EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED

Größe: px
Ab Seite anzeigen:

Download "EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED"

Transkript

1 5 [10] 2015 EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED PROCEEDINGS OF THE ART MUSEUM OF ESTONIA SCHRIFTEN DES ESTNISCHEN KUNSTMUSEUMS Kunstnik ja Kleio. Ajalugu ja kunst 19. sajandil The Artist and Clio. History and Art in the 19th Century Der Künstler und Klio. Geschichte und Kunst im 19. Jahrhundert T A L L I N N

2 Esikaanel: Rudolf von zur Mühlen. Tartu linn ja stifti rüütelkond uuendavad liidulepingut aastal Detail. Eesti Rahva Muuseum On the cover: Rudolf von zur Mühlen. Treaty Between the City and the Vassals of the Bishop in Tartu Detail. Estonian National Museum Ajakirjas avaldatud artiklid on eelretsenseeritud. All articles published in the journal are peer-reviewed. Toimetuskolleegium / Editorial Board: Kristiāna Ābele, PhD (Läti Kunstiakadeemia / Art Academy of Latvia) Natalja Bartels, PhD (Venemaa Kunstide Akadeemia / Russian Academy of Arts) Éva Forgács, PhD (Art Center College of Design, Pasadena, USA) Roman Grigorjev, PhD (Riiklik Ermitaaž / State Hermitage Museum) Sirje Helme, PhD (Eesti Kunstimuuseum / Art Museum of Estonia) Kadi Polli (Tartu Ülikool / University of Tartu) Elina Räsanen, PhD (Helsingi Ülikool / University of Helsinki) Peatoimetaja / Editor-in-chief: Merike Kurisoo Koostaja / Editor: Tiina-Mall Kreem Keeletoimetaja / Language editor (Estonian text): Ester Kangur Tõlkijad / Translators: Kadi-Riin Haasma (inglise-eesti, saksa-eesti / English-Estonian, German-Estonian) Matthias Jost (eesti-saksa / Estonian-German) Tiina Randviir (eesti-inglise / Estonian-English) Madli Valk (inglise-eesti / English-Estonian) Saksakeelse teksti toimetaja / Language editor (German text): Matthias Jost Ingliskeelse teksti toimetaja / Language editor (English text): Richard Adang Kujundus / Graphic design: Tuuli Aule (küljendus/layout), Mari Kaljuste (makett/design) Trükk / Printed by: Tallinna Raamatutrükikoda Eesti Kunstimuuseum / Art Museum of Estonia Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn, Eesti/Estonia Täname / Acknowledgements: Väljaandja Eesti Kunstimuuseum Kadrioru kunstimuuseum 2015 Published by the Art Museum of Estonia Kadriorg Art Museum 2015 Tekstide autorid / Authors of texts ISSN ISBN

3 Sisukord / Contents / Inhalt FOOKUSES / IN FOCUS / IM FOKUS Tiina-Mall Kreem 19. sajandi ajaloopildid. Uurimisseis ja -perspektiiv Eestis 7 Die Historienbilder im 19. Jahrhundert. Forschungsstand und Forschungsperspektiven in Estland 24 ARTIKLID / ARTICLES / ARTIKEL Hubertus Kohle Adolph Menzel ja 19. sajandi ajaloomaal 57 Adolph Menzel and 19th Century History Painting 67 Udo Arnold Saksa ordu 19. sajandi maalikunstis 83 Das Bild des Deutschen Ordens in der Malerei des 19. Jahrhunderts 99 Anne Untera Pühendumus. Friedrich Ludwig von Maydelli elu ja loomingu sisulisest teljest 125 Hingabe. Über Dreh- und Angelpunkte in Leben und Werk Friedrich Ludwig von Maydells 142 Anu Allikvee Friedrich Ludwig von Maydell ja ajaloopildi traditsioon. Eeskujud ja tsitaadid 169 Friedrich Ludwig von Maydell und die Tradition der Historienbilder. Vorbilder und Zitate 184 Linda Kaljundi Balti ajalugu, kolonialism ja kultuurimälu. Friedrich Ludwig von Maydelli ajaloopildid 213 The Workings of Cultural Memory and Colonialism. Friedrich Ludwig von Maydell s Baltic History in Images 233 Inna Põltsam-Jürjo Friedrich Ludwig von Maydell ja kostüümiajalugu 268 Friedrich Ludwig von Maydell und die Kostümgeschichte 281

4 Poul Grinder-Hansen Taevast langenud lipp. Eesti ajaloo stseen taani ajaloomaalis 307 The Flag That Fell from the Sky. An Estonian Scene in Danish History Painting 320 Ulrike Plath Bremeni börsihoone maal kui allegooria. Plaanvankrid, konkistadoorid ja saksa Benjamin 343 Das Bremer Börsenbild als Allegorie. Planwagen, Konquistadores und der deutsche Benjamin 359 Juhan Kreem 19. sajandi pilk reformatsioonile. Rudolf von zur Mühleni maal Tartu linn ja stifti rüütelkond uuendavad liidulepingut aastal 381 Ein Blick aus dem 19. Jahrhundert auf die Reformation. Rudolf von zur Mühlens Gemälde Die Stadt Dorpat und die Stiftsritterschaft erneuern das Schutz- und Trutzbündnis im Jahre Kristina Jõekalda Balti pärand ja maalilised varemed. Kujutav kunst kui vahend kohalikkuse leiutamiseks 412 Baltic Heritage and Picturesque Ruins. Visual Art as a Means of Inventing the Local 437 Rūta Kaminska Kunstiajaloolase pilguheit albumile Terra Mariana An Art Historian s Look at the Album Terra Mariana RAPORTID / RAPORTS / BERICHTE Kristina Aas, Hilkka Hiiop Kuidas maikrahv uued rõivad sai. Leopold von Pezoldi Maikrahvi sissesõit Tallinna ja Theodor Albert Sprengeli Reformatsiooni algus Tallinnas avalik konserveerimine 509 How the May King Got His New Clothes. Public Conservation of Leopold von Pezold s The May King Entering Tallinn and Theodor Albert Sprengel s The Beginning of the Reformation in Tallinn 514 Tiina-Mall Kreem, Liis Reier Ajalooõpetus ja -pildid. Veebipõhine audiovisuaalne õppematerjal üldharidus- ja kõrgkoolidele 529 History Teaching and Art. Web-Based Audiovisual Study Materials for General and Higher Education Schools 532 Autorid / Authors 535

5 Bremeni börsihoone maal kui allegooria. Plaanvankrid, konkistadoorid ja saksa Benjamin ULRIKE PLATH Kunstnik tohib oma kompositsioonidega samamoodi ümber käia nagu Shakespeare oma näidenditega, koondades ühte suurde teosesse ja suurema mõju avaldamiseks ühte silmapilku kokku nii mõndagi, mis ajaloos rangelt võttes üksteisest kaugele jääb. (Kohl, 1870, lk 37) Ajaloomaalid on möödunud aegade mõistmise võti. Enesekindlamalt ja mänglevamaltki kui toonased kirjandustekstid ühendavad nad endas selle, mis kokku ei sobi, illustreerides niiviisi ajaloo pseudoajaloolisi süvahoovusi. Nendes kerkivad esile soovid, fantaasiad, analoogiad ja julged tõlgendused, mille poole nüüdse aja ajalooteadus üha enam ka pöördub. 1 Koloniaalkunsti tähendust ei sea klassikaliste koloniaalmaade puhul keegi kahtluse alla, 2 saksa keeleruumi ja selle kujuteldava idakoloonia puhul on uurimine aga alles lapsekingades. 3 Tingimata on saksa ajaloomaali koloniaalsete mõõtmete põhjalikumaks hindamiseks tarvis edasiviivaid võrdlevaid analüüse 4 nimelt selleks annab oma panuse ka siinne artikkel aasta pakkus mitmeid võimalusi Peter Jansseni ( ) maali Läänemere koloniseerimine Hansa poolt (ill 1) uustõlgendusteks, kätkedes endas kaht ümmargust tähtpäeva: 12. detsembril võis tähistada kunstniku 170. sünniaastapäeva, kuigi tema nimi on tänapäevaks suuresti unustuse hõlma vajunud. 5. novembril oleks võinud 1 Vrd: Bilder machen Geschichte. Toim U. Fleckner (Studien aus dem Warburg-Haus 13): De Gruyter, 2014; Geschichtsschreibung in Bildern. Carl Heinrich Hermanns Geschichte des deutschen Volkes in fünfzehn Bildern. Toim R. Oelwein. München: Deutscher Kunstverlag, E. L. Roark, Artists of Colonial America, Westport: Greenwood Press, 2003; B. F. Tobin, Picturing Imperial Power: Colonial Subjects in Eighteenth-Century British Painting. Durham: Duke University Press, Debating German Heritage: Art History and Nationalism during the Long Nineteenth Century. Toim K. Jõekalda, K. Kodres. Kunstiteaduslikke Uurimusi 23/3 4, Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost. Koost L. Kaljundi, T-M. Kreem Tallinn: Eesti Kunstimuuseum Kadrioru kunstimuuseum, 2013.

6 344 ULRIKE PLATH tähistada aastal avatud Bremeni uue börsihoone 150. sünnipäeva, kui see ei oleks 20. detsembril aastal 122. õhurünnaku käigus maha põlenud ega lõpuks 1955 maha lammutatud. Tuleroaks langes ka hoone tähtsaim maal, mille Janssen oli maalinud aastal suure peosaali jaoks ja mis väljendas monumentaalselt Bremeni tähendust saksa ajaloo kontekstis. Börsihoone maalist on säilinud mõne üksiku foto ja ühe aastast pärit pliiatsijoonistuse (ill 2) kõrval ennekõike pildi motiivide põhjalikud kirjeldused, avalikud ja eraallikad nende üle peetud arutelust ning kirjanduslikud ja kunstililised eeskujud, mille uustõlgendus ongi siinse uurimuse aluseks. Bremeni börsihoone maal ei jutusta seega mitte ainult ühest ajaloo, kirjanduslike eeskujude ja poliitiliste sündmuste märkimisväärsest kunstilisest interpretatsioonist, vaid ka selle unustamisest, hävitamisest ja tõlgenduse muutumisest viimase 150 aasta jooksul. Sellisena kujutab maal endast musternäidet kolonialismi kui nähtusega suhestumisest sakslaste Ida-Euroopa ajaloos, selle tõrjumisest, unustamisest ja taasavastamisest, 5 andes põhjust taas arutleda Baltimaade koha üle saksa ja globaalajaloos. Just seesama teema, Baltikumi tunnustamine Bremeni linna ja Saksa riigi ajaloo loomuliku osana ning arutelu tema positsiooni üle maailma ajaloo kontekstis, kutsusidki Bremeni kandis esile hämmastava lahingu Riia pärast, millest allpool juttu tuleb. 6 Alustuseks teeme aga tutvust kunstnikuga. Ajaloomaalijat Peter Janssenit võrreldi tema kuulsuse tipul, 19. sajandi teises pooles, Michelangelo ( ) ja Giovanni Battista Tiepologa ( ) ning ta kuulus saksa maalikunsti suurkujude hulka. 7 Tema suures formaadis ajaloolised seinamaalid kaunistavad Marburgi ülikooli aulat ja Düsseldorfi raekoda ning sealset Kunstide Akadeemiat, mille direktor oli Janssen alates aastast sajandi alguse kunstiajaloo silmis oli ta igav ning ajast ja arust, kui teda üldse mainiti kõrge kukkumine, mis annab tunnistust monumentaalse ajaloomaali žanri järsust lõpust avaldas kunstiajaloolane Dietrich Bieber mahuka kaheköitelise väitekirja Peter Janssen ajaloomaalijana, kus ta võttis ligi 1000 leheküljel (sh pildid) ette tema loomingu üksikasjaliku inventuuri. 9 Hoolimata sellisest austusavaldusest, konstateeris aastal ajakirjanik Anna Klapheck: Heal juhul teatakse ajaloomaalija ja akadeemia direktori Peter Jansseni ( ) nime veel tema kodulinnas Düsseldorfis. [...] Üldiselt on kunstiajalugu temast mööda vaadanud, uuemates käsitlustes teda isegi ei mainita. Kokkuvõtlikult väidab ta: Ei ole kuigi tõenäoline, et Jansseni ülev-patriootlikku maalikunsti hakataks taas hindama. Ent kui mingi kunstiteose 5 I-K. Patrut, Conceptualizing German Colonialism within Europe. (Post-)Colonialism across Europe. Transcultural Memory and National History. Toim D. Göttsche, A. Dunker (Postkoloniale Studien in der Germanistik 7). Bielefeld: Aisthesis, 2014, lk H. G. Steimer. Hermann Allmers, Johann Georg Kohl und der Streit um das Bremer Börsenbild. Bremisches Jahrbuch 88, 2009, lk , siin lk 165, (vaadatud ). 8 A. Klapheck Texte, Das Wandbild als Predigt Der Düsseldorfer Historienmaler Peter Janssen. Rheinische Post. Geist und Leben, 18. Oktober 1980, vrd ka: frauenarchiv/klapheck/janssen.html (vaadatud ). 9 D. Bieber, Peter Janssen als Historienmaler. 1. ja 2. osa, Bonn: Hablet, 1979.

7 ULRIKE PLATH 345 ümber liigub lõbusaid lookesi, on seegi üks tagasihoidlik kuulsuse vorm. 10 Siinkohal on ta peaaegu samal arvamusel Bieberiga, kelle hinnangul olevat börsihoone maal kunstiliselt kõigest üks epigoonlik teos [...], kuid selle väärtus kasvab ajaloo mõõdupuudega mõõtes. 11 Seda, kui oluline võib siiski olla arvatavate lookeste ja nende ajaloolise tausta dekodeerimine, näitab Bremeni kirjandusteadlase Hans Gerhard Steimeri töö. Esteetiliselt argumenteerivast kunstiajaloolisest diskursusest väljapoole jäädes õnnestub tal oma aastal ilmunud artiklis Streit um das Bremer Börsenbild ( Tüli Bremeni börsihoone maali pärast ) linna-, kirjandus-, kultuuri- ja kunstiajalugu kombineerides leida ajaloolisele skandaalile uus kultuuriajalooline lähenemisnurk. Paljudele arhiivi- ja ajakirjanduslikele allikatele tuginedes ei anta hinnangut Janssenile kunstnikuna, vaid kirjeldatakse Riia pärast puhkenud tüli kui vastuolulist regionaal- ja riigipoliitilist nähtust. 12 Lookesest saab Steimeri tõlgenduses kohalik põnevuslugu. Ka Baltikumi perspektiivist on maali tähendusväli avardunud. Siin hakati Janssenit avastama juba üle 50 aasta tagasi lahkas Paul Johansen ( ), Tallinna linnaarhivaar ning Ida-Euroopa ajaloo ja fennougristika haru rajaja Hamburgi Ülikoolis, oma artiklis Bremeni kaupmeeste maabumine Liivimaa rannikul põhjalikult seda müüti, mis oli ka Jansseni maali aluseks, 13 ajades bremenlaste Liivimaale saabumist käsitleva legendi jälgi sügavutiminevas arhiivi-detektiivitöös kuni Melanchthoni ringkonnani välja. Börsihoone maal oli talle sealjuures lihtsalt järjekordne tõend ajaloo ilmselge väärtõlgenduse rahvalikust ülevõtmisest. Aasta hiljem, 1962, tõstatas Arved von Taube ( ) oma kirjutistes Bremeni linnaarhivaarist, reisikirjanikust ja Balti koduõpetajast Johann Georg Kohlist ( ) samuti Jansseni ja börsihoone maali teema. 14 Ka siinkirjutaja aastal Mainzis kaitstud väitekirjas, mis avas Balti koloniaaldiskursuse ajaloolist tausta, mängis Bremeni börsihoone maal olulist rolli. 15 Niisiis on kõnealune maal teaduslikule uurimisele hästi tuttav: selle sisu ja tausta, selle kohta hansalinn Bremeni tärkavas eneseteadvuses, kolonialismieelse aja saksa natsionalismis ja koloniaaldiskursuses on korduvalt kirjeldatud. Ent siiani puudub süvitsi minev motiivianalüüs, mis võtaks luubi alla teksti ja pildi kattuvused, autori isiklikud kogemused ja poliitika ning prooviks selgitada maali laiemas plaanis kollektiivse fenomenina. Siinne 10 A. Klapheck Texte, Das Wandbild als Predigt. Artiklis olevad tsitaadid on siin ja edaspidi tõlkinud Katrin Kaugver. 11 Samas, lk H. G. Steimer, Hermann Allmers. 13 P. Johansen, Die Legende von der Aufsegelung Livlands durch Bremer Kaufleute. Europa und Übersee. Festschrift für Egmont Zechlin. Toim O. Brunner, D. Gebhard. Hamburg: Hans Bredow Institut, 1961, lk A. Freiherr von Taube, Johann Georg Kohl und die Baltischen Lande: Die Wiederaufsegelung Livlands durch einen Bremer zur Biedermeierzeit: J. G. Kohl als Hauslehrer in Kurland Kd 1. Bremisches Jahrbuch 48, 1962, lk U. Plath, Esten und Deutsche in den baltischen Provinzen Russlands. Fremdheitskonstruktionen, Lebenswelten, Kolonialphantasien (Veröffentlichungen des Nordost-Instituts. Kd 11.) Wiesbaden: Harrassowitz, 2011.

8 346 ULRIKE PLATH katse on esitatud eesti (kunsti)ajaloos viimasel ajal hoogu võtnud ajalooteemaliste maalide taasavastamise ja ümberhindamise kontekstis. 16 Enne kui hakata rääkima Jansseni maalist kui kollektiivsest fenomenist, peaks põgus ülevaade selle saamisloost tooma välja Bremenis lahvatanud konflikti kogu teravuse. Sõjanõu Riia vastu Bremeni börsihoone maali sünniga kaasnes skandaal, mida ei kajastanud elavalt kevadel 1870 ja veel mitu kuud tagantjärele sugugi ainult Bremeni ajakirjandus. Probleem peegeldus ka Läänemereprovintsidesse ja jättis jälje ühineva Saksa Riigi koloniaalsesse mõtlemisse. 17 Börsimaalitüli seisnes nimelt kummastavas dilemmas, mis on õieti uhke Bremeni kaupmeeskonna enesekuvandile ja tugevnevale Saksamaale tähtsam olnud Ameerika või Liivimaa avastamine (Aufsegelung). Vaidlejate esimeses leeris oli toona tuntud Bremeni kirjanik Hermann Allmers ( ), kes oli börsihoone valmimisel aastal tellinud oma sõbralt ja tuttavalt, Hannoveri ajaloomaalijalt Otto Knillelt ( ) visandi börsihoone seinamaali jaoks. Teemaks valiti Ameerika avastanud Kolumbus, kes hoiab põlvitavate alasti indiaanlaste ees lippu taeva poole: Sobivamat teemat Bremeni ja tema börsisaali jaoks polekski saanud valida, sest Ameerikale toetub Bremeni praegune tähtsus ning just Ameerika on linna kaubanduse tugipunkt ja raskuskese tänapäeval. 18 Sellise motiivivaliku kaudu soovis hansalinn esitleda end Veneetsia kombel väravana uude maailma. 19 Juunis 1865 Bremeni kaubanduskojas tutvustatud visandit nimetati küll võluvaks, 20 kuid selles puuduvat siiski heroiline, eelkõige aga eriline seos Saksamaa ja Bremeni ajalooga. Ameerika motiivi oleks tänu selle globaalajaloolisele tähendusele võinud samahästi esitleda lugematutes muudes maailma paikades ja seetõttu lükati ettepanek tagasi aastal muudeti hägusaid otsustuskriteeriume, ka tagasiulatuvalt: maal pidi olema üldjoontes tähendusrikas ning sel pidid olema olulised tagajärjed kaubandusele ja kultuurile, aga ennekõike saksa rahvale, see pidi olema Bremeniga kuidagi eriliselt seotud ja kunstiliselt efektne ning kõigele lisaks poleks sel tohtinud olla tõsiselt võetavaid konkurente. 21 Lõppkokkuvõttes sai pärast mõningast kaalumist motiivi juures aga määravaks raha. Seoses Preisi kuninga ja Põhja-Saksa Liidu presidendi Wilhelm I ( ) piinlikkust tekitanud külaskäiguga Bremenisse aastal 1869, kus kõrge külaline leidis börsisaalist eest üksnes Otto Knille veel pintslimärja maalivisandi teemal Hansalinnade austusavaldus Preisimaale, võeti asi uuesti päevakorda. Õige varsti kerkis pinnale idee, et pilt võiks 16 Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost. 17 S. Zantop, Colonial Fantasies: Conquest, Family, and National in Precolonial Germany ( ). Durham, North Carolina: Duke University Press, H. G. Steimer, Hermann Allmers, lk Samas, lk Samas, lk J. G. Kohl, Livland, Amerika und das neue Börsenbild in Bremen. Eine Vorlesung gehalten in Bremen im Börsengebäude am 4. März Dorpat: Gläser, 1870, lk 3.

9 ULRIKE PLATH 347 kujutada seda, kuidas bremenlased asutasid Riia linna. Motiiv meeldis võimukale Bremeni reederile ja kaupmehele Christian Heinrich Wätjenile ( ), tuntud reederi Dietrich Heinrich Wätjeni ( ) pojale, kelle lipu all sakslastest väljarändajad 19. sajandil üle mere Ameerikasse seilasid oli ju Bremen juba aastatest üks Euroopa tähtsamaid väljarändesadamaid. 22 Christel Wätjen, maailma suurima laevafirma omanik, annetas börsile aasta novembri lõpus kuldtaalrit, et lasta maal valmis teha, kuid seda tingimusel, et tema võib selle motiivi üle ainuisikuliselt otsustada. 23 Kosmopoliit otsustas Liivimaa kasuks ja nii saigi aastal 1870 toona veel üldsusele tundmatu 25-aastane Düsseldorfi ajaloomaalija Peter Janssen tellimuse luua esimene visand Riia linna asutamisest. Seega osutus kuuma poliitilise arutelu juures lõpuks otsustavaks raha. Kuidas oli Wätjen, hoolimata perekondlikust seotusest Ameerikaga, saanud hoopis Liivimaa eestkõnelejaks? Suure tõenäosusega võib tema otsuse taga näha Bremeni linnabibliotekaari Johann Georg Kohli kui arvamusliidrit ja keisririigi asutamisel maad võtnud üldist rahvuslikku vaimustust. Mõlemad mõjutajad rõhutavad saksa motiivi tähtsust. Bremenis sündinud Kohl oli olnud aastatel Kuramaal koduõpetaja, reisis hiljem esimese professionaalse saksa reisikirjanikuna Iirimaale ja Ameerikasse ning kasutas alates aastate lõpust ära oma mõjuvõimu, et Liivimaad kodulinnas aukohale tõsta. Oma püüdlustele leidis ta toetust kunstiajaloolastelt Anton Springerilt ( ) ja Eduard Bendemannilt ( ) sai Kohl Bremeni linnaraamatukogu juhiks, 1869 anti talle nii ida- kui läänesuunalise kirjandusliku tegevuse eest Königsbergi ja Maine i (USA) ülikoolide audoktori tiitel. Kitsalt eluloolisest perspektiivist võttes ühendas Kohl lahingus börsihoone maali nimel oma mõlemad suured edulood, aastatel avaldatud raamatud Venemaast ja Läänemereprovintsidest 25 ning aastate Ameerika reisi- ja ühiskonnakirjeldused 26 üheks narratiiviks. Bremen oli olnud juba keskajal saksa idasuunalise väljarände keskus ning asundus idas ei olevat Saksamaale ja linnale sugugi vähem oluline kui Ameerika avastamine. Selle argumendiga lisas ta kolonialismieelsele saksa ajaloole ja alles kujunevale riigile hädavajalikku imperialistlikku mõõdet. 8. märtsil 1870 pidas ta Bremenis Liivimaa eest kirgliku ettekande pealkirjaga Liivimaa, Ameerika ja Bremeni uus börsihoone maal, 22 L. Maischak, German Merchants in the Nineteenth-Century Atlantic. Cambridge u.a.: Cambridge University Press, 2013, lk H. G. Steimer, Hermann Allmers, lk D. Bieber, Peter Janssen als Historienmaler. 1. osa, lk J. G. Kohl, Die deutsche-russischen Ostseeprovinzen oder Natur- und Völkerleben in Kur-, Liv- u. Esthland. 1. ja 2. osa. Dresden, Leipzig: Arnold, 1841; J. G. Kohl, Russia. St. Petersburg, Moscow, Kharkoff, Riga, Odessa, The German Provinces of the Baltic, the Steppes, The Crimea, and the Interior of the Empire. London: Champan and Hall, J. G. Kohl, Travels in Canada, and Through the States of New York and Pennsylvania. London: George Manwaring, 1861 etc.; vrd: J. A. Wolter, Johann Georg Kohl in America. Johann Georg Kohl. Progress of Discovery. Auf den Spuren der Entdecker. Toim H-A. Koch, M. B. Krewson, J. A. Wolter, samuti T. Elstemann. Graz: Akademischer Druck- und Verlagsanstalt, 1993, lk ; D. K. Buse, Kohl, Johann Georg. Germany and the Americas. Culture, Politics, and History. A Multidisciplinary Encyclopedia, 2, G N. Toim T. Adam. Santa Barbara u.a.: ABC-Clio, 2005, lk

10 348 ULRIKE PLATH mis avaldati Baltikumist saabunud taotluse peale aastal Tartus. 27 Sealjuures reageeris ta üldisele Sõjanõule Riia vastu ja lahinguhüüule Riia peab langema, mille olid kevadel 1870 välja käinud Allmers ja veel mõned Bremeni auväärsed kodanikud ning mis oli Bremeni ajakirjanduse enneolematul moel kihama pannud. 28 Liivimaa vastased olid heitnud Liivimaa avastamise müüdi Bremeni kaupmeeste poolt kõrvale kui ajaloomoonutuse ning laitnud Jansseni loodud visandi motiivi maha, pidades seda ebakunstipäraseks ja tähtsusetuks. 29 Ameerika ja Liivimaa vahelise konflikti kompromissina pakuti välja Bremerhaveni asutamine 1827/1829. aastal, ent see ei suutnud võistelda koloniaalmotiivi mõjujõuga: Keskaja meresõitjad, sõdalased, vaimulikud, poolalasti eestlased ja punased indiaanlased on kahtlemata maalilisemad kui inimesed meie [19.] sajandi 20. aastate maotuis rõivais. 30 Liivimaa motiivi (lõppude lõpuks võidule pääsenud) veenmisjõud seisnes selle tähenduses tärkavale saksa natsionalismile. Baltisakslane Woldemar von Bock ( ) Riiast kirjutas: Kolumbuse-maali abstraktset-kosmpoliitset-mitterahvuslikku mõõdet ei ole võimalik üle hinnata. Balti ainese eelistamisel atlantilisele on üks iseloomulik tahk, nimelt sobib Balti aines tõstma sakslaste rahvustunnet, mille säärane pilt ju peaks äratama. 31 Kohl rõhutas innukalt, et Liivimaa motiiv sobivat märksa harmoonilisemalt ka börsihoone uusgooti stiiliga, mis esindas tema arvates vanasaksa ehk vanaeuroopa stiili, 32 samuti ka fassaadifiguuridega, mis kujutasid saksa kalamehi, madruseid, vaalapüüdjaid ja kaupmehi. Neegrid, indiaanlased ja teised võõrad motiivid börsihoone maalil satuksid saksa börsi muu kujundusega vastuollu. 33 Rõhutada tuleb saksapärast, mitte kosmopoliitset. Mil määral aga peegeldus maaliteematiline vastasseis börsihoone maalile lõpuks valitud motiivides? Maali ülesehitus ja motiivid Mõõtmetega 7,80 7,38 meetrit ja vahavärvidega loodud maal, mis paigutati umbes 9 meetri kõrgusele börsisaali põrandast ja kujutas seega üleelusuurusi figuurirühmi, koosnes neljast alateemast, mida ühendas sündmuse (Riia linna asutamine) ja protsessi (kolonialiseerimine, misjon, kaubandus) vaheline pinge. Tegu on niisiis omamoodi kollaažiga, mis tõi teadlikult kokku teemad, mis ei olnud sellisel kujul varem iialgi kokku puutunud. Pinge nähtub juba pealkirjast Läänemere koloniseerimine Hansa poolt. 1201, mis ühendab protsessi ja daatumi. Bremeni avaliku debati taustal oli hädavajalik kinnitada pikemaajaliste 27 J. G. Kohl, Livland, Amerika. 28 Hermann Allmers, Ameerika-leeri eestkõneleja kirjutas oma kirjas Kroppile: Tõesti on iga mõistusega inimese püha kohus kaasa aidata sellisele ettevõtmisele piiri panna. Kui see ei õnnestu eraviisiliselt ning kirja teel ja vestluste kaudu, tuleb ajakirjandus sinna kallale lasta ja kõikide koertega takka ässitada. [...] Meie lahinguhüüd on Riia peab langema, meie lööklause Janssen jäägu koju või tehku midagi muud. H. G. Steimer, Hermann Allmers, lk , H. G. Steimer, Hermann Allmers, lk 157. Vrd ka: P. Johansen, Die Legende von der Aufsegelung Livlands. 30 D. Bieber, Peter Janssen als Historienmaler, lk H. G. Steimer, Hermann Allmers, lk Gooti kunsti kui saksa kunsti kohta vt: K. Jõekalda, Baltic Identity via German Heritage? Seeking Baltic German Art in the Nineteenth Century. Kunstiteaduslikke Uurimusi 23/3 4, 2014, lk J. G. Kohl, Livland, Amerika, lk 52.

11 ULRIKE PLATH 349 protsesside kaudu Bremeni kaheldavat osa aastal oma 670. aastapäeva tähistanud Riia linna asutamisel. Maali keskses ehk aastal toimunud Riia linna asutamise stseenis, maali ülemises kolmandikus, domineerib Bremeni toomhärra ja Liivimaa esimene piiskop Albert von Buxhoeveden ( ). Näha on Albert, tema kõrval ja all ehitusmeistrid, kes sümboliseerivad oma sirklitega mõistuse ja tehnika võidukäiku, lisaks müürsepad ja nõuandjad. Kogu rühma kroonib Riia vapp, mida raamivad taustal aimatav hansalaev vasakul ja kaks orduvenda paremal. 34 Maali vasakul poolel kujutatakse hansa kaubandustegevust ja näidatakse laeva, mida lossivad lihaselised töölised. All keskel on näha kolme kaupmehe tehingut Polotskist pärit venelastega, mille käigus vahetatakse kangast ja kalliskive karusnaha vastu. Bremenil oli hansa kaubandustegevuse raames küll oluline positsioon, ent edasises kaubavahetuses Riiaga ei mänginud ta silmatorkavat rolli seetõttu kujutatakse taustal oleva laeva mastis Bremeni lippu väga väikeselt, nii et see on vaevu äratuntav. Paremas allservas näidatakse maa rahumeelset ristiusustamist, eriti torkavad silma nappides riietes kohalikud elanikud ja üks provokatiivne naisekuju esiplaanil. Heledais rõivais usku kuulutav munk osutab üles tõstetud käega tumedas riides mungale ümberasujate vooris ja veel kõrgemal asuva piiskop Alberti poole, luues sel moel vaimulike vahele ühenduse. Maali suurim sisuline originaalpanus seisneb kahtlemata maa koloniseerimise kujutamises saksa ümberasujate kaudu ülemisel paremal pildipoolel. Ühe künka taga, võimalik, et see on tekkinud laeva lossimisel, kõnnib üks ümberasuja, labidas õlal, edasi kõrgemale ida poole. Tema ees kesksel kohal vankri ees on kolmene rühm: munk, ümberasuja ja lapsega naine, kelle ees omakorda on üks teine, kolmest mehest koosnev grupp, kus üks meestest kannab raudrüüd ja õlal labidat (vt pikemalt edaspidi). Kujutatud tegelaste ja valitud värvigamma lähemal vaatlemisel jaguneks pilt nagu kaheks ülemiseks heledaks ja alumiseks tumedaks pooleks. 35 Ainult pildi alumises osas, kus kujutatakse kaubandust ja usu kuulutamist, on näha ka kohalikke, samal ajal kui ülemisel heledamal pildipoolel on esindatud sakslased (piiskop Albert, ehitusmeistrid, müürsepad, orduvennad, ümberasujad). Lisaks võib näha iseloomulikke üleminekurühmasid. Nii näiteks sisenevad saksa ümberasujad tumedale alale, samas kui misjonär levitab enda ümber valgust. Ühemõtteliselt on tähistatud maahõivamise suund: vasak ja ka ülemine pildiserv kuuluvad eranditult sakslastele, kes ida poole liikudes oma teel üha rohkem ja rohkem kohalikke kohtavad. Ka kõik naised paiknevad idas: maali ülemises osas ülespandud juuste ja väikelapsega saksa väljarändaja, alumises näeme selja tagant üht 34 G. Bandmanni hinnangul tähistas sirkel kui kõikidest käsitööriistadest suursuguseim üleminekut kehatust ideede riigist materiaalse kujutamisse käsitöölise või kunstniku käe läbi. Sirkel võib olla mõeldud ka saksa ümberasumistöö teostamise allegooriana, vrd: D. Bieber, Peter Janssen als Historienmaler, lk Janssen vabanes ka oma õpetaja Bendemanni mõjust, kes, nagu Janssen hiljem meenutas, oleks tahtnud kujutada ümberasujate, taevase isa, kristluse ja peamiste vooruste maabumist, vrd: D. Bieber, Peter Janssen als Historienmaler. Kd 2, lk 586. Bieber märgib sealjuures: On kõnekas ja veidi irooniline, et Janssen lõi Bremeni jaoks ikkagi kahetsoonilise maali. Samas.

12 350 ULRIKE PLATH sündsusetus poosis lebavat, lahtiste juustega kohalikku naist misjonäri kuulamas. Kogu pilti seob omavahel ümberasujate kõhkluse või tagasivaatamise korduv kujutamine, millele vihjab pilk selja taha, lääne poole. Selgelt ida poole osutav munk ümberasujate vooris, laps ja raudrüüs labidakandja, nagu ka ordurüütel nende kohal ja mõned kaupmehed, vaatavad aga kõhklusteta otse tundmatusse tulevikku võõral maal. Ka munkade žestid viitavad ümberasumise kahetisele iseloomule: samal ajal kui misjonär näitab kohalikele teed loode [Bremeni] suunas ehk hariduse ja religiooni allika poole, näitab munk ümberasujatele teed ida poole. Albert omakorda osutab enda alla, nurgakivipanekule, ning seega Riia tähendusele siin ja praegu. Samamoodi nagu kehakeel, paistavad ida poole ümberasumise kahesuunalisust sümboliseerivat ka lapsed. Kauplemise tunnistajaks on kaks last: heledana kujutatud ja kirde poole vaatav laps kaubanduspartnerite vahendajana ning tumedates toonides maalitud ja venelase selja taha varjunud lääne poole vaatav paganalaps. Idaasustust kujutatakse vastassuunalise liikumisena, mis ida ja lääne omavahel kokku põimib, ristab. Koloniaalajalugu on maalitud omavahelise põimumise ajaloona. Kust küll Janssen need motiivid võttis? Johann Georg Kohl kaasautorina Enamik börsihoone maali motiive ei olnud noore Peter Jansseni omalooming, vaid Kohlilt üle võetud ettepanekud, mis too oma aasta ettekandes ja hilisemas teoses Liivimaa, Ameerika avalikult välja oli pakkunud. 36 Korduvalt kõnetas ta seal meie maalikunstnikku ja andis talle valida erinevaid stseene, isikuid ja esemeid, rääkis värvivalikust ja maali ruumijaotusest. Kahtlemata tutvus tema tekstiga ka Janssen, kes esitas veel samal aastal maali visandi. Kõik neli põhiteemat Riia asutamine, hansakaubandus, ümberasujate voor ja ka teistest motiividest eraldi kirjeldatud misjon 37 on pärit Kohlilt. Küll aga loobus Janssen mõnest tema ettepanekust, näiteks nagu ümberasujate tervitamine või liivlaste, lätlaste ja venelaste selge etniline tähistamine. Samuti jäi tähelepanuta Balti looduse kujutamine, millele Kohl omistas tugeva sümboolse laengu. Kohl nägi vaimusilmas Riia ümbruse konkreetset kujutamist, alates jääminekust Väina jõel kuni paksude metsadeni, mille üksikud kõrged tammed, sirutas(id) oma oksad Saksamaalt saabujatele tervituseks vastu. 38 Liivimaa tammed ja kuused pidid mõjuma vaataja hingele positiivselt, pidi ju börsisaali kasutatama ka üldise muusade templina kontsertide, loengute ja pidude korraldamiseks: 39 Miks peaksid sakslased laulma Lääne-India palmidest ja kääbuspalmidest? Aga kui nad näevad seinal rippuval pildil neid taevasse pürgivaid kuuski, meie kunstniku poolt ülistatud tammi, millest ma eelpool rääkisin, lasevad nad vaimustunult kõlada saksa laulul: Kes on sind, sa 36 J. G. Kohl, Livland, Amerika, lk Samas, lk Samas, lk 41, 34 35, Samas, Eessõna.

13 ULRIKE PLATH 351 ilus mets, üles ehitanud siia? ja mõtlevad seejuures saksa taimestikule Liivimaal. 40 Aastaajaks pakkus ta varakevadet, et see annaks edasi Väina jõe muljetavaldava jääminekuga allegooriat idaasustusele, mis õnnistas külma Kirde-Euroopat kristliku valguse ja kultuurilise soojusega. Kindlasti oli aga Janssenil silme ees päris oma värvikontseptsioon. Samal ajal kui Kohl seadis kontrastina kokku sakslaste kirevad kuued ning lätlaste ja liivlaste hallikasmustad rõivad, 41 pani Janssen põhirõhu valgusele ja varjule ning seega värvivalikule, mis Liivimaa kriitikute silmis paistis nii külm ja hall, et üksi sellest hakkab jahe. 42 Ajaloomaalile iseloomulikult segunesid ka Kohli puhul tema enda muljed ja kujutatav ajalooline aines. Bremenlaste Liivimaa avastamise müüdi kriitikat tõrjub ta väga lihtsa näitega: Riias ja Bremenis elavat müüt edasi ja kujutavat endast seniajani alust nendele vaat et perekondlikele suhetele, mida tal endalgi kogeda on õnnestunud. Isiklik kogemus oli tema jaoks parim mõõdupuu. Ta projitseeris varasesse keskaega omaenda reisimuljed, alates Väina jõe jääminekust kuni eksootiliselt mõjuvate venelasteni. 43 Lõhe tema enda nägemuse ja ajaloolise kauguse vahel aitas tal allegooriaid luua: Väina jõe jääminekust sai saksa tsivilisatsiooni toomise sümbol, venelasest (rohkem kui lätlastest ja liivlastest) metsiku ida sümbol ning asunikevoorist Riia linna alus: Sakslaste üle mere Väina jõe kaldale jõudmisest on saanud Riia jaoks stereotüüpne stseen. See ei ole üksnes tollele paigale stereotüüpne, iseloomulik ja ajalooline, vaid üleüldse mõneti tähendusrikas ja allegooriline. Nimelt on tegu õnneotsivate võõramaalaste, meresõitjate ja kaupmeeste saabumisega kaugele rannale. Ja selline üldisem vihje võiks ära kuluda ka meie pildi puhul. 44 Kohli silmis tähistab see teos ühtaegu Riia esimeste kodanike saabumist, idaasustust, kodu leidmist võõrsil ja saksa väljarännet üldiselt. Maal jutustas killukese tema eluloost ning samal ajal rääkis siin bremenlane, kes nägi Riia asutamises ka kodulinna allegooriat: Kui me siis seda kõike silmas pidades Riia linna või selle asutamist maalime, saab meie maalist otsekui sõrm, mis osutab maaliliselt või poeetiliselt kogu Liivimaa pikale ajaloole. Niimoodi astume sündmustejõe ürglätte juurde ja näitame vaatajale anumat, millest see jõgi alguse on saanud. 45 Bremen oligi see anum. Kohli mõju avaldub eriti selgesti maali allegoorilise ehk üldise sõnumi puhul, mida hilisem kunstiajalugu on tunnustanud Samas, lk 50. Tsitaat pärineb Felix Mendelsson Bartholdy aastal viisistatud Joseph von Eichendorffi samanimelisest luuletusest aastast Samas, lk H. G. Steimer, Hermann Allmers, lk 170. Seda, et Janssen ise ei olnud oma noorpõlvetöö värvilahendusega rahul, rõhutab Dietrich Bieber, vrd: D. Bieber, Peter Janssen als Historienmaler. Kd 1, lk J. G. Kohl, Livland, Amerika, lk Samas, lk J. G. Kohl, Livland, Amerika, lk D. Bieber, Peter Janssen, lk

14 352 ULRIKE PLATH Teksti ja pildi vahel Kohl ei olnud Jansseni jaoks kaugeltki mitte ainus inspiratsiooniallikas. Sellised kunstnikud nagu Raffael ( ), Alfred Rethel ( ) ja Jansseni õpetaja Eduard Bendemann ( ) avaldasid samuti tema loomingule mõju ja suunasid tema stiili. 47 Ka sisu kujutamisel võib leida eeskujusid kunstist. Pilk pöördub Friedrich Ludwig von Maydelli ( ) vaselõikekogumiku Viiskümmend pilti Venemaa saksa Läänemereprovintside ajaloost ( Fünfzig Bilder aus der Geschichte der deutschen Ostseeprovinzen Rußland, 1839, 1842) poole, millest siingi kogumikus korduvalt juttu tuleb. 48 Temaatiliselt lähedased on aastal 1839 valminud lõiked Piiskop Albert asetab Riia linnale nurgakivi [1201] (ill 3) ja Bremeni kaupmeeste esimene maabumine Väina jõe suudmes (ill 4) Nurgakivi asetamine on börsihoone maali kesksele motiivile küll väga lähedane ning kuigi seda, nagu ka Esimest maabumist hiljem sageli kopeeriti ja adapteeriti, ei paista Maydell Jansseni tööle siiski märgatavat mõju avaldanud olevat. Kas Janssen oli tema vaselõikeid üldse ise näinud? 49 Kahtlemata olid need tuttavad Johann Georg Kohlile, kes hindas Maydelli kui geniaalset kunstnikku ja lasi tema vaselõike Vanemuise laul lausa oma Läänemereprovintside teise köite illustratsioonina ära trükkida. 50 Bremeni bibliotekaar oli tuttav ka tekstilise alusega, kroonikate ja hilisemate ajalookirjeldustega, millele Maydell tugines. Tekst ja pilt avaldasid korduvalt ka vastastikust mõju. Seda väidet saab hästi illustreerida tekstis ja pildis kujutatud kaubavahetuse analüüsiga. Kaubad, mida kultuurid vahetasid, olid entangled objects 51 ja eri seoses oli neil ka eri tähendus. Tekstis ja pildil kujutatud esimese kaubandusliku kontakti vahetusobjektid ei olnud ajalooliste faktide jäädvustus, vaid ettekujutus toonasest ajastust. Maydelli Esimese maabumise paremas pildiservas on Bremeni lipu all sõitev laev, mida parajasti lossitakse. Kui tema lähtub vanast ruumijaotusest, et parem pool on hea pool, kirjeldades sel moel Aufsegelung i õigustatud ja hea teona, 52 paikneb Janssenil Bremeni laev vasakul ja siin võetakse lääne-ida kolonisatsioonidünaamikat siiski ennekõike selle ruumilise laiendusena ning otsekui kompassinõela järgi täpselt. Maydelli pildil on tünnid, mida kasutatakse kaubaletina. Selle peale on laotatud kangad, noad ja toidumoon, õlle- või veinikannud käivad ringi kohalike seas, kes imetlevad end peeglist või uurivad klaashelmeid. Vastu pakuvad nad karusnahka. Mehed on osaliselt riietatud karusnahka, naised 19. sajandi rõivastesse. 53 Oma piltide ainest otsis Maydell keskaegsetest kroonikatest, Samas, lk Vrd käesoleva köite artikleid Anu Allikveelt, Linda Kaljundilt, Tiina-Mall Kreemilt ja Anne Unteralt. 49 H. G. Siemers on seda meelt, tuginedes Paul Johansenile, vrd: H. G. Siemers, Hermann Allmers, lk ; P. Johansen, Die Legende, lk J. G. Kohl, Die deutsch-russischen Ostseeprovinzen, lk 455; samas tahvel V. 51 N. Thomas, Entangled objects: Exchange, material culture, and colonialism in the Pacific. Cambridge: Harvard University Press, Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost, lk , siin lk Samas, lk Samas, lk 11 62, siin lk 32.

15 ULRIKE PLATH 353 suure teadlikkusega illustreeris ta sealjuures ka esimeste kaubanduskontaktide kirjeldust, mille oli ära toonud pedagoog Friedrich Gotthilf Findeisen ( ) oma populaarses Liivi- ja Eestimaa lugemikus aastal 1787: Uued seninägematud esemed, mida näitasid Bremeni kaupmehed raud, korallid, peeglid, klaasasjad, rääkisid teenistusvalmi ja helde võõramaalse kasuks ning ärgitasid liivlasi ja eestlasi relvi maha panema. Rannarahva toodud mesi, karunahad ja üldse karusnahad, inimesed ise, rõõmus hinnalistesse nahkadesse mähitud rahvas, erutasid meresõitjat, kes mõttes kasumit kokku rehkendas, ja panid bremenlast rannarahva sõprust ihaldama niisamuti nagu kariibilaste haisvad rippmatid inglast teises ilma otsas. 55 Motiiv esineb juba Gustav von Bergmanni ( ) kirjutises Geschichte Livlands nach bossuetischer Art entworfen ( Bossuet -laadis visandatud Liivimaa ajalugu ) aastast 1770, kus on liivlaste kohta kirjas nii: nende kaup koosnes selitamata meest ja loomanahkadest, mille nad tõid tasuks tühja-tähja eest, nii nagu Ameerika põliselanikud tõid hispaanlastele oma kulla, mille nad siis nugade ja muude tarvilike asjade vastu vahetasid. 56 Sõltuvalt jutustaja vaatenurgast muutus vahetatud kaupade iseloom aja jooksul. Samal ajal kui Liivimaa vanem riimkroonika esimesel kokkupuutel tehtud kaubast vaikib ja Läti Henriku kroonika selle episoodi üldse kajastamata jätab, jutustab Rinesberchi ja Schene Bremeni kroonika (uus väljaanne 1841) rasvastest sigadest, nahkadest, lammastest, munadest, juustust ja õllest siin aga on tegu bremenlastega, kes neid kaupu kohalikele jagavad. 57 Franz Nyenstädti kroonikas aastast 1604 leiduvad hiljem Findeiseni uuesti kirjeldatud ja Maydelli visualiseeritud tõrred, mille peal lasi kroonika autor vahetada leiba, õlut, suhkrut, viigimarju, rosinaid ja saia mee, piima, kanade, munade, lindude ja jäneste vastu. 58 Toona kujutatud kaupade tähendus nõuaks põhjalikumat analüüsi, mis siin ometi tegemata jääb. Siiski paistab kujutatud kaubavalikust keskaegsete, varase uusaja ja 19. sajandi kaasaegsete tekstide selge erinevus: kui varasel uusajal olid ulukid ja linnud Baltimaade kirjeldamisel kõige olulisemad, siis keskajal ja 19. sajandil keskenduti ida metsikusele, kuhu tuli viia saksa tsivilisatsiooni. Kohl oli tuttav nende kaubaartiklite valikuga, millega olevat tema Balti kaasaegsete arvates esimesel kokkupuutel kaubeldud. Oma ettekandes pakkus ta välja, et kohalikud liivlased andsid sakslastele mett, vaha ning huntide, karude ja põtrade nahku, samal ajal kui sakslased andsid vastu kalevit ja linast kangast, veini ja õlut. 59 Temale oli tähtis rõhutada 55 F. G. Findeisen, Lesebuch für Ehst- und Livland. Oberpahlen: Grenzius und Kupzau, Kd 1, lk G. Bergmann, Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Leipzig: Schwickert, 1776, lk L. Niehoff, Bremer Bier im Baltikum? Eine Suche nach Bremer Brauprodukten im Ostseeraum. Bremer Jahrbuch 80, 2001, lk 51 73, siin lk F. Nyenstädt, Denckwürdige Sachen und Geschichte von der ersten Erfindunge der edeln Provintzen Liefflandes. Monumenta Livoniae antiquae 2, 1839/1604, lk 14; vrd: S. Donecker, Est vera India septemtrio: Re-Imagining the Baltic in the Age of Discovery. Re-forming the Early Modern North: Text, Music, and Church Art. Toim T. M. S. Lehtonen, L. Kaljundi (Crossing Boundaries). Amsterdam: Amsterdam University Press, ilmub kevadel J. G. Kohl, Livland, lk 6, 36. Jansseni maali esiplaanil väikese paadiga randuvat figuuri võib riietuse järgi küll pidada sakslaseks, kes toob kauplemiseks kohale õlle- või veinivaadi.

16 354 ULRIKE PLATH metsikut põhjamaad, mille tarvis tuli mängu tuua pitoresksed venelased ja metsloomade (karude, põtrade jne) nahad. Steimeri ekslikult veiseks nimetatud kuju kaubavahetusstseeni paremas servas paistab lähemal vaatlusel nii visandil kui ka maalil kujutavat kaht karusnahku kandvat kohalikku. 60 Jansseni jaoks oli ida ennekõike asumaa ja vähem elatise allikas. Plaanvankrid ja konkistadoorid ehk saksa ajalookirjutuse suhtumine koloniaalajalukku Kindlasti oli Kohli jaoks eriti oluline Läti Henriku kroonika, mille parandatud uustõlge ilmus aastal Kohl osutab oma ettekandes sellele korduvalt, ka aastal Riiga jõudnud esimeste kodanike voori kujutamisel. Kroonika 6. peatüki alguses saame teada, et Alberti vend Engelbert saatis voori. 61 Jansseni maali augustiinlase kombel tumedates rõivastes munk, kes näitab kõhklevale paarile härjarakendis teed ida poole, võis kujutada ka Engelberti. Seda oletust kinnitab maalitelg heledates rõivastes, jutlustavast tsistertslasest all paremas pildinurgas (Theoderich) üle Engelberti üles piiskop Albertini, kes Väina äärde linna asutades tahtis pakkuda sakslastele turvalist sadamat, püsivat elupaika ja kodumaad ning ühtlasi luua sellesse linna kõigi edasiste operatsioonide baasina kindel sõjaline tugipost avaldas ta kirjutise Bremenlased Riia linna ülesehitamisel, kus käsitleb lähemalt kroonikas nimetatud 50 ümberasujat: vaimulikud, rüütlid, kaupmehed, käsitöölised, saatjad, laevnikud. 63 Oma kalduvuses allegooriate kasutamisele näeb ta iga mainitud nime taga väljaränderegiooni või ühiskonnagruppi. 50 inimest võis sel moel muutuda tuhandeteks saksa ümberasujateks, keda oli Vana-Liivimaa ülesehitamiseks hädasti tarvis. Kuid kroonikatest ei leia viidet saabunud naistele ja rüütlite naistele lastega, ammugi veel härjavankril, nagu visandab Kohl oma ettekandes Liivimaa, Ameerika. 64 Jansseni omalooming näib olevat plaanvanker kahtlemata üks väljarändamise ja võõraste alade koloniseerimise tähendusrikkamaid sümboleid 19. sajandil. Pärast seda kui 18. sajandi keskel kasutati Ameerika koloniseerimisel sellist vankrit (prairie schooner) esimest korda, sai sellest 19. sajandil läänesuunalise ümberasumise sümbol. (ill 5) Võimalik, et härjavankrite ja naistega asunikevoor viitab ka sakslaste asumisele Bessaraabiasse, ometigi hakkas plaanvanker sümboliseerima saksa siirdlaid Euroopa idaosas alles 20. sajandi esimeses poo- 60 Steimer viitab sellele, et visandis veist veel kujutatud ei ole, vrd: J. G. Steimer, Hermann Allmers, lk 168. Kaks koormakandjat oma karusnahkadega on äratuntavad valmis maalil. 61 Pärast tema [Alberti] lahkumist saabus koos esimeste kodanikega Riiga tema vend Engelbert, Neumünsteri orduvaimulik, kes oli välja kutsutud, ja tema kaasabil, kes evangeeliumi jutlustajatele sõna annab, hakkas ta koos vend Theoderichiga Turaidast ning Alebrandi ja ülejäänud vendadega, kes Liivimaal orduseaduste järgi elasid, Kristuse nime paganate seas levitama. H. v. Lettland, Livländische Chronik, ein getreuer Bericht, wie das Christenthum und die deutsche Herrschaft sich im Lande der Liven, Letten und Ehsten Bahn gebrochen. Toim E. Pabst. Reval: Gressel, 1867; J. G. Kohl, Livland, Amerika, lk J. G. Kohl, Livland, Amerika, lk J. G. Kohl, Die Bremer beim Aufbau der Stadt Riga. Dorpat: Häcker, 1870, lk J. G. Kohl, Livland, Amerika, lk 40.

17 ULRIKE PLATH 355 les. 65 Ent kui võtta arvesse börsihoone maali eellugu, paistab vihje Ameerika koloniseerimisele siiski märksa tõenäolisem. Viidet Kolumbusele ja Ameerika avastamisele võimendab maalil veelgi saksa ümberasujate eesotsas liikuv raudrüüs mees, kes kannab Hispaania konkistadoori teraskiivrit, nn 16. sajandi morion i. Maali pliiatsivisandil see nüanss puudub, kiiver lisati alles hiljem. Seegi on Jansseni omalooming, mis võimendas koloniaalset võrdlust veelgi. Nagu ameeriklasest ajaloolane ja Liivimaa spetsialist James A. Brundage aastal kindlaks tegi, kasutasid misjoni ja allutamise kombinatsiooni, mida rakendas paavst esimest korda Liivimaal, uuesti 16. sajandi Lõuna-Ameerika konkistadoorid. 66 Siiski ei avastatud neid struktuurseid paralleele ida ja lääne koloniaalajaloo vahel alles 20. sajandil. Kaasaegsetena teadsid Kohl ja Janssen ajaloolase Heinrich von Treitschke ( ) idaasustuse uustõlgendusest, mis oli aastatel saksa ajakirjandusest läbi jooksnud ja palju vastukaja tekitanud. 1862, niisiis õige pisut enne Bremeni börsihoone ehitamist, väitis kuulus ja palju loetud Treitschke, et Euroopa kolonialismi mõlemad tiivad (kohalikke assimileeriv ja samas säilitav) olevat saksa idaasustusele esmalt läbimängitud, kuna meie rahvas oli ju kitsal maa-alal eeskuju andnud koloniaalpoliitika mõlemal põhisuunal, mida siis britid ja hispaanlased hiljem Ameerika hiigelsuurel territooriumil samasuguse eduga järgisid. 67 Kiiret hävitussõda ja assimileerimist pidas ta sealjuures kolonialismi humaanseks variandiks, mida Liivimaal saksa ümberasujate vähesuse tõttu siiski kasutada ei saanud. 68 Koloniaalse kasvuhoone kuumas õhus kasvas sel moel noore, teisi mitte austama harjunud rahva viha võõra võimu vastu koloniaalse pinge maandamist assimileerimise kaudu (nagu Preisimaal) Baltimaades ei toimunud. 69 Sellise Balti koloniaalajaloo käest lastud positiivse pöörde tõlgenduse vastu protesteeris riialane Julius Eckardt ( ), mispeale käsitles Treitschke Baltimaade eripära oma avalikus vastuses veel kord 65 Kontseptuaalse võõra ruumi avamise ja liitmise kohta vt: U-K. Ketelsen, Der koloniale Diskurs und die Öffnung des europäischen Ostens im deutschen Roman. Kolonialismus, Kolonialdiskurs und Genozid. Toim M. Dabag, H. Gründer, U-K. Ketelsen (Schriftenreihe Genozid und Gedächtnis ). München: Wilhelm Fink, 2004, lk 67 94, siin lk 85. Plaanvankri kohta eraldi vt: E. H. Rakettes, Kolonistenroman Der Planwagen (Berlin: Steuben-Verlag, 1940), milles võrdsustatakse Sileesia koloniseerimine keskajal ja Poola taasallutamine Saksamaale moto all Itta tahame me ratsutada (Gen Ostland woll n wir reiten), vt võrdlevalt: W. Killy, Literaturlexikon. Kd 9, 2. Auflage Göttingen: De Gruyter, 2010, lk 409; C. L. Gottzmann, Verheissung und Verzweiflung im Osten. Die Siedlungsgeschichte der Deutschen im Spiegel der Dichtung. Mit einem Beitrag von Petra Hörner. Hildesheim, Zürich, New York: Hildesheim, 1998, lk ; Laul: Wenn der Ochsenwagen durch den Sand treckt, vrd: E. Sandelowsky, Anekdoten, Lieder mit Noten, und die alten Geschichten von Deutsch-Südwestafrika. Windhoek: Kuiseb, J. A. Brundage, The Thirteenth Century Livonian Crusade: Henricus de Lettis and the First Legatine Mission of Bishop William of Modena. Jahrbücher für Geschichte Osteuropas 20/38, 1972, lk H. v. Treitschke, Das deutsche Ordensland Preussen (1862). Aufsätze, Reden und Briefe. Toim K. M. Schiller. Kd 2. Historisch-politische Aufsätze. Meersburg, 1929, lk Treitschke kohta vt: T. Gerhards, Heinrich von Treitschke. Wirkung und Wahrnehmnung eines Historikers im 19. und 20. Jahrhundert (= Otto-von-Bismarck-Stiftung. Wissenschaftliche Reihe; kd 18). Paderborn: Ferdinand Schöningh, Samas, lk Samas, lk 80.

18 356 ULRIKE PLATH põhjalikumalt. 70 Seda reaktsiooni ja tema ajalootõlgenduse tähendust Saksamaa hilisemale poliitikale, kultuuriloomingule ja enesekuvandile on küll põgusalt käsitletud, ent see ootab veel põhjalikumat võrdlevat uurimist. 71 Kohl oli Treitschke teesidega tuttav, kuigi ei tsiteeri teda otse. Põhjalikult astus ta vastu seesugustele ajaloolastele, kes nägid Läänemere lõuna- ja idaranniku koloniseerimises küll saksa rahva suurimat tegu, aga alahindasid Baltikumi kui Põhja-Saksa kultuuriruumi pikka aega tähtsaimat ümberasumispiirkonda. 72 Vastupidiselt Treitschkele seab Kohl Riia edasise kirdesuunalise laienemise lähtepunktiks. 73 Et raudrüüs mees Jansseni maalil kannab õlal labidat, osutab saksa koloniseerimispraktika rahumeelsele iseloomule, mis oli Treitschkele nii väga vastumeelt. Kohli jaoks aga oli sellel ümberasumisel kui mitte maailmaajalooline, siis ometigi üleeuroopaline tähendus [...], tsiviliseeriv roll [...], nii et põhjasakslastel paistab küll olevat alust nendele kolooniatele ja ka iseenda kiituseks monument luua. 74 Samal ajal kui Treitschke pidas Liivimaa puhtalt aristokraatlikku ja enamjaolt põhjasaksa asustust 75 nõrgaks, vanamoodsaks ja hukule määratuks, rõhutab Kohl puht-saksa ümberasumisjõudu kohaliku tugeva võrse Bremeni juures, mis kujutas endast geograafilist keskpunkti Liivimaad toitval laial alamsaksa väljarännualal. 76 Isegi kui Treitschkel oli silmanähtavalt probleeme sakslaste Baltimaadesse ümberasumise vormiga, leiab tema idee sakslastest kui Euroopa kolonialismi alusepanijatest leebemas versioonis juba sada aastat varem ja ei kusagilt mujalt kui Findeiseni lugemikust aastast 1787: KALLIS SAKSA ISAMAA, inimeste sepikojad, kasvulavad kunstidele, teadustele, heale õilsale mehemeelele, mis rõõmustab ka vähese üle, sa ei kasvata oma lapsi ainult endale, sa saadad nad üle terve ilma, et nad süütaksid hämarikus tule, ja kogu maailmas on suur au olla saksa mees! Võta, suurutsev prantslane, ilmakaart ja päri oma põrisevas keeles, kes lõi Antillides, Ameerikas, Aasia saartel, Aafrikas, siin Vahemere rannal rohetavad põllud ja kellele kuuluvad tugevad, töökad käed, mis on need kõrbed inimeste elupaikadeks muutnud, või räägi, kes on need ustavad mehed, kes söövad higi ja vaevaga teenitud leiba, ja oma isandatele, isegi kui nad on karmid, igas maailma otsas truuks jäävad saksa mehed on need sakslaste usinus on selle heaolu tekitanud ja sina, OO, LIIVIMAA, näljase naabri viljaait, kes ehitas sinu lossid, juuris välja metsad, asutas linnad, püstitas tornid, mis on rõõmsale meremehele teenäitajaks missugune rahvas oli see, kes usinuse ja sirgeseljalise kaubavahetuse abil meelitas võõraste rahvaste laevad oma sadamatesse, ja mastipuud nagu 70 H. v. Treitschke, Altpreußen und die deutsch-russischen Ostseeprovinzen. Offener Brief an Herrn Dr. Julius Eckardt, Redakteur der Grenzboten. Preußische Jahrbücher 22, 1868, lk V. G. Liulevicius, Kriegsland im Osten. Eroberung, Kolonisierung und Militärherrschaft im Ersten Weltkrieg. Hamburg: Hamburger Edition, 2002; H. Simonsfeld, Die Deutschen als Colonisatoren in der Geschichte. Mit einem Vorwort von Professor Dr. Franz von Holtzendorff in München. Hamburg: J. F. Richter, J. G. Kohl, Livland, Amerika, lk Samas, lk Samas, lk H. v. Treitschke, Altpreußen und die deutsch-russischen Ostseeprovinzen, lk J. G. Kohl, Livland, Amerika, lk

19 ULRIKE PLATH 357 liikuvad metsad Läänemere rannale kutsus? Need olid mehed, kelle keelt me räägime, kes vere hinnaga need kohad oma valdusesse said. 77 Findeisenile ei olnud saksa kolonialism Liivimaal sugugi positiivne. Ta pöördub allasurutute poole tõelise valgustajana: Vaene rahvas, kui te oleksite teadnud, et sellest kaubalaost saavad teile orjaahelad, mida ka teie järeltulijad enam lahti ei saa, oleksite te selle kavaluse tule ja mõõgaga maha laitnud! 78 Saksa Benjamin : probleemid ja väljavaated Vaidlustes Bremeni börsihoone pildi üle ei olnud tegemist mitte ainult saksa rahvusajaloo sümboolse vastuseadmisega maailmaajaloole, vaid ka balti ajaloo lõimimisega saksa ajalukku. Kohl oli täiesti teadlik selle tähendusest, kui peaks langetatama otsus heita kõrvale ameerika palmid, pöörata pilk saksa tammele ning taimestikule Liivimaal ning adopteerida lõpuks see meie saksa Benjamin. Selline oli Kohli aastal Liivimaal peetud kõne lõppu peidetud üleskutse. Siin ristuvad botaanilised metafoorid piibli omadega. Tamme oleks mõeldav võrdsustada vihmametsades 20 meetri kõrguseks kasvava bensoe-viigipuuga, mis alates aastast kannab nime Ficus benjamina. Adopteerimise kujund osutab aga pigem võimalikule piiblitaustale isegi kui pilt on valesti valitud. Benjamin oli Raheli ja Jakobi noorim, armastatud, seaduslik poeg, mistõttu teda ei olnud tarvis adopteerida. Ent laiemas mõttes on piibliloos Joosepist ja tema vendadest tegemist perekonna taasühinemisega pärast aastatepikkust lahusolekut ja Kohli silmis võis see pilt olla oluline. Liivimaa tagasitoomine ja lõimimine end taasloova Saksa riigi mentaliteediga oli keerukas poliitiline probleem, millel oli kaugeleulatuv mõju. Ajal, mil Läänemere saksa provintsid olid enamikule sakslastele tundmata ja eestlasi võrreldi samojeedidega, 79 ajal, mil Balti provintse peeti möödaniku nähtuseks ning lõplikult Venemaale kaotatuks, 80 oli see ebapopulaarne ja küsitav samm. See eeldas, et Balti ajalugu vabastatakse poliitilisest kuuluvusest ja seda ei peeta enam Vene ajaloo osaks, vaid sajanditevanuseks koloniaalsaksa ajalooks. Samal ajal kui poliitik ja ajaloolane Treitschke võrdles kolonialismi struktuure idas ja läänes, juhtis literaadi- ja kunstnikutandem Kohl-Janssen ida probleemidele tähelepanu ajaloomaali assotsiatiivse allegooriakeele kaudu. Ajastus oli neil õige. Saksa Keisririigi loomisega aastal 1871 kasvas poliitiline huvi koloniaalse teema ja rahustava nägemuse vastu, et Saksamaa ei pruukinudki koloniaalriikide sekka astuda liiga hilja, vaid hoopis liiga vara, ning on oma määrava rolli maailma ajaloos seega lihtsalt unustanud. Kohl, Janssen ja Treitschke, nagu varem juba Findeisen ja Maydell, seisid sealjuures samasuguse probleemi ees nagu nüüdse aja kultuuriteadlased, sest on ju saksa idaasustuse 77 F. G. Findeisen, Ueber Lernen und Studieren überhaupt, insbesondere in Livland. Lesebuch für Ehst- und Livland. 2. osa. Oberpahlen: Grenzius und Kupzau, 1787, lk , siin lk F. G. Findeisen, Livländische Geschichte. Lesebuch für Ehst- und Livland, 2. osa. Oberpahlen: Grenzius und Kupzau, 1787, lk J. G. Kohl, Die deutsch-russischen Ostseeprovinzen, lk III IV. 80 U. Plath, Heimat. Rethinking Baltic German Places of Belonging. Kunstiteaduslikke Uurimusi 23/3 4, 2014, lk

20 358 ULRIKE PLATH puhul tegu alaga, mis ei taha kuidagi klappida ühegi koloniaalteooriaga, ent väljendab siiski asumaadele tüüpilist eripära. 81 Balti näide viib sügavale kolonialismi keeruka ja veel läbi uurimata tähenduse juurde Euroopa sees, kus tuldi kõige kauem toime ilma kolooniateta sõna otseses mõttes, mille koloniaalsed mõõtmed vaikiti maha või mida kuulutati küll valjusti, aga mille kohta pole tänaseni kuulda piisaval määral tasakaalustatud, võrdlevaid hääli. 82 Saksa kolonialism idas on ajaloolastele tundlik teema, postkoloniaalsetesse kultuurianalüüsidesse süvenetakse vastumeelselt, leidmata struktuure ja institutsioone, mida võiks õigustatult koloniaalseks nimetada. Liiga lihtne on taandada see ainult Iulia-Karin Patruti diagnoositud sakslaste üldisele koloniaalamneesiale, pigem on sellel märksa rohkem pistmist ajalooalase uurimistöö enesekuvandiga, mis vahetpidamata muutub. Probleem on tuttav ka kirjandusteadlastele ja selle lahendamine ei ole kergete killast. 83 Funktsioonianalüütiline lähenemine nagu siingi välja pakutud, mis püstitab küsimuse, millisel ajal, millises keskkonnas ja mis otstarbel väljendati koloniaalseid võrdlusi, analoogiaid, fantaasiaid või koloniaalset iha, võib aidata ajaloolastel, germanistidel ja kunstiajaloolastel üksteisele läheneda: see aga tähendab uusi artikleid, erinumbreid ja kogumikke ning paneb aluse viljakale ühisele arutelule Balti kolonialismi fenomeni üle. Tugev ühine kandepind kujutab endast tekstide ja piltide täpset analüüsi ning nende (võrdlevat) ajaloolist kontekstualiseerimist, alles hilisemas etapis võib järgneda üldkehtivate meetodite ja kontseptsioonide edasiarendamine H. v. Treitschke, Das deutsche Ordensland, lk 44; I-K. Patrut, Binneneuropäischer Kolonialismus als deutscher Selbstentwurf im 18. und 19. Jahrhundert. Postkoloniale Germanistik. Bestandsaufnahme, theoretische Perspektiven, Lektüren. Toim G. Dürbeck, A. Dunker. (Postkoloniale Studien in der Germanistik. Kd 5.) Bielefeld: Aisthesis Verlag, 2014, lk B. Kundrus, Von der Peripherie ins Zentrum. Zur Bedeutung des Kolonialismus für das Deutsche Kaiserreich. Das deutsche Kaiserreich in der Kontroverse. Toim S. O. Müller, C. Torp. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht, 2009, lk I-K. Patrut, Binneneuropäischer Kolonialismus, lk I-K. Patrut, Conzeptualizing German colonialism, lk 304.

21 Das Bremer Börsenbild als Allegorie. Planwagen, Konquistadores und der deutsche Benjamin ULRIKE PLATH Der Künstler darf bei seinen Compositionen, wie Shakespeare bei seinen Dramen verfahren und Manches zu einem großen Akte zusammenziehen und zur Erhöhung des Effekts in einem Moment concentriren, was streng genommen in der Geschichte ein wenig auseinander liegt. (Kohl, 1870, S. 37) Historienbilder sind Schlüssel für das Geschichtsverständnis vergangener Zeiten. Selbstbewusster, spielerischer noch als die Texte ihrer Zeit fügen sie zusammen, was nicht zusammen passt, und illustrieren damit ahistorische Tiefendimensionen der Geschichte. In ihnen werden Wünsche, Phantasien, Analogien und gewagte Interpretationen offenbar, denen gegenüber sich die Geschichtswissenschaft in jüngster Zeit zunehmend öffnet. 1 Die Bedeutung der kolonialen Kunst für die klassischen Kolonialländer steht außer Zweifel, 2 für den deutschsprachigen Raum und ihr imaginiertes Kolonialland im Osten steht die Forschung jedoch erst am Anfang. 3 Zweifelsohne sind für die Aufarbeitung der kolonialen Dimensionen der deutschen Historienmalerei weiterführende, vergleichende Analysen notwendig 4 und genau hierzu möchte der vorliegende Artikel beitragen. Das Jahr 2014 bot mehrere Anlässe, Peter Janssens ( ) Gemälde Die Colonisation der Ostsee durch die Hanse (Abb. 1) erneut zu interpretieren, 1 Vgl. Bilder machen Geschichte. Hg. v. U. Fleckner (Studien aus dem Warburg-Haus 13), o. O.: De Gruyter, 2014; Geschichtsschreibung in Bildern. Carl Heinrich Hermanns Geschichte des deutschen Volkes in fünfzehn Bildern. Hg. v. R. Oelwein. München: Deutscher Kunstverlag, E. L. Roark, Artists of Colonial America. Westport: Greenwood Press, 2003; B. F. Tobin, Picturing Imperial Power: Colonial Subjects in Eighteenth-Century British Painting. Durham: Duke University Press, 1999, etc. 3 Debating German Heritage: Art History and Nationalism during the Long Nineteenth Century. Hg. v. K. Jõekalda, K. Kodres. Kunstiteaduslikke Uurimusi 23/3 4, Friedrich Ludwig von Maydells Baltische Geschichte in Bildern. Hrsg. v. L. Kaljundi, T.-M. Kreem. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum Kadrioru kunstimuuseum, 2013.

22 360 ULRIKE PLATH standen in ihm doch gleich zwei runde Gedenktage an: Am 12. Dezember konnte der 170. Geburtstag des Künstlers gefeiert werden, dessen Name heute jedoch weitgehend vergessen ist. Am 5. November hätte sich darüber hinaus die Eröffnung der Neuen Bremer Börse im Jahre 1864 zum 150. Mal gejährt, wäre das Hauptgebäude nicht am 20. Dezember 1943 im Zuge des 122. Luftangriffes auf Bremen vollständig ausgebrannt und schließlich 1955 abgerissen worden. Auch das Hauptgemälde, das Janssen 1872 für den Großen Festsaal fertiggestellt hatte und das die Bedeutung Bremens innerhalb der deutschen Geschichte monumental visualisierte, fiel den Flammen zum Opfer. Erhalten sind vom Börsenbild neben einigen Photographien und einer Bleistiftskizze von 1870 (Abb. 2) vor allem ausführliche Beschreibungen der Bildmotive, öffentliche und private Quellen zur Auseinandersetzung um dieselben sowie literarische und künstlerische Vorlagen, deren Neuinterpretation die Grundlage der vorliegenden Untersuchung bildet. Das Bremer Börsenbild erzählt somit nicht nur von einer bemerkenswerten künstlerischen Interpretation der Geschichte, literarischer Vorlagen und politischer Zeitgeschehnisse, sondern zugleich von ihrem Vergessen, ihrer Zerstörung und ihrer Neuinterpretation im Lauf der vergangenen 150 Jahre. Es bildet daher ein Musterbeispiel für den Umgang mit den kolonialen Dimensionen der deutschen Geschichte im Osten Europas, für ihr Verdrängen, Vergessen und ihre Wiederentdeckung, 5 und bietet darüber hinaus Anreize für eine erneute Debatte um die Stellung des Baltikums in der deutschen wie auch in der Globalgeschichte. Genau dieses, die Anerkennung des Baltikums als integralen Teil der Bremer Stadt- und der deutschen Staatsgeschichte sowie die Aushandlung ihrer Stellung innerhalb der allgemeinen Weltgeschichte bildete den Kern jenes erstaunlichen Kampfs um Riga auf Bremer Boden, um den es im Folgenden gehen soll. 6 Doch beginnen wir mit einem Blick auf den Künstler. Peter Janssen war auf dem Höhepunkt seines Ruhms als Historienmaler im späten 19. Jahrhundert mit Michelangelo ( ) und Tiepolo ( ) verglichen worden und zählte somit zu den Großen der deutschen Malerei. 7 Seine historistischen Wandgemälde großen Formats schmücken die alte Aula der Universität Marburg sowie das Düsseldorfer Rathaus und die dortige Akademie der Künste, deren Direktor Janssen von 1895 an war. In der Kunstgeschichte des frühen 20. Jahrhunderts wurde er jedoch, wenn er denn überhaupt Erwähnung fand, als langweilig und verspätet abgetan ein tiefer Fall, der auf das jähe Ende der monumentalen Historienmalerei als Genre verweist I.-K. Patrut, Conceptualizing German Colonialism within Europe, (Post-)Colonialism across Europe. Transcultural Memory and National History. Hg. v. D. Göttsche, A. Dunker (Postkoloniale Studien in der Germanistik 7.) Bielefeld: Aisthesis, 2014, S H. G. Steimer, Hermann Allmers, Johann Georg Kohl und der Streit um das Bremer Börsenbild, Bremisches Jahrbuch 88, 2009, S , hier S. 165, (zuletzt abgefragt am ). 8 A. Klapheck Texte, Das Wandbild als Predigt Der Düsseldorfer Historienmaler Peter Janssen, Rheinische Post. Geist und Leben, 18. Oktober 1980, vgl. auch (zuletzt abgefragt am ).

23 ULRIKE PLATH 361 legte der Kunsthistoriker Dietrich Bieber eine umfangreiche, zweibändige Dissertation zu Peter Janssen als Historienmaler vor, in der er auf knapp 1000 Seiten (inklusive Bildern) eine akribische Bestandsaufnahme seines Schaffens vornahm. 9 Trotz dieser Hommage konstatierte 1980 die Journalistin Anna Klapheck: Allenfalls in Düsseldorf, seiner Heimatstadt, kennt man noch den Namen des Historienmalers und Akademie-Direktors Peter Janssen ( ). [...] Sonst aber ist die Kunstgeschichte über ihn hinweggegangen, in den neueren Darstellungen findet man ihn nicht einmal erwähnt. In die allgemeine Aufwertung der Kunst des 19. Jahrhunderts wurde er nicht einbezogen. Und zusammenfassend meint sie: Janssens pathetisch-patriotische Malerei wird schwerlich eine Neubewertung erfahren. Wenn sich jedoch um ein Kunstwerk Anekdötchen ranken, so ist auch dies eine Form bescheidenen Ruhms. 10 Hierin stimmt sie übrigens ganz mit Bieber überein, der in Bezug auf das Börsenbild konstatiert, dieses sei künstlerisch nicht mehr als eine epigonale Leistung [...], die aber unter historischen Bewertungsmaßstäben gewinnt. 11 Wie wesentlich die Entschlüsselung vermeintlicher Anekdötchen und ihrer historischen Hintergründe jedoch sein kann, zeigt die Arbeit des Bremer Literaturwissenschaftlers Hans Gerhard Steimer. Außerhalb des ästhetisch argumentierenden kunstgeschichtlichen Diskurses stehend, gelingt es ihm in seiner 2009 erschienenen Untersuchung zum Streit um das Bremer Börsenbild durch eine Kombination von Stadt-, Literatur-, Kultur- und Kunstgeschichte, einen neuen kulturgeschichtlichen Erklärungsansatz des historischen Skandals zu finden. Gestützt auf eine Vielzahl archivalischer und journalistischer Quellen wird Janssen nicht als Künstler bewertet, sondern der Streit um Riga als brisantes regional- und staatspolitisches Phänomen erklärt. 12 Aus einem Anekdötchen wird bei Steimer ein spannender Lokalkrimi. Auch aus baltischer Perspektive wurde dem Gemälde Bedeutung zugeschrieben. Hier begann die Entdeckung Janssens bereits vor gut 50 Jahren dekonstruierte Paul Johansen ( ), Stadtarchivar in Tallinn und Begründer der osteuropäischen Geschichte und Finnougristik an der Universität Hamburg, in seinem Artikel Die Legende von der Aufsegelung Livlands durch Bremer Kaufleute gründlich jenen Mythos, der auch Janssens Gemälde zugrunde lag, 13 indem er die Legende der Bremer in Livland in akribischer archivarischer Detektivarbeit bis auf den Kreis um Melanchthon zurückverfolgte. Das Börsenbild diente ihm dabei lediglich als ein weiterer Beweis volkstümlicher Übernahmen einer eindeutigen Geschichtsklitterung. Ein Jahr später, 1962, kam Arved Freiherr von Taube ( ) in seinen Arbeiten zum Bremer Stadtarchivar, Reiseschriftsteller und baltischen Hauslehrer Johann Georg Kohl ( ) ebenfalls auf Janssen und das 9 D. Bieber, Peter Janssen als Historienmaler, Teil 1 und 2. Bonn: Hablet, A. Klapheck Texte, Das Wandbild als Predigt. 11 Ibid., S H. G. Steimer, Hermann Allmers. 13 P. Johansen, Die Legende von der Aufsegelung Livlands durch Bremer Kaufleute, Europa und Übersee. Festschrift für Egmont Zechlin. Hrsg. v. O. Brunner, D. Gebhard. Hamburg: Hans Bredow Institut, 1961, S

24 362 ULRIKE PLATH Börsengemälde zu sprechen. 14 Und 2011 wurde schließlich in einer Mainzer Dissertation der diskursgeschichtliche Hintergrund des baltischen Kolonialdiskurses aufgerollt, in dem das Bremer Börsenbild eine prominente Rolle spielen sollte. 15 Das Bremer Börsenbild ist somit in der Forschung gut bekannt, seine Inhalte und ihre Hintergründe, sein Platz innerhalb des aufstrebenden Selbstbewusstseins der Hansestadt Bremen, innerhalb des deutschen Nationalismus und des deutschen Kolonialdiskurses in vorkolonialer Zeit sind beschrieben worden. Dennoch fehlt es bislang an einer eingehenderen Motivanalyse, die auf die Überschichtungen von Text und Bild, persönlichem Erleben und Politik einginge und das Gemälde in einem weiteren Rahmen als Kollektivphänomen zu erklären versuchte. Eingebettet ist der vorliegende Versuch in die in jüngster Zeit florierende Wiederentdeckung und Neubewertung von Bildern in der estnischen (Kunst-) Geschichte. 16 Bevor wir auf das Gemälde als Kollektivphänomen zu sprechen kommen, soll ein kurzer Überblick über seine Entstehungsgeschichte die Schärfe der Auseinandersetzung in Bremen vor Augen führen. Ein Kriegsrath gegen Riga Die Entstehung des Bremer Börsenbildes war umgeben von einem Skandal, der nicht allein die Bremer Presselandschaft im Frühjahr 1870 über Monate hinweg in seinem Bann hielt. Das Problem strahlte auch in die Ostseeprovinzen aus und hinterließ seine Spuren im kolonialen Denken des sich einenden Deutschen Reiches. 17 Um nichts weniger ging es im Börsenstreit als um die erstaunliche Abwägung, was für die neue Selbstrepräsentation der stolzen Bremer Kaufmannschaft und für das erstarkende Deutschland wichtiger gewesen sei: Die Entdeckung Amerikas oder die Aufsegelung Livlands. Auf der einen Seite der Auseinandersetzung stand der seinerzeit bekannte Bremer Schriftsteller Hermann Allmers ( ), der zur Fertigstellung der Börse 1864 seinen Freund und Bekannten, den Hannoverschen Historienmaler Otto Knille ( ) aufgefordert hatte, eine Skizze für ein Wandgemälde in der Börse anzufertigen. Als Thema wurde die Entdeckung Amerikas durch Kolumbus gewählt, der vor knienden nackten Indianern eine Fahne gen Himmel hält: Passender für Bremen wie für seinen Börsensaal hätte wohl kein Gegenstand gewählt werden können, denn auf Amerika s Entdeckung beruht Bremen s jetzige Bedeutung und in Amerika vor Allem ist der ganze Halt und Schwerpunkt 14 A. Freiherr von Taube, Johann Georg Kohl und die Baltischen Lande: Die Wiederaufsegelung Livlands durch einen Bremer zur Biedermeierzeit: J. G. Kohl als Hauslehrer in Kurland , Bd. 1 Bremisches Jahrbuch 48, 1962, S U. Plath, Esten und Deutsche in den baltischen Provinzen Russlands. Fremdheitskonstruktionen, Lebenswelten, Kolonialphantasien (Veröffentlichungen des Nordost-Instituts, Bd. 11.) Wiesbaden: Harrassowitz, Friedrich Ludwig von Maydells Baltische Geschichte in Bildern. 17 S. Zantop, Colonial Fantasies: Conquest, Family, and National in Precolonial Germany ( ). Durham, North Carolina: Duke University Press, 1997.

25 ULRIKE PLATH 363 seines gegenwärtigen Handels. 18 Die Hansestadt wollte sich durch die Bildwahl gleich Venedig als Tor zu einer neuen Welt inszenieren. 19 Die im Juni 1865 der Bremer Handelskammer vorgelegte Skizze, wurde zwar als reizend bezeichnet, 20 doch fehle ihr das Heroische, vor allem aber der exklusive Bezug zur Geschichte Deutschlands und Bremens. Das Amerika-Motiv hätte aufgrund seiner globalgeschichtlichen Bedeutung mit gleichem Recht an unzähligen anderen Orten der Welt dargestellt werden können und wurde daher als Vorschlag abgelehnt. 1870, also rückwirkend, wurden die schwammigen Entscheidungskriterien folgendermaßen benannt: Das Gemälde sollte im Allgemeinen bedeutsam und von wichtigen Folgen für Handel und Cultur und namentlich für das deutsche Volk sein, in besonderer Weise mit Bremen verbunden, künstlerisch effektvoll zu gestalten und nicht zuletzt ohne ernstzunehmende Konkurrenz sein. 21 Letztendlich entschied nach einigem Hin und Her das Geld über das Motiv. Angesichts der Peinlichkeit des Bremen-Besuches des preußischen Königs und Präsidenten des Norddeutschen Bundes Wilhelm I. ( ) im Jahre 1869, der in dem Börsensaal lediglich eine noch pinselnasse Improvisation Otto Knilles zum Thema Huldigung der Hansestädte für die Borussia vorfinden musste, wurde der Vorgang erneut aufgerollt. Schon bald tauchte die Idee auf, das Bild könnte die Gründung Riga s durch die Bremer darstellen. Das Motiv gefiel dem mächtigen Bremer Reeder und Kaufmann Christian Heinrich Wätjen ( ), Sohn des bekannten Reeders Dietrich Heinrich Wätjen ( ), unter dessen Flagge sich die deutschen Amerikaaussiedler im 19. Jahrhundert auf ihre Fahrt nach Übersee einschifften, war Bremen doch seit den 1860ern zum bedeutendsten Auswanderungshafen Europas geworden. 22 Christel Wätjen, Inhaber der weltweit größten Reederei spendete der Börse Ende November Goldtaler zur Fertigstellung des Gemäldes, unter der Bedingung, das Bildmotiv allein bestimmen zu dürfen. 23 Der Kosmopolit entschied sich für das Livland, und so erhielt 1870 der zu dieser Zeit noch weitgehend unbekannte 25-jährige Düsseldorfer Historienmaler Peter Janssen den Auftrag, eine erste Skizze zur Gründung Rigas anzufertigen. Über die aufgeheizte politische Debatte entschied also letztendlich das Geld. Wie war Wätjen trotz seiner familiären Affinität zu Amerika zum Vorstreiter Livlands geworden? Mit größter Wahrscheinlichkeit können wir hinter seiner Entscheidung den Bremer Stadtbibliothekar Johann Georg Kohl als Meinungsmacher und die allgemeine nationale Begeisterung im Zuge der Reichsgründung ausmachen. Beide unterstrichen die Bedeutung eines deutschen Motivs. Der gebürtige Bremer Kohl war von 1830 bis H. G. Steimer, Hermann Allmers, S Ibid., S Ibid., S J. G. Kohl, Livland, Amerika und das neue Börsenbild in Bremen. Eine Vorlesung gehalten in Bremen im Börsengebäude am 4. März Dorpat: Gläser, 1870, S L. Maischak, German Merchants in the Nineteenth-Century Atlantic. Cambridge u.a.: Cambridge University Press, 2013, S H. G. Steimer, Hermann Allmers, S. 153.

26 364 ULRIKE PLATH Hauslehrer in Kurland gewesen, hatte später als erster professioneller deutscher Reiseschriftsteller Irland und Amerika bereist und machte ab den späten 1860er Jahren seinen Einfluss geltend, um Livland einen Ehrenplatz in seiner Heimatstadt zu errichten. Unterstützung fand er in seinem Bemühen von den Kunsthistorikern Anton Springer ( ) und Eduard Bendemann ( ) war Kohl Leiter der Bremer Stadtbibliothek geworden, 1869 wurde er für seine publizistische Tätigkeit in Richtung Ost und West mit den Ehrendoktortiteln der Universitäten Königsberg und Maine/USA ausgezeichnet. Lebensgeschichtlich betrachtet, fügte Kohl im Streit um das Börsengemälde seine beiden großen Erfolgsgeschichten, seine Bücher über Russland und die Ostseeprovinzen aus den 40er Jahren 25 sowie seine in den 1850er Jahren unternommenen Reise- und Länderberichte über Amerika 26 in einem Narrativ zusammen. Bremen sei bereits im Mittelalter das Zentrum deutscher Auswanderung Richtung Osten gewesen und diese Siedlung im Osten sei für Deutschland und die Stadt von nicht geringerer Bedeutung als die Entdeckung Amerikas. Mit dieser Argumentation gab er der deutschen Geschichte in vorkolonialer Zeit, gab er dem sich erst bildenden Reich die dringend benötigte imperiale Weite. Am hielt er in Bremen einen flammenden pro-livland Vortrag mit dem Titel Livland, Amerika und das neue Börsenbild in Bremen, der auf Anfrage aus dem Baltikum 1870 in Dorpat im Druck erschien. 27 Er reagierte dabei auf den allgemeinen Kriegsrath gegen Riga und das Feldgeschrei Riga muß fallen, den im Frühjahr 1870 Allmers und einige weitere Bremer Honoratioren angestimmt hatten und der die Bremer Presselandschaft auf bis dato nicht gekannte Weise aufwirbeln sollte. 28 Die Livlandgegner hatten die Aufsegelung Livlands durch Bremer Kaufleute als ahistorische Geschichtsklitterung entlarvt, die Motive der von Janssen angefertigten Skizze als unmalerisch und unbedeutend abgetan. 29 Als Kompromiss im Konflikt zwischen Amerika und Livland wurde die Gründung Bremerhavens im Jahre 24 D. Bieber, Peter Janssen als Historienmaler, Teil 1, S J. G. Kohl, Die deutsch-russischen Ostseeprovinzen oder Natur- und Völkerleben in Kur-, Liv- u. Esthland, Theil 1 und 2. Dresden, Leipzig: Arnold, 1841; J. G. Kohl, Russia. St. Petersburg, Moscow, Kharkoff, Riga, Odessa, The German Provinces of the Baltic, the Steppes, The Crimea, and the Interior of the Empire. London: Champan and Hall, J. G. Kohl, Travels in Canada, and Through the States of New York and Pennsylvania. London: George Manwaring, 1861 etc.; vgl. J. A. Wolter, Johann Georg Kohl in America, Johann Georg Kohl. Progress of Discovery. Auf den Spuren der Entdecker. Hrsg. v. H.-A. Koch, M. B. Krewson, J. A. Wolter, unter Mitwirkung von T. Elstemann. Graz: Akademischer Druck- und Verlagsanstalt, 1993, S ; D. K. Buse, Kohl, Johann Georg, Germany and the Americas. Culture, Politics, and History. A Multidisciplinary Encyclopedia Volume 2, G N. Hrsg. v. T. Adam. Santa Barbara u.a.: ABC-Clio, 2005, S J. G. Kohl, Livland, Amerika. 28 So schrieb Hermann Allmers, Anführer der Amerika-Fraktion, am in einem Brief an Kropp: Es ist wirklich jedes Vernünftigen heiligste Pflicht mit zu streben, dass solchem Vorhaben gesteuert wird. Geht s nicht so auf Privatwegen durch Brief u mündliche Vorstellungen dann muss die Presse losgelassen werden u[nd] mit allen Hunden sei er gehetzt. [...] Unser Feldgeschrei heißt Riga muss Fallen unsre Losung: Janssen zu Hause bleiben oder was Anderes machen. H. G. Steimer, Hermann Allmers, S , S H. G. Steimer, Hermann Allmers, S Vgl. auch P. Johansen, Die Legende von der Aufsegelung Livlands.

27 ULRIKE PLATH /29 vorgeschlagen, doch hatte es gegen die Darstellungsmacht des Kolonialmotivs keine Chance: Mittelalterliche Seefahrer, Krieger, Geistliche, halbnackte Esthen und rothe Indianer sind ohne Zweifel malerischer als Menschen in der abgeschmackten Tracht der 20er Jahre unseres [des 19.] Jahrhunderts. 30 Die (letztendlich erkaufte) Überzeugungskraft des Livlandmotivs lag in seiner Bedeutung für den erwachenden deutschen Nationalismus. So schrieb der Deutschbalte Woldemar von Bock ( ) aus Riga: Das Abstract- Kosmopolitische-Unnationale eines Columbus-Bildes kann nicht stark genug betont werden. Ein Moment des Vorzugs des Baltischen Stoffs vor dem Atlantischen liegt eben darin, dass er geeignet ist, darauf das deutsche National-Gefühl, das durch ein derartiges Bild doch geweckt werden soll, eine erhebende Wirkung zu üben. 31 Kohl unterstrich energisch, dass das livländische Motiv harmonisch auch weitaus besser zum neugotischen Stil der Börse passe, den er als altdeutsch bzw. alteuropäisch bezeichnete, 32 sowie zu den Figuren an der Fassade, die deutsche Fischer, Matrosen, Walfischer und Gewerbetreibende darstellten. Neger, Indianer und andere Fremde auf dem Börsengemälde würden motivisch in Konflikt geraten mit dem Rest der deutschen Börse. 33 Das Deutsche sollte unterstrichen werden, nicht das Kosmopolitische. Inwieweit spiegelte sich die Auseinandersetzung um das Gemälde in den gewählten Motiven des Börsengemäldes? Bildaufbau und Motive Das 7,80 7,38 Meter große Gemälde in Wachsfarben, das ca. 9 Meter über dem Boden des Börsensaals angebracht war und somit überlebensgroße Figurengruppen darstellte, bestand aus vier Themenkomplexen, die ein unaufgelöster Spannungsbogen zwischen Ereignis (Gründung der Stadt Riga) und Prozess (Kolonisierung, Missionierung, Handel) zusammenhielt. Wir haben es also mit einer Collage zu tun, die ganz bewusst Bildinhalte zusammenbrachte, die in dieser Form niemals zusammentrafen. Diese Spannung wird allein schon im Titel Die Colonisation der Ostsee durch die Hanse deutlich, der Prozess und Datum zusammenfügt. Vor dem Hintergrund der öffentlichen Debatte in Bremen wird es notwendig gewesen sein, den zweifelhaften Bremer Anteil an der Stadtgründung Rigas, die sich 1871 zum 670. Mal jährte, mit Prozessen längerer Dauer zu untermauern. Die zentrale und auch namengebende Szene des Gemäldes, die Gründung der Stadt Riga, dargestellt im oberen Drittel, wird vom Bremer Domherren und ersten Bischof Livlands, Albert von Buxhoeveden ( ), dominiert. Zu sehen sind Albert, neben und unter ihm Baumeister, die mit ihren Zirkeln den Fortschritt der Vernunft und Technik symbolisierten, dazu Maurer und Berater. Gekrönt wird die Gruppe vom Rigaer Wappen, 30 D. Bieber, Peter Janssen als Historienmaler, S H. G. Steimer, Hermann Allmers, S Zur Frage der Gothik als deutsche Kunst, vgl. K. Jõekalda, Baltic Identity via German Heritage? Seeking Baltic German Art in the Nineteenth Century, Kunstiteaduslikke Uurimusi 23/3 4, 2014, S J. G. Kohl, Livland, Amerika, S. 52.

28 366 ULRIKE PLATH flankiert von dem links im Hintergrund angedeuteten Hanseschiff und zwei Ordensbrüdern rechts im Bild. 34 Im linken Bildfeld wird die Handelstätigkeit der Hanse dargestellt und ein Schiff gezeigt, das von muskulösen Arbeitern entladen wird. In der unteren Mitte des Gemäldes sieht man den Handel dreier Kaufleute mit Russen aus Polotzk, wobei Stoffe und Geschmeide gegen Felle eingetauscht werden. Bremen hatte im Rahmen der Handelstätigkeit der Hanse zwar eine wichtige Position inne, doch nahm es im weiteren Handel mit Riga keine herausragende Stellung ein, so dass die Fahne Bremens auf dem Mast des Schiffes im Hintergrund nur klein dargestellt wurde, und kaum zu erkennen ist. Rechts unten im Bild findet sich die Darstellung der friedlichen Missionierung des Landes, wobei die wenig bekleideten Einheimischen und die aufreizende Frauengestalt im Vordergrund auffallen. Der missionierende Mönch in hellem Gewand weist mit seiner erhobenen Hand über den dunklen Mönch im Siedlerzug empor zu Bischof Albert und schafft somit eine inhaltliche Klammer zwischen den Geistlichen. Die größte inhaltliche Eigenleistung des Bildes findet sich zweifellos in der Darstellung der Kolonisierung des Landes durch deutsche Siedler in der rechten oberen Bildhälfte. Hinter einem Hügel, womöglich aus dem Schiffsbauch heraustretend, beschreitet ein mit einer Schaufel ausgestatteter Siedler das Bild aufwärtssteigend gen Osten. Vor ihm in zentraler Position erblicken wir vor einem Leiterwagen eine Dreiergruppe: Mönch, Siedler, Frau mit Kind, diese wiederum angeführt von einer weiteren Dreiergruppe bestehend aus drei Männern, davon ein geharnischter Schaufelträger. (Näheres dazu weiter unten). Betrachtet man die dargestellten Protagonisten und die gewählte Farbgebung, zerfällt das Bild in zwei Teile, einen oberen, hellen und einen unteren, dunklen Teil. 35 Nur in der unteren Bildhälfte, in der Handel und Missionierung dargestellt werden, finden sich auch Einheimische, während die obere, hellere Bildhälfte ganz den Deutschen (Bischof Albert, Baumeister, Maurer, Ordensbrüder, Siedler) vorbehalten wird. Dabei gibt es charakteristische Übergangsgruppen. So treten die deutschen Siedler in den dunklen Bereich ein, während der Missionar Licht um sich verbreitet. Eindeutig markiert ist die Richtung der Landnahme: Der linke Bildrand gehört, ganz wie der obere, ausschließlich den Deutschen, die erst nach Osten schreitend zunehmend auf Einheimische treffen. Auch Frauen finden sich lediglich im Osten: In der oberen Bildhälfte die deutsche Siedlerin mit Kleinkind, den Ochsenwagen führend, mit hochgestecktem Haar, in der unteren Bildhälfte die Hinteransicht einer lasziv ausgestreckten Einheimischen mit gelöstem Haar, die dem Missionar lauscht. Eine inhalt- 34 Nach G. Bandmann stellte der Zirkel als vornehmstes aller Handwersgeräte den Übergang zwischen dem stofflosen Reich der Ideen und der materiellen Verwirklichung durch die Hand der Handwerkers oder Künstlers dar. Der Zirkel kann also als Sinnbild der Verwirklichung deutscher Siedlungsarbeit gedacht worden sein, vgl. D. Bieber, Peter Janssen als Historienmaler, S Janssen machte sich frei von dem Einfluss seines Lehrers Bendemann, der, wie sich Janssen später erinnerte, über der Landung der Kolonisten, die Landung Gott Vaters, des Christentums und der Kardinaltugenden dargestellt haben wollte, vgl. D. Bieber, Peter Janssen als Historienmaler, Teil 2, S Bieber merkt dabei an: Es ist aufschlussreich und von gewisser Ironie, dass Janssen dennoch ein zweizoniges Bild für Bremen schuf. Ibid.

29 ULRIKE PLATH 367 liche Klammer des gesamten Bildes ist die wiederholte Darstellung der Zögerlichkeit oder Rückbezogenheit der Siedler, angedeutet durch den Blick zurück nach Westen. Lediglich der nach Osten weisende Mönch im Siedlerzug, das Kind und der geharnischte Schaufelträger blicken, wie auch der Ordensritter über ihnen und einige der Handelstreibenden, ohne Zögern in die unbekannte Zukunft im fremden Land. Auch die Gestik der Mönche verweist auf die Doppelgründigkeit der Siedlung: Während den Einheimischen vom Missionar der Weg nach Nordwesten als Quelle von Bildung und Religion gewiesen wird, zeigt der Mönch den Siedlern den Weg nach Osten. Albert hingegen verweist auf die Grundsteinlegung unter sich und somit auf die Bedeutung Rigas im Hier und Jetzt. Ebenso wie die Körpersprache scheinen auch die Kinder diese Doppelgerichtetheit der Ostsiedlung zu symbolisieren. Zwei Kinder stehen sich in der Handelsszene gegenüber: Das helle gen Nordosten blickende Kind als Mittler zwischen den Handelspartnern und das hinter dem Rücken des Russen verborgene, in dunklen Tönen gemalte Bild des heidnischen Kindes, das nach Westen blickt. Die Ostsiedlung erscheint als Bewegung in entgegengesetzte Richtungen, die Ost und West miteinander verflicht, verschränkt. Kolonialgeschichte als gemalte Verflechtungsgeschichte. Woher nahm Janssen diese Motive? Johann Georg Kohl als Mitautor Die meisten Motive des Börsengemäldes waren keine Eigenschöpfungen des jungen Peter Janssen, sondern adaptierten Vorschläge, die Kohl in seinem Vortrag und späteren Druck Livland, Amerika 1870 der Öffentlichkeit vorgelegt hatte. 36 Mehrfach sprach er dabei unseren Maler an und gab ihm diverse Szenen, Personen und Dinge zur Auswahl, sprach über die Farbwahl und die Raumaufteilung des Gemäldes. Es besteht kein Zweifel daran, dass sein Text von Janssen rezipiert wurde, der noch im gleichen Jahr eine Skizze des Gemäldes vorlegte. Alle vier Hauptthemen, die Gründung Rigas, der Hansehandel, der Siedlerzug und auch die getrennt von den übrigen Motiven beschriebene Missionierung 37 sind auf Kohl zurückzuführen. Jedoch verzichtete Janssen auf einige Vorschläge, wie etwa die Begrüßung der Neusiedler oder die deutliche ethnische Markierung der Liven, Letten und Russen. Unbeachtet blieb bei ihm auch die Ausgestaltung der baltischen Natur, die bei Kohl eine wichtige symbolische Bedeutung hatte. Kohl imaginierte die konkrete Darstellung der Umgebung von Riga, von der Düna mit ihrem Eisgang hin zu den dichten Wäldern mit ihren einzelnen hohen Eichen, die ihre Aeste den Ankömmlingen aus Deutschland zum Willkommen entgegenstreckte(n). 38 Die Eichen und Tannen Livlands sollten positiv auf die Seele der Betrachter wirken, sollte der Börsensaal doch als allgemeiner Musentempel auch zu Konzerten, Vorträgen und Feiern genutzt werden: 39 Was sollen diese 36 J. G. Kohl, Livland, Amerika, S Ibid., S Ibid., S. 41, S , S Ibid., Vorwort.

30 368 ULRIKE PLATH deutschen Sänger von den westindischen Palmen und Palmettos singen? Wenn sie aber jene himmelanstrebenden Tannen, jene von unserm Künstler verherrlichten Eichen, von denen ich oben sprach, im Bilde an der Wand gewahren, so werden sie mit Begeisterung und Kraft das schöne deutsche Lied: Wer hat dich, Du schöner Wald, aufgebaut so hoch da droben? intonieren und dabei der deutschen Pflanzung in Livland gedenken. 40 Als Jahreszeit schlug er das frühe Frühjahr vor, das mit dem beeindruckenden Eisgang der Düna eine Allegorie der Ostsiedlung darstellen sollte, die den kalten Nordosten mit christlichem Licht und kultureller Wärme beglückte. Vor allem aber hatte Janssen ein ganz eigenes Farbkonzept. Während Kohl die bunte Tracht der Deutschen mit der grau-schwarzen Tracht der Letten und Liven kontrastierte, 41 setzte Janssen auf Licht und Schatten und somit auf eine Farbgebung, die in den Augen der Livland-Kritiker so kalt und grau [erschien], dass einen davor frieren könnte. 42 Bei Kohl vermischten sich dabei, wie es so typisch für die Historienmalerei ist, seine eigenen Eindrücke mit dem darzustellenden historischen Stoff. Die Kritik am Mythos der Bremer Aufsegelung Livlands etwa weist er mit einem einfachen Hinweis von sich: In Riga und Bremen lebe der Mythos fort und bilde immer noch die Grundlage jener quasifamiliären Beziehungen, die er selbst erfahren durfte. Sein Erleben war die für ihn geltende Messlatte. Vom Eisgang der Düna zu den exotisch wirkenden russischen Figuren projizierte er seine Reiseeindrücke in das frühe Mittelalter. 43 Die Kluft zwischen eigener Anschauung und historischer Ferne diente ihm dabei zur Allegoriebildung: Der Eisgang der Düna wurde zum Bild der deutschen Zivilisierungsmission, der Russe (mehr noch als die Letten und Liven) zum Bild des wilden Ostens, und der Siedlerzug zu einer Grundkonstante Rigas: Eine solche Ankunft von Deutschen am Dünastrande über See ist eine stereotype Scene für Riga geworden. Sie ist nicht nur stereotyp, charakteristisch und historisch für den Ort, sondern auch überhaupt in gewissem Grade ganz allgemein bedeutungsvoll und allegorisch. Es ist nämlich eine Ankunft von ihr Glück suchenden Fremdlingen, Seefahrern und Kaufleuten an einem fernen Strande. Und eine solche allgemeine Hindeutung könnten wir in unserm Bild auch sehr gut brauchen. 44 Hier geht es ihm nicht allein um die Ankunft der ersten Bürger Rigas, sondern um ein Bild der Ostsiedlung, der Heimatsuche in der Fremde und der deutschen Auswanderung ganz allgemein. Hier sprach ein Stück seiner Lebensgeschichte aus dem Gemälde. Und hier sprach der Bremer, der in der Gründung Rigas auch eine Allegorie der Heimatstadt sah: Wenn wir diesem Allen nach Riga oder die Stiftung dieser Stadt malen, so wird unser Bild, so zu sagen, ein malerischer oder poetischer 40 Ibid., S. 50. Bei dem Zitat handelt es sich um das von Felix Mendelsson Bartholdy 1840 vertonte, gleichnamige Gedicht von Joseph von Eichendorff aus dem Jahre Ibid., S H. G. Steimer, Hermann Allmers, S Dass Janssen mit der Farbgebung in seinem Jugendwerk selbst nicht zufrieden war, unterstreicht Dietrich Bieber, vgl. D. Bieber, Peter Janssen als Historienmaler, Teil 1, S J. G. Kohl, Livland, Amerika, S Ibid., S. 40.

31 ULRIKE PLATH 369 Fingerzeig sein, der auf die ganze lange Geschichte von Livland kurz hindeutet. Wir stellen uns damit an den Urquell des Stromes der Ereignisse und zeigen dem Beschauer die Urne, aus welcher er floss. 45 Bremen war diese Urne. Gerade in den allegorischen allgemeinen Aussagen des Bildes, die von der späteren Kunstgeschichte durchaus anerkannt wurden, 46 wird der Einfluss Kohls deutlich. Zwischen Text und Bild Natürlich war Kohl nicht die einzige Inspirationsquelle, derer sich Janssen bediente. Künstler wie Raffael, Alfred Rethel und sein Lehrer Eduard Bendemann hatten Einfluss auf das Schaffen Janssens und prägten seinen Stil. 47 Auch was die Ausgestaltung der Inhalte anbelangt, mögen Vorlagen in der Kunst gefunden werden. Der Blick richtet sich auf Friedrich Ludwig von Maydells ( ) Kupferstiche Fünfzig Bilder aus der Geschichte der deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, von denen im vorliegenden Band mehrfach die Rede ist. 48 Thematisch nahe sind die 1839 entstandenen Stiche Bischof Albert legt den Grundstein der Stadt Riga A 1200 [1201] (Abb. 3) und Erste Landung Bremer Kaufleute in der Düna A (Abb. 4) Obgleich die Grundsteinlegung dem zentralen Motiv des Börsengemäldes thematisch am nächsten kommt und sie wie auch die Erste Landung später häufig kopiert und adaptiert wurde, scheint Maydell aber kaum erkennbaren Einfluss auf Janssens Werk gehabt zu haben. Hat Janssen seine Kupferstiche jemals selbst gesehen? 49 Ohne Zweifel waren sie Johann Georg Kohl bekannt, der Maydell als geistreichen Künstler schätzte und dessen Kupferstich Wannemune s Gesang sogar als Illustration in seinem zweiten Band der Ostseeprovinzen abdrucken ließ. 50 Der Stadtbibliothekar kannte daneben auch die textlichen Vorlagen, die Chroniken und späteren Geschichtsdarstellungen, auf die Maydell sich bezog. Text und Bild waren also mehrfach aufeinander bezogen. Gut illustrieren lässt sich dieser Bezug mit der Analyse des in Text und Bild dargestellten Warenaustausches. Als entangled objects 51 wurden Waren zwischen den Kulturen ausgetauscht und hatten in ihrem jeweiligen Kontext unterschiedliche Bedeutung. Die in Texten und Bildern dargestellten Austauschobjekte des ersten Handelskontakts sind keine Abbildungen historischer Realitäten, sondern die Imagination der jeweiligen Epoche. Maydells Erste Landung zeigt am rechten Bildrand ein Schiff unter Bremer Flagge, das entladen wird. Während er auf die alte räumliche Aufteilung von der rechten als der 45 J. G. Kohl, Livland, Amerika, S D. Bieber, Peter Janssen, S Ibid., S Vgl. im vorliegenden Band die Beiträge von Anu Allikvee, Linda Kaljundi, Anne Untera und Tiina-Mall Kreem. 49 H. G. Siemers geht zurückgreifend auf Paul Johansen ohne jeglichen Zweifel davon aus, vgl. H. G. Siemers, Hermann Allmers, S ; P. Johansen, Die Legende, S J. G. Kohl, Die deutsch-russischen Ostseeprovinzen, S. 455; ebd. Tafel V. 51 N. Thomas, Entangled objects: Exchange, material culture, and colonialism in the Pacific. Cambridge: Harvard University Press, 1991.

32 370 ULRIKE PLATH guten Seite ausgeht, wodurch die Aufsegelung als gerechtfertigte, gute Tat beschrieben wird, 52 findet sich das Bremer Schiff bei Janssen auf der linken Seite, wird hier doch die westöstliche Kolonisationsdynamik vor allem als räumliche Ausdehnung begriffen und somit kompass-exakt dargestellt. Bei Maydell finden sich Fässer, die als Warentisch dienen. Auf ihnen liegen Stoffe, Messer und Viktualien ausgebreitet, Krüge mit Bier oder Wein kreisen unter den Eingeborenen, die sich in einem Spiegel bestaunen oder Glasperlenketten inspizieren. Als Gegenwert bringen sie Felle dar. Die Männer sind teils in kostbare Felle gekleidet, die Frauen in Trachten aus dem 19. Jahrhundert. 53 Maydell hat in seiner Darstellung auf die Chroniken des Mittelalters zurückgegriffen, 54 mit großer Gewissheit aber illustrierte er dabei auch die Beschreibung der ersten Handelskontakte, wie sie der Pädagoge Friedrich Gotthilf Findeisen ( ) in seinem populären Lesebuch für Liv- und Ehstland im Jahr 1787 imaginierte: Der Anblick der neuen nie gesehenen Sachen, welche Bremer Kaufleute zeigten, Eisen, Korallen, Spiegel, Glaswaaren, sprachen für den dienstfertigen freygiebigen Fremdling, und hießen Liven und Ehsten (Eyssen) die Waffen weglegen. Das Honig, das die Strandleute herbey schlepten, Bärenfelle und überhaupt Peltereien, sie selbst, ein munteres Volk in Pelze von Werth gekleidet, reizten den Seefahrer, der in Gedanken den Gewinn überrechnete, und machten den Bremer nach der Freundschaft des Volks eben so begierig, wie den Engländer im entgegengesetzten Himmelsstrich, die stinkende Hangmatte des Karaiben. 55 Das Motiv findet sich bereits in Gustav von Bergmanns ( ) Geschichte Livlands nach bossuetischer Art entworfen aus dem Jahre 1770, wo es von den Liven heißt: ihre Waaren bestunden aus ungeläutertem Honig, und Thierhäuten, welche sie, so wie die Wilden in Amerika den Spaniern ihr Gold, für Kleinigkeiten zubrachten, und gegen Messer und andere Bedürfnisse vertauschten. 56 Die Zusammensetzung der gehandelten Waren veränderte sich im Laufe der Zeiten, abhängig von der jeweiligen Erzählperspektive. Während die Livländische Reimchronik zu den beim Erstkontakt gehandelten Waren schweigt, und die Chronik Heinrichs von Lettland diese Episode gar nicht erzählt, berichtet die Chronica Bremensis von Rinesberch und Schene, neuediert 1841, von fetten Schweinen, Häuten, Schafen, Eier, Käse und Bier, doch sind es hier die Bremer, die diese Produkte unter den Einheimischen verteilen. 57 In Franz Nyenstädts Chronik aus dem Jahr 1604, finden sich die von Findeisen später erneut beschriebenen und von Maydell visualisierten Tonnen, auf denen der Chronist Brot, Bier, Viktualien, Zucker, Feigen, Rosinen und Weissbrot gegen Honig, Milch, Hühner, Eier, Vögel 52 Friedrich Ludwig von Maydells Baltische Geschichte in Bildern, S , hier S Ibid., S Ibid., S , hier S F. G. Findeisen, Lesebuch für Ehst- und Livland. Oberpahlen: Grenzius und Kupzau, Bd. 1, S G. Bergmann, Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Leipzig: Schwickert, 1776, S L. Niehoff, Bremer Bier im Baltikum? Eine Suche nach Bremer Brauprodukten im Ostseeraum, Bremer Jahrbuch 80, 2001, S , hier S. 51.

33 ULRIKE PLATH 371 und Hasen handeln liess. 58 Die Bedeutung der jeweils dargestellten Produkte verlangt eine eingehende Analyse, die hier nicht vorgelegt werden kann. Doch wird im dargestellten Warenangebot ein deutlicher Unterschied zwischen den mittelalterlichen, frühneuzeitlichen und modernen Texten des 19. Jahrhunderts offensichtlich: Während die Nahrungsmittelfülle an Wild und Geflügel für die Beschreibung des Baltikums in der Frühen Neuzeit von größter Bedeutung war, konzentrierte man sich im Mittelalter und im 19. Jahrhundert auf die Wildheit des Ostens, in den deutsche Zivilisation gebracht werden sollte. Kohl kannte das Repertoire von Handelswaren, mit dem in der Vorstellung seiner baltischen Zeitgenossen beim Erstkontakt gehandelt wurde. In seinem Vortrag bot er auf Seiten der livländischen Einheimischen Honig, Wachs und Felle von Wölfen, Bären und Elchen, auf der Seite der Deutschen Tuch und Leinwand, Wein und Bier an. 59 Wichtig war ihm die Unterstreichung des wilden Nordens, für die pittoreske Russen und das Pelzwerk wilder Tiere (Bären, Elche, etc.) hinzugezogen werden sollten. Die von Steimer fälschlicherweise als Rind bezeichnete Gestalt rechts der Handelsszene erweist sich bei näherem Hinsehen in der Skizze wie im Gemälde als zwei Felle tragende Einheimische. 60 Für Janssen war der Osten weniger Nahrungsquelle, denn Siedlungsland. Planwagen und Konquistadores oder der Umgang mit der Kolonialgeschichte in der deutschen Historiographie Mit Sicherheit war für Kohl die Chronik Heinrichs von Lettland von besonderer Bedeutung, die 1867 in einer verbesserten Neuübersetzung erschienen war. Kohl verweist in seinem Vortrag mehrfach auf sie, etwa bei der Darstellung des Siedlerzugs der ersten Bürger, der 1202 Riga erreichte. Zu Beginn des 6. Kapitels der Chronik erfahren wir, dass Albrechts Bruder Engelbert den Zug begleitete. 61 Jener in Janssens Gemälde als Augustiner dunkel gekleidete Mönch, der dem zaudernden Paar am Ochsenwagen den Weg gen Osten weist, 58 F. Nyenstädt, Denckwürdige Sachen und Geschichte von der ersten Erfindunge der edeln Provintzen Liefflandes Monumenta Livoniae antiquae 2, 1839/1604, S. 14; vgl. S. Donecker, Est vera India septemtrio: Re-Imagining the Baltic in the Age of Discovery, Re-forming the Early Modern North: Text, Music, and Church Art. Hrsg. v. T. M. S. Lehtonen, L. Kaljundi (Crossing Boundaries). Amsterdam: Amsterdam University Press, forthcoming in spring J. G. Kohl, Livland, S. 6, 36. Die in Janssens Gemälde im Vordergrund aus dem kleinen Boot steigende Figur, wird aufgrund ihrer Kleidung wohl als Deutscher zu interpretieren sein, der ein Fass Bier oder Wein zum Handel herantransportiert. 60 Steimer weist darauf hin, dass das Rind in der Skizze noch fehlt, vgl. J. G. Steimer, Hermann Allmers, S Doch erkennt man die beiden Lastenträger mit ihrer Fellladung durchaus auch auf der Abbildung des fertigen Gemäldes. 61 Nach seinem Abzuge kam sein Bruder Engelbert, ein Ordensgeistlicher von Neumünster, der herberufen war, in Riga mit den ersten Bürgern an und unter dessen Mitwirkung, der den Predigern des Evangeliums das Wort giebt, begann er, Christi Namen auszubreiten unter den Heiden, mit dem Bruder Theoderich von Thoreida und Alabrand, und den übrigen Brüdern, so in Lyvland unter Ordensregel lebten. H. v. Lettland, Livländische Chronik, ein getreuer Bericht, wie das Christenthum und die deutsche Herrschaft sich im Lande der Liven, Letten und Ehsten Bahn gebrochen. Übersetzt und hrsg. v. E. Pabst. Reval: Gressel, 1867; J. G. Kohl, Livland, Amerika, S. 13.

34 372 ULRIKE PLATH könnte also Engelbert darstellen. Unterstrichen wird diese Vermutung durch die Achse zwischen dem hell gekleideten, missionierenden Zisterzienser in der unteren rechten Bildecke (Theoderich) über Engelbert hinauf zu Bischof Albert, der mit der Stadtgründung den Deutschen an der Düna einen geschützten Hafen, eine bleibende Wohnstätte und Heimath geben und in derselben als Basis aller ferneren Operationen, zugleich ein festes militärisches Etablissement begründen wollte verfasste er eine eigene Publikation Die Bremer beim Aufbau der Stadt Riga, in der er sich näher mit den in den Chroniken genannten 50 Siedlern Geistliche, Ritter, Kaufleute, Handwerker, Begleiter, Schiffer beschäftigt. 63 In seinem Hang zur Allegoriebildung sieht er hinter jedem erwähnten Namen eine Auswanderungsregion oder Gesellschaftsgruppe. Aus 50 Personen konnten so Tausende deutsche Siedler werden, die für den Aufbau Alt-Livlands notwendig waren. Kein Hinweis findet sich in den Chroniken aber auf den Zuzug von Frauen und Ritterfräulein mit ihren Kindern, noch weniger auf Ochsenwagen, wie er sie in seinem Vortrag Livland, Amerika entwirft. 64 Eine Eigenleistung Janssens hingegen scheint der Planwagen zu sein ohne Zweifel eines der bedeutsamsten Symbole der Auswanderung und der Kolonisation fremder Gegenden im 19. Jahrhundert. Nachdem der Prairie Schooner Mitte des 18. Jahrhunderts erstmals für die Kolonisation Amerikas verwendet wurde, avancierte der Planwagen im 19. Jahrhundert zu einem Symbol der Siedlungsbewegung Richtung Westen. (Abb. 5) Möglicherweise spielt der Siedlungszug mit Ochsenwagen und Frauen auch auf die deutsche Siedlung nach Bessarabien an, jedoch wurde der Planwagen erst in der ersten Hälfte des 20. Jahrhunderts zu einem Symbol der deutschen Raumaneignung im Osten Europas. 65 Angesichts der Vorgeschichte des Börsenbildes, scheint die Anspielung auf die Kolonisation Amerikas jedoch weitaus wahrscheinlicher. Der Bezug auf Kolumbus und die Entdeckung Amerikas wurde verstärkt durch die den deutschen Siedlern voranschreitende Person im Harnisch, die im Gemälde den Stahlhelm eines spanischen Konquistadoren, den sog. Morion des 16. Jahrhunderts, trägt. In der Bleistiftskizze fehlt diese Nuance, die erst später hinzugefügt wurde. Ebenfalls eine Eigenkreation Janssens, die den Kolonialvergleich stärkte. 62 J. G. Kohl, Livland, Amerika, S J. G. Kohl, Die Bremer beim Aufbau der Stadt Riga. Dorpat: Häcker, 1870, S J. G. Kohl, Livland, Amerika, S Konzeptionell zum Motiv des Auf- und Anschlusses des fremden Raums vgl. U.-K. Ketelsen, Der koloniale Diskurs und die Öffnung des europäischen Ostens im deutschen Roman, Kolonialismus, Kolonialdiskurs und Genozid. Hg. v. M. Dabag, H. Gründer, U.-K. Ketelsen (Schriftenreihe Genozid und Gedächtnis ). München: Wilhelm Fink, 2004, S , hier S. 85. Spezifischer zum Motiv des Planwagens, vgl. E. H. Rakettes Kolonistenroman Der Planwagen (Berlin: Steuben-Verlag, 1940), in dem die Kolonisation Schlesiens im Mittelalter und die erneute Unterwerfung Polens unter deutsche Herrschaft unter dem Motto Gen Ostland woll n wir reiten gleichgesetzt wird, vgl. W. Killy, Literaturlexikon. Bd. 9, 2. Auflage Göttingen: De Gruyter, 2010, S. 409; C. L. Gottzmann, Verheissung und Verzweiflung im Osten. Die Siedlungsgeschichte der Deutschen im Spiegel der Dichtung. Mit einem Beitrag von Petra Hörner. Hildesheim, Zürich, New York: Hildesheim, 1998, S ; Lied: Wenn der Ochsenwagen durch den Sand treckt, vgl. E. Sandelowsky, Anekdoten, Lieder mit Noten, und die alten Geschichten von Deutsch- Südwestafrika. Windhoek: Kuiseb, 2003.

35 ULRIKE PLATH 373 Wie der amerikanische Livland-Spezialist James A. Brundage 1972 feststellte, wurde die Verschränkung von Missionierung und Unterwerfung, die vom Papst erstmals in Livland angewandt wurde, erneut im 16. Jahrhundert von den Konquistadores in Südamerika verwendet. 66 Doch wurde diese strukturelle Parallele zwischen der Kolonialgeschichte in Ost und West nicht erst im 20. Jahrhundert entdeckt. Als Zeitgenossen wussten Kohl und Janssen von Heinrich von Treitschkes ( ) Neudeutung der Ostsiedlung, die in den 1860er Jahren durch die deutsche Presselandschaft gegangen war und für Aufregung gesorgt hatte. 1862, also kurz vor dem Bau der Bremer Börse, hatte der berühmte und viel gelesene Historiker Treitschke behauptet, die beiden Flügel des europäischen Kolonialismus (der die Einheimischen assimilierende und der sie konservierende) seien in der deutschen Ostsiedlung strukturell vorgedacht worden, habe doch unser Volk auf enger Stätte jene beiden Hauptrichtungen kolonialer Politik vorgebildet, welche später Briten und Spanier in den ungeheuren Räumen Amerikas mit ähnlichem Erfolg durchführten. 67 Den schnellen Vernichtungskrieg und die Assimilation schätzte er dabei als humane Variante des Kolonialismus, die jedoch in Livland aufgrund der dünnen deutschen Siedlung nicht angewandt werden konnte. 68 Die Treibhaushitze der kolonialen Luft förderte somit in dem jungen, der Pietät ungewohnten Volke den Haß wider die fremde Herrschaft eine Auflösung der kolonialen Spannung durch Assimiliation wie in Preussen erlebte das Baltikum nicht. 69 Gegen diese Deutung einer verpassten positiven Wende in der baltischen Kolonialgeschichte protestierte der Rigenser Julius Eckardt ( ), woraufhin Treitschke die Besonderheit des Baltikums in einer öffentlichen Antwort noch einmal ausführlicher untersuchte. 70 Die Reaktion und Bedeutung seiner Geschichtsdeutung für die spätere Politik Deutschlands, sein Kulturschaffen und Selbstbild ist skizziert worden, wartet aber auf eine ausführlichere vergleichende Untersuchung. 71 Kohl kannte Treitschkes Thesen, obgleich er ihn nicht direkt zitierte. Umständlich nimmt er Stellung gegen diejenigen Historiker, die zwar in der Kolonisierung der südlichen und östlichen Ostseeküste die größte Tat des deutschen Volkes sehen, die Position des Baltikums, des für lange Zeit wichtigsten Auswanderungslandes des norddeutschen Raums, 66 J. A. Brundages, The Thirteenth Century Livonian Crusade: Henricus de Lettis and the First Legatine Mission of Bishop William of Modena, Jahrbücher für Geschichte Osteuropas 20/38, 1972, S H. v. Treitschke, Das deutsche Ordensland Preussen (1862), Aufsätze, Reden und Briefe. Hrsg. v. Dr. K. M. Schiller. Bd. 2: Historisch-politische Aufsätze. Meersburg 1929, S Zu Treitschke vgl.: T. Gerhards, Heinrich von Treitschke. Wirkung und Wahrnehmnung eines Historikers im 19. und 20. Jahrhundert (= Otto-von-Bismarck-Stiftung. Wissenschaftliche Reihe, Bd. 18), Paderborn: Ferdinand Schöningh, Ibid., S Ibid., S H. v. Treitschke, Altpreußen und die deutsch-russischen Ostseeprovinzen. Offener Brief an Herrn Dr. Julius Eckardt, Redakteur der Grenzboten, Preußische Jahrbücher 22, 1868, S V. G. Liulevicius, Kriegsland im Osten. Eroberung, Kolonisierung und Militärherrschaft im Ersten Weltkrieg. Hamburg: Hamburger Edition, 2002; H. Simonsfeld, Die Deutschen als Colonisatoren in der Geschichte. Mit einem Vorwort von Professor Dr. Franz von Holtzendorff in München. Hamburg: J. F. Richter, 1885.

36 374 ULRIKE PLATH aber unterschätzten. 72 Im Gegensatz zu Treitschke baut Kohl Riga zum Ausgangspunkt der Expansion in den weiteren Nordosten auf. 73 Dass der Geharnischte in Janssens Gemälde eine Schaufel über der Schulter trägt, verweist auf den friedlichen Charakter der deutschen Kolonisierungspraxis, den Treitschke so sehr beklagte. Für Kohl hingegen hatte diese Siedlungsleistung wo nicht eine welthistorische, doch jedenfalls eine europäische Bedeutung [...], eine civilisatorische Rolle [...], so dass denn Niederdeutsche wohl dazu berechtigt erscheinen können, jenen Colonien und auch sich selbst zum Ruhme ein Monument zu setzen. 74 Während Treitschke die rein aristokratisch und wesentlich norddeutsche Pflanzung in Livland 75 als schwach, unmodern und dem Untergang geweiht bezeichnet, betont Kohl die rein-deutsche Siedlungskraft der recht einheimischen Pflanze Bremen, das den geographischen Mittelpunkte des weiten niedersächsischen Auswanderungs-Gebietes, aus welchem Livland gefüttert wurde, bildete. 76 Auch wenn Treitschke sichtlich Probleme mit der baltischen Form der deutschen Siedlung hatte, findet sich seine Idee der deutschen Grundlage des europäischen Kolonialismus in abgeschwächter Form doch bereits 100 Jahre früher ausgerechnet in Findeisens Lesebuch im Jahr 1787: Teutsches liebes Vaterland, Werkstätte von Menschen, Pflanzschule der Künste, der Wissenschaften, des guten edlen Menschensinns, der sich bei wenigem freut, du erziehst deine Kinder nicht für dich, du schikst sie in alle Welt, um Licht der Finsterniß anzuzünden, und in aller Welt ist s Ehre, teutscher Mann zu sein! Nimm, prahlender Franzmann, die Weltcarte, und frage in deiner schnarrenden Sprache, wer erschuf in den Antillen, in America, in den Inseln Asiens, in Africa, hier an der Küste des Mittellandischen Meers, die grünenden Felder [...]? oder sprich, welches sind die treuen Männer, die im Schweiß ihres Angesichts Brodt essen, und ihren Herrn, wenn sie auch hart sind, in allen Theilen der Welt treu bleiben Teutsche Männer sind es teutscher Fleiß gewann diesen Wohlstand und du, O LIVLAND, Speicher des hungrigen Nachbarn, wer baute deine Schlösser, rottete Wälder aus, gründete Städte, richtete die Türme auf, welche die Wegweiser des fröhlichen Schiffers sind welches Volk war es, das durch Fleiß und Redlichkeit im Handel und Wandel die Schiffe fremder Nationen in seinen Häfen lokte, und Mastbäume, wie sich bewegende Wälder an die Küste der Ost-See rief? Es waren Männer, deren Sprache wir sprechen, welche mit Blut diese Stätte erkauften. 77 Für Findeisen war die deutsche Kolonialleistung in Livland keineswegs positiv. Als echter Aufklärer wendet er sich an die Unterdrückten: Armes Volk, hättet ihr gewußt, daß diese Waarenlager euch 72 J. G. Kohl, Livland, Amerika, S Ibid., S Ibid., S H. v. Treitschke, Altpreußen und die deutsch-russischen Ostseeprovinzen, S J. G. Kohl, Livland, Amerika, S F. G. Findeisen, Ueber Lernen und Studieren überhaupt, insbesondere in Livland, Lesebuch für Ehstund Livland, 2. Stück. Oberpahlen: Grenzius und Kupzau, S , hier

37 ULRIKE PLATH 375 Fessel der Sklaverey, welche die bessern Nachkommen nicht lösen können, seyn würde, ihr hättet die List mit Feuer und Schwerdt gerügt! 78 Der deutsche Benjamin : Probleme und Ausblick Beim Bremer Börsenstreit ging es nicht nur um die symbolische Durchsetzung der deutschen Nationalgeschichte gegen die Globalgeschichte, sondern darüber hinaus um die Eingliederung der baltischen in die deutsche Geschichte. Kohl war sich der Bedeutung durchaus bewusst, wenn man sich dazu entschließe, die amerikanischen Palmen bei Seite zu stellen, dagegen die deutsche Eiche und Pflanzung in Livland in s Auge zu fassen und sie, unsern deutschen Benjamin, schließlich zu adoptieren. 79 So der kryptische Schlussappell in Kohls Livland-Rede von Botanische Metaphern verschränken sich hier mit biblischen. Denkbar wäre die Gleichsetzung der Eiche mit der im Regenwald bis zu 20 Meter hoch wachsenden Birkenfeige, die seit 1767 Ficus benjamina genannt wurde. Die visionierte Adoption verweist aber eher auf einen möglichen biblischen Hintergrund auch wenn das Bild falsch gewählt ist. Benjamin war der jüngste, geliebte, rechtmäßige Sohn von Rahel und Jakob und musste daher nicht adoptiert werden. Doch geht es im weitesten Sinne in der biblischen Geschichte von Joseph und seinen Brüdern um eine Familienzusammenführung nach Jahren der Trennung, und dieses Bild mag für Kohl von Bedeutung gewesen sein. Die Rückholung und Einbeziehung Livlands in die mentale Landkarte des sich neu schaffenden Deutschen Reiches war ein komplexes politisches Problem mit weitreichenden Auswirkungen. In einer Zeit, in der die deutschen Ostseeprovinzen den meisten Deutschen unbekannt waren und Estländer mit Samojeden verglichen wurden, 80 in einer Zeit, in dem die baltischen Provinzen als rückschrittig und an Russland verloren galten, 81 war dies ein unpopulärer und fragwürdiger Schritt. Er setzte voraus, dass die baltische Geschichte von der politischen Zugehörigkeit entkoppelt wurde und nicht mehr als Teil der russischen Geschichte gedacht wurde, sondern als Jahrhunderte alte kolonial-deutsche Geschichte angesehen wurde. Während der Politiker und Historiker Treitschke die Strukturen des Kolonialismus in Ost und West verglich, schöpften das Literaten-Künstler-Paar Kohl und Janssen die assoziative Allegoriensprache des Historienbilds aus, um auf das Problem im Osten aufmerksam zu machen. Sie kamen damit zur rechten Zeit. Mit der Gründung des Deutschen Kaiserreiches 1871 wuchs das staatspolitische Interesse am kolonialen Thema und der beruhigenden Einsicht, dass Deutschland möglicherweise nicht zu spät, sondern zu früh die Bühne der Kolonialreiche betreten hatte und somit seine grundlegende globalgeschichtliche Bedeutung schlichtweg vergessen worden sei. 78 F. G. Findeisen, Livländische Geschichte, Lesebuch für Ehst- und Livland, 1. Stück, Oberpahlen: Grenzius und Kupzau, S. 9 92, hier S J. G. Kohl, Livland, Amerika, S J. G. Kohl, Die deutsch-russischen Ostseeprovinzen, S. III IV. 81 U. Plath, Heimat. Rethinking Baltic German Places of Belonging, Kunstiteaduslikke Uurimusi 23/3 4, 2014, S

38 376 ULRIKE PLATH Kohl, Janssen und Treitschke, wie zuvor bereits Findeisen und Maydell, standen dabei vor einem ähnlichen Problem wie heutige Kulturwissenschaftler, hat man es doch bei der deutschen Ostsiedlung mit einem Gebiet zu tun, das keiner Theorie des Kolonialwesens sich einfügen will und dennoch die Lebensgesetze der Pflanzungsstaaten typisch veranschaulicht. 82 Das baltische Beispiel führt tief in die komplexe und noch lange nicht ausgelotete Bedeutung des innereuropäischen Kolonialismus, der die längste Zeit ohne Kolonien im eigentlichen Sinne auskam, dessen koloniale Dimensionen verschwiegen oder herausposaunt wurden, dem es aber bis heute weitgehend an ausgewogenen, vergleichenden Stimmen fehlt. 83 Der deutsche Kolonialismus im Osten ist für Historiker ein heikles Thema, lassen sie sich doch nur ungern auf postkoloniale Kulturanalysen ein, ohne Strukturen und Institutionen zu finden, die mit Recht kolonial benannt werden können. Es ist zu leicht, dies allein auf die von Iulia-Karin Patrut diagnostizierte allgemeine koloniale Amnesie der Deutschen zurückzuführen, sondern hat vielmehr mit dem Selbstverständnis historischer Arbeit zu tun, das sich freilich kontinuierlich wandelt. Das Problem ist zudem auch den Literaturwissenschaftlern bekannt und ist nicht leicht zu lösen. 84 Ein funktionsanalytischer Ansatz, wie der hier vorgestellte, der danach fragt, zu welcher Zeit, in welchem Umfeld, für welche Zwecke koloniale Vergleiche, Analogien, Phantasien oder koloniales Begehren ausgedrückt wurden, mag helfen, Historiker, Germanisten und Kunsthistoriker einander anzunähern und jenseits der wachsenden Zahl an Einzeluntersuchungen, Sondernummern und Sammelbänden zu einer fruchtbaren gemeinsamen Auseinandersetzung mit dem Phänomen des baltischen Kolonialismus zu gelangen. Eine tragfähige gemeinsame Grundlage stellt die genaue Analyse von Texten und Bildern und ihre (vergleichende) historische Kontextualisierung dar, ihr kann erst in einem späteren Schritt die Entwicklung allgemein gültiger Methoden und Konzepte folgen H. v. Treitschke, Das deutsche Ordensland, S. 44; I.-K. Patrut, Binneneuropäischer Kolonialismus als deutscher Selbstentwurf im 18. und 19. Jahrhundert, Postkoloniale Germanistik. Bestandsaufnahme, theoretische Perspektiven, Lektüren. Hg. v. G. Dürbeck, A. Dunker. (Postkoloniale Studien in der Germanistik Bd. 5.) Bielefeld: Aisthesis Verlag, 2014, S B. Kundrus, Von der Peripherie ins Zentrum. Zur Bedeutung des Kolonialismus für das Deutsche Kaiserreich, Das deutsche Kaiserreich in der Kontroverse. Hg. v. S. O. Müller, C. Torp. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht, 2009, S I.-K. Patrut, Binneneuropäischer Kolonialismus, S I.-K. Patrut, Conceptualizing German colonialism, S. 304.

39 1. Peter Janssen Läänemere koloniseerimine Hansa poolt Repro: P. Johannsen, Die Legende von der Aufsegelung Livlands durch Bremer Kaufleute. Hamburg, 1961 Peter Janssen Die Colonisation der Ostsee durch die Hanse Repro: P. Johannsen, Die Legende von der Aufsegelung Livlands durch Bremer Kaufleute. Hamburg, 1961

40 2. Peter Janssen Visand seinamaalile Pliiats Kunstmuseum Düsseldorf, Kupferstichkabinett Peter Janssen Skizze für ein Wandgemälde Bleistift Kunstmuseum Düsseldorf, Kupferstichkabinett

41 3. Friedrich Ludwig von Maydell Piiskop Albert asetab nurgakivi Riia linnale Vasegravüür albumis Viiskümmend pilti, 1839 Eesti Kunstimuuseum Friedrich Ludwig von Maydell Bischof Albert legt den Grundstein zur Stadt Riga Blatt aus dem Album Fünfzig Bilder, 1839 Estnisches Kunstmuseum 4. Friedrich Ludwig von Maydell Bremeni kaupmeeste esimene maabumine Väina jõe suudmes Vasegravüür albumis Viiskümmend pilti, 1839 Eesti Kunstimuuseum Friedrich Ludwig von Maydell Erste Landung der Bremer Kaufleute an der Mündung der Daugava Kupferstich aus dem Album Fünfzig Bilder, 1839 Estnisches Kunstmuseum

42 5. John Gast Ameerika progress Õli Allikas: Wikipedia John Gast Amerikanischer Fortschritt Öl Quelle: Wikipedia

GU BKS Access. Läbipääsukontrollisüsteemid ühe- ja mitmeukselistele süsteemidele. Üheukselised süsteemid

GU BKS Access. Läbipääsukontrollisüsteemid ühe- ja mitmeukselistele süsteemidele. Üheukselised süsteemid TOOTEINFO GU BKS Access Läbipääsukontrollisüsteemid ühe- ja mitmeukselistele süsteemidele Üheukselised süsteemid Väljumiste loenduriga kombineeritud juhtimispult Läbipääsusüsteemi juhtimispult siseruumidele

Mehr

Der Alltag estnischer Displaced Persons Die Sammlung Hintzer im Herder-Institut Marburg

Der Alltag estnischer Displaced Persons Die Sammlung Hintzer im Herder-Institut Marburg Der Alltag estnischer Displaced Persons Die Sammlung Hintzer im Herder-Institut Marburg Dorothee M. Goeze Die Sammlung Der Lehrer und Fotograf Karl Hintzer hat in der Zeit nach dem Zweiten Weltkrieg bis

Mehr

Wiedemanni sõnaraamat, seletav sõnaraamat ja keelekorralduslik sõnaraamat

Wiedemanni sõnaraamat, seletav sõnaraamat ja keelekorralduslik sõnaraamat Wiedemanni sõnaraamat, seletav sõnaraamat ja keelekorralduslik sõnaraamat Urmas Sutrop Ees$ Keele Ins$tuut ja Tartu Ülikool Urmas.Sutrop@eki.ee Väike- Maarja, 24. 25. aprill 2013 Järgnevate illustratsioonide

Mehr

EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED

EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED 7 [12] 2017 EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED SCHRIFTEN DES ESTNISCHEN KUNSTMUSEUMS Natuuri rikkus. Loodusläheduse idee ja Dü sseldorfi maalikoolkond Der Reichtum der Natur. Die Idee der Naturnähe und die

Mehr

Liivimaa luuletajanna preili von Graf ja tema luuletuste Hupeli Põhja mistsellides ilmumise tagamaad

Liivimaa luuletajanna preili von Graf ja tema luuletuste Hupeli Põhja mistsellides ilmumise tagamaad Liivimaa luuletajanna preili von Graf ja tema luuletuste Hupeli Põhja mistsellides ilmumise tagamaad Kairit Kaur 1781. aastal ilmus August Wilhelm Hupeli jätkväljaande Põhja mistsellid ( Nordische Miscellaneen

Mehr

Vanem eesti laste- ja noorsookirjandus on viimastel aastakümnetel saanud

Vanem eesti laste- ja noorsookirjandus on viimastel aastakümnetel saanud Ulrike Plath_Layout 1 02.09.11 15:27 Page 698 BALTISAKSA LASTE- JA NOORSOOKIRJANDUSEST KUNI 1840. AASTATENI ULRIKE PLATH Vanem eesti laste- ja noorsookirjandus on viimastel aastakümnetel saanud teatud

Mehr

Enne kui hakata käsitlema seda, kuidas on Eestimaa ja eestlased kujutatud

Enne kui hakata käsitlema seda, kuidas on Eestimaa ja eestlased kujutatud EESTIMAA JA EESTLASTE KUVANDI ARENG XIX SAJANDI JA XX SAJANDI ALGUSE REISIJUHTIDES * LJUBOV KISSELJOVA, LEA PILD, TATJANA STEPANI T EVA Enne kui hakata käsitlema seda, kuidas on Eestimaa ja eestlased kujutatud

Mehr

Sõja mõjust ajalookirjutusele. Eesti-, Liivi- ja Kuramaal 1

Sõja mõjust ajalookirjutusele. Eesti-, Liivi- ja Kuramaal 1 Artiklid Sõja mõjust ajalookirjutusele varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal 1 Janet Laidla MA, TÜ ajaloo ja arheoloogia instituut Mõistan, et vaevalt võiks leiduda kedagi, kes praegusel ajastul, pärast

Mehr

" ' «м Л, */* Kõik ma mie raamatuhe, /H Ä Äo/A: ma panni рарепм,лшш?' Kõik та kitjä Idwdi ^ ' v JAKOB HURDA TEENED RAHVALUULETEADUSE

 ' «м Л, */* Kõik ma mie raamatuhe, /H Ä Äo/A: ma panni рарепм,лшш?' Kõik та kitjä Idwdi ^ ' v JAKOB HURDA TEENED RAHVALUULETEADUSE " ' «м Л, */* Kõik ma mie raamatuhe, /H Ä Äo/A: ma panni рарепм,лшш?' Kõik та kitjä Idwdi ^ ' v JAKOB HURDA TEENED RAHVALUULETEADUSE TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО

Mehr

KES ON JOHANNES? MÕTTEID NELJANDA EVANGEELIUMI NIMEST

KES ON JOHANNES? MÕTTEID NELJANDA EVANGEELIUMI NIMEST KES ON JOHANNES? MÕTTEID NELJANDA EVANGEELIUMI NIMEST PEETER ROOSIMAA ERINEVAD JOHANNESED Teoloogide, eriti algkristluse uurijate jaoks on juba pikka aega üheks aktuaalseks probleemiks olnud Johannese

Mehr

Lektion 1. Hallo! 1. Diese Wörter kennst du schon! Neid sõnu sa juba tead!

Lektion 1. Hallo! 1. Diese Wörter kennst du schon! Neid sõnu sa juba tead! Lektion 1 Hallo! 1. Diese Wörter kennst du schon! Neid sõnu sa juba tead! Auto Radio Motor Cola Pizza Musik a) Campingplatz Fotoapparat Gitarre Volleyball Hamburger Limonade Tasse Vase Bild Kleid Rose

Mehr

Lünka täites. Katse analüüsida Sten Karlingi kunstiteoreetilisi vaateid *

Lünka täites. Katse analüüsida Sten Karlingi kunstiteoreetilisi vaateid * 42 Lünka täites. Katse analüüsida Sten Karlingi kunstiteoreetilisi vaateid * Artikkel keskendub Eesti kunstiteaduse ja -kirjutuse ajaloole, võttes vaatluse alla Sten Karlingi varasema teadusliku pärandi.

Mehr

Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver ja Tea Vassiljeva

Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver ja Tea Vassiljeva Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver ja Tea Vassiljeva 3 TALLINNA AJALUGU Originaali tiitel: Karsten Brüggemann, Ralph Tuchtenhagen Tallinn. Kleine Geschichte der Stadt Köln Weimar Wien: Böhlau, 2011

Mehr

MATHEMATICA, PHYSICA" MBDICA VII TARTU

MATHEMATICA, PHYSICA MBDICA VII TARTU EESTI VABARIIGI TAETU ÜLIKOOLI TOIMET«. 4 - ACTA ET CdHMTATIOKES UNIVERSITATIS DORPATENSIS A MATHEMATICA, PHYSICA" MBDICA VII TARTU 1925 EESTI VABARIIGI TARTU ÜLIKOOLI TOIMETUSED ACTA ET COMMEJfTATIOJfES

Mehr

Läti rahvalaulud Johann Gottfried Herderi kogus 1

Läti rahvalaulud Johann Gottfried Herderi kogus 1 https://doi.org/10.7592/mt2016.65.pashkevica Läti rahvalaulud Johann Gottfried Herderi kogus 1 Beata Paškevica Teesid: Artiklis vaadeldakse, kuidas kujunes Herderi läti rahvalaulude kogu ning millised

Mehr

Töid algkristliku mõtlemise kujunemise alalt. Studies in the Formation of the Early Christian Way of Thinking

Töid algkristliku mõtlemise kujunemise alalt. Studies in the Formation of the Early Christian Way of Thinking Publications of the EELC Institute of Theology XIX EELK Usuteaduse Instituudi toimetised XIX Studies in the Formation of the Early Christian Way of Thinking Töid algkristliku mõtlemise kujunemise alalt

Mehr

Siinne artikkel on järg Kristiina Rossi mõne aasta eest Keele ja Kirjanduse

Siinne artikkel on järg Kristiina Rossi mõne aasta eest Keele ja Kirjanduse VEEL TÄIENDUSI VANA TESTAMENDI TÕLKELOOLE * KAI TAFENAU Siinne artikkel on järg Kristiina Rossi mõne aasta eest Keele ja Kirjanduse veergudel ilmunud esialgsele ülevaatele Tartus Ajalooarhiivis hoitavatest

Mehr

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Saksa filoloogia osakond

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Saksa filoloogia osakond Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Saksa filoloogia osakond Hans-Dieter Brunowsky perekonnakroonika tõlge ja selle analüüs Magistritöö Viljar Tehvand Juhendaja:

Mehr

EVANGEELIUMI SALADUS ROOMA KIRJA LÕPUDOKSO- LOOGIAS (RM 16:25-27)

EVANGEELIUMI SALADUS ROOMA KIRJA LÕPUDOKSO- LOOGIAS (RM 16:25-27) EVANGEELIUMI SALADUS ROOMA KIRJA LÕPUDOKSO- LOOGIAS (RM 16:25-27) VALLO EHASALU Sageli tabab meid Piibli ebaehtsate kirjakohtade juures kitsikus. Me kas kahtleme nende ebaehtsate kohtade pärast Pühakirja

Mehr

OOMING EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI

OOMING EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI OOMING EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI Aleksander Suuman Valev Uibopuu Venda Sõelsepp Margus Lattik Eeva Park Leili Andre Villem Gross Katrin Väli Kalle Käsper Jüri Ehlvest Merike Riives Ü.R Guntars Godinl

Mehr

Sajand hiljem. Mida Noor-Eesti tegi ja mida ta ei teinud 1

Sajand hiljem. Mida Noor-Eesti tegi ja mida ta ei teinud 1 Sajand hiljem. Mida Noor-Eesti tegi ja mida ta ei teinud 1 Cornelius Hasselblatt 0. Noor-Eesti paistab olevat sügavalt Eesti kultuurilukku juurdunud (või juurutatud?) nähtus. Sellele viitavad mitmed nii

Mehr

Prof Arthur Võõbus EESTI KIRIKULOO PEAJOONI

Prof Arthur Võõbus EESTI KIRIKULOO PEAJOONI Prof Arthur Võõbus EESTI KIRIKULOO PEAJOONI Tartu 2011 Käsikirja toimetamist on toetanud Tartu Ülikool, Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium (sihtfinantseeritav teadusteema SF0180026s11) ning

Mehr

Umbkaudu aasta paiku leidis baltisaksa naiste luules aset suur

Umbkaudu aasta paiku leidis baltisaksa naiste luules aset suur Kairit Kaur_Layout 1 02.09.11 15:21 Page 614 Baltisaksa naiste esimesed luulekogud ja -põimikud KAIRIT KAUR Umbkaudu 1780. aasta paiku leidis baltisaksa naiste luules aset suur murrang: ilmusid esimesed

Mehr

Mõisnike suhtumine talupoegade võlgadesse Liivi- ja Eestimaal sajandil (1820. aastateni)*

Mõisnike suhtumine talupoegade võlgadesse Liivi- ja Eestimaal sajandil (1820. aastateni)* Ajalooline Ajakiri, 2007, 3/4 (121/122), 321 342 Mõisnike suhtumine talupoegade võlgadesse Liivi- ja Eestimaal 17. 19. sajandil (1820. aastateni)* Marten S eppel Aadli üheks armastatud argumendiks pärisorjuse

Mehr

DEUTSCHER FRÜHLING IN ESTLAND 2015

DEUTSCHER FRÜHLING IN ESTLAND 2015 DEUTSCHER FRÜHLING IN ESTLAND 2015 DER DEUTSCHE FRÜHLING IST DIE ZENTRALE VERANSTALTUNG ZUR PRÄSENTATION DEUTSCHLANDS IN ESTLAND Idee des Deutschen Frühlings Deutschland wird in Estland mit viel Sympathie

Mehr

SÜNOPTILISTE EVANGEELIUMIDE KIRJUTAMISE AEG

SÜNOPTILISTE EVANGEELIUMIDE KIRJUTAMISE AEG SÜNOPTILISTE EVANGEELIUMIDE KIRJUTAMISE AEG Kuigi juba aastakümnete eest jõuti teoloogide seas enam-vähem ühtsele arusaamale, et Markuse evangeelium on kirjutatud 70. aastate paiku ja teised evangeeliumid,

Mehr

^ ^ _ ^ ^В *^fl "ЧЙ ISSN /2000

^ ^ _ ^ ^В *^fl ЧЙ ISSN /2000 wkerkaar 8-9/2000 ^ ^ _ ^ ^В *^fl "ЧЙ ISSN 0234-8160 KLEIO SILMA ALL. Carl Schorske ajaloost ja kultuuriuurimisest. Hayden White ja Roger Chartier ajalookirjutuse võimalikkusest. Jacob Burckhardti nüüdisaegsus

Mehr

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI KIRJANDUSVÄLJA TOIMIMISVIISIST JAAN KROSSI SAKSA RETSEPTSIOONI NÄITEL *

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI KIRJANDUSVÄLJA TOIMIMISVIISIST JAAN KROSSI SAKSA RETSEPTSIOONI NÄITEL * Keel ja Kirjandus 4/2016 LIX AASTAKÄIK EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI KIRJANDUSVÄLJA TOIMIMISVIISIST JAAN KROSSI SAKSA RETSEPTSIOONI NÄITEL * CORNELIUS HASSELBLATT Jaan Kross

Mehr

MARKUSE EVANGEELIUMI KIRJANDUSLIKUST ERIPÄRAST

MARKUSE EVANGEELIUMI KIRJANDUSLIKUST ERIPÄRAST MARKUSE EVANGEELIUMI KIRJANDUSLIKUST ERIPÄRAST Peeter Roosimaa Uues Testamendis on neli evangeeliumi, mis erinevad omavahel küllaltki. Nende erinevus ei seisne mitte üksnes selles, et autorid esitasid

Mehr

USÜTEADUSLINE AJAKIRI

USÜTEADUSLINE AJAKIRI VIII aastakäik Detsember 1936 NQ 4 USÜTEADUSLINE AJAKIRI AKADEEMILISE USUTEADLASTE SELTSI VÄLJAANNE Vastutav toimetaja: O. Sild A j akirja to i m k o nd: O. Sild (juhataja), J. Kõpp, S. Aaslava, H.Masing,

Mehr

Bulgarin ja muud vene teemad ajakirjas Inland

Bulgarin ja muud vene teemad ajakirjas Inland Bulgarin ja muud vene teemad ajakirjas Inland Malle Salupere Ajakirja Inland nimest ja eesmärkidest tulenevalt on tegemist Läänemereprovintside sisetemaatikat käsitleva väljaandega. Seetõttu tundus esialgu

Mehr

Noor-Eesti tähendust otsides: vanu ja uusi mõtteid

Noor-Eesti tähendust otsides: vanu ja uusi mõtteid Noor-Eesti tähendust otsides: vanu ja uusi mõtteid Jüri Kivimäe Me seisame kahe riigi väraval: see üks on pimedus ja teine valgus. Gustav Suits (1905) Noor-Eesti vikerkaar kultuuri- ja mõtteloos Eesti

Mehr

Ristimise kolm kuju Arne Hiob, teoloogiadoktor

Ristimise kolm kuju Arne Hiob, teoloogiadoktor Ristimise kolm kuju Arne Hiob, teoloogiadoktor Ristija Johannes ja Jeesuse ristimine 1. Neil päevil sündis, et Jeesus tuli Naatsaretist Galileamaalt ja Johannes ristis ta Jordanis. Ja veest välja tulnud,

Mehr

Maalijaid 19. sajandi Tartust Epp Preem

Maalijaid 19. sajandi Tartust Epp Preem Epp Preem Eesti rahvusliku kunsti juuri tuleb otsida 19. sajandi baltisakslaste kunstist. Meie, eesti esimesed maalijad ja skulptorid said esmase eeskuju ja kunstiõpetuse siinsetelt baltisaksa kunsti kandjailt.

Mehr

L E. Haridusminister Rein Loilc "Eesti on täisväärtusiilc riik." Laupäev Nr 44. Tänasest lehest saate teada: et Eesti on täisväärtuslik rwk.

L E. Haridusminister Rein Loilc Eesti on täisväärtusiilc riik. Laupäev Nr 44. Tänasest lehest saate teada: et Eesti on täisväärtuslik rwk. L E rnrnrnrrrnrrrnnnnrrnnrnrrrr rrrrnnrrrnrnrrnrnnrrrnnrrrrn rnrrnrrröinnrrrrnnrnnrrrnnrnr rnprnnrrr3nnnrrrnrnnnnrrnnnnrfnrrrrnrrrrrrnrnr:onnrrorr;r rprnnnnnpnnpnnnnnnnnnnnhbbhbcrrrr^nrrnnrrnrrrnnpneirri^rn

Mehr

Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Ajaloo ja arheoloogia instituut. Kunstiajaloo osakond. Annegret Kriisa

Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Ajaloo ja arheoloogia instituut. Kunstiajaloo osakond. Annegret Kriisa Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Annegret Kriisa Johann Wilhelm Krause raamatulaenutused Tartu ülikooli raamatukogust aastatel 1806 1826 Bakalaureusetöö

Mehr

Mark krahv Wilhelmi suhted Tartu piiskoppidega ( aastatel)

Mark krahv Wilhelmi suhted Tartu piiskoppidega ( aastatel) Mark krahv Wilhelmi suhted Tartu piiskoppidega (1530. 1550. aastatel) Madis Maasing Keskaegse Liivimaa sisepoliitikat kujundas teadupärast Saksa ordu Liivimaa haru ja Riia peapiiskopi konkurents esivõimu

Mehr

ISSN /1991

ISSN /1991 Vikerkaar 7/1991 Goethe, Prosa ja Parmas. Niiluse jutustus. Kõivu schopenhauerlikud anamneesid II. Valgemäe "Keisri hull" ja "Hamlet". Mida tegi ENSV tsensor Tallinna Peapostkontoris? Ben Okri 3 esseed.

Mehr

Viitina mõisaproua Barbara Juliane von Krüdeneri portree lugu

Viitina mõisaproua Barbara Juliane von Krüdeneri portree lugu Viitina mõisaproua Barbara Juliane von Krüdeneri portree lugu 247 Viitina mõisaproua Barbara Juliane von Krüdeneri portree lugu Anne Untera Artikli eesmärgiks on kahe Barbara Juliane von Krüdeneri kaksikportree

Mehr

LOOMING. 5/2012 Eesti Kirjanike Liidu ajakiri Ilmub aastast SISU

LOOMING. 5/2012 Eesti Kirjanike Liidu ajakiri Ilmub aastast SISU LOOMING 5/2012 Eesti Kirjanike Liidu ajakiri Ilmub 1923. aastast SISU Eeva Park *Sellesse vihma sa ära ei eksi / Kaugel jt. luuletusi 611 Kalle Käsper Putš. Katkend Buridanide VII köitest 614 Jürgen Rooste

Mehr

Saare-Lääne ja koadjuutorivaenused: keskaegse Liivimaa viimased kodusõjad*

Saare-Lääne ja koadjuutorivaenused: keskaegse Liivimaa viimased kodusõjad* Ajalooline Ajakiri, 2010, 2 (132), 115 151 Saare-Lääne ja koadjuutorivaenused: keskaegse Liivimaa viimased kodusõjad* Madis Maasing Seoses Liivimaa ajalooga 16. sajandil meenuvad esimesena tõenäoliselt

Mehr

USUTEADUSLIKE AJAKIRI

USUTEADUSLIKE AJAKIRI V aastakäik 1933 N Q 3 USUTEADUSLIKE AJAKIRI AKADEEMILISE USUTEADLASTE SELTSI VÄLJAANNE Vastutav peatoimetaja: H. B. Rahamägi Ajakirja toimkond: H. B. Rahamägi (esimees), J. Kõpp, O. Sild, S. Aaslava,

Mehr

JOHANNES JA TEMA RISTIMINE 1

JOHANNES JA TEMA RISTIMINE 1 JOHANNES JA TEMA RISTIMINE 1 Peeter Roosimaa Juba algkristluse päevist alates on olnud kristlastele üheks elementaarseks ja alustrajavaks toiminguks ristimine. Alguse on see saanu d Ristijaks kutsutud

Mehr

!"#$%&##'% EESTI KIRJANDUSTEADUSEST JA SELLE METOODIKAST

!#$%&##'% EESTI KIRJANDUSTEADUSEST JA SELLE METOODIKAST !"#$%&##'% EESTI KIRJANDUSTEADUSEST JA SELLE METOODIKAST Metoodilised küsimused on igale teadlasele, seega ka kirjandusteadlasele olulised. Sõltub ju ainesele lähenemise viisist ja mõistetest see, milliste

Mehr

RAAMAT. EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr aprill Kevad algab Bologna raamatumessil

RAAMAT. EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr aprill Kevad algab Bologna raamatumessil Tõnis Mägi müümata naer Alles neljakümneselt hakkasin tegema midagi sellist, mille järgi hing oli igatsenud juba ammu. Muidugi võib ju mõelda, et mis siis, kui see juhtunuks varem... See on tagantjärele

Mehr

PUBLIKATSIOONE. Julius Mägiste Ja Vello salo kirju. Maarjamaa kirjastus 50

PUBLIKATSIOONE. Julius Mägiste Ja Vello salo kirju. Maarjamaa kirjastus 50 PUBLIKATSIOONE Julius Mägiste Ja Vello salo kirju Maarjamaa kirjastus 50 1962. aastal ilmus kirjastuste Vaba Eesti ja Maarjamaa koostöös Julius Mägiste tõlgitud Henriku Liivimaa kroonika. Vaba Eesti oli

Mehr

KR. J. PETERSONI JA FR. R. FAEHLMANNI IKONOGRAAFIA

KR. J. PETERSONI JA FR. R. FAEHLMANNI IKONOGRAAFIA ЖОЖОЮДЖЕЖ KR. J. PETERSONI JA FR. R. FAEHLMANNI IKONOGRAAFIA (P/T) CD G. k f. / OjOG. J о - Vri/c. p p }а^ с

Mehr

Jochmanni kohta saab pikemalt lugeda siit:

Jochmanni kohta saab pikemalt lugeda siit: AUTORIST JA LOOMINGUST Carl Gustav Jochmann (1789 Pärnu 1830 Naumburg), Pärnu raesekretäri poeg, on läinud ajalukku esseisti ja keelefilosoofina, teda on nimetatud Baltikumi andekaimaks publitsistiks ning

Mehr

EUROOPA KOHTU OTSUS. 11. november 1997 *

EUROOPA KOHTU OTSUS. 11. november 1997 * EUROOPA KOHTU OTSUS 11. november 1997 * Direktiiv 89/104/EMÜ Kaubamärke käsitlevate õigusaktide ühtlustamine Segiajamise tõenäosus, mis hõlmab seose tekitamise tõenäosust Kohtuasjas C-251/95, mille esemeks

Mehr

45 aastat apteegi lummavat hõngu. Mustamäe apteek 40. Apteekrite Liit pidas üldkogu. Elu ilma apteegibussita. BaltPharm Forum toimus Ventspilsis

45 aastat apteegi lummavat hõngu. Mustamäe apteek 40. Apteekrite Liit pidas üldkogu. Elu ilma apteegibussita. BaltPharm Forum toimus Ventspilsis Eesti Rohuteadlane Nr 3 * 2011 3 4 7 8-9 Inimesed Eestis - üle- või alaloetud? 45 aastat apteegi lummavat hõngu Mustamäe apteek 40 10 11 12 13 14-15 Apteekrite Liit pidas üldkogu Konverents: Apteegiteenus

Mehr

Kuidas ma pääseksin taevasse?

Kuidas ma pääseksin taevasse? Kuidas ma pääseksin taevasse? Werner Gitt Kuidas ma pääseksin taevasse? Paljud inimesed püüavad endas küsimust igaviku kohta alla suruda. Paljud mõtlevad küll surma peale, aga mitte sellele, mis juhtub

Mehr

mkhmtsi^spxl--: ^im»ii*s4*ms»l*»*jsm»,«, >*«)«. '-WÄwte''

mkhmtsi^spxl--: ^im»ii*s4*ms»l*»*jsm»,«, >*«)«. '-WÄwte'' liaklrj mkhmtsi^spxl--: ^im»ii*s4*ms»l*»*jsm»,«, >*«)«. '-WÄwte'' ühisus Võhma Eksporttapamaja Võhmas, Viljandimaal. Telefon 42 ja 27 M Ü Ü G I L alatiselt värsked eksporttapamaja saadused, alates toorest

Mehr

Akadeemilised muusikaõpetajad Läänemere piirkonna ülikoolides: ühe ametikoha loomisest ja kujundamisest 19. sajandil võrdlevas perspektiivis

Akadeemilised muusikaõpetajad Läänemere piirkonna ülikoolides: ühe ametikoha loomisest ja kujundamisest 19. sajandil võrdlevas perspektiivis Akadeemilised muusikaõpetajad Läänemere piirkonna ülikoolides: ühe ametikoha loomisest ja kujundamisest 19. sajandil võrdlevas perspektiivis Martin Loeser (tõlkinud Anu Sõõro) Mingi muusikalise ametikoha

Mehr

NÄITUS KUTSUB RAAMATUT VAATAMA. Selles numbris: Õppeassistendid teevad elu kergemaks nii professoritele kui ka üliõpilastele

NÄITUS KUTSUB RAAMATUT VAATAMA. Selles numbris: Õppeassistendid teevad elu kergemaks nii professoritele kui ka üliõpilastele Märts 2014 nr 3 (2425) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Uus põhikiri toob suurteaduskonnad Õppeassistendid teevad elu kergemaks nii professoritele kui ka üliõpilastele Teaduslugu kutsub depressioonile

Mehr

KÕRVALPILK EIKEDAGI VAATAMAS

KÕRVALPILK EIKEDAGI VAATAMAS KÕRVALPILK EIKEDAGI VAATAMAS KATRIN MAIMIK VALGE LINT (Das weisse Band Eine deutsche Kindergeschichte). Stsenarist ja režissöör: Michael Haneke. Produtsendid: Stefan Arndt, Veit Heiduschka, Michael Katz,

Mehr

John Lukacs, Juuni 1941: Hitler ja Stalin, tõlk. Kullo Vende (Tallinn: Varrak, 2007), 147 lk. isbn

John Lukacs, Juuni 1941: Hitler ja Stalin, tõlk. Kullo Vende (Tallinn: Varrak, 2007), 147 lk. isbn 240 Ajalooline Ajakiri 2007, 2 (120) alguses. Arvestades asjaolu, et autorid on oma peatükid kirjutanud muude tegemiste kõrvalt ning täiendava uurimistöö tegemist ei olegi eeldatud, on tulemus täiesti

Mehr

Mõeldes Reiner Brockmannile (28. IV / 8. V XI / 9. XII 1647)

Mõeldes Reiner Brockmannile (28. IV / 8. V XI / 9. XII 1647) Lepajõe_Layout 1 01.10.09 15:06 Page 758 REINER BROCKMANNI VÄRSSIDE VÄLTIMATUSEST * MARJU LEPAJÕE Mõeldes Reiner Brockmannile (28. IV / 8. V 1609 29. XI / 9. XII 1647) tema 400. sünniaastapäeva aastal,

Mehr

Triin Parts Reisimisest läbi Eesti ja Põhja-Liivimaa Venemaale 16. sajandi II poole ja 17. sajandi reisikirjade põhjal.

Triin Parts Reisimisest läbi Eesti ja Põhja-Liivimaa Venemaale 16. sajandi II poole ja 17. sajandi reisikirjade põhjal. Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo- ja arheoloogia instituut Triin Parts Reisimisest läbi Eesti ja Põhja-Liivimaa Venemaale 16. sajandi II poole ja 17. sajandi reisikirjade põhjal Magistritöö Juhendaja

Mehr

U5ÜTEAÜÜ5LINE AJAKIRI

U5ÜTEAÜÜ5LINE AJAKIRI II aastakäik Juuni 1928 No 4 U5ÜTEAÜÜ5LINE AJAKIRI TARTU ÜLIKOOLI USUTEADUSKONNA VÄLJAANNE Vastutav toimetaja: O. Sild Sisukord: Ut. H. B. Rahamägi, Kas tuleb otsida uut religiooni, ja kui, siis missugusel

Mehr

Sissejuhatus Jaan Lahe

Sissejuhatus Jaan Lahe Sissejuhatus Jaan Lahe Tooma evangeelium on kõike tuntum ja kõige rohkem uuritud tekst Nag-Hammadi nn gnostilisest raamatukogust. 1 Pärast seda, kui 1959. a. avaldati evangeeliumist prantsuse, saksa ja

Mehr

TARTU JA TARTU-PÄRN U ROOTSIAEGSE ÜLIKOOLI TRÜKIKODA

TARTU JA TARTU-PÄRN U ROOTSIAEGSE ÜLIKOOLI TRÜKIKODA AKADEEMILISE KIRJANDUSÜHINGU TOIMETISED PUBLIKATIONEN DER AKADEMISCHEN LITERARISCHEN VEREINIGUNG ============ IX FR. PUKSOV TARTU JA TARTU-PÄRN U ROOTSIAEGSE ÜLIKOOLI TRÜKIKODA AKADEEMILISE KIRJANDUSÜHINGU

Mehr

1926 Kahekümnes aastakäik Nr. 10 KUUKIRI. Tegev ja vastutav toimetaja J. Y T * VESKI

1926 Kahekümnes aastakäik Nr. 10 KUUKIRI. Tegev ja vastutav toimetaja J. Y T * VESKI 1926 Kahekümnes aastakäik Nr. 10 KUUKIRI EESTI KIRJANDUS Tegev ja vastutav toimetaja J. Y T * VESKI TOIMKOND:.1. Aavik, A. R. Cederberjr, Jt. J. Eisen, A. Jürgenstein, J. Kõpp, 0. Loorits,.7. Tjnigfa.

Mehr

VÕLU ALGUPÄRA JA ARENG

VÕLU ALGUPÄRA JA ARENG VÕLU ALGUPÄRA JA ARENG 178. Aastal 1894 läti filoloog J. Zanders kirjutab žurnaalis Austrums artikli Lätlaste ja eestlaste omavahelisest mõjust (Par latviešu un igauņu savstarpigu iespaidu (Austrums 1894

Mehr

Vahur Joala. Saulepi valitsejad

Vahur Joala. Saulepi valitsejad Vahur Joala Saulepi valitsejad 2013 Vahur Joala, 2013 ISBN 978-9949-30-925-2 Sisukord Eessõna 1 Saulepi ajaloost 3 Piiskoppide võimu all ehk Osilia lühiajalugu 6 Saare-Lääne piiskopkonna e. Osilia Stiftfoogtid

Mehr

MIKS EBAÕNNESTUS RIIA PEAPIISKOPi WILHELMI AASTATEL ETTEVÕETUD REFORMATSIOONIKATSE? 1

MIKS EBAÕNNESTUS RIIA PEAPIISKOPi WILHELMI AASTATEL ETTEVÕETUD REFORMATSIOONIKATSE? 1 MIKS EBAÕNNESTUS RIIA PEAPIISKOPi WILHELMI 1540. AASTATEL ETTEVÕETUD REFORMATSIOONIKATSE? 1 M ad i s M a a si ng Sissejuhatus XVI sajandil aset leidnud reformatsioon ja sellele järgnenud mitme läänekristliku

Mehr

Üks isikupärane vaade Eesti sisepoliitikale aastatel

Üks isikupärane vaade Eesti sisepoliitikale aastatel K U L T U U R I L O O L I S E S T A R H I I V I S T Üks isikupärane vaade Eesti sisepoliitikale 1930. aastatel Oskar Looritsa kirjad Martti Haaviole (Algus Tuna 2004/1) Sirje Olesk Kiri 6 Kulla vennas!

Mehr

KRISTUSE JEESUSE VÕI KOLMAINU JUMALA NIME TÄHENDUS RISTIMISVORMELIS 1

KRISTUSE JEESUSE VÕI KOLMAINU JUMALA NIME TÄHENDUS RISTIMISVORMELIS 1 KRISTUSE JEESUSE VÕI KOLMAINU JUMALA NIME TÄHENDUS RISTIMISVORMELIS 1 Peeter Roosimaa Uue Testamendi tunnistuse kohaselt toimus algkristlik ristimine seoses Kristuse Jeesuse või Kolmainu Jumala nimega

Mehr

EDUARD TUBIN. KOGUTUD TEOSED VII seeria. XXX köide. Barbara von Tisenhusen Ooper kolmes vaatuses ja üheksas pildis. Partituur

EDUARD TUBIN. KOGUTUD TEOSED VII seeria. XXX köide. Barbara von Tisenhusen Ooper kolmes vaatuses ja üheksas pildis. Partituur 1 EDUARD TUBIN KOGUTUD TEOSED VII seeria XXX köide Barbara von Tisenhusen Ooper kolmes vaatuses ja üheksas pildis Partituur Toimetanud Mart Humal ja Reet Marttila RAHVUSVAHELINE EDUARD TUBINA ÜHING / GEHRMANS

Mehr

Saksa mõju Eesti õiguses 1

Saksa mõju Eesti õiguses 1 Bene docet, qui bene distinguit hästi õpetab see, kes eristab hästi. Ladina vanasõna Saksa mõju Eesti õiguses 1 Illimar Pärnamägi Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja 1. Sissejuhatus

Mehr

Uut ülestõusmist saksa vaimule... : Bachi Matteuse passiooni esmaesitustest Tallinnas ja Peterburis 19. sajandi ühiskondlike muutuste taustal

Uut ülestõusmist saksa vaimule... : Bachi Matteuse passiooni esmaesitustest Tallinnas ja Peterburis 19. sajandi ühiskondlike muutuste taustal Uut ülestõusmist saksa vaimule... : Bachi Matteuse passiooni esmaesitustest Tallinnas ja Peterburis 19. sajandi ühiskondlike muutuste taustal Kristel Pappel, Toomas Siitan 18. sajandi lõpul ja 19. sajandil

Mehr

U5ÜTEADUSLINE AJAKIRI

U5ÜTEADUSLINE AJAKIRI IV aastakäik November 1929 U5ÜTEADUSLINE AJAKIRI TARTU ÜLIKOOLI USUTEADUSKONNA VÄLJAANNE Vastutav toimetaja: E. Tennmann. Sisukord: ik. 0. Sild, Liivimaa kiriku sinod Tartus a. 1693 1 12 A. K o o r t,

Mehr

AIAI&OLIHE AJAKIRI KAHEKSAS AASTAKÄIK

AIAI&OLIHE AJAKIRI KAHEKSAS AASTAKÄIK AIAI&OLIHE AJAKIRI N 9 1 1929 KAHEKSAS AASTAKÄIK T O I M E T U S P. TREIBERG PEATOIMETAJA E. BLUMFELDT / A. R. CEDERBERG / P. HALISTE R. KLEIS / H. KRUUS / J. KÕPP / O. LIIV / H. SEPP \ S I S Ü t tselõomustisi

Mehr

Ex ignorantia linguae ridiculus sensus 1 Eestikeelsete tekstide kriitikast 17. sajandi lõpul 2

Ex ignorantia linguae ridiculus sensus 1 Eestikeelsete tekstide kriitikast 17. sajandi lõpul 2 Ex ignorantia linguae ridiculus sensus 1 Eestikeelsete tekstide kriitikast 17. sajandi lõpul 2 Kai Tafenau Lugedes vanemaid eestikeelseid kirjutisi ilma põhjalikuma ettevalmistuseta tekib õige pea küsimus,

Mehr

Suurte luuletajate varasesse lüürikasse võib suhtuda mitmeti. Levinud on

Suurte luuletajate varasesse lüürikasse võib suhtuda mitmeti. Levinud on Heero 11/3/08 5:38 PM Page 863 MARIE UNDERI VARASEST SAKSAKEELSEST LÜÜRIKAST AIGI HEERO Suurte luuletajate varasesse lüürikasse võib suhtuda mitmeti. Levinud on hoiak, et noorusluule näol on tegemist pigem

Mehr

Eesti kriisis ja klantsis

Eesti kriisis ja klantsis Lepinguga emaks Täna õhtul esilinastub emadepäeva eel Tallinna Kinom ajas Exitfilmi uus täispikk dokum entaalfilm Lepinguga emaks. Filmis jälgitakse lähivaates Keila SOS lasteküla ema Tiia kuueliikm elise

Mehr

Pealkirjas esitatud termin Eesti on ambivalentne. Kas jutt on eestikeelsest

Pealkirjas esitatud termin Eesti on ambivalentne. Kas jutt on eestikeelsest Hasselblatt 31.1.2008 11:37 Sivu 28 EESTI KIRJANDUSTEADUSE KES? MIS? KUS? Hetkeseis * CORNELIUS HASSELBLATT Pealkirjas esitatud termin Eesti on ambivalentne. Kas jutt on eestikeelsest kirjandusteadusest

Mehr

Iga aasta lõpus on tagasivaade ja tagasivaates on

Iga aasta lõpus on tagasivaade ja tagasivaates on AUTOASJANDUSE JA MOOTORSPORDI AJAKIRI. EESTI AUTOKLUBI HÄÄLEKANDJA. TOIMETUS JA TALITUS: J. ZIMMERMANN'1 TRÜKIKODA, TALLINN, LÜHIKE JALG U. TEL. -U, TELLIMISE HIND: AASTAS (12 Nr.) KR. 3. VÄLJAMAALE KR.

Mehr

JUDAISMI JA SELLE KIRJANDUSEGA TEGELEMISEST EESTIS

JUDAISMI JA SELLE KIRJANDUSEGA TEGELEMISEST EESTIS JUDAISMI JA SELLE KIRJANDUSEGA TEGELEMISEST EESTIS KALLE KASEMAA Juudi elanikkond tekkis Eestis põhiliselt alles 19. sajandil ning koosnes esialgu valdavalt tsaariarmee soldatitest ja nende peredest, kes

Mehr

EESTIMAA K(b)P KESKKOMITEE PARTEI AJALOO INSTITUUT ÜK(b) PARTEI KK MARXI-ENGEISI-LENINI INSTITUUDI FILIAAL FRIEDRICH ENGELS ANTI-DÜHRING

EESTIMAA K(b)P KESKKOMITEE PARTEI AJALOO INSTITUUT ÜK(b) PARTEI KK MARXI-ENGEISI-LENINI INSTITUUDI FILIAAL FRIEDRICH ENGELS ANTI-DÜHRING Kõigi maade proletaarlased, ühinege! EESTIMAA K(b)P KESKKOMITEE PARTEI AJALOO INSTITUUT ÜK(b) PARTEI KK MARXI-ENGEISI-LENINI INSTITUUDI FILIAAL FRIEDRICH ENGELS ANTI-DÜHRING HÄRRA EUGEN DÜHRINGI POOLT

Mehr

SÕJAST JA SÕDIMISEST MARTIN LUTHERI TEOLOOGILISTES TEKSTIDES: MÕTTEID SÕJAMEESTE KIRJA TEKKELOOST JA SÕNUMIST

SÕJAST JA SÕDIMISEST MARTIN LUTHERI TEOLOOGILISTES TEKSTIDES: MÕTTEID SÕJAMEESTE KIRJA TEKKELOOST JA SÕNUMIST 280 ANDRES SAUMETS SÕJAST JA SÕDIMISEST MARTIN LUTHERI TEOLOOGILISTES TEKSTIDES: MÕTTEID SÕJAMEESTE KIRJA TEKKELOOST JA SÕNUMIST Andres Saumets Sissejuhatus 19. oktoobril 2010 koguneti Erfurtis Petersbergi

Mehr

Et tõlkida piiblit eesti ja läti keelde...

Et tõlkida piiblit eesti ja läti keelde... Et tõlkida piiblit eesti ja läti keelde... Kai Tafenau 17. sajandi kaks viimast kümnendit olid eestikeelse kirjasõna väljaandmisel murranguline aeg: plahvatuslikult tõusis trükist ilmunud raamatute hulk,

Mehr

Eestikeelne kristlik diskursus hakkas tekkima keskajal. Tõenäoselt puutusid

Eestikeelne kristlik diskursus hakkas tekkima keskajal. Tõenäoselt puutusid Ross, algus (kaardiga) 4.10.2007 17:59 Sivu 769 Keel ja Kirjandus 10/2007 EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI L AASTAKÄIK EESTI VAIMULIKU KULTUURI SÕNAVARA KUJUNEMISEST: VEEL KORD

Mehr

Balti Eraseaduse (1864/65) koht ja kohatus Euroopa kodifikatsioonide peres

Balti Eraseaduse (1864/65) koht ja kohatus Euroopa kodifikatsioonide peres Balti Eraseaduse (1864/65) koht ja kohatus Euroopa kodifikatsioonide peres Marju Luts-Sootak Vene impeeriumi 19. sajandi õigusreformidest peetakse üheks kõige edumeelsemaks ja läänelikumaks 1864. aasta

Mehr

M,/,,M^>,M!wM>«><lMl,«v!!«!>«,!,, M,«M»W,,/<^M»»^WW«M^Mw«MW>M»M.

M,/,,M^>,M!wM>«><lMl,«v!!«!>«,!,, M,«M»W,,/<^M»»^WW«M^Mw«MW>M»M. **!*.** Ml,,,Mtz,!»»> M»^»»^»»M,,MW«MMW,M,,,M!wM>«>«,!,, M,«M»W,,/M»M. WN»^v

Mehr

MOOSESE ERISTUS EHK MONOTEISMI HIND

MOOSESE ERISTUS EHK MONOTEISMI HIND MOOSESE ERISTUS EHK MONOTEISMI HIND Bibliotheca controversiarum SARJA KOLLEEGIUM Hent Kalmo (Tartu Ülikool) Tiina Kirss (Tartu Ülikool) Hasso Krull (Tallinna Ülikool) Rein Raud (Tallinna Ülikool) Marek

Mehr

JULIE HAUSMANN. lauluteksti Oh võta mind, mu Jumal. (KLPR 344) autor 1. Aira Võsa

JULIE HAUSMANN. lauluteksti Oh võta mind, mu Jumal. (KLPR 344) autor 1. Aira Võsa JULIE HAUSMANN lauluteksti Oh võta mind, mu Jumal (KLPR 344) autor 1 Aira Võsa Sissejuhatus Vene tsaaririigi koosseisu kuulunud Balti provintsidest on pärit mitmeid religioosselt tundlikke ja Euroopas

Mehr

MARTIN LUTHERI 95 TEESI: REFORMATSIOONI VÕI REFORMATOORSE TEOLOOGIA ALGUS?

MARTIN LUTHERI 95 TEESI: REFORMATSIOONI VÕI REFORMATOORSE TEOLOOGIA ALGUS? MARTIN LUTHERI 95 TEESI: REFORMATSIOONI VÕI REFORMATOORSE TEOLOOGIA ALGUS? URMAS PETTI Ilmselt on paljud inimesed, kes kirikust, ristiusust ega Lutherist suurt midagi ei tea, siiski kuulnud 95 teesist.

Mehr

Sissejuhatus ANDRES SAUMETS

Sissejuhatus ANDRES SAUMETS Mõõga amet olgu kaitsmine ja karistamine, vagade kaitsmine rahu läbi ja kurjade karistamine sõjaga. Ääremärkusi Martin Lutheri poliitilise eetika teemal Sissejuhatus Uue sajandi algus ei ole endaga kaasa

Mehr

JEESUSE TEGEVUSE KRONOLOOGIAST 1

JEESUSE TEGEVUSE KRONOLOOGIAST 1 24 Nõmmik Pentateuhi uurimises saame loota vaid teadlaskonna ühisele kriitilisele suhtumisele ja järjekindlusele. Ainult diskuteerides, üksteise väidete nõrku kohti märgates ja tugevaid külgi üle võttes

Mehr

EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄLJAANNE

EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄLJAANNE EESTI KIRJANDUS r EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄLJAANNE TOIMEKOND: J.AAVIK, M.J.EISEN, V.GRÜNTHAL, A. JÜRGENSTEIN, M. KAMPMANN, A. KITZBERG, J. KÕPP, J- LUIGA, W. REIMAN, J. TÕNISSON. TEGEV TOIMETAJA J. W.

Mehr

ISSN KEELU KIRJANDUS

ISSN KEELU KIRJANDUS 10 mj ISSN 0131-1441 KEELU KIRJANDUS SISUKORD K. Muru. Ahel ja tuul (Kild Kalju Lapiku enesetunnetuslüürikast 649 A- Mägi. Kalju Lepik isiksusena 654 P.-E. Rummo. Lähenedes Kalju Lepiku "Liii Marlenile"

Mehr

EESTI RAUDTEE. Puukonserveerimise aine,,kresolaat RAUDTEEASJANDITSE AJAKIRI. Nr. 5 (48) a. 5. aastakäik. (põlevkivi õlist). A. Tomingas.

EESTI RAUDTEE. Puukonserveerimise aine,,kresolaat RAUDTEEASJANDITSE AJAKIRI. Nr. 5 (48) a. 5. aastakäik. (põlevkivi õlist). A. Tomingas. EESTI RAUDTEE RAUDTEEASJANDITSE AJAKIRI TOIMETUS JA TALITUS: Tallinnas, Nimne tän av nr. 32, (Kopli Ulesõidu koha ju u res.) Kontor avatud kella 12 15 T el.; 192^ raudtee keslvjaamast. T egev a toim etaja

Mehr

Eesti Raudtee ja Sirbi kirjanduspreemia

Eesti Raudtee ja Sirbi kirjanduspreemia Eesti Raudtee ja Sirbi kirjanduspreemia Kolmandat korda annavad Eesti Raudtee ja Sirp välja kirjanduspreemia aasta elusaimale originaalkirjandusteosele. Laureaate on seegi kord kaks: Kristiina Kass lasteraamatuga

Mehr

LAZAR GULKOWITSCH, TEMA JUUDI TEADUSE ÕPPETOOL JA TARTU ÜLIKOOL. Isidor Levin

LAZAR GULKOWITSCH, TEMA JUUDI TEADUSE ÕPPETOOL JA TARTU ÜLIKOOL. Isidor Levin LAZAR GULKOWITSCH, TEMA JUUDI TEADUSE ÕPPETOOL JA TARTU ÜLIKOOL - Isidor Levin Tõlkinud Kristiina Ross Akadeemia N7 2008 Pidulik kõne Tartu ülikooli aulas 15. mail 2007 Lazar Gulkowitschi mälestusele pühendatud

Mehr

Kristuse teed Jeesus Kristus, meie spirituaalne elu ja maailm:

Kristuse teed Jeesus Kristus, meie spirituaalne elu ja maailm: Kristuse teed Jeesus Kristus, meie spirituaalne elu ja maailm: Jeesus Kristuse Teed, tema panus inimeste teadlikkusse ning inimkonna ja maa muutustesse: sõltumatu Info-lehekülg, koos uute seisukohtadega

Mehr

Allikas ja kommentaar

Allikas ja kommentaar Ajalooline Ajakiri, 2016, 2 (156), 283 294 Allikas ja kommentaar Keelelisest võrdõiguslikkusest ja akadeemilisest solidaarsusest Ljubov Kisseljova Kui 1802. aastal taasavati Tartu ülikool, sai sellest

Mehr

Põhiseaduse küsimusi. Eluloolised andmed

Põhiseaduse küsimusi. Eluloolised andmed Põhiseaduse küsimusi - Kirjastus Välis-Eesti & EMP Kaanekujundus Andres Tolts ISBN 91 861 681 Printed in Sweden by Spänga Tryckeri AB, Stockholm 1993 Pühendan need mälestused oma armsa naise mälestusele,

Mehr

JEESUSE TEGEVUSE KRONOLOOGIAST 1

JEESUSE TEGEVUSE KRONOLOOGIAST 1 JEESUSE TEGEVUSE KRONOLOOGIAST 1 Peeter Roosimaa Sissejuhatus Kristlus on ajalooline usund. Selle teke on seotud konkreetsel ajal ja konkreetses kohas tegutsenud ajaloolise isikuga. Kristluse rajaja Jeesus,

Mehr