SCHUBERTI GALA. T 14. oktoober 2014 kell 19 Estonia kontserdisaal

Transkript

1 SCHUBERTI GALA Pirjo Püvi (sopran, teater Vanemuine) Helen Lokuta (metsosopran, RO Estonia) René Soom (bariton, RO Estonia) Priit Volmer (bass, Bonni ooperiteater) Martti Raide (klaver) T 14. oktoober 2014 kell 19 Estonia kontserdisaal

2 Franz Schubert ( ) I Ganymed / Ganymedes op. 19/3 (D 544) Johann Wolfgang von Goethe An die Nachtigall / Ööbikule op. 98/1 (D 497) Matthias Claudius Männer sind méchant! / Mehed on kelmid! op. 95/3 (D 866) Johann Gabriel Seidl Die Liebe / Armastus" (D 210) Johann Wolfgang von Goethe Gretchen am Spinnrade / Gretchen voki taga op. 2 (D 118) Johann Wolfgang von Goethe Du bist die Ruh / Sa oled rahu op. 59/3 (D 776) Friedrich Rückert Rastlose Liebe / Rahutu armastus op. 5/1 (D 138) Johann Wolfgang von Goethe Esitab Pirjo Püvi (sopran) Der Wanderer / Rändur op. 4/1 (D 489) Georg Philipp Schmidt Der Jüngling auf dem Hügel / Nooruk künkal op. 8/1 (D 702) Heinrich Hüttenbrenner Auf der Donau / Doonaul op. 21/1 (D 553) Johann Mayrhofer Der Schiffer / Laevnik op. 21/2 (D 536) Johann Mayrhofer Der Tod und das Mädchen / Surm ja tütarlaps op. 7/3 (D 531) Matthias Claudius Im Abendrot / Õhtupunas (D 799) Karl Lappe Erlkönig / Metsavaim op. 1 (D 328) Johann Wolfgang von Goethe Esitab Priit Volmer (bass) 2

3 II Der Wanderer an den Mond / Rändur kuule op. 80/1 (D 870) Johann Gabriel Seidl Des Sängers Habe / Laulja vara (D 832) Franz von Schlechta Lachen und Weinen / Naer ja nutt op. 59/4 (D 777) Friedrich Rückert Totengräbers Heimwehe / Hauakaevaja koduigatsus (D 842) Jakob Nicolaus Craigher de Jachelutta Der Wanderer / Rändur op. 65/2 (D 649) Friedrich von Schlegel Sehnsucht / Igatsus op. 105/4 (D 879) Johann Gabriel Seidl Esitab Réne Soom (bariton) An die Musik / Muusikale op. 88/4 (D 547) Franz von Schober Frühlingsglaube / Kevadeusk op. 20/2 (D 686) Ludwig Uhland Die Forelle / Forell op. 32 (D 550) Christian Friedrich Daniel Schubart Nacht und Träume / Öö ja unelmad op. 43/2 (D 827) Matthäus von Collin Im Walde / Metsas (D 708) Friedrich von Schlegel Esitab Helen Lokuta (metsosopran) Klaveril Martti Raide 3

4 Kahe sajandi eest toimus saatega soololaulu arenguloos oluline muutus. See oli Viini koolmeistri 17-aastane poeg Franz Schubert, kes lauldud sõna kunstmuusika aujärjele tõstis. 19. oktoobril 1814 lõpetas ta laulu Gretchen voki taga (sõnad Goethe Faustist ) ning see helitöö erines olemuslikult kõigest selles žanris varem loodust. Sündis sõna ja heli sümbioos, omamoodi kaksikelu keeles ja muusikas, nagu Robert Schumann on aastaid hiljem tabavalt kirjutanud. Kontserdisari Ilus möldrineiu teeb kummarduse Schuberti laululoomingule ja esitleb sellest tüvest hargnenud laulupuu vilju kogu järgnenud arenguloo mitmekesisuses. Kontserdisarja avakontserdil astub lavale parimasse loomeikka jõudnud eesti lauljate paraad: Pirjo Püvi, Helen Lokuta, René Soom ja Priit Volmer. Kontserdisarja kunstiline nõustaja on Martti Raide 4

5 Ganymed Johann Wolfgang von Goethe Wie im Morgenglanze Du rings mich anglühst, Frühling, Geliebter! Mit tausendfacher Liebeswonne Sich an mein Herz drängt Deiner ewigen Wärme Heilig Gefühl, Unendliche Schöne! Daß ich dich fassen möcht In diesen Arm! Ach, an deinem Busen Lieg ich, schmachte, Und deine Blumen, dein Gras Drängen sich an mein Herz. Du kühlst den brennenden Durst meines Busens, Lieblicher Morgenwind! Ruft drein die Nachtigall Liebend nach mir aus dem Nebeltal. Ich komm, ich komme! Wohin? Ach, wohin? Hinauf! Hinauf strebt s. Es schweben die Wolken Abwärts, die Wolken Neigen sich der sehnenden Liebe. Mir! Mir! In eurem Schosse Aufwärts! Umfangend umfangen! Aufwärts an deinen Busen, Alliebender Vater! Ganymedes Tlk August Sang Kuidas sa hommikusäras hiilgad mu ümber, kevad, mu armsam! Tuhatkordses armuõndsuses voogab mu põue su igavese soojuse püha tunne, su lõpmatu ilu! Kui ma küll saaksin emmata sind! Ah, sinu rinnal laman ma nõrkenult ja su lilled, su rohud liibuvad südame vastu. Leevendad põues põlevat janu, armas hommikutuul! Udusest orust mind hüüab armunud ööbiku hõisk! Ma tulen! Ma tulen! Kuhu? Ah, kuhu? Ülespoole! Ülespoole! Hõljuvad pilved maa poole, armastuse poole viib nende tee. Siia, siia! Teie hõlmas kõrgusse tõusta! Kõike emmata, kõigesse sulada! Olla su rinnal, kõikearmastav isa! 5

6 An die Nachtigall Matthias Claudius Er liegt und schläft an meinem Herzen, Mein guter Schutzgeist sang ihn ein; Und ich kann fröhlich sein und scherzen, Kann jeder Blum und jedes Blatts mich freun. Nachtigall, ach! Nachtigall, ach! Sing mir den Amor nicht wach! Ööbikule Tlk Karin Andrekson Ta lamab magades mu südame juures, mu hea kaitseingel laulis ta unele; ja mina võin rõõmus olla ja naljatleda, võib iga lill ja leht mind rõõmustada. Ööbik, ah! Ööbik, ah! Ära laula Amorit ärkvele! Männer sind méchant! Johann Gabriel Seidl Du sagtest mir es, Mutter: Er ist ein Springinsfeld! Ich würd es dir nicht glauben, Bis ich mich krank gequält! Ja, ja, nun ist er s wirklich; Ich hatt ihn nur verkannt! Du sagtest mir s, o Mutter: Die Männer sind méchant! Vor m Dorf im Busch, als gestern Die stille Dämm rung sank, Da rauscht es: Guten Abend! Da rauscht es: Schönen Dank! Ich schlich hinzu, ich horchte; Ich stand wie festgebannt: Er war s mit einer Andern Die Männer sind méchant! O Mutter, welche Qualen! Es muß heraus, es muß! Es blieb nicht bloß beim Rauschen, Es blieb nicht bloß beim Gruß! Vom Gruße kam s zum Küsse, Mehed on kelmid! Tlk Karin Andrekson Sa ütlesid mulle, ema, et ta on üks kergats! Ma ei uskunud seda, kuni olin end haigeks piinanud! Jaa, jaa, nüüd on ta tema ise; Ma ei tundnud ta tõelist palet! Sa ütlesid mulle, oo ema: Mehed on kelmid! Küla lähedal põõsastes, kui eile vaikne õhtuhämarus saabus, sealt kostus: Tere õhtust! Sealt vastati: Suur tänu! Ma hiilisin lähemale, ma kuulasin, ma seisin tardunult: ta oli teisega Mehed on kelmid! Oo ema, milline piin! See peab välja tulema, see peab! See ei jäänud ainult sõnadeks, see ei piirdunud ainult tervitusega! Terest said suudlused, 6

7 Vom Kuß zum Druck der Hand, Vom Druck, ach liebe Mutter! Die Männer sind méchant! suudlusest käepigistus, käepigistusest, ah armas ema! Mehed on kelmid! Freudvoll und leidvoll ( Die Liebe ) Johann Wolfgang von Goethe Freudvoll Und leidvoll, Gedankenvoll sein; [Langen] 1 Und bangen In schwebender Pein; Himmelhoch jauchzend Zum Tode betrübt; Glücklich allein Ist die Seele, die liebt. Lootes ja kurtes ( Armastus ) Tlk August Sang Lootes ja kurtes ja mõtetes pea; ootes ja kartes ja põhjust ei tea; taevani hõiskav, täis ahastust meel; õnnis on ainult, kes armastab veel. 1 Ühes varasemas Goethe väljaandes on selle asemel Hangen Gretchen am Spinnrade Johann Wolfgang von Goethe Meine Ruh ist hin, Mein Herz ist schwer; Ich finde sie nimmer Und nimmermehr. Wo ich ihn nicht hab, Ist mir das Grab, Die ganze Welt Ist mir vergällt. Mein armer Kopf Ist mir verrückt, Mein armer Sinn Ist mir zerstückt. Gretchen voki taga Tlk August Sang Mu rahu on läinud, nii raske on meel. Kas üldse iial saan rõõmsaks veel? Ei näe teda silm, on kõik maailm kui vangiraud, kui surnuhaud. Nii segi on mu vaene pea. Mis mõtlen, ei mõista, mis teen, ei tea. 7

8 Meine Ruh ist hin, Mein Herz ist schwer; Ich finde sie nimmer Und nimmermehr. Nach ihm nur schau ich Zum Fenster hinaus, Nach ihm nur geh ich Aus dem Haus. Sein hoher Gang, Sein edle Gestalt, Seines Mundes Lächeln. Seiner Augen Gewalt, Und seiner Rede Zauberfluß, Sein Händedruck, Und ach sein Kuß! Meine Ruh ist hin, Mein Herz ist schwer; Ich finde sie nimmer Und nimmermehr. Mein Busen drängt Sich nach ihm hin. Ach dürft ich fassen Und halten ihn, Und küssen ihn, So wie ich wollt, An seinen Küssen Vergehen sollt! Mu rahu on läinud, nii raske on meel. Kas üldse iial saan rõõmsaks veel? Kus istun või astun, ta meeles mul. Teda ootan ma õhtul ja hommikul. Ta kõrge kuju, ta kindel käik, ta naerev suu, ta silmade läik! Kui kaunilt mõistab ta kõnelda! ja ah! kui kuumalt mind suudleb ta! Mu rahu on läinud, nii raske on meel. Kas üldse iial saan rõõmsaks veel? Ma elan, olen vaid tema jaoks. Ah, kui ta tuleks, ta kaissu vaoks; suud annaks ikka ja igavest ja surma sureks ta suudlustest. 8

9 Du bist die Ruh Friedrich Rückert Du bist die Ruh, Der Friede mild, Die Sehnsucht du Und was sie stillt. Ich weihe dir Voll Lust und Schmerz Zur Wohnung hier Mein Aug und Herz. Kehr ein bei mir, Und schliesse du Still hinter dir Die Pforten zu. Treib andern Schmerz Aus dieser Brust! Voll sei dies Herz Von deiner Lust. Dies Augenzelt Von deinem Glanz Allein erhellt, O füll es ganz! Rastlose Liebe Johann Wolfgang von Goethe Dem Schnee, dem Regen, Dem Wind entgegen, Im Dampf der Klüfte, Durch Nebeldüfte, Immer zu! Immer zu! Ohne Rast und Ruh! Lieber durch Leiden Möcht ich mich schlagen, Sa oled rahu Tlk Martti Raide Sa oled rahu, armsaim puhkepaik. Sa oled igatsus ja see, mis rahulikuks rinna teeb. Kõik meeled ja mu südame, mis täis on rõõmu, kurbust, ma Sulle pühitsen. Sa tule minusse ning värav tasa enda järel sule. Siit rinnast võõrsile nüüd aja tusk. Mu südamesse sisenegu sinu rõõmulust. Sest üksnes Sinu hiilgusest saab kirkaks silmapaar. Oo, tule, täida jäägitult nüüd nad. Rahutu armastus Tlk Kadri-Ann Sumera Lumele, vihmale, tuulele vastu, kuristike aurus, udude lõhnas ikka edasi! Puhkuse ja rahuta! Pigem tahaksin ennast kannatustega karistada, kui taluda elus nii palju rõõmu. See südame kaldumine südame poole 9

10 Als so viel Freuden Des Lebens ertragen. Alle das Neigen Von Herzen zu Herzen, Ach, wie so eigen Schaffet das Schmerzen! Wie soll ich fliehen? Wälderwärts ziehen? Alles vergebens! Krone des Lebens, Glück ohne Ruh, Liebe, bist du! ah, millist erilist valu see valmistab! Kuidas, kas peaksin põgenema? Metsadesse pagema? Kõik see on asjatu! Sa oled elu kroon, õnn ilma puhkuseta armastus! Der Wanderer Georg Philipp Schmidt Ich komme vom Gebirge her, Es dampft das Tal, es braust das Meer, Ich wandle still, bin wenig froh, Und immer fragt der Seufzer, wo? Die Sonne dünkt mich hier so kalt, Die Blüte welk, das Leben alt, Und was sie reden, leerer Schall, Ich bin ein Fremdling überall. Wo bist du, mein geliebtes Land, Gesucht, geahnt, und nie gekannt? Das Land, das Land so hoffnungsgrün, Das Land, wo meine Rosen blühn; Wo meine Freunde wandelnd [gehen] 1, Wo meine Toten [auferstehen] 2, Das Land, das meine Sprache spricht, Rändur Tlk Karin Andrekson Ma tulen ülalt mägedest, org aurab udust, meri kohiseb, ma kõnnin vaikides, rõõmutult, ja küsin aina ohates, kus? Päike tundub mulle siin nii kõle, õied närbunud ja elu hall, ja millest nad räägivad, tühi kaja. Ma olen võõras igal pool. Kus oled sa, mu armastatud maa, olen sind otsinud, aimanud, aga mitte kunagi tundnud? Maa, maa, nii lootusrikkalt roheline, maa, kus minu roosid õitsevad; kus mu sõbrad elavad, kus mu surnud üles tõusevad. Maa, mis räägib minu keelt. 10

11 O Land, wo bist du? 3 Ich wandle still, bin wenig froh, Und immer fragt der Seufzer, wo? Im Geisterhauch tönt s mir zurück, Dort, wo du nicht bist, [ist] 4 das Glück. Oh maa, kus oled sa? Ma kõnnin vaikides, rõõmutult, ja küsin aina ohates, kus? Vaimuhäälel kajab mulle tagasi, Seal, kus sind ei ole, on õnn. 1 Schubert: gehn 2 Schubert: auferstehn 3 Originaalis Das teure Land hier ist es nicht 4 Schubert: dort ist Der Jüngling auf dem Hügel Heinrich Hüttenbrenner Heinrich Hüttenbrenner Ein Jüngling auf dem Hügel mit seinem Kummer saß, wohl ward der Augen Spiegel ihm trüb und thränennaß. Sah frohe Lämmer spielen am grünen Felsenhang, sah frohe Bächlein quillen das bunte Thal entlang; die Schmetterlinge sogen am rothen Blüthenmund, wie Morgenträume flogen die Wolken in dem Rund; und Alles war so munter, und Alles schwamm in Glück, nur in sein Herz hinunter sah nicht der Freude Blick. Ach, dumpfes Grabgeläute im Dorfe nun erklang, schon tönte aus der Weite Nooruk künkal Tlk Karin Andrekson Nooruk künkal oma murega istus, tema pilk oli tuhm ja pisaratest märg. Nägi rõõmsaid lambukesi mängimas rohelisel kaljuveerel, nägi rõõmsaid ojakesi vulisemas piki õitsvat orgu; liblikad nektarit imesid punaselt õiesuult, nagu hommikused unistused lendlesid pilved ringiratast; ja kõik oli nii värske, ja kõik suples õnnes, ainult tema südamesse ei ulatunud rõõmupilk. Ah, kume leinahelin nüüd külas kaikus, juba kuuldus kaugusest 11

12 ein klagender Gesang; sah nun die Lichter scheinen, den schwarzen Leichenzug, fing bitter an zu weinen, weil man sein Röschen trug. Jetzt ließ den Sarg man nieder, der Todtengräber kam, und gab der Erde wieder, was Gott aus selber nahm. Da schwieg des Jünglings Klage, und betend ward sein Blick, sah schon am schönern Tage des Wiedersehens Glück. Und wie die Sterne kamen, der Mond heraufgeschifft, da las er in den Sternen der Hoffnung hohe Schrift. kaeblik laul; nüüd nägi tulesid valgustamas musta leinarongi, puhkes kibedalt nutma, sest tema roosinupukest seal kanti. Nüüd lasti sarg hauda, hauakaevaja tuli, ja andis maamullale tagasi selle, mille Jumal oli võtnud. Siis vaikis nooruki kaeblus ja paluv oli ta pilk, ta nägi juba parematel päevadel taaskohtumise õnne. Ja kui tähed ilmusid, kuu laotus üle taeva, siis luges ta nendelt suures kirjas lootus. Auf der Donau Johann Mayrhofer Auf der Wellen Spiegel schwimmt der Kahn, Alte Burgen ragen himmelan, Tannenwälder rauschen geistergleich, Und das Herz im Busen wird uns weich. Denn der Menschen Werk sinken all, Wo ist Turm, wo Pforte, wo der Wall, Wo sie selbst, die Starken, erzgeschirmt, Die in Krieg und Jagden hingestürmt? 1 Doonaul Tlk Karin Andrekson Laintepeeglis ujub lootsik vanad kindlused kõrguvad taevasse, kuusemetsad kohisevad viirastuslikult, ja süda meie rinnus muutub härdaks. Sest inimeste loodu hävineb kõikjal, kus on torn, kus väravad, kus vall, kus on nad ise, vaprad, soomusrüüdes, kes sõjas sõdinud ja jahil küttinud? 12

13 Trauriges Gestrüppe wuchert fort, Während frommer Sage Kraft verdorrt: Und im kleinen Kahne wird uns bang, Wellen drohn wie Zeiten Untergang. Armetu tihnik lokkab edasi ajal, mil vaga legendi jõud hääbub: ja väikeses lootsikus haarab meid hirm, lained nagu ajadki hukku ähvardavad. 1 Schubert lisab Wo? Wo? Der Schiffer Johann Mayerhofer Im Winde, im Sturme befahr ich den Fluß, Die Kleider durchweichet der Regen im Guß; Ich peitsche die Wellen mit mächtigem Schlag, Erhoffend, erhoffend mir heiteren Tag. Die Wellen, sie jagen das ächzende Schiff, Es drohet der Strudel, es drohet das Riff. Gesteine entkollern den felsigen Höh n, Und Tannen erseufzen wie Geistergestöhn. So mußte es kommen, ich hab es gewollt, Ich hasse ein Leben behaglich entrollt; Und schlängen die Wellen den ächzenden Kahn, Ich priese doch immer die eigene Bahn. Drum tose des Wassers ohnmächtiger Zorn, Laevnik Tlk Martti Raide Tuules ja tormis sõidan ma jõel, kuub vihma käes vettinud läbi. Piitsutan laineid raevuka väega, lootes kord saabuvat paremat päeva. Lained, need jahivad ägavat laeva, ohuks on keeris, ohuks on riff. Loodusjõud märatseb kivises rüüs, kuuskede kohin kui vaimude hüüd. Nii pidigi saama, nii tahtsin ma ju, sest vihkasin mugavat kulgu. Las piiravad lained mu ägavat laeva, vaid kõrgeks ma ülistan valitud vaeva. Kõikjal märg mühisev jõuetu viha südames vallandub allikas püha. 13

14 Dem Herzen entquillet ein seliger Born, Die Nerven erfrischend o himmliche Lust, Dem Sturme zu trotzen mit männlicher Brust. Meeli kosutav, taevalik rõõm. Trotsida maru on mehe mõõt! Der Tod und das Mädchen Matthias Claudius Das Mädchen: Vorüber! Ach vorüber! Geh, wilder Knochenmann! Ich bin noch jung, geh Lieber! Und rühre mich nicht an. Der Tod: Gib deine Hand, du schön und zart Gebild! Bin Freund, und komme nicht, zu strafen: Sei gutes Muts! ich bin nicht wild, Sollst sanft in meinen Armen schlafen. Im Abendrot Karl Lappe O wie schön ist deine Welt, Vater, wenn sie golden strahlet! Wenn dein Glanz herniederfällt Und den Staub mit Schimmer malet, Wenn das Rot, das in der Wolke blinkt, In mein stilles Fenster sinkt! Könnt ich klagen, könnt ich zagen? Irre sein an dir und mir? Surm ja tütarlaps Tlk Karin Andrekson Tütarlaps: Mööda! Ah, mööda! Mine, hirmus surm! Ma olen veel noor, mine kallis! Ja ära puutu mind. Surm: Ulata oma käsi, sa ilus ja õrn olevus! Olen sõber, ega tule sind karistama: Ole vapper! Ma ei ole hirmus, Võid rahulikult minu kätel magada. Õhtupunas Tlk Martti Raide Ah, kui kaunis on maailm, isa, kui kõik kuldselt hiilgab! Kui Su sära langeb alla, helgib sädeledes ilm. Pilve rüpest piiluv puna vaikselt laskub aknale. Võiks ma kurta? Võiks ma kahelda? 14

15 Nein, ich will im Busen tragen Deinen Himmel schon allhier. Und dies Herz, eh es zusammenbricht, Trinkt noch Glut und schlürft noch Licht. Erlkönig Johann Wolfgang von Goethe Wer reitet so spät durch Nacht und Wind? Es ist der Vater mit seinem Kind; er hat den Knaben wohl in dem Arm, er faßt ihn sicher, er hält ihn warm. Mein Sohn, was birgst du so bang dein Gesicht? Siehst Vater, du den Erlkönig nicht? Den Erlkönig mit Kron und Schweif? Mein Sohn, es ist ein Nebelstreif. Du liebes Kind, komm, geh mit mir! Gar schöne Spiele spiel ich mit dir; manch bunte Blumen sind an dem Strand, meine Mutter hat manch gülden Gewand. Mein Vater, mein Vater, und hörest du nicht, was Erlenkönig mir leise verspricht? Sei ruhig, bleibe ruhig, mein Kind: In dürren Blättern säuselt der Wind. Willst, feiner Knabe, du mit mir gehn? Meine Töchter sollen dich warten schön; meine Töchter führen den nächtlichen Reihn, Tunda vaenu Sinu ja mu enda peale? Ei, juba siin ja praegu kannan rinnus taevast. Ja mu süda, enne põrmuks saamist, rüüpab kuldset kuma, joobub valgusest. Metsavaim Tlk August Sang Kes tuulisel ööl seal ratsutab veel? Üks isa on see, kes pojaga teel. Mees käte peal kannab haiget last, nii hellalt ja kindlalt peab kinni tast. Miks kartes näo peidad, mu vaene maim? Ah isa, ennäe, seal on metsavaim! Kuldkroon ja lehviv mantel on tal Mu poeg, see udu on puude all! Mu kallis laps, tule minuga! Kauneid mängusid mängin ma sinuga. Jõe ääres täis lilli on heinamaa. Mu emalt sa kuldse kuue saad. Oh isa, oh isa, eks kuule sa, mis metshaldjas sosistab salaja! Oh laps, sind viirastus ahistab. Tuul kulukõrtes seal kahistab. Poiss, mis sa veel ootad ja aru pead? Mu toredad tütred su vastu on head. Ei muret, ei igavust tunne nad, ringmängus sind laulavad unne nad. 15

16 und wiegen und tanzen und singen dich ein. Mein Vater, mein Vater und siehst du nicht dort Erlkönigs Töchter am düstern Ort? Mein Sohn, mein Sohn, ich seh es genau: Es scheinen die alten Weiden so grau. Ich liebe dich, mich reizt deine schöne Gestalt; und bist du nicht willig, so brauch ich Gewalt. Mein Vater, mein Vater, jetzt faßt er mich an! Erlkönig hat mir ein Leids getan! Dem Vater grauset s, er reitet geschwind, er hält in den Armen das ächzende Kind, erreicht den Hof mit Mühe und Not; in seinen Armen das Kind war tot. Näe isa, seal hämaras puude all koos, parv muruneide on tantsuhoos! Näen, näen, mu poeg! On pajud need, mis ridastikku on kahel pool teed. Sa oled nii armas, sind ootan ma siin, ja kui sa ei tule, siis jõuga viin. Nüüd haarab ta minust, oh isake! Ai, metshaldjas haiget teeb minule Isa tõttab, täis hirmu on süda sees. Laps oigab ja kiiresti ratsutab mees. Kui sisse sai koduväravast, ta süles kandis surnud last... Der Wanderer an den Mond Johann Gabriel Seidl [Auf Erden ich, am Himmel du] 1 Wir wandern beide rüstig zu: Ich ernst und trüb, du [hell] 2 und rein, Was mag der Unterschied wohl sein? Ich wandre fremd von Land zu Land, So heimatlos, so unbekannt; Berg auf, Berg ab, Wald ein, Wald aus, Doch bin ich nirgend, ach! zu Haus. Du aber wanderst auf und ab Aus Ostens Wieg in Westens Grab, Rändur kuule Tlk Karin Andrekson Maa peal mina, taevas sina Me rändame mõlemad reipalt, mina tõsiselt ja tusaselt, sina rõõmsalt ja süütult. Mis võiks erinevus küll olla? Mina rändan võõrana ringi, nii koduta, nii tundmatu. Mäest üles, mäest alla, metsasalust metsasallu, Ikka ei ole kusagil, ah, kodus. Sina aga rändad üles alla, päikesetõusust idas 16

17 Wallst Länder ein und Länder aus, Und bist doch, wo du bist, zu Haus. Der Himmel, endlos ausgespannt, Ist dein geliebtes Heimatland; O glücklich, wer, wohin er geht, Doch auf der Heimat Boden steht! 1 Schubert: Ich auf der Erd, am Himmel du 2 Schubert: mild päikeseloojanguni läänes, ühelt maalt teisele. Ja kus sa ka ei viibiks, oled ikkagi kodus. Taevas, piiritult avar, on sinu armastatud kodumaa. Oo, õnnelik on see, kes, ükskõik kuhu läheb, ikka kodupinnal seisab. Des Sängers Habe Franz von Schlechta Schlagt mein ganzes Glück in Splitter, Nehmt mir alle Habe gleich, Lasset mir nur meine Zither, Und ich bleibe froh und reich. Wenn des Grames Wolken ziehen, Haucht sie Trost in meine Brust, Und aus ihrem Golde blühen Alle Blumen meiner Lust. Will die Liebe nicht gewähren, Freundschaft brechen ihre Pflicht, Kann ich beide stolz entbehren, Aber meine Zither nicht. Reißet meines Lebens Sehne, Wird sie mir ein Kissen sein, lullen mich die süßen Töne In den letzten Schlummer ein. In den Grund des Tannenhaines Senkt mich leise dann hinab; Und statt eines Leichensteines Stellt die Zither auf mein Grab, Laulja vara Tlk Karin Andrekson Purustage kogu mu õnn kildudeks, võtke minult kogu mu vara, jätke mulle ainult mu tsitter, ja ma jään rõõmsaks ja rikkaks. Kui tusapilved kogunevad, toob ta lohutust mu südamesse, ja tema kullast õitsevad kõik minu rõõmu lilled. Kui armastust ei pakuta, ja sõprus oma kohustuse murrab, võin mõlemaist neist uhkelt loobuda, aga mitte oma tsitrist. Kui katkeb minu elulõng, saab ta mulle padjaks, siis suigutavad tema armsad helid mind mu viimsele unele. Kuusesalu sügavuses matke mind tasakesi maamulda; ja hauaplaadi asemele asetage tsitter minu kalmule. 17

18 Daß ich, wenn zum stillen Reigen, Aus des Todes dunklem Bann, Mitternachts die Geister steigen, Ihre Saiten rühren kann. 1 1 Schubert kordab: Daß ich, wenn aus des Todes Bann Mitternachts die Geister steigen, Ihre Saiten rühren kann. Et mina, kui vaikseks ringtantsuks surma süngest haardest südaöösel vaimud kogunevad, tema keeli puudutada võiksin. Et mina, kui surma süngest haardest südaöösel vaimud tõusevad, tema keeli puudutada võiksin. Lachen und Weinen Friedrich Rückert Lachen und Weinen zu jeglicher Stunde Ruht bei der Lieb auf so mancherlei Grunde. Morgens lacht ich vor Lust; Und warum ich nun weine Bei des Abendes Scheine, Ist mir selb nicht bewußt. Weinen und Lachen zu jeglicher Stunde Ruht bei der Lieb auf so mancherlei Grunde. Abends weint ich vor Schmerz; Und warum du erwachen Kannst am Morgen mit Lachen, Muß ich dich fragen, o Herz. Naer ja nutt Tlk Karin Andrekson Naer ja nutt ükskõik mis tunnil on tingitud armastuses nii mõnestki põhjusest. Hommikuti naersin ma rõõmust; ja miks praegu nutan õhtuvalguses, ei ole mulle endalegi teada. Nutt ja naer ükskõik mis tunnil on tingitud armastuses nii mõnestki põhjusest. Õhtuti nutsin ma valust; kuid kuidas sina ärgata saad hommikuti naeruga, pean sinult küsima, oo süda. Totengräbers Heimwehe Jakob Nicolaus Craigher de Jachelutta O Menschheit, o Leben! was soll s? o was soll s? Grabe aus, scharre zu! Tag und Nacht keine Ruh! Hauakaevaja koduigatsus Tlk René Soom Oo inimsugu, oo elu! Mis juhtus? Kaeva, mata! Päeval ja ööl pole mingit rahu! 18

19 Das Drängen, das Treiben, wohin? O wohin? Ins Grab, ins Grab, tief hinab! O Schicksal, o traurige Pflicht Ich trag s länger nicht! Wann wirst du mir schlagen, o Stunde der Ruh? O Tod! komm und drücke die Augen mir zu! Im Leben, da ist s ach! so schwül, ach! so schwül! Im Grabe so friedlich, so kühl! Doch ach! wer legt mich hinein? Ich stehe allein, so ganz allein! Von allen verlassen, dem Tod nur verwandt, Verweil ich am Rande, das Kreuz in der Hand, Und starre mit sehnendem Blick hinab Ins tiefe, ins tiefe Grab! O Heimat des Friedens, der Seligen Land, an dich knüpft die Seele ein magisches Band. Du winkst mir von ferne, du ewiges Licht, es schwinden die Sterne, das Auge schon bricht, ich sinke, ich sinke! Ihr Lieben, ich komm! Der Wanderer Friedrich von Schlegel Wie deutlich des Mondes Licht Zu mir spricht, Mich beseelend zu der Reise; Folge treu dem alten Gleise, Wähle keine Heimat nicht. Ihad, teod kuhu? Hauda, hauda sügavale alla! Oo saatus, oo kurb kohus, ma ei talu seda kauem! Kuna s lööd sa mind, oo rahutund? Oo surm! tule ja vajuta kinni mu silmad! Elu see on ju nii lämmatav! Hauas nii rahulik, nii jahe! Kuid ah! Kes viib mind sinna? Ma seisan üksi, täiesti üksi! Kõigi poolt hüljatud, vaid surmale tuttav, viibin ma äärel, kätes rist, ja põrnitsen igatseva pilguga sügavusse, sügavasse hauda! Oo rahupaik, õnnis maa, sa seod hinge maagilisse ahelasse, sa viipad mind kaugelt, sina, igavene valgus! Kaovad tähed, pilk juba kustub! Ma vajun! Mu armsad, ma tulen! Rändur Tlk Karin Andrekson Kui selgelt kuuvalgus mulle kõneleb, mind inspireerib reisile: Järgi ustavalt vana rada, ära vali ükskõik millist kodumaad. 19

20 Ew ge Plage Bringen sonst die schweren Tage; Fort zu andern Sollst du wechseln, sollst du wandern, Leicht entfliehend jeder Klage. Sanfte Ebb und hohe Flut, Tief im Mut, Wandr ich so im Dunkeln weiter, Steige mutig, singe heiter, Und die Welt erscheint mir gut. Alles reine Seh ich mild im Widerscheine, Nichts verworren In des Tages Glut verdorren: Froh umgeben, doch alleine. Vastasel korral lõputuid piinu toovad rasked päevad; Ära, ikka edasi pead sa minema, pead sa rändama, kergelt põgenedes iga kaebuse eest. Pehme mõõn ja kõrge tõus, sügavalt veendunud rändan nii pimeduses edasi, astun vapralt, laulan rõõmsalt ja maailm mulle kaunis näib. Kõike puhast näen ma mahedas peegelduses, ei mingit segadust, päevalõõmas kuivanut: ma rõõmust ümbritsetud, kuid siiski üksi. Sehnsucht Johann Gabriel Seidl Die Scheibe friert, der Wind ist rauh, Der nächt ge Himmel rein und blau. Ich sitz in meinem Kämmerlein Und schau ins reine Blau hinein. Mir fehlt etwas, das fühl ich gut, Mir fehlt mein Lieb, das treue Blut; Und will ich in die Sterne seh n, Muß stets das Aug mir übergeh n. Mein Lieb, wo weilst du nur so fern, Mein schöner Stern, mein Augenstern? Du weißt, dich lieb und brauch ich ja, Die Träne tritt mir wieder nah. Da quält ich mich so manchen Tag, Weil mir kein Lied gelingen mag, Weil s nimmer sich erzwingen läßt Und frei hinsäuselt wie der West. Igatsus Tlk Karin Andrekson Aknaruut jäätub, kõle on tuul, öine taevas selge ja sinine. Ma istun oma kambrikeses ja vaatan kirkasse taevasinasse. Mul puudub midagi, seda tunnen teravalt, mul puudub mu armasam, mu ustav hing; ja vaatan üles tähtedesse, peab pidevalt üks silm mu üle valvama. Mu armsam, kus viibid sa, nii kaugel, mu ilus täht, mu silmatera? Sa tead, sind armastan ja vajan ju, pisar silma tikub jälle. Nii piinlen mõne päeva, sest ükski laul mul õnnestuda ei taha. See kunagi ei sünni sunniviisiliselt, vaid kõrva sosistab kui värske läänetuul. 20

21 Wie mild mich s wieder g rad durchglüht! Sieh nur, das ist ja schon ein Lied! Wenn mich mein Los vom Liebchen warf, Dann fühl ich, daß ich singen darf. Kui armsalt see mind jälle sütitab! Vaata nüüd, see ongi juba laul! Kui saatus mind kallimast eemale paiskas siis tunnen ma, et laulda tohin. An die Musik Franz von Schober Du holde Kunst, in wieviel grauen Stunden, Wo mich des Lebens wilder Kreis umstrickt, Hast du mein Herz zu warmer Lieb entzunden, Hast mich in eine beßre Welt entrückt! Oft hat ein Seufzer, deiner Harf entflossen, Ein süßer, heiliger Akkord von dir Den Himmel beßrer Zeiten mir erschlossen, Du holde Kunst, ich danke dir dafür! Muusikale A. Otto Oh, õilis kunst, küll mitmel kurval tunnil tõid rahu, troosti minu hingele. Mu põues läitsid ülla kunstileegi. Mind kandsid põrmu kütkest ülesse. Üks ainus ohe, magus lauluhelin, üks kandlekaja, sosin südamest, mul avas tihti õnnetaeva uksed. Oh, õilis kunst, sind tänan selle eest. Frühlingsglaube Ludwig Uhland Die linden Lüfte sind erwacht, Sie säuseln und weben Tag und Nacht, Sie schaffen an allen Enden. O frischer Duft, o neuer Klang! Nun, armes Herze, sei nicht bang! Nun muß sich alles, alles wenden. Die Welt wird schöner mit jedem Tag, Man weiß nicht, was noch werden mag, Das Blühen will nicht enden. Kevadeusk Tlk Karin Andrekson Mahedad tuuled on üles ärganud, need kahisevad ja sahisevad päeval ja ööl, need täidavad kogu maa. Oo värsked lõhnad, oo uued helid! Nüüd, vaene süda, ära kartma löö! Nüüd peab kõik, kõik pöörduma. Maailm muutub ilusamaks iga päevaga, ei tea, mis veel juhtuda võib. Õitsemine ei taha lõppeda. 21

22 Es blüht das fernste, tiefste Tal: Nun, armes Herz, vergiß der Qual! Nun muß sich alles, alles wenden. Õites on ka kaugeim, sügavaim org: nüüd, vaene süda, unusta piin! Nüüd peab kõik, kõik pöörduma. Die Forelle Christian Friedrich Daniel Schubart In einem Bächlein helle, Da schoß in froher Eil Die launische Forelle Vorüber wie ein Pfeil. Ich stand an dem Gestade Und sah in süßer Ruh Des muntern Fischleins Bade Im klaren Bächlein zu. Ein Fischer mit der Rute Wohl an dem Ufer stand, Und sah s mit kaltem Blute, Wie sich das Fischlein wand. So lang dem Wasser Helle, So dacht ich, nicht gebricht, So fängt er die Forelle Mit seiner Angel nicht. Doch endlich ward dem Diebe Die Zeit zu lang. Er macht Das Bächlein tückisch trübe, Und eh ich es gedacht, So zuckte seine Rute, Das Fischlein zappelt dran, Und ich mit regem Blute Sah die Betrogene an. Forell Tlk Karin Andrekson All ojakeses selges kord rõõmsalt kiire vool, forell nii lõbus, kerge must möödus nagu nool. Ma seisin ülal kaldal nii vaikselt vaadates, kuis lustiline kala seal mängles selges vees. Kuid kaldal kalur hoidis suurt õngeritva käes ja ahnel pilgul püüdis ta kala kõigest väest. Las helgib ojavesi! nii mõtlesin, Oh, mees! Ei püüa küll forelli sa iial selges vees. Kuid lõpuks igavaks läks kalamehel aeg. Ta segi oja lõi, Ja veel, kui aru sain: sääl õng tal hüppe tegi: ja kala kätte sai, oi, kuis kees sees mul veri, kui veest ta välja tõi. 22

23 Nacht und Träume Matthäus von Collin Heil ge Nacht, du sinkest nieder; Nieder wallen auch die Träume Wie dein Mondlicht durch die Räume, Durch der Menschen stille Brust. Die belauschen sie mit Lust; Rufen, wenn der Tag erwacht: Kehre wieder, heil ge Nacht. Öö ja unelmad Tlk Karin Andrekson Õnnis öö, sa laskud maha; alla voogavad ka unelmad. Nii nagu sinu kuuvalgus läbi toa, läbivad nad inimeste rahuliku südame. Seda kuulavad nad rõõmuga; Hüüavad, kui päev ärkab: Tule jälle, õnnis öö. Im Walde Friedrich von Schlegel Windes Rauschen, Gottes Flügel, Tief in kühler Waldesnacht! Wie der Held in Rosses Bügel, Schwingt sich des Gedankens Macht. Wie die alten Tannen sausen, Hört man Geisteswogen brausen. Herrlich ist der Flamme Leuchten In des Morgenglanzes [Rot] 1, Oder die das Feld beleuchten, Blitze, schwanger oft von Tod. Rasch die Flamme zuckt und lodert, Wie zu Gott hinaufgefodert. Ewig s Rauschen sanfter Quellen Zaubert Blumen aus dem Schmerz, Trauer doch in linden [Wellen] 2 Schlägt uns lockend an das Herz; Fernab hin der Geist gezogen, Die uns locken, durch die Wogen. Drang des Lebens aus der Hülle, Kampf der starken Triebe wild Wird zur schönsten Liebesfülle. Durch des Geistes Hauch gestillt Metsas Tlk Karin Andrekson Tuule kohin, Jumala tiivad sügaval kõledas metsaöös! Nagu kangelane hobuse sadulas lendab mõtte võim. Nagu vanad kuused kohisevad, kuuleb vaimulaineid voogamas. Kaunid on valguse leegid punases hommikusäras, või välgud, mis põldu valgustavad, sageli surmast tiined. Kiirelt sähvatab leek ja loidab, nagu tõuseks Jumala poole. Tasaste allikate igavene sosin võlub lilled valu seest. Kurbus pehmete voogudena taob meile kutsuvalt südamele; kaugel taamal vaimud, meid ahvatledes läbi lainte meelitavad. Elu tung vabaneda oma kestast, metsik võitlus tugeva ihaga saab ilusaimaks armastuse külluseks. Looja õrna puudutusega vaigistatud 23

24 Schöpferischer Lüfte wehen Fühlt man durch die Seele gehen. Windes Rauschen, Gottes Flügel, Tief in [dunkler] 3 Waldesnacht! Freigegeben alle Zügel, Schwingt sich des Gedankens Macht, Hört in Lüften ohne Grausen Den Gesang der Geister brausen. loovad tuuled hõljuvad, mis hinge läbivad. Tuule kohin, Jumala tiivad sügaval pimedas metsaöös! Vabana kõigist köidikuist hõljub mõtte võim. Tuultes, mis ei hirmuta enam kuuldub vaimude laulu mürisemas. 1 Mõned lauljad (nt Dietrich Fischer-Dieskau) kasutavad Tau 2 : Tönen 3 : kühler 24

25 Ferenc Liszt on öelnud kord Franz Schuberti kohta, et kõik, mida ta puudutas, muutus lauluks, ning Ludwig van Beethoven leidis, et Schuberti lauludes elab jumalik säde. Tõepoolest, laulužanr, mida seni oli peetud võrdlemisi ebaoluliseks, saavutas Schuberti loomingus enneolematu kunstilise taseme. Tema lühikese eluaja jooksul loodud laulude hulk üle 600 on hämmastav. Schuberti esimene laul pärineb ajast, mil helilooja oli 15-aastane, ning oma viimase laulu kirjutas ta vaid mõned nädalad enne surma. Laulu loomiseks vajas Schuberti kujutlusvõime vaid ühte löövat kujundit, mis andis talle meloodiaidee, millele laul ehitada. Ta lõi mõtisklusi sügavate filosoofiliste probleemide üle ning käsitles muusikas armastuse, looduse ja kogu kujuteldava tunneteskaala teemasid. Helilooja sihtgrupiks olid lähedasemad sõbrad ning tema laule kanti ette nn šubertiaadidel, õhtustel koosviibimistel, kus ta saatis oma sõpru klaveril või laulis mõnikord ka ise. Laulutekste valides kasutas Schubert nii kuulsate poeetide (Schiller, Goethe, Heine, Rückert), oma sõprade (Mayrhofer, Schober, Bauernfeld, Ottenwalt, Spaun) kui ka vähetuntud autorite (Hölty, Stolberg) luulet. Schuberti loomingus kujunesid välja soololaulule iseloomulikud muusikalise materjali arendusprintsiibid ning ta pani suurt rõhku klaverisaatele. Tema juures on nii laulja hääle erinevad registrid, muusika harmoonilised ja rütmilised kontrastid kui ka klaverisaade allutatud erinevate nüansside ja elamuslikkuse kujutamisele. Evelin Kõrvits 25

26 Pirjo Püvi omandas aastal bakalaureuse kraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ooperilaulu erialal ning lõpetas aastal samas magistrantuuri dotsent Nadja Kuremi lauluklassis. Lisaks on Pirjo Püvi omandanud kõrghariduse Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse erialal. Pirjo Püvi repertuaar ulatub vanamuusikast nüüdisheliloojate loominguni. Ta on andnud kontserte nii Eestis kui ka välismaal ning osalenud solistina paljude suurvormide ettekannetel, nt Haydni Loomine, Schuberti missa G-duur, Mendelssohn-Bartholdy psalm 42 Wie der Hirsch Schreit, Charpentier Te Deum, Pergolesi Stabat mater ja Laudate pueri Dominum, Saint- Saëns i Jõuluoratoorium, Mozarti Exsultate, jubilate, Regina coeli ja Vesperae solennes de confessore, Bachi Jõuluoratoorium ja Johannese passioon, Händeli Gloria in excelsis Deo, Vivaldi Gloria ja Magnificat jt. Ta on teinud koostööd dirigentidega nagu Nikolai Aleksejev, Daniel Reuss, Normunds Vaicis, Ari Angervo, Anu Tali, Toomas Siitan, Lauri Sirp, Risto Joost, Jüri Alperten, Erki Pehk, Mihkel Kütson, Paul Mägi jt. Pirjo Püvi ooperi- ja operetirollide hulka kuuluvad Madeleine (Abrahami Savoy ball, RO Estonia), Mõisapreili (Aintsi Rehepapp, teater Vanemuine), Sophie (Massenet Werther, teater Vanemuine), Anastasia von Eggenberg (Kálmáni Silva, RO Estonia), Oscar (Verdi Maskiball, RO Estonia), Titania/1. sopran (Purcelli Haldjakuninganna, teater Vanemuine), Susanna (Mozarti Figaro pulm, teater Vanemuine), Cupido (Offenbachi Orpheus põrgus, teater Vanemuine), Damon (Händeli Acis ja Galatea, teater Vanemuine), Papagena (Mozarti Võluflööt, EMTA), La Charmeuse (Massenet Thaïs, Pärnu rahvusvaheline ooperimuusika festival PromFest) jt. Samuti tegutseb Pirjo Püvi aktiivselt kammermuusikuna aastal määrati Pirjo Püvi Eesti Teatriliidu poolt Kristallkingakese auhinna laureaadiks ning sama aasta suvel jõudis ta Klaudia Taevi nimelisel noorte ooperilauljate konkursil finaali ja pälvis eriauhinna parima Franz Schuberti Ave Maria esituse eest. Aastal 2011 oli Pirjo Püvi ka Eesti 26

27 Richard Wagneri Ühingu stipendiaat. Alates hooajast 2010/2011 on Pirjo Püvi Vanemuise teatri koosseisuline solist. Helen Lokuta lõpetas aastal Eesti Muusikaakadeemia laulu erialal Pille Lille ja prof Tamara Novitšenko juhendamisel ning on õppinud ka Karlsruhe Muusikakõrgkoolis (2000) ja Karlsruhe Ooperikõrgkoolis (2001) prof Maria Venuti juures. Ta omandas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ka magistrikraadi, juhendajaks prof Jaakko Ryhänen. Helen Lokuta oli Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja on koosseisuline solist alates aastast Tema rollide hulka kuuluvad Carmen (Bizet Carmen ), Angelina (Rossini Tuhkatriinu ), Kleopatra (Händeli Julius Caesar ), Musetta (Puccini Boheem ), Erna/Ophelia (Tõnu Kõrvitsa Liblikas ), Siébel (Gounod Faust ), Polina (Tšaikovski Padaemand ), Anna (Tubina Barbara von Tiesenhusen ), Josephine ja Õpetaja (Kaumanni Mina Napoleon! ), Emilia (Verdi Otello ), Esimene diplomaat (Tüüri Wallenberg ), Maddalena (Verdi Rigoletto ), Brangäne (Wagneri Tristan ja Isolde ), Annio (Mozart Tituse halastus ), Despina (Mozarti Così fan tutte ), Clarice (Prokofjevi Armastus kolme apelsini vastu ) jpt. Aastal 2007 debüteeris Helen Lokuta Läti Rahvusooperis Polina rolliga Tšaikovski Padaemandas. Ühtekokku kuulub tema repertuaari üle 40 ooperi ja opereti pearolli ning üle 20 oratooriumi nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Samuti on ta andnud kammermuusika soolokontserte nii eesti, saksa kui ka hispaania heliloojate loomingust. Helen Lokuta on teinud koostööd paljude maade sümfooniaorkestrite ja dirigentidega. Ta on osalenud Nargen Opera projektides ja esinenud soololauljana ka väljaspool Eestit. Viimane edukas ringreis oli sellel aastal Iisraelis Jeruusalemma Sümfooniaorkestriga aastal pälvis Helen Lokuta Pille Lille Muusikute Fondi patrooni Lord Carlisle i nimelise preemia Noor muusik aastal omistati talle Eesti Teatriliidu aastaauhind nimirolli eest Rossini Tuhkatriinus ning Õpetaja ja 27

28 Ingli rolli eest Tõnu Kõrvitsa ooperites Tuleaed ja Mu luiged, mu mõtted ning Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia kaalukate lavarollide loomise eest aastal võitis Lokuta SEB publikupreemia. René Soom on õppinud klassikalist laulmist aastail Georg Otsa nim Tallinna muusikakoolis (õp Henn Eeriku klassis), Eesti Muusikaakadeemias (prof Virgilijus Noreika ja prof Jaakko Ryhäneni juhendamisel) ja samas ka magistriõppes (prof Jaakko Ryhäneni klassis). Ta on täiendanud end Hartmut Hölli, Rudolf Piernay ja Gerhard Kahry meistrikursustel. Alates aastast on René Soom töötanud Rahvusooper Estonias, solistina aastast. Tema rollide hulgas on Estonias olnud Jevgeni Onegin (Tšaikovski Jevgeni Onegin ), Don Quijote (Leigh Mees La Manchast ), Belcore (Donizetti Armujook ), Silvio (Leoncavallo Pajatsid ), Schaunard (Puccini Boheem ), Wolfram (Wagneri Tannhäuser ), Dandini (Rossini Tuhkatriinu ), Achillas (Händeli Julius Caesar ), Juss (Raadiku Vargamäe tõde ja õigus ), Aristide de Faublas (Ábrahámi Savoy ball ), Edwin ja Boni (Kálmáni Silva ), Ben (Menotti Telefon ), Morales (Bizet Carmen ), John Canty (Pajusaare Prints ja kerjus ), Kirikuteener (Puccini Tosca ), Kapten Castel-Jaloux (Tambergi Cyrano de Bergerac ), Kindral Junot ja Taat (Kaumanni Mina Napoleon! ), Parkal (Tubina Barbara von Tisenhusen ), Ottokar (Weberi Nõidkütt ), Parun Douphal (Verdi La traviata ), Teine külaline ja Ameerika kindral (Tüüri Wallenberg ), Marullo (Verdi Rigoletto ), Henry Higgins (Loewe Minu veetlev leedi ), Chucho Santelmo (Vihmandi Armastuse valem ), Leuthold (Rossini Wilhelm Tell ) jpt. Ta on laulnud ka Paolo Albiani partiid Verdi Simon Boccanegra kontsertesitusel ja teinud draamarolle, nt Nimetu Tammsaare Juuditis ; Papageno EMTA ooperistuudio lavastustes (Mozarti Võluflööt ) ja Isa (Humperdincki Hans ja Grete ). René Soom on pälvinud Marje ja Kuldar Singi nimelise noore laulja preemia (2006), Harjumaa teatripreemia (2009) ja Georg Otsa nimelise preemia 28

29 (2012). Ta on tegutsenud aktiivselt ka väljaspool koduteatrit, esinenud külalisena Vanemuise teatris, teinud koostööd Pärnu Linnaorkestri ja Ooper- Kvartetiga ning osalenud KaivConsorti projektlavastustes (Orffi Kuu ja Bizet Carmen ); aastast osaleb ta sõnateatri Varius tegemistes ning on koos trupiga andnud etendusi Rootsis, USAs ja Kanadas. Ta on edukalt esinenud ka kammerlauljana. Priit Volmer lõpetas aastal Henn Pai lauluklassi Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. Aastatel õppis ta Eesti Muusikaakadeemias professorite Virgilijus Noreika, Matti Pelo ja Jaakko Ryhäneni juhendamisel. Aastast 2004 on ta samas prof Jaakko Ryhäneni juures magistriõppes. Aastail laulis ta Vanemuise teatri ooperikooris ja Rahvusooper Estonia ooperikooris, aastast 2004 on ta Rahvusooper Estonia solist. Hooajast 2013/2014 on Priit Volmer Saksamaal Bonni ooperiteatri solist. Tema repertuaari kuuluvad rollid nagu don Alfonso (Mozarti Così fan tutte ), Kuningas Marke (Wagneri Tristan ja Isolde ), Biterolf (Wagneri Tannhäuser ) ja Titurel (Wagneri Parsifal ), Eichmann (Tüüri Wallenberg ), Alidoro (Rossini Tuhkatriinu ), Leporello (Mozarti Don Giovanni ), Kuningas (Prokofjevi Armastus kolme apelsini vastu ), Colline (Puccini Boheem ), Sparafucile, Ceprano (Verdi Rigoletto ), Cesare Angelotti, Sciarrone (Puccini Tosca ), Jutustaja (Mozarti Võluflööt ), Horn (Verdi Maskiball ), Zuniga (Bizet Carmen ), Preester (Eespere Gurmaanid ), Hulkur (Orffi Tark naine ), Vürst Gremin (Tšaikovski Jevgeni Onegin ), Mitjuhha (Mussorgski Boriss Godunov ), Bartholomeus (Tubina Barbara von Tisenhusen ), Marssal Ney (Kaumanni Mina Napoleon! ), Bob (Menotti Vanatüdruk ja varas ), Koer (Steineri Kosjas ), Filiberto (Rossini Sinjoor Bruschino ), Munk (Verdi Don Carlo ), Markii d Obigny, Doktor Grenvil (Verdi La traviata ), Montano (Verdi Othello ), Markus, Must-Mats ja Tom (Britteni Väike korstnapühkija ). 29

30 Ta on laulnud rolle ka ooperite kontsertettekannetel: Abimélech (Saint- Saëns i Simson ja Delila, Publio (Mozarti Tiituse halastus ), Sarvik (Kangro/Hermann Uku ja Vanemuine ), Soldat Schnalsist (Catalani La Wally ), Gesler (Rossini Wilhelm Tell ), Callistene (Donizetti Poliuto ), Capellio (Bellini I Capuleti e i Montecchi ) ning operettides ja muusikalides: Don Quijote (Leigh Mees La Manchast ), Vargamäe Andres (Kerge/Raadiku Vargamäe tõde ja õigus ), Kolonel Pickering (Loewe Minu veetlev leedi ) jpm. Rollid Bonni teatris: Kirikuteener (Puccini Tosca ), Kuningas (Verdi Aida ), Kõneleja ja Sarastro (Mozarti Võluflööt ), Palemon (Massenet Thaïs ), Rocco (Beethoveni Fidelio ). Priit Volmer on laulnud bassipartiid ka vokaalsümfooniliste teoste ettekannetel, nagu J. S. Bachi Jõuluoratoorium, Magnificat ning Johannese ja Matteuse passioonid, Schuberti missa G-duur, Charpentier Te Deum, Beethoveni missa C-duur, Mozarti missa c-moll; Verdi, Dvořáki ja Fauré reekviemid, Puccini Missa di Gloria ning Preestri ja Surmapiina ingli partiid Elgari oratooriumis Gerontiuse unenägu. Ta on osalenud solistina Haapsalu vanamuusikafestivalil ning mänginud Ivo Schenkenbergi osa Hardi Volmeri multimeediaetenduses Tallinn pole enam kaugel. Ta on teinud koostööd Nargen Operaga: Buonafede (Haydni Elu kuu peal ), don Fernando (Beethoveni Fidelio ) ja KaivConsortiga Vandersell (Orffi Kuu ). Koostöös Tallinna Filharmooniaga laulis ta Uberto rolli Pergolesi ooperis Teenijanna-käskijanna. Priit Volmer võitis aastal I preemia Mart Saare laulude parima interpretatsiooni eest Eesti Muusikaakadeemia laulukonkursil aastal pälvis ta Harjumaa teatripreemia Leporello rolli eest Mozarti Don Giovannis ning aastal Marje ja Kuldar Singi nimelise preemia Noor Laulja ja Rahvusooper Estonia kolleegipreemia aastal sai ta SEB publikuauhinna. Priit Volmer on osalenud Maria Acda (2004), Rudolf Piernay ( ) ja David Jonesi (2009, Kungälv) meistrikursustel. Ta on osalenud ka Teater Variuse lavastustes: Benno Hansen (Sarapuu His Master s Voice ) ja Nils Ferlin (Sarapuu Üksi ja vaba ). 30

31 Martti Raide alustas klaveriõpinguid aastal Tallinna Muusikakeskkoolis, kus tema õpetaja oli Ell Saviauk. Tšehhis Ústí-nad-Labemis toimunud noorte pianistide konkursil pälvis Martti Raide esikoha aastal. Aastail õppis ta Tallinna konservatooriumis prof Bruno Luki klaveriklassis. Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris jätkas Raide saateklassi erialal (juhendajaks Vilma Mallene) ja kaitses aastal muusikamagistri kraadi tööga klaveripartii faktuurist Robert Schumanni vokaalkammerloomingus. Samal aastal viibis ta Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendiaadina Bayreuthis. Hooajal 2008/2009 täiendas ta ennast Berliinis (Hochschule für Musik Hanns Eisler) prof Wolfram Riegeri juhendamisel, osales 2009 prof Irwin Cage i meistrikursusel aastal kaitses Martti Raide EMTAs doktorikraadi uurimusega esitusstiilist eesti lauluklassika interpretatsioonis. Martti Raide on saanud mitmeid parima kontsertmeistri preemiaid, sealhulgas Tiit Kuusiku nimelisel lauljate võistlusel Tallinnas aastal ja Aleksandr Dombrovski nimelisel keelpillimängijate võistlustel Riias ja aastal. Praegu töötab Martti Raide pedagoogina EMTA kammermuusika osakonnas ning Tallinna Muusikakeskkoolis, kus ta on klaveriosakonna juhataja. Martti Raide on Eesti Klaveriõpetajate Ühingu juhatuse liige, alates aastast on ta korraldanud Üle-eestilisi Klaveriõpetajate Päevi, olnud paljude komisjonide ja žüriide liige ning andnud meistrikursusi mitmel pool Eestis. Aastast 1998 on ta Eesti Richard Wagneri Ühingu esimees, aastast 2012 Rahvusvahelise Artur Kapp i Ühingu juhatuse liige. Pärast kõrgkooli lõpetamist on Martti Raide aktiivselt tegutsenud kammermuusikuna, peamisteks lavapartneriteks lauljad Villu Valdmaa (aastatel ) ja Mati Turi (alates 2007). Samuti on ta koostööd teinud lauljate Helen Lokuta, Kädy Plaasi, René Soomi, Jaakko Kortekangase ja flötist Monika Mattieseniga. Tema repertuaar hõlmab teoseid klassikast (rõhuasetusega 19. sajandi Lied i-oopustel) tänapäevani. Martti Raide 31

32 osalusel on esiettekandel kõlanud üle 30 eesti helilooja uudisteose, autoriteks Mägi, Sumera, Kangro, Kõrvits, Tally, Siimer, Remme, Lattikas, Tulev, Lill jt aasta aprillis ilmus tal koostöös Villu Valdmaaga CD-plaat 20. sajandi eesti vokaalkammermuusika. Ta on andnud kontserte peale Eesti ka Põhjamaades, USAs, Kanadas, Venemaal ja Saksamaal. Lisaks osalusele erinevates ansamblites esineb ta regulaarselt solistina. Martti Raide on kirjutanud mitmeid muusikaartikleid, peamiselt ajakirjale Muusika ja ajalehele Sirp. Kontserdi produtsent Tuuli Metsoja Kontserdisarja "Ilus möldrineiu" järgmine kontsert: K 3. detsember kell 19 Tartu ülikooli aula T 9. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal Helen Lepalaan (metsosopran) Martti Raide (klaver) Schubert, R. Strauss, Berlioz