AUSTRIA ABIKS UUEL ALGUSEL

Transkript

1 AUSTRIA ABIKS UUEL ALGUSEL

2 Käesoleva trükise eesmärk on pakkuda kasulikku teavet Austriasse tööle minekuks. Trükis annab ülevaate toimingutest, mis on vajalikud enne Austriasse suundumist ja pärast kohalejõudmist. Samuti leiate siit kontaktide loetelu, kuhu abi ja täiendava teabe saamiseks pöörduda. FAKTE AUSTRIA KOHTA Üheksast liidumaast koosnev Austria Vabariik (Republik Österreich) asub Kesk-Euroopas. Riik piirneb läänest Liechtensteini ja Šveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tšehhi Vabariigiga. Alates aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Austria lääne- ja lõunaosa kujundavad Alpi mäed, kuid riigi idaosa ja pealinn Viin asuvad Doonau jõe orus. Riik koosneb 9 liidumaast: Burgenland, Kärnten, Alam-Austria, Ülem-Austria, Salzburg, Steiermark, Tirool, Vorarlberg ja Viin. Viinis on mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter, seal asuvad Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) sekretariaat, Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) ning Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC).

3 Pindala: km² Rahvaarv: 8,49 miljonit ( ) Keel: saksa keel (piirkondlikud keeled horvaadi, ungari ja sloveeni) MIDA ON VAJA ENNE MINEKUT TEADA? Teavet on võimalik saada EURES (European Employment Services) võrgustiku abil, mille on loonud Euroopa Komisjon eesmärgiga lihtsustada töötajate vaba liikumist. EURES süsteem on keskne andmebaas, kus on: juurdepääs tööpakkumistele kogu Euroopas, sh Austrias, info elamis- ja töötingimuste kohta Euroopa riikides, riikide tööturuametites tööjõu liikumise osas nõu andvate EURES nõustajate kontaktid. Kui soovite isiklikumat nõustamist, pöörduge Eesti Töötukassa esindusse, kus töötavad EURES nõustajad (vaata või Austrias töötamiseks ei vaja Eesti kodanikud alates 1. maist 2011 enam tööluba sel päeval avas Austria oma tööturu Euroopa Liidu nn uute riikide kodanikele. Nagu iga ELi kodanik, vajab ka Eesti kodanik registreerimistunnistust, kui soovib viibida Austrias kauem kui kolm kuud. Tunnistus väljastatakse, kui isik tõestab, et saab hakkama nii elamiskulude kui tervisekindlustuse katmisega; ta töötab või tal on väljavaated tööle; ta omab kehtivat töö- või vabakutselise lepingut; ta kuulub koolitusel / kursusel osalejate nimekirja. Saabumisel Eesti kodanikud võivad siseneda Austria alale nii kehtiva passi kui ID-kaardi alusel ja viibida riigis kuni kolm kuud. ID-kaart peab olema ka alaealistel lastel sõltumata vanusest. Austriasse saabumise järel tuleb kolme päeva jooksul registreerida oma elukoht sellega tegelevas ametiasutuses: suuremates linnades föderaalpolitsei (Bundespolizeidirektion) registribüroos (Meldeamt); Viinis vastava linnaosavalitsuse (Magistratisches Bezirksamt) registritalituses (Meldeservice); väiksemates kogukondades kohalikus omavalitsuses (Gemeindeamt). Kui Eesti kodanik soovib Austriasse elama, tööle või õppima asuda või seal tööd otsida ning viibib riigis üle kolme kuu, tuleb tähtajalise elamisloa omandamiseks end registreerida kas linnaosavalitsuses (Bezirkshauptmannschaft) või kohaliku omavalitsuse pädevas ametiasutuses (Magistrat) hiljemalt nelja kuu möödumisel riiki sisenemise päevast arvates. ELi, EMP ja Šveitsi kodanik võib viibida Austrias kuni kolm kuud. Pikema perioodi puhul peab isik omama tervisekindlustust ja piisavalt raha, et ülal pidada end ja oma sugulasi, ning suudab tõestada, et ta töötab, on füüsilisest isikust ettevõtja või osaleb kursustel Austrias. Isikule väljastatakse registreerimistunnistus (Anmeldebescheinigung). ELi ja EMP liikmesriikide kodanikel on võimalus taotleda ka fotoga isikutunnistust (Lichtbildausweis für EWR-Bürger).

4 Lisainfot registreerimisprotseduuride kohta leiate aadressidelt: TÖÖALASED ÕIGUSED Teavet tööalastest õigustest ja kohustustest ning elamis- ja töötamistingimustest saate Austria Tööhõiveametist (Arbeitsmarktservice). Süsteemi kuulub keskasutus, 9 piirkondlikku ja 99 kohalikku asutust. Aadressil leiate infot tööhõiveameti pakutavatest teenustest nii tööotsijale kui ettevõtjale ja registreeritud tööpakkumistest. Samas pakub e-teenuseid ejob-room ehk virtuaalne tööotsingutuba (vaid saksa keeles). Abi saab kandideerimisdokumentide koostamisel (karjäärinõustamisteenused). Tööleping Austrias on lubatud tööle asuda alates 15. eluaastast. Siiski kaitsevad aastaseid töötajaid laste ning noorte töötamist reguleerivad seadusandlus ja eritingimused. Kõik töötajad kuuluvad automaatselt töötajate esindusse (Arbeiterkammern), kes on töötaja esindaja ja kaitsja ning nõustaja tööseadusandluse teemadel, lisaks on töötajatel võimalus liituda ametiühinguga. Tööaega reguleerib tööajaseadus (Arbeitszeitgesetz). Tavaline tööpäeva pikkus on 8 tundi, töönädal on 40tunnine. Kollektiivlepingutega võib teatud tööstusharudes olla kehtestatud ka lühem töönädal, näiteks 38tunnine. Samuti on võimalik tööpäeva pikendamine 9-10 tunnini, eesmärgiga võimaldada töötajatele pikem nädalavahetus või lisapuhkepäev, mis jääb riikliku püha ja nädalavahetuse vahele. Teatud tingimustel on võimalik ka neljapäevane töönädal (4 10 tundi). Mitmed kollektiivlepingud (turismi, toitlustuse ja turustuse alal) sätestavad, et normaalne töönädal saavutatakse keskmiselt pikema perioodi (kuni aasta ja üksikutel juhtudel ka pikema aja) jooksul (mõned nädalad sisaldavad rohkem töötunde ja teised vähem). Iga-aastane puhkus (Urlaubsanspruch) kestab 5 nädalat (30 päeva. k.a laupäevad) ning õigus täispuhkusele tekib, kui töötaja on tööandja juures töötanud vähemalt 6 kuud. Enne 6 kuu täitumist on õigus puhkust saada kokkuleppel tööandjaga proportsionaalselt töötatud ajaga. Töötajal, kes on tööandja juures töötanud kauem kui 25 aastat, on õigus kuuenädalasele puhkusele. Töötasu suurust reguleerivad seadused ning tööandjate esinduste ja riigi vahel sõlmitud kollektiivlepingud. Miinimumtasud on ametite ja tööstusharude lõikes kehtestatud seaduse ja / või kollektiivlepingutega. Palka makstakse enamasti kord kuus, kuid teatud tööde puhul võidakse maksta palka ka kord nädalas, enamasti kuu viimasel või järgneva kuu esimesel päeval. Töötasu makstakse 14 korda aastas 12 kuu palk + 2 ekstra tasustamist (jõulu- ja puhkusepreemia).

5 Alustavale ettevõtjale Kui soovite tegutseda Austrias FIEna, asutada või võtta üle mõne ettevõtte, tuleks esmalt pöörduda elukohajärgse kaubanduskoja poole, kes jagab alustavale ettevõtjale teemakohast infot ja abi. Lisainfot leiate Töötingimuste ja tööseadusandluse teemadel nõustavad professionaalsed ühingud: - töötajate esindused (Arbeiterkammern (AK)) - ametiühingud (Austria Ametiühingute Föderatsioon (ÖGB)) - kaubandus- ja majanduskojad MAKSUD Eesti ja Austria vahel on topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud kahepoolne kokkulepe, milles on eri sissetulekuliikide maksustamise õigus vastuvõtva ja päritoluriigi vahel ära jagatud. Kokkulepe võimaldab ka kindlaks määrata isiku residentsuse juhul, kui teda võiks vastuvõtva ja päritoluriigi õigusaktide kohaselt lugeda mõlema riigi residendiks. Tööandja peab töötaja brutopalgast kinni maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed ning teeb teised mahaarvamised (näiteks ametiliidutasud) ning kannab need üle vastavatele institutsioonidele (maksuasutus, sotsiaalkindlustusamet). Tegevusluba (Gewerbeschein) omavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja vabakutselised vastutavad oma maksude tasumise eest ise. Austria maksustab põllumajandusest ja metsandusest, ettevõtlusest, kaubandusest, palgatööst, investeeringutest, rendist ja liisimisest saadavad tulud (tulumaksuseadus Einkommensteuergesetz). Austrias on sisse viidud progressiivne tulumaksusüsteem. Aastal 2013 on üksikisiku tulumaksu (Einkommensteuer) määr Austrias 0-50%. Makstava tulumaksu suurus sõltub kalendriaasta maksustatavast sissetulekust. Sotsiaalkindlustusmakseid maksavad nii tööandja kui töövõtja, välja arvatud õnnetusjuhtumikindlustus, mida maksab vaid tööandja. Lisainfot leiate Lisaks on Austria maksude hulgas ka maamaks, teemaks (ehk mootorsõidukimaks, mis sõltub mootori võimsusest), käibemaks 10-20%, ettevõtete maksud ja aktsiisimaks. Et vältida topeltmaksustamist, reguleerivad piiriüleste pendeltöötajate maksustamist spetsiaalsed määrused ( Lisainfot Austria maksusüsteemi kohta leiate Austria Rahandusministeeriumi koduleheküljelt

6 SOTSIAALKINDLUSTUS Sotsiaalkindlustussüsteem Austrias tagab riigipoolse abi ja toetuse järgnevates valdkondades: haigus, töövõimetus, invaliidsus, preventsioon, emadus, töötus, vanadus, toitjakaotus, hooldusravi ja vaesus. Sotsiaalkindlustus (Sozialversicherung) on kõigile kohustuslik ja oma korralduselt solidaarne st kõrgemapalgaliste tehtud maksetest (kes maksavad rohkem maksu) finantseeritakse ka madalamapalgalistele osutatud teenuseid, kuna osa töötajate gruppe (tudengid, madalapalgalised) maksab ainult osalisi sotsiaalkindlustusmakseid, näiteks õnnetusjuhtumi kindlustust. Tööandja on kohustatud oma töötajad vajalikes ametiasutustes registreerima. Töötajale väljastatakse E-kaart (elektrooniline kiipkaart), millele on märgitud töötaja nimi, sotsiaalkindlustusnumber, sünniaeg ning info kindlustaja kohta. Soovitav on kaarti alati endaga kaasas kanda. Haiguskindlustust (preventsioon, haigus, emadus, hooldusravi) reguleerivad tervisekindlustusfondid, õnnetusjuhtumikindlustust vastav asutus (Allgemeine Unfallversicherungsanstalt), töötuskindlustust riiklik tööhõiveamet (Arbeitsmarkt Service, AMS) ja pensione pensionikindlustusamet (Pensionsversicherungsanstalt). Teatud töötajate gruppidele (FIEd, farmerid, raudteetöölised, kaevurid ja riigiametnikud) on loodud eraldi sotsiaalkindlustusasutused. Kõiki sotsiaalkindlustusasutusi haldab Hauptverband der Österreichischen Sozialversicherungsträger Sotsiaalabi (Sozialhilfe) saamiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse sotsiaalteenuste osakonda (Gemeindeamt või Magistratisches Bezirksamt). Lisainfot leiate Peretoetust on Austrias elavatel vanematel õigus saada lapse 18-aastaseks saamiseni ja teatud tingimustel lapse 26-aastaseks saamiseni. Õigus töötutoetusele tekib, kui: - olete eelneva 12 kuu jooksul töötanud vähemalt 26 nädalat (nooremad kui 25aastased) või; - olete eelneva 2 aasta jooksul töötanud vähemalt 52 nädalat (25aastased ja vanemad, esmase töötutoetuse taotlemise korral); - olete eelneva aasta jooksul töötanud vähemalt 28 nädalat (korduvad taotlused). Toetuse baassumma on 55% isiku viimase kalendriaasta päevasest netosissetulekust. Töötuks jäämise korral pöörduge kohe vajalike dokumentidega lähimasse tööhõiveametisse (AMS). Teatud tingimustel on õigus saada ka nn hädaabitoetust (töötusabi) Notstandshilfe, mille suurus ulatub 92-95% töötutoetuse määrast. Lisainfot leiate

7 Enne sündinud isikud lähevad pensionile: mehed 65- ja naised 60aastaselt. Pärast sündinud naised saavad pensionile jääda 60aastaselt (kuni 2024) või 65aastaselt (alates 2033), mehed 65aastaselt. Teised pensionite liigid on invaliidsuspension (kasutusel on eri terminid sõltuvalt tegevusalast: Berufsunfähigkeit kontoritöötajaile; Invalidität füüsilise töö tegijatele ja Erwerbsunfähigkeit FIE-dele), toitjakaotuspension, lesepension, orvupension. Austria sotsiaalkindlustussüsteemist leiate põhjaliku ülevaate ja g Austria TERVISHOID Austriat külastavad inimesed, kel on kaasas Euroopa ravikindlustuskaart, saavad vajaminevat arstiabi samadel tingimustel Austria kindlustatutega. Vastavalt tervishoiuteenuse osutajale võidakse inimesel paluda täita ka avaldus. Avaldus on kinnitamaks, et tegemist on antud riigis viibimise ajal tekkinud vajamineva arstiabiga ega ole plaaniline ravi. Euroopa ravikindlustuskaarti väljastab Eesti Haigekassa Tervishoiuga tegelevad Austria kõigis 9 provintsis piirkondlikud tervisekindlustuse kontorid (Gebietskrankenkasse d), mis vastutavad kindla piirkonna eest. Ligikaudu 90% arstidest osutavad teenuseid riikliku skeemi raames ja riiklik tervishoiuteenus on väga heal tasemel, seega eraraviteenuste osakaal Austrias on küllaltki madal. Raviteenust saavad inimesed tervisekindlustuse poliisi alusel (E-kaart, mis Austrias täidab ka Euroopa ravikindlustuskaardi rolli). Retseptiravimeid saab osta kõikidest apteekidest. Patsient maksab retsepti eest kindlaksmääratud omaosaluse alusmäära (5, 30 eurot a). Patsiendi kulutused ravimitele aastas on piiratud 2 protsendiga netosissetulekust. Kui vastavad kulutused seda protsenti siiski ületavad, retsepti väljastamise eest omaosalust maksta ei tule. Vältimatu abi vajaduse korral küsitakse riiklikus haiglas patsiendilt (kes viibib Austrias lühiajaliselt) Euroopa ravikindlustuskaarti ja tehakse piirkondlikku tervisekindlustusametisse päring, et saada vajalik kinnitus ravikulude katmiseks. Austria riiklikus skeemis on kaks haiglaravi kategooriat: nn standard- ja erikategooria ravi. Piirkondlikud tervisekindlustusametid maksavad vaid standardkategooria ravi kulude eest. Patsient maksab voodipäevatasu ja seda kuni 28 päeva eest kalendriaastas. Voodipäevatasu aastal 2013 on eurot. Erikategooria alusel saadud ravi kulud kannab patsient ise. Juhul, kui inimest ravitakse riiklikus haiglas erikategooria alusel või osutatakse vältimatut arstiabi erahaiglas, tuleb patsiendil endal tasuda kõik kulud. Tervisekindlustusametilt võib taotleda hüvitist maksimaalselt summas, mida oleks nõudnud ravi standardkategooria alusel lähimas riiklikus haiglas. Ülejäänud kulud jäävad patsiendi enda kanda.

8 Üld- ja hambaarstid võtavad vastu ka väljaspool tavalist tööaega (kella 19-7 esmaspäevast reedeni ja ööpäevaringselt nädalavahetusel). Erakorralise abi saamiseks tööpäeviti ajavahemikul kella 19-7, laupäeviti ja pühapäeviti ning riiklikel pühadel tuleb helistada riiklikule numbrile 141. Lisainfot Austria tervishoiusüsteemi kohta leiate Austria Tervishoiuministeeriumi koduleheküljelt Arstide, hambaarstide ja apteekide kontakte on võimalik leida hambaarste Apteekide kuum liin : lühinumber 1455; apteekide teenused öisel ajal ja nädalavahetuseti TÖÖ OTSIMINE Tasub meeles pidada, et Austria tööandjad eeldavad tööotsijailt saksa keele oskust. Esimese sammuna töö otsimisel on soovitav võtta ühendust Eesti Töötukassa elukohajärgse osakonnaga. Töötukassa EURESe nõustajad oskavad nõu anda, kuidas Austrias tööd leida. EURESe nõustajaid on võimalik leida EURESe internetilehekülje kaudu: eures.europa.eu ja Töövahenduse puhul Austrias mängivad kõige olulisemat rolli riiklikud tööhõivebürood, informatsiooni saate tööhõiveameti töövahendusportaalist Portaal jagab infot vabade töökohtade ning töötamisega kaasnevate õiguste ja kohustuste kohta. Samuti abistatakse kandideerimisdokumentide koostamisel, võimalik on kasutada tööotsingutuba (ejob-room), kus pakutakse karjäärinõustamisteenuseid, teenuseid ettevõtjale ning jagatakse informatsiooni välismaalaste tööhõive ning töötuse kohta. Ajakirjandus (eelkõige nädalalõpulisad): Tööotsinguportaalid:

9 ELUASE Lühiajaliseks elamiseks Austrias sobivad hotellid ja võõrastemajad, mille hulgast leiab erinevatesse hinnakategooriatesse kuuluvaid. Infot hotellide ja pansionaatide kohta leiab ning noorte hostelite kohta Linnades ja linnalähedastes piirkondades on üsna palju üürikortereid ja korteriühistuid, samal ajal kohtab maapiirkondades tihti ühe- või kahepereelamuid. Üüri suurus sõltub sellest, millises piirkonnas ja millises hoones te elate. Madalaimad üürihinnad on Alam-Austrias, Kärntenis) ja Burgenlandis ning kõrgeimad Vorarlbergis, Salzburgis ja Tiroolis (Austria keskmine aastal 2012 oli 6,63 EUR/m²). Üüri suurust mõjutab ligipääsetavus (transpordiühendus), infrastruktuur ja lisaseadmete olemasolu korteris/elamus. Väiksema korteri ruutmeetri rendihind on enamasti kõrgem kui suurel korteril. Kommunaalkulud ja teenustasud võivad lisada üürihinnale umbes 25% summast. Austrias on fikseeritud üüri piirmäärad, samuti renditingimused ja etteteatamiste tähtajad (Mietrechtsgesetz). Enne rendilepingu allakirjutamist soovitatakse kontakteeruda kohaliku üürnike liidu või tarbijakaitsega (Mietervereinigung, Mieterschutzverband, Verein für Konsumenteninformation, Arbeiterkammer) ja paluda neil rendileping üle vaadata, et vältida hilisemaid ebameeldivaid üllatusi. Kinnisvarakuulutusi avaldavad: - kohalike ajalehtede nädalavahetuse väljaanded (Kurier, Krone, Standard, Presse). - kinnisvarafirmad (Immobilien kontaktandmed internetis ja telefoniraamatutes) - tavaliselt kuulub osa elamispinda ka kohalikule omavalitsusele (nn munitsipaalkorterid) ja selle üürimine on turul olevate korteritega võrreldes taskukohasem. Täpsem info kohalikust omavalitsusest. - korteriühistud (Genossenschaftswohnungen) Majutusvõimalusi on võimalik leida: rentnike liit majutus Tirooli piirkonnas kinnisvaraajakirjad kinnisvaraajakirjad kinnisvaraajakirjad

10 majutus Grazi ja Styria piirkonnas majutus Linzi linnas ning lähiümbruses Kui soovite Austrias korterit või maja osta, peate arvestama, et ostumüügi protsess on väga komplitseeritud. Seetõttu on soovitav abi küsida nõuandekeskuste eluasemeekspertidelt või notaritelt ( HARIDUS Väikestele lastele vanuses 6 kuud kuni 3 aastat on Austrias kahte tüüpi lastehoidu: lapsehoidjad (Tagesmütter) ja lastesõimed (Kinderkrippen). Enamikel suurematel kohalikel omavalitsustel on 3-6aastastele lastele mõeldud lasteaiad ja algkoolid (Kindergarten või Vorschule). Lasteaiad on täielikult juhitud liidumaade tasandil. Lapse paigutamine lasteaeda on vabatahtlik. Ligikaudu 90% 5aastastest lastest käib lasteaias. Lisaks riiklikele lasteaedadele ja eralasteaedadele tegutsevad Austrias ka lastevanemate juhitud nn lastegrupid (Kindergruppen). Kas ja kui kõrge on lasteaia kohamaks, sõltub riigipoolsest toetusest liidumaale, enamik lasteaedu võtab siiski osalemistasu sõltuvalt pere sissetulekutest. 57% lasteaedadest on avatud kogu päeva, ülejäänud keskpäevani või töötavad osaajaga. Lahtiolekuajad erinevad piirkonniti märkimisväärselt. Väga väikeste laste ja koolieelikute eest hoolitsevad Austrias lastesõimed (Kinderkrippen), lasteaiad (Kindergärten) kolmandast kuuenda eluaastani ja eelkoolirühmad alates viiendast eluaastast. Peamiselt väiksemates linnades ja maapiirkondades tegeldakse väga väikeste lastega (keskmiselt kaheaastased) pisikestes gruppides lapsehoidja (Tagesmütter) käe all Austrias on riigikoolid õpilastele tasuta, samuti on võimalik lapsed panna tasulisse erakooli. Koolikohustus algab 6. eluaastast ja kohustuslik õpe kestab 9 aastat. Koolid pakuvad ka spetsialiseerumist kutse-tehnilistel aladel ja ettevalmistusi ülikooli astumiseks, mis kestab sõltuvalt erialast ja eesmärgist 1-4 aastat lisaks kohustuslikule põhiharidusele. Infot lasteaedade ning koolide kohta võib leida piirkonna omavalitsusest, haridusasutustest ning nõustamiskeskustest. Paljudel koolidel on ka oma kodulehekülg, kus on võimalik tutvuda kooliga, selle õppekava ja vastuvõtutingimustega. Austria haridussüsteemiga on võimalik lähemalt tutvuda ja Rahvusvahelisi koole on võimalik leida Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta on võimalik lisainfot leida ENIC/NARIC Austria kodulehelt Austria Euroopa haridussüsteemide ning õppimisvõimaluste kohta pakub infot Euroopa Portaal PLOTEUS

11 KASULIKUD KONTAKTANDMED SAATKONNAD Eesti Vabariigi Suursaatkond Viinis Wohllebengasse 9/ Viin Tel: (431) Faks: (431) E-post: Austria Vabariigi Suursaatkond Tallinnas Vambola 6, Tallinn Tel: (372) Faks: (372) E-post: Austriat tutvustav üldinfo Austria Tööhõiveamet Austria valitsus Austria Rahandusministeerium (Bundesministerium für Finanzen) Austria Siseministeerium (Bundesministerium für Inneres) Austria Euroopa ja Välisasjade Ministeerium (Außenministerium) Austria Haridus-, Kunsti- ja Kultuuriministeerium (Bundesministerium für Unterricht, Kunst und Kultur) Austria Tervishoiuministeerium (Bundesministerium für Gesundheit) Austria Töö-, Sotsiaal- ja Tarbijakaitse Ministeerium (Bundesministerium für Arbeit, Soziales und Konsumentenschutz) Austria Ametiühingute Föderatsioon (ÖGB) - Sotsiaalkindlustus Abiks välismaalasele Viini linna kodulehekülg Hädaabinumbrid 133 politsei 144 kiirabi 122 tuletõrje 140 mägede päästeteenistus Eesti EURES Euroopa EURES

12 AUSTRIASSE TÖÖLE MINNES soovitavalt kindlaks teha, et Teil on olemas: kehtiv Eesti pass või ID-kaart kvalifikatsioonitunnistuse tõendatud tõlge CV, elulugu, kandideerimisavaldus ja endiste tööandjate soovituskirjad koopiad sünnitunnistustest ja muudest perekonnaseisu tõenditest elamispind piirkonnas, kus asute tööle Euroopa ravikindlustuskaart või eratervisekindlustus (pole kohustuslik) piisavalt vahendeid elamiseks kuni esimese töötasu saamiseni või vajadusel koju pöördumiseni vajalikud U-vormid: Kui Teil on ülalkirjeldatu kohta küsimusi, pöörduge Teile sobivasse Eesti Töötukassa esindusse Infotelefon Toetab Euroopa Liit