Caroly Veinberg X D Elu Su elu on kui laiali läinud silmalainer, mis kulub pärast pikka parandamist maha. Isegi kui kõik teeb haiget peidad end ikka teiste inimeste seljataha. Teed kõike, mida ühiskond ütleb, et vähegi paista välja. Kuid ikka mõni jorss su seljataga viskab valjult su üle nalja. Mida teha, kellele loota kui sul pole isegi raha. Teed kõike, et endast midagi toota, mis sest, et sa ise midagi ei taha. Su elu on nagu laiali läinud silmalainer, mis nagunii lõpuks kulub maha. Niiet, ära istu, ära oota,vaid ela elu nagu sina ise tahad. Riin Maide XI D Petmise lõhn jääb asjadele külge kui petja neid pelgalt on puudutand. Õhkõrn on lõhn ja kohati tume. Loor - see teab, kes on nuusutand. Tunda ei ole, kui tunda ei taha kui tahad käib hais üle pea.
Kuid tihtipeale see liigagi lihtne, sest elu pole ilus ega inimesed head. Petmise lõhn jääb riietele külge, enam armastus vuti juurde õlle ei too. Vahel on lehk liiga tugevalt tunda, ehk igat reedet esmaspäevaks ära ei joo. Petmise lõhn jäi asjadele külge. Õigust öelda selle nimeks meie keeles hais. Magus on see mürk - salakavalalt salvab... Kas see või siis kahetsus jootis su täis. Mario Kartezi XI D Sukk ja Saabas on kui väike laps ja komm. on kui terrorist ja pomm. on kui päikene ja optimist.
on kui sadist ja masohhist. Me käime kokku kui sukk ja saabas kui toidupuudus ja Aafrika nagu rasvunud teismeline ja McDonalds ist saadud ülekaal on kui riigikassa ja poliitik. on kui halb etendus ja kriitik. on kui zoofiil ja kass. on kui Honey Boo-Boo ja mass. Me käime kokku kui sukk ja saabas kui toidupuudus ja Aafrika nagu rasvunud teismeline ja McDonalds ist saadud ülekaal Me käime kokku kui sukk ja saabas kui toidupuudus ja Aafrika nagu rasvunud teismeline
ja McDonalds ist saadud ülekaal. Me käime kokku kui sukk ja saabas kui reisilennuk ja kaksiktornid nagu Sasha Grey ja pornograafilised filmid Kümme Su naeratus ei aja mind öökima ja see on hea. Su säravad silmad ei tekita võrkkestakahjustust mul, ka see on hea. Su pruunikad juused lõhnavad kui vanaema seep, küll saan ma hakkama. Kuid pean sul tunnistama, et sinust ma olen hullumas, olen kaotan d oma pea. Olen lihtsalt üks poiss, kes armastuslauludest tüdin d,
kuid olen lihtsalt üks poiss, kes natuke armunud. Sinu armastuses ma kümblen, isegi, et oled vaid kümme.
Friederike Meyer XI D Dragonfire & Wolfdreams The mighty fire gave birth to me The cold is my worst enemy I spread my wings and rose up high To unite with my brothers in the sky Like an armour is my skin Instead of antlers I have horns that sting I enjoy how the people scream in fear When flying above the cities here The highest, coldest North is my home In between ice and snow I was born As soon as I could stand, jump, run My siblings and me went to hunt Big and fast, courageous and strong Like a shadow, feared by everyone But my family is safe with me Because I will harm every enemy The kin of fire and of ice, the dragon and the direwolf So many secrets and mysteries must be solved
And once their whole power has been freed Then the time has come that they will meet But neither dragon nor wolf is a plaything No living, soulless weapon for useless killing Because before they grew dangerous and tall They have been pups, innocent and small Drachenfeuer & Wolfsträume Aus Feuer ward ich geboren und die Kälte, die ist mein Feind. In die Lüfte hab ich mich erhoben und mich mit meinen Brüdern vereint. Große ledrige Schwingen und Hörner statt einem Geweih ich fliege über die Städte hinweg und vernehme so machen Angstschrei. Geboren ward ich im Norden und bald schlug es meine Stund'. Ich lief, ich sprang und ich jagte mit meinen Geschwistern im Bund. Groß und schnell, mutig und stark
wie ein Schatten und gefürchtet überall doch meine Familie bewahre und beschütze ich und bringe doch jeden Gegner zu Fall. Der Drache und der Schattenwolf sind zwei Wesen aus verschiedenen Welten. Das eine steht für Feuer, das andere für Eis und einst werden sie sich begegnen. Doch sie sind keine Kreaturen fürs sinnlose Töten denn die Drachen waren mal kleiner und die Wölfe Welpen.
Lebe ein Leben, das nicht wirklich meins ist Wein in mich hinein, bis der Schmerz mich auffrisst Schwimme durch den Ozean der Lügen, er zieht mich runter Ertrinke in Vergessenheit, werd nie wieder munter Stur geradeaus gehen, Lächeln ins Gesicht geschnitten Jeden Tag zutiefst gehasst, jeden Tag so sehr gelitten Die Gefühle vergraben, tief drinnen, eingesperrt in Dunkelheit Das Herz schlagend, nur noch schwach, ne Kleinigkeit Augen weit geöffnet, nimm auf, was immer du auch siehst Ein Geheimnis gelüftet, hat nie jemand, der sie verschließt Auf der Erde wandeln, mit alle Sinnen sehen, alles befreien Du wirst erkennen, es gibt so viele Gründe, um zu sein Das Leben wird besser Living a life that isn t true and real to me Crying on the inside til the pain is killing me Swimming through the ocean of lies, it s pulling me down there Drowning in oblivion, I ll never recover Going straight forward, smile cut into the face
Every day I ve suffered, every day was full of hate I ve buried my feelings, deep inside in the dark The weakest thing about me now is the beating of my heart Eyes wide open, absorb whatever you will see Those who seal the them will never solve a mystery Walking the earth, using all senses, feeling free You ll recognize there s much more for what to be Life gets better. Laura Evisalu XII D Kui juhtun vene lasteaeda tööle minema Здравствуйте! Меня зовут Лаура, мне восемнадцать лет. Ütlen ja jään siis kohmetult vait. Lastel on suured halastamatud silmad ja üks väike poiss on just saanud obaduse vastu pead. Rohkem ma enda kohta öelda ei mõista. Как тебя зовут?
Oskan veel küsida. Ja ma õppisin vene keelt tervelt kuus aastat. * mis siis, kui ma olen õnnetähe all sündinud? aga milline see täht on, seda mina ei tea. ja siis täiesti kogemata, sõrmis erutuse värin, kukutan tähe puruks või lolli veaga viskan alla. sest kus ma, kurat, tean - kui südilt taeva poole tulistan - neid tähti istub seal tuhandeid. kes ütleb, millise valvsa pilgu all olen mina? * kui ma esimest korda hakkasin endale kirjeldama seda kuristikku meie vahel, oli ta kõige hirmsam - see väike vagu, millest kergelt astuda võinuks üle. nüüd, kui vaatan seda kuristikku meie vahel, ei karda ma teda enam - ta põhi ei paista vastu ning ma ei pääse niikuinii üle.
Kõik, mis on valesti me oleme julmad ning mängime tunnetega ja oma vead jätame vedelema parkettidele me vindume uksehinge öises käras ja kaotsi lähme voolavas kraanivees me ei oska midagi teha oma annetega ja tõlgendusi leiame sonettidele meie ees kolksab kinni ka olulisim värav ja uppuda proovime teiste silmades Mis siis, kui inimesed surevad oma elu kõige huvitavamal hetkel? Mis siis, kui inimesed surevad oma elu kõige huvitavamal hetkel? Ega saagi teada, mis oleks võinud olla, kellega ja milleks? Kui vabal tahtel lastakse joostes ära minna ja oma sõnad ei pea olema päris, kõike mis öeldud, võib valjult tagasi nõuda ja mitte üht päeva ei saada tilluke südamevärin. Siis inimesed surevad oma elu kõige põnevamal hetkel - muutuvad tundetuks ja külmaks
ega süda enam elu poole löö - siis polegi neil vaja... teada kellega ja milleks. Mida mulle õpetatakse ja mida ma tegelikult tahaksin teada ma olen koolis käinud peaaegu üksteist aastat ja ma tean, et elu tunnus on rakuline ehitus et hüpotees ei pea alati paika ning suur vahe on õigel ja õietil et vesi on H 2 O ja kõik koosneb molekuleist et Hitler ei vallutanud tervet maailma ja keegi ei jõudnud kommunismi ellu viia et kõik, mis venib, võtab lõpuks algse kuju ning tähed kustuvad kord ära et Amazonases on palju sademeid ja Venemaal lumised taigad Chopin saadeti kodumaalt välja ning Lizti kiusati taga et vene keeles on kartul картофель prantsuse keeles la pomme de terre inglise keeles saab pea igale poole artikleid panna ja et eesti keel jääb neile kõigile alla ning kirik võib olla ka basiilika ja enamus vanakreeka kunstist hävis selle pagasiga üritan elus läbi lüüa ning taipan, et kuigi ma tean seda kõike pole sellest kusagil kasu pea üksteist aastat ning nii palju veel õppimata
sest ma ei tea, milliseid laule laulavad neegrilaste emad ja kuidas maitseb haikala liha kas liblikad teavad, et neil on elada üksainus päev ning miks uluvad hundid kuu poole kui üksi ollakse kõrbes ja mis moodi me paistame linnulennult kas kusagil mujal on ka elu ning mida söövad udmurdid hommikuks kui külm on Antarktika talv ja kuidas pingiviinipoeg teab, kes on tema ema mis häält teeb ookean hommikul kell neli ja kuidas lõhnab Bali pärast vihma mis toimub New Yorgis elektrikatkestuse ajal ning kui palju saginat on suvises rabas kas kuusk on üksik keset männimetsa ning kaua leinab kaaslaseta jäänud luik miks naeratatakse ka siis, kui suurem soov on nutta ja öeldakse sõnu, mida tõsiselt ei mõelda miks mõni tunne ei kao iial ning teist ei tekigi kuidas paraneb murtud süda ja kui pikk on igavik kas unistused saavad lõpuks tõeks ning hingesugulased on olemas kas minevik teeb kunagi vähem haiget ning lootus sureb tõesti viimasena ja kõike seda, tahakas ma kordades rohkem teada