[nl[i lruntnnnrullilt lin unnils

Transkript

1 I Vl aastakaik. vihk [nl[i lruntnnnrullilt lin unnils T(,IMETUS: J. KARLSON (teeev ja vastulav toimetaja), G' TEHVER' A' OJASALU, H. peterson, E. REDLIcH, a. RANGEL, K SARAL 'a t<. TAGEeERA. TOIMETUSE AAoRESS! Tartu Loomaarstiteaduskohd. TALITUSE AAORESS: Tartu poelka3t NF. lo9 Aaslakeieu hihd K. 3. Uksik.ihk 50 3.nti Tellimi.i vbstu peale ajekirja talitubo k6ik VabBriigi Po.tkonto.id. Tartu 0likooli Loomatetvishoiu ia piimahflgieeni instriuudist Juhalaja: dotsent dr, E, Roots. Mvcobacterium tuberculosis'e, bacl abortus Bang'i ja stieptococcus agalactiae esinemist Tartu miiiigipiimas. E. Roots, O. Einer ja O. Nei. Veiste n akkush aigustest, mille tekitajad piimaga erituvad, omavad esikoha tuberkuloos, Bangi infektsioon ia agalactia streptococcica, Eesti p6llumajanduse statistilise aastaraamalu jiirele reageeris aastal 8229.st tuberkuliniseeritud veisest positiivselt 460/0. Kuigi tuberkuliniseerimist on toimetatud peamiselt suurmajapidamistes, kus tuberku' loos on teatavasti hoogsarralt levinenud kui keskmistes ia veiksemates talundites, mille t6ttu iildine tiisikushaigete veiste 0/o miirksa vaheneda vdib, siis kindlasti ei siinniks see vahenemine mitte niiv6rt, et meie tiisikusele kui v?ihe esinevale taudile v6iksime vaadata. Lihavaatuse andmetel on a. lapamajas tapetud veistest tiisikushaigeteks osutunud kiill ainult 6,5 0/0, kuid tegelikult on infitseeritud veiste arv kahilemata suurem, Tapamajas ei ole v6imalik iga organt ja niiiret vaikesteks, ohukesteks tukkideks l6igata, samuti ei ole voimalik iga konti ja liigest avada, mille t6ttu suur hulk viihe atenenud protsesse tiihelepanematuks jiiiib. Kui aluseks v6tta tapamaja andmeid, siis oli meil Eestis aastal liisikushaiget lehma (6,50/o lehmade iildarvust)' kellest l3l lehma (0,5 0/o k6igist tiisikushaigetest veistest lihavaatuse and

2 210 metel) p6desid udaratiisikust. Nende piimatoodang vdrdus kg. (keskmine piimatoodang 1928/29. pdllum. aastal oli 1617 kg.)' Arvates aastas iga elaniku tarvituseks kg, piima, oli aasta iooksul v6hemalt inimest tuberkuloosi infektsiooni hiidaohtu asetatud. Tegelikult on meil aga teielik pohjus karta, et udaratiisikuse juhtude arv suurem on kui seda tapamaja statistika niiitab. Edasi tttleb mainida, et iihe lehma piima sageli mitu inimest enesele toiduks tarvitanud, mille t6ttu loomulikult ka tuberkuloosi infektsiooni hiidrohiu sattuvate isikute arv tunduvalt suuteneb. Bact. abortus BazS'i iniektsiooni esinemise kohta Eestis ei ole olemas kahjuks mitte nii rohkearvulisi ja mitmekiilgseid andmeid, nagu tuberkuloosi kohta. Kuid Lajar) sellekohased uurimused annavad meile siiski kaunis korraliku iilevaate, mida meie teatud osades iildistada voime. L a j a leidis, et 281st Tariu tapamajasse toodud lehmast osutusid agglutin atsioonreaktsioon i pohjal infitseerituks 21, s. o.7,4401o, kuna 8 lehma, s. o. 2,84ois kahtlaselt reageerisid. Edasi uuris Laja vereproove 14 iiksikus majapidamises 576 veisel ia leidis nende hulgas positiivselt reageerijaid 36,630/o; maksimaalselt reageerijate pro! sent iiksikus karjas t6usis isegi 89,5ni. Mis puutub agalactia streplocotcica levinemisse Eestis, siis selle kohta ei ole kirjandusesi andmeid leida. E. Roots'i senini avaldamata andmetel ei jiiii meie agalactia slreptococcica esinemises Keskja LaeneEuroopast mitte palju taha. Roots uuris bakterioluogiliselt piimaproove I iiksikus majapidamises 146 iehmal ja leidis neist iniitseeritud 26,70l0, kusjuures iihes majapidamises isegi 62,20/o lehmadest infitseerituks osutus. Kuna nimetatud kolm taudi meie karjades laialdaselt on levinenud, siis v6is arvata, et meie nende tekitajaid ka Tartr miiiigipiimas sageli v6ime kohata. Mycobacterium tuberculosis'e esinemjse kohta turupiimas on teh' tud paljudes linnades oige rohkearvulisi uurimusi, mille tulemused nditavad, et harilikus mniigipiimas v6rdlemisi sageli v6ib leida tuberkuloosipisikut. Uuritud miiiigipiima proovidest on osutunud virulentseid tuberkuloosipisikuid sisaldavaks Berliinis l461 o/o (P e t ri e), O b e r miillerrrl, P r o s lr a u e r S e I i g m a n n Croner)r), Leipzigis 10,50/o (Eber)i), Lauiethalis 2,530,'o 1Eb er)0), Stuttgartis 2,440/o (K 6 n i g)?), Budapesiis 13,6 ('/o (P r e i s z) i), Gmiindis 1 1,1 0/o (O t t) I 1), Washingtonis 10,7ol0 (A tr d e r s o rt)'i.;, NewYorkis 16,010 (H e s s)!), PhiladeJphias l3,8oio (Campell)')i, Genuas 9'00i0 (Massone)19, Briisselis 20i0 (Kulf erath)s), I'lannoveris 8oio (Heuetr), Bernis /o (Thoni)8), Moskvas 37,566,60/o (Visnewsky)8), Briinnis 1015oio (Lenf eld)st jne. Umbes sama sageij, kui tiisikusepisikut, on leitud miiiigipiimas ka bact. abortus Bazg'i. Schroeder ja Cottonit2) uurimustel (Ameerikas) sisaldasid 516 nniigipiima proovist 120/o bact. abortus Bans'i. Evansri) leidis teda sageli (ligemale 30oro uuritud proovidest; Chicago ja Washingtoni iimbruskonnast p?iritolevas kontrollpiimas (certi_ fiedmiik). Fleischner ja M ey er la) konstateerisid, et bact. abortusbansi peaaegu igas SanFranzisko iimbruskonnast p?iritolevas kontrojlpiimiproovis esineb. W i n k le r i 1') uurimustel oli Dresdeni piimaproovidest inliseeritud 320i D ja Hetzil0) uurimustel Stuttgafii piimaproovidest 4,60/0. Laja') leidis, et Tartu miiugipiima proovidest 10,870/0 sisaldasid abortus Bangi spetsij{i1isi agglutiniine. Siistemaatilisi uurimusi patogeensete mikroobjde esinemises Tartu mringipiimas senini ei ole korraldatud, mille t6ttu meie enestele iilesandeks seadsime neid voimaluste piirides toimetada. Kavatsus oli piimaproove v6tta kahel korral teatud vaheaja jiirele pooltest piimakauplustest ja ka piimast, mis otsekoheselt tarvitajale kiitte saadetakse. Suurie kulude tottu, mida sarnane laiaulatuslik uurimine oleks n6udnud, tuli sellest kavast loobuda.1a piirduda ainult iihekordse piimaproovide vdtmisega liimakauplustest. Kuigi linna varustuseks tuleva piima osaline uurimine liihema aja kestel ei anna haiguse idude esinemises veel tiiielikku iilevaadet, siis saavutame ometi andmeid, mille p6hjal meie teatud piirini voime hinnata tarvitajaskonda variisevaid hiidaohti ja piima omadusi. Tartu linnavalitsuse statistika biiroost saadud andmetel oh 1927, a. oktoobrikuul korraldatud statistika pohjal Tartu linna paevane piimatarvitus ca liitrit, millest ca 9o/o toodeldi linnas, kuna ca 91 0/o toodi maalt. Arvult 105 piimakaupluse kaudu maiidi ca liitrit piima, kuna iilej?iiinud osa kohta tuleb arvata, et tootlejad selle otsekoheselt (ka turul) tarvitajatele katte toimetasid a. alul, mil meie kdesolevaid uurimusi algasime, oli Tartus 132 piimakauplust; silmaspidades tarvitada olevat katseloomade hulka otsustasime proove vdtta koigist linnaosadest kokku 60 kauplusest. Proovide v6tmine siindis hommikul vara koos tervishoiu politsei van. kordnikuga, kes samuti piimaproovide v6tmist tervisboiulise kontrolli teostamiseks toimetas. Proovide votmist kordniku juuresolekul eelistasime selleparast, et tahtsime kaupluste omanikkudelt andmeid hankida liibimniidava piimahulga ja piima piiritolu kohta, milliste andmisest nad muidu sageli oleks keeldunud. Mainitud andmeid vajasime aga

3 5rz selleks, et ettekujutust saada 1) millise osa miliigiietu ievast piimast meie oleme uurimisele v6tnud, 2) majapidamise suuruse kohta, kust piim m0iigile tuu akse. Piimaproovid said voetud sleriilsetesse pudelitesse (d 100 ccm) ja paale instituuti joudmist otsekohe katseteks ette valmistatud' lgast piimaproovist teitsirne kaks lsentrifuugitorukest ri 15 ccm ja tsentrifuugisime neid 1/2 tundi, kiirusega 3000 tiiru minutis Tuberkuloosi ja Bangi pisiku kindlakstegemiseks igas iihsikus proovis votsime iihest isentrifuugitud torukesest osa koort, umbes 1 ccm. kooritud piima ja kogu sette, segasime neid hiisti ja siistisime mereseale intramuskulaar (reie lihastesse). Katseloomad surnrasime nadalal paele siistimist, iastes vere art. carotis'est steeriilsetesse katsutitesse. Surmatud meresead said lahastatud ja hoolikalt tuberkuloosi suhtes uuritud' Bact' abortus Bangi infektsiooni kindlakstegemine siistitud meresigadel stindis agglutin atsioonre aktsioon i P6hjal. Katseteks, kuivort Stalsethi sd0de k6lbulik on bact. abortus Bangi isoleerimislks mikroobide;ikkast turupiimast, mille idude arv enamasti ulatub kiimnetesse miljonitesse, v6tsime teisest tsentriluugitud torukesest veikese aasataie koort ning setet ja k0lvasime neid eraldi Stafsethi plaatidele. Poogitud plaadid asetasime Ohukindla klaaskupli alla, kus 100/o Ohku asendasime tehnilise sdehappega. Streptococcus agalactiae isoleerimiseks tegime tsentrifugaadist kiilvid bromkresoolpurpur'sahharoosialkalialbuminaatagaarile ja Browni vereagaarisse. Kiilvid said paale 24lunnilist (tarviduse korral pii?ile 48 t.) termostaadis viibimist jerele vaadatud' kusjuures said iimber poogitud seerumagaarile tugevasti sahharoosi kdiirijad resp. alfalhe' moliiiitilised kolooniad (seniste tiihelepanekute ierele [E Roots] kuulub Eestist piiritolev strep. agalwtide oma hemoliiiitiliste v0imete poolest enamasti allal.tiiiipi, viiga harva gammatiiiipi); nende idententifitseerimine strept. agalactiae'ga siindis diflerentsiaals00tmetel, mis Kl in mer, Haupt ja Rootsit?.l poolt selleks soovitatud. Stafsethi plaatidele tehtud kiilvid vaatasime jiirele kuuendal piie' va\. Bact, abortus Bangi suhtes vihegi kahtlased kolooniad kiilva' sime iimber lihtagaarile, iibtlasi valmistades ka iiigepreparaate mikros" koobiliseks uurimiseks, mille pohjal meil enamasli ka korda l6ks kahtlaste tiivede mittekuuluvust melitensise gruppi kindlaks teha. Uksikute tiivede juures ei 6nnestanud see aga mitte; nende kuuluvus v6i mittekuuluvus melitensise gruppi otsustus selle j?irele, kas meile tuntud abortus Bangi spetsiifiline immuunseerum neid agglutineerida suutis voi mitte. 21! Piimakaupluste omanikkudelt kogulud kiill kuidagi voimalik ei olnud kontrollida, r:mbkaudseteks tuleb pidada, oli uurimisele liibikziik p?ievas: andmetel, milliseid m ja selletdttu neid ain v6etud 60 kaupluses piim 1 kaupluses iile 1000 liitri, ja nimelt 1200 lt. r " 500, 1000,, 600,, 3,, ,, kokku " 8,, ,, 32, ,,,, , 15, alla 50,,, , 60 kaupluses kokku ir. Milline osa sellest piimast just rd6salt miiiigile leheb, on teadnr sest ct mitmed suuremad oiimakauolused osa Diimast iimber lootava KOnesolevatesse kauplustesse miiiigile tulev piim or: toodeldud 1 majapidamises, millest omasid 3 majapidamist iile 30 lehma, 15 maja pidamist 1530 lehma ja 11 1 majapidamist alla i5 lehma. arvudest naeme, et Tartus miiiigile tulevast piimast oleme meie iih kordsele uurimisele v6tnud umbes 300/0. Edasi naeme, et suveraenne sellest piimast on toodeldud veiksemates maiapidamistes, mis m m6ndagi asjaolu aitab selgitada. Katsete tulemusle hindamisel olgu tiihendatud, et kolm siistitu meresiga surid enneaegselt (esimese 2 nddala jooksul pii?ile siistimist sepsise tagajarjei, ilma et tuberkulocs surma p6hjuseks oleks ol Nimetatud asjaolu t6ttu viihenes tuberkuloosi ja Bangl pisiku su hindamisele tulevate piimaproovide arv 3 v6rra, Uiejadnud 57 mere' seal, kes kindlaksmiiaratud aja mdodumisel tapmisele tulid, ei olnud margata katsete viiltel mingisuguseid haigusetunnuseid ; nende eluskaal oli koigil katse l6puks suurenenud ja lahangu lejd oli tuberkuloosi suhtes eranditult tiiiesti negatiivne, millest j?ireldada tuleb, et nende sristimiseks tarvitatud piimaproovides tu berkuloosipisila s i ei olnud. Nendest tulemustest ei tohi aga mi)gi tingimusel jlireldada, et kogu Tartu miiiigipiirn, eriti veel pikema aja viiltel, vaba oleks tuberkuloosipisi' kutest. Kaesoleva kirjutise alul n?iitasime tapamaja statistika pohjal' et Eestis prod utsee ritakse aastas tuberkuloosipisikuid sisaldavat piima v?ihemalt 21,1.827 kg. On tiiiesti voimalik, et osa sellest piimast ka Tartu linna varustamiseks liiheb, mille tdtlu linnas miiiigile tuleva piima iihekordse ja osalise uurimise negatiivsed tulemused veel tagatist el paku, et kogu mi.iiigipirm kestvalt eneses tuberkuloosi pisikuid ei sisalda. Arvesse v0ttes meie katsete tulemusi ja eelpool toodud kaalutlusi on

4 214 aga tdeniiolik, et tuberkuloosipisikuid Tartu miiiigipiimas ei esine mitte sageli. Nimetatud asjaolu vdib selgitada seega, et Tartu piimakaupluste varustamises on tegevad paamiselt viiksemad talundid, kus teatavasti veiste tiisikus on paiju v?ihem levinenud kui suurm a japidamlstes. Edasi on hakkanud viimastel aastatel ka linna iimbritsevad surrmajapidamised lahtist tiisikust p0devate lehmade korvaldamisele rohkem tiihelepanu poorama. Mis puutub bact. dbortus Bangi esinemisse uurimisel olevas piimas, siis leidsime spetsiifilisi agglutiniine 5 siistitud katseloomal (nende vereseerum agglutineeris Bangi pisikut tiitrini I :80 kuni 1 :320)' kuna iilel'eenud 52 meresea vereseerulnid tiiiesti negatiivse tulemuse andsid. Seega osutus uurilud proovidest bact. abottus Bangi sisal' davaks 8,870/0. Kuna ka Bangi infektsioon on meil levinenud peamiselt suuremates majapidemistes, siis leidsime teda 4 korral t6epoolest piimas, mille tootlejateks on paale viiiksemate talude ka keskmised ja suuremad majapidamised. Ainult iihel korral oli piim piirit 2 majapidamisest, mille lehmade arv on alla 15. Kultuuride abil ei liiinud meil korda nhelgi juhul Bangi pisikut otse piimast isoleerida. Saprofuiitsete mikroobide iilirohkuse 16ttu turupiimas kasvas lahjendamata materjaliga kiilvatud Stafsethi plaatidel kolooniaid nii palju, et ainult juhuslikult v6imalik oleks olnud iiksikuid bact. abortus Bangi kolooniaid iiles leida; sellevastu aga lahjendatud materjaliga kiilvatud sodtmetele neid niihtavasti iildse ei olnud sattunud. Stafsethi soode on kiill biiaks vahendiks bact. aborlus Bangi isoleerimiseks materjalist, mis vehe kuni m66dukalt on teiste mikroobidega infilseeritud, kuid viiga iduderohke materjali juures nagu seda on harilik turupjim ei suuda ta oma iilesannet teita, mille tottu sarnastel kordadel vdib anda koige tiipsemaid tagajargi ainult katseloomade siisiimine. Streplococcus agalactiae't vdisime meie isoleerida l0 juhul, nii et 60 piimaproovist, mis ses suhtes uurimisele tulid, leidus jnfitseerituid i 6.660/0. Zusammenfassung, Es werden die I Iuiersuchungsergebnisse iiber das Votkommen von ll],.obrct illberflllosis, llaci abortirs llang rrtd Sirepl agal6tiiae iri 'l'aftirei IDorpatcr) Verkauismilch belia nn lgegeben. Von den 57 untersucllten r\'1i]clrprobcn erwieseu si(h inl 'fiefvelsuch alle ilei von 'fubcrkclbazillcn, rviirrend in 8,870,,r der 1iillc eine Iniektion mii dern Baci. abortus I3ang ieslgestellt s'urde. Weiterhin wurde unter den 60 untersuchlen tr'lilchproben von den Verff. bei 16,660/o aut kulturellem Wege der Strept. agalactiae nachgewiesen. 215 Literatuur. l) Laja, Andmeid Rac, Abortus Bangi ifliektsioonist iildse ja eriliselt sel flu(ifiustcst Eestis, \'aitekiri, Tartus 1929 a.; 2) Peiri, Arbeit. aus dem Krisel (lesundheitsamte, 1898, Bd. l4; 3) Obermiillcr, Ilygien. Rundschalr, 189 S.8i7; 4 ) Proskauer, Seligmann u. Ctoner, Zeitschr. f. Ilvsi 1S07,^Bd..5?,. S, 173; 5) Eber,."7schr.i Fleis^ch.und \4ilchhl'g, 1908,:tg. S. 309; 6) samas, 1923, Jg.33, S.44 ja 54; 8) isitecrit. E..Januschke je.ele: culose des Rindes, 1928; 9) tsiteerit. Eberi j:irele: Zschr. l. f. Fleisch u. u 1912, Jg.22, S.243j S.243: l0) Massone, MassoIe. rcl.: r,l.: sealsamas,.ealsama. 898, JR. Jr B, S l) lliott, lljutt, Oit 5. OV; LZJ scnloeoei ano LC' lton, isite Z e I e r i jiircle serlsimrs \,'rnm,r", sealsamas, S S. 6q: 69: l2l 12' S.hroeder SL Irrocd r and,rr.d Co Cu linn tton. 7.elletl : Arch. l. viss, u. prakt. Tierheill(. 1923, Bd. 19, S. 63; 13) Evan Cbl. ' f. Bact. Rel., 1915, Bd.63, S.516; 1.1) Fleischner 11. l{cver. cjer, t teer. Zelleri jarele, vt. 12 all ; 15) Winkler, Ubcr die Aussaheiduns Ilazillus abortus Bans Bang mitdermilch, Milch , lnaus.diss.. lnaug.diss., Dresdcn : i l6) I Iietz, i e t 1 R D. t. W. 1926, 5.477; 17) Klimmer, Haupt u. Roots, Cbl. f. Parempoolne teguv5imne munajuha kanal. A. Undritz. 28. aprillil a. toodi L. T. Patol. Anatoomia Instituuti 3 l0 nud kana lahkamiseks. Kanad olid k6ik umb s 10 kuud vanad iihest pesakonnast parit. lahkamisel avastati surmap6hjusena mtir tust, kuria leiu lisaks k6igil kolmel kanal parempoolseid muna jub t?ihele vois panna, nendest kahel sagedasti esinev tsiistitaoline jede ( diment,, kuna koimandal oli teiesti viiljaarenenud parempoolne mun juha. Et seesugune leid on kaunis haruldane, olgu minule luba siinkohal lnhidalt teda kirieldada. (irjandust l?ibivaadates leiame, et parempoolseid munajuha jed meid on tziheldatud kaunis sagedasti mitmesugustel lindudel. Ainu Kaupp ja Heelsbergen kirjeldavad kanal leitud m6lemapoolsete tegr v6imsate munajuhade 1'uhte. Gunn (tsit. Andres'e jarele) kirjelda raudkullil (Accipiter nisus) leitud parempoolset munajuha, mjs teisr poolsest kaks korda avaram oli, kuid Gunn r0hutab ise, et tema arvr 1es ilgusest 16puni tiiieulatuslikult arenenud munajuhasid parempoo selt ei esine. A n d r e s on t?ihele pannud parempoolset munajuha, mil suurus 21, santa looma teisepcolsest, rrillrne aga 1<loaagi I'asirt ttml selt Iop pes. l,leil t?iheliatud juhul on tegemist nloletliapooisete leguv0imsai nrunrrlubadega, Nendest on vasem 52 sm. pikk ja lrr'.:9 ll ': sn liibimddduli, tema uteriinosas asub muna, miile koor veel pehme; utl riinosa lebim06i umbes 31/e sm.

5 216 Parempoolne munajuha sarnaneb vllrvuselt, viilimuselt ja kujult teiesti pahempoolsele, ta on 50 sm. pikk ia lllz2tlz sm labim60dus' uteriinosas 3 sm. M6lemate munajuhade valendik on teiesti labitav, ostium abdominale lubae on mdlematel umbes 2 sm. avarusega. Ka on molemate munajuhade suubumine kloaagisse loomulik ja iihesugune. Seinte paksus Iigikaudu iihesugune. Histoloogilisestuurimisest tuli loobuda, kuna preparatsiooni viis seda ei v6imrldanud. (M6lemad munajuh ad valati tais k ipsiga ii Iesvdttele nehtavam aks tegemise eesmargil), 2t7 gangener Legetatjgkeit zustande gekommen. Eine histologische Untersuchung musste wegen der Art der PrAparation untelbleiben, gleichwoht kann der rechte Eileiter dem nlakroskopischen Be{unde gemess als lunktionsf?ihig an. gesprochen werden. Da das Huhn mit 2 anderen, aus demselben Gelege starnmenden Tieren zur Sektion eingeliefert wurde, (Vergiliung), und bei den beiden anderen Tieren rudimentare (cystiise) rechle Eileiter vorhanhanden waren, so wiire auch an eine individuelle oder Rassenyererbbarkeit dieser Anlage zu denken. Kirjandus. Andres, J. (1928.) Schweiz. Arch. f. Tierheilk. Heft l. Dsentit, R. ja Undritz, A. (1926.) E. L. Ringvaade, vihk 6. Heelsbergen, T. v, (1929.) llandbuch der Cefliiselkrankheiten etc. Tehve r, J. (1930.) E. L. Ringvaade, vihk 4. Kas suurendab juudi usu rituaaltapmine looma piinu ja millised need on? 'r) 1. Vasem munajuha osa.) 3. Munasari. (1 a. selle uteriinosa.) 2. Parem munajuha (2 a. selle 11teriin 4. Siida. 5. Kloaak (tahtiloigatult). 5a. Munajuhade suubumlskohad kloaasisse. Omaparaselt laienenud parempoolse munajuha uteriinosa vaadeldes tekib mulje, nagu oleks see laienemine tingitud eelkainud munemistoimingust, Kahjuks oli muna surma hetkel vasema munajuha emakaosas, kuna muna leiu korral parempoolses munajuhas selle teguvoimsus toestatud oleks. Makroskoobilise lahkamise leiu jiirele otsustades tuleb m6lemaid munajuhasid teguvoimsateks pidada. Et koik kolm kana iihest pesakonnast piitit olid ja koigil leidu' sid (osalt jiidemelised) parempoolsed munajuhad, siis tuleks parempoolse munajuha resp. selle jiideme esinemist ka iihendusse viia individuaalsete v6i t6uliste perivusn ii htudega. Zusammenlassung, Es wird ein Fall von beiderseitigen lunktionsiiihigen Eileitern beim Huhn bescbrieben. Der rechte Eileiter gleicht in selner gesamten Beschaffenheit in allen Teilen dem linksseitigen, auch erweckt sein charakteristisch erweiterter Uterinteil den Eindruck, als wlre diese Erweiterung auf Grund vorherge virjandi tinnabo:[;:(fr i apamaja juhataja. Piin kui seesugune haavab inimese eetilisi tundeid, si.indigu ta kas inimese v6i kdrgemate peaaju loomade juures. Tenu usuvabadusele on aga lubatud seadusega piinavdimalus loomade tuaaltapmise juures, mida kasutavad juudid ning muhameedlased. Asudes kiisimuse lahendamisele, tuleb lahtuda kolmest vaatekohast; esiteks ususeadusega seotud juutide, ieiseks kaaskodanikkude ja l6puks, mis kdige Uhtsam, looma kui kannataja seisukohast. lseenesest vega vana komme, pohjeneb tuaaltapmine shehtimine, sonast,,schochei' ydi,scbachat' t6mbama (nuga), vereebausule. Paljud mosailised seadused nditavad, missuguse arusaamisega jtludid on suhtunud verre. Veri on hinge asupaik see dpetus llibib mosai lisi seadusi punasejoonena. Jelgides naiivset mdtteviit * lahkub kehast soe, pulseeriv veri ja jaab jiirele kiilm korjus selgub dpetuse pdhi. Arenedes eetiliselt, tekkis kartus omada v60rast hinge, seda loeti patuks. Hing, mida jumal oli annud koikidele, pidi iagasi tousma lema Juure (vere aur ohvrisuiis). Selle kohta Ieidub palju tsitaate juudi usu kirja' des; nait. n. n.,preestri koodeksis" lubab Jahve noaga lepiogut sdlmides juutidele siitia liha, kuid mitte saarast, milles veti reel sees. 3. Moos. r. *) Ettekanne, peetud Eesti Loomaarsiide Uhingu iiidkoosolekul 28 IX. 1930' Tartus. Labir:iakimised ja resolutsioonid kaesoleva ettekande kohta on toodud 'Ringvaate eelmises vihus.

6 218 17, 14 ja 5. r. i?, 16 iieldakse sest iga keha elu peitub temas esinevas, elusisaldavas veres; ja veri kuulub ainult Jahvele. Verele anti ka kummiiusvoime. Nii kjr.iutatakse babiiloonia talnudis (Gitten), et babiiloonia v?iejuht Nabusaradan Jeruusalema vallutades, )askis tappa 94 inimest, nii et nende veri kiiiinis templi ees Asja tapetud "miiardi' prohvet Sakariase vereni, mis siis kohisedes iiles tdusis ja enne ei rahunenud, kui Nabusaradan oli teda hiiiidnud nime pidi. M6rtsukatdit ohvri ja tema laste veri kisendeb Jehoova poole ja n6uab kiittemaksu. Sellel motiivil keelas ka Mooses sderase looma verevalamise, kes inimest pusknud, et hoiduda vere vallali paasemisest, mille vallutanud kurivaim. 3. Moos. r. 17,10 seletatakse veelkord vere ja hinge identsusest ning keelatakse selle s66mjne rahwa seast veljaheitmise ahvardusega, Juutide Jahve on verejenuline jumal; ta n6uab lepingu pidamisel esikpoegade ohverdamisi. Selle kombe kaotas Mooses hiljem omapiirase legendi abil, asutades stimboolse vereohvri iimberloikamise. Altar maaritakse verega, et see omaks vdluvbime. Paasapiihil tapetakse tall, kelle verele lange vad k6ik maaillna patud, ja meeritakse ukse piidad, et sinna majja ei astuks Jahve; sest kus puudub veremark seal gpardub esiksiind. Sisikond ja veri kogulakse 6uele, kus siis peab oma s6dmaaeg[ Jahve, h6ljudes seal nagu suits ja tuleleek, ent keegi surelik ei tohi pealt vaadata seda toimingut. Eelpooltoodu selgitab vist kiillaldaselt, missugust osa etendab verekultus juudi rsus, Et k6rua1dada seda paljukardetud verd hinge lihast, verd, mis kuulub aillult Jahvele. selleks tarvitatakse shehtimist. Shehtiflist toimeiab sellekohaoe isik, harilikult kanter (keda tihti eksikornbel rabbiks peetakse) kes pika noaga, mille teras ei tohi olla iihtegi hammast, l6ikab l:ibi vastavalt Iikseeritud looma kaela kuni luuni; seda nhe loikega, n6uab see rohkem ldikeid on loom kdlbmata (trefa). Loom jookseb korralikult ja pikkamijiida verest tiihjaks, kuna pole vigastatud nhtegi oilsat organi. Kuid loom ei sure mitte selleperast, et ta verest tiihi oleks, vaid lembumisesse, mida neitab kramplik agoonia. See on asjaolu, ffis k6lbmataks teeb liha usulisesl vaatekohast, ja lopuks jaab ka siin vere hulk lihas teatava k6rguseni (3,240/o liha kaalust), M6istagi, et v6hikud ei saa jelgida juudi usu dogmaatilisi peensusi ja selle tdttu on raske kontrollida rabbide v?iiteid shehtimise tahtsuse kohia. Kuid siin on ise abiks tulnud vabameelsemad rabbid. Nende seletusist selgub, et talrnud sugugi ei noua ulmastuseta shehtimist, vaid loomad olgu vigastamata omis tehlsamais organeis, ja sellega uimastatud looma shehtirnine sugugi ei koiguta juudi usu aluseid, sest shehiimiskoraldus on sisse scatud peamiselt hiigieeniliste vajaduste parast. Saadi ju shehtimisega katle korralik verest tiihjumjne, mida taiendati veel sellega, et liha.leotati vees ja peale 219 selle hoiti teatav aeg soolas. Kuigi liha parasi searast toimingut kaotab maiisvuses ja toitvuses, oli see omal ajal ainukene abin6u, et Ara kiiret roiskumist. Sarnased hiigieenilised motiivid maksavad ka sealiha keelu kohta. Olgu siinkohal nimetatud, et praeguste uimastusviiside jerele veri proisentuaalselt samas hulgas korvaldatakse nagu shehtimise j nagu seda niiitavad Goltzija Falk'i katsed: Veiste juures: a) rituaalldige 3,24 0/o keha b) laskekattega c) lattigikattega a) rituaau6ige b) lihuniku kaelaldige (ulmaslus, r/ h"'u'uun (uimastus) Vasikate juures: Lammaste juures: a) dtuaall6ige b) kaelal6igc (uimastus) c) kiilulitdk 3,20 " 2,89 " 4,91,, 4,90,, 5,70,, 4'15,, 4,31,, 4,35,, Talmudis n6utakse, et liha v6ib ainult siis kosher kolbulik kui looma i:ihisamad organid, nende seas ka peaaju, on vigastamata' vigasiamine siindis tapmisel, ei Panda seda tahele! Meie praegused tuimeetodid lahevab aga sellest seisukohast valja, et vigastatakse Selleks tarvitatakse n. n. kiilu (vasar), mille iiks ots kompaktne raskus' tornikujuline seest O6nes. Sellega liliiakse loomale sarvede vahele ( riefale'st l?lbi) loom kukub momentaanselt, jaedes lanama jasemed to krambis. Et ara hoida segavaid reflektoorseid liigutusi' liiiiakse ka luu (os frontale) llbi ning torgatakse sealtkaudu kepp gastades pikliku aju reileksitserirumid Suve ajal on see vlgastds iuna siis siida lakab peatsernalt tegevusest ja sellega jeeb palju verd t(iiluga uimastusel on pahesid, selleparast :" U"it:tl."tl'tld guse;j uim"astusaparaate, neist on Flessa paukpoltaparaat kdige eeskujuli iiimase printsiip seisab piissirohu padruni ldhkemises' mis liiiib teral lebi otsmikuluu suurajju. Shehtimiseks ei k61ba samane uimastusviis' kuna vigastatud on sur Et leida shehtimiseks k6lbulikku uimastusvahendii' on teadlase' Liebeni katsete ja 6hutusie varal konstrueeritud elekiriga uimastusaparaat Saksamaal on v6itnud laialdast poolehoidu ja tarvitamist Aparaat ko(.ni'ti.rf o"*'o*r, mille harud aseiatakse loomale kummalegi poole pe: lastaksesealtlabi3voldilinealalisvool'(alalisvoolm6jutab\ti}emsii i"g""rul. Bayeris n6utakse 5080 v' alalisvoolu v6t Y' \ du"vvoolu tarvitamisi. Taielise uimastuseni hulub 5 10 sek'; uimastuse vus 5 min.; kulu mdni kiimmendik saksa penni ; tarvitamine hadaohuta

7 220 Niisugune uimastusviis vastab taiesti talmudi nduetele: pole vigastatud tehtsaid ofgane, ja loom vdjb edasi elada p[iast uimastust. Kui juudid peaksid keelduma ka sellest uimastusviisist, vdiks seda vaid selelada robus! susega kaaskodanikkude vastu, Elektriga uimasius on teielik, nagu t6endavad katsed loomadega ning juhtumused inimestega. Elekter rn6jub jooniliselt (v6ib olla ka elektroonilisell) ganglionrakusse ; aseiades selle iarretusseisundisse, mis m60dub vdhe aega (5 min. n6rga voolu juures) perast erritust, vdib aga kesta tunde, kui elektri hulk suur (pikne), ja millele j?irgnevad motoorsed arritusnahud iihes peri{eerse tundehaivatusega. Valutunne elektri aplitseerintisel on minimaalne, kui tarviiatakse n. n. tange, kuna pea iildiselt lihasievaene ja elektrist tingitud valuiunne tekib gedast lihastekonlraktsioonist. Elektriga inimese surmamine (Ameerika) on ehk v0hikuie kohutav; iegelikult tekib momeniaanselt teadvusetus. Et kdrgepinge vool ei tingi kiiret siidamehalvalust, kasutatakse viimasel ajai vahelduvalt kdrg ning madalpinget ( v.), mille t6ttu lakab kiirelt siidametegevus. Tempora mutantur et nos mutamur in illis see maksab ka juutlde kohia, nii on nad loobunud 1. ja 2. Moos, r, tepselt kirjeldatud ohverdrsaktist, 2. Moos. r. tahendatud keelusl vdtta laenu pealt o,'i o/o ja n, n. juubeliaasta seadusest, rdilles n6utakse loobun1ist iga 50 a, jooksul ostetud varandusest, v?iljaarvatud majad linnades, tende endiste omanikkude kasuks jne. Tahendab, mosailisi seadusi on vdidud muuia, Talmudi n0udeid vabamalt v6tta mitte. Kuigi Talmudi koostajad ise on annud eeskuju, et mitte komme pole usu alus vaid m6te. Nii iitelnud rabbi Hill (Talmudi peakoostaja, surn. 10. a. p. Kr.) iihele paganale, kes juudi usku astudes iahtis ltlhidalt kuulda selle usutunnistust,,mis sulle halb, Ara tee seda ter'sele, k6ik muu on vaid selle ieilmine, Moosese ja Penlaierrch kasud on seal seesu.. Sellega olid 2000 a. tagasi juudi usu dogmad veel vaga iiberaalsed ja rnuudetavad, tenapaev aga leiab osa ortodoksseid juute, et uimastuscga shehtinise n6ue on hullem kui omai ajal juuiide tagakiusamine Venernaal! vaatamata, et osa juute, siinsete oludega kohanedes, igasugu liha larvitavad, Kas suurendab rituaaltapmine looma piina, sellele ki.isimusele oir rabbid alati suhtuiud eilavait, se]elades, et see tapnrisviis olla iildse hurnaarscmaid, ja tdenduseks on piidraiud pajjude Iiisioloogide poole, kuid iiksiliule shehtimisele jargnevatc nehtlrste ulatuses, nlgu krambid, kornea r Iieks jrre. Mdistagi, ct llisioloogid, kes pole jalginud tegelikult shchti,rist, m6rred isegi vdhikud vet.anatoomias, ei vdinud anda 6iget otsust. 221 M6ned juudi leadlased, nagu dr. ured. Lieben, kes piiiidnud tdcndada shehtimise ilnsiiiitust, on tulnud aga hoopis vastupidisiele andmetele. (Prag. ArLIr. i. Trermctl. rr. vergl. Pdi. Anat. Jg. VI 1926 S. 149). Esma.iooles kaisetas Ijeben veise suuraju reageerimist elektri erriiusel. Ta leidis, et ganglionaarsed iihendused t66tavad kuni 40 sek. peale riiuaall6iget korraparaselt, hiljemini korraperatult. Teine katseieseeria pidi tdendama rapiidset vererdhu langust, eriti peaajus, p?irast l6iget. Selleks liilitas Lieben manomeeiri iihte vertebraalarlefisse, s,jlgedes teise. Perast rituaall6iget langes vererdhk mdne sekundi jooksul, tousis siis aga 27 sek. yeltel iile nortnaali ia langes 3. min. iooksul korraparaste riitmiliste v6ngetega (tingitrld velesoonte silelihaste periood kontrakisioonest ning 16dven misest) nuliini; kusjuures selgus, et igasugune erritus vererohulangust takistab (tapamaja miita!) Kolmanda katseteseeria korraldas Lieben peaaju mahu vihenemise kirrdlakstegemiseks piirast iuaall0iget; selleks avas ta peaajukapsli njng katljs selle Mary kapsliga varqstatud kummikaitega. Peale loiget viihenes peaaju maht t[nduvalt. Tuleb tehendada, ei koik katsed toimiti laboratoorsell, kus looma elu' j6ud yivisektsioonse kasitusega enne katset tunduvali vihenenud, ent siingi avaldub objektiivne otsus loom on peale ritllaall6igci teadvuscs. Teiselt poolt aga t6endavad eriteadlased veterinaeranatoornja resp. iiisioloogia alalt, sarnuti lihavaatuse alal teotsevad vet.arstid, et loom on ieadvuses ja tunneb 6udseid piinu piirast shehtimist, Nagu ieada, varustub veise peaaju verega a. lerlehralis'e kaudu, kuna d. carotis inlenla liiskasvatd veisel oblitureerunud; peaaju baasisel aslrb n. n. vdluvofk (rete mirabile), mis reguleerib vererohet peaajus. Need kaks anatoomilist ise:iraldusi on viiga i?ihtsad kiisimuse lahendusel, kas tekib peale rituaall6iget peaajus kohe piisiv aneemia ja sellest tingiiud mineslus. Siin kinnitavad H. Baum ja teised autoliteedid. et see v6inratu on, ja seda tdendavad paljud katsed ja nihtused tegelikust elust. N?iiteks korraldati Saksamaal, Lennepi tapamajas jargmine katse: shehtiti vasiavalt rituaaltapmjse n6uetele kolm looma: lehm, lammas ja hiirg. Shehtimise pilgul l6ieaii kdidikud labi. Resultaadid: lehm liikus teadvuseliselt koordineerilult edasi 40 sekundi, lammas 31 sek ja herg 29 sek. valtel. Teadvusc kestus oleks olnud pikem, oleks tooma asend vastanud hari' likule shehtimise asendile, s, o. oleks loom lamanud; ka liikumine sooduslas kiiremat aneemia iekkimist. On teada hulk juhtumeid tapamajades, kus loomad, kelle juures liibi viidud tepne rituaall6ige, purustavad pudedad kdidikud nitg pdgenevad' kiimneid meetrejd koordineeritult ljikuces tapamajast, vdiies sealjuures igasususeid takistusi.

8 222 Samase nahtuse selgitus on vdimalik vaid sel teel, et l?ibil6igates a. carotis comm., veierdhk langeb vaid m6ne sekundi valtel, siis aga iile normi tduseb, nii et teadvus edasi kestab, kuni vererohk jelle tugevasti on langenud. Teadvus v6ib kesta, nagu katsed ndilavad, kuni 5 min. peale shehtimist, ja selle aja sees erritatakse keskmiselt 12 sm. lai ia 33 sm. pikk l6ikehaav velise 6hu, liigutuste ning lihuniku sorimise ning l6ikamisega. Need on n n. fiisioloogilised piinad plirast shehtimist. Enne seda tuleb aga loomal kannatada mahaviskamisi ja peaveenamist. Et mahaviskamisel tihti vigastusi tekib (sarvede, roiete rnurded, muljumised jne.), on harilik asi, Kuid sellele seltsib veel looma psiiiihiline kannatus, mida aga kahjuks mdnelt poolt ei taheta tunnustada tapaloomade juules. M6istagi, et looma hingeline tasapind ei kiiiini inimese hinge tasapinnani. Me leiame aga korgematel peaajuga Ioomadel neidsamu primaarseid hingelisi omadusi nagu inimeselgi. Loomad opivad iimbruskonnast ja kohanevad sellega, tehendab neil esineb samuti nagu inimeselgi assotsiatsioon ning appertseptsioon, mis kaasa toorad enesega otsusi (primitiivne loogika) asjaolud, mis moodustavad psiiiihiliste protsesside aluse. Psiiiihilised prolsessid vdivad airult siis toimuda, kui need on koordineeritud teadvuses. J6udes taparuumi, pole loomal veel aimu, mis teda ootab; sest seda leed sammub ta esimest korda ja keegi pole sellest talle enne "riakinud'. Tapamajas olevad liharead ei iitle lalle midagi ; kiill aga vereldhn, mis on, mgu tesda, spetsiiiiline' Uldine miira, tdukamine ja kaaslaste langemine aitab suurendada hirmu, kuni selle ldpetab lume lddk. See tume l6iik on oieti humaansemaid tegusid, sesi kui kaua {usub surma probleem inimest enne, kui saabub selle ldplik lahendus. Seda humaansust keelame aga loomadele, kes m?idratud surma usukombe j?irele. Kus l6peb uimastusega tapetud looma piin, sealt alles algab shehtimisele mliiratud Iooma oma. Nagu eelpool tehendatud, tuleb shehtimisel loom vastavali fikseerida ja et sel puhul esinevad sageli vigastused; selleks seoiakse jalad niog pea asetatakse nii, et nina ja sarved puudutavad porandat. Niiiid peaks shehter kohal olema ja labi l6ikama kaela. Ka siin juhtub, et shehter teeb midagi muud ja loomal ooda'ta tuieb hulk aega piinarikkas asendis, kuni algab kohutav stseen, kus loom vaevleb valus ning surmahirmus, mis kesta voib kuni viis minutit. Ulima irrituse tunnuseks on iseloomulik kiire sabaga peksmine ning p6genemisliigutus d, mis sugugi identsed pole reflektoorsete liigutustega Surma mergiks on krooniliste ning tooniliste krampide esinemine (lambumisnahud). Kornea relleks 16peb keskmiselt 4 min. perast, mdnikord hiljern, teinekord varem; uimastamisel aga momentaanselt. 223 Kogu see vaatemeng on nii 6udne, et tekitab protesti isegi tooreis lihunikes, keda kiili slrgugi ei saa siiiidistada 6rnatundelikkuses. Kuid sarnane vaatemeng mdjub tingimata kaasa nende edaspidiseks toorenemiseks. Pealeselle esineb shehtimisel veel hiigieeniline pahe' nimelt tuleb shehtitud looma kops 6hku iais puhuda, et neha, kas kopsupinnal leidub,,a[ku" ja seda ieeb ha likult abilinelihunik. Tjhti on aga loom podenud lahtist tiisikusi; isiklikult peale juhtudes olen keelanud sarnase kopsu puhumise. Kuigi lihunik ei taha kaalule panna oma iervist, tuleb seda teha paratamata ieenistuse huvides, sest iikski peremeeslihunik ei peaks omal teenijat, kes ei puhu shehtitud looma kopsu. Loomaarst aga kopsu enne l6igala ei tohi, kui see iilespuhutud. Meie tapamajade ja liha jarelevaatuse seadus (S 23) niieb ette, et loomade tapmine peab siindiffa kiirelt ja ilma peatamisela; sama S markus iitleb, et rituaaltapmine, kui see looma piina suurendab, on keelatud' Seile seaduse alusel veija antud tapamajaasjanduse mearused (S 70, p. 1) n6uavad, et kdik tapaloornad tulevad enne tapmist ujmastada ja rituaaltapmise kohta lausub sama S p. 4., et rituaaltapmjse juures tuleb kdik voimalikud abiroud selteks tarvitusele v6tta, et loomi enne tapmist ja vere valjalaskmisi ei piinataks. Eelpooltoodud andmete valal tohiks ki.illaldaselt selge olla, et tuaaltapmise senine tegelik labiviimine humgansuse seisukohast palju soovida jatab, ja neie loomaarstide kohus on selleks kaasa rnojuda ja tegelikke samme astuda, et iapamajaasjanduse maarustesse iiles saaks vdetud n6ue, et ka juudi ja muhamedi usu kommete jiirele tapetavaid loomi enne lapmist uimastataks. Sellega vabaneks rahvas eetilisest haavamisesi, Eesti nimi vdidaks kultuuriilmas tehelepanu ja lugupidamist, ja meie loomaarsiid vabaneksime tuleviku etteheiteist. Juudid aga, tarvitusele vdttes elektriga uimastuse, v6ivad rahulikult edasi shehtida oma eeskirjade jarele, kusjuures neid tuleks parandada vastavalt htigieenilistele nduetele, Literatuur: Ascholl Path. Anat.4. Aufl. Bd. I. S.82,83;v. Ostertag,l'leischbeschau' Auil. 7. u.8.; Zeitschrift f. Flei6ch u. Milchhygiefle Jg. XL S.452,533, Jg. XLI S.39,68; KleinLennep 'Sindd. gescbachteten Tiere soiort nach d Schachtschnitt Bewusstlos' brosiiiir : D. deuischen Tierarzte gegen betdubungslosen Schechten' Berliner Tierschutzverein 1926, 1929.;,Zur Schachilrrge' Vorstellung d. Verbandes Bayerischer Israelitischen Gemeinden usw. i926. Verlag Hellet'Miinchen ;,Jiidische Stimmen gegen d. Schechten ohne vo.herige Betaobung' brosiiiir;,neues v. beiaubungslosen Scllachien' Allfl. 'l 1927 Berliner Tierschutzverein ; The veterinary Journal, 86, /79.

9 224 Kaitsepookimisest tiisikuse wastu BCG_ga. (Ulevaade.) Dr. E. Redlich. Kaitsepookimisest liisikuse vastu on siin kohal juba kirjuratud (Dob_ ruschkes). Viimasel ajal hakati veiste vaktsineeiimist fjcc*, t" rn.it tarvitusele vdtma. Tiisikuse vastu immuniseerimise kiisimus onrobert K o c h 'i leiust saadik eratanud teadlaste huvi. Katsejd on sel atal patju tehtud, ja soovitatud vahendite arv ei ole mitte vaike. Ukski neist ei ote ]rji,s_uure tehelepanu osaliseks saanud, kui Calmette ja Gudrin,i batsill. Vaidlused selle pookimismeetodi kohta Dole lasie arvamised Iehevad lunduvalt lahku_ aga veel loppe!ud, ja tead.,,?"lo lliinilisi tahetepanekujd ja iahkamisandmejd kui ka eksperimenlaalseld uurimusi lasevad afvamist pdltjendaluks paista, et on olemas rmmuun_ suse seisukord tiisikuse suhtes. Esmalt naitas seda R. Koctr mereseal kat_ sega' mls praegu on tuntud Koch'i Ienomeenina, Nimelt reageerb tuberku_ loosne,meresiga. teatavatel tingimustel vjrulentsete tiisit<usepilikute sustimi_ sere nahaalusi teisiti kui terve Ioom. Tekib kohalik pdlelik ja tuberkuloosne protsess, mis aga ei levine mahlas6lmedeni, vaid laab lokaaiset<s Ja paraneb aegamdtida. Tiisikus erineb jmmuunsuse mehhanismi poolest enanlagu nakkushaigustest ja sarnaneb ses suhtes veiste piroplasmoosite, Nagu" C a i m ette juba aastal vdis naidata, on tiisikuse immuunsus. vehenalt alguses, seotud etavate batsillide olemasoluga organismjs. N.ia pirttua flfd^^ylj::,"] arvul ja ndrga virutentsusega otema,ei mftle ise baigustikke nanle es e kutsuda. See immuunsuse seisukord (,,dtat de Drdntunition. ehk :j,i:::lr."::.,ry T. 16infecrions,) ke_siab ainutt nii raua, rui rela eiore p:sir<uio eritanud vdi h?ivitanud. Vastandina teadlaste enamuse arvamisele ei nee Calmette tiisikuse immuursusseisukorra p6hilingimust mitte tuberkuloosse koe tekkimises organismis, vaid tiisikusebatsillide ja keha irt,i ua"'ir.turfit ur.. mojutamises, ilma et selle tulemuseks tarvitseks ol)a spetsiifiline tuoe. Bat_ sillid miingiks sel juh0l ajnult kahjutu parasiidi orr. i,liirugurt.f" tingilnur_ tele vastab Calmette'i arvates tema BCGkultuur, mis olevai tatrlutu lmitre tl*lku]ig.:l} kiill aga asluvad teatavasse vahekorda keha rakkudega, mida neitab tundelikkus tuberkuliinile. Need omadused olevat pariiavuse teel rnuut_ matuks^ saanud, fikseeritud. Kaiseloornadel_ (meresigad'el, u.iri"f,,fruio.f.l naitas Calmette, et tema kuliuur ei kutsu haigiselisi iatt.'".ii..'i^.t,iirtitud laomad_omavad resistentsi p:irastisele kr.ins ikule voi toon,i,ti'truie tnietr_ rsroonrle vtrutentsete batsillidesa..., aastal algas ta ka itsesristin jstega lastel. Tanapievarl on set I'.,:il,l"o1 :lc. li.r.t_ arv lapsi sustitud, m te ainult prantsusmaal, vaid ka parluoes tersres rijkides. Kaitsepoogitud laste arv ulatab iiksi pranrsusmaar juba iile Suuret tastematerjalil piiiidis Catmetie siafisfit a'varar toendrda kaitsepookimise immunisecrivat toimet, Ara na:oates iuiemuse protsenoi langemist vaktsineeritud lastel. Siin tiks niiide,iir".".i"r"ria"rlrt 7500 lapsel, kellede kohta oli v6imalik saada tapsemaid 21,40l0, suremus tiisikuse t6ttr 1b,90/a "na,n.ia,oi'iitorur.,nu,. bamal ajai kltsepoogi_ tud lapsel esimene ll,8o/e, wiimane 3,4 o/0. trrnuonrur" "fizioo k"riur" ", o," 225 ::..]. l]:d:1..veistet teidjs Calmetre, et see iihekordset vakisineerimiset ci u,erd Io Ku)d. lgaaastase revaktsina ts ioon iga vdib teda aga pikenilada.,."" _:.?.11,"!, e i avaldused. rrarasid iiteilmatisr titrslepanu, ji rea.llasre arv, i::: :Li:1tl: tema a_ndmeid jerete karsuma, on suur. peakiisimusteks, mii ::ll,11:""9'q^'91i : 1) tas BCc on kahjriu, 2) kas BCG ei rnuuda oma vrrurentsust ja 3) kas BCGr on inrnuniseeriv toime. 192g. aastal astus Pariisis kokku R;hvasteliidu tervishoiuosalionna poolt kutsutud rahvusvaheiifle asjaiujrdjate konrisjon, et BCG kolrta ilrrlrnud potriaiiiunat, kirjancluse Caf_ mette'j pookimisvahendii. Komjsjofl b;kterjoloogr;;, ^jagunes kllinjkute ja Ja.loomaarstid!. r konrisjonidesse. BCGlrahjutuse tiotrta trild i.oit iif.,.l,rur_ rema tntmuniseerivast toimest oli aga ainult loomaarstide komisjon veendunud, kuna leised ndudsid veel edaspidiseid uuririri. Uir,nu, dustati,oo_ teine komisjon, mis oma katsete potrlat tufi otsusele, et kahjutu BCG on ja et te a virujentsus ei tduse IoonripassaaZiOel. Ve'ister," kutsub estle.tunduvat resislcntsiperasli\ele kuns ikrrle jniektsioonile Jut"rr.,,rruO d,r.r Ursixuse suremlse (lzeknovitzcr). Suur on autorite arv, kes j6ud_ srd.sarnascite j:ireldusile. Aga ka kahtlevad h?i?iled tulid kuuldavale, ja p;ljude kuulsatr uurijere poort on car;etle'i pookirrisviis saanud t.rour' rrriititn orarr"rrr, Kraus Viinis kinnitas iitdisrlt..calmette i anllmeid, juhtis tahelepanu aga sellcle, et BCG on siiski tuberkulrgeen, s. t. pdhjustab s;etsiifitrse tuberkli tekkimist, prolsessi generalisatsiooni K i a u, ei ia rr.la^""r,j ;i.kkin ud koc mu rused paranesid iseenesest. Ta pani veei tehele, "r" et BCGirultuurid tavad kao aastate jooksur orra virurentsuse, mire alr v6iks kannalada Ka rmmu_ niseeriv tot'me. Petroff Aanreerikas leidis, et BGGkultuurist vdjb jsoteedda vrruientsusega k6rge patogeenseid tuvesid. Ta usub, et BCG vdib teatavatl tingj_ n'rusil tagasj saada oma vitulentsuse. W a i s o I Kaanadas vdis BCG_ga valja kutsuda katseloomadel progrcs_ siivsei ;;riup;u _tuberkutoosi. Kaitsepoogitud vasikad ei "eid;"r; sele in ick tsioonilr.: parasli,.".u.lto.n larvaus ning Schroeder ja CrawJord Ameeri_ kas. ei leidnud vahet kaitscpoogitud veiste f" to,jtroflij. olid krl.rle uutif. ldpr,l peaaegu nof"*ra tesugusel meirai Iruryra tiisikusesi haaratuj. uufimrste tul(museks oli, et BCG vdib teatavaiel tingimusil tiiiipirist, v?irjaajenenud ja isegi surmavat generarisee lud tuberk;ro;;i p6hj ustada.. Korsch un ja Dvijkov Venemial leidsid, et gcg ujlui.n"t reneda * uo,o rru_ meresea passaazidel. Vasikaid BCG.i irlt...,nitt" 'plrriti.e siooni vas1u. inf.f.._ l{au.ice ja Aubertni prantsusmaal negid katseloomadel, et poo_ kimi'tc tsccga rndjuiab lralvasri maksa_ i:r npc,,h.id,!ci.,l i g n,i i r e s.tegi kindlaks, er BC6_g; ;;riii;; *ised on vasruvdni_ kumad DiroDlas0roosile. VastandiLra Caimette'i ja Wilbert,j katsete tulernusele nuj idestada Katbfleisch ej v6i ning N ont e,' jrti';;;'; BCG kailseb airvisid tiisikuse vastu. "i,"irrrrrru"i,.t Forssn er, Jrrndell veistel ei annud neid tuierriusi,,i,l,r['5ulr,j"'ol,l. jt;rjlt:'',t'.a,jt: r i n 'i andmete jdrele.

10 226 Samuti negatiivsed olid Uhlenhut'i katsed vasikatega, Prantsusrnaal on Calmette'i egedamaid vasiaseid Lignidres ja Mouss u, molefl1ad loomaarstid. Calmette.i vastaste nimestik ei ole nendega veel l6ppenud. vdttes oleks iilesloetud autorite selsukoht see, et BCGkultuur on kahiulu. Teatavail tingimusil ta v6ib aga oma virulentsust muuia gressiivset tuberkuloosi esile kutsuda. BCG imnluniseeriva ioime on vasa kiisitav, Kokku iildiselt Ja provaertus Terava ktiiiika osaliseks saanuc on Calmette'i statistika lastel. Esittrsstena piidrasid tahelepanu selle statistika vigadele inglise epidemioloogia ja staiistika prolessorgreenrvoodjaaustriameditsiraalstatistikrosenfeld,siissaksamaalwolf i, Bergharrs, Bliimel ja t. Nende autorite jarele leidub Calmette'i siaiistikas metoodilisi vigu, mis lubavad oletada, et iilesantud suremuse arvud kaitsepoogitud lastel peaksid olema kaks korda sluremad. Juurde tuleb, et poogitud lapsed, mis arsti valve all, tahtmata alluvad kvalitatiivsele valjavalikule, mis ei luba nende vdrdlemisi iildstatistikas kokkuv6etud lasiega. N:iiteks ei v6etud pookimist ette lastel, kes esimestel eluphevadel juba nii norgad olid, ei nende surm oli ette neha. Suremus on aga esimesel l0 elupiieval k6jge suurem. See mdjuks statistika andmetele ka siis, kui arvesse v6tta, et Prantsusmaal lapsed, kes surevad esimese kolme piieva jooksul, ei allu mitie ameilikule regisireerinrisele. Samuti meioodiliste vigade parast olevat Calrtette'i andrned lasie iildsuremuse kohta tiisikuse t6ttu esimesel eluaastal liiga suured. Muuseas on Calmette ise neid arvusid viimasel ajal alandanud (a)guses 260/0, niiild 15,90/o)'r'). Wolii niiitas, et laste suremuse protsent tiisikusesse on iildiselt nii vliikene, et surmajuhtude arvu vehenemine ei vdiks isegi kdige edukamal kaitsepookimisel nii suur olla, kui Calrnette t6endab. Ta imestab, kust Calmetie on saanud nii k6rgeid arvusid. Nii olevat laste iildsuremus Berliinis 7,80/0, i(ui aga maha arvala surmajuhie tiisikusesse siis 7,640/0. Vahenemine sellega minimaalne. Bliimel kirjutab, et imikute suremus tiisikuse iimbluskonnas Saksa' maal on keskmiselt 4,5 7,6 070, sellega mitte halvem, kui Ameerikas ja Hispaanias peale kaitsesiistimist (5,3 0/0). Juhitakse tiihelepanu j:irjekindlale Iiisikuse suremuse tagasiminekule k6igis kuliuurmaades. Berghaus'i jerele on lasle iiisikussuremus aastast saadik, mil Calmette algas onra kaitsepookimistega, ilma kailsepookimiseta Badeo'is 55 o/o vdrra langenud, s. o. mitie vahemal maeral, kui Calmette seda valja arvas oma vaktsineeritud laste kohta. Kuna Calmette tugeneb BCG m0ju t0endamiseks peaasjalikult oma statistikale, on need kriitikad usku BCG v:ierlusesse tugevasti koikuma pannud. Calmette ise ei ole siiamani neid vastuvtrileid iimber liikanud ega oma statistilat palemaga asendanud. Kasutatud kirjandus. Berghaus, D. med. Wschr lhk Blnmel, Miinch. med. Wscht Ihk Calmettc, la vaccination prcveniive contle la tuberculose par '1') Arvud k:jivad lastc kohta, kes kokku putltuvad lahtist tils:kust isiktltega. p6devate 2y7 le "BCC.' Iaris 1,127. Sce.arna, Miinch. med. Ws.lrr. 1 r30 ll( l59l l'u "" cr, Judcll 'a M'rsnrlson,Ann. lrsl. Pasr.43 Ret Ibk.55 lh\' l5l. IlLrt1 ra ja SchLrfz, Ttichi. tmmlrnitatsf , lhk T4 lnternat Vercinis. g d. Ibk o"ro. Munct. mcd. wsch. i930. llrh l73l. Kalbileisch j,nolr lcri, Beit. /. KlIr d. ibk Rel. Z. 'lbk.55 lhk l66. Ki'chncr' Kl rr \\: lll 1930., lhk Seesama, Ann, lnst, tsast ' Rcl. 1bk. 55. lhli Korsc rui ia Dvirov. Zschr. lmmunilalsf. ol l92r'. )hk 5q I(of 'clrur' D' i kov ia C u, o c I r o,,ir n i k o w a. Zbl. Bakl l o Lll.29T Kraus Zs l.r' l.lrrrrnrtatsi, , il46 ia 463. Lirson ja Ervans, J amer. vet. med Ass {} Ihk. 58I. Liqriie'.. g"rf. e.aa. MJd. Seance, Rei Z Tblt. 55, Ihli. Iiill Mauri!c ia \ubertni. C. z. soc. biol 1929, Ihk.740. Moussu, Rec. de mcd. vil. lg:9. ihli. 5. Sr h ro cder ia Crawf o rd, J. amer, vet net. ass. 71, lhk. l7j. f zeknowitzel, Ann. lnst. Past Rel. Z Tbk.53, lhk 335. Uhlenhuth, D. med. Wschr lhk Watson, Mc lntosh ia Konst, J. amer. med, vei. ass Ref. Z. Tbk 53, lhk.563 Wolli, D ned. wschr. r930, lhk. 16,11. G6tze, R. Referaadid. Vatsafistli moodustamine terapeutiliseks otstarbeks. (Das Anlegen ein r Panseniisiel als lherapeutische Massnahme. BaumFestschriit. M. & H. Schaper, Hannover ) Veiste ieatud krooniliste ehk habiiuaalsete puhevuste arstimiseks on autor vii astel aastatel taruilaoud viiheldast, operatsiooni feel moodusiatavat Ijstlii, millise n?iidustusi, konltaindikatsioone, tehnikal ja tulemusi ta nimetatud artiklis kirjeldab. Permanentse Iistli iilesandeks on tekkivatele gaasidele vaba yaljapiiesu vdimaldanrine, Tema lebi v6jb aga ka arstimeid menetleda ja vajaduse korral (tetanus) isegi looma toita, Tema moodustamisel tuleb indikaisioonina vdtta rohkem motoorseid h:ijred kui v:iljapaistvaid patoloogilisi anatoomilisi muutusi. Nji ei soovita autor teda tarvitada tuberkuloosi, liimiadenoosi, kaanit6ve j. t. all kanratavate loomade juures. Ka sellistel reisitiivs iei puhevusjuhtudel, kus gaasi eemaldarnine sondi kaudu looma eneseiunnei ja appetiiti ei paranda, on harilikult m6juta ka permanentne Iistel, Fislli moodustamiseks avatakse seisval loomal kdhusein dorsoventraalselt 3. landeliili kohal umbes 6. cm. pikkuselt (tehnika on iiksikasjaliseffait kirjeldatud). Peale selle, kui kohusein ja vats ringikujuliseit iihendatud, avalakse viimane noatorkega ja avausse kidnitatakse ajutiselt kaniiiij. Haava aared kaetakse salviga. Selline haav piisib 48 niidalat. J. Telruer. Ivanov, E. Imetajate kunstlik sugutamine kui teaduslik ja Ioomakasvatuslik rneetod. (L'I n strr ination aniiicielle d_es Mammildres en tani que l\,16thode scientiliclue ' et zootccirnique). Revue de Zootechnie 1930, Nr. 6, 7, 9. Ivanov td0tas_ juha enne ilmasdda kunsiliku sugutamise kiisirnuse kallal Venemaal ja avaldas. selle iile kirjaioti, ntis ilmus" aastal ka saksakeelses idlkes Schaperi veljaandel pealkirja all Die kiins iche Ileiruch

11 2]9 iung der Haustiere. Oma kaisete tulemusena niitab ta selles prakiilise meetodi kunstliku sugutamise ieoslamiseks. S6da, revolutsioon ja kodusoda pidurdasid tema uurimistdiid 10 aasta v?iltel. Nniid ta i66tab S. S. S. R,is edasi, mis pulul on avaldatud iilernalnaidatud kirjuiis, Selles refere ritakse prantsuse lugejaskonnale osalt sed!, mis meile tuntud eespool mainitud raamatust, osalt aga antakse uusi andmeid, mida siin li.ihidalt kokku vdtan. Kunstlikku sugutust hakatakse harrastama S. S. S. Ris aaslast alates. Paarituspunkijdes sugutati kunstlikult iimmargustes arvudes' 1923 a hobusi a hobusi ", * ,, ,, a. see alv arvati tdusvat le. K. sugutust teostati viimasiel aastatel paarituspunktis aastal tosteti saaraste punktide arvu 7l4le, Paarjtuspunklide varustamine asjatundjatega ei ole suulnud sammn pidada n6udmise kiire kasvamisega. Tulemused ei ole selleperast just igal pool elati teiesli rahuldavad. I(uid kus tarviline sisseseade ja etlevalrnistatud personaal oledas, seal tulemused ei jeia soovida, Uhe taku spermaga on sugutatud paaritushooaja jooksul iile 400 miira. Kunstliku sugutamise tege Iikeks liibiviiiateks on eri elievalmistusega l.arsiid. Meetodi tehnilise ja teadusliku ki.ilje taiend4mise eest hoolitseb,,service biologique de llnstitut d'etat de Medicine vdldriraire experimeniale". [(unstlik sugulus on hobusekrsvatajatele tasuta eramikus p.punktidest. Veiste juures kunstlikul sugutusel on olnud vehem minekut, kula innaaeg on neil liihem ja neid on tiilikam paarituspunkti ioimetada. Seda on proovitud rahuldavate jiireldustega ka lamnlaste ja sigade juures. Kallisnahaliste loomade (hoberebased j. t.), lindude ja mesilaste tarvis on meetodi kasulamine ja iehniliste v6tete leiutamine katsejargus. Kunstllk sugutus on voimaldanud mitmekordselt ara kasutada vaartltslikke jsaseid suguloomi, millega massiliseks t6uparanduseks palju kaasa aidaiud, on v6imaldanud vdidelda ahtrusega, olles iihtlasi profiilaktiliseks abinduks suguelundiie kaudu levivatele nakkushaigustele (nagu polineuri{is coitalis equi j. t.) piiri panemisel. Prof. Ischikava, Kiotost, kasutab k6nesolevat meetodi Jaapanis, proi. Schiiltler Saksamaal ja l.arst Sigmond TSehhoslovakkias. E, Jvanovil olla kunstliku suguiuse abil korda leinud kildlaks teha hiibriidide v6imatust lambast ja kitsest, koerast ja rebasest, kodu ja metsjanesest. Spermatozoidide resistenisuse selgjfamiseks on Ivanov oma kaisetes spermale juurde ljsanud alkoholi (kuni B'i 0), samuli salvarsani ja neosajvarsani (kontseniraisioonis, mis juba hivitab triipanosoomid), ning leidnud, et seemnerakukesed sellest ei hevi, vaid on sigitavad, andes normaalset jerelsugu. Sperma kjiritamine r adiumjga on riisunud seemderakukestel sigitus nitte aga liikuuisv6irl1e K. Tdgepera. 229 Grignani, A. Intravenoossed siistimised ja 6hkemboolia. (lniezioni endovedose ed embolia gasosa).,la clinica Veterin. 192!l ljr. 1 lhk Reler, D. t. W. 193C, Nr l0 lk On maksev iildine vaade, et siistimise ajal veenisse sattunud dhumulli_ lrcsed. organismisse vaga kahjulikult mdjuyad. Autor on selles suunas rca Ha Iserd ette vdlnud : 1) 95 kg raskele vasikale siistis ta 2 ccn. 6hku jntrajugulaar, milline mingii nr6ju loomale ei avaldanud, ka siidame auskuilatsioon ei annud mingjt ebalo om ulikkust. Sama kats 50 kg raskuse vasikaga andis samased tagajlirjed. 2'1 iunni ibrele loom tapeti, tahkamisel ei leidunud ihtegi dhuerniiotust veretecdes. 2) 6 a. vanusele lehmale siistiti l0 ccm 6hku intrajugulaar, mille j:ircle loom e. avaldcnud iihtegi llaiguse siimptomi, 3) 10 ccm. 6hku, mis siistitud intrajugulaar 500 kg eluskaaluga hobusele, ei kutsunud 3 paeva jooksul mingit haigestumisi esile. 4) Koimele vasikale, (ca 75 kg eluskaaluga), siistiti 20 ccnr. 6hku rntravenoos. Tagajtry:' Kerge hingeldus, pulsi kiirenemine, leieline toibumine 20 mio. jerele. Kaks neist tapeti 2 tunni jarele, lahkaniset leiti 6hku koronaar ja pulmonaalarterites; paremas siidames vahutav veri. Kolmandale siistiti 30 min. jerele perast esimest siistimist 80 ccm 6hku Tagaj:jrg: kohe tekkis naksuv siidamekahin, raske diispfloe, siidame ariitmia ja iildscisundi halvcrierrine ; 25 nin. hiljem loom tapeti ja leiti kopsus kerge kon_ gcstioon, prljlr 6hululbakesi viikestes ja suurtes kopsusoontes, paremas sijdameventriklis vahutav veri, kdva embolus koronaararteris. 5) 400 kg eluskaaluga lehmale siistiti 80 ccm 6hku intrajugujaar. Tagajerg i iihtegi kuuldavat siidamehairet, iihe minuti vdltusel raske diispnoe; hirmunud vaarie, toibumine 40 min. jiirele, Siistimise momendist iilrs tund biljem tapelj loom ia leiti: paremas siidameventriklis vahutav veri, embolused kopsu ja kororaarveresoontes ; midagi erilist vasemas venirjklis miirgata polnud. 6) l0n epeevavanusele vasikale si.istis autor 2b ccm. 6hku, mille iagajerjel tekkis dilspnoe, looma mahakukkumine ja tagajesemete halvaius; lb min. hiljem tousis loom iiles ja jelgmise 25 mio. iooksul toibus taiesti. Tejne injeklsioon samale loomale, 100 crm. 6hku, kulsus esile iigeda siidamekloppinrise, diispnoe ja asfiiksia, n6nda et loom hedatadeti. Sektsioonil leili 6hutulbad vaikestes ja suurtes kopsusoontes, koronaarsoontes, paremas siidameve!ririklis vahrllav veri. Z) l., a. herjale.(600. kg.etusk.) siistiti korraga 1ZS ccm. dhku. Miflgisuguseid cbaluomullxke KanrrralCl siidames, hingamise sageduse t6us, tziielire toibum ine Nen(l!sl katsetcst autor jireldab, et suurema 6hu hulga sijstimisel v6iv;rd siidrrnetegevus_es ja_ llingamises. tdsised hiijred ilmuda, Jrit; elukardetavad on hingflri clriiired, millised asiiiksiaga loppeda v6ivad. Siistitud Ohu hutgast c inevad vlsrjvales Kopsu la siidamesoonles emboolsed umflisluscd. Parema siidamekatnbri taielisel taifumisel 6huga ilmnvad na*suvad toonid kuuldavale, nris m6re minuti jb.relg kaovad. [ii]est see fingltud, on raske seletada, autot arvab, et see tuleb suurenenud vcretagasivoolust iopistunud

12 230 kopsusoontest diastoli momendil, v6i siidametooni paremast kuuldavusest reso_ nantsi t6ttu; iihilasi on see ka siimptomiks, et embolus loomasurmale viib. Tagajlsemete halvatuse pdhjuseks peab autor aofta topisiusi. V?iikesed 6hukvantumid on nende katsete jerele tiihtsusetud. A, Laas. Thienel, M. Moodne kaanit6ve teraapia ja ta m5ju saksa p6llutulundusele. {Die Mod rne Therapie der Leberegelseuche und ihre Auswirkung 1iir die deutsche Landwjrtschaft. BaumFestschriii. M. & H. Schaper, Hannover ) _ Autor kirjeldab saksa distoomivastaste vahendite _ Serapis SB 444 ja Neoserapis'e avastuslugu. SB 444 on tarvitatav lamnastele (iihele lam_ bale vajalik doos maksab Saksamaal 20 p{g.). Varern taryitati ieda ka veistele, kuid andis ijhavate loomade juures rnoningaid surmajuhte. Veiste kaani_ i6ve arstimiseks soovitatakse niiiid Neoserapis,t. Viimase vahendi paremus_ tena loeueb autor ta toime usaldatavust, miirgitust, odavat hinda j; lihtsat applikaisiooni. V:jga tahtsaks peab autor nimitatud ajnete leiutamjst saksa pollu tulu nd usele, kuna selle lebi distoomivastase arstimite sisseveost va_ banetakse, J. Tehoer, Diernhofer, Karl. Uurimused veiste "streptokokkidemastiidi,. iile, eriti tihele pannes nende sanitaaiset tahtsust. (Untersuchungen iiber die, Streptokokkenmastitis " des Rindes. Mit besonderer Beriicksichiigung ihrer sanit?irer Bedeutung). Arch' l. wissensch. u. prakt. Thlk. 61. Bd., lk. 181_209 ja 296_822. Sheptokokkide _ teaduslik ajaiugu algab puhaskultuuride saavuramrsega Fehleiseni 1833 ja Rosenbachi 1834 poo]1. Sirnast ajajiirgust on perit ka avaldised nakkuselisest. slreptokokkidenrastjidjst. Hiljem leiduvad indmed, mis udarahaigeilt lehmilt piritolevaid streptok. inimeste massilises haigestu_ mises vastutavaks peavad; eriti Ameerikast on angiina epideemiaid mitmel puhul kirjeldatud, mis vejste udarap6ietjkest streptoc. dpittemicus,ega al_ guse saanud. Uuema aja sireptokokkide uurimine on teinud suuri edusamme. mis v6imaldab streptokokkide Iiike i.iksteisest erjstada. Abiks v6ttes neid uurimis_ vahefldeid autor uuris rnitmesuguse peritoluga streptokokke, nagu str, lactis'e tiivesid, veise udarast peritolevaid streptok., inimeselt, veiseli,sealt, hobuselt, koeralt ja kassilt saadud sir. tiivesid ' streptoc. ogalactiadt tigi 800 tiive, teisi tiivesid vehemal arvul. Diiierentseerimisel tuiid arvesse nr o"rfoloogilised iseeraldused, kasvuiingimused, redutseerivad omadused, siisjvesikute jt hippuurhappe l6hustumire, punaliblede lahusiamine (hemoliiiis) ia muuq runnu_ sed, mille kohta iiksikasjaliste andmete toomine vdiruata, ;diks tahendada autori bakterioloogiliste uurimuste ldpptulemustele:,,meil on v6imaius modo_ loogiliste_ ja bioloogiliste kriteeriumide abil eristada suurt arvu streptokokkide tiiiipe. Mitmesuguse piiritoluga streptok. eristuvad olulisie tunnustega iiks 231 l"]litlt ftu. ogalactiae leiti ainult lehma udaras: ia on bioloogiliselt nasrl fi rakteriseeritud ja eristatav teiste loomade kui ka ini'nese jt isegi veise teistest elunditest saadud streptokokkidest. Slr. agalactiae ei ole srrskr ainuke udarapdleiikke tekitav streptokokk, Eriti selgeiti on eristatavad mone0..agedate masiiitide tekitajad. Pealeselle tehti kindlaks, et ka betah moliiiitilised, inimese streploc. pyogenes'ele liihidalseisvad v6i temrga roentsed, streptokokid katarrialselt afjitseedtud udarates iiksinda vdi seltsr:s slr, ag,la(/ io e'ga esineda v6ivad.,, roo teises osas vaatleb autor piima ja u dara jtreptokok kide patogeensust _vlikestele katseloomadele ja udarale. Streploc. lactis on val[ete1e hiirtele_subkutaansel ja intraperitoneaalsel siistimisel apatogeenne. I 020 ccm. puljonrkultuuti udarasse iniusioonil tekib ege katarraalne mastiit, mjs 3 4paevase i(estuse jerele tervistub. Kuid see patogeensus udarale orr srn omii, perane:. lactis'e kultuurid paljunedes piimas kutsuvad esile oma ainevahetusc.!:?1i,*t,d..9,.pinnalise setserneeriva epiteeli :lrdtuse, mis selleje reageeril) polelrkunahtudega ekssudarsiooniga ja valgeliblede emigratsiooniga: vii_ maste asjaolude tdttu muutunud toitepinnas siab aga sazt"usljkuks iaciis,etc ta ei saa enam areneda ja sureb. Analoogilist udara reaktsiooni t?jiesti apatogeensete agensidega, ;ii nait. fiisiotoogilise enesele, Ld*,:1:u"trq..u1 r\alrtahuse inlusiooniga.,,.,, S!,rrpto:..agalactiae patogeersus valgetele hiirtele subkutasnsel, rntraperltoneaalsel ja per os applilatsioonil on samuti negatiivne. Ka vejstei el rekrranud subkutaanne siistimine hajguslisi niihte, nii et str. agaljactiae,t ei vdi pikena jututa nimetada, veisepatogeenseks ", lnimeste suhies jtirelciab llto.(, et ka n.eile slrept. ogolactiae palogeensus ei saa arvesse tulla, vastasel korral, silmas pidades tema laialdast levimist, peaks saaraseid haigus_ juhte palju teheldatama. Udarasse on slr. agaiad. toime safnane sr,. lactis'e omale'. ilma et ta otseselt kudedes pesl"tseks, ueid riindat<s, toirnib ta erritavalt pinnaepiteelisse oma ainevahetuseproduktega, ja sellane pikenraajaline kestev irritus p6hjustab l6puks setserneeriv,..pit.jfi kao. Vahe orr ainult selles, et,str. agalactiae ei vaibu surruale iigedama koereaktsiooni momendel, vaid,,kohanedes oludele., oleskeleb edasi; alles siis, kui kogu udaraveerandi setserneedv aparaat _on lakanud tcjdtamast _ piima proaurseerimast, on nad surnrale meeratud. Tei3ed udarast paritotevad streptokokid (grupid III C, III D ja III E) olid valgetele hii ele patogeensed surmasid neid subkutaansej, inrraperrro. neaalsel ja lll E isegi peroraalsel applikatsioonji. Ua"osr" uiijira frutruria nad es.le iigeda kataffaalse mastiidi,. mis nadalaid pusis lpunounuo ia uda4, tekkis atroofia. t Ou, _hiljem. nagr str. agalnct. prh;j. Piimahiigieeni seisukohast on, aulori arvates, s/r, agalact. lehtslts setles, et ia_ p6hjustab nuutunud, hatba, vastiku risanjrsi piirj"; oat",nrrt kliiniliselt haigete udaravee.andite piima ei tohiks inimioiduks tarvitacla. Isearanis luleb rohku panra 1. "laslepiima",, "elistuspii,nal; i] s. tonrror tc, mis igas srhles.laitmatu kvaliteediga peavad olema. Tahtsarn kui str. aga_ lact olsimine piimas.on.piimahiigieeni sei5ukohast niisuguste l"lrr^0" our. tamine' kes lbc, Bangiinfektsiaoni, patogeensete rtr.ptor,(;rr,ii" ir'orrrtiilru," pisikuie kandjad, samuti ka tiipsi ja ta lita;asperron.iri,iritrl".'r,..i,trorr J. Karlsott.

13 R6der, O. (Be0bachiungen 232 Vaatlused ja uurimused hobuse eetsip5lvise seisu p6hjuste kohta. und. Untersuchungen iiber die Ursachen rler vorbiegigen (stru ppierien) Stellung des Pferdes) BaumFestsclrriit 1929 lehek Oma uu{imuste pohjal j6u8b prof. Rdder jargrrislele tulemusiele: l) Ei ole djge senine arvamine, et eetsipolvine esimeste jalgade seis hobustei on peamiselt pdbjustatud paenuiajate musklite kontraktuurist. 2) Selle seisu peanristeks polrjuslcks on valuga seotuci protsessid kabja lrgumisles osades (kokkusurutud kabi, liabja alla paendunud pdkaseinad jne.) ning paenutajale k60luste retrakt.ioon. Et paigalseisnrise kui ka jooksmise luures vihen(lada r0hurnisr vaiusaiele liabjaosadele, asetab hobune varba_ luud, eriti s6fgalsiluu, jiirsumalt; selle jiirsumalt asetamise t6ttu vaheneb alumiste liigeste p6rumistmurdev ja vedrutav toime; seda vehenemist kom_ penseerib karpaalliigese jiirjest ikka rohkem painutlrseseisu asetamine. Et karpaalliigest piisivalt selles seisrrs pidada, muulub autonrratselt k6ige rohkem jirglnisle muskliie staatika : //2, extensor cnrpi radialis, m. e.rtenscr digitalis communis ja m. flexor digitalis profuntlus ja se e l6ttu are, nevad patoloogilised muuiuscd nels musklites kdige silmapaisivamalt. Kar_ paalliigese perman nre pajnutusseisus olek p6hiustab veniiuse t6ttu kroonilise sitnovlidi articrtlolio ttntibradtiocarpea ja iitercarppa tiigesekapsli eespoolses (sirutuspoolses) osas ja liigesek6hre ning bsalt k; luusubstantsi vigirst!se nimetatud m0lema Iiigese tagapoolses (paiflutuspoolses) osas, sesr painulussrjsus oleku tdttu on raskuse16humine iile viidud ainult ljigese pai_ nutlrspoolsele zoonile. Karpaalliigese patoloogilisi nuutusi on selle seisu juures alati leida j,r need arenevad iihel ajrl muutustega nimetatud sirutajates ja painutajates musklites. A. QttngeL Juubilane. Madis Treumann'i 75 aasta siinnipheva ja 50 aasta ametijuubeli puhul. I(e1lel meitest, kes m.. temaga kokku puutunud oleme, mitte ei kerkiks silmadc' ette teies ulatuses ja olekus Madis Treurnanni omaparane kuju tema ten]a nime kuuldes ehk suhu vottes? Madis Treumann'i isilius eneses letriub nii palju omapafaseid iseloomujooni, et tahtmeta tekib tunne, nasu ei olekski Madis Treumann nimi vaid omaduss6na. Madis Treumann o"n iits neist vahestest vanemaiest amelivendadest, kes paremaks pidas oma ema musta pudru kuj v6erasema vdjleiva. Tema ei eelistanud mi e omale tegevljsaja otsina minna Iaiale paljutdotavale!enemaale, vaid leppis iegevuse jilasuga, mida vdis pakkuda oma rahva keskel tiiittadcs talle kodurnaa. TOepoolisi olidki viiljavaated kaugelt lahedamad v?lljaspooi kodumaad, mjda kuuleme ametivennilt, kes revoluisiooni jarele lagunenud Venernaall koju ruttasid, omi seal muretseiud varandusi mitmeil p6hjustel kaotades ja sjrna jlttes... Neil vahestel, kes kodumaale oma rahva hulka tcidle j?iid, kellede hul M. Treumarn. A. Kangus. K, RonetZion. H. Lensin,

14 23+ gas ka neie lugupeetud juubilar, tuli nii tndndagi kibedust kannatada, raskustega vdidclda ja isegi ieatava hooiimatusega leppida tol ajai voimulolevate suurmaa om anikku de kui ka hitsarinnalisie vene ametnikkuce poolt. Iseiiranis aga Madis Treumann'i vabajooneline iseloom ei tahtnud kuidagi rnahiuda nendesse kitsatesse raamidesse, mida tol ajal iimbritses teatava silriga igat vehegi rahvuslikus mdttes tegutscvat isikut. Sellep?irast tuli Madis Treumann'il, vdrreldes teistega, rohkem raskustega vdidelda ja yahest isegi tagakiusamisie all kannatada. Viiskrimmend aastat tagasi, kus M. Tr, oma tegevust algas, ei olnud veel rada olemas, mida pidi loomaarstiala k:isitajal tuli k?iia, vaid see oli tarvis rajada. Samuii ei omanud loomaarsti seisus vdi kutse tol ajal veel seda tehisust ja seilskondlist lugupidamist, nagu see vaest praegu, vaid tihti tuli selle eest hea seisia ja oma kutset kaitsta, mida jgapidi katsuti alla kiskuda ja seltskondliselt nagu viihem vaariliseks pidada. Kujukaks n?iiteks olgu noorteje juhud loilest ajast, kus arstile voi 6petajale jarele siiideti vedruvankriga, kuna loomaarstiie arvati sdidutamiseks kiillaldaseks todvankrit, Sarnaseid lugusid v6iks nii m6ndagi maioida, kus loomaarsti hoopis lihtsamalt arvali vdivat kohelda, kui seda tehti teiste kutsealalistega. Siin tuli ieed rajada mitte isjklikust seisukohast vaadates, vaid juba kutsehuvidele vastavalt ja jereltulevatele ametivendadele t e tasandamise m6ites. Kdik rneie ametivendadest ei olnud ehk kiillalt julged ega tunnud ennast kutsututeks teerajajateks ja leppisid enamvilhem seisukorraga, kuid M. T. iseloom ei Iubanud teisiti, kui minna otse teed katsudes voiia raskusi ja kdrvaldada 15kkeid, mis tol korral teel ees, M. T. el0loost leiame. et ta on siindinud 6.XII a. Leaoemaal Vigalas, hariduse sai Haapsalu kreiskoolis ja taiendas ennast dppimisega craviisil. Kdrgema hariduse omandas Tarirr Loomaarstiinsiiiuudis, millise Idpetas 1880 a. Siii n:ieme, et ametivend M. T. kiiesoleval aastal piihitseb kahekordset juubelii, s. o. 75 aastast siinniplieva ja 50.ndat ameti kestvuse aaslat. V6rdlernisi veel iisna hea tervise juures olles, on ta ametis oma l{uise alal ja teidab isegi dpetaja kohuseid Vigala pdllutti6koolis. Ei oleks 1a lervis ja j6ud, mjda ta ise juba lloorest ajast hadiseks peab, nii kaua vastu vdinud panna, silmas pidades kutsetijij raskusi ja perekondlisi muresid, mida temal kanda on iulnud oma ainsa poja kaotamisega vabadussdja ajal, kui M. T. ei oleks oskanud kiillalt hoida oma lervisi ja oleks raiskanud leda ilmaaegu oma jsjklikkudele idbudele. M. T. iseloom on juba niisugur,e, ct loodusest antud tervist ja j6udu kdige ratsionaalsemalt tuleb kasutada, Mitie ainult enese iervise eest sihikindei hoolitsemine ei ole M. T. juures huvitav, vaid ka see, kuidas ta oma poega Hannot kasvatas nii, et hedise tervisega lapsest arenes velja terve, tugev ja vaimliselt taiuseni arenenud injmene, nagu seda tdesti oli kadunud, keda nrjna kui iillatavalt ideaalse iseloomuga inimest tundsin. Tr oli orrandarud tugeva sirgejoonelise iseioonru oinait jsalt ning 6rnil, arnrsl ja \,aikse iseloornu omalt emei1,!)tollit [rcu!lrannili. rnls kooskdlxsl:iiult noores llanno l'rclrmauris vdisid anda idcaalsc ininrklrjrr Siir k0nll!re nris rncit jlrlrbikr l(iimme aaslai trgasi onra poja srrrora pulrrrl ullrllr o!irlt poja kjs\,atusest kirjutas:,,haigusenirulatava siididusega uurisin rna niiiid, milles seisab teievaartuslise kultuurmehe kdrgem sisu, et kdike seda oma Hannokesele kasvatuse ja harjutaeise teel 235 ki ge pookida, Ma olin nimelt aru saanud, et mu enese iarvis juba hirjs oli nende inimsuse kdrgusteni jouda ja leppisin sellega, et seda oma pojakesele!ilrnraldada, selliks koondasin kdik jdu, et see teisvaartuslisenl kodanik, mdnikiim)nend aastat hiljem kodumaal ilnrub. mitte isa ei ole, vaid lelna poeg on, selle ette oeab ta iu kord seda iaielikum olena! Nlinu pojlrkcne, kellc kiiljcs ma juba niiiid k6jgest hjngest rippusjn, jei miiu korda vega raskesti haigeks ji kui arstid enim abindu piiestmiseks ei leidnud, siis pidi seda mlifatumas armasluse ia hirmu valus leegilseva isa hing leidnr. Ja ia leidis seda selleks muretsitud literatuuri abil. Kes mind minu nooresteast peale tunnevad, peavad toendama, et rta isaks saades vega muutusin. Ma jdudsin olsusele ja arusaamisele, et lapse (ka rahva) peale eesklrju kdige otsustavamalt m6ju avaldab ja piiiidsime eidekesega ialle jdudu ruddda headuses, l(ohusetaitmises, ausarneelsuses ja altruismjs eeskujuks olla ia tcda nende omaduste austamisele vaimustada, mis ka meil 6nnestas. Aga lalvis oli ka ndrga 6rnapoolse ihu eest hoolt kanda, mida 8 aastasell pealc iga paev siistemaatilise turnimise abil kette sain, ja ka jhu arenes jlusasti." kopsu ia siidamc Edasi kirjutab M. T.:,Et rneje aja n6rkade elundite arenemist larvilisele taiusele tdsta, selleks dppisirne ujuma ja arendasime ujumise varal need organid sedav6rt vitija, et juba l4 aastaselt tund ja rohkem vahetpidamata vesimata ujuda v6is ja sellega oli 2One aasia iimber tckkiva kopsutiisikuse arenemise hedaoht kdrvaldatud. Parastpoole puhusime hobe rublat 6lleklaasist viilja, mis kopsult vega suurt 6hu kapatsiteeti nduab. Et terna vaimlist arenemist ilma I0iisilise inimese ndrgestamata h6lbustada ja siiski veei rohkem siivendada, kui seda avalik i<oo1 jouab ja tema kdlblist inimest tema isikliste voimeie ja kalduvuste kohaselt arendada seda saavutasinre kodus dppimise teel kuni 6rna giimnaas. klassini. Norrda iliks meil parernini kui loota julgesirne.' Ja tdepoolest oligi kadunud noor 'freumaon seesugune arst, kellesi vois loota inimtdu saneerimise tingirlruslt ja teede otsijat, nagu seda meie juubilar, tema isa, oli enesele ette kujutanud oma poega naha. Piekiline soetdbi, mille kette noor arst Hanno Treumarln suri, ldmbas kriipsu labi k6igest vanemale ootustest ja looiustesl. Siin v6ime enesele clte kujuiada, missugust eluiiihjust, sihitust ja otsiarbetust meie juubilar peale ainsa poja surma pidi tundma. Eelpool lsiieeritud iema kirjast on kiiltaldaselt peegeldatud loom ja iahtejdud. Orua 50aastase tegevuse ajal on M. T. rahvaga kokku puutunud ja ei ole kahtlust, et iema eluviisid mdjuta ei ole j;jiinud limbruskonnasse. M. T. iselaialdasclt ja eeskuju M. T. on ametis olnud 8 aastat Jarva ia Virumaa )raakonnalo0maarstjna ia 23 aasiat ainult Virumaa rnaakonnaioomaarstina, asukohaga Rak' veres. Seal sattus ia vastollu kubermangu loomaarstiinspektoriga 1907 a. ja toodi iile Harjumaakonna Ioomaarstiks, millises ametis I kuud oli nrng ;Aerati sealt Lihula i3 Mhriamaa iaoskonna loomaarstiks. kus temal asul(ohiudcili ii 0irir;ri liirrla i aastat, 'firnrrse mdi: I.rrst:rr r.r l'i1;rri:, iilr.' DraL'grrgi asutr, \'igala rn,'iis olna siinnilioha l:iheduscs, kus tcll]a k,i iiirt as1 scalscr poll tijiikooiis 6petaiaks. l!\. 'l. on ha esirresed vao6 eestikeclses loontaarstj kirjarrillrsrs ljlrrrtd, kiriutatics,loomaarstitnise opeluse' 1885 a. Juba varemiit uastai 1619: iiniut fu. f. sulest raamat, P6lluviietu5sdpeiu s,,.ia hiljematt 1924 a.,kflti

15 236 6pperaamat". Peale selle on M T. hulga artikleid kirjutanud nii loomaarstimise, kui ka sellele alale ligidalseisva sisuga nii ajakirjus kui ka plevalehtedes. Kdike ametivenna M. T. tegevust kokku v6(es oleme meie nooremad oma seeniorile suurt taou vdlgu tdd eest, mida ta korda saatnud teerajamisel meie kutse alal. Palurne juubilaril )eppida sellega, kui meie seda siin tunnustame ning rahuldagu juubilari see teadmine, et ametivennad ta ttidst suurt lugu peavad. (' s' Aleksander Kangus. Eluioolisi andmeid sirvides, naeme et amv. Kangus on siindinud Tartus 5. XI. 1867, s. t. juba iile 60 aasta vana, teda kohates ei oleks ma aga kuidagi seda v6inud aimata, sest ta kuju ja teguvoimsus lasevad tublisti nooremat iga oletada. Aga nii see on aastad reastuvad mdrkamatult ia oma soodu, jettes iihele varem, teisele hiljem oma j?ilgi, vehemalt valiselt siima paistvaid. Mis puutub juubilari kutsetegevuse kestvusse, siis on ka sjin pika aastate reaga tegenist, terv lt 35, sest 'l'artu Loomaarstiinstituudi l6petamine dateerib aastasse Sellest ajast Iangeb iile veerandsaja aasla tegevusele veljsspool kodurnaad, kus K. oli Stavropoli ( ) ja Kuubani kubermangudes jaoskonna ( ) ja osakonna loomaarstiks ( ). Kodurnaale tulek,,sarmaatia lagendikelt" ei olnud noil segastel aegadel sugugi kerge asi, olenedes kas heast juhusest vdi isiklikust energiast; K. kodumaale tulek ou episood omaette, mis tunnistust annab isiklikusl,kangusestn ja visadusest, kus juubilaril sdna t6sises m6ttes tuli kuiiste ja hammastega te d rajades eltevoelud sihile piiiida ja seda saavutada; muu seas ka siingi veike viperus vormiline karistus siseminislri poolt 100 margaga lubata piirist iiletuleku parast. Eestis asus K. teenistusse kboska piiri ja jaoskoina loomaarsli kohale, kus on piisinud kogu aeg, kaasa mdjudes selle piiria:irse nurga eeskujlrlikule loomaarstilise abi orgattjseerimisele ja siivendades iimbruskonrla kehvas elanikkonnas larvidust selle abi j:irele, muidugi oma isiklikku m6rusust ja ainelisi huvisid tahaplaanile jetles. K ci ole piirdunud oma kulsetegevuses olsekoheste kohustuslega ja iilesannetega, vaid on seda laiemalt v6tnud, rakendades ennast iimbruskonna kulhrurilise ia p0llutulundusliku arendamise teenistusse; viimaoe asjaolu vzerib meje igaiihe tdsist luonustamist ja tohiks olla virgutavaks eeskujuks noorematele. Tahaks loola, et juubilar veel pikki aastajd oma viljakat tegevust jatkaks. Karl RometZion, kelle kulsclegevusc algusesi rroddus 25. X klesoleval aaslal 35 aastat, on siindinud 25. X a. 'lartumaal, keskhariduse sai Tartu reaalkoolis, mille ldpetas Tartr: Vete rinear institu u dis k6rgema kutseharjduse saanud komandeeriti ta Vene siseminisleeriumi poolt Semipalatinski maale veistekatku vastu v6itlema ( ), samasse oblastisse jei ka edasi Bakanasi punkti ia Karkaralinki krejsiloomaarstiks (1899 t909), kust kornand erili veisle kopsulaudi torjele Tomskj kubermangu ( ) ja Turgai maale ). Edaspidine teenistusekeik kulges SdrDarja maal Turkestanis fi? Kasalinski linna. tadamaia ia Dunktiloo m aalstina ( ), v6idetud TiirgiArmeenias rinstonn, foirrit larstina ja Hndssi oblasti vel'valilsus( inspeklofina (1917:1918). selle idrele Asserbeidzani vabariigis Baku linnaloomaarst (l9ls 1920). Kodumaale saabudes asus tegevusse Tlllinra lin na tapam ajasse, kus senini tegutseb. Nagu sellesi kokkusurutucl andmeslikust selgub, on meie juubiiar suu' rema osa oma tegevusest pjdanud kaugel vodrsjl.veelma ia tanu oma vdinelele ja soliidsele iil(saslumisele k0rgeid ametkohtl l(ehasunu0. Heinridr Lensin'it mdiidus kilesoleval aastal 30 aastat kutsetegevust. Ta on slndinud 19,.6 juunil a. Tartumaal Kongota vallas; keskhariduse omandas Tartu kroonu giimnaasiumis, mille jiirelj astus Tartu Velerineerinstituuti, l6petades viimase aaslal. Siit piale asus teenistusse Vene riigi siseministeeriumi TagaKaukaasiasse veisekatku vaslu vditlena kuni 15. I. 1904; edasi tegutses liihemat aega Riia linnaiapamajas, kust Jaapani sdja puhkedes mobiliseedti s6javiikke ja teenis Sahaliini kahurvee patareis l5,xii kuni jaanuarini 1906; vabanedes sojavaest asus tcgasi endisele kohale Riiga, kuid mitte kauaks, sest l III siirdus Kiievi kubermangu MoSnoGorodiSde hobuse' mis kasvandusse valitsejaks. Kuid ka siin oli s6da Ilmas6ja n?iol, teda rahujiku ldo juurest enda keerisesse kiskus ja seda kaasa tegema sundis algusest IOpuni. Vencmaalt a. kodumaale joudes tuli Lil jellegi relva teenisiusega tegemist leha ja siifl oma sojamehelikke kogernusi koduma kaitseks rakendada, olles pikemat aega Il diviisi loomaarstiks (4. lll Ill. 1924) ja liihemat 3. suurtiikivee riigemendis, Kaitseveeteenislusest vabanedes oli iigikaudu aasta Simuna loomaarstiks, milliselt kohalt laks a./s.,k0lmetus'e' tapamaja juhatajaksloomaarsliks ja selle likvideerimisel, kus samades ruumides hakkas tdiitama eksport'tapamaja a./s.,lihaprodukt', jai viimases iirmas edasi tiidtama kuni praeguseni. Taparnaja, eriti ekspor! tapamaja asjanduse alal keis end taiendamas v?ilismaal aastal, tutvunedes sellekohaste asutustega Rootsis, Taanis ja Saksamaal, L. on iiks neid ametivendi, kes ona eluseltsiliseks valinud ametide, kes abikaasa kdrval siidilt aitab kanda kutseala raskusi. Toimetus 6nnilleb ftoiki tanavuaastaseid juubilare nende kestva tegevuse puhul raskcl kutselegeyuse aial. J, K. Lbinemaa loomaarstide iihise koosoleku Protokoll nr. l. 29. mail Haapsalus, ftaak. loomakliiniku rulrm(s, algus kell Koos on loomaarsfid: l) Erler, 2) Hennirg, 3) Palm:Leis, 4) Jakovlev ja.5t Zvinev. Juhatab latst Erler, nrotokollib Larsr IrahnLeis. Koosoleku pa e vakotras: I. E. L. Uhingu Haapsalu Osakonoa asutamise kiisimus. ll. Kodukord: l.) Alluvus: loomaarstid. praktikandid ja velskerid. 2) Vahekord praksise ja ameflikkuse alal. 3) Puhkus, asetai{jad ja nende korraldamtne. 4.1 :lbirdakimine Maavalitsusega.

16 238 IIL I).laoskondade jaotus ja asutamrne. 2) Loomaarstide ol11de korreldamine. 3) Arstiriistade ja ajakirjade korraldamine. lv. 1) 1(ontrollassistentide, instnrliiorite, karjaravitsejate, sa iiaaride, alteekrite j. n. e. tegevuse arutamine. V. 1) L:ibiraakimised, (slradmi;rlrs, piimakoniroll, puoatobi j. n. e). L Leitakse, et E. L. Uhing! Osakonna asutamine l)ole 1ar!i1ili, kiill on tarvilik pidada aegajali iihiseid koosolekuid ja ten'iduse korral L. l. Uhingui koosoleku "1.Isla\l inlnrneerida. n. l) Pectakse soovitavaks, et La:lnen1aal mitte enam uusi \:clskeri kohtasid juure ci Ioodaks. Juhusel, klri see siiski siinnib,!reab sclleks rnaaloomaarsti ndusolek olema. Vabadele kohtadele vdib suvekuudeks praklikantc asetada, liuid nii praktikandid, kui ka velsl(erid alluvad omas tegcvuses vastara jaoskonna loomaarstile, kellele nad on kohrlstatud aru andma l(6igest oma tegevusest. 2) Loomaarstid vdivad praktiseerida valjaspool oma jaoskonda, kuid pole kohusiatud valja s6itma; c.andlks on j(hused, kri loomaarstid omavahcl sclleks on kokku leppinud v6i maakonna loomaarslilt selleliohanc l(orraldus. Amctlit ul alal v6ib loonlaarsi ainult omas jaoskonnas lijdtada Suvepuhkuse kuudeks on senini vdimalik olnud ainult iihte praktikanii Loorna tervishoiu osakonnalt saada, liurd et rihest pralitikandist ei j.jtku puhkuse ajaks l(6igisse jaoskondadesse, leiab lioosolek ta viliklr, ri Maavalitsus iga suvcl maaloomaarsti poolt ette pardud arvu praktikante ametisse palkaks, kllna mlridu jaoskood, Ioomaarsli puhkusel olles ilma loomaarsiliku abit^ j;jaks. Koosolek otsustab Loofiatervishoiu osakonda paluda, et maa ja jaoskonnaloomaarstidel oleks vilimalik puhkust saada ainult maaloomaarsti ettepanekul. Puhkuse aja kohta lepivad loomaarstid ise kokku omavnlrel, lilri hokkulepet ei saavutata, otsustab asa liisk. 4) Tarvilisel kofral v6ib naaloomanrst rnaavalitsllse ees k6ici iaosk. loomaarslide nimcl esrneda. Koosolck leiab tarviliku, ei maavalitsrls loornaarstilisisse kiisirllusisse puutuvaid asi[ ilma maaloomaarsti n6usolekuia ei otsustaks. 5).laoskoollalooma.rstid csitavad omad ettcpanekl1d kirjalihuli maaloomaarstile. lll 1) Loomaarstijaosko dade piiride ja uuie jaoskordade asutamise kiisimusis vdib maavalilsus ainult LaAaemaa loomaarstide iiltise koosoleku nousolekul ioimida. 2) Maavalilsus on kohustatud kdigile jaosk. loomaatstidele l,/9 normaaltalu atdma. 3) Arstiriisiade muretsemiseks otsustataksc paluda mra\nlrtsust ipa assta eelanosse 750. kf. vdtta. Tarviiiste risiade kolrta esitavad isk. Iuomaarstrd marloomaarstile nimestiku. Maaloomaarst lubab temale kaivad loomaarsliteaduslikud aiakiriad iaosk,loomaarstidee l!rgeni\eks saara, kusjflures saatmise jarirkord olekr: 'Hripsaiu. Lihula, Risti, Vigala, Marjamaa, Lliiumaa, Noarootsi, Haapsalu; iga loorna arst piiiiab v6imalil<ult iihc n:idala jooksul ajakifja jirgmisele cdasi saata. IV, 1) Maaloomaarsiile tehakse rilcsardeks Loomatervishoiu Osakonna poole podrata, et riimane v6imalil(ult kiiresti valja t66taks normi kus apteekritc, rohupoodnikkude, agronoomide j. n. e. isikute spetsiaaltegevus kindlaks oleks mtaratud, et nemad endid loomaa.stide tcgevusse ei segaks. Koosoleku juhaiaja: f. frler. Protokollikirjutaja L, PalrnLeis. Ulikooli teateid. Koondamise kiisimuses, millega teaduskonflal koos Ulikooliga liiinud kevadest saadik tuli tegemist teha, on Ulikooli instantsid loomaarsti 239 teaduskonna suhtes seisukohale asunud, et seniseid 6ppekohii voimata on kokku tommata, velja arvatud patoloogilise anatoomia prosektuur, rnls aga teaduskonna arvates ka alles oleks pidanud jlema. Anatoomia ja histoloogia dppetoolile dotsendiks valis tea. duskond dr. med. vei. J. Tehver'i, millise valimise Ulikooli N6ukogu omal koosolekul 9. detsernbril s. a heaks kiitis. Hra Tehver'i eluloolised andrred r,n toodud,ringvaate" l?iinud aastakaigus thk. 109., millele juure lisada tuleks, et T. vahepeai ligikaudu aasta aega teadusliku stipendiaadina vilismaal Edinburghi Royal (Dick) Veterinary College'is prof. O. Ch. Bradiey juhatusel histoloogia ja ernbriioloogia alal tbdtas ja siigisescl poolaastal l9ll0 dddeiilesandel teaduskonnas samades ainetes 6petust addisi T. avaldalud leadustikkude iiiode nimestik on suurenenud 3 tdii vtirra, nimelt I l Uber die enterochromaffinen Zellen der Hausslugeliere. Zejtsfhr. i. mikr. Anat. Forschung Bd Zur Kenntnis der Zellarien des Oberilacbenepithels im Legedarm cjes Haushuhnes. Zeitschr. f. mikr. Anat. Forschung Bd, 22, helt ',.,. 3, The Capsule afld TrabecuJae oi the Spleens ol l)omestic Ilanrrral: (iihes T. Grahame'iga). Jcurnal of. Anatomy (s ni ilmumata). Ulidpilaste arv loom a arsl itea d uskonnas oli l. detsenbriks 19i] , nendest 8 v:ilisrraalast; tahvuse jiirele oli : eestlasi l15, sakslasi 14, venelasi 6, juuie. 10, rootslasi l' l?itlasi. li; najsi.ili0pilasi * 6. Teaduskonne l6petasid mdodunud semestril Valiried Sarin, Daniel Pallo ja Theodor Meilin. D o k to ra n di e ksa m id 6iendasid semestri jooksul patoloogilis anatoomia proseklori k. l. Alar Ll n d r it z ja bakterioloogia Jaama noo assistent Elfriede (l riin t h a I Ka 1a m ee s. Assiste nl ide k oosse is ieaduskonna asuiisie juureson muutunud tunduvalt normaalsemaks selles lnottes, et needkoh:d on laidetud enamikus' nimelt 7 juhul, l6pelanud isikutega, kuna 3 kohai on rilidpilasesiassistcndid. Auhinnatd6de teemadeks seati iiles aastaks jargmised: 1, Anatoomilised ja iiisioloogilised uurimused kodukassi bursa analis e kohta, voimalikult arvesse vdiies vahekordi sugulasmetsloomade liikidel. 2. Koduimetajate uteruse pinnaepiteel. 3, Poegimishalvatuse ravi kaltsiumi preparaatidega, 4. Uurida agglutinatsioonreaktsiooni abil gallinaaruminfektsiooni esinemist tdukanahasvandustes, aastaks teaduskonna poolt iilesseatud teemadele ei o1n[d esitatud iihtegi 1d6d. Knoonika. LOOMATERVISHOIU OSAKON N A Kiisk nr, oktoobrit 1930 a. s1. M:lliran endise VAndra jaoskonna loomaarsti,a.nton Viren'i Jarvn maakonna loomaarsti k. t. 15. okt. s a. arvates, koosseisus ettenahtud palgaga.

17 240 $2, Endine P6ltsarnaa jaoskonra loomaarst Vladimlr L a a n t e hgeda ameti huvjdes iileviiduks Vandra loomaatsil jaoskonda 20. X. s. a. arvates. s 3. luaaran endise Koeru jaoskonna lootnaarsti Jiiri Ko Ik'i Poltsamaa jaoskonna loomaarstiks 20. okt. s. a. arvates. s4. Keila iaoskonna loomalrst Osklr K ilras lugeda iileviiduks koosseisu l flo! s. r. arvatcs'ja temale palka maks(a riigi eeerves eitenahlud palga krediidist Direktor K. Lind (allklrl). LOOMATERVISHOIU OSAKONNA Kiisk nr. 31. t9. Irovembfil 1930 a. li l' Marran Loomaarsti Daniel Pallo Elva jaosl(onna loomaarsti V. Martinson'l kohustetaitiaks vilmasc haisuse kestes, arvates 25. oktoobrist s a, Kr. il0. kuupalgaga riigi 0omaksu summade arvel. s2. Maaran loomaarsti Evald Soerd'i Raasiku jaoskorna loomaarsti Viktor Pihti liobustetaitiaks vlimase haiguse kestes, arvates 6. novembrist s a. Kr' 1l0 kuu" prltsara riigi u umaksu sumrnade alrel ". Luban ametiduhkust Jturu jajskonna loomaarstile Valter F r e i m a n'ile 20 nov kllni l. detsembrini Aseteitja Rapla jaoskonna loomaarst A Langer. Direktor K. Lind (allkiri) LOOMATERV]SHOIU OSAKONNA Kiisk nr' 32' 1. detsembril 1930 a' s 1. Mdlran loornaarsti August Valdmann'i SuureK^6pu jaosl(oflna loomaarstiks, arvates L deisembrist s, a. (r. I '0. ktiupalgaga' rilsi 0,0maks! sllmmade arvel Alus: Loomaarsti A. Valdmann i avaldis 15 xl JUJa osaxonna kiri Nr. 4857, l8 xl. 30 s2. Mearan loomaarst' Daniel Pallo Koeru jaoskonna loomaarstiks, arvates l det' sembrlst s, a. Kr, 110. kuupalgaga, riigi o/ornaksu slllnmade.arvel. Alus: Loo"m"aarsti D. Pallo avaldis 25. XI 30 ja osakonna kiri Nr. 5331, 28. xl, 30. s3. Luban ametipuhkust R a p la jaoskonna loomaarstile Artur!aJl g e r'ile r. aersernrriist huni io. aetsemtrini Aselailja Juuru jaoskonna.loomaarst v Frel.mafln AIus: Loomaarsti A. Langerl soovlavalols zz nov s a Jaosa konna nousolek Nr. 5328, 28' XI 30 s4. Raasiku jaoskonna loornaarst Viktor Piht lugeda haigeks 3 nov kuni 3. detsembdni s. a. AIus: Keskhaigla biendus 24 Xl' 30 ja loornaarsti V Pihli kiri Nr' 77' 23 Xt 30 Trikikoda.,Va..ak" Tartur, Direktor K. Lind (altkiri.