Rudolf Tobias Joonase lähetamine

Transkript

1 Rudolf Tobias Joonase lähetamine

2

3 L 12. september 2015 kell Tartu, Pauluse kirik Pauluse kiriku pidulik taasavamine P 13. september 2015 kell Tallinn, Estonia kontserdisaal Hooaja avakontsert Rudolf Tobias Joonase lähetamine Redigeerinud, korrigeerinud ja täiendanud Vardo Rumessen Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, kontsertmeister Arvo Leibur Riiklik segakoor Latvija, koormeister Marika Austruma Rahvusooper Estonia poistekoor, koormeister Hirvo Surva Kammerkoor Voces Musicales, koormeister Ksenija Grabova Peakoormeister Marika Austruma Kontsertmeister Siim Selis Solistid: Susanne Bernhard (sopran), Annely Peebo (metsosopran), Dominik Wortig (tenor), Ain Anger (bass, Joonas), Johann Tilli (bass) Orelil Piret Aidulo Dirigent Arvo Volmer Kontsertide korraldaja Eesti Kontsert koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja SAga Tartu Pauluse Kirik Kontserte toetab Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Tartu Linnavalitsus

4 12. ja 13. septembril kõlab Tartus ja Tallinnas Eesti esimene oratoorium, Rudolf Tobiase Joonase lähetamine. 20. sajandi suurimaks avastuseks nimetatud teos, mille esiettekanne toimus aastal Leipzigis ning mille Sanctus kanti ette Estonia teatrimaja avamisel aastal, jõudis tervikuna kodupubliku ette alles aastal Peeter Lilje juhatusel, kujunedes rahvusliku tähtsusega suursündmuseks Eesti taasiseseisvumise teel. Teose on restaureerinud ja redigeerinud Eesti teenekas muusikategelane Vardo Rumessen ( ), kes suri tänavu 25. augustil pärast rasket haigust. Vardo Rumessen on nii kodu- kui välismaal tuntud peamiselt eesti klassikalise klaverimuusika (eelkõige Tubina) interpreteerija ja propageerijana: tema algatusel loodi Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing; Rumessenilt on kokku ilmunud üle 120 noodiväljaande ja raamatu ning 20 heliplaadi; tema esituses või organiseerimisel on esmakordselt kõlanud üle saja eesti helitöö. Joonase lähetamise restaureerimist ja redigeerimist võib lugeda tema elutööks. Vardo Rumessenil oli ka oluline roll Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel: ta oli Eesti Kongressi saadik ja Eesti Komitee juhatuse liige, Eesti Põhiseaduse Assamblee liige ning ERSP ja Isamaliidu liikmena Eesti Riigikogu liige. Eestis kõlas Tobiase Joonase lähetamine viimati Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva auks aastal, mil koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga ettekanne ka salvestati; DVD andis välja Video Artists International (režissöör Jason Starr). Käesoleva aasta juunis esitati teost Neeme Järvi juhatusel edukalt Leipzigi Gewandhausis. Tartus taasavatakse Joonase lähetamisega pidulikult äsja renoveeritud Pauluse kirik. Estonia kontserdisaalis avavad suurteosega oma hooaja Eesti Kontsert ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Kontserdid on pühendatud ERSO endise peadirigendi Peeter Lilje ( ) 65. sünniaastapäevale ja Vardo Rumesseni mälestusele. 4

5 JONÆ / ΙΩΝΑΣ (ladina ja kreeka keeles) RUDOLF TOBIAS DES JONA SENDUNG Biblisches Oratorium in fünf Bildern für fünf Solisten, zwei gemischte Chöre, Kinderchor, Orchester und Orgel Wiederhergestellt und bearbeitet von Vardo Rumessen DES JONA SENDUNG Geißelung der tändelnden Auffassung religiöser Wahrheiten Vorbemerkung Durch eine strenge Schule (Bild II) mußte der Prophet Jona gehen, bevor er sich zwar nicht gereinigt von Schlacken fanatischen Übereifers (Jona 4:1) zum Werkzeug Gottes hergeben konnte. Gegenüber der gleißenden Verkörperung der Sünde und des gottlosen Frevels (Bild IV) im Typus Ninive tritt anderseits durch eine ideelle Vorführung des Gegenbildes, nämlich des geringen, verfolgten Häufleins der Gerechten (I Mose 18:24), Gläubigen (I Kon. 19:18), Märtyrer (Offb 6:9) überhaupt der Ecclesia, der furchtbare Fluch der Sünde mittelbar hervor (Bild III). Ninive wird verschont; gerade die Kinder sind es, die unbewußt mit ausschlaggebend sind (Jona 4:11). Die der Heiligkeit und Gerechtigkeit Gottes nicht vorzuenthaltende Sühne übernimmt des Menschen Sohn, dessen Blut besser, eindringlicher redet, denn Abels Blut (Hebr 12:24). TEIL I Prolog Nr. l Chor und Chorus mysticus Chor: Diese böse und ehebrecherische Art sucht ein Zeichen, Chorus mysticus: und es soll ihr kein Zeichen gegeben werden (Mt 12:39). Chor: Denn nur das Zeichen des Propheten Jona. Denn gleichwie Jona war ein Zeichen den Ninivetern. Chorus mysticus: Also wird auch des Menschen Sohn sein diesem Geschlecht (Lk 11: 29 30)! RUDOLF TOBIAS JOONASE LÄHETAMINE Oratoorium viies pildis piibli tekstile, viiele solistile, kahele segakoorile, lastekoorile, orelile ja orkestrile Redigeerinud ja täiendanud Vardo Rumessen JOONASE LÄHETAMINE Piitsutab kerglast suhtumist usulistesse tõdedesse Eelmärkus Läbi karmi kooli pidi prohvet Joonas minema (II pilt), enne kui ta end, mitte küll veel puhastatuna oma fanaatilisest üliagarusest (Jn 4:1), Jumala tööriistaks võis anda. Vastandina patu kehastusele jumalavallatu Niinive näol (IV pilt) tõuseb teiselt poolt esile (vastandina algtekstile) hirmus patu needus: nimelt käputäie õiglaste (1Ms 18:24), usklike (1Kn 19:18) ja märtrite näol (Ilm 6:9) üldine ecclesia (III pilt). Niinive säästetakse (Jn 4:11). Just lapsed on need, kes sellele ebateadlikult kaasa aitavad. Jumala pühaduse ja õigluse möödapääsematu lepituse võtab üle Inimese Poeg, kelle veri räägib paremini ja tungivamalt kui Abeli veri (Hb 12:24). I osa Proloog Nr 1 Koor ja Chorus mysticus Koor: See kuri ja abielurikkuja sugupõlv nõuab tunnustähte, Chorus mysticus: aga talle ei anta muud tunnustähte kui Prohvet Joonase tunnustäht (Mt 12:39). Koor: Sest nii nagu Joonas oli tunnustäheks Niinive elanikele, Chorus mysticus: nii saab ka Inimese Poeg olema sellele sugupõlvele (Lk 11:29 30). 5

6 Nr. 2 Arioso des Jona Jona: Sie werden mir nicht glauben und sagen: Der Herr ist dir nicht erschienen (2. Mose 4:1). Der Herr wird weder Gutes noch Böses tun. (Zef 1:12). Sende, welchen Du senden willst (2. Mose 4:13). Ich arbeite vergebens, wer glaubt unser Predigt (Jes 49:4)? Ach, daß Du mich in der Hölle verbärgest, bis Dein Zorn sich legte, und setztest mir ein Ziel, daß Du an mich gedächtest (Hiob 14:13)? Wo soll ich hingehn vor Deinem Geist? Wo soll ich hinfliehn vor Deinem Angesicht (Ps 139:7)? Nr. 3 Tenor und Chor So spricht der Herr: Ich werde gesucht von denen, die nicht nach mir fragten (Jes 65:1). Hebe dein Auge auf! Chor: So spricht der Herr (Jer 17:5): Es ist das Herz ein trotzig und verzagt Ding! Wer kann es ergründen? Ich, der Herr, kann es ergründen und die Nieren prüfen (Jer 17:9). So spricht der Herr! Tenor: Erforsche mich, Gott, und erfahre mein Herz, und siehe, ob ich auf bösem Wege bin. Und leite mich auf ew gem Wege (Ps 139:23 24)! Chor: So spricht der Herr: Es ist das Herz ein trotzig und verzagt Ding! Wer kann es ergründen? Tenor: Du prüfest mein Herz und besuchst mich des Nachts. Du läuterst mich (Ps 17:3)! Deine Augen sahen mich, als ich noch unbereitet war (Ps 139:16). Du wärest über mir im Mutterleibe! Chor: Wo wärest du, als ich die Erde gründete? Als mich die Morgensterne miteinander lobeten und jauchzten alle Kinder Gottes? (Hiob 38:4 7). Tenor: Ich aber gedachte, wohlan, ich will Seiner nicht mehr gedenken und nicht mehr in Seinem Namen predigen. Aber es war in meinem Herzen wie ein brennendes Feuer in meinen Gebeinen verschlossen, daß ich s nicht leiden könnt; und wäre schier vergangen (Jer 20:9). Chor: Es ist das Herz ein trotzig und verzagt Ding! Wer kann es ergründen? Tenor: Erforsche mich, Gott, und erfahre mein Herz, prüfe mich, erfahre, wie ich s meine, und sieh, ob ich auf bösem Wege bin, und leite mich auf ewigem Wege (Ps 139:23 24)! Bild I Des Jona Sendung Nr. 4 Tenor und Chor Tenor: Wo soll ich hingehn vor Deinem Geist und wo hinfliehn vor Deinem Angesicht (Ps 139:7)? Nr 2 Joonase ariooso Joonas: Nad ei hakka mind uskuma ja ütlevad: Issand ei ole sulle ennast ilmutanud (2Ms 4:1). Issand ei tee head ega kurja (Sf 1:12). Läheta, keda Sina tahad (2Ms 4:13), mina näen asjata vaeva (Js 49:4), kes usub meie kuulutust (Js 53:1)? Oh, et Sa mind põrgus varjaksid, kuni Su viha möödub, ja seaksid mulle tähise, et Sa minu peale mõtled (Ii 14:13)! Kuhu pean ma minema Sinu vaimu eest ja kuhu põgenema Sinu palge eest (Ps 139:7)? Nr 3 Tenor ja koor Nii räägib Issand: Mind otsivad need, kes ei ole minu järele küsinud. (Js 65:1) Pööra oma pilk üles! Koor: Nii ütleb Issand: On inimsüda tõrkuv ja arg, kes suudab seda mõista (Jr 17:5)? Mina, Issand, suudan südame sügavusi mõõta ja ka neerud läbi katsuda (Jr 17:9). Nii ütleb Issand! Tenor: Uuri mind läbi, Issand, ja tunne mu südant! Katsu mind läbi ja tunne, mis mul mõttes on ning vaata, kas ma olen kurjal teel, ja juhata mind igavesele teele (Ps 139:23 24)! Koor: Nii ütleb Issand: On inimsüda tõrkuv ja arg, kes suudab seda mõista? Tenor: Sina katsud läbi mu südame ja külastad mind öösel. Sina puhastad mind (Ps 17:3). Sinu silmad nägid mind, kui ma olin veel eos (Ps 139:16), ja Sa valvasid mind emaihus. Koor: Kus olid sa, kui ma rajasin maa? Kui mind kõik koidutähed kiitsid ning kõik Jumala lapsed hõiskasid (Ii 38:4 7)? Tenor: Mina aga mõtlesin: olgu, ma ei taha enam mõelda Tema peale ega Tema nimel jutlustada. Kuid mu südames oli kui põletav tuli, mis oli suletud mu liikmetesse nii, et ma ei suutnud seda taluda ja oleksin peaaegu hukkunud (Jr 20:9). Koor: On inimsüda tõrkuv ja arg, kes suudab seda mõista? Tenor: Uuri mind läbi, Issand, ja tunne mu südant, katsu mind läbi ja tunne, mis mul mõttes on, ning vaata, kas ma olen kurjal teel, ja juhata mind igavesele teele (Ps 139:23 24)! I pilt Joonase lähetamine Nr 4 Tenor ja koor Tenor: Kuhu ma võiksin minna Sinu vaimu eest ja kuhu põgeneda Sinu palge eest (Ps 139:7)? 6

7 Chor: Wo soll ich hingehn vor Deinem Geist? Wo soll ich hinfliehn vor Deinem Angesicht? Führ ich gen Himmel, so bist Du da (Ps 139:8)! Tenor: Wo soll ich hingehn vor Deinem Geist? Wo soll ich hinfliehn vor Deinem Angesicht? Chor: Wo soll ich hinfliehn vor Deinem Angesicht? Bettete ich mich in der Hölle, siehe, so bist Du da (Ps 139:8)! Tenor: Siehe, so bist Du da! Chor: Nähme ich Flügel der Morgenröte und bliebe am äußersten Meer, so würde mich doch Deine Hand daselbst führen und Deine Rechte mich halten (Ps 139:9 10). Spräche ich: Finsternis möge mich decken! So muß die Nacht auch Licht um mich sein. (Ps 139:11 12)! Nr. 5 Tenor (Schiffsherr) Orchestrale Überleitung zum Sturm Tenor: Was schläfst du? Stehe auf, rufe deinen Gott an, ob vielleicht Gott an uns gedenken wollt, das wir nicht verdürben (Jona 1:6)! Jona erwacht und fi ndet sich inmitten des Sturmes. Chor: Hilf uns, wir verderben! Nr. 6 Im Seesturm Chor Chor: Hilf uns, wir verderben (Mt 8:25)! Alle Wasserwogen und Wellen gehen über uns (Ps 42:8)! Herr, hilf uns, wir verderben! Nr. 7 Jona, Schiffsherr, und der Chor der Schiffsleute Bariton, Tenor und Chor Jona: Nehmet mich und werſt mich ins Meer, so wird auch das Meer stille werden (Jona 1:12)! Chor: Herr, laß uns nicht verderben um dieses Mannes Seele willen, und rechne nicht zu unschuldig Blut, denn Du tust, was Dir gefällt (Jona 1:14). Tenor: Es ist besser, ein Mann stürbe, denn daß wir alle verderben (Joh 11:50)! Chor: Hilf! Jona wird ins Meer geworfen. Der Sturm legt sich. Nr. 8 Dankgebet der Schiffsleute Solisten und Chor Solisten und Chor: Die Wasser sahen Dich, Gott! Sie sahen Dich, Gott, und ängsteten sich. Dein Weg war im Meer und Dein Pfad in großen Wassern, und man spürte doch Deinen Fuß nicht! Die Wasser sahen Gott! Sie sahen Gott (Ps 77:20)! 7 Koor: Kuhu ma võiksin minna Sinu vaimu eest ja kuhu põgeneda Sinu palge eest? Kui ma tõuseksin taevasse, siis oled Sina seal (Ps 139:8)! Tenor: Kuhu ma võiksin minna Sinu vaimu eest ja kuhu põgeneda Sinu palge eest? Koor: Kuhu ma põgeneksin Sinu palge eest? Kui ma laskuksin põrgusse, siis oled Sina ka seal! (Ps 139:8). Tenor: Vaata, siis oled Sina ka seal! Koor: Kui ma võtaksin koidutiivad ja asuksin kõige äärmisema mere äärde, siis sealgi Su käsi juhataks mind ja Su parem käsi hoiaks mind (Ps 139:9 10)! Kui ma ütleksin: Pimedus katku mind!, siis peab valgus paistma mu ümber ja öö mu ümber peab muutuma valguseks (Ps 139:11 12)! Nr 5 Tenor (laeva kapten) Orkestri üleminek tormiks Tenor: Miks sa magad? Tõuse üles, hüüa oma Jumala poole, ehk Jumal mõtleb meie peale ja me ei hukku (Jn 1:6)! Joonas ärkab ja leiab end kesk tormi. Koor: Aita meid, me hukkume! Nr 6 Torm Koor Koor: Aita meid, me hukkume (Mt 8:25)! Kõik Sinu vetevood ja lained käivad meist üle (Ps 42:8)! Issand, aita meid, me hukkume! Nr 7 Joonas, laeva kapten ja meremeeste koor Bariton, tenor ja koor Joonas: Võtke mind ja heitke mind merre, siis rahuneb teil meri (Jn 1:12)! Koor: Issand, ära lase meid hukkuda selle mehe hinge pärast ja ära pane meile süüks tema süütut verd, sest Sa teed nagu Sa tahad (Jn 1:14)! Tenor: On parem, et sureb üks mees, kui et me kõik hukkume (Jh 11:50)! Koor: Aita! Joonas heidetakse merre. Torm vaibub. Nr 8 Meremeeste tänupalve Solistid ja koor Koor ja solistid: Veed nägid Sind, Issand, ja kartsid Sind. Sinu tee oli meres ja Sinu rada suurtes vetes, aga siiski ei märgatud Sinu jälge! Veed nägid Issandat (Ps 77:20)!

8 Bild II Die Nacht der Gottverlassenheit Nr. 9 Chorus mysticus Chorus mysticus: Gleichwie Jona war drei Tage und drei Nächte in des Walfi sches Bauch, also wird des Menschen Sohn drei Tage und drei Nächte mitten in der Erde sein (Mt 12:40)! Nr. 10 Intermezzo Das Zeichen des Jona Orchester Nr. 11 Chöre Chor I: Hüter, ist die Nacht schier hin? (Jes 21:11). Chor II: Hüter, ist die Nacht schier hin? Chorus mysticus: Wenn der Morgen schon kommt, so wird doch Nacht sein. Wenn ihr schon fraget, so werdet ihr doch wieder kommen und wieder fragen! (Jes 21:12). Chöre: Hüter, ist die Nacht schier hin? Nr. 12 Chor Chor: Die Güte des Herrn ist es, daß wir nicht gar aus sind (Jer 3:22). Das zerstoßene Rohr wird Er nicht zerbrechen, und den glimmenden Docht wird Er nicht auslöschen (Jer 42:3)! Die Güte des Herrn ist es, daß wir nicht gar aus sind! Nr. 13 Gebet des Jona Jona: Ich rief zu dem Herrn in meiner Angst, und Er antwortete mir. Ich schrie aus dem Bauch der Hölle, und Du hörtest meine Stimme. Du warfst mich hinunter in das Meer, daß die Fluten mich umgaben. Alle Deine Wogen und Wellen gingen über mich. Daß ich gedachte, ich war von Deinem Angesicht verstoßen, ich würde Deinen heiligen Tempel nicht mehr sehen, nicht mehr sehen... Wasser umgaben mich bis an mein Leben, die Tiefe umringte mich, Schilf bedeckte mein Haupt, ich sank hinunter zu den Bergesgründen. Die Erde hatte mich verriegelt ewiglich, ewiglich... Aber Du hast mein Leben aus dem Verderben geführet, Herr, mein Gott! Als meine Seele bei mir verzagte, gedacht ich an den Herrn, und mein Gebet kam zu Dir in Deinen heiligen Tempel (Jona 2:3 8)! II pilt Jumalast hüljatuse öö Nr 9 Chorus mysticus Chorus mysticus: Otsekui Joonas oli kolm päeva ja kolm ööd valaskala kõhus, nii peab ka Inimese Poeg kolm päeva ja kolm ööd maapõues olema (Mt 12:40)! Nr 10 Intermetso Joonase märk Orkester Nr 11 Koorid Koor I: Vahimees, kas öö on juba möödas (Js 21:11)? Koor II: Vahimees, kas öö on juba möödas? Chorus mysticus: Kuigi hommik juba tuleb, on see siiski veel öö. Kuigi te juba küsite, tuleb teil siiski uuesti tulla ja uuesti küsida (Js 21:12)! Koorid: Vahimees, kas öö on juba möödas? Nr 12 Koor Koor: Issanda heldus on see, et me päris otsa pole saanud (Jr 3:22)! Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta ta ära (Js 42:3)! Issanda heldus on see, et me päris otsa pole saanud! Nr 13 Joonase palve Joonas: Ma hüüdsin oma hädas Issanda poole ja Tema vastas mulle. Ma kisendasin põrgu rüpest ja Sina kuulsid minu häält. Sa heitsid mind mere sügavusse. Kõik Sinu vood ja lained käisid minust üle. Ma mõtlesin, et ma olen Sinu palge eest ära tõugatud ja et ma ei näe enam kunagi Sinu püha templit, mitte kunagi... Vesi ümbritses mind kõrini, sügav vesi piiras mind, kõrkjad katsid mu pead ja ma vajusin kuni mägede alusteni. Maa sulges mind igaveseks... Kuid Sina tõid mu elu surmast välja, Issand, mu Jumal! Kui ma olin meelt heitmas, mõtlesin ma Issandale ja mu palve tuli Sinu pühasse templisse (Jn 2:3 8)! 8

9 Nr. 14 Terzett Tenor, Bariton, Bass Bass: Denn Du wirst seine Seele nicht in der Hölle lassen und nicht zugeben, daß Dein Heiliger verwese (Ps 16:10). Tenor: Denn Du wirst seine Seele nicht in der Hölle lassen und nicht zugeben, daß Dein Heiliger verwese. Jona: Wenn ich nur Dich habe, frag ich nicht nach Himmel und Erde, wenn mir gleich Leib und Seele verschmachten, so bist Du doch Gott allzeit, dennoch bleib ich stets an Dir, dennoch... (Ps 73:25 26). Nr. 15 Errettung des Jona Solisten und Chor Sopran: O, daß ich tausend Zungen hätte, Chor: und einen tausendfachen Mund! Solisten und Chor: So stimmt ich damit um die Wette von allertiefstem Herzensgrund ein. Loblied nach dem ändern an, von dem, was Gott an mir getan (Gesangbuch Nr. 41). Nr. 16 Fuga Chor Chor: Herzlich lieb hab ich Dich, Herr, meine Stärke, mein Fels, meine Burg, mein Erretter, mein Gott und Hort, auf den ich traue, mein Schild und Horn meines Heils und mein Schutz (Ps 18:2 3)! TEIL II Bild III Ecclesia (Die Gläubigen) Nr. 17 Rachepsalm Altstimmen und Kinderchor Die Stimmung der unterdrückten, übriggebliebenen 7000, die ihre Knie nicht vor Baal gebeugt haben, ist hier angedeutet, wie es sich u. a. auch in den Rachepsalmen äußert (vgl. auch Offb 6:9). Fanatischer Eifer für die Sache, die Heiligkeit Gottes wobei gerade die angewandten Weiberstimmen die hyänenhaſte Wut, mit der Gottes Strafgericht herabbeschworen wird, illustrieren wollen alles das soll durch den deklamierenden Chor zum Ausdruck kommen (vgl. die Mütter im Faust II wie auch den Fluch Evas in Byrons Kain ). Altstimmen: Herr Gott, des die Rache, die Rache ist, erscheine! Erhebe Dich, Du Richter Nr 14 Tertsett Tenor, bariton, bass Bass: Sina ei jäta tema hinge põrgusse ja Sa ei luba, et Sinu pühak otsa saab (Ps 16:10)! Tenor: Sina ei jäta tema hinge põrgusse ja Sa ei luba, et Sinu pühak otsa saab! Bariton: Kui ainult Sina mul oled, ei küsi ma ei maa ega taeva järele. Kui ka minu ihu ja hing otsa saavad, siiski oled Sina, Issand, alati mu südame lohutuseks! Siiski jään ma igavesti Sinu päralt, siiski... (Ps 73:25 26). Nr 15 Joonase pääsemine Solistid ja koor Sopran: Oh anna tuhat keelt Sa mulle, Koor: ja tuhatkordseks tee mu suu! Solistid ja koor: Siis laulaksin ma kõige sügavamast südamepõhjast kiidulaulu sellest, mis Jumal on mulle teinud (Lauluraamat nr 41)! Nr 16 Fuuga Koor Koor: Südamest armas oled Sa mulle, Issand, minu tugevus, minu kalju, minu kindlus, minu päästja, minu Jumal, minu varjupaik, keda ma usaldan, minu kilp ja minu pääsemise sarv, minu kaitsja, mu Jumal (Ps 18:2 3)! II osa III pilt Ecclesia (Usklikud) Nr 17 Kättemaksupsalm Aldid ja lastekoor Siin viidatakse ülejäänud 7000 allasurutu tunnetele, kes pole oma põlvi painutanud Baali ees, nagu see avaldub kättemaksupsalmides (vrdl Ilm 6:9). Jumala õigluse ja pühaduse fanaatiline ootusihaldus kusjuures naishäältes ilmneb hüäänlik raev, millega vannutatakse Jumalat karistama kurja kõik see peab olema esitamisel deklameeritud rõhutatult (vrdl emad Fausti II osas, samuti Eva needus Byroni Kainis ). Aldid: Issand, Sa kättemaksu Jumal, ilmu! Tõuse, maailma kohtumõistja, ilmuta end! Tasu 9

10 der Welt! Vergilt den Hoffährt gen, was sie verdienen (Ps 94:1 2)! Kinderchor: Herr, Du Heiliger und Wahrhaſtiger! Durch die Kinder wird den Schuldvollen das verlorene Paradies der Unschuld und Reinheit vor die Augen gegaukelt. Furchtbar erwacht die Stimme des Gewissens. Altstimmen: Herr, wie lange sollen die Gottlosen prahlen (Ps 94:3)? Sie zerschlagen Dein Volk (Ps 94:5)! Kinderchor: Herr, Du heiliger und wahrhaſtiger! Altstimmen: Wie lange rächst Du nicht unser Blut an denen, die auf Erden wohnen (Offb 6:10)? Altstimmen mit Kindern: Gott, des die Rache, die Rache ist, erscheine (Ps 94:1)! Denn wir werden ja um Deinetwillen täglich verfolgt und sind geächtet wie Schlachtschafe (Ps 44:23)! Gott, des die Rache ist, erscheine! Nr. 18 Chorus mysticus Chorus mysticus: Siehe, der Herr kommt mit vielen Tausend Heiligen, Gericht zu halten über alle (Juda 1:14 15)! Das Kommen des Weltenrichters motiviert sich durch den Ausspruch Jesu: Daß denn die Niniveter den Stab über die Verstockten brechen werden (vgl. V. Bild). Nr. 19 Sanctus Chöre und Solisten (Tutti) Chöre und Solisten: Heilig, heilig, heilig, ist der Herr Zebaoth! Heilig, heilig, heilig ist Gott, der Herr, der Allmächtige, der da war, und der da ist, und der da kommt (Offb 4:8)! Heilig, heilig, heilig! Alle Lande sind seiner Ehre voll (Jes 6:3)! Nr. 20 Ecclesia Doppelchor Ein anderes Bild entrollt sich hier: verhallt sind fanatisch eifernde Eliasstimmen. Die Klage um die Knechtsgestalt des Gottesreiches hebt an; das zusammengeschmolzene Häuflein der Gläubigen sehnt sich nach der Hilfe aus Zion, nach dem Kommen des Erlösers. Chor I: Hilf, Herr! Die Heil gen haben abgenommen, und der Gläubigen ist wenig unter den Menschenkindern (Ps 12:1)! Chor II: Hilf, Herr! Die Heil gen haben abgenommen, und der Gläubigen ist wenig unter den Menschenkindern! ülbetele kätte omas vihas kõige eest, mida nad on teeninud! (Ps 94:1 2)! Lastekoor: Issand, Sa püha ja tõeline! Laste kaudu kangastub patuste silmade ees süütuse ja hingepuhtuse kaotatud paradiis. Kohutavalt ärkab südametunnistuse hääl. Aldid: Issand, kui kaua veel peavad uskmatud hooplema (Ps 94:3)? Nad hävitavad Sinu rahva (Ps 94:5)! Lastekoor: Issand, Sa püha ja tõeline! Aldid: Kui kaua ei tasu Sa meie vere eest kätte neile, kes maa peal elavad (Ilm 6:10)? Aldid ja lastekoor: Issand, Sa kättemaksu Jumal, ilmu (Ps 94:1)! Meid jälitatakse Sinu pärast iga päev ja peetakse kui tapalammasteks (Ps 44:23)! Issand, Sa kättemaksu Jumal, ilmu! Nr 18 Chorus mysticus Chorus mysticus: Vaata, Issand tuleb paljude tuhandete pühakutega kohut mõistma kõikide üle (Jd 1:14 15)! Maailma kohtumõistja tulek avaldub Jeesuse sõnades: Ja siis murravad Niinive elanikud kepi patuste kohal (vrdl V pilt). Nr 19 Sanctus Koorid ja solistid (tutti) Koorid ja solistid: Püha, püha, püha on Issand Jumal Seebaot! Püha, püha, püha on Issand, Kõigeväeline Jumal, kes oli, on ja kes tuleb (Ilm 4:8)! Kogu maailm on täis tema au (Js 6:3)! Nr 20 Ecclesia Topeltkoor Siin avaneb teistsugune pilt: vaibunud on fanaatiliselt läbitungiv Eliase hääl. Kostab kaebus Jumalariigi sulaste pärast. Väike kokkusulanud salgake usklikke ootab abi Siionist, ootab Lunastaja tulekut. Koor I: Aita, Issand. Pühakud on otsa saanud ja usklikke on väheks jäänud inimlaste hulgas (Ps 12:1)! Koor II: Aita, Issand. Pühakud on otsa saanud ja usklikke on väheks jäänud inimlaste hulgas! Koorid: Aita, Issand! Ah, et Sa taeva lõhki 10

11 Chöre: Hilf, Herr! Ach, daß Du den Himmel zerrissest und führest herab (Jes 64:1)! Die Heil gen haben abgenommen, und der Gläub gen ist wenig unter den Menschenkindern! Hilf, Herr! Ach, daß die Hilfe aus Zion käme (Ps 14:7)! Ach, daß Du den Himmel zerrissest und führest herab! Chor II: Ach, Gott vom Himmel, sieh darein und laß Dich des erbarmen (Neues Gesangbuch, Nr. 358)! Chor I: Hilf, Herr! Die Heil gen haben abgenommen! Nr. 21 Choral Chor Chor: Ach, Gott vom Himmel, sieh darein! Und laß Dich des erbarmen! Wie wenig sind der Gläub gen Dein, verlassen sind wir Armen! Dein Wort man nicht läßt haben wahr, der Glaub ist auch verloschen gar bei allen Menschenkindern (Neues Gesangbuch, Nr. 358)! Nr. 22 Chor Chor: Sie werden alle aus Saba kommen, Gold und Weihrauch bringen und des Herrn Lob verkündigen (Jes 60:6)! Sie werden weinend kommen und betend (Jer 31:9). Nr. 23 Arietta des Soprans Sopran: Gott schaut vom Himmel auf die Menschenkinder, daß Er sähe, ob jemand klug sei und nach Gott frage (Ps 53:3). Aber sie sind alle abgefallen und allesamt untüchtig (Ps 53:4). Die Toren sprechen in ihrem Herzen: Es ist kein Gott! Sie taugen nichts und sind ein Greuel worden. Da ist niemand, der Gutes tue, auch nicht einer (Ps 14:2)! Heute, so ihr Seine Stimme hört, so verstocket euer Herz nicht, verstocket eure Herzen nicht (Ps 95:7 8)! Nr. 24 Arie des Jona Das Choralmotiv O, daß ich tausend Zungen hätte, das die ganze folgende Arie durchzieht, ruſt das Dankgefühl, daß er durch das Organ der Zunge sich jetzt in Ninive zu betätigen zum zweiten Mal berufen wird. In der Arie, die mit eherner Energie und Wucht vorgetragen sein will, muß die Bedeutung und Schwierigkeit der Sendung des Jona in ihrer ganzen Tragweite verständlich werden. Jetzt existieren für den Propheten keine Bedenken und Rücksichten mehr. Begeisterung beseelt ihn, und zugleich glaubt der durch Elemente Gemaßregelte Anrecht zu haben, schadenfroh das Strafgericht über Ninive herabzuwünschen. Jona: Deinen Willen, Gott, tue ich gerne (Ps 40:9). Ich will predigen die Gerechtigkeit in der käristaksid ja alla tuleksid (Js 64:1)! Pühakud on otsa saanud ja usklikke on väheks jäänud inimlaste hulgas! Aita, Issand! Oh, et abi tuleks Siionist (Ps 14:7)! Oh, et sa taeva lõhki käristaksid ja alla tuleksid! Koor II: Oh Jumal, vaata taevast ja halasta (Uus Lauluraamat nr 358)! Koor I: Aita, Issand! Pühakud on otsa saanud! Nr 21 Koraal Koor Koor: Oh Jumal taevas, vaata ja halasta! Kui vähe on usklikke! Me vaesed oleme maha jäetud. Sinu sõna ei taheta pidada ja usk on kustunud kõigi inimlaste juures (Uus Lauluraamat nr 358)! Nr 22 Koor Koor: Nad kõik tulevad Seebast ja toovad kulda ja viirukit, et siis Issanda kiitust kuulutada (Js 60:6). Nad tulevad nuttes ja paludes (Jr 31:9). Nr 23 Soprani ariett Sopran: Jumal vaatab taevast inimlaste peale, et näha, kas keegi on mõistlik ja küsib Jumala järgi (Ps 53:3). Aga nad kõik on taganenud ja üheskoos kõlbmatud (Ps 53:4). Rumalad räägivad oma südames: Ei ole Jumalat! Nad ei kõlba millekski ja on muutunud jälkideks. Ei ole kedagi, kes head teeks, mitte ühtainustki (Ps 14:2)! Täna, kui te kuulete Tema häält, ärge kalgistage oma südant (Ps 95:7 8)! Nr 24 Joonase aaria Koraalimotiiv Oh anna tuhat keelt Sa mulle, mis läbib kogu järgnevat aariat, meenutab meile Joonase pääsemist ja iseloomustab tema tänutunnet, mida ta nüüd kuulutab ka Niinives, kuhu ta on sunnitud teistkordselt minema. Aarias, mida tuleb esitada raudse energia ja hooga, peab kuulajale ilmsiks tulema Joonase missiooni raskus ja tähendus kogu jõus ja ulatuses. Nüüd pole Joonase jaoks enam kõhklust ega kaastunnet. Vaimustus tiivustab teda. Samas usub loodusjõudude poolt nuheldud prohvet oma õigusesse, mis sunnib teda kahjurõõmsalt ette kuulutama Niinive hävingut. Joonas: Sinu tahtmist, Issand, teen ma meelsasti (Ps 40:9)! Ma tahan jutlustada õiglust 11

12 Großen Gemeinde (Ps 40:10). Herr, tue meine Lippen auf, daß mein Mund Deinen Ruhm verkündige! Ich will meinen Mund nicht stopfen lassen, Herr, das weißt Du (Ps 40:10). Deinen Willen, Gott, tue ich gerne. Ich will predigen in der Großen Gemeinde, Herr, tue meine Lippen auf! O, daß ich tausend Zungen hätte (Neues Gesangbuch, Nr. 41)! Bild IV Gerichtspredigt Nr. 25 Ninive Chor Chor: Lasset uns essen und trinken, denn morgen sind wir tot (Jes 22:13)! Es ist kein Gott (Ps 14:1)! Wer ist unser Herr (Ps 12:5)? Nr. 26 Arioso des Jona Der Prophet tritt in Ninive auf. Jona: Wehe, wehe, wehe des sündigen Volkes, des Volks von großer Missetat, des boshaſtigen Samens der schändlichen Kinder (Jes 1:4)! Weh, weh, der Mörderstat! Weh Ninive, der unflätigen Stadt (Zef 3:1)! Ihre Sünden reichen bis in den Himmel, und Gott denkt an ihren Frevel (Offb 18:5). Nr. 27 Chor Chor: Was will der Lotterbub sagen? Es sieht, als wollte er neue Götter verkündigen (Apg 17:18). Es ist kein Gott (Ps 14:1)! Wer ist der Allmächtige, daß wir Ihm dienen sollen (Hiob 21:15)? Hebe dich von uns, wir wollen von deinen Wegen nichts wissen (Hiob 21:14). Lasset uns essen und trinken, denn morgen sind wir tot (Jes 22:13). Nr. 28 Arioso des Jona Chor: Dennoch sollt ihr wissen, daß ein Prophet unter euch gewesen ist (Hes 2:5). Siehe, es wird ein Wetter des Herrn mit Grimm kommen, ein schrecklich Ungewitter wird dem Gottlosen auf den Kopf fallen (Jer 23:19). Denn des Herrn grimmiger Zorn wird nicht nachlassen, bis Er tue und ausrichte, was Er im Sinne hat. Zur letzten Zeit werdet ihr solches erfahren (Jer 23:20)! Nr. 29 Chor Chor: Dieser redet eitle und verdeckte Worte. Da wird nicht aus, wir wollen nach eigenen Gedanken wandeln (Jer 18:12)! Wer ist gleich der großen Stadt? suures koguduses (Ps 40:10). Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks Sinu kuulsust! Ma ei taha lasta oma suud sulgeda, Issand, Sa tead seda! Sinu tahtmist, Issand, teen ma meelsasti! Ma tahan jutlustada õiglust suures koguduses! Issand, ava mu huuled (Ps 40:10)! Oh, anna tuhat keelt Sa mulle (Uus lauluraamat nr 41)! IV Pilt Kohtukuulutus Nr 25 Niinive Koor Koor: Söögem ja joogem, sest homme oleme surnud (Js 22:13)! Jumalat ei ole olemas (Ps 14:1)! Kes on meie Issand (Ps 12:5)? Nr 26 Joonase ariooso Prohvet ilmub Niinivesse. Joonas: Häda patusele rahvale, suurt ülekohut tegevale rahvale, kurjuse seemnele (Js 1:4)! Häda! Häda mõrvarite linnale! Häda Niinivele, kõlvatule linnale (Sf 3:1)! Nende patud ulatuvad taevani ja Jumal mõtleb nende kuritegudele (Ilm 18:5). Nr 27 Koor Koor: Mida see lobamokk tahab meile ütelda? Paistab, nagu tahaks ta meile uusi jumalaid kuulutada (Ap 17:18). Jumalat ei ole olemas (Ps 14:1)! Kes on see Kõigevägevam, keda me peaksime teenima (Ii 21:5)? Lahku meie juurest, me ei taha midagi teada sinu teedest (Ii 21:14)! Söögem ja joogem, sest homme oleme me surnud (Js 22:13). Nr 28 Joonase ariooso Joonas: Siiski te peate teadma, et Teie keskel on olnud prohvet (Hs 2:5). Vaata, Issanda päev tuleb raevuga, hirmus maru langeb jumalasalgajate peale (Jr 23:19). Sest Issanda raev ei vähene seni, kuni ta on täide viinud selle, mida ta on kavatsenud. Kui tuleb õige aeg, siis te saate seda tunda (Jr 23:20). Nr 29 Koor Koor: See mees räägib tühiseid ja arusaamatuid sõnu. See on asjata! Me tahame käia oma mõtete järgi (Jr 18:12)! Kes saab meie suure linna vastu? 12

13 Nr. 30 Arioso des Jona Jona: Der Tag des Herrn ist groß und sehr erschrecklich, wer mag ihn leiden (Joel 2:11)? Schrecklich ist es, in die Hände des lebendigen Gottes zu fallen (Hebr 10:31). Es sind noch vierzig Tage, so wird Ninive untergehen (Jona 3:4)! Nr. 31 Bekehrung Ninives Kinderchor Hier setzt die Buße Ninives ein, die dramatisch zu motivieren an und für sich eine große Schwierigkeit darstellt. Im Urtext wird an dieser Stelle der König von Ninive als bestimmend, tonangebend eingeführt; wovon sich hingegen der Komponist (siehe auf Jona 3:6 9 stützend) abzuweichen erlaubt hat, indem den Kindern, diesem unbefleckten Element, die Rolle des zur Buße anregenden Faktors übertragen wird, die zugleich durch ihre Unschuld privilegiert sind, vermittelnd, verschönend einzugreifen. Ihrer ist das Himmelreich. Kinderchor: Es soll weder Mensch noch Tier etwas kosten, und sollen zu Gott rufen heſtiglich. Wer weiß, Gott möchte sich kehren und Ihn reuen und sich kehren von Seinem grimmigen Zorn, daß wir nicht verderben (Jona 3:7 9)! Nr. 32 Kyrie Buße Ninives. Chor Chor: Herr, erbarme Dich! Aus der Tiefe rufe ich, Herr, zu Dir! Höre, Herr, meine Stimme, laß Deine Ohren merken auf die Stimme meines Flehens! Aus der Tiefe rufe ich, Herr, zu Dir, Herr! Merke auf die Stimme meines Flehens (Ps 130:1 2)! TEIL III Bild V Das Zeichen des Menschensohnes Schauer des Gerichts sind an uns vorübergegangen, nicht kann der Gerechtigkeit Gottes Genugtuung verschafft werden, die Schuld heischt Sühne. In dem Bilde der Kinder sehen wir aber ahnend (vorbildlich) eine höhere Vermittlung vorgebildet: durch das Mysterium der Menschwerdung wird der Himmel geöffnet (vgl. O, daß Du den Himmel zerrissest ), die väterliche Barmherzigkeit wird dem Sünder zu teil, die Schuld gesühnt. Jetzt tritt auch die das Gute wollende und schaffende Kraſt in Betätigung; Heiden werden ans Licht gezogen. Der Strahl göttlichen Zorns trifft nur diejenigen, die, ungerührt von der grenzlosen Liebe, von Nr 30 Joonase ariooso Joonas: Issanda päev on suur ja kohutav, kes suudaks seda taluda (Jl 2:11)? Hirmus on langeda Jumala kätte (Hb 10:31)! Veel nelikümmend päeva, siis hävib Niinive (Jn 3:4)! Nr 31 Niinive pöördumine Lastekoor Siit algab Niinive patukahetsus, mida on iseenesest äärmiselt raske motiveerida. Algtekstis esineb siinkohal määrava ja tooniandva kujuna Niinive kuningas (Jn 3:6 9). Autor on lubanud endale kõrvalekaldumist, omistades üleskutse patukahetsemiseks lastele, nende puhastele hingedele. Ühtlasi annab nende süütus neile eesõiguse olla lepitajaks ja vahendajaks. Nende päralt on taevariik. Lastekoor: Inimesed ega loomad ärgu söögu midagi ja hüüdku kirglikult Jumala poole! Kes teab, võib-olla Jumal kahetseb ja pöördub oma raevukast vihast, et me ei hukkuks (Jn 3:7 9)! Nr 32 Kyrie Niinive patukahetsus. Koor Koor: Issand, halasta! Sügavusest hüüan ma Sinu poole, Issand! Kuule minu häält, Issand! Sinu kõrvad pangu tähele minu anumise häält! Sügavusest hüüan ma Sinu poole, Issand (Ps 130:1 2)! III osa V pilt Inimese Poja märk Kohtumõistmise karmus on meist mööda läinud, kuid Jumala õigluse nõue on jäänud rahuldamata. Süü ootab lunastust. Laste pildis võisime me piltlikult näha kõrgema ilmutuse läkitust: inimesekssaamise müsteeriumi läbi avaneb taevas (vrdl Oh, et Sa taeva lõhki käristaksid ), isalik halastus saab patusele osaks, süü lunastatakse. Nüüd hakkab tegutsema ka head tegev ja loov jõud. Paganad tuuakse valguse kätte. Jumala viha välk tabab vaid neid, kes, laskmata end puudutada okaskroonitud Issanda põhjatust armastusest, tema sügavaimast 13

14 der tiefsten Erniedrigung des dorngekrönten Heilands, selbstgerechte oder heuchlerische Pharisäer bleiben oder, sich mit ihren Zweifeln brüstend, nur Zeichen und Wunder verlangen, denen Religion nur eine Art Sport ist (vgl. diese böse und ehebrecherische Art fordert ein Zeichen, und ihnen soll kein Zeichen gegeben werden, nur das Zeichen des Menschensohnes ). In der Beschämung durch die bevorzugten Heiden und Sünder, im Gefühl des verscherzten, übersehenen Heilsweges besteht eben die Verdammnis. Nr. 33 Intermezzo Das Zeichen des Menschensohnes Orchester Nr. 34 Chorus mysticus Dieser Chorus mysticus deutet die Erlösungsbedürſtigkeit der Menschheit, hinweisend auf die Versöhnung der Schuld durch das göttliche Erbarmen. Chorus mysticus: Denn niemand jammerte deiner, daß er sich über dich hätte erbarmet. Ich aber ging an dir vorüber und sah dich in deinem Blute liegen und sprach zu dir, da du so in deinem Blute lagst: Du sollst leben! (Hes 16:5 6) Nr. 35 Choral Kinderchor Kinderchor: So wahr ich lebe, spricht der Gott, mir ist nicht lieb des Sünders Tod, vielmehr ist das mein Wunsch und Will, daß er von Sünden halte still, von seiner Bosheit kehre sich, und lebe mit mir ewiglich! (Hes 33:11). Nr. 36 Die Leute von Ninive Chor und Solisten Das Gleichnis als Lösung des Knotens enthält die Tendenz des Stückes: die Barmherzigkeit Gottes (welche alle Sünde durch Christi Opfertod abwand) läßt die Heiden sich bekehren, die göttliche Gerechtigkeit bevorzugt dieselben vor dem ehebrecherischen, selbstgerechten Geschlecht. Die Ersten werden die Letzten sein. Chor: Die Leute von Ninive werden auſtreten im Jüngsten Gericht vor diesem Geschlecht und werden es verdammen; denn sie taten Buße nach Predigt des Jona. Und siehe, hier ist mehr wie Jona (Mt 12:41)! Die Leute von Ninive, sie werden auſtreten im Jüngsten Gericht alandusest, jäävad ikkagi iseteadvateks ja teesklevateks variserideks ning kes hoobeldes oma kahtlustega, nõuavad ainult imet ja tunnustähte, kellele religioon on vaid teatavat liiki sport (vrdl See kuri ja abielurikkuja tõug nõuab tunnustähte, aga talle ei anta muud tunnustähte kui vaid prohvet Joonase tunnustäht ). Häbi paganate ja patuste eelistamise pärast, kergekäeliselt ära põlatud ja tähele panemata jäänud pääsetee tunnetamine selles seisab nende needus. Nr 33 Intermetso Inimese Poja märk Orkester Nr 34 Chorus mysticus Chorus mysticus kirjeldab inimkonna vajadust lunastuse järele, osundades samas jumaliku halastuse suurusele ja leplikkusele. Chorus mysticus: Sest keegi ei tundnud sulle kaasa, et ta oleks sinu peale halastanud. Aga mina möödusin sinust ja nägin sind omas veres lamavat ja ma ütlesin sulle, kes sa seal nõnda omas veres lamasid: Sa pead elama! (Hs 16:5 6). Nr 35 Koraal Lastekoor Lastekoor: Nii tõesti, kui ma elan, ütleb Jumal, ei ole mul hea meel mitte patuste surmast, vaid sellest, et nad pöörduksid omast patust ja hoiduksid kurjusest ning elaksid koos minuga igavesti (Hs 33:11). Nr 36 Niinive rahvas Koor ja solistid Otsekui tähendamissõna näitab see ära teose põhisuunitluse: Jumala halastus (mis lunastas kogu maailma patud Kristuse ohvrisurma läbi) laseb patustel ära pöörduda patust. Jumalik õiglus eelistab neid sellele abielurikkujale ja iseteadvale sugupõlvele. Esimesed saavad viimasteks. Koor: Niinive rahvas tõuseb viimsel kohtupäeval üles selle sugupõlve ees ning mõistab ta hukka, sest nemad parandasid meelt Joonase jutluse peale. Ja vaata, siin on rohkem kui Joonas! Niinive rahvas tõuseb viimsel kohtupäeval üles selle sugupõlve ees 14

15 vor diesem Geschlecht. Die Heiden werden in Deinem Lichte wandeln und im Glänze, der über Dir aufgeht (Jes 60:3). Hier muß sich der Mensch (Jona), wie geblendet von der Offenbarung der göttlichen Liebesherzlichkeit, in den Staub niederwerfen. Solisten: Herr! Herr, Gott, barmherzig und gnädig, geduldig und von großer Güte und Treue. Der Du bewahrest Gnade in tausend Glied (Ps 86:15)! Chor: Der Du vergibst Missetat, Übertretung und Sünde, und vor dem niemand unschuldig ist. Herr, Gott (2. Mose 34:7)! Nr. 37 Duett Sopran und Alt Sopran und Alt: Was ist der Mensch, daß Du sein gedenkest, und das Menschenkind, daß Du Dich sein annimmst (Ps 8:5)? Herr, ich bin zu geringe aller Barmherzigkeit und aller Treue, die Du Deinem Knechte getan (1. Mose 32:1). Was ist der Mensch, daß Du sein gedenkest? Sopran: Herr, Deine Güte reichet, so weit der Himmel ist, und Deine Wahrheit, so weit die Wolken gehn, Herr, Deine Güte reichet, so weit die Wolken gehn (Ps 36:6). Sopran und Alt: Herr, ich bin zu geringe aller Barmherzigkeit und aller Treue, die Du an Deinem Knechte getan (1. Mose 32:11). Nr. 38 Schlusschor Chöre und Solisten Chor I: Siehe da, eine Hütte Gottes bei den Menschen! Chor II: Siehe da, eine Hütte Gottes bei den Menschen! Chor I: Und Er wird bei ihnen wohnen, Chor II: und Er wird bei ihnen wohnen! Chor I: und Sie werden Sein Volk sein! Chor II: und Sie werden Sein Volk sein! Chor I: Und Er selbst, Gott, mit ihnen, wird ihr Gott sein! (Offb 21:3) Chöre: Lobt den Herrn, ihr seine Engel, ihr starken Helden, die ihr Seinen Befehl ausrichtet, daß man höre die Stimme seines Worts! Lobet den Herrn, ihr Seine Heerscharen, lobet den Herrn, ihr, Seine Diener, die ihr Seinen Willen tut! Lobet den Herrn, ihr, Seine Werke an allen Orten Seiner Herrschaſt! Lobet Ihn, ihr Seine Werke! (Ps 103:20 22) Solisten: Lobe den Herrn, meine Seele! Chorus mysticus: Lobe den Herrn, meine Seele! Solisten: Amen! Chorus mysticus: Amen! Chöre und Solisten: Amen! (Mt 12:41). Paganad kõnnivad siis Sinu valguses ja säras, mis Sinust kumab (Js 60:3). Siin langeb inimene (Joonas) põrmu Jumala ees, olles pimestatud jumaliku armastuse põhjatust halastusest. Solistid: Issand, Issand, halastaja ja armuline, kannatlik, suure helduse ja ustavusega (Ps 86:15), kes Sa hoiad oma armuga tuhandeid sugupõlvi, Koor: kes Sa annad andeks nende üleastumised ja patud ning kelle ees mitte keegi ei ole süütu (2Ms 34:7)! Nr 37 Duett Sopran ja alt Sopran ja alt: Mis on inimene, et Sa temale mõtled ja inimlaps, et Sa tema eest hoolitsed (Ps 8:5)? Issand ma pole väärt kõike halastust ja ustavust, mida Sina oma sulasele oled osutanud (1Ms 32:11)! Mis on inimene, et sa temale mõtled? Sopran: Issand, Sinu heldus ulatub taevani ja Sinu tõde pilvedeni (Ps 36:6). Sopran ja alt: Issand, ma pole väärt kõike halastust ja ustavust, mida Sina oma sulasele oled osutanud (1Ms 32:11)! Nr 38 Lõpukoor Koorid ja solistid Koor I: Vaata, Jumala maja on inimeste juures, Koor II: vaata, Jumala maja on inimeste juures, Koor I: ja Tema asub nende juurde elama, Koor II: ja Tema asub nende juurde elama, Koor I: ja nemad on Tema rahvas, Koor II: ja nemad on Tema rahvas, Koor I: ja Tema ise, Jumal, on nendega, on nende Jumal (Ilm 21:3). Koorid: Kiitke Issandat, Tema inglid, Tema vägevad sangarid, kes te täidate Tema käske, kuuldes Tema häält! Kiitke Issandat kõik Tema väehulgad, Tema teenrid, kes te teete Tema tahtmist! Kiitke Issandat, Tema loomingut kõigis Tema valitsuse paigus! Kiitke Teda, kõik Tema teod! Solistid: Kiida Issandat, minu hing (Ps 103:20 22)! Chorus mysticus: Kiida Issandat, minu hing! Solistid: Aamen! Chorus mysticus: Aamen! Koorid ja solistid: Aamen! 15

16 Oratooriumi ainestikust Tobiase oratooriumi aluseks on Vana Testamendi prohvet Joona raamat, mis kuulub nn väikeste prohvetite raamatute hulka. See ei kuuluta prohvetlikke ennustusi erandiks on vaid ennustus Niinive kohta, vaid jutustab prohvetist, kes saab Jumalalt käsu minna Niinivesse ja kuulutada selle hävingut, kui linna elanikud ei paranda meelt. Kuid Joona tõrgub käsku täitmast ja püüab põgeneda. Ta läheb Jaffa sadamasse, et pageda laevaga Tarsisesse. Merel tõuseb torm ja laevamehed tõmbavad liisku, et saada teada, kelle tõttu on nad hätta sattunud. Liisk langeb Joona peale, kes tunnistab, et ta põgeneb oma Jumala eest, ja palub end visata merre, et torm vaikiks. Meremehed viskavadki ta merre ja torm vaibub. Kuid Jahve on saatnud Joona päästmiseks suure kala, kes ta alla neelab ja kelle kõhus ta kolm ööd ja kolm päeva viibib, kuni viimaks kuivale heidetakse. Seejärel saab Joona teistkordselt Jumalalt käsu minna Niinivesse. Nüüd Joona kuuletub ja läheb Niinivesse, mis on üks suur linn, ja kuulutab ette selle hävingut, kui selle elanikud ei paranda meelt. Seepeale kutsub Niinive kuningas linnaelanikke üles kahetsema oma pattu, et Jumal halastaks nende peale. Jumal halastabki ja Niinive saab päästetud. Joona raamatus esinev jumaliku halastuse motiiv lubab seda seostada ka Uue Testamendi vaimuga. Kuna Joona raamatus on kasutatud mõningaid Vana-Kreeka legendide motiive (näit Joona neelamine suure kala poolt), siis pole suudetud täpselt kindlaks teha, mil määral on see raamat seotud ajaloolise Joona isikuga, kes elas VIII sajandil e. Kr. ja kelle oletatavat hauda näidatakse tänapäevani vana Niinive varemete lähistel. Raamatu tekkeajaks peavad teoloogid u IV sajandit e. Kr. Niinive oli sel ajal Assüüria riigi pealinn ja Iisrael oli nii majanduslikult kui poliitiliselt assüürlastele allutatud. Joona raamatu üheks keskseks mõtteks on näidata, et Jumala arm ei piirdu mitte ainult ühe väljavalitud rahvaga, vaid Ta annab armu ka paganaile, kui need kahetsevad oma pattu. Sellega on raamatus tahetud näidata, miks prohvetlikud ettekuulutused alati ei täitu. Kuigi Tobiase oratooriumi aluseks on Joona raamat, on teose idee hoopis laiem ja üldisem selleks on konflikt kurjust ja ülekohut sümboliseeriva Niinive ja väikese hulga õiglaste ja kannatajate vahel. Viimaste all on Tobias mõelnud ilmselt ka selle väikese ja palju kannatanud rahva peale, kelle keskelt ta ise pärit oli. Huvitav on seejuures Tobiase võrdlus Iisraeli rahva saatusega, kelle kohta Juhan Liiv kirjutas samal aastal, kui Tobias kirjutas oma oratooriumi: Sa oled nagu Iisrael vanast, oh mu isamaa! Kuigi Joona on oratooriumis keskne kangelane, ei saa teda siiski pidada ainuvalitsevaks. Oluline tähtsus on oratooriumis ecclesia l ehk usklike kogudusel. See on 7000 inimesest koosnev hulgake õiglasi ja kannatajaid, keda kiusatakse taga nende tõekspidamiste ja veendumuste pärast (vt Ilm 6:9). Siin on helilooja silmas pidanud eelkõige neid, kes pole oma põlvi painutanud Baali ees, st kes pole kummardanud valeõpetust ega ebajumalaid piibli tähenduses (vt 1Kn 19:18). Seega võime oratooriumis täheldada kahte arenguliini. Esimene neist käsitleb Joonat kui prohvetit ja tema ettekuulutust, teine kujutab väikest ja palju kannatanud rahvast, kes nõuab Jumala karistust ja kättemaksu neile tehtud ülekohtu eest. Selle väikese rahva 16

17 seast astubki üles Joona, kes läheb üksi paljaste kätega vastu suurele linnale Niinivele. Nii osutub Joona eelkõige ühe rahva moraalse vastupanu sümboliks, mis kutsub üles maailma valitsejaid loobuma kurjusest ja vägivallast väiksemate rahvaste vastu. Erinevalt Joona raamatust, kus Niinive kuningas kutsub Joona kuulutuse peale linnaelanikke üles patukahetsusele, on Tobias oma oratooriumi sisse toonud laste hääled, kommenteerides, et just laste kaudu kangastub patuste silmade ees süütuse ja hingepuhtuse kaotatud paradiis. Ka Joona raamatu järgmine stseen kiikajonipuuga (riitsinus), mille all Joona varju leiab ja mille abil Jumal püüab talle seletada jumaliku halastuse mõtet, on oratooriumist välja jäetud. Selle asemel on Tobias toonud oma teosesse sisse õigluse ja ülekohtu probleemi, mis Joona raamatus puudub ja mille tõttu Tobias on tunduvalt kõrvale kaldunud Joona raamatu esialgsest mõttest. On tähelepanu vääriv, et Joona nimi (Jona ehk Jonas) tähendab heebrea keeles tuvi, kes oli sõnumitoojaks Noa laevas; tuvisümboliga on hiljem väljendatud veeuputusejärgse rahu ja lepituse ideed. Algselt Jumala ja inimeste vahelist lepitust tähistanud tuvist sai ajapikku rahvaste piinapõlve lahenduse sümbol, millest on välja kasvanud ka rahutuvi sümboolika. Tobiaselegi on Joona rahusaadik. Kuigi Joona mõistab hukka kurjuse ja ülekohtu, ei nõua ta paganliku Niinive karistamist, vaid kutsub üles meeleparandusele. Selle piiblimotiiviga on Tobias püüdnud leida lahendust igivanale kannatuse ja ülekohtu probleemile. Ent Tobias on käsitlenud piibli ainestikku väga vabalt, liites Joona raamatu tekste mitme teise piibliraamatu tekstiga, lähtudes eelkõige oma usulistest ja kunstilistest tõekspidamistest. Nii on ka Joona kuju omandanud oratooriumis sootuks teise tähenduse, mille kohta helilooja on öelnud, et ma pean kunsti ülesandeks ühest vastupanijast algollusest midagi luua, liiati veel sarnasest kaljumürakast kui Joonase iseloom. Tobias on keskendanud peatähelepanu mitte niivõrd jutustusele Joonast kui prohvetist, vaid tema karakterile. On ju Joona ainus Vana Testamendi prohvetitest, kes hakkab otseselt vastu Jumala käsule ja püüab põgeneda, ja seda mitte hirmust, vaid veendumusest, et Jumal halastab niikuinii paganlikule Niinivele ja see muudab tema kuulutuse mõttetuks. Joona osutub vastu oma tahtmist Jumala poolt väljavalituks, olles ainus Vana Testamendi prohvetitest, kellega Jeesus Kristus on ennast võrrelnud: Sest nii nagu Joona oli merekoletise kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab ka Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd (Mt 12:40). Nende sõnade läbi on väljendatud Joona sümboolika, mis ilmneb mitte ainult kahe orkestri intermetso Joona märgi ja Inimese Poja märgi muusikalises samasuses, vaid ka juba teose alguse tekstis: See kuri ja abielurikkuja sugupõlv nõuab tunnustähte, ent talle ei anta muud kui prohvet Joona tunnustäht (Mt 12:39). Kokkuvõtteks võiks öelda, et Tobiase oratooriumi keskseks ideeks on Jumala halastus, mis on maailma patud Kristuse ohvrisurma läbi lunastanud, ja mis laseb patusel pöörduda, kui ta on valmis kahetsema. Joona sümboolne tähendus teoses viitab kristliku usutunnistuse kõige tähtsamale postulaadile Kristuse taastulekule. 17

18 Teose saamisloost Rudolf Tobias alustas oratooriumi kirjutamist arvatavasti Tartus elades ( ), kuigi teose loomise idee oli tal tekkinud juba varem Peterburis. Sellest kirjutab oma mälestustes Mihkel Lüdig: Tobias seadis oma tegevusele mitmeid eesmärke. Armsaimaks neist oli vaimulik muusika, mida ta kavatses moderniseerida, mitte impressionismi, vaid neoklassitsismi vaimus. Liiga kitsaks osutusid tema loomingule vanad, klassikalised vormid. Sealjuures ei taotlenud ta aga vanade piiride täielikku purustamist. Tobias tahtis ainult rikkalikumaid vahendeid oma ideede avaldamiseks. Tobiase vaadete ja tõekspidamiste väljakujunemisel oli oluline tema kokkupuude Peterburi Jaani kiriku õpetajate, väljapaistvate eesti kultuuritegelaste Jakob Hurda ja Rudolf Kaldaga. Viimati nimetatuga tutvus Tobias Peterburis aastal, mil tal ilmselt tekkis kavatsus luua suurem piibliaineline helitöö. On üpris tõenäoline, et Tobiase uuenduslikes taotlustes ühendada oma oratooriumis teoloogilised probleemid rahvuslikega on Rudolf Kalda mõju. Süvenedes Tobiase oratooriumi tekkeloosse ja selle teksti, mille oskuslikul piiblitsitaatidest kokkuseadmisel on tunda kogenud teoloogi kätt, tundub tõenäoline Karl Eduard Söödi märkus, et Kallas oli abiks oratooriumi libreto koostamisel. Tuleb tõdeda, et Tobiase oratooriumis avalduv usuline sümboolika omandab teatud rahvusliku aspekti, mis teeb selle teose meie jaoks eriti tähelepanuväärseks aastal asus Tobias elama Tartusse, kus tegutses muusikaõpetajana ja valmistas koos Aleksander Lättega ette klassikaliste oratooriumite ettekandeid. Tihti esines ta kirikutes organistina. Vahetu kokkupuude klassikaliste suurteostega ja kirikumuusiku praktiline töö kujunesid olulisteks teguriteks Tobiase loominguliste eesmärkide püstitamisel. Tartus elades tutvus Tobias Noor-Eesti kirjandusliku rühmituse tegelastega, kelle püüdlused viia Eesti kultuur Euroopasse olid ka Tobiasele lähedased. Kui Peterburis elades oli Tobias näinud oma peamist ülesannet kirikumuusika sisuliste ja vormiliste väljendusvahendite avardamises, siis nüüd seostas ta seda ka Eesti rahva vaimsete püüdluste ja eesmärkidega. Nii olid Tobiasel kõik eeldused väljapaistva suurteose loomiseks. Tartus esines Tobias tihti kontsertidel, tutvustades oma helitöid, millega äratas suurt tähelepanu. Pärast üht kontserti aastal kirjutas tuntud baltisaksa muusikakriitik Carl Hunnius Tobiase kohta: Kui temale õnnetäht naeratab, siis võiks temast kõige tähtsam Eesti kirikuhelitööde looja tõusta, kes ka väljaspool oma rahva piirisid omale lugupidamist peaks võitma. Kuna Tartus oli vähe väljavaateid oma eesmärkide teostamiseks, reisis Tobias aasta alguses välismaale, et tutvuda uuema muusikaga ning leida avaramaid tegutsemisvõimalusi. Kõigepealt peatus ta mõnda aega Pariisis, seejärel mitmel pool Saksamaal, pikemalt kuurortlinnakeses Eichwaldis (Dubi), kus töötas pingsalt oratooriumi Joonase lähetamine kallal. Samal ajal otsis Tobias võimalusi teose ettekandmiseks. See võimalus avanes Leipzigis, kuhu ta aasta lõpus oli elama asunud ja kus ta järgmisel aastal lõpetas oma teose partituuri esialgsel kujul. Hiljem töötas autor üksikuid osi ümber 18

19 seoses katkendite esitamisega Estonia teatrimaja avamisel aasta augustis ja oma autorikontserdiga Berliinis aasta jaanuaris. Vahepeal püüdis Tobias teost tutvustada mitmele dirigendile. Kuna nõutud honorarid olid liialt suured, pidi ta ise oma teost juhatama. Et ka noodikirjutaja palkamiseks polnud raha, pidi helilooja ise välja kirjutama orkestrihääled; piirduda tuli minimaalse orkestrikoosseisuga. Ühest Tobiase kirjast loeme, et ta palkas orkestrisse 42 meest, koori alla 100 laulja. Tegelikkuses kujunes see arv veelgi väiksemaks. Tobias oli küllaltki hoolimatu oma teose käsikirja viimistlemisel: selles esines mitte ainult palju vigu, vaid ka visandlikkust, ja mõnedki täiendused tegi ta alles orkestriproovides. See kõik ei aidanud kaasa teose kunstilise mõjujõu saavutamisele. Pole siis imestada, et oratooriumi esiettekanne Leipzigi Andrease kirikus 26. novembril 1909 ebaõnnestus. Ilmselt käis ka sellise erakordselt raske ja nõudliku helitöö ettekanne väikesearvulisele esituskoosseisule üle jõu, seda enam, et ka Tobiasel puudusid eeldused dirigendina suurteose ettekandmiseks. Arvustustes kritiseeriti Tobiase oratooriumi esitust kõige teravamas sõnastuses, milles ilmnes kohati otse pahatahtlikult irooniline suhtumine: Orkester seisis nõutult oma ülesande ees... Tema instrumentatsioon on jube saamatu. Selleks, et lakkamatu kakofoonia eest põgeneda, lahkusin kirikust pärast esimest osa, südames vaikne kaastunne nende vastu, kes ohvrimeelselt lõpuni vastu pidasid. See oli Tobiasele kahtlemata suur löök. Paar aastat hiljem kirjutas ta kontserdi kohta: Ta pidi läbi kukkuma, sest isegi füüsiline jõud lõppes mul raskest elust otsa, et kõike tööd nootide korralduses ise teha, kuna raha ei olnud. Aga ma olen selleläbi enam kätte saanud, kui ma loota võisin: just Joonase fi asko avas mulle Berliini Hochschule auditooriumi. Viimase lausega vihjas Tobias nimekale Saksa muusikateadlasele professor Hermann Kretzschmarile, kes pärast tutvumist Tobiase oratooriumi partituuriga kutsus ta aastal Berliini Kuningliku Muusikaülikooli muusikateooria ajutiseks õppejõuks. Kaks aastat hiljem kinnitati Tobias korraliseks professoriks, kellena ta töötas kuni oma varase surmani aastal. Peale Tobiase surma jäi oratooriumi noodimaterjal helilooja abikaasa Louise Tobiase valdusse, kes pakkus seda korduvalt müüa Eesti valitsusele. Tobiaste perekonna Ameerikasse elamaasumisel jäi tütar Helen Tobias Narva-Jõesuusse; tema kätte jäid ka Tobiase käsikirjad. Alles aastal ostis kultuurkapital teose partituurid Louise Tobiase käest umbes 3000 Eesti krooni eest. Nagu mainitud, oli oratooriumi käsikiri kohati visandlik selle redigeerimisega pidid tegelema hakkama Riho Päts ja Eduard Tubin, ent aeg ei andnud selleks enam mahti. Pärast Eesti teistkordset okupeerimist Nõukogude vägede poolt küüditati Riho Päts, üks suuremaid Tobiase-huvilisi Siberisse; tema Rudolf Tobiase monograafi a jäi pooleli. Teine asjahuviline, Karl Leichter visati heliloojate liidust välja, ent ta jõudis siiski kaasa aidata muusikamuuseumis asunud käsikirjade evakueerimisele sõja ajal. Eduard Tubin põgenes aastal välismaale. Nõukogude okupatsiooni tingimustes oli Eestis vaimulike helitööde esitamine võimatu. Joonase lähetamise järkjärgulised ettekanded osutusid võimalikuks alles poliitilise surve lõdvenemise aastatel , mil teose restaureeris muusikateadlane ja pianist Vardo Rumessen. Vardo Rumessen 19

20 Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) on kõige vanem ja mainekam regulaarselt tegutsev sümfooniaorkester Eestis. Orkestri ajalugu ulatub aastasse 1926 ning sarnaselt paljude omataolistega maailmas on seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga. Lisaks iganädalastele kontsertidele Estonia kontserdisaalis esineb kollektiiv sageli ka teistes Eesti linnades ning hooaja jooksul mitu korda välismaal. Alates aastast on enam kui 100-liikmelise orkestri peadirigent ja kunstiline juht Neeme Järvi, kes esimest korda oli samal ametikohal aastail ERSO kodusaaliks on Estonia kontserdisaal. Orkester on käinud arvukatel turneedel Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja endises Nõukogude Liidus ning osalenud nii Eesti kui rahvusvahelistel muusikafestivalidel: Europamusicale Münchenis, Musiksommer Gstaadis, Läänemere festival Stockholmis, Il Settembre dell Accademia Veronas jt. ERSO repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisloominguni, muuhulgas on ERSO esituses kõlanud Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri ja Eduard Tubina mitme teose esiettekanded. 20

21 ERSO plaadistuste kõrget kvaliteeti on esile tõstetud mainekates klassikalise muusika ajakirjades ning sellega on kaasnenud mitu auhinda, millest olulisim on aastal pälvitud Eesti esimene Grammy. Hiljuti jõudis müügile ERSO ja Neeme Järvi uus heliplaat Slovakkia XX sajandi mõjukaima helilooja Eugen Suchoňi orkestriteostega ning Paavo Järvi juhatusel salvestatud heliplaat Dmitri Šostakovitši kantaatidega; mõlemad plaadid on toonud arvukalt meediakajastusi ning positiivset tagasisidet rahvusvahelises meedias. Hooajal 2015/2016 tuuakse publikuni kuus põnevat ja mitmekesist kontserdisarja: Tobiase grandioosse Joonase lähetamisega algav Harmoonia, uhket dirigentide nelikut Neeme Järvi, Kristjan Järvi, Nikolai Aleksejev ja Olli Mustonen esitlev Maestro, filmi- ja löökpillimuusikat ning Beethoveni kuulsat Viiendat ühendav Espressivo, tunde- ja fantaasiaküllane Romantika, meeleolukatele visiitidele Pariisi, Prahasse, Viini ja kevadisse Tallinnasse kutsuv Suurlinna tuled ning vürtsikaid muusikaja maitseelamusi pakkuv Nautimus. 21

22 2012. aastal tähistas Läti eredamaid ja rahvusvaheliselt kuulsamaid koore riiklik segakoor Latvija oma 70. sünnipäeva. Koor on kuuekordne Läti Suure Muusikaauhinna laureaat; samuti on talle omistatud Läti Vabariigi Ministrite Nõukogu auhind (2003) ja Läti Kultuuriministeeriumi preemia (2007). Alates aastast on koori kunstiline juht ja peadirigent Māris Sirmais ja üldmänedžer Māris Ošlejs. Regulaarselt antakse kontserte maailma prestiižikates kontserdisaalides: Amsterdami Concertgebouws, Hamburgi Laeiszhalles, Luzerni kultuuri- ja kongressikeskuses, Montreux Igor Stravinski saalis, Gasteigi Filharmoonia saalis, Peterburi Tšaikovski saalis, Singapuri Victoria kontserdisaalis jt. Koor on osalenud Valge Valguse festivalil (mida korraldab New Yorgi Lincolni Keskus), Montreux festivalil, Klara festivalil Brüsselis, Rheingau festivalil Saksamaal ja paljudel teistel olulistel muusikafestivalidel. Segakoor Latvija on teinud koostööd maailma juhtivate orkestritega, nagu Kuninglik Concertgebouw Orkester, Baieri Sümfooniaorkester, Londoni Filharmooniaorkester, Berliini Filharmooniaorkester, Läti Riiklik Sümfooniaorkester ja Gustav Mahleri Kammerorkester ning veel mitme Soome, Singapuri, Iisraeli, Saksamaa, USA, Eesti, Leedu ja Venemaa orkestriga. Koori ees on seisnud rida väljapaistvaid dirigente: Mariss Jansons, Andris Nelsons, Neeme Järvi, Paavo Järvi, Vladimir Ashkenazy, David Zinman, Valeri Gergijev, Zubin Mehta, Vladimir Fedossejev, Simone Young, Tõnu Kaljuste jt. Segakoor Latvija on lindistanud plaadi Gabriel Jacksoni koorimuusikaga ( A ship with unfurled sails, Hyperion Records), osalenud fi lmi Das Parfum (2006, rež Tom Tykwer) muusika salvestamisel, samuti musitseerinud islandi ansambliga Sigur Rós, laulnud Arnold Schönbergi ooperi Mooses ja Aaron ettekandel House Grazis ja Ēriks Ešenvaldsi ooperis Joseph is a Fruit Bough Riias. 22

23 Marika Austruma lõpetas Jāzeps Vītolsi nimelise Läti Muusikaakadeemia aastal magistrikraadiga ning on sellest ajast peale olnud segakoori Latvija laulja ja dirigent. Alates aastast tegutseb ta kunstilise juhi ja dirigendina Cēsise kindluse segakoori (Cēsu Pils koris) ees, kellega on osaletud paljudel rahvusvahelistel koorikonkurssidel Lätis, Austrias, Poolas jm. Seitse aastat ( ) laulis ta legendaarses läti kammerkooris Ave Sol. Alates aastast töötab Marika Austruma kooriõpetajana Ogre muusikakoolis Lätis. Teda on pärjatud auhinnaga rahvusvahelisel noorte dirigentide konkursil Rīga Rahvusooper Estonia poistekoor alustas tegevust aastal RAMi poistekoorina ja kandis üle kümne aasta Eesti Poistekoori nime. Koori asutas professor Venno Laul, kes juhtis koori tegevust 30 aastat. Alates aastast kuulub koor Rahvusooper Estonia koosseisu aastast asus kunstilise juhi ja peadirigendina ametisse Hirvo Surva. Rahvusooper Estonia poistekoor töötab kooristuudiona, millel on kolm koosseisu: põhikoor ja kaks õppekoori. Kooristuudios omandab vokaalkunsti 150 andekat noort lauljat. Põhikoori koormeistrid on Mariliis Kreintaal ja Maret Alango, kontsertmeister Andres Lemba, hääleseadja Kaja Post ja solfedžoõpetaja Mall Ney. Õppekooride dirigendid on Jaanika Kuusik ja Mariliis Kreintaal. Põhikoor töötab klassikalise segakoori printsiibil häälemurde läbinud poisid jätkavad laulmist tenorite või bassidena. Koori tegevuse peamised eesmärgid on eesti poistelaulu traditsioonide edendamine ja tutvustamine, lauljate vokaalsete ja muusikaliste oskuste arendamine ning nende vaimsete väärtushinnangute kujundamine. Erakordseks kogemuseks võimekatele laulupoistele on osalemine rahvusooperi lavastustes: Händeli Rinaldo, Puccini Tosca ja Boheem, Bizet Carmen, Mascagni Talupoja au, Leoncavallo Pajatsid, Tšaikovski Pähklipureja jt. Koori meeshääled on laulnud ka väiksemaid rolle teatri lavastustes: Ripsi Imelaps, Wagneri Parsifal, Leigh Mees La Manchast jt. Kooril on suuri teeneid eesti koorimuusika tutvustaja ja klassikalise muusika esitajana nii kodu- kui välismaal. Koor on pälvinud vaimustatud vastuvõtu paljudes Euroopa riikides, Kanadas, USAs, Austraalias, Jaapanis ja mujal. Korduvalt on osa võetud mainekatest koorifestivalidest ja võidetud kõrgeid kohti. Osaletud on rahvusvahelistes ning Rahvusooper Estonia korraldatud muusikaprojektides. 23

24 Hirvo Surva lõpetas Eesti Muusikaakadeemia aastal prof Ants Üleoja dirigeerimisklassis. Alates aastast on ta tegutsenud aktiivselt noorte- ja üldlaulupidude dirigendina: ta on olnud VIII ja IX noorte laulupeo ning XXVI üldlaulupeo kunstiline juht. Tema käe all on koorid osalenud edukalt mitmel rahvusvahelisel konkursil ja võitnud arvukalt preemiaid aastast on ta Eesti Koorijuhtide Liidu esimees ja 2010 oli Hirvo Surva külalisena resident-professoriks Oregoni Ülikoolis USAs ning aastast 2008 töötab ta õpetajana Tallinna Muusikakeskkoolis. Dotsendina õpetab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias koorijuhtimist ja on Rahvusooper Estonia poistekoori peadirigent. Teda on pärjatud rohkete auhindadega, viimati aastal Postimehe aasta inimese tiitli ja Eesti Rahvusringhäälingu aasta muusiku tiitliga. Kammerkoor Voces Musicales on professionaalse suunitlusega kollektiiv, kes on saavutanud 16 tegutsemisaastaga olulise koha Eesti muusikamaastikul, tutvustades publikule teoseid, mis oma raskusastme tõttu paljude teiste Eesti kooride kavadest välja jäävad. Koori on saatnud edu juba esimestest hooaegadest alates, esimene suurem tunnustus rahvusvahelisel areenil tuli aastal: Soomes toimunud Harald Anderséni nimelisel kammerkooride konkursil võideti teine koht. Samal aastal valmis koori esimene album Pilgrim s Song Arvo Pärdi muusikaga, mis pälvis kiitva arvustuse ka ajakirjas BBC Music Magazine. Aprillis 2014 osales koor Londonis toimunud rahvusvahelisel koorikonkursil, mille algatajaks oli maailmakuulus vokaalansambel The Tallis Scholars eesotsas peadirigent Peter Phillipsiga. Kammerkoor Voces Musicales jõudis konkursi lõppvooru nelja parema hulka. 24

25 Esimesel kümnel hooajal oli koori peadirigendiks praegune kunstiline nõustaja Risto Joost, hooajal 2009/2010 oli dirigendiks Endrik Üksvärav ning aastatel Kaspar Mänd. Kollektiivi tegemisi koordineerivad koormeistrid Jaanika Kuusik ja Ülle Tuisk. Lisaks on Voces Musicales laulnud mitmete teiste dirigentide käe all (Neeme Järvi, Nikolai Aleksejev, Eri Klas, Olari Elts, Arvo Volmer, Andres Mustonen, Toomas Siitan jt) ja esinenud tuntud orkestrite ja ansamblitega: ERSO, Tallinna Kammerorkester, Tallinna Barokkorkester, Corelli Barokkorkester, NYYD Ensemble, Hortus Musicus, Orchestra Ensemble Kanazawa, Sinfonietta Rīga jpt. Kammerkoori repertuaar hõlmab kogu lääne muusikalugu ulatudes vanamuusikast (Tallis, Victoria, Palestrina jt) nüüdisheliloojate uudisteosteni (Holten, Tulev, Tulve, Seppar, Steiner, Krigul jt) ja sisaldab olulist osa maailma koorimuusika klassikast. Viimasteks säravamateks ülesastumisteks on olnud koos Tallinna Barokkorkestriga esitatud suurvormid (Georg Friedrich Händeli oratooriumid Saalomon, Aleksandri pidu ja Messias, Claudio Monteverdi Maarja-vesper ja Johann Sebastian Bachi Missa h-moll) ning aasta oktoobris Jaapanis koos maailmakuulsa kollektiiviga Orchestra Ensemble Kanazawa ette kantud Joseph Haydni oratoorium Loomine aasta oktoobris osales koor Brüsselis ülemaailmses projektis 1000 Voices for Peace, aasta veebruaris kanti koos Läti kammerorkestriga Sinfonietta Rīga Tallinnas ja Riias ette Händeli oratoorium Iisrael Egiptuses. 25

26 Ksenija Grabova (*1987) alustas muusikaõpinguid Georg Otsa nim Tallinna Muusikakoolis Heli Jürgensoni dirigeerimisklassis. Hetkel omandab ta Eesti Muusikaja Teatriakadeemias magistrikraadi kooridirigeerimises prof Tõnu Kaljuste juhendamisel. Alates sellest aastast on ta TTÜ Kammerkoori peadirigent. Lisaks dirigenditööle on ta ka Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli dirigeerimisosakonna juhataja. Münchenist pärit sopran Susanne Bernhard alustas lauluõpinguid aastal Müncheni Muusika- ja Esituskunstide Ülikoolis. Stuudiumi algusest peale on ta osalenud mitmes Baieri Teatriakadeemia etenduses. Aastal 1997 debüteeris ta Susanna rollis Mozarti ooperis Figaro pulm Müncheni Prinzregententheateris aastal, olles 23-aastane, asus ta tööle Kieli Ooperimajas, esinedes paljudes rollides, sh Lisa (Schrekeri Cristophorus ), Violetta (Verdi Traviata ) ja Eliza (Loewe muusikalis Minu veetlev leedi ) ning osaledes külalisetendustel (Sophie osa Richard Straussi Roosikavaleris ja Musetta Puccini Boheemis ) aastal debüteeris ta Frankfurdi Ooperis Violetta osatäitjana ja Dresdeni Semperoperis Isotta osas (Richard Straussi Vaikiv naine ). Lisaks ooperilauljakarjäärile on Susanne Bernhard pühendunud Lied i-repertuaarile ja suurvormide esitamisele. Tema koostööpartneriteks on olnud teiste hulgas Baieri Ringhäälingu Sümfooniaorkester ja Koor (Peter Dijkstra), ansambel Ader Paris, Gruusia Kammerorkester (Markus Poschner), Vene Rahvusorkester, Peterburi Filharmooniaorkester, Stuttgardi Bachi-akadeemia (Helmut Rilling), Camerata Salzburg, Augsburgi Filharmoonikud ja Osaka Filharmooniaorkester (Eiji Oue). Ta on laulnud külalisartistina korduvalt Lääne- Saksa Ringhäälingu Sümfooniaorkestri ees (Semjon Bõtškov, Jukka-Pekka Saraste) ning käinud Jaapani-turneel koos dirigent Yutaka Sadosega. Saarimaa Ringhäälingu orkestri 50. juubeli galakontserdil soleeris ta Stanislaw Skrowaczewski dirigeerimisel Beethoveni 9. sümfoonias, mida salvestas ka televisioon. Susanne Bernhardi eesseisvad kontserdiprojektid toimuvad koos Mainzi Bachi kooriga (dir Ralf Otto), Berliini Filharmoonia kooriga (Jörg-Peter Weigle), Kesk-Saksa Ringhäälingu orkestri ja kooriga (Enoch zu Guttenberg), Müncheni Raadioorkestriga (Ulf Schirmer). Kavas on ülesastumised Rheingau muusikafestivalil, Menuhini festivalil Gstaadis ja Herrenchiemsee festivalil. Susanne Bernhardi esinemisi on jäädvustatud ka televisiooni- ja raadiolindistustena ning CDle, sh Beethoveni Missa solemnis ja Myslivečeki ooper Medonte (Deutsche Harmonia Mundi/Sony). 26

27 Annely Peebo (metsosopran) ebatavaline karjäär sai alguse tema sünnimaal Eestis. Ta on vägagi mitmekülgne artist, kes valdab muuhulgas kuut keelt. Peale üksteist aastat kestnud klaveriõpinguid ja koorijuhtimise eriala lõpetamist alustas Annely Peebo laulustuudiumiga prof Gerhard Kahry käe all Viini Muusika- ja Esituskunstide Ülikoolis, kus ta lõpetas Lied i- ja ooperiklassi. Sensatsiooniline! kirjutasid Austria ajalehed tema Carmeni debüüdi kohta Viinis. Imeliselt sametine tämber ja selle juurde sobiv Madonna nägu ja võrratult kontrollitud hääl kirjutasid Salzburgi ajalehed Eesti metsosoprani Annely Peebo esinemise kohta Salzburgi Suures Festivalimajas Antonín Dvořáki Stabat materis. Ta on laulnud oma hääleliigi kõige olulisemaid rolle, nagu Carmen, Cenerentola (Tuhkatriinu), Rosina, Sextus, Dorabella, Donna Elvira, Idamantes, Cherubino, Octavian, Komponist, Frika, Silva (Tšaardaši vürstinna), Hans, markiisitar Melibea, Boccaccio, Henry, Niklaus, Medoro, Romeo, Dido, Hermia, Maddalena, Zaida, Orlofsky jpt; esinemispaikadeks Viini Riigiooper ja Rahvaooper, La Scala (Milano), Teatro di San Carlo (Napoli), Teatro Massimo (Palermo), Teatro Carlo Felice (Genova), Teatro Regio di Torino, Teatro del Maggio Musicale (Firenze), Soome Rahvusooper ja paljud teisted ooperimajad. Samuti on ta laulnud mitmetel festivalidel ja ooperigaladel paljudes riikides aasta sügisel laulis Annely Peebo paavst Johannes Paulus II 25. ametijuubeli tähistamisel Vatikanis solistipartiid Beethoveni 9. sümfoonias. Aasta varem esindas ta oma kodumaad miljarditesse ulatuva telepubliku ees Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistluse moderaatorina. Järgnesid uued kõrghetked, nagu ülesastumine kontserdil Jõulud Viinis (2006) koos Juan Diego Florezi ja Grace Bumbryga miljonilise publiku ees, ning esinemised Andrea Boccelli (2003) ja José Carrerasega (2013) vabaõhu galakontsertidel Tallinnas. Mitmekülgse lauljana on ta teinud koostööd paljude nimekate režissööride ja lavastajatega, sh Franco Zeffi relli (Verdi La Traviata, video tellitav), Giorgio Strehler (tema viimane Mozarti Così fan tutte lavastus Milano Väikeses Teatris ning Lissabonis, Ravennas, Reggio Emilias), Robert Carsen (Händeli Orlando Ravennas ja Reggio Emilias), Dario Fo (Rossini Il viaggio a Reims Soome Rahvusooperis), Michael Hampe (Dorabella osa Mozarti ooperis Così fan tutte Genova Teatro Carlo Felices), Stephane Braunschweig (Janáčeki Jenufa Milano La Scalas), Philippe Arlaud (Mozarti Così fan tutte uuslavastuses Opéra de Nancys, samuti Caenis, Lyonis ja Baden-Badeni Festspielhausis) ja William Kentridge (Mozarti Võluflöödi uuslavastuses Napolis). 27

28 Annely Peebot võis kuulda Rossini Tuhkatriinu lavastuses Aix-en-Provence i festivalil, Ofenbaueri ooperi Penthesilea maailmaesiettekandel Viini Pidunädalate raames ja Savonlinna festivalil Niklausena Offenbachi ooperis Hoffmanni lood (lavastaja Gregor Horres). Ta on käinud mitmel kontserditurneel Jaapanis. Annley Peebo on ka väga nõutud kontsertsolist, kes on astunud üles mainekates saalides koos nimekate dirigentide ja orkestritega. Ta kehastas peaosa mitmeid rahvusvahelisi auhindu võitnud muusikafi lmis Les lecons de tenebres, mis valmis France 3 ja Arte koostööna. Tema CD-salvestuste seas on Mahleri Das Klagende Lied (Tōkyō Uue Filharmooniaorkestriga, dir Christian Arming), Haydni Nelsoni missa, Mozarti Kroonimismissa KV 317 ja Missa Solemnis KV 337 ning jõuluteemaline sooloalbum Jõulureis läbi ajastute. Dominik Wortig (tenor) sündis Neuwiedis Reini ääres ja alustas muusikaõpinguid 6-aastaselt. Lõpetanud keskkooli, õppis ta klaverit, kirikumuusikat ja dirigeerimist, seejärel laulmist prof Werner Lechte käe all Robert Schumanni nimelises Muusikakõrgkoolis Düsseldorfi s. Tema haridusteed laulja ja pedagoogina on kujundanud veel tema esimene õpetaja, Martiensseni õpilane Anneliese Luetjohann ning professorid Brigitte Fassbaender, Ingeborg Hallstein, Reinhard Leisenheimer ja Kurt Moll. Tänaseks on saanud temast nõutud laulja rahvusvahelistel ooperi- ja kontserdilavadel, mainekatel festivalidel ning salvetusstuudiotes. Alates aastast tegutseb Wortig lauluprofessorina Augsburgi Ülikooli Leopold Mozarti Muusikakeskuses, lisaks juhendab ta ansamblit Augsburger Vokalsolisten ja sealset ooperikooli. Ta on kuulunud aastaid Hageni ja Wuppertali ooperitruppi ning esinenud külalisena Stuttgardi Ooperis, Dresdeni Saksimaa Riigiooperis ning Erfurti, Meiningeni, Mainzi ja Wiesbadeni teatrites, lauldes pea kõiki olulisemaid lüürilise tenori rolle, laiendades oma repertuaari aeg-ajalt ka dramaatilise tenori valdkonda aastal debüteeris Dominik Wortig Milano La Scalas Wagneri Lendavas hollandlases Tüürimehena ja aastal Braunschweigi Riigiteatris Parsifali nimitegelasena, pälvides nii publiku kui ka ajakirjanduse heakskiidu. Ta on teinud koostööd dirigentidega, nagu Lothar Zagrosek, Hartmut Haenchen, Manfred Honeck, Dennis Russell Davies, Robin Ticciati, Michael Sanderling, Christopher Hogwood, Thomas Hengelbrock, Herbert Blomstedt ja Michael Gielen. Tema stiililiselt mitmekülgne repertuaar hõlmab muusikat alates Monteverdist ja Johann Sebastian Bachist romantismi- ja kaasaja suurte 28

29 oratooriumite ja arvukate esiettekanneteni. Tihe ja viljakas koostöö seob teda Helmuth Rillingi ja tema ansambli, Stuttgardi Rahvusvahelise Bachi-akadeemiaga. Lisaks arvukatele sooloõhtutele on lähitulevikus kavas ülesastumine Bachi Matteuse passioonis (dir Helmuth Rilling), Beethoveni Missa solemnises (dir Ralph Otto) Rheingau muusikafestivalil, Mendelssohn Bartoldy Pauluses koos Põhja-Saksa Ringhäälingu orkestriga Hamburgis, Kurt Weilli lavateoses Der Silbersee ( Hõbejärv ) Iván Fischeri juhatusel Berliini kontserdimajas, Mozarti Reekviemis vokaalansambliga ChorwerkRuhr (dir Florian Helgath), Franz Schmidti oratooriumis Das Buch mit den sieben Siegeln ( Seitsme pitseriga raamat ) Berliini Filharmoonias ja Rudolf Tobiase oratooriumis Joonase lähetamine Neeme Järvi dirigeerimisel Leipzigi Gewandhausis ning Eestis Tallinna ja Tartu kontserdimajades. Ain Anger, ajakirja The Guardian sõnul tänapäeva silmapaistvamaid Wagneri basse, õppis laulmist Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ( ) Ivo Kuuse, Virgilijus Noreika ja Matti Pelo juures. Aastail laulis ta Rahvusooper Estonias ning oli Leipzigi Ooperi solist. Alates aastast tegutseb Ain Anger Viini Riigiooperi solistina ning on sagedane külaline maailma teisteski tähtsamates ooperimajades ja kontserdilavadel: Berliinis, Münchenis, Milanos, Pariisis, Tōkyōs, New Yorgis, San Franciscos, Sydneys jm. Ta on laulnud ka ooperifestivalidel Bayreuthis, Helsingis, Bergenis, Luzernis, Savonlinnas jm. Alates debüüdist Monteronena (Verdi Rigoletto) aastal oma koduteatris Viini Riigiooperis, on Ain Anger nüüdseks laulnud enam kui neljakümnes rollis, sh Sarasato (Mozarti Võluflööt ), Gremin (Tšaikovski Jevgeni Onegin ), Pimen (Mussorgski Boriss Godunov ); Verdi ooperites: Philippe II ja Suurinkvisiitor ( Don Carlos ), Zaccaria ( Nabucco ) ja Fiesco ( Simon Boccanegra ); Wagneri ooperites: Kuningas Heinrich ( Lohengrin ), Pogner ( Nürnbergi meisterlauljad ), Hermann ( Tannhäuser ), Hunding ( Valküürid ), Titurel ( Parsifal ) jpt. Oma suure debüüdi Bayreuthi Festivalil tegi ta aastal Fafnerina (Wagneri Reini kuld ja Siegfried, dir Christian Thielemann). Järgnes Hundingi roll Wagneri Nibelungide sõrmuse tetraloogia uuslavastuses Baieri Riigiooperis (dir Kent Nagano), Viini Riigiooperis (dir Franz Welser-Möst) ja Frankfurdi Ooperis (dir Sebastian Weigle). Suure tunnustuse pälvis Angeri debüüt Milano La Scalas Dalandina (Wagneri Lendav hollandlane, dir Hartmut Haenchen) ning Wagneri ooperis Tannhäuser Berliini Saksa Ooperiga BBC Promsi festivalil (dir Donald Runnicles). USAs debüteeris ta aastal maailmaesiettekandele tulnud Štšedrini ooperi Võlutud rändur peaosas (New Yorgi Filharmoonikud, dir Lorin Maazel). 29

30 Lai on ka Angeri kontserdirepertuaar, kuhu kuuluvad muuhulgas Beethoveni Missa Solemnis, Verdi Reekviem ja Mahleri 8. sümfoonia. Ta on esinenud San Francisco Sümfooniaorkestri, Philadelphia Orkestri, Baieri Raadioorkestri, Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestri, New Yorgi, Clevelandi, Saint Louisi, Stockholmi ja Tōkyō sümfooniaorkestrite ees ning teinud koostööd paljude tuntud dirigentidega: Lorin Maazel, Christian Thielemann, Seiji Ozawa, Zubin Mehta, Riccardo Muti, Esa-Pekka Salonen, Franz Welser- Möst jpt. Ain Anger on Eesti teatri aastaauhinna laureaat 2013 ning samal aastal tunnustas Eesti Vabariigi president teda Valgetähe III klassi ordeniga. Soome bass Johann Tilli (*1967) alustas oma kõrgelennulist lauljakarjääri 23-aastaselt aastal võitis ta II koha Lappeenranta laulukonkursil ja I koha Timo Mustakallio laulukonkursil. Aastail 1987 ja 1990 omistati talle I preemia Kangasniemi konkursil ning 1991 määrati talle kõigi aegade esimene Martti Talvela auhind aastal sai Johann Tilli Dresdenis maineka preemia Theo Adam Prize mida väljastatakse vaid iga nelja aasta tagant, märkimaks erilist edu Wagneri ooperirollide täitmises. Rahvusvahelist karjääri alustas Johann Tilli Hamburgi Riiklikus Ooperis. Ta on esinenud veel Berliini Saksa Ooperis, Berliini Riigiooperis, Baieri Riigiooperis Münchenis, Zürichi, Kölni, Frankfurdi ja Düsseldorfi ooperimajades, Tel Avivi Ooperis, Madalmaade Ooperis Amsterdamis, Madridi Teatro Realis, Teatro dell Opera di Romas jpt teatrites. Sage külaline on ta Soome Rahvusooperis ja Savonlinna ooperifestivalil toimus Johann Tilli debüüt Tōkyōs Wagneri Tannhäuseriga, mille järel ta osales viiel järjestikusel Bayreuthi festivalil Fasolti rolliga (Wagneri Reini kuld ). Alates aastast on Johann Tilli olnud külalisartistiks Dresdeni Semperooperis. Tema rollide hulgas on Rocco (Beethoveni Fidelio ), Sarastro (Mozarti Võluflööt ), Ramphis (Verdi Aida ), Zaccaria (Verdi Nabucco ) ning rida Wagneri rolle, nende seas Pogner ( Nürnbergi meisterlauljad ), Daland ( Lendav hollandlane ) ja Gurnemanz ( Parsifal ). Eredate osatäitmistena tõusevad esile Doktor (Alban Bergi ooperis Wozzeck Calixto Bieito uuslavastuses ning koostöös Barcelona Liceu ja Madridi Teatro Reali vahel), Hagen (Wagneri Jumalate hukk, Linz), Maakrahv (Wagneri Tannhäuser, Barcelona), Hunding (Wagneri Valküürid, Stuttgart) ja Wesener (Zimmermanni Soldatid koostöös Ruhr Triennale ja Lincolni Keskuse Festivaliga). 30

31 Johann Tilli on palju esinenud ka kontsertlauljana üle Euroopa ja Ameerikas. Ta on teinud koostööd hinnatud dirigentidega, nagu Wolfgang Sawallisch, Claudio Abbado, Nikolaus Harnoncourt, Semjon Bõtškov, Sir Andrew Davis, Giuseppe Sinopoli, Jeffrey Tate ja Christian Thielemann. Ta on laulnud J. S. Bachi, Berliozi, Rossini, Verdi, Beethoveni, Mendelssohn Bartholdy, Haydni ja Dvořáki suurvormides. Johann Tilli laulis bassipartiid ka Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähetamine eelmisel Eesti ettekandel aasta sügisel. Ta on teinud koostööd mitme plaadifi rmaga: Deutsche Grammophon, BIS, Sony Classical, Finnlandia Records, Orfeo ja Capriccio. Johann Tilli eestvõttel ja juhtimisel tegutseb noodikirjastus Edition Tilli, mis on klassikalisele muusikale orienteeritud kirjastus Soomes. Piret Aidulo on lõpetanud cum laude Tallinna konservatooriumi muusikaõpetaja-koorijuhi erialal ning neli aastat hiljem oreli erialal aastal järgnes magistrikraad Eesti Muusikaakadeemiast oreli erialal, juhendaja prof Hugo Lepnurm. Piret Aidulo annab soolokontserte, osaleb aktiivselt erinevates kammeransamblites ning teeb pidevalt koostööd Eesti parimate vokaal- ja instrumentaalsolistide ning kooridega: RAM, Eesti Filharmoonia Kammerkoor jpt. Ta mängib tihti orkestrite koos seisus: ERSO, Rahvusooper Estonia sümfoonia orkester, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester ning on mänginud ka Läti SO, Peterburi Filharmoonia, Moskva Novaja Opera SO ning Luzerni festivaliorkestri koosseisus. Aidulo on korduvalt osalenud Tallinna, Pärnu ja Jalta orelifestivalidel ning Visbi orelinädalal ja mänginud kaasa paljudes salvestusprojektides. Ta on õpetanud orelit ja orelimuusika ajalugu ning kirikumuusika aineid erinevates õppeasutustes (UI KMO, EMTA) ning on olnud EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse esimees ( ) aastast on ta peaorganist Tallinna Kaarli kirikus, kus asub ka Eesti suurim orel (Walcker/1923) ning aasta märtsist ka osaajaga organist Tallinna toomkirikus. Viimase aasta huvitavamad projektid on olnud kaks kontserti Moskvas koos vanamuusikaansambliga Da camera e da chiesa, soolokontsert Istanbulis Bachi ja Pärdi kavaga, osalemine suurprojektis Aadama passioon ning Tallinna XXIX rahvusvahelisel orelifestivalil. 31

32 Arvo Volmer on tunnustatud ooperi- ja orkestridirigent, keda seob pikaajaline koostöö mitme maailma sümfooniaorkestri ja ooperiteatriga ning kelle loometeed illustreerivad arvukad hinnatud plaadistused. Arvo Volmeri dirigenditee sai alguse aastate keskel koostööst kahe tema jaoks väga oluliseks kujunenud Eesti muusikakollektiiviga Estonia teatri orkestri (debüüt 1985) ja ERSOga (debüüt 1987). Tema rahvusvahelisele karjäärile pani aga aluse edukas esinemine rahvusvahelisel Nikolai Malko nimelisel noorte dirigentide konkursil (1989, Kopenhaagen) aastal sai Volmerist ERSO dirigent, aastail oli ta ERSO peadirigent ja kunstiline juht. Selle koostöö läbivaks jooneks kujunes Eduard Tubina sümfoonilise muusika ettekandmine ja plaadistamine (Alba Records), mida pärjati Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga (2002). Aastail oli Volmer Oulu Linnaorkestri (praegune Oulu Sinfonia) peadirigent ja Rahvusooper Estonia kunstiline juht ja peadirigent. Oulu Linnaorkestriga plaadistas ta Leevi Madetoja kogu orkestriloomingu (Alba Records); RO Estonia koori, orkestri ja tütarlastekooriga Ellerhein Cyrillus Kreegi Reekviemi. Koostööd RO Estoniaga kroonivad Erkki-Sven Tüüri ooperi Wallenberg lavaletoomine see tõi lavastusmeeskonnale ja heliloojale riikliku kultuuripreemia (2007) ja plaadistamine (ERP). Wagneri ooperite Tristan ja Isolde ja Parsifal ettekandmist pärjati vastavalt Eesti Teatri aastaauhinna (2008) ja Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga (2011). Aastail oli Arvo Volmer Adelaide i sümfooniaorkestri muusikajuht ja peadirigent, praegu samas orkestri peakülalisdirigent ja kunstiline nõustaja. Seda taaskord 32