Keskkonnaharidus ja riiklik õppekava

Transkript

1 Keskkonnaharidus ja riiklik õppekava Sirje Aher Asta Tuusti Georg Aher Eve Külmallik milj aastat tagasi

2 Milleks on meile vaja keskkonnaharidust? Kuidas on keskkonnaharidus kajastatud uutes õppekavades? Millised on keskkonnaharidus meetodid? Kuidas on muutunud õpetaja roll? Kuidas külastada keskkonnahariduskeskusi?

3 Homo sapiens ien.png&filetimestamp=

4 Inimene oli ja on osake loodusest Sealt pärineb toit, mida me sööme; õhk, mida me hingame; vesi, mida joome; riided, mida me kanname; igapäevased asjad, mida me kasutame; toasoojus ja kõik muu.

5 Globaalsed probleemid, mis mõjutavad otsuseid Rahvastiku plahvatuslik kasv Loodusvarade, looduse teenuste ning geneetilise mitmekesisuse tarbimise kasv Globaliseerumine Kliimamuutus

6 Inimeste arvu kasv Maal

7 27. september 2011 oli selle aasta Maa eelarvekrahhi-päev (Earth Overshoot Day). Inimkond oli selleks päevaks ära kasutanud ressursid, mida loodus saab pakkuda aastaks id=1196

8 Kliima muutumine

9 Mõiste Keskkonnaharidus on Keskkonnaharidus on teadmiste, oskuste, teadmiste, oskuste, hoiakute ja hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis väärtushinnangute süsteem, võimaldab teadvustada loodus-, majandus-, mis võimaldab teadvustada loodus-, majandus-, sotsiaalse ja sotsiaalse ja kultuurikeskkonna seoseid, rõhutades eriti säästva kultuurikeskkonna seoseid, arengu ideed. rõhutades eriti säästva arengu ideed.

10 Milleks meile keskkonnaharidus? Me elame Maal Me elame Eestimaal Meie kodu Eesti on osake Maast Oma kodu eest tuleb hoolt kanda Me peame mõistma oma otsuste ja tegude tagajärgi endi ning järeltuleva põlvkonna elukvaliteedile

11 Keskkonnahariduse eesmärgid: Arvame, et mitmekesist keskkonda väärtustava, inimese ja looduse seoseid mõistva, vastutustundlikult käituva inimese kujundamine. keskkonnahariduse kvaliteet määrab hariduse kvaliteedi

12 Põhihariduse alusväärtused Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

13 Pädevused Väärtuspädevus suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;

14 Pädevuste kujundamise kõrval ärme unustame: Aktsepteerime ka ebaõnnestumisi, sest nendest me õpime 13.Oktoobril oli Soomes I rahvuslik ebaõnnestumise päev

15 Läbivad teemad Keskkond ja jätkusuutlik areng taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;

16 Uuenev kool Vajab teistsugust õpet lapsed tuleb eelkõige õpetada õppima ja üksteisega koostööd tegema, näiteks uurimusliku õppe meetodeid kasutades. Inimene on sotsiaalne õppimine edeneb paremini, kui seda saab teha üksteisega suheldes ja tööd osadeks jagades. Sama on täheldatud orangutanidel

17 Uuenev kool õppekava rõhutab uurimusliku õppe vajadust Lihtne põhimõte: Uurimisküsimus -> hüpotees -> selle tõesuse kontrollimine -> järelduse tegemine Palju erinevaid vorme, sh võimalik õuesõpe, laboritöö, praktiline töö, teabeallikate alusel uue teabe loomine, ühisõpe ja ühesõpe jms

18 Uurimuslik õpe on vajalik, et omandada harjumus teooriaid ise kontrollida osa õpitud teabest on praeguseks vääraks tunnistatud, näiteks puude elutegevuse jääkainete kogunemine lehtedesse lehtede langetamise põhjusena, haigutamise põhjuseks on hapnikuvaegus jm)

19 Uurimusliku õppe oskused Suhtlemisoskused Teabe otsimise ja kriitilise lugemise oskused Kirjaliku ja suulise eneseväljenduse oskused Infotehnoloogiliste vahendite ja keskkondade kasutamise oskused

20 Õpetaja rolli muutumine: õppimise juhtija, nõustaja, tegevuse väärtustaja, motiveerija, valikute pakkuja, oskuste vahendaja, eeskuju, hindaja.

21 väärtushinnangute ja käitumisnormide kujundamine Seostatud teadmised loodus-, sotsiaalsest ja kultuurikeskkonnast; oskused keskkonna uurimiseks ja analüüsimiseks; kodanikuoskused probleemide lahendamise mõjutamiseks; keskkonnatundlikkuse arendamine

22 elamuslikkus kogemuslikkus tegevuslikkus probleemikesksus hinnangulisus optimistlikkus/positiivsus integratiivsus/terviklikkus pidevus tulevikku suunatus Need on keskkonnahariduse põhimõtted

23 Õppekeskkond ei piirdu enam kooliga Uus õppekava ütleb: Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas.

24 Õuesõpe toimub tihti keskkonnahariduskeskuses

25 Juhiseid õpetajale, kes tuleb lastega keskkonnahariduskeskusesse Enne õuesõppele tulekut palume õpetajal - tutvuda tellitud programmi sisu ja eesmärkidega; -selgitada lastele, et loodusesse minnakse õppima; - anda lastele juhised ilmale vastava ja maastikul liikumiseks sobiva riietuse ja jalanõude kohta.

26 Lasteaiaealiste laste puhul peab iga 6 lapse kohta kaasas olema üks täiskasvanu, õpilaste puhul üks täiskasvanu iga 10 õpilase kohta. Õpetaja tagab laste turvalisuse

27 Kõik kaasas olevad täiskasvanud - innustavad lapsi õppepäevast aktiivselt osa võtma; - jälgivad, et lapsed käituvad headele tavadele vastavalt; - näitavad laste motiveerimiseks üles positiivset huvi läbiviidava suhtes, osalevad mängudes jt tegevustes; - vajadusel täidavad muid kokkulepitud ülesandeid

28 Uus õppekava innustab looma õppevõrgustikke, mis kaasavad inimesi ka väljastpoolt haridussüsteemi. Kas oleme selleks valmis?