SOONVALD, JAAN ( )
|
|
- Frieder Bachmeier
- vor 5 Jahren
- Abrufe
Transkript
1 TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 172 SOONVALD, JAAN ( ) Inventarinimistu
2 Sissejuhatus Soonvald, Jaan jun. (16. august 1929, Tartu 9. veebruar 2004, Tartu), saksa keele õpetaja, õppejõud Tartu Ülikoolis Jaan Soonvald sündis muusikateadlase ja pedagoogi Jaan Soonvaldi ( ) peres a. lõpetas ta Tartu Reaalgümnaasiumi, olles vahepeal õppinud mõnda aega Kesk- Aasias, kus tema isa oli a. vangistusest vabastatuna asumisel a. võeti J. Soonvald nõukogude armeesse, kus ta teenis a-ni, lõpetades a. Vilniuse sõjakooli õppis J. Soonvald Tallinna Pedagoogilises Instituudis, seejärel läks ta üle Tartu Ülikooli, mille lõpetas a. saksa filoloogia erialal. Peale ülikooli lõpetamist töötas Jaan Soonvald saksa keele õpetajana Kaagvere Internaatkoolis a. kutsuti ta tööle Tartu Ülikooli saksa keele kateedrisse, kus ta oli koosseisulise õppejõuna tegev a-ni. Tugeva pedagoogi ja grammatikuna asus J. Soonvald uurima emakeelest tulenevaid õpiraskusi saksa keele kui võõrkeele omandamisel. Teooria katsetamiseks ja arendamiseks praktikas siirdus ta uuesti õpetajatööle kooli. Sealtpeale töötas ta vaheldumisi mitmetes keskkoolides, õpetas saksa keelt kursustel ja Tartu Ülikoolis, viimases õppeülesande täitjana või asendusõppejõuna a. täiendas Jaan Soonvald end saksa keele õpetajate täienduskursustel SDV-s. Lähtudes oma praktilisest tööst õpilaste ja üliõpilastega saksa keele grammatika omandamisel töötas Jaan Soonvald välja originaalse lähenemise saksa keele grammatikale, tuues esile selle spetsiifilised raskused eestlasest õppuri jaoks. Töötades välja ja katsetades vastavaid harjutustikke, saavutas ta oma teooria praktilises rakendamises silmapaistvaid tulemusi. Ta on avaldanud pedagoogika-alases kirjanduses hulgaliselt metoodilisi artikleid saksa keele õpetamise raskustest eestlastele ja koostanud mitu õppevahendit nii keskkoolidele kui ka kõrgkoolidele. Jaan Soonvaldi a. valminud kandidaadidissertatsioon Saksa keele grammatika spetsiifilisi raskusi eestlastele kiideti Tartu Ülikooli saksa filoloogia kateedri poolt heaks, kuid jäi siiski kaitsmata. Magistrikraadi omandas Jaan Soonvald hiljem, aastal, avaldatud tööde põhjal. Tööd oma teadusteemal arendas ta praktikas katsetades jätkuvalt edasi, kavandatud doktoritöö siiski valmida ei jõudnud. Jaan Soonvald jun. vähesed arhiivimaterjalid saabusid pärast tema surma TÜ Raamatukogusse üleantuna pärijate poolt koos tema isa, muusikateoreetik Jaan Soonvald sen. arhiivipärandiga (tulmenr. 2004:10). Biograafiliste dokumentide, üksikute kirjade ja väheste fotode kõrval säilitatakse Jaan Soonvald jun. isikuarhiivis tema a. valminud kandidaadiväitekirja käsikirja ja autoreferaatide variante, väitekiri-kokkuvõtet magistrikraadi taotlemiseks ja mõnede publitseerimata artiklite käsikirju alates a-test.
3 SISUKORD I Biograafilised materjalid 1 II Teadustöö 1. Tööde nimestik. Retsensioonid ja soovitused Jaan Soonvaldile 2 2. Teadustööd ja töömaterjalid 2 III Kirjavahetus 4 IV Fotod 5
4 1 I Biograafilised materjalid 1 Soonvald, Jaan 1. Elulookirjeldus. 2. Kirjavahetus isikuandmete võimaliku leidumuse kohta Saksa DV endises julgeolekuteenistuses. Masinakirjas. [1980. a-d], l. 2 Jaan Soonvaldi Tartu ülikooli diplom, TÜ rektori käskkiri aspirantuuri määramise kohta, aspirandi individuaalne tööplaan, J. Soonvaldi magistridiplom. Originaalid ja koopiad. Masina- ja käsikirjas. 3. juuli okt l. Eesti ja vene k. 3 Jaan Soonvaldi kandidaadidissertatsiooni kaitsmisega seotud materjalid: väljavõte TÜ saksa filoloogia kateedri 13. okt a. koosoleku protokollist, TÜ rektoraadi kirja mustand Moskva Võõrkeelte Instituudile, Jaan Mikk u arvamus töö kohta, dissertatsiooni tiitelleht. Masina- ja käsikirjas. 1976, l. Vene, eesti, saksa k. 4 Jaan Soonvaldi töökäiguga seotud dokumendid. Originaalid ja koopiad. Masina- ja käsikirjas l. 5 Jaan Soonvaldi pärimis- ja võõrandatud vara tagastamisega seotud dokumendid. Originaalid ja koopiad. Masina- ja käsikirjas l. 6 Jaan Soonvaldi kirjavahetus seoses elamispinna taotlemisega. Masina- ja käsikirjas l. L : fotod.
5 2 II Teadustöö 1. Tööde nimestik. Retsensioonid ja soovitused Jaan Soonvaldile 7 Soonvald, Jaan Meine Publikationen. Masinakirjas Tartu, Arvamused Jaan Soonvaldi õppevahendite ja artiklite kohta. Masina- ja käsikirjas l. Eesti, saksa, vene k. L. 8-26: L. Vosnjaki ja J. Tuldava artikli Об измерении трудности алгоритма kserokoopia. 9 Koidu Uustalu ja Reet Selja (Reet Selg) arvamused Jaan Soonvaldi magistritöö Saksa keele õpetamise tõhustamisest eestlastele. (Elementaargrammatika raskete keelendite eristamisest kohta. Masinakirjapaljundus l. Saksa ja eesti k. Magistritöö käsikiri vt. s Jaan Soonvaldi kirjavahetus ja temale antud soovitused seoses stipendiumitaotlusega, stažeerimise jm koostöövõimaluste otsimisega Saksamaal ning personaalarvuti hankimisega. Masina- ja käsikirjas l. Saksa, eesti, ingl. k. L. 25, 27, 29: fotod 2. Teadustööd ja töömaterjalid 11 Soonvald, Jaan Специфические трудности грамматики немецкого языка для эстонских учащихся и некоторые возможности преодоления этих трудностей. (Грамматический материал 5-8 классов на I курсе университета и 11 классах средней школы.) Дис. на соиск. учен. степени канд. пед. наук. Masinakirjas Tartu. Tl., 319 l. Vene k.
6 3 12 Soonvald, Jaan Специфические трудности грамматики немецкого языка для эстонских учащихся и некоторые возможности преодоления этих трудностей. (Грамматический материал 5-8 классов на I курсе университета и 11 классах средней школы.) Autoreferaat. 2 varianti. Masinakirjas. [U. 1976] 29 l. Vene k. 13 Soonvald, Jaan Einige Fragen der deutschen Grammatik unter dem Schwinkel des estnischen Schülers: Referat. Tartu, 1962 II, 32 l. L. I-II: F. Kibbermanni retsensioon. Tekstis F. Kibbermanni märkused ja parandused. 14 Soonvald, Jaan Unterschiede in der Rektion der deutschen und der estnischen Verben. Artikli käsikiri ja töömärkmed. Masinakirjas. [1994] 30 l. 15 Soonvald, Jaan Saksa keele õpetamise tõhustamisest eestlastele. (Elementaargrammatika raskete keelendite eristamisest). Väitekiri-kokkuvõte magistrikraadi taotlemiseks avaldatud tööde põhjal. Arvutitrükk käsikirjal. märkmetega. Tartu, l. Arvamused tööde kohta vt. s Soonvald, Jaan Von einigen Schwierigkeiten der deutschen Grammatik für die estnischen Schüler. Artikli variandid. Masinakirjas. Tartu, l. 17 Soonvald, Jaan Einige Möglichkeiten zur Effektivierung des Deutschunterrichts für estnische Schüler. (Anhand der Sprachstrukturen SPO und SP Attr.O.). Masinakirjas. Tartu, l. Arvamus töö kohta vt. s. 8, l
7 4 18 Eesti koolides Jaan Soonvaldi poolt läbiviidud test oma kasutamisest sihitise ees saksa keeles koos testi analüüsiga. Masina- ja käsikirjas l. 19 Soonvald, Jaan Materjalid metoodilise juhendi koostamiseks saksa keele õpetajatele. Masina- ja käsikirjas l. 20 Soonvald, Jaan Mõiste oma väljendamisest saksa keeles. Metoodiline abivahend ja koolitestide näidised l. III Kirjavahetus 21 J. Soonvaldi kirjavahetus oma keeleõpikute kirjastamise küsimuses. Masinakirjas allkirjaga. 14. apr nov Tallinn, Tartu 12 l. 22 Hahn, Traugott 1 kiri Jaan Soonvaldile. Masinakirjas allkirjaga. 1. veebr Stuttgart. 23 Max Hueber Verlag 1 kiri Jaan Soonvaldile. Masinakirjas allkirjaga. 5. veebr. 1992; 1. apr. [1992] 3 l. L. 3: J. Soonvaldi vastuse koopia. 1. apr. [1992]. 24 Kähr, Külvi 1 kiri Jaan Soonvaldile. Masinakirja kserokoopia. 25. mai Tartu.
8 5 25 Lepp, Maie 1 kiri Jaan Soonvaldile. Masinakirjas allkirjaga. 5. jaan Tallinn. 2 l. L. 1: J. Soonvaldi kiri M. Lepale. 1. jaan Tartu. Masinakirjas allkirjaga. Koopia. 26 Pfütze 1 kiri Jaan Soonvaldile. 7. dets Dresden. 27 Uustalu, Maie, kooliõpetaja 3 kirja Jaan Soonvaldile. 14. mai 1973?, 6. jaan ja i.a. 4 l. 28 Tartu ülikooli I kursuse saksa filoloogid 1 kiri Jaan Soonvaldile. 11. veebr IV Fotod 29 Jaan Soonvaldi portreefotod jm a-d 6 fotot 30 [Jaan Soonvald sõjaväekoolis Vilniuses?]. Grupifoto. [U. 1952] 1 foto 31 Tartu ülikooli saksa keele kateedri õppejõud. Grupifoto. [1980. a-te algus] 1 foto 32 Felix Kibbermann ja Jaan Soonvald. [U ] 1 foto 33 Jaan Soonvald a. Tartu ülikooli saksa filoloogia lõpetajatega. Grupifoto. 2. juuli fotot
9 6 Selles inventarinimistus on 33 järjest nummerdatud säilikut. Fondi korraldas ja nimistu koostas raamatukoguhoidja Tatjana Šahhovskaja. Tartus, 10. aprillil 2005
ASMUSS, JOHANN MARTIN
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 17 ASMUSS, JOHANN MARTIN Inventarinimistu 1810 - ~1900 Sissejuhatus Johann Martin Asmuss (29. sept. 1784-22. juuni 1844), kirjanik, pedagoog, ametnik Tartu ülikoolis Martin
KLINGE, JOHANNES CHRISTOPH
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 23 KLINGE, JOHANNES CHRISTOPH Inventarinimistu 1880-1901 Sissejuhatus Klinge, Johannes Christoph (vene töödes Ivan Gustavovitš) (1. 04. 1851-18. 02. 1902)- botaanik ja geograaf,
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 146 LIGI, HERBERT Inventarinimistu [1937-1938]-1991 Sissejuhatus Ligi, Herbert (25. okt. 1928 Suur-Rahula k., Uuemõisa v., Saaremaa 12. nov. 1990 Tartu), ajaloolane, Tartu
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 201 UEXKÜLL, JAKOB VON Inventarinimistu [184-?] - 2015 Sissejuhatus Jakob Johann von Uexküll, parun, (8. september 1864, Keblaste mõis, Läänema 25. juuli 1944 Capri, Itaalia)
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU. Fond 55. Tartu Ülikool. Nimistu 7 FÜÜSIKAOSAKOND. Inventarinimistu
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 55 Tartu Ülikool Nimistu 7 FÜÜSIKAOSAKOND Inventarinimistu 1843 1944 Sissejuhatus 1802 taasavatud Tartu ülikooli füüsika professuur kuulus 1802 1849 filosoofiateaduskonna
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU F 55 TARTU ÜLIKOOL Nimistu 2 TARTU ÜLIKOOL 1919-1944 1903-1988 Sissejuhatus Tartu Ülikooli arhiivifondi (F 55) nimistu 2 hõlmab materjale alates Tartu Ülikooli taasavamisest
MERCKLIN, Heinrich Eugen Ludwig
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 18 MERCKLIN, Heinrich Eugen Ludwig Inventarinimistu 1831-1863 SISSEJUHATUS Mercklin, Heinrich Eugen Ludwig (11. juuli 1816, Riia 13. sept. 1863, Tartu/Dorpat), klassikaline
KRAUSE, JOHANN WILHELM
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 9 KRAUSE, JOHANN WILHELM Inventarinimistu 1784-1828 (1842), 1990-2007 Sissejuhatus Johann Wilhelm Krause, mees kes ehitas Tartu ülikooli, sündis 1. juulil 1757. a. Sileesias
Fond 133 POOM, EDUARD RUDOLF
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 133 POOM, EDUARD RUDOLF Inventarinimistu 1926 1986 Sisukord I Biograafilised materjalid 1 1.Elulookirjeldused, isiklikud dokumendid, kirjutised Eduard Poomi kohta 1 2. Õpingute
Fond 162 SCHLOSSMANN, KARL
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 162 SCHLOSSMANN, KARL Inventarinimistu 1922-[1944] Schlossmann, Karl (19.02. 1885 Puurmanni v. Tartumaal 17.12. 1969 Stockholm), mikrobioloog, TÜ prof. Eesti mikrobioloogia
Koolis müügisolev ja laenutatav kirjandus
Koolis müügisolev ja laenutatav kirjandus EESTIKEELES müügis laenuks / eesti k autor pealkiri mis välja antud hind /tk tk Godi Keller Südamega koolis 2011 10 5 1 Näituse kataloog UNESCO Rahvusvah.har.konv.
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU. Fond 47 GULKOWITSCH, LAZAR. Inventarinimistu 1908-[1941]
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 47 GULKOWITSCH, LAZAR Inventarinimistu 1908-[1941] Einleitung Gulkowitsch, Lazar (20. Dez. 1899 Zirin, Gouv. Minsk [Juli-August] 1941 Tartu), Professor der jüdischen Wissenschaft
Wiedemanni sõnaraamat, seletav sõnaraamat ja keelekorralduslik sõnaraamat
Wiedemanni sõnaraamat, seletav sõnaraamat ja keelekorralduslik sõnaraamat Urmas Sutrop Ees$ Keele Ins$tuut ja Tartu Ülikool Urmas.Sutrop@eki.ee Väike- Maarja, 24. 25. aprill 2013 Järgnevate illustratsioonide
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Lauri Frei TARTU ÜLIKOOLI PROFESSOR FRIEDRICH EBERHARD RAMBACH (1767 1826) JA TEMA AEG Magistritöö Juhendaja: vanemteadur Sirje Tamul
Maalijaid 19. sajandi Tartust Epp Preem
Epp Preem Eesti rahvusliku kunsti juuri tuleb otsida 19. sajandi baltisakslaste kunstist. Meie, eesti esimesed maalijad ja skulptorid said esmase eeskuju ja kunstiõpetuse siinsetelt baltisaksa kunsti kandjailt.
KALADE HAIGUSTE UURIMISEST EESTIS AASTANI 1940
60 KALADE HAIGUSTE UURIMISEST EESTIS AASTANI 1940 ABSTRACT: About investigations of fish diseases in Estonia until 1940. The first announcements about fish parasites in Estonia go back to 150 years when
Der Alltag estnischer Displaced Persons Die Sammlung Hintzer im Herder-Institut Marburg
Der Alltag estnischer Displaced Persons Die Sammlung Hintzer im Herder-Institut Marburg Dorothee M. Goeze Die Sammlung Der Lehrer und Fotograf Karl Hintzer hat in der Zeit nach dem Zweiten Weltkrieg bis
JUDAISMI JA SELLE KIRJANDUSEGA TEGELEMISEST EESTIS
JUDAISMI JA SELLE KIRJANDUSEGA TEGELEMISEST EESTIS KALLE KASEMAA Juudi elanikkond tekkis Eestis põhiliselt alles 19. sajandil ning koosnes esialgu valdavalt tsaariarmee soldatitest ja nende peredest, kes
KOOLIUUENDUSLANE t. Vanimatest pedagoogikaajakirjadest. Heino Rannap. Eesti koolielu valgustajatena. Harri Kelder
KOOLIUUENDUSLANE Vanimatest pedagoogikaajakirjadest Eesti koolielu valgustajatena Õppekirjanduse standardiseerimisest Massikaommunikatsioonivahenditest Õpetajaga Eesti kultuurimaastikul Heino Rannap Harri
Tagasivaateid KKI rahvaluulesektori tööle
http://dx.doi.org/10.7592/mt2015.61.kki Tagasivaateid KKI rahvaluulesektori tööle 1947 1990 Avaldatud: Keel ja Kirjandus 1997, vol. 40, nr 4, lk 245 252 1. Keele ja Kirjanduse Instituut loodi ühendamaks
Villem Reiman ja eesti vana kirjakeel
Villem Reiman ja eesti vana kirjakeel Valve-Liivi Kingisepp Rahvusliku suurmehe Villem Reimani (1861 1917) 150. sünniaastapäeva puhul iseloomustan tema väga mitmekülgse elutöö üht tahku initsiatiivi ja
Mälestuskillud. Fragmente der Erinnerung
Mälestuskillud Artiklite kogumik Eesti ja Saksamaa vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise 85. ja taassõlmimise 15. aastapäevaks Fragmente der Erinnerung Beiträge zum 85. Jahrestag der Aufnahme und
. KASVATUS, W EESTI ÕPETAJATE LIIDU HÄÄLEKANDJA
. KASVATUS, W EESTI ÕPETAJATE LIIDU HÄÄLEKANDJA 15. aastakäik SISU: Meie keskkooli probleem Valt. Eev. Poissman. Kolm momenti lapse psüühikast R. Taba, Kasvatuse probleeme moodses karistuse täideviimises
S k u l p t u r e n. B i l d e r. T e x t e. H e l g a S i m m e r l e b i s B a n d 2
S k u l p t u r e n B i l d e r T e x t e H e l g a S i m m e r l e 1 9 9 3 b i s 1 9 9 5 B a n d 2 S k u l p t u r e n H e l g a S i m m e r l e B i l d e r H e l g a S i m m e r l e Te x t e H e l g
AASTAT EESTIKEELE ULIKOOLI- ÕPET
2 0 0 AASTAT EESTIKEELE ULIKOOLI- ÕPET AASTAT EESTI KEELE ÜLIKOOLI- ÕPET T artu Ü likooli eesti keele õppetooli toim etised 25 AASTAT EESTI KEELE ÜLIKOOLI- ÕPET 1803 EESTI JA SOOME KEELE LEKTORAAT TARTU
Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Ajaloo ja arheoloogia instituut. Kunstiajaloo osakond. Annegret Kriisa
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Annegret Kriisa Johann Wilhelm Krause raamatulaenutused Tartu ülikooli raamatukogust aastatel 1806 1826 Bakalaureusetöö
Sõja mõjust ajalookirjutusele. Eesti-, Liivi- ja Kuramaal 1
Artiklid Sõja mõjust ajalookirjutusele varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal 1 Janet Laidla MA, TÜ ajaloo ja arheoloogia instituut Mõistan, et vaevalt võiks leiduda kedagi, kes praegusel ajastul, pärast
Saksa keele riigieksamit asendavatest rahvusvahelistest eksamitest 2016
Saksa keele riigieksamit asendavatest rahvusvahelistest eksamitest 2016 Aile Arro Saksa keele peaspetsialist Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014.
M e i n N a m e i s t E m i n a. I c h w u r d e a m g e b o r e n. I c h b i n n i c h t g u t i m T e x t e s c h r e i b e n, w e i l
M e i n N a m e i s t E m i n a. I c h w u r d e a m 2 0. 1. 9 7 g e b o r e n. I c h b i n n i c h t g u t i m T e x t e s c h r e i b e n, w e i l i c h v e r s u c h e p o e t i s c h z u w i r k e
Allikas ja kommentaar
Ajalooline Ajakiri, 2016, 2 (156), 283 294 Allikas ja kommentaar Keelelisest võrdõiguslikkusest ja akadeemilisest solidaarsusest Ljubov Kisseljova Kui 1802. aastal taasavati Tartu ülikool, sai sellest
OMPTEDA, Dietrich Heinrich Ludwig von
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 10 OMPTEDA, Dietrich Heinrich Ludwig von 2. Hälfte des 18. Jhs Inhaltsverzeichnis I Briefwechsel 1 II Kollektaneen und Verzeichnisse der Landkarten 2 III Kartographische
LAZAR GULKOWITSCH, TEMA JUUDI TEADUSE ÕPPETOOL JA TARTU ÜLIKOOL. Isidor Levin
LAZAR GULKOWITSCH, TEMA JUUDI TEADUSE ÕPPETOOL JA TARTU ÜLIKOOL - Isidor Levin Tõlkinud Kristiina Ross Akadeemia N7 2008 Pidulik kõne Tartu ülikooli aulas 15. mail 2007 Lazar Gulkowitschi mälestusele pühendatud
JUUBELIKOOSOLEK. Teesid
JUUBELIKOOSOLEK 1990 Teesid TARTU ÜLIKOOL Eesti keele kateeder GENERATIIVSE GRAMMATIKA GRUPI JUUBELIKOOSOLEK 27.12.1990 Teesid Tartu 1990 Toimetanud Ü. Viks K»BHJIE2HAfl CECCHH TEHEPATHBHOH TPAMMATHKH
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Saksa filoloogia osakond
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Saksa filoloogia osakond Hans-Dieter Brunowsky perekonnakroonika tõlge ja selle analüüs Magistritöö Viljar Tehvand Juhendaja:
!"#$%&##'% EESTI KIRJANDUSTEADUSEST JA SELLE METOODIKAST
!"#$%&##'% EESTI KIRJANDUSTEADUSEST JA SELLE METOODIKAST Metoodilised küsimused on igale teadlasele, seega ka kirjandusteadlasele olulised. Sõltub ju ainesele lähenemise viisist ja mõistetest see, milliste
Liivimaa luuletajanna preili von Graf ja tema luuletuste Hupeli Põhja mistsellides ilmumise tagamaad
Liivimaa luuletajanna preili von Graf ja tema luuletuste Hupeli Põhja mistsellides ilmumise tagamaad Kairit Kaur 1781. aastal ilmus August Wilhelm Hupeli jätkväljaande Põhja mistsellid ( Nordische Miscellaneen
Bulgarin ja muud vene teemad ajakirjas Inland
Bulgarin ja muud vene teemad ajakirjas Inland Malle Salupere Ajakirja Inland nimest ja eesmärkidest tulenevalt on tegemist Läänemereprovintside sisetemaatikat käsitleva väljaandega. Seetõttu tundus esialgu
DIESEN ORT VERBINDE ICH MIT DEUTSCHER/DEUTSCH-BALTISCHER GESCHICHTE IN ESTLAND. DEUTSCH(BALTISCH)-ESTNISCHE ERINNERUNGSORTE
Deutsches Gymnasium Tallinn DIESEN ORT VERBINDE ICH MIT DEUTSCHER/DEUTSCH-BALTISCHER GESCHICHTE IN ESTLAND. DEUTSCH(BALTISCH)-ESTNISCHE ERINNERUNGSORTE Forschungsarbeit Verfasserin: Laura Heleene Tirkkonen
ЯМУС &ШМЖ. ;Uilui*Ü? 'il ШШИ. : : ' Л.- v -4 v.: : v*: :V 'у шш»
-.f :;V; -w;\v!. У; л i. '.i ШШИ : : ' Л.- v -4 v.: : v*: :V 'у шш» ЯМУС &ШМЖ ;Uilui*Ü? 'il TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU "THcic õfcfai&inte MAMtatttfocpMcluvt 9 lontu Titi&õõiU TARTU 1998 Koostanud Toimetanud
Lektion 1. Hallo! 1. Diese Wörter kennst du schon! Neid sõnu sa juba tead!
Lektion 1 Hallo! 1. Diese Wörter kennst du schon! Neid sõnu sa juba tead! Auto Radio Motor Cola Pizza Musik a) Campingplatz Fotoapparat Gitarre Volleyball Hamburger Limonade Tasse Vase Bild Kleid Rose
KREUTZWALDI VÄLISKIRJANDUSLIKUST ERUDITSIOONIST
AKADEEMILISE KIRJANDUSUHINGU TOIMETISED PUBLIKATIONEN DER AKADEMISCHEN LITERARISCHEN VEREINIGUNG ZU TARTU - VIII ============ KREUTZWALDI VÄLISKIRJANDUSLIKUST ERUDITSIOONIST MIT EINEM DEUTSCHEN REFERAT:
Pealkirjas esitatud termin Eesti on ambivalentne. Kas jutt on eestikeelsest
Hasselblatt 31.1.2008 11:37 Sivu 28 EESTI KIRJANDUSTEADUSE KES? MIS? KUS? Hetkeseis * CORNELIUS HASSELBLATT Pealkirjas esitatud termin Eesti on ambivalentne. Kas jutt on eestikeelsest kirjandusteadusest
Edgar von Wahl : keelemees ja poliitiline prohvet
Ajalooline Ajakiri, 2016, 2 (156), 295 312 Edgar von Wahl 1867 1948: keelemees ja poliitiline prohvet Kalmer Mäeorg, Aigi Rahi-Tamm Edgar von Wahl on mees, kelle nimi käib läbi õige mitmest käsitlusest,
Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat. Annales litterarum societatis Esthonicae
Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat Annales litterarum societatis Esthonicae 2008 Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2008 Annales litterarum societatis Esthonicae 1838 Tartu 2009 Toimetus: Marten Seppel
Тема: Feste und Bräuche in Deutschland
Городской семинар учителей иностранных языков Мастер-класс для учителей немецкого языка Материал составлен на базе УМК «Мозаика» для 3 классов Авторы: Н.Д. Гальскова, Л.Н Яковлева Тема: Feste und Bräuche
U5ÜTEAÜÜ5LINE AJAKIRI
II aastakäik Juuni 1928 No 4 U5ÜTEAÜÜ5LINE AJAKIRI TARTU ÜLIKOOLI USUTEADUSKONNA VÄLJAANNE Vastutav toimetaja: O. Sild Sisukord: Ut. H. B. Rahamägi, Kas tuleb otsida uut religiooni, ja kui, siis missugusel
USUTEADUSLIKE AJAKIRI
V aastakäik 1933 N Q 3 USUTEADUSLIKE AJAKIRI AKADEEMILISE USUTEADLASTE SELTSI VÄLJAANNE Vastutav peatoimetaja: H. B. Rahamägi Ajakirja toimkond: H. B. Rahamägi (esimees), J. Kõpp, O. Sild, S. Aaslava,
PUBLIKATSIOONE. Julius Mägiste Ja Vello salo kirju. Maarjamaa kirjastus 50
PUBLIKATSIOONE Julius Mägiste Ja Vello salo kirju Maarjamaa kirjastus 50 1962. aastal ilmus kirjastuste Vaba Eesti ja Maarjamaa koostöös Julius Mägiste tõlgitud Henriku Liivimaa kroonika. Vaba Eesti oli
LISTE. des aus den estländischen Volksbüchereien und Buchhandlungen zurückzustellenden Schrifttums. 1. Heft
Nur für Dienstgebrauch. Geheim. Ainult teenistuslikuks kasutamiseks. Salajane. LISTE des aus den estländischen Volksbüchereien und Buchhandlungen zurückzustellenden Schrifttums 1. Heft Exemplar No. Eesti
PROFESSOR HERBERT METSA ( ) TEADLANE JA ORGANISAATOR OMAS AJAS
PROFESSOR HERBERT METSA (1931-2008) TEADLANE JA ORGANISAATOR OMAS AJAS Sõjajärgse vaakumi Eesti teaduses eriti just rohkem või vähem ühiskonda puudutavatel erialadel täitis enamuses see põlvkond, kes tänu
PROFESSOR ALEKSANDER PALDROK
Universitätsbibliothek Tartu PROFESSOR ALEKSANDER PALDROK Literaturverzeichnis 1896-1991 Tartu 1994 Tartu Ülikooli Raamatukogu PROFESSOR ALEKSANDER PALDROK Kirjanduse nimestik 1896-1991 Tartu 1994 Koostaja:
Tartu ülikool. Usuteaduskond. Kirikuloo õppetool. Albert Kampe. 17. sajandi lõpu eesti- ja lätikeelsete piiblitõlgete
Tartu ülikool Usuteaduskond Kirikuloo õppetool Albert Kampe 17. sajandi lõpu eesti- ja lätikeelsete piiblitõlgete interdistsiplinaarne võrdlus Ii 40 ja 1Pt 3 põhjal Magistritöö Juhendajad Dr Kristiina
EESTI KIRJANDUS SISU:
EESTI KIRJANDUS SISU: P. ZOEGE VON MANTEUFFEL: Pilte krahv Peeter Manteuffeli (1768 1842) ja ta aja elust. A. KAELAS: Andres Rennit. J. ROOS: Eesti Aleksandri-kooli lõpp-päevad 1905. a.revolutsioonis.
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XXXIX. Tartu Ülikool ja Põhjasõda
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XXXIX Tartu Ülikool ja Põhjasõda Toimetaja: Lea Leppik Keeletoimetaja: Monika Salo Resümeede tõlked: Luisa Tõlkebüroo Kolleegium: PhD Lea Leppik, Dr iur Marju Luts-Sootak,
ггггггг III TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА
,v: TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА ALUSTATUD 1693. a. VIHIK 2 6 2 ВЫПУСК ОСНОВАНЫ к 1893 г. TEADUSLIKU RAAMATUKOGU TÖID ТРУДЫ НАУЧНОЙ БИБЛИОТЕКИ
Läti rahvalaulud Johann Gottfried Herderi kogus 1
https://doi.org/10.7592/mt2016.65.pashkevica Läti rahvalaulud Johann Gottfried Herderi kogus 1 Beata Paškevica Teesid: Artiklis vaadeldakse, kuidas kujunes Herderi läti rahvalaulude kogu ning millised
DEUTSCHER FRÜHLING 2016
DEUTSCHER FRÜHLING 2016 DER DEUTSCHE FRÜHLING IST DIE ZENTRALE VERANSTALTUNG ZUR PRÄSENTATION DEUTSCHLANDS IN ESTLAND Idee des Deutschen Frühlings Deutschland wird in Estland mit viel Sympathie betrachtet.
INFOKIRI aastal toimub Eestis juba 26. korda rahvusvaheline majanduspoliitika-alane teaduskonverents.
XXVI rahvusvahelise majanduspoliitika teaduskonverentsi ja 26. aastakäiku ilmuva teaduspublikatsiooni Estonian Discussions on Economic Policy / Estnische Gespräche über Wirtschaftspolitik / Eesti majanduspoliitilised
ÜLIÕPILASLEHT TARTU ÜLIÕPILASKONNA HÄÄLEKANDJA. Kuulutuste osas: Vi külg M V2 külge Vi, ', 500. Vs, Viš. 150.
ÜLIÕPILASLEHT TARTU ÜLIÕPILASKONNA HÄÄLEKANDJA Tellimishinnad: Siseriigis: 1 kuu peale (postiga) M. 30. 3.. 90. - 1921. a. lõpuni,, 240. Väljamaale: 1 kuu peale (postiga) M. 45. 3. 135. 1921. a. lõpnni,,
DEUTSCHER FRÜHLING IN ESTLAND 2015
DEUTSCHER FRÜHLING IN ESTLAND 2015 DER DEUTSCHE FRÜHLING IST DIE ZENTRALE VERANSTALTUNG ZUR PRÄSENTATION DEUTSCHLANDS IN ESTLAND Idee des Deutschen Frühlings Deutschland wird in Estland mit viel Sympathie
Puerto de La Luz, Gran Canaria
Puerto de La Luz, Gran Canaria Angegeben ist der jeweilige Höchstand mit H = Hochwasser/Flut und Tiefststand mit T = Niedrigwasser/Ebbe in Zentimetern. Die Zeitangaben des ozeanographischen Instituts beziehen
GU BKS Access. Läbipääsukontrollisüsteemid ühe- ja mitmeukselistele süsteemidele. Üheukselised süsteemid
TOOTEINFO GU BKS Access Läbipääsukontrollisüsteemid ühe- ja mitmeukselistele süsteemidele Üheukselised süsteemid Väljumiste loenduriga kombineeritud juhtimispult Läbipääsusüsteemi juhtimispult siseruumidele
Gasbeschaffenheit bezüglich des Brennwertes "H s,eff " an wesentlichen Ein- und Ausspeisepunkten oder in den entsprechenden Teilnetzen
Gasbeschaffenheit bezüglich des Brennwertes " " an wesentlichen Ein- und Ausspeisepunkten oder in den entsprechenden Teilnetzen Der folgenden Tabelle können Sie die wesentlichen Einspeisebrennwerte und
Hiiglaste õlgadel: Eduard Ahrensi osa eesti kirjakeele loos 1
Kristiina Ross eesti keele instituudi juhtivteadur, vana kirjakeele uurija Hiiglaste õlgadel: Eduard Ahrensi osa eesti kirjakeele loos 1 Eduard Ahrensi suurteose Eesti keele Tallinna murde grammatika (
ESTONIAN DISCUSSIONS ON ECONOMIC POLICY ESTNISCHE GESPRÄCHE ÜBER WIRTSCHAFTSPOLITIK EESTI MAJANDUSPOLIITILISED VÄITLUSED
ESTONIAN DISCUSSIONS ON ECONOMIC POLICY Republic of Estonia 100 (24 February 1918) 100 years of the Estonian language national University of Technology in Estonia (17 September 1918) Articles (CD-ROM)
L E. Haridusminister Rein Loilc "Eesti on täisväärtusiilc riik." Laupäev Nr 44. Tänasest lehest saate teada: et Eesti on täisväärtuslik rwk.
L E rnrnrnrrrnrrrnnnnrrnnrnrrrr rrrrnnrrrnrnrrnrnnrrrnnrrrrn rnrrnrrröinnrrrrnnrnnrrrnnrnr rnprnnrrr3nnnrrrnrnnnnrrnnnnrfnrrrrnrrrrrrnrnr:onnrrorr;r rprnnnnnpnnpnnnnnnnnnnnhbbhbcrrrr^nrrnnrrnrrrnnpneirri^rn
EUROOPA KOHTU OTSUS. 9. veebruar 1994 *
EUROOPA KOHTU OTSUS 9. veebruar 1994 * [...] Kohtuasjas C-319/92, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel esitatud Bundessozialgerichti eelotsusetaotlus, millega soovitakse
Et tõlkida piiblit eesti ja läti keelde...
Et tõlkida piiblit eesti ja läti keelde... Kai Tafenau 17. sajandi kaks viimast kümnendit olid eestikeelse kirjasõna väljaandmisel murranguline aeg: plahvatuslikult tõusis trükist ilmunud raamatute hulk,
Aleksander vaid, ja üksnes tema, lõi Sulle, Dorpat! Sinu noorussära Adalbert Philipp Cammerer Tartu üliõpilasest koolimeheks ja luuletajaks
Aleksander vaid, ja üksnes tema, lõi Sulle, Dorpat! Sinu noorussära Adalbert Philipp Cammerer Tartu üliõpilasest koolimeheks ja luuletajaks Mare Rand 19. sajandi esimesel poolel Baltikumi literaatide hulka
Siinne artikkel on järg Kristiina Rossi mõne aasta eest Keele ja Kirjanduse
VEEL TÄIENDUSI VANA TESTAMENDI TÕLKELOOLE * KAI TAFENAU Siinne artikkel on järg Kristiina Rossi mõne aasta eest Keele ja Kirjanduse veergudel ilmunud esialgsele ülevaatele Tartus Ajalooarhiivis hoitavatest
Diplomitööd Klaos, Elvi G. Hauptmanns zwei Gesichter nach dem Biberpelz und der Versunkenen Glocke.
Diplomitööd 1950 1. Anga, Leida Lessing als Begründer des bürgerlichen Dramas in Deutschland. 2. Ernesaks, Ellen Goethe als Stürmer und Dränger. 3. Jüriloo, Loore Ferdinand Freiligrath und Karl Marx. 4.
EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED
7 [12] 2017 EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED SCHRIFTEN DES ESTNISCHEN KUNSTMUSEUMS Natuuri rikkus. Loodusläheduse idee ja Dü sseldorfi maalikoolkond Der Reichtum der Natur. Die Idee der Naturnähe und die
Keel on kompleksne tervik. Keeleõpe hõlmab nii terviklikkust kui komponendipõhisust.
ÜLLE SIHVER Keel on kompleksne tervik. Keeleõpe hõlmab nii terviklikkust kui komponendipõhisust. I ERIALAKEELE ÕPPIMISE EESMÄRK Tuleneb: a) õppija pädevusvajadustest. b) erinevate tegurite koosmõjust;
Die deutsche Gesandtschaft in Tallinn/Reval in der
Saksa Riigi saatkond Tallinnas ja Saksa-Eesti suhted aastatel 1918 1940 Dr Ludwig Biewer Saksa Välisministeeriumi Poliitilise Arhiivi juhataja Die Gesandtschaft des Deutschen Reiches in Tallinn/Reval und
Eine Untersuchung zur Motivation von Deutschlernern an estnischen Gymnasien
UNIVERSITÄT TARTU INSTITUT FÜR FREMDSPRACHEN UND KULTUREN GERMANISTISCHE ABTEILUNG Gerty-Liis Mandri Eine Untersuchung zur Motivation von Deutschlernern an estnischen Gymnasien Bachelorarbeit Betreuer:
ÜHISTU PROBLEEME JA UURIMUSI VII
1 Publication of the Academic Co-operative Society of Tartu ÜHISTU PROBLEEME JA UURIMUSI VII Artur Ekbaumi 100. sünniaastapäevale pühendatud mälestuskonverentsi kogumik Kõpus, 8. veebruaril 2003.a. Tartu
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Maailmakirjanduse õppetool
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Maailmakirjanduse õppetool Marika Kundla AUSTRIA KIRJANDUSE RETSEPTSIOON EESTIS 1946-1991 Magistritöö Juhendaja dotsent Liina Lukas
TARTU JA TARTU-PÄRN U ROOTSIAEGSE ÜLIKOOLI TRÜKIKODA
AKADEEMILISE KIRJANDUSÜHINGU TOIMETISED PUBLIKATIONEN DER AKADEMISCHEN LITERARISCHEN VEREINIGUNG ============ IX FR. PUKSOV TARTU JA TARTU-PÄRN U ROOTSIAEGSE ÜLIKOOLI TRÜKIKODA AKADEEMILISE KIRJANDUSÜHINGU
John Lukacs, Juuni 1941: Hitler ja Stalin, tõlk. Kullo Vende (Tallinn: Varrak, 2007), 147 lk. isbn
240 Ajalooline Ajakiri 2007, 2 (120) alguses. Arvestades asjaolu, et autorid on oma peatükid kirjutanud muude tegemiste kõrvalt ning täiendava uurimistöö tegemist ei olegi eeldatud, on tulemus täiesti
Toimivusdeklaratsioon G4222JPCPR
deklaratsioon 1. Tootetüübi unikaalne identifitseerimiskood: CLASSIC, CLASSIC 040-V, ECOBATT, ECOBATT MUR ISOLERING,ECOBLANKET, ECOBLANKET, FactPlus IPB, FactPlus FCB, FactPlus LBB, FactPlus LRB,NATURBOARD,
Hier finden Sie estnischsprachige Informationsmittel.
Hier finden Sie estnischsprachige Informationsmittel. Die aufnahmen sind chronologisch geordnet. Hier finden Sie estnischsprachige Allgemeinwörterbücher und Enzyklopädien ( 000). Interne Nummer 9595/1-15
OTTO FRIEDRICH VON PISTOHLKORSI ( ) ELU JA TEGEVUS LIIVIMAAL
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHELOOGIA INSTITUUT Arhiivinduse õppetool Merlin Lumiste OTTO FRIEDRICH VON PISTOHLKORSI (1754-1831) ELU JA TEGEVUS LIIVIMAAL Bakalaureusetöö Juhendaja: cand.
JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU
Eesti Omanike Keskliit JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU Eesti Omanike Keskliit JÄRELÜMBERASUJATE OMANDI ÄRASTAMISE LUGU Probleemi olemus, põhjused, eritlused ja järeldused Ortwil 2012 JÄRELÜMBERASUJATE
Kurstage Geprüfte(r) Technischer Fachwirt(-in) IHK
Kurstage Geprüfte(r) Technischer Fachwirt(-in) IHK 26.11.2017 Sonntag S 02.03.2018 Freitag S Vertiefungstag 02.12.2017 Samstag S 03.03.2018 Samstag S Vertiefungstag 03.12.2017 Sonntag S 04.03.2018 Sonntag
SAKSA FILOLOOGIA ÕPPETOOL
SAKSA FILOLOOGIA ÕPPETOOL TÕLKEMAGISTRITÖÖD (SFMtõlk) 1. Kopa, Jana Säästva arengu baastermineid. Juh. K. Lepa (fil. kand.) 2000 2. Schnur, Juta Saksa-eesti maksuõiguse sõnastik. Juh. K. Lepa (fil. kand.)
KUUKIRI. Tegev ja vastutav toimetaja J. V. VESKI
1923 Seitsmesleistkümnes aastakäik Nr. 8 KUUKIRI EESTI KIRJANDUS Tegev ja vastutav toimetaja J. V. VESKI TOIMKOND : 3. Aavik, A. R. Cederberg, M. J. Eisen, V. Grünthal, J. Jõgever, A. Jürgenstein, L.Xettnnen,
Moonika Teemus MUSÉE NAPOLÉONI MAALIGALERII KARL MORGENSTERNI PILGU LÄBI AASTAL
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Moonika Teemus MUSÉE NAPOLÉONI MAALIGALERII KARL MORGENSTERNI PILGU LÄBI 1809. AASTAL Kunsti retseptsioonist Eestis 19. sajandi alguskümnendil
MAGISTERARBEIT. Titel der Magisterrarbeit. Eesti keel võõrkeelena ja astmevaheldus algkursusel ehk astmete vahel udus
MAGISTERARBEIT Titel der Magisterrarbeit Eesti keel võõrkeelena ja astmevaheldus algkursusel ehk astmete vahel udus Estnisch als Fremdsprache und Stufenwechsel im Grundkurs Verfasserin Bakk.phil Triinu
Dauer Richtung Bemerkung ca. 0:03 Adlershof, Karl-Ziegler-Str. barrierefrei Fahrradmitnahme möglich
t 61 ca. 0:03 Adlershof, Karl-Ziegler-Str. barrierefrei Fahrradmitnahme möglich v Montag - Freitag Samstag Sonntag* 05 30 50 06 10 30 51 07 11 31 51 08 11 31 51 49 49 09 11 31 51 09 29 50 09 29 49 10 11
Lilia Briedis Mäetagused 30. Rein Saukas UUDISED
Rein Saukas UUDISED Lilia Briedis 80 Eesti folkloristlikes asutustes on kõigil aegadel olnud ametis inimesi, kelle nimed ei ole iialgi avalikkusele tuntuks saanud. Ometi on nende igapäevasele tööle tekstide
SEMINARTERMINE 2016 2017
Grundlagenseminar Ort LG Nr. Dauer Nürnberg PM GL 16 01 22. Feb 16 Mo 25. Feb 16 Do München PM GL 16 02 11. Apr 16 Mo 14. Apr 16 Do Nürnberg PM GL 16 03 06. Jun 16 Mo 09. Jun 16 Do Berlin PM GL 16 04 05.
KES ON JOHANNES? MÕTTEID NELJANDA EVANGEELIUMI NIMEST
KES ON JOHANNES? MÕTTEID NELJANDA EVANGEELIUMI NIMEST PEETER ROOSIMAA ERINEVAD JOHANNESED Teoloogide, eriti algkristluse uurijate jaoks on juba pikka aega üheks aktuaalseks probleemiks olnud Johannese
Maanõunik Otto Fabian von Wrangelli Eesti- ja Liivimaa kroonika käsitlusvõimalustest
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo- ja arheoloogia instituut Ajaloo eriala Kaarel Vanamölder Maanõunik Otto Fabian von Wrangelli Eesti- ja Liivimaa kroonika käsitlusvõimalustest Magistritöö Juhendajad:
Matti Raudjärv) Tallinn University of Technology 100 (by Sulev Mäeltsemees and
SISUKORD / INHALTSVERZEICHNIS / CONTENTS Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise toetamisest (Matti Raudjärv)... 11 Zu unserer Unterstützung der Feierlichkeiten zum 100. Geburtstag der Republik Estland
RINGVAADE NOVELLIKIRJANIK VILDE. 22. jaanuaril toimus Kadriorus Eduard Vilde muuseumis konverents Viiskümmend aastat armastust. Vilde lühiproosa.
RINGVAADE 6-09:Layout 1 01.06.09 17:38 Page 459 RINGVAADE NOVELLIKIRJANIK VILDE 22. jaanuaril toimus Kadriorus Eduard Vilde muuseumis konverents Viiskümmend aastat armastust. Vilde lühiproosa. Vildet teatakse
Lünka täites. Katse analüüsida Sten Karlingi kunstiteoreetilisi vaateid *
42 Lünka täites. Katse analüüsida Sten Karlingi kunstiteoreetilisi vaateid * Artikkel keskendub Eesti kunstiteaduse ja -kirjutuse ajaloole, võttes vaatluse alla Sten Karlingi varasema teadusliku pärandi.
Syntaktische Konstruktionen im Estnischen und im Deutschen und deren lexikografische Erfassung als Teil des Fremdsprachenunterrichts
Syntaktische Konstruktionen im Estnischen und im Deutschen und deren lexikografische Erfassung als Teil des Fremdsprachenunterrichts Anne Arold Universität Tartu Bergen 15.06.1012 Deutsch-estnisches Valenzwörterbuch
Generated by Foxit PDF Creator Foxit Software
3.Jan 2011-10.Jul 2011 Dienstag, 11. Januar 2011 Donnerstag, 13. Januar 2011 Dienstag, 18. Januar 2011 Montag, 7. Februar 2011 Montag, 14. Februar 2011 Samstag, 26. Februar 2011 Donnerstag, 3. März 2011
Chronologie Jan 02: Otto-Katalog Okt 04: Fingerabdrücke USA Dez 04: EU-Parlament und -Rat Jun 05: epass-kabinettsbeschluß Jul 05: Bundesratsbeschluß Aug 05: BioP2-Studie Nov 05: Einführung epass Forschungsprojekt
Pilguheit saksa laensõnadele eesti keeles
Jüri Viikberg eesti keele instituudi vanemteadur, kes uurib eesti sõnavara ja väliseesti keele eripärasid, Tallinna ülikooli dotsendina räägib tudengitele murretest ja kirjakeele ajaloost Pilguheit saksa