavale. Ausat leidjat palun vaevatasu eest ära tuua Saue t. 0-a8, Liine Väljan ehk leiu büroosse. TEADAANDED TEADAANNE Ööl vastu 26. skp. Rakvere Linnatapamajast kaduma läinud elusloomad: lehm kõrva nr. 546, lehm kõrva nr. 568, mullikas kõrva nr Isikuid, kes teavad nende loomade praegust asukohta, palutakse sellest teatada kriminaalpolit seile või Uh. «Eesti Lihaeksport" Rakvere osakonnale, Rakveres, Lai tn. 8. Tallinna Eksporttapamaja Rakvere osak. Teatan seega, et J. A. Matsina pakivärvi tööstus ja äri Tallinn, Tartu mnt. 3, mis õhurünnaku tagajärjel maha põles, on Nõmmel, Apteegi senist tegevust jät kanud. (Nõmme jaama juures). Tunnistada kehtetuks Rosiine Muttik'a jalanõude ostuluba liik A /508 väl ja antud Kunda vallavalitsus. yjrumaa TEATAJA" nr. 49. Laupäevalt20/apriini '944. a. Lk. 7.

8 KEVAD MURRAB SISSE % T «0 ö L G Tungla- A # Te kõik, kes sünnite! Maia rüpest, nüüd. Iai ke pilved põlema! kiini üsika heiüke külvi vastset, B «6iis peab Maia elama f Saaaid tunglajcandjalks aovalgel,. toed näidake sest süngest öo t taas päikeselle, päeva algel et palged punetaksid tööst. Rüht reibas, noorus, sulis võõraks jäämd ammu roomamise vaim. kes selgroo mturraks, sihi vääraks, veel valgust pole näiind see võinu Sa jumalana ullike fcandiwat küll valmis alal aafetööd, tüs trotsi maa end salle andma hfrakkame kinni nuudi kangid jalgu, seod vööd. On aiand pidu imeline, uus kevad kõiilld nakatab, kui vibuks valgust virmaline ühi näe, kuis noor jõud pakatab! Te pilgud aval kevadelle, ka j>äik'se püvilt pillutate mmõõmsa lingi keske'elie, jaad liimuieile silluitate! Me kõik, kes sigile! Maa rüpest, nüüd läitkem pilved põlema! Maa rüppe heitkem külvi nopesi', et iidselt võiks' me elada! päikedeöi Hakkame kinni päikesest! Päike on paistnud inimhingi, öö on taganenud südameist. Lahkume suletud sadamaist. Helenda, südame kõrgepingel Hakkame kinni päikesest! Päike on peidet eesti mulda. Valgust rabad ja vilja sood ihkavad anda. Ja merevood rannale kannavad kala ja kulda. Hakame kuini päikesest! Kosed kohavad käte rammust! Mastidest merel laulab laas. Tülitse, süda, ja lillitse, aas! Tuleme, noored, laul kuulda me sammust, LEENART ÜLLASTE. H. Visnapuu, Päike ja jõgi. See nimetu kangelane on valvel meie kodumaa piiril, et kevad õieti ja lõplikult kord võiks murd sisse meie gi Maarjamaale ning et loo daks olukord, kus igaüks võib nimetada omaks oma töö ja vaeva vilja. Kui kuldset valgust täos smtb taevaalune j<t sirtisinna tõmvad silmapiirid, rist linde hüüdu kostvad maa poou lõoliirid, mu\l rannas seisab valmis uljas alune. f ;r f\ te- -^ JÕUDU SULLE, SINU TÖÖLE, P,Ö-i:V'N«. KAEVUR, MERIMEE8! I