MITTESIDUV JUHIS HEADE TAVADE KOHTA DIREKTIIVI 2003/10/EÜ (MÜRA TÖÖKOHAL) KOHALDAMISEL

Transkript

1 MITTESIDUV JUHIS HEADE TAVADE KOHTA DIREKTIIVI 2003/10/EÜ (MÜRA TÖÖKOHAL) KOHALDAMISEL Euroopa Komisjon

2

3 Kuidas vältida või vähendada töötajate KoKKupuudet müraga tööl Mittesiduv heade tavade juhend Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/10/EÜ, mis käsitleb töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõudeid seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega, kohaldamise kohta euroopa Komisjon Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraat Üksus F4 Käsikiri valminud detsembris 2007

4 Euroopa Komisjon ega ükski komisjoni nimel tegutsev isik ei vastuta käesolevas trükises sisalduva teabe kasutamise eest. photos Yves Cousson INRSi loal Prantsusmaa Et kasutada või reprodutseerida fotosid, mille autoriõigused ei kuulu Euroopa ühendustele, tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdaja(te)lt. lisateave: Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraat Töötervishoiu, -ohutuse ja -hügieeni üksuse (EMPL F/4) EUROFORUM Building E-posti aadress: Faks: (+352) empl F/4 veebisait: Europe Direct on teenus, mis aitab leida vastused Euroopa Liiduga seotud küsimustele Tasuta infotelefon: (*) (*) Mõned mobiilsideoperaatorid ei võimalda helistamist numbritele või võtavad neile helistamise eest kõnetasu. Lisateavet Euroopa Liidu kohta saate Internetist Europa serverist ( Bibliograafilised andmed on esitatud väljaande lõpus. Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2009 ISBN doi /19457 Euroopa ühendused, 2009 Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.

5 EEssõna eessõna Mürast põhjustatud kuulmiskadu ja sellega seonduvad terviseprobleemid kuuluvad kümne kõige sagedamini esineva kutsehaiguse hulka Euroopa Liidus. Tervist kahjustava müra tekitatud kuulmispuudulikkus ehk kurtus on kantud Euroopa kutsehaiguste loetellu. 1 Euroopa kutsehaiguste statistika raames EUROSTATi (Euroopa Ühenduste Statistikaamet) kogutud andmete põhjal tuvastati aastal Euroopas (EL 15) ligikaudu mürast põhjustatud kuulmiskao juhtumit, mis teeb 9,5 juhtumit töötaja kohta. On asjakohane rõhutada, et tuvastatud juhtumitest umbes 98% puhul oli tegemist meestega ning et 73% kahjustusi saanud inimestest töötas töötlevas, mäe- ja ehitustööstuses. Viimane Euroopa töötingimuste uuring (European Working Conditions Survey ESWC), mille viis aastal läbi Dublini Fond, näitas, et umbes 20% Euroopa töötajatest puutub vähemalt poole tööaja jooksul kokku nii tugeva müraga, et töökaaslastele enda kuuldavaks tegemiseks peavad nad karjuma. Kuigi müra on praegu kogu majandustegevust hõlmavaks probleemiks, eriti töötlevas, mäe- ja ehitustööstuses, kus sellega puutub kokku umbes 35 40% töötajatest, mõjutab see ka kõikide muude tööstusharude töötajaid. Pidevast kokkupuutest müraga tekkinud kuulmiskadu vähendab töövõimet ja põhjustab töövõimetust. See piirab vaba liikumise, uue töökoha leidmise või lihtsalt tegevuse vahetamise võimalusi, rääkimata kahjulikust mõjust isikliku elu kvaliteedile ja sellega kaasnevast sotsiaalsest tõrjutusest. Lisaks selle, et töötajad kaotavad müra tõttu kuulmise, tekitab tööruumi üldine müra täiendavat õnnetuste tekkimise ohtu, sest tööalane suhtlemine on raskendatud. Lisaks kuulmiskaoga seotud terviseprobleemidele põhjustab müra ka selliseid psühholoogilisi probleeme nagu stress ja ärevus. Need asjaolud võivad alandada asjaomaste sektorite mainet üldsuse silmis, muutes noorte töötajate värbamise raskemaks, sest sellist liiki töö või tegevus on vähem atraktiivne ning seega on kogenud töötajaid, kes võiksid oma teadmisi järgmisele sugupõlvele edasi anda, keeruline tööl hoida. Euroopa on kuulutanud tööhõive kvaliteedi üheks oma eesmärgiks. Mürast tuleneva kuulmiskao juhtumite vähendamine on oluline eesmärk ning selle saavutamisse tuleb kaasata kõik osalejad: kõikide sektorite, eriti kõige mürarikkamate sektorite tööandjad, samuti töötajad, ametivõimud, kindlustusettevõtted või riiklik tervishoiuteenistus, tööinspektsioonid ja muidugi ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid aasta veebruaris vastu direktiivi 2003/10/EÜ kokkupuutest müraga tulenevate töötajaid ohustavate riskide kohta, 2 millega muudeti varasemat direktiivi 86/188/EMÜ, 3 luues sellega reaalse tõhusa vahendi kõnealuse kohustuse täitmiseks. Ühtlasi tuleks meeles pidada, et ühenduse töötervishoiu ja -ohutuse strateegias , 4 mida on toetanud nõukogu 5 ja Euroopa Parlament, 6 kutsutakse üles tugevdama riskide ennetamise kultuuri, kohaldama tõhusalt ühenduse õigusakte küsimuse olulisusest teadlike ja vastava väljaõppe saanud partnerite abil ning mitte üksnes järgima standardeid, vaid ka kasutama erinevaid kättesaadavaid abi- 1. KOM(2003) 3297 lõplik, vastu võetud 19. septembril 2003, ELT L , lk Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari aasta direktiiv 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega, ELT L 42, , lk Nõukogu 18. mai aasta direktiiv 86/188/EMÜ töötajate kaitse kohta kokkupuutest müraga tingitud ohtude eest tööl, EÜT L 137, , lk Komisjoni 11. märtsi aasta teatis, mis käsitleb kohandumist muutustega töökohal ja ühiskonnas: ühenduse uus töötervishoiu ja -ohutuse strateegia [KOM(2002) 118 lõplik]. 5. Nõukogu 3. juuni aasta resolutsioon, mis käsitleb ühenduse uut töötervishoiu ja -ohutuse strateegiat , EÜT C 161, , lk Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni teatise Kohandumine muutustega tööl ja ühiskonnas: ühenduse uus töötervishoiu ja -ohutuse strateegia [KOM(2002) 118 lõplik] kohta, ELT C 300 E, , lk

6 vahendeid, rakendamaks tegelikke täiustamismeetmeid. Selle saavutamiseks on riiklikul tasandil püstitatud tööõnnetuste ja kutsehaiguste pideva vähendamise eesmärgid, mida toetab ka käesolev juhend. Muusika- ja meelelahutussektori tööandjate ja töötajate abistamiseks käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmisel nähakse direktiiviga 2003/10/EÜ ette mittesiduva tegevusjuhendi koostamine, konsulteerides sektori mõlema osapoolega. Seetõttu on käesolevale juhendile lisatud praktilisi nõuandeid ja erisätteid sisaldav peatükk, mis on mõeldud eeskätt tööandjate ja töötajate abistamiseks muusika- ja meelelahutussektoris, kus töötajad puutuvad kokku väga kõrgel tasemel müraga. Käesolev mittesiduv juhend, mis on koostatud vastavalt direktiivile 2003/10/EÜ, on ette nähtud ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja kõikide kutsealaste riskide ennetamisega tegelevate isikute abistamiseks nimetatud direktiivi sätete rakendamisel. Käesolevat mittesiduvat juhendit tuleb kasutada direktiivi 2003/10/EÜ sätete praktilisel rakendamisel meetmete suhtes, mida kutsealases tegevuses võetakse müraga kokkupuutumise riskide ennetamiseks, eriti müra summutamiseks selle allikate juures, ning ühiskaitsemeetmete individuaalsetele kaitsevahenditele eelistamise toetuseks. Ühtlasi aitab käesolev juhend ettevõtetel valida kõige sobivamaid lahendusi oma töötajate tervise ja ohutuse tulemuslikuks ja tõhusaks parandamiseks. Tõhus müraennetuspoliitika on konkurentsivõimet suurendav tegur. Samas tekitab nimetatud poliitika kohaldamata jätmine majandusele ja ettevõtetele suuri kulutusi, rääkimata inimkannatustest. nikolaus g. van der pas peadirektor

7 sisukord sisukord: SISSEjUhATUS...6 Peamised erinevused direktiivi 2003/10/EÜ ja varasema direktiivi 86/188/EMÜ vahel...8 Kuidas juhendit lugeda? Miks on vaja vähendada kokkupuudet müraga? Kuidas leida juhendist vajalikku teavet? PEATÜKK: Akustika põhimõtted PEATÜKK: Riskihindamismenetlus PEATÜKK: Töökoha kujundamine PEATÜKK: Kuidas vähendada kokkupuudet müraga? PEATÜKK: Isikukaitsevahendid (IKV): individuaalsete kuulmiskaitsevahendite (IKKV) omadused ja valimine PEATÜKK: Vaiksete töövahendite soetamine PEATÜKK: Kuulmise kahjustumine ja tervisekontroll PEATÜKK: Muusika- ja meelelahutussektor PEATÜKK: Ülevaade müra käsitlevatest Euroopa Liidu õigusnormidest Lisad I. Sõnastik, Märksõnade loend ja lühendite loend II. Õigusaktid, standardid ja lisateabe allikad müra kohta Euroopa Liidu direktiivid Direktiivid töötervishoiu ja -ohutuse kohta Direktiivid ühtse turu kohta Valitud standardid Euroopa Liidu standardid Rahvusvahelised standardid ELi liikmesriikide riiklikud õigusnormid, millega võetakse direktiiv 2003/10/EÜ üle riiklikku õigusse (31. detsembri aasta seisuga) Kirjandus Veebisaidid III. Käesoleva juhendi koostamisel osalenud eksperdid

8 sissejuhatus sissejuhatus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari aasta direktiiv 2003/10/EÜ 7 käsitleb töötervishoiu ja -ohutuse miinimumnõudeid seoses töötajate kokkupuutega mürast tulenevate ohtudega ning selle koostamisel on aluseks võetud 10 aastat rakendatud nõukogu direktiivi 86/188/EMÜ 8 analüüsi tulemused. Tegelikult ongi direktiivis 86/188/EMÜ sätestatud, et nõukogu peab komisjoni ettepanekul eeskirjad uuesti läbi vaatama (artikkel 10), et võtta arvesse direktiivi rakendamisel omandatud kogemusi, tehnoloogia arengut ja teadusalaseid teadmisi selles valdkonnas. Ühtlasi on komisjoni teatises tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiuprogrammi 9 kohta sätestatud nii tööohutuse parandamist, direktiivi 86/188/EMÜ kohaldamisala laiendamist kui ka piirväärtuste uuesti läbivaatamist käsitlevate meetmete vastuvõtmine. Oma 21. detsembri aasta resolutsioonis 10 tervitas nõukogu soojalt komisjoni programmi ning ühines tema seisukohtadega, rõhutades töötajate tööohutuse ja -tervishoiu parandamise vajalikkust aasta septembris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles paluti komisjonil koostada töökoha müra ja vibratsiooni ning muid füüsikalistest mõjuritest tulenevaid ohtusid käsitlev eridirektiiv. Vibratsioon Müra Kokkupuude füüsikaliste riskide Pärast seda, kui Euroopa Parlament ja nõukogu olid vibratsioonidirektiivi (2002/44/EÜ) 11 vastu võtnud, oli Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvates õige aeg kehtestada töötajaid mürast tulenevate ohtude eest kaitsvad meetmed, mille puhul oleks arvesse võetud müra mõju töötajate tervisele ja ohutusele, eriti selle kuulmist kahjustavat toimet. Madal temperatuur Sissehingamine suitsu toss ja tolm Töötamine kemikaalidega tooted ja ained Kiirgus Valus, Rehv poos Korduv liikumiste käed * % Eksponeeritud neljandik või rohkem tööaega Oma tervist kuulmisprobleemide tõttu ohustatuks pidavate töötajate % Põllumajandus ja kalandus Töötlev- ja mäetööstus Elekter, gaas ja veevarustus Ehitus Hulgi- ja jaekaubandus Hotellid ja restoranid Transport ja side Finantsvahendus Kinnisvara Avalik haldus ja riigikaitse Haridus Tervishoid ja sotsiaaltöö Muud teenused Kõik töötajad Mehed Naised Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari aasta direktiiv 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega, ELT L 42, , lk Nõukogu 12. mai aasta direktiiv 86/188/EMÜ töötajate kaitse kohta kokkupuutest müraga tingitud ohtude eest tööl, EÜT L 137, , lk EÜT C 28, , lk EÜT C 28, , lk Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni aasta direktiiv 2002/44/ EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega, EÜT L 177, , lk 13. 6

9 sissejuhatus Neljas Euroopa töötingimuste uuring (ESWC) 12, mille Dublini Fond viis läbi aastal, näitas, et umbes 30% Euroopa töötajatest puutub vähemalt neljandiku tööaja jooksul kokku müraga. Kokkupuude müraga on praegu kõikide majandustegevuste ühine probleem, eriti töötlevas, mäe- ja ehitustööstuses, põllumajanduses, kalanduses ja transpordis, kus see ohustab 25 46% töötajatest. Mehi on müraga kokkupuutuvate töötajate hulgas poole rohkem kui naisi. Euroopa töötingimuste uuring näitas ka seda, et umbes 7% Euroopa töötajatest on arvamusel, et töö, mida nad teevad, mõjutab nende tervist ja tekitab kuulmisprobleeme. Ohtu peeti eriti suureks töötlevas, mäe-, ehitusja transpordisektoris, samal ajal kui finantssektoris oli see peaaegu olematu. Lisaks näitasid aasta tööjõuuuringu lisaküsimustiku Tööõnnetused ja tööga seotud terviseprobleemid tulemused, et umbes 0,1%-l vastanutest oli kuulmisprobleeme, mis nende endi arvamuse kohaselt olid saanud alguse nende tööst või töö tõttu süvenenud. See tähendab, et kuulmisprobleeme on umbes Euroopa töötajal, kes praegu töötavad või on pensionil. Lisaks sellele lisanduvad siin esitatud arvudele igal aastal tuhanded uued kuulmiskao juhtumid, mille puhul on tuvastatud, et tegemist on kutsehaigusega. Euroopa kutsehaiguste statistika raames võrdlusaasta 2005 kohta läbi viidud projekti tulemused näitavad, et Euroopa Liidus kõige levinuma 10 kutsehaiguse hulgas on neljandal kohal mürast tulenev kuulmiskadu tuvastatud juhtumiga kaheteistkümnes andmeid esitanud liikmesriigis (st EL 15 liikmesriigile ekstrapoleerimisel saame kokku umbes juhtumit). Seega on selline tervisehäire 13 9,5 inimesel töötava inimese kohta. Toetudes siin esitatud andmetele, kõige uuematele teadussaavutustele, kõikide tegevusvaldkondade kaasamise vajadusele (kuna direktiivi 86/188/EÜ ei kohaldata mere- ja õhutranspordi suhtes) ja kooskõlas direktiivis 89/391/EMÜ 14 (raamdirektiiv) teatavaks tehtud üldiste ennetuspõhimõtetega, mille kohaselt tuleb ühiskaitsemeetmeid eelistada isikukaitsemeetmetele, ning võttes arvesse rahvusvahelisi õigusakte müratasemete kohta, esitas komisjon uue direktiivi, mille Euroopa Parlament ja nõukogu 6. veebruaril aastal lõplikult heaks kiitsid. Lõpuks tuleks märkida, et kõik tööandjad peaksid olema teadlikud sellest, et nende tööruumid või töökohad võivad nüüdsest kuuluda kõnealuse direktiivi reguleerimisalasse, sest vastavalt direktiivis 2003/10/EÜ sätestatud nõuetele alandati müratasemeid, mille puhul tööandjad peavad võtma mitmesuguseid meetmeid müra vähendamiseks ja ohjamiseks tööl. Tavapäraselt mürarikastes majandussektorites ollakse teadlikud mürast tulenevatest ohtudest, kuid müra alandamise nõue tasemeni 80 db(a) hakkab nüüd kehtima ka kontorites, lasteaedades, koolides, meelelahutusasutustes, lastesõimedes, paljundusruumides, postkontorite sorteerimisruumides ja väikestes tootmisüksustes ning neilt hakatakse nüüd esmakordselt nõudma oma töötajate aktiivset kaitsmist müra eest vastavalt käesolevale direktiivile. Seetõttu on oluline, et kõik tööandjad hindaksid mürariske töökohtadel, sest tööandjad vastutavad ainuisikuliselt (ettevõtte suurusest, töötajate arvust, tööhõivesektorist olenemata) töötajate müravastase kaitse eest mürarikastel töökohtadel või seal, kus töötegevus ise müra tekitab. 12. Lühend ESWC tähendab Euroopa töötingimuste uuringut. 13. Eurostat Andmed Rahvastik ja sotsiaalsed tingimused Tervishoid Töötervishoid ja -ohutus Nõukogu 12. juuni aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta, EÜT L 183, , lk 1. 7

10 sissejuhatus PEAMISED ERINEVUSED DIREKTIIVI 2003/10/EÜ ja VARASEMA DIREKTIIVI 86/188/EMÜ VAhEL direktiivi ülesehitus Euroopa Liidu asutamislepingu artiklil 137 põhineva uue direktiivi 2003/10/EÜ ülesehitus on palju selgem, sest tegemist on raamdirektiivi 89/391/EMÜ ennetavat lähenemisviisi järgiva 17. üksikdirektiiviga. Direktiivis 86/188/EMÜ, mis põhineb erineval õiguslikul alusel (Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikkel 100), siiski sellist ennetavat lähenemisviisi ei järgita. Sellest tulenevalt ei võimaldanud see direktiiv püstitada selgeid eesmärke, nagu riskiennetus, vältimatute ohtude hindamine ja ohtude kõrvaldamine nende allikate juures, eelistades seejuures ühiskaitsemeetmeid individuaalsetele kaitsemeetmetele. Direktiiviga 89/391/EMÜ nähakse ette ennetuse peamised põhimõtted, eriti aga tööandjate kohustused ja vastutus. Neid põhimõtteid tuleb kohaldada mutatis mutandis, eriti riskihindamise, töötajate müraga kokkupuutumise vältimise või vähendamise, kokkupuute piiramise, tervisekontrolli ning töötajate teavitamise, koolitamise, osalemise ning nende nõustamise suhtes. eesmärk Uue direktiivi 2003/10/EÜ artiklis 1 sätestatakse miinimumnõuded töötajate tervise ja ohutuse kaitseks müraga kokkupuutest tulenevate või tuleneda võivate ohtude ja eriti kuulmist kahjustava ohu eest. Neid sätteid kohaldatakse tegevuse suhtes, mille käigus töötajad puutuvad või võivad seoses oma tööga kokku puutuda mürast tulenevate ohtudega. Direktiivi 2003/10/EÜ eesmärk on võidelda töötajaid ohustavate mõjude vastu, mis tulenevad kokkupuutest müraga (artikkel 1) Kohaldamisala Uut direktiivi 2003/10/EÜ kohaldatakse eranditult kõikide tegevusvaldkondade suhtes (artikli 1 lõige 2). Ainus erand on kirjeldatud direktiivi 89/391/EMÜ artikli 2 lõikes 2 ja see on järgmine: kui teatava avaliku teenistuse, nagu näiteks relvajõudude või politsei, või teatava kodanikukaitseteenistuse tegevus oma eripära tõttu direktiiviga vältimatult vastuollu satub. Teisalt on direktiivist 86/188/EMÜ välja jäetud mere- ja õhutransport ning seega ka kõik nende transpordisektorite töötajad. Direktiivi 2003/10/EÜ kohaldatakse eranditult kõikide tegevusvaldkondade suhtes (artikli 1 lõige 2) mõisted Uues direktiivis 2003/10/EÜ esitatakse lihtsal ja selgel viisil (ei kasuta keerulisi matemaatilisi valemeid) erinevad füüsikalised parameetrid, mida käsitatakse ohunäitajatena. Selles osas on see tagapöördumine ISO 1999/1990 rahvusvahelise standardi juurde, ainult et lihtsustatud sõnastuses. Mõisted: tipphelirõhk: ρtipp päevane müraga kokkupuute tase: L db(a) EX,8h nädalane müraga kokkupuute tase: L EX,8h müraga kokkupuute piirväärtus ja meetmete lähteväärtused Direktiivis 2003/10/EÜ on kasutatud mõisteid müraga kokkupuute piirväärtus" ja meetmete lähteväärtused". Need mõisted võimaldavad tööandjatel direktiivi võimalikult tõhusalt rakendada, eriti hinnata riske, millega töötaja töötamise ajal kokku puutub või kokku võib puutuda. Direktiiviga 2003/10/EÜ kehtestatud uus müraga kokkupuute piirväärtus on madalam direktiivis 86/188/EMÜ sätestatust ning ettevõtte jaoks on see lubatav müratase, mis ei mõjuta töötajate tervist ega ohutust. Müraga kokkupuute puhul on risk kõrgemate kokkupuuteväärtuste korral suurem ja seepärast on vaja sellise riskiga toimetulemiseks kasutada proportsionaalseid meetmeid, ilma seejuures piirväärtust ületamata. Uus päevane müraga kokkupuute piirväärtus on L EX,8h = 87dB(A) (müraga kokkupuute tasemete ajaliselt kaalu- 8

11 sissejuhatus tud keskmine ühe kaheksatunnise tööpäeva kohta) ja tipphelirõhu piirväärtus ρ tipp = 200 Pa. Direktiiviga 86/188/EMÜ on isiku igapäevaseks müraga kokkupuute taseme väärtuseks kehtestatud L EX,8h = 90dB(A) ja helirõhu väärtuseks ρ tipp = 200 Pa. Müraga kokkupuute piirväärtused: L EX,8h = 87 db(a) ja ρ tipp = 200 Pa Neid väärtusi ei tohi mingil juhul ületada!!! (Artikkel 3) Müraga kokkupuute piirväärtuse kohaldamisel võetakse töötaja müraga tegeliku kokkupuute määramisel arvesse töötaja isiklike kuulmiskaitsevahendite abil saavutatud sumbumist. Direktiiviga 86/188/EMÜ võrreldes on direktiivi 2003/10/EÜ sisse viidud uuendus, millega kehtestatakse kaks meetmete lähteväärtust: meetmete ülemine lähteväärtus [L EX,8h = 85 db(a) ja ρ tipp = 140 Pa] ja alumine lähteväärtus [L EX,8h = 80 db(a) ja ρ tipp = 112 Pa]. Nende väärtuste ületamineon märguandeks, et on vaja võtta meetmeid, kuid müraga kokkupuute piirväärtusi ei tohi mingil juhul ületada. See võimaldab tööandjatel kasutada ennetusmeetmeid selleks, et asjakohasel ja paindlikul viisil reageerida töötajate müraga kokkupuutest tulenevatele ohtudele. Kui meetmete ülemised lähteväärtused on ületatud, kohustatakse tööandjat looma ja rakendama tehniliste või organisatsiooniliste meetmete programmi müraga kokkupuute vähendamiseks, näiteks võimaldades töötajatel kuulmist kontrollida. Kui meetmete ülemine lähteväärtus on ületatud: L EX,8h 85 db(a) ja ρ tipp 140 Pa peab tööandja: looma ja rakendama tehniliste ja/või organisatsiooniliste meetmete programmi müraga kokkupuute vähendamiseks (artikli 5 lõige 2); võimaldama tööl müraga kokku puutuvatele töötajatele müraga kokkupuutest tulenevate ohtude alast teavet ja koolitust (artikkel 8); tähistama asjakohaste märkidega töökohad, kus töötajad võivad kokku puutuda müraga, mis ületab meetmete ülemisi lähteväärtusi (artikli 5 lõige 3); Töötajatel on vastavalt siseriiklikule õigusele ja/ või tavale õigus kuulmiskontrollile arsti või mõne muu kvalifitseeritud isiku poolt, kes tegutseb arsti vastutusel (artikli 10 lõige 2). peavad töötajad: kasutama isiklikke kuulmiskaitsevahendeid, kui müraga kokkupuute tase on võrdne või ületab meetmete ülemisis lähteväärtusi (artikli 6 lõike 1 punkt b) Kui töökohtade või töötajate müraga kokkupuute tase ületab meetmete ülemise lähteväärtuse L EX,8h 85 db(a) ja ρ tipp 140 Pa, peab tööandja võimaldama oma töötajatel saada koolitust ja teavet nende ohtude kohta, millega nad tööl kokku puutuvad, ning pakkuma neile profülaktilise audiomeetrilise uuringu võimalust; võimaluse korral ja kui risk seda õigustab tuleb töökohad varustada asjakohaste juurdepääsu piiravate märkidega. 9

12 sissejuhatus Kui kokkupuude müraga jääb vahemikku: L EX,8h = 80 kuni 85 db(a) ja ρ tipp = 112 kuni 140 Pa peab tööandja tagama, et: töötajad, kes tööl müraga kokku puutuvad, saavad müraga kokkupuutest tulenevate ohtude alast teavet ja koolitust (artikkel 8); töötajatel on võimalik kasutada isiklikke kuulmiskaitsevahendeid (artikli 6 lõike 1 punkt a); ohustatud töötajatele pakutakse profülaktilise audiomeetrilise uuringu võimalust (artikli 10 lõige 2). Kui töötajad puutuvad oma töökohal kokku müratasemega, mis on meetmete madalama lähteväärtusega võrdne või sellest kõrgem, st L EX,8h 80 db(a) ja ρ tipp 112 Pa, peab tööandja pakkuma asjakohast koolitust ja teavet müraga kokkupuutest tulenevate riskide kohta, pakkudes näiteks oma töötajatele profülaktilise audiomeetrilise uuringu võimalust. Kui meetmete alumine lähteväärtus on ületatud: L EX,8h 80 db(a) ja ρ tipp 112 Pa peab tööandja: töötajaid teavitama (artikkel 8); töötajaid koolitama (artikkel 8); tagama töötajatele isiklike kuulmiskaitsevahendite kasutamise võimaluse (artikli 6 lõike 1 punkt a); pakkuma töötajatele profülaktilist audiomeetrilist uuringu võimalust (artikli 10 lõige 2). riskide väljaselgitamine ja hindamine Uues direktiivis 2003/10/EÜ nähakse ette erisätted riskide väljaselgitamiseks ja hindamiseks tööandjate poolt. Direktiivis 86/188/EMÜ ei käsitletud neid aspekte piisava selgusega, eriti kokkupuute taset ja liiki, piirväärtusi, otsest ja kaudset mõju töötajate tervisele, töövahendite valmistajate mürataseme alaseid nõuandeid, asendusseadmete olemasolu, tervisekontrolli, müra ja ototoksiliste ainete, müra ja vibratsiooni ning müra ja õnnetuste eest hoiatavate häiresignaalide koosmõjust tulenevaid probleeme jne. Riskihindamine: (artikkel 4) Tööandja hindab ja vajaduse korral mõõdab mürataset. Meetodid võivad sisaldada iseloomulike proovide võtmist. Tegurid, mida tuleb arvestada: kokkupuute tase, liik ja kestus kokkupuute piirväärtused meetmete lähteväärtused eriti tundlikud riskigrupid ototoksiliste ainete ja vibratsiooni koosmõju müra ja ohusignaalide koosmõju teave töövahendite tekitatud müratasemete kohta müraga kokkupuute vältimisele või vähendamisele suunatud sätted Selles osas on direktiiv 2003/10/EÜ palju täpsem, sätestades tööandjate jaoks teatavad põhimõtted, mida tuleb müraga kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks arvesse võtta. Ühismeetmeid tuleb alati isikukaitsemeetmetele eelistada. Samuti sisaldab direktiiv 2003/10/EÜ sätteid, mis kohustavad tööandjaid viivitamatult meetmeid võtma, kui müraga kokkupuute piirväärtused on ületatud. Müraga kokkupuute vältimisele või vähendamisele suunatud säte: (artikkel 5) Tööandja peab võtma arvesse tehnika arengut ning looma ja rakendama tehniliste ja/või organisatsiooniliste meetmete programmi. Kaaluda tuleb järgmisi võimalusi: alternatiivsed töömeetodid sobivate töövahendite valimine töökoha kujundamine töötajate teavitamine ja koolitamine õhumüra ja konstruktsioonimüra vähendamise tehnilised vahendid töövahendite hooldusgraafikud töökorraldus tähistamine isikukaitsevahenditega (IKV) varustamine 10

13 sissejuhatus isikukaitsevahendid (ikv) Selle aspekti käsitlus on direktiivis 2003/10/EÜ väga selge. Direktiivis sätestatakse, et kui müraga kokkupuutest tulenevaid ohte ei ole võimalik vältida muul moel, tohib müraga kokkupuute piirväärtustest kinnipidamise viimase abinõuna kasutada isiklikke kuulmiskaitsevahendeid. Tööandja peab need töötajatele kättesaadavaks tegema ning need peavad vastama direktiivides 89/656/EMÜ 15 ja 89/391/EEÜ sätestatud nõuetele, ilma et see piiraks IKVde olulisi tootmistingimusi käsitleva direktiivi 89/686/EMÜ 16 kohaldamist. Isikukaitsevahendid: (artikkel 6) Kui müraga kokkupuutest tulenevaid ohte ei ole võimalik vältida mingite muude vahendite abil, peab tööandja varustama oma töötajad individuaalsete kuulmiskaitsevahenditega. Tingimused: kui kokkupuude müraga ületab meetmete alumise lähteväärtuse, varustab tööandja oma töötajad isiklike kuulmiskaitsevahenditega; kui kokkupuude müraga on võrdne meetmete ülemiste lähteväärtusega või sellest suurem, peavad töötajad kasutama isiklikke kuulmiskaitsevahendeid; kuulmiskaitsevahendid peavad ohu kõrvaldama või muutma selle võimalikult väikeseks. tervisekontroll See on väga oluline aspekt, kuna müra puhul on tegemist ohuga, mille kahjustav mõju sellega kokkupuutuvate töötajate tervisele suureneb aja jooksul. juhtudeks, kus kokkupuude müraga ületab meetmete lähteväärtused, on seaduseandja ette näinud töötajate tervisekontrolli, mis aitab varakult diagnoosida mis tahes mürast tulenevat kuulmiskadu. Direktiiviga 2003/10/EÜ antakse töötajatele võimalus lasta oma kuulmist kontrollida arsti või mõne muu kvalifitseeritud isiku poolt, juhul kui meetmete ülemine lähteväärtus on ületatud [L EX,8h > 85dB(A) ja ρ tipp > 140 Pa], ning õigus profülaktilisele audiomeetrilisele uuringule, kui meetmete alumine lähteväärtus on ületatud [L EX,8h > 80dB(A) ja ρ tipp > 112 Pa]. 15. Nõukogu 30. novembri aasta direktiiv 89/656/EMÜ, töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta, EÜT L 393, , lk Nõukogu 21. detsembri aasta direktiiv 89/686/EMÜ, isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, EÜT L 399, , lk 18. Kui leitakse, et töötingimused on halvenenud, tuleb sellest teatada töötajatele ning tööandja peab uuesti tegema riskide hindamise ning võtma meetmeid nende vältimiseks või vähendamiseks. Direktiivis 86/188/EMÜ sätestatud nõuded ei olnud nii ranged, eriti kontrolli liikide, kokkupuutetasemete ning riskide uuesti hindamise ja võetavate meetmete suhtes. Tervisekontroll: (artikkel 10) Töötajatel on õigus kuulmiskontrollile, kui müraga kokkupuute tase ületab 85 db(a) ja/või ρ tipp = 140 Pa. Töötajatel on õigus profülaktilisele audiomeetrilisele uuringule, kui müraga kokkupuute tase ületab 80 db(a) ja/või ρ tipp = 112 Pa. erandid Direktiivi 2003/10/EÜ kohaldatakse eranditult kõikide tegevusvaldkondade suhtes. Siiski võivad liikmesriigid erandlikel asjaoludel ette näha erandeid isikukaitsevahendite kasutamist käsitlevate sätete kohaldamises. Erandid nähakse ette tingimusel, et riskid minimeeritakse ning et asjaomastele töötajatele tagatakse täiendav tervisekontroll. Kõnealused erandid vaadatakse läbi iga nelja aasta järel ja liikmesriigid saadavad komisjonile erandite loetelu. Erandid: (artikkel 11) Kui esinevad erakorralised asjaolud: Tagatakse, et riskid vähendatakse miinimumini Toimub täiendav tervisekontroll Uus hindamine iga nelja aasta järel Erandid tühistatakse, kui erakorralised asjaolud lakkavad olemast töötajate teavitamine, koolitamine, nendega konsulteerimine ja nende osalemine Raamdirektiivil 89/391/EMÜ põhineva uue direktiivi need peatükid on väga selged ja üksikasjalikud. Direktiiv kohustab tööandjaid teavitama ja koolitama töötajaid, kes puutuvad kokku meetmete lähteväärtustega võrdse või nendest kõrgema müratasemega. See sätestab ka töötajatega konsulteerimise ning töötajate ja/või nende esindajate osalemise riskihindamises, tuvastatud riskide vältimise meetmete kindlaksmääramisel ning individuaalsete kuulmiskaitsevahendite valimisel. Direktiivis 86/188/EMÜ neid küsimusi ei käsitletud. 11

14 sissejuhatus Koolitus on nimetatud õigusaktide rakendamiseks ja täitmiseks ning töötajatele tööl piisava kaitse tagamiseks väga oluline. Ühtlasi on ülimalt oluline, et töötajad mõistaksid tervisekontrolli vajalikkust ning konkreetsete meetmete valiku põhjuseid. IKVde puhul on oluline mitte üksnes nõuetekohaste ja sobivate IKVdega varustamine ja nende kasutamine, vaid ka IKVde kandmise põhjuste ja parimat kaitset pakkuvate kandmisviiside selgitamine töötajatele. IKVde kasutamise ja kandmise alane koolitus on töötajate jaoks oluline ning kui seda ei tehta, võib tekkida petlik enesega rahulolutunne ja/või arvamus, et vajalik kaitsetase on juba saavutatud, kuigi see tegelikult nii ei ole (nt kui IKVsid ei kanta või ei kasutata nõuetekohaselt). Töötajate teavitamine, koolitamine, nendega konsulteerimine ja nende osalemine (artiklid 8 ja 9) müra olemus võetud meetmed müraga kokkupuute piirväärtused ja meetmete lähteväärtused riskihindamise tulemused kuulmiskaitsete nõuetekohane kasutamine tervisekontrolli nõuded kuulmiskaitsevahendite valimine jne tegevusjuhend Erinevalt direktiivist 86/188/EMÜ ja võttes arvesse muusika- ja meelelahutussektori eripära, nõutakse direktiivis 2003/10/EÜ liikmesriikidelt tegevusjuhendi koostamist, mis aitaks nende sektorite töötajatel ja tööandjatel oma kohustusi täita. Liikmesriikidele on tegevusjuhendi koostamiseks kõnealuses sektoris antud kaheaastane üleminekuaeg s.t kuni 15. veebruarini Tegevusjuhend: (artikkel 14) Aidata muusika- ja meelelahutussektori töötajatel ja tööandjatel oma kohustusi täita Rakendamine on kahe aasta võrra edasi lükatud ülevõtmine Liikmesriigid jõustavad direktiivi 2003/10/EÜ järgimiseks vajalikud õigusnormid enne 15. veebruari Võttes arvesse konkreetseid asjaolusid, nähakse direktiiviga 2003/10/EÜ ette, et liikmesriigid võivad merelaevade laevaperede suhtes kohaldatavate artikli 7 (kokkupuute piiramine) sätete ülevõtmist pikendada lisaks veel viie aasta võrra, s.t kuni 15. veebruarini Ülevõtmine: (artikkel 17) Et arvesse võtta eritingimusi, võivad liikmesriigid pärast 15. veebruari 2006 vajaduse korral saada viieaastase lisaaja, seega kokku kaheksa aastat, et rakendada käesoleva direktiivi artikli 7 sätteid laevade pardal viibivate laevapere liikmete kohta

15 sissejuhatus säte 86/188/emü müradirektiiv 2003/10/eü uus müradirektiiv riski vähendamine müraga kokkupuute hindamine ja vajaduse korral mõõtmine Madalaima mõistliku tasemeni. Seal, kus müra esineb. Ohtude kõrvaldamine või minimeerimine allika juures. Seal, kus töötajad puutuvad või võivad müraga kokku puutuda. hindamisperiood Tööpäev. Tööpäev või nädal. töötajate ja nende esindajate teavitamine ja koolitamine tervisekontroll töötaja õigus kuulmiskontrollile/ audiomeetrilisele uuringule Kuulmiskaitsevahendite kättesaadavaks muutmine Kuulmiskaitsevahendite kandmine on kohustuslik Kui päevane müraga kokkupuude ületab 85 db(a) ja tipptase 140 db. Vastavalt headele tavadele ja kui müraga kokkupuude ületab 90 db(a). Kui päevane müraga kokkupuude ületab 85 db(a) ja tipptase 140 db. Kui päevane müraga kokkupuude ületab 85 db(a) ja tipptase 140 db. Kui päevane müraga kokkupuude ületab 90 db(a) ja tipptase 140 db. Kui päevane/nädalane müraga kokkupuude ületab 80 db(a) ja tipptase 135 db (C). Kui regulaarne päevane müraga kokkupuude on 85 db(a) või üle selle või tipptase 137 db (C) või üle selle. Kui päevane/nädalane müraga kokkupuude ületab 85 db(a) ja tipptase 137 db (C). Kui oht on tuvastatud, peab olema kättesaadav väärtuste 80 db(a) ja 112 Pa juures. Kui päevane/nädalane kokkupuude ületab 80 db(a) ja tipptase 135 db (C). Kui päevane/nädalane müraga kokkupuude on 85 db(a) või kõrgem ja tipptase 137 db(c) või kõrgem; kaitsevahendid ohu kõrvaldamiseks või minimeerimiseks. Kokkupuute piiramine Kui päevane/nädalane müraga kokkupuude on 87 db(a) ja tipptase kõrva juures 140 db (C). Kontrollmeetmete programm Kui päevane kokkupuude ületab 90 db(a) ja tipptase 140 db(c). Kui päevane kokkupuude ületab 85 db(a) ja tipptase 137 db. juurdepääsu piiramine, märgistuse paigaldamine ja juurdepääsude kontrollimine töötajate esindajate teavitamine erandid Kui see on otstarbekohane, siis juhul, kui päevane müraga kokkupuude on kõrgem kui 90 db(a) ja tipptase 140 db(c). Kui päevane müraga kokkuude ületab 85 db(a) ja tipptase 140 db (hindamised) ning kui päevane müraga kokkupuude on ületab 90 db(a) ning tipptase 140 db (meetmete programm). Nädalase müraga kokkupuute keskmise leidmine; Kuulmiskaitsevahendite kasutamise suhtes, kui on tegemist ohuga tervisele ja ohutusele, Kui päevane/nädalane müraga kokkupuude ületab 85 db(a) ja tipptase 137 db(c). Viidatakse direktiivile 89/391/EMÜ. Kuulmiskaitsevahendite kasutamise suhtes, kui on tegemist ohuga tervisele ja ohutusele. üleminekuajad Üleminekuajad laevanduse ning muusika- ja meelelahutussektori jaoks. ei kohaldata Mere- ja õhutranspordile Kui on vastuolus avalike teenuste hulka kuuluvate tegevustega Tabel 0.1 Eelmise müradirektiivi võrdlemine füüsikaliste mürategurite direktiiviga 13

16 sissejuhatus KUIDAS juhendit LUgEDA? juhend on jagatud 9 peatükiks; iga peatükiga võib soovi korral tutvuda ka eraldi teemade kaupa. Iga peatükk on jagatud nummerdatud jaotisteks ehk punktideks ja igaüks neist käsitleb omaette teemat, seetõttu on teabe leidmine erinevate teemade kohta lihtne. Iga jaotise põhiküsimused on poolpaksus kirjas ning neile järgneb kommentaaride ja nõuannete loetelu. Teksti on selgitatud tööstusest võetud näidetega. Enamik jaotisi sisaldab ka illustratsioone. Nende jaoks, kes soovivad üksikasjalikumat teavet, on iga jaotise lõpus sellise logoga varustatud kursiivkirjas tekst, mis sisaldab täiendavaid tehnilisi üksikasju. Iga peatüki alguses on kokkuvõte asjaomaste direktiivide nõuetest. 4. peatükk sisaldab teavet müra vähendamise meetodite kohta. Neid meetodeid on iseloomustatud järgmiste aspektide abil: meetod ja selle tööpõhimõtete selgitus, heade tulemuste saavutamiseks rakendatavad ettevaatusabinõud. Konkreetsete teemade kohta on võimalik teavet leida kahte liiki sõnaloendi abil: märksõnade loend, milles on viited juhendi peatükile, kus asjaomast sõna selgitatakse; sõnastik üldiselt kasutatavate tehniliste mõistete lühikeste ja lihtsate määratlustega. juhendi lõppu on lisatud kasutatud lühendite loetelu. 14

17 sissejuhatus MIKS ON VAjA MÜRAgA KOKKUPUUDET VÄhENDADA? Isegi õiguslikku aspekti arvesse võtmata tundub mürast tulenevate riskide vältimine sama loomulik nagu kõikide muude terviseriskide vältimine, eriti seetõttu, et kuulmispuudulikkus on üks kõige levinumaid kutsehaigusi Euroopas. Kuid müra vähendamiseks töökohal ei piisa üksnes heast tahtest, vaid selleks on vaja muuta ka töötavasid ja hoiakuid ning siin tekibki vastuseis. Lisaks sellele ei ole mürast tulenev oht ilmne, sest kuulmispuudulikkus areneb üldiselt aeglaselt ja isegi kõige rohkem ohustatud töötajad ei taha oma harjumusi muuta. Seepärast ongi oluline veel kord rõhutada, et nii tööandjad kui ka ohustatud töötajad peavad mõistma müraga kokkupuutumise ohtlikkust. tasemeid (nt kontorid, peenmehhaanika töökojad, kliinilised laboratooriumid, uurimiskeskused jne). Nagu eespool juba märgitud, võib müra tekitada stressi ja raskendada keskendumist, vähendades seeläbi töötaja töövõimet ja jõudlust. Seega tegutseb müra vähendamiseks jõupingutusi tegev tööandja eelkõige enda huvides. Müra kontrollimine on nii oluline seetõttu, et inimene ei saa oma kuulmist välja lülitada samamoodi, nagu ta saab oma silmad kinni pigistada. Kokkupuude kõrgete müratasemetega tekitab pöördumatu kuulmiskahjustuse. Millist mõju avaldab see töötajate kutsetegevusele,, kuidas tulevad nad toime nende eraelu mõjutavate tagajärgedega? takistab keskendumist, seega vähendab jõudlust; tekitab stressi, seega vähendab töövõimet; vähendab ohutust, sest hoiatusi on raske kuulda; kahjustab ettevõtte mainet, eriti võimalike töötajate ja üldsuse silmis; takistab töötajate omavahelist suhtlemist. vastuväited Ma ei vaja mingit kaitset, olen müraga harjunud. Ma ei tea, kuidas seadmed töötavad, kui nende müra vaiksemaks jääb. vastused Kas olete müraga harjunud või hakkate lihtsalt kurdiks jääma ja olete seetõttu müra suhtes lihtsalt vähem tundlik? See on lihtsalt harjumuse asi: küll Te õpite oma töövahendite uusi hääli tundma. Tabelis 0.2 on esitatud vastused töötajate sagedastele reageeringutele siin kirjeldatud ohtudele. Töötajaid ja nende esindajaid tuleb nimetatud probleemidest teavitada ning nad peavad olema kaasatud lahenduste otsimisse. Müravastase kaitsega on tihedalt seotud müraga kokkupuute piirväärtuste küsimus: mis tahes meetmeid ka ei rakendataks, mingi müra jääb ju alati. Milline on vastuvõetav müratase? Euroopa direktiivis 2003/10/EÜ on esitatud meetmete lähteväärtustega ja kokkupuute piirväärtustega seotud kohustused (vt 9. peatükk Ülevaade müra käsitlevatest Euroopa Liidu õigusnormidest ). Meetmete lähteväärtusi ja kokkupuute piirväärusi võib riiklikesse õigusnormidesse ülevõtmisel alandada. Meetmete lähteväärtuste ja kokkupuute piirväärtuste määramisel on lähtutud vigastuste tekkimise ohust ning seetõttu peaksid tööandjad püüdma saavutada neist madalamaid tasemeid. Võib tekkida eriolukordi, kus töö laadist tulenevalt on keskendumiseks, stressi vähendamiseks ja tõhususe suurendamiseks vaja madalamaid Individuaalsed kuulmiskaitsevahendid (IKKV) häirivad mind: need tekitavad klaustrofoobiat ja ajavad higistama ning segavad muude kaitsevahendite kasutamist. Müra vähendamise vahendid segavad masina käsitsemist. Ma olen siin kaua aega töötanud ja ma ei ole veel kurt. Ma hakkan kasutama kuulmise abivahendeid siis, kui mu kuulmine halveneb. On palju IKKVde liike: proovige leida enda jaoks kõige sobivamad ja mugavamad. Need vahendid on ju Teie enda kaitsmiseks. Muide, ehk oskate öelda, kuidas masinat paremini tööle panna? Kuulmislangus areneb välja järk-järgult ja seepärast on meil raske aru saada, millal me oma kuulmist kaotama hakkame. Kas olete käinud regulaarselt audiomeetrilisel uuringul? Ärge unustage, et kuulmislangus on pöördumatu ning kuulmise abivahendid suudavad võimendada üksnes seda osa kuulmisest, mis veel alles on. Tabel 0.2 Vastuväited mürakaitsete kasutamisele ja neile antud vastused. 15

18 sissejuhatus KUIDAS juhendist VAjALIKKU TEAVET ÜLES LEIDA? 1. meetod: teave müraga kokkupuute vähendamise viiside kohta Mis on müra? Akustika põhimõtted: 1. peatükk Riskihindamine Mõõtmine, riskihindamine: 2. peatükk Tööandja kohustus kaitsta töötajaid müraga kokkupuutest tulenevate ohtude eest Euroopa Liidu nõuded: 9. peatükk Terviseriskid: 7. peatükk Probleemi ennetamine (tööruumi kujundamine) Tööruumi kujundamine: 3. peatükk Vaiksete töövahendite valimine: 6. peatükk Müraga kokkupuute prognoosimine: 3. peatükk Esmane kontrollimine: Lisa kirjandus Eriolukorrad Muusika- ja meelelahutussektorid: 8. peatükk Ohutundlikud töötajad: 7. peatükk Liitmõjud: 7. peatükk Riski uuesti hindamine pärast mürakontrolli Riskide väljaselgitamine ja riskihindamismenetlus: 2. peatükk Mürakontroll Kollektiivsete lahenduste eelistamine Viimase vahendina kasutada individuaalseid lahendusi Kuidas vähendada kokkupuudet müraga: 4. peatükk Isikukaitsevahendite (IKV) omadused ja valimine: 5. peatükk Tervisekontrolli kättesaadavaks muutmine Perioodilise kontrolli rakendamine Tervisekontrolli rakendamine: 7. peatükk Euroopa Liidu nõuded: 9. peatükk 16

19 sissejuhatus 2. meetod: teave direktiivide nõuete järgimise kohta Skeemil on kokkuvõtlikult esitatud direktiiviga 2003/10/EÜ ette nähtud meetmed järgneval skeemil on kokkuvõtlikult esitatud direktiiviga ettenähtud meetmed mürast tuleneva riski vähendamiseks ning nendevahelised seosed. järgmisel leheküljel on teave direktiivi vastavate artiklite ja juhendi peatükkide kohta, kust võib saada täiendavat teavet. Kaaluda direktiivis meetmete lähteväärtustega ja kokkupuute piirväärtustega määratletud riske Hinnata isiklikku kokkupuudet müraga seal, kus töötajad on ohuga juba kokku puutunud või tõenäoliselt sellega kokku puutuvad Vähendada müraga kokkupuutumise ohtu tehniliste ja organisatsiooniliste muudatuste abil Kui oht siiski säilib, kasutada selle kõrvaldamiseks kuulmiskaitsevahendeid Ennetada kõiki piirväärtusi ületavaid kokkupuuteid müraga Töötajatega konsulteerimine ning nende osalemine Võimaldada töötajatel osaleda kogu protsessi vältel Töötajate teavitamine ja koolitamine, kui kokkupuutetaseme väärtused on meetmete madalama lähteväärtusega võrdsed või sellest kõrgemad Tervisekontrolli kättesaadavaks muutmine väärtuste puhul, mis on kõrgemad meetmete madalamast lähteväärtusest 17

20 sissejuhatus 3. meetod: teave direktiivide nõuete järgimise kohta direktiivi 2003/10/eü artiklid ja vastavad juhendi soovitused Kokkuvõte direktiivi ja sellega seotud määruste põhinõuete kohta on esitatud 9. peatükis; akustika ja mürakontrolli alastes teadmistes ja mõistetes orienteerumise aluseid tutvustatakse 1. peatükis. Erijuhised muusika ja meelelahutuse sektorite jaoks on esitatud 8. peatükis. artikkel ja juhised artikkel 3 Kokkupuute piirväärtused ja meetmete lähteväärtused Direktiiv meetmete päevane ja tipplähteväärtus ning piirväärtused Kuulmislanguse riski kirjeldavad põhimõisted juhendi peatükk j a punkt 2. ptk, punkt ptk, punktid 1.6 ja 7.5 artikkel 4 ohtude väljaselgitamine ja hindamine Direktiiv nõuded müra hindamisel heli iseloomustavad põhiparameetrid Kuulmiskao riski hindamise põhimõisted Riskide väljaselgitamine ja riskihindamismenetlus helitasemega kokkupuute prognoosid helitasemega kokkupuute mõõtmise planeerimine ja läbiviimine Müraga kokkupuute arvutamine 2. ptk, punktid 2.0 ja ptk, punkt ptk, punkt ptk 2 ptk, punkt ptk, punktid 2.4 ja 2.5 Punkt 2.7 artikkel 5 Kokkupuute vältimisele või vähendamisele suunatud sätted Direktiiv tööandjate ja töötajate kohustused Põhimõisted heli tekitamine ja levik Müra vähendamise meetodid Liigse müra vältimine Müra vähendamine allikate juures Õhu kaudu ülekandumise vähendamine Tahkise kaudu ülekandumise vähendamine Ostetava lahenduse määratlemine Tööruumi kujundamine Vaiksete töövahendite valimine 4. ptk, punkt ptk, punkt ptk 4 ptk, punktid 4.2 ja 4.3 ja ptk punkt 4.5 Punkt 4.6 Punkt 4.7 Punkt ptk 6. ptk artikkel 6 individuaalne kaitse Direktiiv isikukaitsevahendite (IKV) kasutamise kohta Isikukaitsevahendite (IKV) omadused ja valimine: Teave tööandjate ja töötajate jaoks 5. ptk, punkt ptk Punkt 5.7 artikkel 7 Kokkupuute piiramine Direktiiv tööandjate kohustused Sissejuhatus artikkel 8 töötajate nõustamine ja koolitamine Direktiiv töötajate nõustamine, koolitamine ja nendega konsulteerimine Sissejuhatus artikkel 10 tervisekontroll Direktiiv tervisekontroll Kuulmiskahjustus Mürast tulenev kuulmiskahjustus Keemilistest mõjuritest tulenev kuulmiskahjustus Kuulmiskahjustuse sümptomid Audiomeetriline uuring Punkt ptk Punkt 7.3 Punkt 7.4 Punktid 7.5 ja 7.6 Punkt

21

22

23 1. peatükk: akustika põhimõtted 1. SISSEjUhATUS heli ja MÜRA heli Müra Levimine õhus, vedelikus ja muus keskkonnas heli PÕhIPARAMEETRID Sagedus Infraheli ja ultraheli helirõhk helirõhutase ja detsibell helivõimsus ja helivõimsuse tase helirõhutasemete summeerimine heli SAgEDUSANALÜÜS Toon ja akustiline spekter Oktaav- ja 1/3-oktaavriba heli TEKITAMINE ja LEVIK Kiirgus, emissioon ja immissioon Suunatus heli levik ja ruumi mõju KUULMISKADU TEKITAVATE OhTUDE hindamisel KASUTATAVAD MÕISTED ja VÄLjENDID Riskinäitajatena kasutatavad füüsikalised parameetrid Kuulmislävi Sageduskorrektsioon Kokkupuude ja kokkupuutetase A-korrigeeritud ekvivalentne pidev helirõhutase Tipphelirõhk hoiatussignaalide ÄRATUNDMINE ja KÕNE MÕISTMINE

24 1. peatükk: akustika põhimõtted 1. SISSEjUhATUS Heli tekitamist saab kirjeldada gongi näite põhjal (joonis 1.1). Akustika on teadus, mis uurib heli heli on üks inimese elukeskkonda kujundavatest põhielementidest. Müra on heli eriliik ning üldiselt on see seotud tööstuses toimuvate protsessidega; see on üks peamisi töökeskkonna ohtusid. heli ja müra me kuuleme ning seetõttu määrame me neid intuitiivselt, ilma nende füüsikalise olemuse peale mõtlemata. Käesolevas peatükis selgitatakse teatavaid mõisteid, mida kasutatakse akustiliste nähtuste kirjeldamiseks ning vastatakse järgmistele küsimustele: Mida heli endast tegelikult kujutab? Milliste parameetrite abil saab seda iseloomustada? Milles seisneb heli ja müra erinevus? heli heli ja MÜRA Heli on õhuosakeste võnkumine, mis levib helilainena (või akustilise lainena) läbi õhu. Ruumi, kus helilained levivad, nimetatakse heliväljaks. heli tekib siis, kui õhuosakesed pannakse võnkuma. Sellise võnkumise allikaks, s.t heliallikaks, võivad olla võnkuvad objektid, masinad, õhuvoolud või löögid. gongi pind, millele lüüakse, hakkab ette- ja tahapoole võnkuma (tööstusmasinate komponendid või katted võivad samamoodi võnkuda). joonis 1.1 gong ja selle pinna võnkumine Kui gongi pind liigub ettepoole, lükkab ta sellega õhuosakesi ettepoole ja suurendab lokaalselt õhu tihedust (joonis 1.2). Kui gongi pind liigub tahapoole, tõmbab see õhuosakesi endaga kaasa ja vähendab lokaalselt õhu tihedust (hõrendab õhku) (joonis 1.2). Liikuvad õhuosakesed hakkavad nagu neid lükkav pindki ette- ja tahapoole võnkuma. See võnkumine levib kaugemal olevatele õhuosakestele ning nii tekibki heli. Samalaadse nähtusega puutume kokku siis, kui viskame vaiksesse vette mingi eseme. Ese paneb veeosakesed liikuma ja tekitab laine. Õhuosakeste levivat võnkumist nimetatakse helilaineks. Kiirust, millega õhuosakeste võnkumine õhus edasi kandub, nimetatakse helikiiruseks ja see on võrdne 340 meetriga sekundis (m/sek). See tähendab, et ühe sekundi jooksul läbib heli õhus 340 meetrit. Ettepoole liikuv pind Kokkusurutud õhu piirkonnad Õhuosakeste liikumine Tahapoole liikuv pind Hõrendatud õhu piirkonnad Heli levimise suund joonis 1.2 heli tekitamine 22

25 1. peatükk: akustika põhimõtted Näited: Kui me seisame 340 meetri kaugusel heli tekitavast seadmest, kuuleme me seadme poolt tekitatavat müra 1 sekund pärast selle sisselülitamist. Kõige tavalisem nähtus, mis võimaldab helikiirust hõlpsasti jälgida, on elektrilahendus. Valgus liigub helist peaaegu miljon korda kiiremini, seepärast näeme me kõigepealt välku ja alles mõne aja pärast kuuleme müristamist. Kui me kuuleme müristamist kolm sekundit pärast välgu nägemist, on lihtne välja arvutada, et elektrilahendus toimus umbes 1 kilomeetri kaugusel (3x340 m) müra Müra on soovimatu heli Sageli seostavad inimesed müra tugeva heliga, mis võib nende kuulmist kahjustada, seega võime määratleda müra tema võimalike tervisemõjude seisukohast tugeva helina, mis võib põhjustada kuulmiskahjustusi. Tugevaid helisid ei tajuta alati mürana, isegi kui need mõjutavad inimeste tervist, näiteks vali muusika kontserdil. ja vastupidiselt sellele võidakse teatavates olukordades tajuda mürana heli, mis ei ole väga tugev ega oma tervist kahjustavat toimet. Need on helid, mis võivad takistada keskendumist vaimset pingutust nõudva töö ajal (näiteks lugemine, kirjutamine ja sõnaline suhtlemine). Üldiselt on müra subjektiivne mõiste ning seda võib määratleda soovimatu helina teataval ajahetkel. Igasugune müra on heli, kuid iga heli ei ole müra. Käesolevas peatükis kasutatakse edaspidi vahelduvalt mõlemat mõistet. Löögiheli on löögimüra, mille tekitavad kokkupõrkavad objektid. Näited: lõhkev õhupall, haamrilöök, stantsipressi poolt tekitatud müra ja püssipauk. joonis 1.4 Impulssmüra levimine õhus, vedelikus ja muus keskkonnas Helid, mis on akustilised lained, kanduvad edasi mitte üksnes õhu, vaid ka muude elastsete keskkondade kaudu, nagu näiteks vesi, betoon või teras. Õhu kaudu levivat heli nimetatakse õhuheliks. Tahke keha (tahkise) kaudu levivat heli nimetatakse konstruktsiooniheliks (tahkiseheliks). Vedeliku kaudu levivat heli nimetatakse vedelikuheliks. Seega võivad heliallikad olla oma olemuselt erinevad (õhk, vedelik, tahke aine) ning müra vähendamiseks võetavad meetmed on samuti erinevad, sõltudes heliallika olemusest. Õhuheli allikaks võivad olla gaasi väljalaskeseadmed, plahvatused jne. Vedelikuheli allikaks võib olla vedelike voolamine torudes, kosed jne. Tahkiseheli allikaks on peamiselt mehhaanilised kokkupuuted: hammasrattad, kepsud, haamrid jne. joonis 1.3 Müra on subjektiivne mõiste. helid, mis ühtede jaoks on muusika, võivad teiste jaoks olla müra isegi siis, kui need ei ole väga tugevad. Impulss- või löögimüra on tugev järsku tekkiv heli Impulss- või löögimüra ei kesta kauem kui üks sekund ning sellele järgneb vaikusperiood. Impulssmüra põhjustavad erinevat tüüpi löögid või plahvatused. joonis 1.5 Erinevat liiki müra. Tahkeid kehi läbiv heli levib õhuhelist kiiremini. 23

26 1. peatükk: akustika põhimõtted Näide: heli levimiskiirus betoonis on m/sek, terases aga m/sek. 3. heli PÕhIPARAMEETRID Näide: Madalsagedushelid on näiteks mehe bassihääl, diiselmootori või trafo tekitatud heli. Kõrgsagedusheli on naise sopranhääl, sääse pirin või keeva teekannu vilistamine sagedus Sagedus on perioodilise liikumise tsüklite arv sekundis. Esemete võnkumine ja õhu liikumine toimub tsükliliselt ning tsüklite arv sekundis võib olla erinev. Sagedus väljendab võnketsüklite arvu sekundis. Sagedust tähistatakse sümboliga f. Seda mõõdetakse hertsides (hz). Mida kiiremini osakesed võnguvad, seda suurem on hertsides mõõdetav võnkesagedus. hertsist tuhat korda suurem ühik on khz (kiloherts), 1000 hz = 1 khz joonis 1.6 Madalsagedushelid. Näide: Sagedus üks herts (f = 1 hz) tähendab seda, et objekt võngub sekundi jooksul ühe korra edasi-tagasi; sagedus 100 hz tähendab seda, et objekt võngub ühe sekundi jooksul sada korda edasi-tagasi. Helisid, mida inimesed kuulevad, nimetatakse kuuldavateks helideks. Kuuldavate helide sagedusala jääb 20 hz 20 khz vahele. Kuuldavad helid võib jagada: madalsagedushelideks, kuuldavad bassina (joonis 1.6); kõrgsagedushelideks, kuuldavad sopranina (joonis 1.7). joonis 1.7 Kõrgsagedushelid infraheli ja ultraheli Helisid sagedusalas alla 20 Hz, nimetatakse infraheliks. Helisid sagedusalas üle Hz, nimetatakse ultraheliks (joonis 1.8). Infraheli ja ultraheli on kuuldamatud. Kuigi nimetatud sagedusalade helid on inimkõrvale kuuldamatud, võivad need inimkehale kahjulikku toimet avaldada, põhjustades peavalu, väsimust jne. 24

27 1. peatükk: akustika põhimõtted Jõutrafo Lihvpink Săăsk 20 Hz 200 Hz 2000 Hz Hz Diiselmootor Maavårin Ultrahelipuhasti Infraheli Kuuldav heli Ultraheli 0 Hz 20 Hz S a g e d u s Hz joonis 1.8 Erinevad heliulatused sageduste skaalal helirõhk Helirõhk p (ehk akustiline rõhk) on lainena läbi õhu leviv atmosfäärirõhu muutus. Meid ümbritseva õhu rõhku nimetatakse atmosfäärirõhuks. Selle väärtus edastatakse igapäevastes ilmateadetes. Läbi õhu kandudes tekitab heli (joonis 1.9) kõrge ja madala õhutihedusega alasid. See tähendab, et kõrge õhutihedusega kohtades on õhurõhk atmosfäärirõhust veidi kõrgem ja kohtades, kus õhu tihedus on madal (on tekitatud õhuhõrendus), on õhurõhk atmosfäärirõhust veidi madalam. Seega, kui heli levib läbi õhu, muutub vähesel määral ka selle rõhk. Õhus leviva heli põhjustatud väikest õhurõhu muutust nimetatakse helirõhuks ja see tähistatakse sümboliga p. Akustilise rõhu ühik on paskal (Pa). Inimkõrv reageerib helirõhule ning seetõttu me kuulemegi helisid. heliallika suuremad võnkumised tekitavad suurema helirõhu. Kõrgema helirõhuga helid on valjemad. Näited: Mõningate helide helirõhk: sosin 0,0003 Pa; külmik 0,005 Pa; kõne 0,01 Pa; tolmuimeja 0,05 Pa; ketassaag 5 Pa; suruõhutrell 10 Pa; lennuk õhkutõusmisel (ligikaudu) 30 Pa. Atmosfäärirõhk Pa helirõhutase ja detsibell Helirõhutase on teatava heli helirõhu logaritmiline arvväärtus, võrreldes kontrollhelirõhuga. Selle tähistamiseks kasutatakse sümbolit L p ning selle väärtust väljendatakse detsibellides (db). Kontrollhelirõhk on võrdne 20 mpa-ga (mikropaskal). hea kuulmisega inimese jaoks on sagedusel 1000 hz kõige väiksema kuuldava heli helirõhk 20 µpa, s.t 0,00002 Pa. ja kõige valjema inimesele kuuldava heli Ettepoole liikuv pind piirkonnad Õhuosakeste llikumine Helirõhk Rõhk Atmosfäärirõhk joonis 1.9 helirõhk. 25

28 1. peatükk: akustika põhimõtted rõhk on umbes 20 Pa (nii kõrge helirõhuga heli tekitab kõrvas valu). Kõige valjumate inimkõrvale kuuldavate helide helirõhk on kõige nõrgemate kuuldavate helide helirõhust miljoneid kordi suurem (joonis 1.10). Teatavate seadmete poolt tekitatud müra helirõhk ületab oluliselt inimese kuulmiskahjustuste tekitamise künnist, näiteks suurtükist tulistamisel on see 1000 Pa. Selline laia helirõhkude skaala tingib mõõtmisel asjakohase mõõteühiku kasutusele võtmist. Seda väljendatakse detsibellides [db] ning see on logaritmiline suurus, mida nimetatakse helirõhutasemeks ning see näitab, mitu korda helirõhk ületab 20 µpa suurust kontrollväärtust. helirõhu 20 µpa puhul on helirõhutase 0 db. helirõhutase on seotud helienergiaga. Kui helienergia või kokkupuuteaeg kahekordistub, suureneb helirõhutase 3 db võrra ja vastupidi. Kui helirõhutase tõuseb või langeb 10 db võrra, tajutakse heli vastavalt poole tugevamana või nõrgemana, kuid +/- 10 db tähendab ohu 10-kordset suurenemist või vähenemist kõrvale! hea kuulmisega inimene tajub umbes 1 3 db suuruseid helirõhutaseme muutusi (olenevalt heli sagedusest ja rõhutasemest) helivõimsus ja helivõimsuse tase Helivõimsus on heliallika tekitatud energia hulk ajaühikus (s.t ühe sekundi jooksul). Helivõimsust väljendatakse vattides (W). helivõimsus on üks heliallika iseloomustamise põhiparameetritest, sest see ei muutu heliallika keskkonna muutudes. helivõimsuse põhjal on tavaliselt võimalik määrata helivõimsuse taset teatavas kindlas kohas heliallika läheduses. Näited: heliallikad ja nende helivõimsus: sosistav inimene 0, W; orkester 5 W; reaktiivlennuk W. Kuna heliallikate helivõimsuste väärtuste vahemik on väga ulatuslik, kasutatakse helivõimsuse taseme (L w ) kindlaksmääramiseks tavaliselt detsibelli (nagu helirõhutaseme puhul). helivõimsuse taseme kontrollväärtus on P0 = W = 0, W. Direktiivi 98/37/EÜ * sätete kohaselt peavad masinate ja seadmete tootjad teatavatel juhtudel helivõimsuse kindlaks määrama ning lisama sellekohase teabe tootja juhendile. * Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni aasta direktiiv 98/37/ EÜ masinaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, EÜT L 207, , lk helirõhutasemete summeerimine joonis 1.10 Erinevate helide helirõhkude ja helirõhutasemete võrdlus. Kuna detsibell on logaritmiline suurus, ei saa paljude erinevate heliallikate tekitatud helirõhutaset välja arvutada üksikallikate tekitatud helide helirõhutasemete lihtsa summeerimise abil (joonis 1.11a). 26

29 1. peatükk: akustika põhimõtted Näited: Masina tekitatud müra helirõhutase on 80 db. Kui me paigutame selle masina kõrvale veel teise samasuguse masina, siis kui suur on kahe masina üheaegselt tekitatud müra helirõhutase kokku? joonis 1.11a helirõhutasemete summeerimine. Kui suur on helirõhutase, kui korraga töötab kümme sellist masinat? (joonis 1.11b). Kahe mürataseme numbriline erinevus [db(a)] väärtus, mis lisatakse kõrgema väärtusega müratasemele [db või db(a)] 0 3,0 1 2,5 2 2,1 3 1,8 4 1,5 5 1,2 6 1,0 7 0,8 8 0,6 9 0,5 10 0,4 Tabel 1.1 Andmed liithelirõhutaseme arvutamiseks. Kui helirõhutasemete erinevus on suurem kui 10 db, ei kasutata enam sellist liithelirõhutaseme arvutamise viisi ning liithelirõhutase võrdsustatakse kahest müratasemest kõrgemaga. joonis 1.11b helirõhutasemete summeerimine. 4. heli SAgEDUSANALÜÜS Me paigutame masina kõrvale, mille helirõhutase on 80 db, veel teise masina, mille helirõhutase on 60 db. Kui suur on nüüd tekitatud müra ühine helirõhutase? (joonis 1.11c). joonis 1.11c helirõhutasemete summeerimine. Tegelikult määrab valjemat müra tegev masin kahe masina poolt tekitatava müra ühise helirõhutaseme. Kui erinevus kahe masina helirõhutasemete vahel on suurem kui 10 db, võrdsustatakse masinate liithelirõhutase valjemat müra tegeva masina helirõhutasemega toon ja akustiline spekter Sinusoidse võnkumisega tekitatud heli nimetatakse puhastooniks või lihtsalt tooniks. Akustiline spekter on helirõhkude või heliintensiivsuste jaotus, mida mõõdetakse sageduse funktsioonina. Puhtaid toone võib näidata graafikul, kus horisontaalteljel on näidatud sagedus ja vertikaalteljel helirõhutase (SPL) (joonis 1.12). Seda tüüpi graafikut nimetatakse helispektriks. Tegelikus elus puutume me puhaste toonidega harva kokku. Meid ümbritsevad helid koosnevad tavaliselt paljudest segatud toonidest. Allpool esitatud lihtsustatud meetodit võib kasutada kahe heliallika liithelirõhutaseme arvutamiseks. 1. samm: arvutada välja kahe üksikmasina tasemete vaheline erinevus. 2. samm: lisada saadud väärtus kõrgemale mürataseme väärtusele. 27

30 1. peatükk: akustika põhimõtted p p Signaal 100Hz 0 Signaal 300Hz -p t [s] -p t [s] joonis 1.12 Tonaalsed signaalid ja nende spektrid. Näited: 28

31 1. peatükk: akustika põhimõtted Kolmest toonist (100hz, 200hz and 300hz) koosnev helisignaal ja selle helispekter. p Tavaliselt ei ole vaja mõõta eraldi helirõhutaset igal sagedusel. Piisab helirõhutaseme mõõtmisest teatavates sagedusribades oktaavribad ja 1/3-oktaavribad Keerulise signaali 0 Oktaavriba on sagedusriba, mille ülemine sagedus on kaks korda suurem alumisest sagedusest. Iga oktaavriba on jaotatud kolmeks ühe kolmandiku oktaavi (1/3-oktaavriba) laiuseks ribaks. -p t [s] Vastavalt rahvusvahelistele standarditele võib kuuldavate helide sagedusala jagada kümneks oktaavribaks. Oktaavribadele ja 1/3-oktaavribadele viitamiseks kasutatakse kõige sagedamini nende kesksagedusi (vt EN ISO 266:2003 Akustika. Eelistatud sagedused). Eelistatud on järgmised oktaavribade kesksagedused: 31.5 Hz, 63 Hz, 125 Hz, 250 Hz, 500 Hz, 1 khz, 2 khz, 4 khz, 8 khz ja 16 khz. Näide: Mürasignaal ja selle pidev sagedusspekter: Heliröhutase [db] Sagedus [Hz] joonis 1.14 Oktaav kesksagedusega 500 hz ja kolm 1/3-oktaavriba sagedusega 400 hz, 500 hz ja 630 hz. Oktaavribadel põhinevat helispektrit nimetatakse oktaavspektriks ja 1/3-oktaavribadel põhinevat spektrit nimetatakse 1/3-oktaavribade spektriks. Müraspektri analüüsiks võib kasutada ka 1/3-oktaavist kitsamaid sagedusribasid. joonis 1.13 Suure jõutrafo müraspekter. Näide: Materjalide ja konstruktsioonide akustilised omadused (heliisolatsioon, -neeldumine, -sumbumine jne (vt 4. peatükk Kuidas vähendada kokkupuudet müraga?") sõltuvad müra sagedusest. Seepärast on esimene samm müra vähendamisel selle sagedusspektri mõõtmine ja hindamine. Sagedusspektrite tundmine võimaldab valida konkreetse müra jaoks kõige tõhusama lahenduse. Müraspektrite analüüsi võib teha erineval täpsusastmel. joonis 1.15 Oktaavspekter. 29

32 1. peatükk: akustika põhimõtted 5. heli TEKITAMINE ja LEVIK Immissiooni väärtus määratakse tavaliselt helirõhutasemega. Näited: 5.1. Kiirgus, emissioon ja immissioon Kui mürarikas seade tekitab heli, ütleme me, et see kiirgab helienergiat. Sellist helikiirgust nimetatakse emissiooniks. Kiirgus on heliallika võnkeenergia muundumine helienergiaks. Emissioon on teatavast heliallikast kiirgunud heli hulk. Müra emissiooni võib arvuliselt määratleda kas helivõimsuse tasemega või helirõhutasemega. joonis 1.17 heli immissioon suunatus Suunatus on võime kiirata heli teatavas suunas. heliallikas võib kiirata erinevates suundades erinevates kogustes helienergiat. Kui mürarikas seadmestik kiirgab ühes suunas rohkem helienergiat kui teistes suundades, on ka helirõhu tase selles suunas kõrgem. joonis 1.16 Kiirgus ja emissioon Helivõimsuse tase on üks kahest täiendavast suurusest, mida kasutatakse masina või seadme heliemissiooni iseloomustamiseks. Teine suurus on emissiooni helirõhutase kindlas kohas. Töökohtadel ja muudes kindlaks määratud kohtades heliemissiooni helirõhutasemete määramiseks kasutatavad meetodid on esitatud rahvusvaheliste standardite seerias ISO ISO Nendes standardites määratletakse emissioon õhu kaudu leviva helina, mida kiirgab täpselt määratletud müraallikas (näiteks katsetamisel olev masin) teatavate kindlate talitlus- ja paigaldustingimuste puhul. Näide: Kui me jalutame ümber raadio, siis on muusika meie jaoks raadio ees seistes valjem kui raadio kõrval või taga seistes. heliallika suunakarakteristikute määratlemiseks tuleb mõõta helirõhutasemeid tema ümber. heliallika suunakarakteristikud näitavad, millises suunas kiirgab heliallikas kõige kõrgema helirõhutasemega heli ning kui palju see tase erineb teistesse suundadesse kiiratava heli helirõhutasemetest. helienergiat võrdselt kõikidesse suundadesse kiirgavat heliallikat nimetatakse suunavabaks allikaks. heliallika suunatus sõltub tekitatud heli sagedusest. Madalsagedushelide allikad on sageli suunavabad. Immissioon on teatavasse konkreetsesse mõõtepunkti jõudva heli hulk (nt töökoht, mikrofon, inimese kõrv joonis 1.17), mis pärineb erinevatest heliallikatest ja ruumi helipeegeldustest. 30

33 1. peatükk: akustika põhimõtted joonis 1.18 Suunakarakteristikud: suunavabad (suur trumm) ja suunatud (ruupor-valjuhääldi) heli levimine ja ruumi mõju Avatud ruumi, kus heli vabalt edasi kandub, nimetatakse vabaks heliväljaks. Vaba helivälja helirõhutase väheneb 6 db võrra iga kord, kui kaugus heliallikast kahekordistub. Läbikandumine tähendab seda, et helienergia läbib takistuse. See, kui suur osa helist peegeldub, neeldub või läbi kandub, oleneb takistuse füüsikalistest omadustest ja mõõtmetest ning heli sagedusest. Näide: Näide: joonis 1.19 Üksikust heliallikast pärineva heli levimine vabas heliväljas. Kui helilained kohtavad takistust, siis osa helienergiast peegeldub, osa neeldub ja osa kandub läbi takistuse. Peegeldumine on nähtus, mille puhul helilaine põrkub pinnalt tagasi. Neeldumine on helienergia muundumine soojuseks. joonis 1.20 Peegeldumine, neeldumine ja läbikandumine. 31

34 1. peatükk: akustika põhimõtted 6. KUULMISKADU TEKITAVA TE OhTUDE hindamisel KASUTATAVAD MÕISTED ja VÄLjENDID 6.1. riskinäitajatena kasutatavad füüsikalised parameetrid Direktiivis on ette nähtud kolm füüsikalist parameetrit, mida kasutatakse riskinäitajatena: tipphelirõhutase, päevane müraga kokkupuute tase ja nädalane müraga kokkupuute tase. Tipphelirõhu väljendamiseks kasutatakse ühikut db(c) ja päevast ning nädalast kokkupuutetaset väljendatakse db(a) abil. Võib väita, et: müraga kokkupuute tase võimaldab hinnata pikaajalise müraga kokkupuute toimet, tipphelirõhk võimaldab hinnata lühiajaliste väga valjude helidega kokkupuute toimet (impulssmüra) Kuulmislävi Kuulmislävi on määratletud kuuldava sageduse väikseima helirõhutasemena. See on helitase, mille puhul annab inimene korduvkatsetel teatavatel eritingimustel 50% õigeid vastuseid (vt ISO 226:2003). Tundlikkus heli suhtes sõltub kahest tegurist: helirõhutase helisagedus Inimkõrv on kõige tundlikum helide suhtes, mille sagedus on ligikaudu 4 khz. Noortel hea kuulmisega inimestel on kuulmislävi sel sagedusalal umbes helirõhutasemel 3 db. Madalamad ja kõrgemad helid ei ole nii hästi kuuldavad. Inimesed võivad tajuda erineva sagedusega ja erineva helirõhutasemega helisid ühevaljustena. Helirõhutasemete/sageduste diagrammiväljal ühesuguse valjusega tajutavaid punkte ühendavat kõverat nimetatakse samavaljustaseme kõveraks. Erinevuste tõttu helide tajumisel tundub 1 khz sagedusega 30 db helirõhutasemega heli sama vali kui 100 khz sagedusega heli, mille helirõhutase on 45 db või 8 khz sagedusega heli, mille helirõhutase on 40 db. Väga kõrge helirõhutaseme puhul (umbes 130 db), on valjuse tajumise erinevused erinevate sageduste puhul väiksemad. Erineva sagedusega helide helirõhutasemed, mis tekitavad kõrvale valu, erinevad üksteisest vähem kui nende helide helirõhutasemed, mis on vaevu kuuldavad. Näide: Ühesuguse valjusega tajutakse järgmisi helisagedusi ja -tasemeid: 20 hz 75 db; 60 hz 35 db; 100 hz 25 db; 300 hz 10 db; 600 hz 5 db; 1 khz 0 db; 6 khz 5 db; 10 khz 15 db sageduskorrektsioon Sagedusest tingitud erinevuste tõttu helirõhu tajumisel kasutatakse kuulmiskao riskihindamisel korrigeeritud helirõhutasemeid. A-korrigeeritud helirõhutase, mida väljendatakse ühiku db(a) abil, vastab kõige paremini helide subjektiivsele vastuvõtule madalal helirõhutasemel. C-korrigeeritud helirõhutase, mida väljendatakse ühiku db(c) abil, vastab kõige paremini helide subjektiivsele vastuvõtule kõrgel helirõhutasemel. Lihtsamalt öeldes tähendab helirõhutasemete korrigeerimine kohandamist või kaalumist ning seda kohaldatakse iga sagedusriba suhtes. 32

35 1. peatükk: akustika põhimõtted joonis 1.21 Korrigeerimiskõverad. Tabelis 1.2 on näidatud oktaavribade kesksageduste korrigeerimisväärtused. A-korrigeeritud kõvera puhul on toimunud madala sagedusega helide helirõhutasemete oluline korrigeerimine. Seepärast on helirõhutasemed, mida väljendatakse db (sagedust ei ole korrigeeritud) ja db(a) abil, tugevate madalasageduslike komponentidega helide puhul väga erinevad. oktaavribade kesksagedused (hz) a-korrigeeritud helirõhk (db) C-korrigeeritud helirõhk (db) Näide: 31, Tabel 1.2 Oktaavriba kesksageduste kohandused A- ja C-korrigeeritud kõverate puhul. joonis 1.22 Sama heli spekter väljendatuna db ja db(a) abil. 33

36 1. peatükk: akustika põhimõtted 6.4. Kokkupuude ja kokkupuutetase Suurust, mida nimetatakse A-korrigeeritud kokkupuuteks heliga (E A, 8h ) kasutatakse inimesele mõjuva müra kahjuliku toime hindamiseks (standard ISO 1999:1990). Müra kahjustav toime kuulmisele oleneb inimese kõrvades neeldunud helienergia hulgast ning sõltub seetõttu sellistest parameetritest, nagu müra helirõhutase ja kokkupuute kestus. Tööülesandeid täites võib töötaja erinevate ajavahemike vältel kokku puutuda erinevate helirõhutasemetega. Seepärast kasutatakse vastavalt ISO standardile 1999:1990 mürakahjustuste hindamisel võrdlusühikuna ühte 8-tunnist tööpäeva või ühte viiest 8-tunnisest tööpäevast koosnevat töönädalat. Kokkupuude on neeldunud helienergia hulgale vastav suurus ning seetõttu nimetatakse seda vahel müradoosiks. Näited: Puusepa ülesannete hulka kuulub seadmete puitosade parandamine. Selle töö tegemisel ta ei puutu tavaliselt müraga kokku, sest tegeleb puidu käsitsi töötlemisega, puitosade liimimise ja lakkimisega. Aegajalt peab ta aga töötama ka selliste elektritööriistadega nagu ketassaag, höövel jne, mis tekitavad küllaltki suurt müra, mille helirõhutase võib olla kuni 115 db(a). Sedalaadi töökoha mürakahjustuse taseme hindamisel kasutatakse võrdlusalusena nominaalset 8-tunnist tööpäeva. Müra mõju inimesele võib võrrelda päevitamisega. Mõõdukas päevitamine ei tekita soovimatut toimet. Liigne kokkupuude tugeva päikesekiirgusega tekitab aga põletust. Sama toime tekib ka siis, kui inimene puutub pika aja jooksul kokku nõrga kiirgustasemega, mille puhul tekitab põletuse nahas neeldunud päikeseenergia koguhulk. Kokkupuude müraga on samalaadne. Isegi lühiajaline kokkupuude kõrge helirõhutasemega võib tekitada kuulmiskahjustuse ning kokkupuutel madalatasemelise müraga pikema ajavahemiku jooksul on sama toime. Väga sageli kasutatakse müraga kokkupuute (E A, 8h ) asemel detsibellides väljendatud kokkupuutetaset (L EX, 8h ). Direktiivis 2003/10/EÜ 17 on sätestatud järgmised müraga kokkupuute tasemed. Päevane müraga kokkupuute tase (L ) (db(a) 20 μpa EX, 8h suhtes): see on müraga kokkupuute tasemete ajaliselt kaalutud keskmine ühe kaheksatunnise tööpäeva kohta, mis vastab ISO standardile 1999:1990. Nädalane müraga kokkupuute tase ( L ): see on EX, 8h müraga kokkupuute tasemete ajaliselt kaalutud keskmine viie kaheksatunnise tööpäeva kohta, mis vastab ISO standardile 1999:1990. Seejuures on L keskmine kokkupuutetase, mis on välja arvutatud nädala EX, 8h kõikide tööpäevade L EX, 8h põhjal ekvivalentne pidev a-korrigeeritud helirõhutase Muutuva tasemega müra ekvivalentne pidev A-korrigeeritud helirõhutase on sellise püsiva müra A-korrigeeritud helirõhutase, mis avaldab inimesele samasugust toimet nagu müra, mille A-korrigeeritud ekvivalentset pidevat helirõhutaset me arvutame. Püsiva müra puhul (s.t müra, mille helirõhutase ei muutu kestuse ajal rohkem kui 5 db), mis mõjutab inimest ühe 8-tunnise tööpäeva jooksul, on päevane müraga kokkupuutetase võrdne db (A) abil väljendatud helirõhutasemega. Mittepüsiva müra puhul (s.t müra, mille helirõhutase muutub rohkem kui 5 db), kasutatakse päevase kokkupuutetaseme arvutamiseks ekvivalentset pidevat A-korrigeeritud helirõhutaset (LA eq, T ). Näide: Esimesel kolmel töötunnil puutus töötaja kokku müratasemega 85 db(a). järgmised neli tundi töötas ta vaikses ruumis [60 db(a)] ning seejärel töötas ta tund aega masinal, mille müra helirõhutase oli 100 db(a). Ekvivalentne pidev A-korrigeeritud helirõhutase arvutatuna 8-tunnise tööpäeva kohta on 91 db(a). 17. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari aasta direktiiv 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega, ELT L 42, , lk

37 1. peatükk: akustika põhimõtted 7. hoiatussignaalide ÄRATUNDMINE ja KÕNE ARUSAADAVUS Kõne arusaadavust mürarikkas keskkonnas võib määratleda õigesti mõistetud sõnade, väljendite jne protsendiga. Selle võib välja arvutada erinevate meetodite abil. joonis 1.23 Ekvivalentne tase [91 db(a)] 8-tunnise tööpäeva jooksul tipphelirõhk Tipphelirõhk (p tipp ) on maksimaalne C-korrigeeritud hetkeline helirõhk. Tipphelirõhku (p ) kasutatakse väga sageli müra tipp kahjuliku toime hindamiseks lisaks müraga kokkupuute taseme määratlemisele. Direktiivis sätestatud tipphelirõhuga kokkupuute piirväärtused on helirõhu väärtused, mille puhul on kohese kuulmiskahjustuse tekkimise tõsine oht. Võib väita, et: müraga kokkupuute tase võimaldab hinnata pikaaegse müraga kokkupuute mõju, tipphelirõhk võimaldab hinnata lühiajaliste väga valjude helidega kokkupuute mõju (impulssmüra). Iseloomulikuks nähtuseks müra puhul on mürast nõrgemate helide mittekuulmine. Seda nähtust nimetatakse heli maskeerimiseks. heli maskeerimine on väga ohtlik töökohtadel, kus töötajal on vaja kuulda võimalikke ohuhoiatusi (nt seoses masina või selle liikuvate osadega) või ta peab kuulma suuliselt antavaid käsklusi. heli maskeerimise tõttu võib töötaja mitte kuulda ohusignaale, ja see võib põhjustada õnnetuse. heli maskeerimine mõjutab kõne arusaadavust. Kui kõne arusaadavus on madal, võib see viia töökorralduste valesti mõistmiseni ja põhjustada õnnetusi. 18 Vastavalt direktiivide 2003/10/EÜ ja 89/391/EMÜ sätetele peab tööandja olema eriti hoolikas nende riskide hindamisel, mis on seotud töötajate tervist ja ohutust kaudselt mõjutava müra ja ohusignaalide koostoimega ning muude helidega, mille kuulmine on vajalik õnnetuste vältimiseks. 18. Nõukogu 12. juuni aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta, EÜT L 183, , lk 1. 35

38 1. peatükk: akustika põhimõtted 36

39 2. peatükk: riskianalüüs KOKKUVÕTE DIREKTIIVI NÕUDED SISSEjUhATUS ÜLEVAADE MÜRA RISKIANALÜÜSIPROTSESSIST KAS IgA TööTAjA VÕIB OLLA OhUS? ESMANE KONTROLL Ühtlase müra kuulamis- ja lihtkontroll Maksimaalse tipphelirõhutaseme lihtkontroll RISKIANALÜÜSI KAVANDAMINE Vajalikud oskused Olukorra kontrollimine Olemasoleva teabe kasutamine müra mõõtmise asemel Müramõõtevahendid Vajalikud mõõtmised Müramõõturi mõõteseadistused Päevase müraga kokkupuute mõõtmine Tipphelirõhuga kokkupuute mõõtmine MÕÕTMINE Ettevalmistus Mõõtmine müramõõturiga Mõõtmine dosimeetriga Pärast mõõtmist Kõrva lähedal oleva müra mõõtmine ANALÜÜSITULEMUSTE hindamine Müraga kokkupuute arvutamine Arvutusmeetod Mõõtemääramatus Oluliste müraallikate väljaselgitamine Müra ja tööga seotud ototoksiliste ainete ning vibratsiooni koostoime Kuulmise kaitset käsitlevad nõuded TööTAjATE TEAVITAMINE, NENDEgA KONSULTEERIMINE, NENDE OSALEMINE ja VÄLjAÕPE

40 2. peatükk: riskianalüüs KOKKUVÕTE Riskianalüüs on väga oluline töötajate kaitsmiseks nende tervist ja ohutust mõjutavate riskide eest, mis tekivad või võivad tekkida kokkupuutest müraga. Riskianalüüsi käigus selgitatakse välja mürast tulenevate ohtudega kokku puutuvad töötajad ning määratakse kindlaks nende müraga kokkupuute tase. Riskianalüüs ei ole eesmärk omaette, see aitab välja selgitada vajalikud abinõud olukorras, kus meetmete rakendusväärtused on saavutatud või ületatud. tööandja kohustused Direktiivi 2003/10/EÜ 19 artiklis 4 on sätestatud, et tööandja peab hindama ja vajaduse korral mõõtma mürataset, millega töötajad kokku puutuvad. Direktiivi 2003/10/EÜ artikkel 4: Direktiivi 89/391/EMÜ artikkel 7: 1. Tööandja määrab ühe või mitu töötajat, kes tegelevad ettevõttes ja/või asutuses kutsealaste riskide suhtes kohaldatavate kaitse- ja ennetusmeetmetega. 3. Kui kõnealuste kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamist ei ole võimalik korraldada põhjusel, et ettevõttes ja/või asutuses puuduvad selleks pädevad töötajad, kasutab tööandja pädevaid majaväliseid teenistusi või isikuid. Direktiivi 2003/10/EÜ artikli 4 kohaldamisel tuleb mõõtetulemuste hindamisel arvesse võtta mõõtmisel esinevaid ebatäpsusi, mis määratakse kindlaks metroloogias levinud tava kohaselt. Kasutatavad meetodid ja seadmed peavad olema kohandatud olemasolevatele tingimustele, eelkõige mõõdetava müra omadustele, kokkupuute pikkusele, ümbritsevatele teguritele ja mõõtevahendite omadustele. Nende meetodite ja mõõtevahendite abil peab saama kindlaks määrata müra parameetrid ja otsustada, kas ettenähtud väärtused on ületatud Tööandjad hindavad ja vajaduse korral mõõdavad mürataset, millega töötajad kokku puutuvad. Kasutatavad meetodid ja seadmed peavad olema kohandatud olemasolevate tingimustega, eelkõige mõõdetava müra omaduste, kokkupuute pikkuse, ümbritsevate tegurite ja mõõtevahendite omadustega. Kasutatud meetodite hulka võib kuuluda proovide võtmine, mis peab iseloomustama töötaja isiklikku kokkupuutetaset müraga. Direktiivi 2003/10/EÜ artikkel 4: Eespool osutatud riskianalüüsi ja kokkupuute taseme mõõtmist kavandavad ja viivad asjakohase sagedusega läbi pädevad teenistused, võttes eelkõige arvesse direktiivi 89/391/EMÜ 20 artikli 7 sätteid pädevate teenistuste või isikute kohta. Müraga kokkupuute taseme hindamisel ja/või mõõtmisel saadud andmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab nende edaspidist kasutamist. 3. Meetoditena võib kasutada proovide võtmist, mis peab esindama ühe töötaja isiklikku kokkupuudet müraga. 5. Käesoleva artikli kohaldamisel tuleb mõõtmistulemuste analüüsimisel arvestada ebatäpsusi, mis määratakse kindlaks metroloogias levinud tava kohaselt. 19. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari aasta direktiiv 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega, ELT L 42, , lk Nõukogu 12. juuni aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta, EÜT L 183, , lk 1. 38

41 2. peatükk: riskianalüüs Eespool osutatud hindamisi ja mõõtmisi kavandavad ja viivad asjakohase sagedusega läbi pädevad teenistused. Müraga kokkupuute hindamisel ja/või mõõtmisel saadud andmeid säilitatakse, et nendega oleks võimalik hiljem tutvuda. Tööandja peab pöörama erilist tähelepanu direktiivi 2003/10/EÜ artiklis 3 sätestatud kokkupuute piirnormidele ja meetmete rakendusväärtustele ning jälgima müraga kokkupuute taset, müra tüüpi ja kestust, kaasa arvatud kokkupuudet impulssmüraga, müraga seotud mõju riskitundlike töötajate tervisele ja ohutusele, müra ja ototoksiliste ainete ning müra ja vibratsiooni koostoimet, samuti müra ja hoiatussignaalide koostoimet jne. Direktiivi 2003/10/EÜ artikkel 3: Müraga kokkupuute piirväärtused ja meetmete lähteväärtused 1. Käesoleva direktiivi kohaldamiseks fikseeritakse päevaste müraga kokkupuute tasemete ja tipphelirõhu puhul järgmised piirväärtused ning meetmete lähteväärtused: a. müraga kokkupuute piirväärtused: vastavalt L EX, 8h = 87 db(a) ning p tipp = 200 Pa; [1]; b. meetmete ülemised lähteväärtused: vastavalt L EX, 8h = 85 db(a) ning ptipp = 140 Pa; [2]; c. meetmete alumised lähteväärtused: vastavalt L EX, 8h = 80 db(a) ning ptipp = 112 Pa. [3]. 2. Neid müraga kokkupuute piirväärtusi kohaldades tuleb töötaja müraga tegeliku kokkupuute määramisel võtta arvesse töötaja individuaalsetest kuulmiskaitsevahenditest tingitud sumbumist. Meetmete lähteväärtuste puhul vahendite mõju ei arvestata. 3. Kui see on olenevalt asjaoludest piisavalt õigustatud, võivad liikmesriigid tegevusaladel, kus päevane müraga kokkupuute tase erineb tööpäeviti oluliselt, kasutada müraga kokkupuute piirväärtuste ja meetmete lähteväärtuste kohaldamiseks päevase müraga kokkupuute taseme asemel nädalast, et hinnata mürataset, millega töötajad kokku puutuvad, järgmistel tingimustel: a. kohaste seireandmete näidatav nädalane müraga kokkupuute tase ei ületa 87 db(a) ja b. kõnealuste tegevusaladega seostatavate riskide minimeerimiseks on võetud asjakohased meetmed. millal on risk olemas? Risk määratakse kindlaks päevase müraga kokkupuute taseme põhjal (L EX, 8h ) 21 : Müraga kokkupuute tase määratakse kindlaks kokkupuute kestuse ja kokkupuuteaja keskmise helirõhutaseme (L eq ) põhjal. Päevane kokkupuude müraga määratakse kindlaks kõikide päeva jooksul toimunud üksikute kokkupuuteperioodide summeerimise abil, millega saadakse kokkupuute päevane koguväärtus. Päevaks loetakse 8 tundi kestvat perioodi. Riski määramiseks kasutatakse ka maksimaalset tipphelirõhku, mida väljendatakse C-korrigeeritud tipphelirõhu taseme abil. Töötaja on ohustatud, kui ta päevane või tippkokkupuude müraga ületab meetmete alumised rakendusväärtused. Kuidas riske hinnata? Meetmete alumiste lähteväärtuste ületamise ohu tõenäosust hindamiseks saab kasutada esmast kontrolli. See ei ole küll täpne meetod, kuid piisav esialgse hinnangu andmiseks või kriitilise riski võimalikkuses veendumiseks. Kui on tõenäoline, et müratase ulatub meetmete alumise lähteväärtuseni või ületab selle, tuleb läbi viia kvantitatiivne hindamine. Selle käigus hinnatakse töövõtteid ja nende võimalikke erinevusi päevade lõikes. Vaja on usaldusväärseid andmeid iga tööülesandega seotud mürataseme kohta. Andmete saamiseks võib teha töökohal mõõtmisi või kasutada muid usaldusväärseid allikaid. Tulemuste võrdlemisel meetmete lähteväärtustega tuleb arvesse võtta hindamise määramatust. Kui meetmete lähteväärtuse või piirnormide ületamine ei ole küll kindel aga on siiski võimalik, tuleb tarvitusele võtta abinõud, mis on ette nähtud juhuks, kui neid väärtusi ületatakse. Riskianalüüsi abil selgitatakse välja ohustatud töötajad ning kõige suurema mürariskiga alad ja tööülesanded. Selle põhjal planeeritakse meetmed ja terviseriski vähendamiseks ja tervisekontrolliks ning töötatakse välja nõuded kuulmise kaitseks. Analüüsi tulemused tuleb dokumenteerida ja analüüs uuesti läbi vaadata, kui muudatused töökohal mõjutavad kokkupuudet müraga. 21. Päevase müraga kokkupuute ühik on db(a). Seda ei tohi segi ajada muude väärtustega, mida samuti väljendatakse db(a) abil, näiteks: helirõhutase (L ) on hetkeline helirõhutase; p helivõimsustase (L ) on mürarikka seadme teatava komponendi kogu w helivõimsusväljund (emissioon). Müra parameetreid tutvustatakse 1. peatükis. 39

42 2. peatükk: riskianalüüs 1. DIREKTIIVI NÕUDED Direktiivi 2003/10/EÜ artikli 4 lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5 sisaldavad järgmisi sätteid Direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisel hindavad ja vajaduse korral mõõdavad tööandjad mürataset, millega töötajad kokku puutuvad. Kasutatavad meetodid ja seadmed peavad olema kohandatud olemasolevate tingimustega, eelkõige mõõdetava müra omaduste, kokkupuute pikkuse, ümbritsevate tegurite ja mõõtevahendite omadustega. Kõnealused meetodid ja seadmed peavad võimaldama kindlaks määrata artiklis 2 määratletud parameetreid ning otsustada, kas asjaomasel juhul on ületatud artiklis 3 kehtestatud väärtusi. Meetoditena võib kasutada proovide võtmist, mis peab esindama ühe töötaja isiklikku kokkupuudet müraga. Lõikes 1 osutatud hindamist ja mõõtmist teevad pädevad teenistused kohase sagedusega, arvestades eelkõige direktiivi 89/391/EMÜ artikli 7 sätteid pädevate teenistuste või isikute kohta. Müraga kokkupuute taseme hindamisel ja/või mõõtmisel saadud andmeid säilitatakse sobival kujul nii, et nendega oleks võimalik hiljem tutvuda. Käesoleva artikli kohaldamisel tuleb mõõtmistulemuste analüüsimisel arvestada ebatäpsusi, mis määratakse kindlaks metroloogias levinud tava kohaselt. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikele 3 pöörab tööandja ohtude hindamisel eraldi tähelepanu järgmisele: a) kokkupuute, kaasa arvatud impulssmüraga kokkupuute ulatus, liik ja kestus; b) käesoleva direktiivi artiklis 3 sätestatud kokkupuute piirväärtused ja meetmete lähteväärtused; c) eriti tundlikesse riskirühmadesse kuuluvate töötajate tervisele ja ohutusele avalduv mis tahes mõju; d) kui see on tehniliselt teostatav, töötajate tervisele ja ohutusele müra ja tööga seotud ototoksiliste ainete ning müra ja vibratsiooni koostoimest tulenev mis tahes mõju; e) töötajate tervisele ja ohutusele müra ja hoiatussignaalide või muude õnnetusteohu vähendamiseks antavate helimärguannete koostoimest tulenev igasugune kaudne mõju; f) tootjate poolt oma tööseadmete müratasemete kohta antud andmed, mis vastavad asjaomastele ühenduse direktiividele; g) mürataseme alandamiseks mõeldud alternatiivsete tööseadmete olemasolu; h) tööandja vastutusel toimuv müraga kokkupuute tavalisest tööajast kauemaks pikenemine; i) tervisekontrolli käigus saadavad asjakohased andmed, sealhulgas olemasolu korral avaldatud andmed; j) küllaldaste summutamisomadustega kuulmiskaitsevahendite olemasolu. Tööandja valduses peab olema riski hindamine, mis vastab direktiivi 89/391/EMÜ artikli 9 lõike 1 punktile a, ning ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid tuleb võtta kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 5, 6, 7 ja 8. Riski hindamine kantakse vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavale sobivale andmekandjale. Riski hindamist ajakohastatakse korrapäraselt, kuid eriti siis, kui on toimunud olulisi muudatusi, mis põhjustavad selle vananemist, või kui tervisekontrolli tulemused näitavad, et hindamine on vajalik. SISSEjUhATUS Riskianalüüsi abil selgitatakse välja ohustatud töötajad, määratakse kindlaks nende kokkupuude müraga ning hangitakse teavet terviseriski vähendamiseks ja kuulmiskaitsevahendite valimiseks. Käesolevas peatükis käsitletakse järgmist: müratasemete esmane hindamine; riskianalüüsi kavandamine ja läbiviimine; mõõtmine müramõõturi või dosimeetri abil; müraga kokkupuute arvutamine; oluliste müraallikate väljaselgitamine; töötajate teavitamine, nendega konsulteerimine, nende osalemine ja väljaõpe. 40

43 2. peatükk: riskianalüüs 3. ÜLEVAADE MÜRA RISKIANALÜÜSIPROTSESSIST Kuulamiskatsed Olemasolev teave Masinate müraandmed Müramõõtmised KAS IGA TÖÖTAJA VÕIB OLLA OHUS? EI JAH/SEE ON VÕIMALIK Hindamise kavandamine Millised on mürarikkad töökohad ja tegevused? Millised töötajad on tõenäoliselt ohustatud? Kas on tegemist ühtlase, muutuva või impulssmüraga? Kuidas mürataset hinnata või mõõta? Hindamisprotsess Iga töötaja puhul, kes võib olla ohustatud: märkida kõik mürarikkad tegevused päeva jooksul; registreerida iga tegevuse kestus; hinnata või mõõta iga tegevuse keskmine müratase; märkida, millised müraohje meetmed on juba kehtestatud; märkida, milliseid kuulmiskaitsevahendeid juba kasutatakse. Arvutada päevane individuaalne kokkupuute tase ja hinnata määramatust Oht esineb? EI Oht puudub? JAH Ohtude hindamine ja meetmed Registreerida hinnatud kokkupuude. Selgitada välja kõige olulisemad müraallikad. Kavandada müravastane tegevus. Konsulteerida töötajatega riskianalüüsi käigus. Võtta meetmeid kuulmise kaitsmiseks. Teavitada ja juhendada töötajaid. Analüüs tuleb läbi vaadata, kui muutuvad töövõtted muutub müraga kokkupuute tase muutuvad kättesaadavaks uued meetmed riski vähendamiseks joonis 2.1 Analüüsi etappe kirjeldav diagramm. 41

44 2. peatükk: riskianalüüs 4. KAS IgA TööTAjA VÕIB OLLA OhUSTATUD? ESMANE KONTROLL Müra hindamine võimaldab lihtsalt määratleda, kas risk esineb või mitte. Kui on tõenäoline, et töötajate kokkupuude müraga ulatub meetmete alumiste lähteväärtusteni, tuleb müraga kokkupuute taseme määramiseks viia läbi kvantitatiivne hindamine. Kuulmise kontroll, olemasolev teave tüüpiliste müraallikate kohta ning lihtsad müramõõtmismeetodid aitavad otsustada, kas risk on tõepoolest olemas ühtlase müra kuulamiskontroll ja lihtne kontroll Päevane kokkupuude on kokkupuutetaseme ja kokkupuute kestuse funktsioon. Kuulamiskontroll aitab hinnata mürataset ning võimaldab tööandjal otsustada, kas on tõenäoline, et töötaja kokkupuude müraga ületab meetmete alumisest lähteväärtust. Tuleb meeles pidada, et kuulamiskontroll võimaldab üksnes ligikaudse hinnangu andmist. tegemiseks karjuda isegi väikese vahemaa puhul, kui teatavad seadmed töötavad. Lihtsa müramõõtjaga mõõtmine näitab, et pagaritöökojas võib meetmete alumine lähteväärtus olla ületatud. Selleks et teha kindlaks, kas ületatakse ka meetmete ülemist lähteväärtust, on vajalik täpsem mõõtmine maksimaalse tipphelirõhutaseme lihtkontroll helirõhutaset ei saa hinnata kuulamiskontrolliga, vaid üksnes Euroopa standardite nõuetele vastavate müramõõturitega. Alumisest meetmete lähteväärtusest kõrgema tippkokkupuutetaseme riski tõenäosuse esmaseks hindamiseks on kõige parem kasutada operaatori töökohal esineva müra tüüpilisi tipptaseme väärtusi, mis on erinevates trükistes avaldatud. Allpool olevas tabelis on loetletud erinevate müraallikate tüüpilised tipphelirõhud. Piirnorm Ülemine lähteväärtus Tipptase db(c) heliallikas Vintpüss, jahipüss, suurekaliibriline püstol, lõhkeained Ilutulestik, väiksekaliibriline püstol Proovilaskmine tulirelvast, stants, naelapüstol, naelutamine Alumine lähteväärtus Käsihaamrid puu- ja sepatööks joonis 2.3 Impulssmüraallikate tüüpilised tipphelirõhutasemed. Näide: joonis 2.2 Kuulamiskontroll näitab ühtlaseid müratasemeid ja tüüpilisi helisid. Selles etapis võib ühtlase müra ligikaudseks mõõtmiseks kasutada ka odavaid ja lihtsaid müramõõtureid, mille abil on võimalik kuulamiskontrolli tulemusi kinnitada. Kui on põhjust arvata, et meetmete madalam päevane lähteväärtus on ületatud, tuleb läbi viia täpsem hindamine vastavalt käesolevas peatükis esitatud juhistele. Näide: Ostukeskuses viiakse läbi kuulamiskontroll. Enamuses kohtades ei häiri müra tavalist vestlust ja seega seal risk puudub. Pagaritöökojas tuleb aga enda kuuldavaks Metsavaht kasutab alati summutiga vintpüssi. Avaldatud materjalides on vintpüssi, laskemoona ja summuti kombinatsiooni maksimaalseks tipptasemeks märgitud 130 db(c) ja päevaseks kokkupuutetasemeks 76 db(a), kui päevas tehakse 100 lasku. Tulistamiskordade arv päevas on piiratud ja see on väiksem kui 100. Seega ei ole meetmete alumine lähteväärtus ületatud ning kuulmiskaitsevahendite kasutamine ei ole vajalik. Vintpüssi kasutamisega seotud mõõtmistulemused ja meetmed terviseriski vähendamiseks, mis on trükis avaldatud, kogutakse ja säilitatakse. Need andmed moodustavadki riskianalüüsi aluse. Tabelis 2.1 on esitatud veel näiteid, näiteks Pöörlev puurvasar ja Sirgestamistoimingud : 42

45 2. peatükk: riskianalüüs müraallikas müraallikad Kõrge tipphelirõhutasemega helirõhutase (db) l Ctipp l aimax l afmax l aeq (l a,1s ) Kontsavormimismasin Villimisliin Pöörlev puurhaamer Tabel 2.1 Kõrge tipphelirõhutasemega heliallikad: helirõhutase (db). BIA - Berufsgenossenschaftliches Institut für Arbeitsschutz (Kutseohutuse Instituut) Puurhaamer Naelte löömine puitu: pneumaatiline naelapüstol (97) käsihaamer Pürotehniline ankurduspüstol (96) (111) Sirgestamistoimingud (103) (115) Ekstsentrikpress (10 t) giljotiinkäärid (107) Raskete metallsektsioonide kogumisanum (120) Sepistusvasarad: stants (750 kg) (110) kaksiktoimega press (10 t) (115) Vaiade rammimine diiselrammiga (hohmann) RISKIANALÜÜSI KAVANDAMINE Kui on tõenäoline, et meetmete alumised lähteväärtused on ületatud, tuleb läbi viia müraga kokkupuute kvantitatiivne hindamine. Käesolevas peatükis selgitatakse hindamise kavandamist, sealhulgas otsuste tegemist selle kohta, millised andmed, töövahendid ja oskused on hindamiseks vajalikud vajalikud oskused Vajalikud oskused sõltuvad olukorra keerukusest. hindamise läbiviijad peavad vähemalt: olema tuttavad töötajate töövõtete ja -protsessidega; olema teadlikud mõõtmiste eesmärgist ning mõistma kokkupuute hindamiseks vajalikku teavet; teadma, kuidas aparaate kasutada; tundma akustikaga seotud füüsikalisi põhitõdesid. Mõõtetulemuste ning muude hangitud andmete kasutajad peavad teadma: kuidas kokkupuudet hinnata; milliseid abinõusid tuleb rakendada, kui meetmete lähteväärtusi ja kokkupuute piirnorme ületatakse; kuidas koostada kava terviseriskide vähendamiseks. Näide: Koostöö müra hindamiseks ja terviseriskide vähendamise kava koostamiseks. 43

46 2. peatükk: riskianalüüs Töödejuhataja selgitab välja töötajad, kes võivad olla ohustatud mürarikastel töötamiskohtadel, ning kogub teavet ohustatud inimeste töövõtete kohta. Tehnik mõõdab müra töödejuhataja määratud asukohtades. Ohutusspetsialist hindab kokkupuudet ja määrab kohad, kus tuleb rakendada terviseriskide vähendamise kava olukorra kontrollimine Riskianalüüsi kavandamise hõlbustamiseks on soovitav läbi viia üldise olukorra esialgne kontroll. Välja tuleb selgitada kohad või tegevused, mis võivad töötajaid ohustada. Välja tuleb selgitada ohustatud töötajad. Erilist tähelepanu tuleb pöörata riskigruppidele, nagu kuulmisprobleemidega töötajad, rasedad ja noored töötajad. Tuleb uurida, kas on tegemist ühtlase, muutuva või impulssmüraga. Tähelepanu tuleb pöörata kõikidele lihtsatele terviseriski vähendamise meetmetele, mida on võimalik koheselt rakendada: kohene müra üle kontrolli saavutamine enne hindamise jätkamist võib tööd oluliselt lihtsustada. üks töötaja teises töökojas, sest tal on kuulmishäire tinnitus. Müra on muutuva iseloomuga, kuid mitte impulssmüra, seega on riskiteguriks pigem päevane müraga kokkupuude kui müra tipphelirõhk olemasoleva teabe kasutamine müra mõõtmise asemel Selleks et hinnata iga tõenäoliselt ohustatud töötaja kokkupuudet müraga, tuleb hinnata kõikide müra tekitavate tegevuste mürataset päeva jooksul. Teabe hankimiseks võib kasutada müratasemete kohta avaldatud andmeid, töövahendite tootjate ja tarnijate esitatud teavet või mõõtmisi. Tuleb meeles pidada, et töötajate individuaalsete müraga kokkupuute tasemete hindamisel tuleb arvesse võtta kõikide müraallikate tekitatud müra ja ruumi müravõimendust. Kindlasti tuleb tagada, et kõik andmed, mis ei ole saadud mõõtmise teel, oleksid töösituatsiooni arvestades usaldusväärsed ning et otsuse tegemisel meetmete lähteväärtuste ületamise kohta on arvestatud kõiki võimalikke määramatusi. Tuleb meeles pidada, et operaatori töökohas võivad helirõhutasemed ruumi järelkaja (kui on vastavad tingimused) ja taustamüra tõttu osutuda eeldatavast kõrgemaks. helirõhutasemete hindamine helivõimsuse andmete põhjal võib olla keeruline. 1. peatükis akustika põhimõtted" kirjeldatakse helivõimsuse ja helirõhutaseme erinevusi ning 3. peatükis töökoha kujundus" on selgitatud müraga kokkupuute hindamist helivõimsusandmete ja töökoha akustiliste tingimuste põhjal. joonis 2.4 Olukorra kontrollimine. Näide: Väikesel puidutöötlemistehasel on üks masinatöökoda. Teist töökoda kasutatakse detailide kokkupanekuks ja viimistlemiseks. On kindlaks tehtud, et ohustatud võivad olla: masinatöökoja töötajad. Varem teostatud analüüs näitab, et operaatorite müraga kokkupuute päevane tase ületab meetmete ülemist lähteväärtust. Kuulmiskaitsevahendeid juba kasutatakse, kuid seda kokkupuute võrdlemisel lähteväärtustega ei arvestata; teise töökoja töötajad, kes kasutavad elektriajamiga lihvimis- ja viimistlusmasinaid; Näide: Käsitööriista tootja on ette näinud, et tööriista kasutava töötaja jaoks on keskmine helirõhutase 85 db(a), kusjuures määramatuse K väärtus on 5 db. Tööriista kasutatakse minutit päevas ruumis, milles ei ole teisi müraallikaid. Ülejäänud osa päevast tegutseb töötaja kontoris, kus helirõhutase on kuulamiskatsete kohaselt väiksem kui 70 db(a). Töötaja on müraallika lähedal, seega ei mõjuta tööruumi akustilised karakteristikud tõenäoliselt mürataset tema kõrvas. Määramatust arvesse võttes on keskmiseks müratasemeks hinnatud 90 db(a) (85 db(a) + 5 db(a) määramatus) ning müraga kokkupuute maksimaalne kestus on 60 minutit. Seega näitab hindamine, et meetmete päevane alumine lähteväärtus 80 db(a) on ületatud. 44

47 2. peatükk: riskianalüüs 5.4. müramõõtevahendid Mürataseme mõõtmiseks kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi elektroonilisi mõõtevahendeid: müramõõturit ja dosimeetrit. Mõned mõõturid on kasutatavad nii müramõõturina kui ka dosimeetrina. Mõned dosimeetrid registreerivad mürataset teatavate ajavahemike järel kogu mõõtmise kestel. See salvestus aitab kindlaks määrata erinevate müraallikate või tegevustekaalu ning võimaldab välja jätta võimalikud ebausaldusväärsed tulemused. Nii müramõõturi kui ka dosimeetri puhul tuleks valida Euroopa standarditele vastav mõõtevahend. Mikrofoni tuulekaitse ja mõõtevahendiga ühendatav helikalibraator (kalibreeritud heliallikas mõõturi näitude kontrollimiseks) on olulised lisatarvikud. Näide: joonis 2.5 helikalibraatoriga müramõõtur. Foto Bruel & Kjaeri loal. Müramõõtur annab operaatorile helirõhu vahetu näidu. Üldiselt on müramõõtur täpsem, sest mõõtmine toimub operaatori järelevalve all. Dosimeetrid valitakse mürarikkaid töökohti teenindava kahveltõstuki juhi ning kõrgehitusel töötava töölise müraga kokkupuute jälgimiseks. Dosimeetrid seadistatakse nii, et need salvestavad nii üldist A-korrigeeritud L eq, kui ka A-korrigeeritud L eq 1-minutiliste intervallidega kogu seireperioodi vältel. Kaks tulemustekogumit võimaldavad analüüsida helitasemete muutusi ning annavad ka üldise L eq kogu perioodi kohta. Müramõõtur valitakse avatud töökoja masinaoperaatori müraga kokkupuute taseme mõõtmiseks. Näidud võetakse operaatori töökohal vajalikud mõõtmised Müramõõturi mõõteseadistused Sageduskorrektsioon Ajakonstant Funktsioon Mõõtepiirkond db A F max 140 joonis 2.6 Dosimeeter. Foto Bruel & Kjaeri loal. C S SPL 110 Dosimeetrid on keha külge kinnitatavad müramõõturid, millega saab jälgida kokkupuudet müraga kogu töövahetuse või selle teatava osa jooksul. Dosimeetrit tuleks kasutada üksnes siis, kui müramõõturiga mõõtmine ei ole otstarbekas, näiteks halva ligipääsetavuse või töötaja väga suure liikuvuse korral. Seda seetõttu, et järelevalveta mõõtmise puhul on võimalik dosimeetri näidu omavoliline muutmine, mis seab kahtluse alla saadud tulemuste usaldusväärsuse. L Lin Tabel 2.2 Müramõõturi tüüpilised seadistused. P Müramõõturi kasutajal on tavaliselt võimalik mõõturit seadistada. Ta saab teha valiku kuvaril oleva menüü või esipaneelil olevate lülitite abil. Tabelis 2.2 on näidatud mõned tüüpilised seadistusvariandid. Teatavatel mõõturitel võivad olla vaikimisi valitud seadistused päevase kokkupuute ja tippkokkupuute mõõtmiseks. L eq 80 45

48 2. peatükk: riskianalüüs Sageduskorrektsioon peab võimaldama A-korrektsiooni ja võib võimaldada C-korrektsiooni ning lineaarset sageduskarakteristikat. Ajakonstandid käsitlevad kuvatava helirõhutaseme saavutamise kiirust ja võivad sisaldada järgmisi standardkarakteristikuid: F (kiire) ja s (aeglane) käsitlevad ruutkeskmisena kuvatava helirõhutaseme keskmistamist. F võimaldab kuvatud väärtusel varieeruda umbes helitaseme tajutavate muutuste piires. s on pikem keskmistamisaeg, mis tasandab kiiremaid taseme muutusi. p tagab suure tõusukiiruse, mis võimaldab määrata tipphelirõhku. Funktsioonide valikusse võivad kuuluda: max mõõtmise ajal saadud maksimaalne ruutkeskmine või maksimaalne tipp ; spl (helirõhutase) ehk lp helirõhutaseme hetkväärtus; l (ekvivalentne püsiv tase) on keskmine helirõhutase mõõteperioodi jooksul. l eq eq on ka näidatud la eq või l Ceq kujul, et osutada a- või C-korrigeeritud mõõtmistele. Mõõtepiirkonda saab reguleerida, mis võimaldab kasutajal seadistada mõõturi tööpiirkonda vastavalt müratasemele. Piirkonnad on sageli, kuid mitte alati, määratletud mõõtepiirkonna ülemise piirväärtusega detsibellides. Osa mõõturitest töötab üksnes ühe ulatusega piirkonnas ning nende puhul ei saa mõõtepiirkondi valida Päevase müraga kokkupuute mõõtmine spl (helirõhutase) ehk l p mõõtmist võib kasutada suhteliselt ühtlase müra puhul. Müramõõturil on vaja teha järgmised seadistused: spl (helirõhutase); A-korrigeerimine; s- või F-ajakonstant, s-ajakonstandi aeglasem reageering silub väiksemad kõikumised; mõõtmise jaoks sobiv mõõtepiirkond. Näide: Bensiinimootoriga muruniiduk tekitab ühtlast heli. helirõhutaset mõõdetakse müramõõturiga, mida hoitakse operaatori kõrval pea kõrgusel tema murul liikumise ajal. Ajakonstandi s valikuga keskmistatakse enamus taseme kõikumisi, tulemuseks saadav näit on vahemikus db(a). SPL db(a) Murunii Aeg s joonis 2.7 Bensiinimootoriga muruniiduki tekitatud heli aja funktsioonina. l eq mõõtmist võib kasutada nii püsiva kui muutuva heli puhul. Müramõõturil on vaja teha järgmised seadistused: L, eq A-korrigeerimine, mõõtmise jaoks sobiv mõõtepiirkond. Näide: Aias kasutatav oksapurustaja tekitab muutuvat heli. helirõhutaset mõõdetakse operaatori asukoha juures oleva müramõõturiga ning helirõhutase varieerub vahemikus db(a). Nelja tavapärase töötsükli jooksul mõõdetud l eq on 82 db(a). SPL db(a) Oksapurusti Aeg s L eq 82 db(a) joonis 2.8 Oksapurustaja muutuv müra aja funktsioonina koos lõpliku l eq väärtusega perioodi lõpus. 46

49 2. peatükk: riskianalüüs Tipphelirõhuga kokkupuute mõõtmine 6. MÕÕTMINE Löögi helirõhk 6.1. ettevalmistus Tootja juhiseid järgides tuleb: Helirõhk 0 Aec Kontrollida müramõõturi patarei olukorda ja kalibreeringut. Kontrollida ja vajadusel reguleerida mõõturit kalibraatori abil. (Märkus: kalibraatori nimiväärtus on eri mikrofonitüüpide puhul veidi erinev ja vahel on vaja seda atmosfäärirõhu tõttu reguleerida.) joonis 2.9 Impulssheli helirõhulaine püssipaugu puhul. Selleks on vaja mõõta kõrgeimat hetkelist helirõhku. Müramõõturil on vaja teha järgmised seadistused: ajakonstant p (tipp),, maksimumväärtuse kuvamine, C-sageduskorrigeerimine, mõõtepiirkond vähemalt 140 db. Kui on tõenäoline, et tipphelirõhud ületavad 140 db, tuleb veenduda, et müramõõturil on vajalik mõõteulatus. Näide: Operaator mõõdab pneumaatilist naelapüstolit müramõõturiga, mille külge on kinnitatud madala tundlikkusega mikrofon, mis võimaldab mõõtmisi kuni 155 db. Nii C-korrigeeritud tipphelirõhku kui A-korrigeeritud L eg mõõdetakse 5-minutilise perioodi jooksul tavapärasel tööajal. Mikrofoni kaitsmiseks ja liikumisel lisamüra tekkimise vältimiseks paigaldada mikrofonile tuulekaitse. joonis 2.10 Mõõtmise ettevalmistamine: tootja juhised müramõõturiga mõõtmine Mõõda kõikides mürarikastes kohtades, kus inimene tööpäeva jooksul töötab või kust ta läbi käib. Väiksemale kui 70 db(a) kokkupuutele ei tule reeglina tähelepanu pöörata, kuid kindlasti tuleb arvestada raadiote, personali stereoseadmete ja sidevahendite tekitatavat olulist müra, samuti päevasele müraga kokkupuutele lisanduvat kõrge helitasemega impulssheli. Väldi mürapeegeldusi enda kehalt. Selleks hoia mõõturit väljasirutatud käes või paigalda see statiivile ning seisa mõõturi tagaküljest vähemalt 50 cm kaugusel. Mõõda müra seal, kus peaks olema töötaja pea, kusjuures mõõtur olgu suunatud müraallikale. Kui mõõtmiste ajal on töötaja oma töökohal, tuleb paluda tal end veidi ühele küljele kallutada ning hoida mikrofon vähemalt 15 cm kaugusel töötaja peast. 47

50 2. peatükk: riskianalüüs Muutuva heli korral jätka L mõõtmist piisavalt pika eq aja jooksul, et oleks võimalik määrata keskmine tase. Vajalikuks võib osutuda L eq mõõtmine kogu töötaja töökohal viibimise aja jooksul. Lühema perioodi mõõtmisel oota, et näit stabiliseeruks 1dB piirides või mõõda üle kõik tsüklid, kui töö on tsükliline. Väga lühikeste tööepisoodide mõõtmisel mõõda A-korrigeeritud Leq väärtused ühe või enama episoodi jooksul ja näita mõõtmistulemustes mõõdetud episoodide arv. Mõõta nii päevast heliga kokkupuudet kujundavat A-korrigeeritud taset kui ka kõrgetasemeliste impulsshelide C-korrigeeritud tipphelirõhku. Kindlasti tuleb registreerida järgmised andmed : joonis 2.11 helitaseme mõõtmine operaatori kõrva juures. Foto ning Tervise ja Ohutuse Rakendusameti (Health and Safety Executive Suurbritannia) loal. töötaja või töötajad, kelle suhtes mõõtmisi rakendatakse; töötegevus mõõtmise ajal; mõõtekoht; mõõdetud müratasemed ja mõõtmise kestus; taustamüra tase, kui see on oluline; kokkupuute tüüpiline kestus või mõõdetud episoodide arv ning tööpäevas sisalduv episoodide arv; kasutatavad kuulmiskaitsevahendid. Näide: Müramõõturiga saadud mõõtetulemuste registreerimine masinaoperaatori müraga kokkupuute hindamisel: müra mõõtmine ettevõttes inernational Widget Ametinimetus Widgeti stantsimismasin. Detailide lihvija/väljasaatja Mõõtmise kuupäev 31. aprill 2006 seadistuse andmed Mõõtur Tüüp 123 Seeria nr Kalibraator Tüüp 456 Seeria nr väikedetailide stantsimismasin müraallikas l eq db(a) tipp db(c) mõõteaeg Kokkupuuteaeg Operaatori asukoht sekundit 4 tundi Detailide kogumispunkt sekundit 30 minutit Masina puhastamine suruõhu abil sekundit 45 minutit Detailide pakendamine ja väljasaatmine < sekundit 1 tund 30 minutit Mõõtmise teostas R. green 48

51 2. peatükk: riskianalüüs 6.3. dosimeetriga mõõtmine Paiguta mikrofon õla külge, soovitatavalt õlaliigese lähedale, et see ei puutuks vastu kaela ega hõõruks vastu riideid. Aseta mõõtur ettevaatlikult taskusse, et see oleks kaitstud vigastuste eest. Mõõda kokkupuudet müraga kogu tööpäeva või lühema perioodi jooksul, mis on iseloomulik müraga kokkupuutele päeva jooksul. Väldi lühiajalisi madalaid doosinäitusid andvaid mõõtmisi, sest need võivad olla ebatäpsed mõõturi kuvari piiratud eraldusvõime tõttu. Kindlasti registreerida järgmised andmed: dosimeetrit kandnud töötaja nimi; töötegevus seireperioodi jooksul (selle võib märkida ka töötaja ise ) mõõtmise kestus ja müraga kokkupuute kestus päeva jooksul; kuulmiskaitsevahendid, mida töötaja kasutab. joonis 2.12 Õlale paigaldatud mikrofoniga dosimeeter. Näide: Mõõtmisaruanne dosimeetri kandmise kohta ühe terve tööpäeva jooksul. müra dosimeetriga mõõtmine st swithini koolis Töötaja nimi Ametinimetus D. Brown Mänguõpetaja Mõõtmise kuupäev 31. juuni 2006 seadistuse andmed Dosimeeter Tüüp DM 234 Seeria nr 654 Mikrofon õlal Kalibraator Tüüp C 789 Seeria nr 432 päevane kokkupuude mõõteperioodil 81 db(a) tegevused päeva jooksul aeg õppetund tegevus asukoht Registreerimine Klassiruum hoki Väljak Aeroobika Aeroobikaruum Vaheaeg Personaliruum Tennis Tenniseväljakud Lõuna Personaliruum Vaba aeg Personaliruum Vaheaeg Ettevalmistus Võimla Võimlemine Võimla Pärast kooli jalgpallimeeskond Väljak 49

52 2. peatükk: riskianalüüs Ajagraafik individuaalsed A-korrigeeritud l eq näidud 15-minutiliste ajavahemike järel kogu seireperioodi jooksul. perioodi lõpp l eq db(a) perioodi lõpp l eq db(a) < < < Dosimeetriga saadud tulemused näitavad, et õpetaja kokkupuude müraga ületab esimest meetmete lähteväärtust, kuna ta päevane kokkupuude on 81 db(a). Ajagraafik tõestab, et kõige mürarikkam periood päeva jooksul on aeroobikatund pärast mõõtmist Vastavalt tootja juhistele: kontrolli mõõturi ja kalibraatori patareid; kalibraatori abil kontrolli üle ja salvesta mõõturi näidud müra mõõtmine kõrva lähedal Kokkupuudet müraga ei saa müramõõturi või dosimeetri abil hinnata, kui see tuleb kõrva lähedal asuvatest müraallikatest, näiteks pea külge kinnitatavast või kõrvatorgatavast sidekomplektist või kui kantakse kaitsekiivrit või mootorrattakiivrit. joonis 2.13 Müra mõõtmine kõrva juures hats ja MIRE meetoditega ning Tervise ja Ohutuse Rakendusasutuse (Suurbritannia) loal. Vasak: Pea ja torso simulaator (allikas: head Acoustics gmbh, Saksamaa). Parem: MIRE Mürataset saab mõõta üksnes kõrva sees toimuva mõõtmise teel. On kaks mõõtmismeetodit, üks neist on MIRE (mikrofoni kõrvakanalisse paigutamine), mida kirjeldatakse standardis EN ISO 11904:2002, ja teine on HATS (kunstpea ja -torsoga simulaatori kasutamine), mida kirjeldatakse standardis ISO 11904:2004. Nende mõõtmiste läbiviimine on keerukas ning neid teostavad vaid piisava pädevusega mõõtjad. Riknemise vältimiseks eemalda mõõturist ja kalibraatorist patareid ajaks, kui seadmeid ei kasutata. 50

53 2. peatükk: riskianalüüs 7. ANALÜÜSITULEMUSTE hindamine 7.1. müraga kokkupuute arvutamine Arvutusmeetod Müraga kokkupuude arvutatakse päeva kõikide müraga kokkupuute perioodide mürataseme ja kestuse põhjal. Kasutusel on mitmesuguseid lihtsaid meetodeid: graafikud, nomogrammid ja arvutiprogrammid. Allpool on esitatud lihtne meetod kokkupuute arvutamiseks kokkupuutepunktide summeerimise abil helirõhutaseme või L mõõtmiseks loetakse kokku eq kokkupuutepunktid tabelis Punktide arv korrutatakse vastava taseme kokkupuutetundide arvuga või eraldi episoodide mõõtmiseks korrutatakse punktide arv (EP) mõõteajaga tundides (t) ja päevaste episoodide arvuga (N) ning jagatakse siis mõõteepisoodide arvuga (m). 3. Kõikide päevaste kokkupuuteperioodide kokkupuutepunktid liidetakse kokku. 4. L tulemus on 3. tulbas, ning see vastab 2. tulba EX,d kokkupuutepunktide summale. 5. Kui on vaja arvutada ka nädalane müraga kokkupuude, liidetakse kokku nädala kokkupuutepunktid ning seejärel jagatakse saadud summa 5-ga. Tulemus on nädalase kokkupuute keskmine väärtus. helirõhutase või l eq db(a) järgnevalt on esitatud mõned näited tabeli 2.3 kasutamiseks. Kokkupuutepunktid päevane müraga kokkupuute tase (l ex,d ) db(a) Tabel 2.3 Müraga kokkupuutepunktide arvutamise tabel. 22. Müraga kokkupuute üksikpunkt vastab päevasele individuaalsele müraga kokkupuutele 65dB(A). 51

54 2. peatükk: riskianalüüs Näited: Kokkupuute arvutamine müraga kokkupuute punktide abil: 1. näide: detailide lihvimine müraallikas l eq db(a) tipp db(c) mõõteaeg Kokkupuuteaeg Operaatori asukoht sekundit 4 tundi Detailide kogumispunkt sekundit 30 minutit Seadme puhastamine suruõhu abil sekundit 45 minutit Detailide pakendamine ja väljasaatmine < sekundit 1 tund 30 minutit Kokkupuute kirjeldus Kokkupuutepunktid 4 tundi tasemel 89dB(A) 4 x 32 = tundi tasemel 86dB(A) 0,5 x 16 = 8 45 minutit tasemel 97dB(A) 0,75 x 200 = 150 Kokkupuude tasemel alla 70dB(A) on tühine 0 Kokku kokkupuutepunkte 286 päevane müraga kokkupuute tase 89 ja 90dB (a) vahel 2. näide: Müra mõõdetakse nelja haavlipüssilaengu tulistamiskatse ajal (m = 4). L eq on 102 db(a) (EP = 640) 100 sekundilise (t = 100 sekundit = 0,028 tundi) mõõteaja jooksul. Operaator tulistab tavaliselt 10 (N = 10) laengut päevas. Selles töös on taustmüra väiksem kui 75 db(a). Kokkupuute kirjeldus 10 lasku, kusjuures 4 lasku 100 sekundiga annab L eq tasemeks 102dB(A) Kokkupuutepunktid (640 x x 10)/4 = 45 Kokkupuutepunkte kokku 45 Mõõdetud L eq või helirõhutase: kus: tööpäev sisaldab n diskreetset ajaperioodi ja T 0 = 8 tundi = sekundit; T i = perioodi i kestus sekundites; (LA eq )i = ekvivalentne püsiv A-korrigeeritud helirõhutase (või helirõhutase), millega isik perioodi i jooksul kokku puutub ja isiku päevane heliga kokkupuute kestus sekundites Eraldi mõõdetud episoodide L eq : Müraga kokkupuute arvutamise valem: Päevane müraga kokkupuude (L EX,d = L EX,8h ) saadakse kõikide päeva jooksul toimunud kokkupuudete summeerimise abil nominaalse 8-tunnise tööpäeva müraga kokkupuute tasemete ajaliselt kaalutud keskmisena vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 1999:1990 punktis 3.6 sätestatule. See ei ole lihtne liitmine, sest tasemed detsibellides on logaritmilise, mitte lineaarse väärtusega. L EX,d = L eq + kus: n = müraepisoodi esinemiskordade arv tööpäeva jooksul m = episoodi esinemiste arv mõõtmise jooksul T 0 = 8 tundi = sekundit t = mõõtmise kestus 52

55 2. peatükk: riskianalüüs Müraga kokkupuute arvutamise valem: Müraga kokkupuute arvutamise valem: Nädalane müraga kokkupuude (L EX,w = L EX,8h ) saadakse kõikide nädala jooksul toimunud kokkupuudete summeerimise abil viiest 8-tunnisest tööpäevast koosneva nominaalnädala päevaste müraga kokkupuute tasemete ajaliselt kaalutud keskmisena vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 1999:1990 punktis 3.6 sätestatule. See ei ole lihtne liitmine, sest tasemed detsibellides on logaritmilise, mitte lineaarse väärtusega. Nädalast müraga kokkupuudet võib väljendada järgmise matemaatilise valemiga: Standardis ISO 9612 Akustika. Töökeskkonnas müraga kokkupuutumise mõõtmine ja arvutamine. Tehniline meetod. on esitatud mõõtmismeetodid müraga kokkupuute hindamiseks. Standardis kirjeldatud meetodite väljatöötamise eesmärgiks on vajaliku täpsusastme saavutamine optimaalsete vahenditega. Standardis esitatud protseduurid on keerukamad ja detailsemad kui käesolevas juhendis kirjeldatud lihtsad meetodid, kuid need on vajalikud suure mõõtetäpsuse saavutamiseks. Direktiivi 2003/10/EÜ artiklis 4 on kehtestatud järgmised sätted: kus: (L EX,8h )i on võrdne LEX,d väärtusega kõikide 'm' tööpäevade kohta vaadeldavas nädalas Mõõtemääramatus Kõikide mõõtmiste puhul esineb teatav määramatus. Kui on ilmne, et helitasemed või töövõtted varieeruvad, võib olla vajalik mitmete kordusmõõtmiste tegemine ning hindamine võib põhineda kõige tõenäolisemal päevasel kokkupuutel. Mõõtmisel tekitavad määramatuse müramõõturi täpsus ja kasutatud meetodid. Neist esimene on tingitud mõõtevahendist ning teine on seotud statistiliselt tüüpiliste olukordade valikuga, mis on seotud päevast päeva toimuvate muutustega müraga kokkupuutes ning erinevustega korduvmõõtmiste vahel (katsed). 1. tüübi või 1. klassi müramõõturid on kõige täpsemad välimõõtmisteks; 2. tüübi või 2. klassi müramõõturite ja dosimeetrite täpsus on väiksem. Kuid olenemata sellest, millise täpsusastmega mõõturit kasutatakse, on paljudes olukordades kokkupuutetingimuste erinevusest tulenev määramatus tõenäoliselt suurem mõõteseadmete täpsusest tulenevast määramatusest. Igal juhul tuleb nõuetekohaselt koostatud mõõtmisaruandes märkida menetluspõhise mõõtmise määramatuse väärtus Kasutatavad meetodid ja seadmed peavad olema kohandatud olemasolevate tingimustega, eelkõige mõõdetava müra omaduste, kokkupuute pikkuse, ümbritsevate tegurite ja mõõtevahendite omadustega. Kõnealused meetodid ja seadmed peavad võimaldama kindlaks määrata artiklis 2 määratletud parameetreid ning otsustada, kas artiklis 3 kehtestatud väärtused on ületatud. Meetoditena võib kasutada proovide võtmist, mis peab iseloomustama ühe töötaja isiklikku kokkupuudet müraga. Lõikes 1 osutatud hindamist ja mõõtmist viivad läbi pädevad teenistused kohase sagedusega, arvestades eelkõige direktiivi 89/391/EMÜ artikli 7 sätteid pädevate teenistuste või isikute kohta. Müraga kokkupuute taseme hindamisel ja/või mõõtmisel saadud andmeid säilitatakse sobival kujul, et nendega oleks hiljem võimalik tutvuda. Käesoleva artikli kohaldamisel tuleb mõõtmistulemuste analüüsimisel arvestada ebatäpsusi, mis määratakse kindlaks metroloogias levinud tava kohaselt. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikele 3 pöörab tööandja ohtude hindamisel eraldi tähelepanu järgmisele: a) müraga, sh impulssmüraga kokkupuute tase, tüüp ja kestus; 53

56 2. peatükk: riskianalüüs b) käesoleva direktiivi artiklis 3 sätestatud kokkupuute piirnormid ja meetmete lähteväärtused; c) riskitundlike töötajate tervisele ja ohutusele avalduv mõju; d) töötajate tervisele ja ohutusele müra ja tööga seotud ototoksiliste ainete ning müra ja vibratsiooni koostoimest tulenev mõju, kui selle hindamine on tehniliselt teostatav; e) igasugune kaudne mõju töötajate tervisele ja ohutusele, mis tuleneb müra ja hoiatussignaalide või muude õnnetusohu vähendamiseks antavate helimärguannete koostoimest; f) tootjate poolt oma töövahendi mürataseme kohta antud andmed, vastavalt asjaomastele ühenduse direktiividele; g) alternatiivsete töövahendite olemasolu mürataseme alandamiseks; h) müraga kokkupuute pikenemine tavalisest tööajast kauemaks.tööandja vastutusel oluliste müraallikate väljaselgitamine Kõige tõhusamalt aitab müra vähendada see, kui pööratakse tähelepanu valdkondadele ja tegevusele, mis annavad päevasesse müraga kokkupuutetasemesse kõige suurema panuse. Kõige olulisem müraallikas ei ole tingimata see, mis tekitab kõige kõrgema helitaseme, vaid hoopis see, mille müraga kokkupuutepunktide osatähtsus on päevases kokkupuutetasemes kõige suurem. Näide: detailide lihvimisega tegelev operaator Kokkupuutepunktid Operaatori asukoht 128 Detailide kogumispunkt 8 Masina puhastamine suruõhu abil 150 Detailide pakendamine ja väljasaatmine 0 Kokku kokkupuutepunkte 286 päevane müraga kokkupuute tase 89 ja 90dB(a) vahel Kuna kõige rohkem mürapunkte on masina puhastamisel, peaks selle tööülesandega tegelemine olema terviseriski vähendamise seisukohalt kõige olulisem. Tähtsuselt järgmine meede on müra vähendamine operaatori asukohas müra ja tööga seotud ototoksiliste ainete ning vibratsiooni koostoime Teadusuuringute tulemusena on jõutud ühisele seisukohale, et müra ning ototoksiliste ainete ning müra ja vibratsiooni vahel esineb koostoime (vaata ka 7. peatüki punkti 4.1). Direktiivi 2003/10/EÜ artikli 4 lõike 6 punktis d kinnitatakse seda ning nõutakse koostoime arvestamist võtmist riskianalüüsil nii suures ulatuses, kui see on tehniliselt teostatav. 7. peatükk Kuulmiskahjustused ja tervisekontroll" sisaldab tööstussektoriga seotud ototoksiliste keemiliste ainete mittetäielikku loetelu. Veel ei ole tehtud täpseid uuringuid kvantitatiivsete seoste kohta nimetatud ainete koguste ja nende mõju vahel isegi loetelusse kuuluvate ototoksiliste ainete puhul ning ka teadmised müra ja vibratsiooni koostoime kohta on piiratud. hetkel ei ole võimalik kehtestada reegleid koostoimega seotud riskianalüüsi praktilise läbiviimise kohta. Vaja on täiendavaid teadusuuringuid, mida toetaksid näiteks liikmesriikide ja Euroopa tasandi teaduskonverentsid. Vaatamata sellele, et puuduvad piisavad teaduslikud andmed koguste ja nende mõju seoste kohta, soovitavad mõned eksperdid ennetusmeetmete rakendamiseks müra ja ototoksiliste ainete või müra ja vibratsiooni kombineeritud kokkupuute korral kehtestada tervisekontrolli (audiomeetriliste uuringute) lähteväärtused 5 db võrra madalamale kui vibratsioonidirektiivis 2002/44/EÜ 23 sätestatud meetmete lähteväärtused. Teadusuuringud tõestavad, et nii kohtvibratsiooni kui ka üldvibratsiooni puhul esineb koostoime müraga, kuid praegu puuduvad täpsed andmed, millised on nende mõjude omavahelised seosed. Nimetatud teemat on käsitletud 7. peatükis Kuulmise kaitset käsitlevad nõuded Direktiivis nähakse ette, et müraga kokkupuute piirnormide kohaldamisel peab töötaja tegeliku müraga kokkupuutetaseme määramisel arvestama töötaja individuaalsetest kuulmiskaitsevahenditest tingitud sumbumist. Müraga kokkupuudet kaitsevahendite kasutamisel hinnatakse kuulmiskaitsevahendite kasutaja müraga kokkupuute taseme mõõtmise ja arvutuste abil, kasutades kuulmiskaitsevahendeid iseloomustavaid standardkatsete andmeid. Selgitused selle teema kohta on esitatud 5. peatükis Isikukaitsevahendid (IKV) : individuaalsete kuulmiskaitsevahendite (IKKV) omadused ja valimine. 23. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni aasta direktiiv 2002/44/ EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega, ELT L 177, , lk

57 2. peatükk: riskianalüüs 8. TööTAjATE TEAVITAMI NE, NENDEgA KONSUL TEERIMINE, NENDE OSA LEMINE ja VÄLjAÕPE Direktiivi 89/391/EMÜ artiklites 10, 11 ja 12 nõutakse tööandjalt asjakohaste meetmete võtmist töötajate ja/või nende esindajate teavitamiseks, nendega konsulteerimiseks, nende väljaõppeks ning osalemise tagamiseks kõikides töökoha töötervishoidu ja tööohutust puudutavates küsimustes vastavalt riiklikele seadustele ja/või tavadele. Direktiivi 2003/10/EÜ artiklites 8 ja 9 on sätestatud eelkõige järgmist: Artikkel 8: Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikleid 10 ja 12, tagab tööandja, et töötajad, kes puutuvad tööl kokku müraga meetmete alumiste lähteväärtuste tasemel või sellest kõrgemal, ja/või nende esindajad saavad müraga kokkupuutest tulenevate ohtude alast nõustamist ja koolitust, mis käsitleb eelkõige järgmist: a) selliste ohtude laadi; b) käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmed, mis on suunatud mürast tulenevate ohtude kõrvaldamiseks või minimeerimiseks, kaasa arvatud asjaolud, mil neid meetmeid kohaldatakse; c) käesoleva direktiivi artiklis 3 sätestatud kokkupuute piirväärtused ja meetmete lähteväärtused; d) käesoleva direktiivi artikli 4 kohaselt tehtud müra hindamise ja mõõtmise tulemused koos nende tähenduse ja võimalike riskide selgitusega; e) kuulmiskaitsevahendite nõuetekohane kasutamine; f) milleks ja kuidas avastada ja teatada märkidest kuulmiskahjustuste kohta; g) tingimused, mil töötajatel on õigus tervisekontrollile, ning tervisekontrolli otstarve vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 10; h) ohutud töövõtted, mis vähendavad kokkupuute müraga miinimumini. Artikkel 9: Töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga seotud ja eriti järgmistes küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt: artiklis 4 osutatud riskide hindamine ja võetavate meetmete kindlaksmääramine, artiklis 5 osutatud meetmed müraga kokkupuutest tulenevate ohtude kõrvaldamiseks või vähendamiseks, artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud individuaalsete kuulmisekaitsevahendite valimine. 55

58 ChaptEr 1: principles of acoustics 56

59 3. peatükk: töökoha kujundamine 1. DIREKTIIVI NÕUDED RUUMI MÕjU (PRAKTILINE) Peegeldumine ja neeldumine Otsene heliväli ja järelkõlaväli RUUMI OMADUSED järelkõlakestus Ruumiheli jaotumise kõver TööKOhA TOIMIVUST PARANDAVAD LAhENDUSED Töökoha muutmine heli neelavate materjalide ja seadmete paigaldamine MÜRAPROgNOOSIDE ARVUTAMINE

60 3. peatükk: töökoha kujundamine 1. DIREKTIIVI NÕUDED b) otsustab kaitsemeetmete võtmise ja vajaduse korral kaitsevahendite kasutamise üle; Raamdirektiivi 89/391/EMÜ 24 artiklis 6 on sätestatud tööandja üldised kohustused: Oma vastutuse piires peab tööandja võtma töötajate ohutuse ja tervise kaitseks vajalikud meetmed, sealhulgas kutsealaste riskide ärahoidmine, teabe ja väljaõppe andmine ning vajaliku korralduse ja vajalike vahendite tagamine. Tööandja peab olema valmis neid meetmeid vajadusel kohandama, et võtta arvesse muutunud asjaolusid, ja olukorda parandama. Tööandja rakendab lõike 1 esimeses lõigus nimetatud meetmeid järgmiste üldiste ennetuspõhimõtete alusel: a) riskide vältimine; b) vältimatute riskide analüüs; c) riskide tõrjumine nende allikas; d) töö kohandamine üksikisiku järgi, eelkõige töökohtade kujundamise, töövahendite ning töö- ja tootmismeetodite valiku osas, pidades eriti silmas üksluise töö ja etteantud kiirusel töötamise leevendamist ning nendega seotud tervist kahjustavate mõjude vähendamist; e) kohandamine vastavalt tehnika arengule; f) ohtlike tegurite asendamine ohutute või vähem ohtlikega; g) sellise ühtse üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnikat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju; h) kollektiivsete kaitsemeetmete eelistamine üksikult võetavatele kaitsemeetmetele; i) töötajatele asjakohaste juhiste andmine. Tööandja peab järgima raamdirektiivi 89/391/EMÜ artikli 9 järgmisi sätteid: 1. Tööandja: a) käsutuses on töötervishoiu ja -ohutusega seotud riskide analüüs, mis käsitleb muu hulgas eririske, millega töötajate rühmad kokku puutuvad; Müradirektiivis 2003/10/EÜ 25 sisalduvad kokkupuute vältimisele või vähendamisele suunatud sätted: Arvestades tehnika edusamme ja meetmete olemasolu ohtude juhtimiseks allikas kõrvaldatakse müraga kokkupuutest tulenevad ohud nende allikas või minimeeritakse. Neid vähendatakse direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikes 2 sätestatud üldiste ennetuspõhimõtete järgi, arvestades eelkõige: a) muud töömeetodid, mille puhul on müraga vaja vähem kokku puutuda; b) asjakohaste tööseadmete valik, mis tehtavat tööd arvestades tekitavad võimalikult vähe müra, sealhulgas võimalus teha töötajatele kättesaadavaks tööseadmeid, mis vastavad müraga kokkupuute vähendamiseks vastuvõetud ühenduse õigusnormidele; c) töökohtade korraldus ja kujundus. RUUMI MÕjU (PRAKTILINE) 2.1. peegeldumine ja neeldumine Kõik töökohal tekitatud helid peegelduvad ruumi seintelt tagasi. Need helipeegeldused suurendavad müraga kokkupuudet ruumis. Iga kord, kui heli jõuab seinani, peegeldub osa selle energiast. Seega mõjutab ruum akustilist keskkonda, seda nähtust nimetatakse järelkõlaks (reverberatsioon). Summaarne kokkupuude heliga kujuneb otseselt seadmete tekitatud heli ning mitmesuguste samasse kohta peegelduvate helide kombinatsioonist. helipeegelduse summutamiseks võib ruumi pindadele paigaldada müra neelavaid elemente või riputada heli levimise teele helilainete kohtneelajaid, neid süsteeme on põhjalikumalt käsitletud allpool (vt punkt 4.2). 24. Nõukogu 12. juuni aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta, EÜT L 183, , lk Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari aasta direktiiv 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega, ELT L 42, , lk

61 3. peatükk: töökoha kujundamine Näited: Kaks äärmuslikku näidet ruumi akustilise mõju kohta on katedraal (väga tugeva järelkõlaga) ja väike akustiliste materjalide ja vaipadega vooderdatud kontoriruum; kõige suurema helineelduvusega on loomulikult väliskeskkond otsene heliväli ja järelkõlaväli Ruumi mõju töötaja kokkupuutele heliga oleneb olulisel määral heliallika kaugusest. Ruumi mõju on tugevam heliallikast kaugemal. Mida kaugemal seadmest me oleme, seda suurem on peegeldunud heli mõju; ruumi võib seepärast kauguse põhjal heliallikast jagada erinevateks aladeks: otsene heli domineerib allika läheduses: seda ala nimetatakse otseseks heliväljaks. peegeldunud heli domineerib heliallikast eemal: seda ala nimetatakse järelkõlaväljaks, järelkõlaväljas on müratase üsna püsiv. Akustiline neeldumine ruumis on järelkõlaväljas küllaltki tõhus, kuid otseses heliväljas on see suhteliselt väike. Näited: joonis 3.1 heliallika tekitatud heli peegeldub tööruumi seintelt tagasi. Töötajale mõjub otsene heli ja peegeldunud heli. Otsene heliväli ulatub tavaliselt masinast mõne meetri kaugusele. Töövahendi kasutaja asub tavaliselt oma töövahendi otseses heliväljas; lähedal olevate seinte müraneelavuse suurendamine mõjub seega tõhusamalt teistele läheduses viibivatele töötajatele kui töövahendi kasutajale endale. joonis 3.2 Müraneelavad materjalid ja seadeldised vähendavad peegeldunud heli ja võimaldavad sellega vähendada ruumi mõju. joonis 3.3 Müraallika läheduses tuleb suurem osa mürast müraallikast endast: seda ala nimetatakse otseseks heliväljaks. heliallikast kaugel domineerib peegeldunud heli: seda ala nimetatakse järelkõlaväljaks. 59

62 3. peatükk: töökoha kujundamine Vaheseinad tagavad heliisolatsiooni. Müraallika ja kuulaja vaheline heliisolatsioon vähendab kuuldavat müra (vt peatükk Müra vähendamise meetodid ). Kui töökoda on jagatud vaheseintega osadeks, tuleb iga osa järelkaja uurida eraldi. Töökoha müraneelavuse analüüsi jaoks on välja töötatud palju tarkvarapakette. Need võimaldavad akustilise efekti ja kulude võrdluse alusel kindlaks määrata kõige asjakohasemad müraneelavate materjalide kogused ja paigutuse. Heli peegeldumise, -takistuse ja -neelduvuse seisukohast mõjutavad töökoha akustikat mööbel, vaheseinad ja suured seadmed. Neid tuleb akustilist analüüsi tehes arvesse võtta, kui nende suurus on ruumi mahuga võrreldes oluline. 3. RUUMI OMADUSED 3.1. järelkõla kestus Järelkõla kestuse mõõtmine annab hinnangu ruumi üldise akustilise mõju kohta. Kui heliallikas toas või kinnises ruumis järsku välja lülitada, jätkavad akustilised peegeldused liikumist seinalt seinale, kusjuures nende energia väheneb järkjärguliselt iga tagasipeegeldumisega, kuni heli lõpuks ruumi taustmürasse sumbub. Mida suurema järelkõlaga on ruum, seda aeglasemalt seal helitase langeb. Seega võib ruumi akustilist mõju hinnata helitaseme sumbumisajaga, mida nimetatakse järelkõlakestuseks (t r ) ja määratletakse helitaseme vähenemisega ehk sumbumisega 60 db võrra. t mõõtmiseks võib kasutada impulss-müraallikat (nt r püssipauk) või jätkuvat ühtlast müra, mis järsku katkestatakse. Näited: Keskmine järelkõla kestus on magamistoas 0,5 sek, kontserdisaalis 1 2 sek ja katedraalis 4 8 sek. joonis 3.4 Ruumi akustilise mõju hindamiseks võib heli järsult katkestada ning mõõta heli pindadelt peegeldumise tõttu sumbumist. järelkõlakestus (T r ) on aeg, mis kulub helitaseme vähenemiseks 60 db võrra ruumiheli jaotuskõver Ruumi akustilist mõju saab hinnata heli teataval vahemaal sumbumise ja ruumi üldiste mõõtmete suhte abil. Seda võib väljendada sumbumismääraga pikkusühiku kohta või müra võimendumisega teatavates punktides. Kui ruumi ühte otsa paigaldatakse püsiva tasemega pideva müra allikas, võib mõõta helitaseme langust piki ruumi keskjoont, tulemust võib sellisel juhul nimetada ruumiheli jaotumise kõveraks. Ruumi mõju võib hinnata parameetri DL abil. See 2 näitab helitaseme languse suurust kauguse kahekordistumisel heliallikast. DL 2 nimetatakse ruumis sumbumise määraks kauguse kahekordistumisel. Väliskeskkonnas (nn vabas väljas) on helitaseme sumbumise määr 6 db vahemaa kahekordistumisel (s.t DL 2 = 6). Erinevust ruumi teatava punkti helitaseme ja vaba välja eeldatava helitaseme vahel (DL f ) nimetatakse ruumi müravõimenduseks või ülehelirõhuks. Ruumide akustiliste parameetrite puhul lähtutakse üldiselt järgmistest põhimõtetest: Ruumi madal müravõimendus vastab kõrgele DL2 väärtusele ja madalatele DL f ja T r väärtustele. DL, DL ja T väärtused muutuvad vastavalt sagedusele; need võib esitada oktaavribade kohta. 2 f r T, DL ja DL väärtused sõltuvad ruumi mahust. r 2 f Näited: EN ISO soovitab järgmisi väärtusi: T r < 0,8 s ruumi jaoks, mille kubatuur on < 200 m 3, T r < 1,3 s ruumi jaoks, mille kubatuur on < 1000 m 3 ja DL 2 > 3 või 4 suurema kubatuuriga ruumi jaoks. 60

63 3. peatükk: töökoha kujundamine Ruumis heli leviku graafikud heli levimist õhu kaudu takistavad meetmed sisaldavad selliseid lahendusi, nagu akustiliste ekraanide paigaldamine töötajate lähedusse. Helitase, db (A) db (A) väliskeskkond (6 db kauguse kahekordistumisel) helineelava töötlusega töökoda helineelava töötlusega töökoda Kaugus, m joonis 3.5 heli sumbumist tööruumis võib mõõta piki joont, mis on tõmmatud heliallikast ruumi otsa. Ruumi akustilist mõju saab siis hinnata kahel viisil: heli sumbumise keskmise määra abil või võrdlemisel samaväärse nõrgenemisega väliskeskkonnas (vabas väljas). ( INRS-CRAM Rennes). Room Euroopa direktiivides ei käsitleta ruumi akustilisi parameetreid, kuid teatavates siseriiklikes määrustes on ette nähtud ruumi mõõtmetel ja kasutusel põhinevad väärtused. EN ISO soovituslikud väärtused on esitatud eespool. DL 2 ja DL f on kõige sobivamad parameetrid tööruumi hindamise jaoks, kuid väikeste ruumide puhul, kus ei ole võimalik saada usaldusväärset DLi mõõtmistulemust, on asjakohasem parameetri T r kasutamine. On veel teinegi ruumi helineelavust iseloomustav parameeter. See on ekvivalentne helineelduvuspind (A eq ), mille suurus on võrdne heli täielikult neelava pinnaga, mis tagab ruumiga samaväärse helineeldumise. Sageli rakendatakse nn Sabine valemit. See seostab ruumi mahu V, kogupindala S ja järelkõla kestuse T r : α S = (0.16 V) / (T r S) kus a S on nn Sabine neeldumistegur. 4. TööKOhA TOIMIVUST PARANDAVAD LAhENDUSED 4.1. töökoha muutmine Töökoha muutmine hõlmab juhendi 4. peatükis Kuidas me vähendame kokkupuudet müraga? tutvustatud müraalaseid lahendusi, sealhulgas: ennetavaid meetmeid, mis hõlmavad organisatsioonilisi lahendusi, mis on seotud töökoha muutmisega, näiteks selle asukoha muutmine, kaugjuhtimisseadmete kasutamine jne; 5,3 db (A) 4.2. helineelavate materjalide ja seadmete paigaldamine Peegeldunud heli taseme vähendamiseks kasutatakse helineelavaid materjale. Materjali või süsteemi neelamisvõimet väljendatakse neeldumisteguri α abil, mis on neeldunud müraenergia ja kogu müraenergia suhe. Võimalike α väärtuste vahemik ulatub 0-st (neeldumine puudub) 1-ni (täielik neeldumine, s.t samaväärne väliskeskkonnaga, kus puudub peegeldumine) Sama materjali või süsteemi puhul sõltuvad α väärtused heli sagedusest. Neelduvusega seotud lahendused võib jagada järgmistesse rühmadesse: helienergiat vähendavad poorsed materjalid (klaasvill, kivivill jne), mille puhul helienergia hajumist mõjutab materjalikihi paksus; need materjalid on kõige tõhusamad kõrgete sageduste puhul; need kinnitatakse seinapindade külge või lakke, kui on tegemist rippmürakaitsetega. Plaatneelajad (järgnevas tabelis diafragma ) on puitliistudega seinte külge kinnitatud puitpaneelid; energia hajumine tagatakse paneeli kumerdumisega, kui see surub kokku enda taga olevat õhku; plaatneelajad on kõige tõhusamad madalatel sagedustel. Resonaatorid on õhuga täidetud õõnsused, mis on ühendatud väliskeskkonnaga kitsa kanali abil (nagu pudelikael); õhu tungimine õõnsustesse hajutab helienergiat; need on tõhusad seadme geomeetriast sõltuvate sageduste puhul. Sama seadme puhul varieeruvad α väärtused olenevalt geomeetriast, tihedusest, paksusest jne. Näited: tüüpilised α väärtused on: marmoril 0,01, betoonil 0,04, klaasvillal 0,8 jne. Tüüpilist α muutumist vastavalt sagedusele illustreerib järgmine näide: α 250 hz 500 hz 1000 hz 4000 hz klaasvill 0,3 0,7 0,9 0,95 diafragma 0,6 0,4 0,2 0,1 resonaator (konstrueeritud 500 hz jaoks) 0,2 0,9 0,2 0,05 Tööstuses kasutatavaid helineeldumisalaseid näiteid ja nende tehnilisi andmeid on tutvustatud 4. peatükis Kuidas vähendada kokkupuudet müraga? 61

64 3. peatükk: töökoha kujundamine Nagu eespool märgitud, on ruumi akustiline mõju erinev, sõltudes sellest, kas me oleme heliallika lähedal või sellest kaugel. Sama moodi varieerub ka ruumi helineelavusest saadav akustiline efekt: see võib olla 1 3 db heliallika läheduses ning 5 12 db sellest kaugel (vt EN ISO 11690). joonis 3.6 Tööruumi seinad võib vooderdada poorsete materjalidega, neid võib kasutada ka laest riputatavate kohtneelajatena kõrgsagedusliku heli summutamiseks. Pinna kontuur mõjutab olulisel määral heli neeldumist. Seda võetakse arvesse keskmise neeldumisväärtuse puhul, mida mõõdetakse kontuuri alast palju suuremal pinnal. Sein on harva ühtlane ja liigendamata: selles on aknad, uksed, kohalikud katted jne. Neid tuleb arvesse võtta üksikkomponentidena, kui nende pindala on seina pindalaga võrreldes olulise suurusega. Kui see nii ei ole, võib kasutada kogu seina keskmisi väärtusi. joonis 3.7 Plaatneelajad on puitliistudega seinale kinnitatud puitpaneelid. Nendega summutatakse madalsagedushelisid. joonis 3.8 Akustilised resonaatorid on õhuga täidetud avatud õõnsused. Need tehakse enamasti seintesse, et summutada valitud sagedusega helisid. 5. MÜRAPROgNOOSIDE ARVUTAMINE Kui ruumis oleva seadme heliemissioon ja ruumi neeldumiskarakteristikud on teada, on teatavate punktide helirõhu arvutamiseks võimalik kasutada vastavaid meetodeid ja tarkvara. Meil on vaja teavet seadme müraemissiooni kohta. Meil on vaja andmeid töökoha kohta: ruumi kuju, ruumi täidetus, pindade neeldumistegurid viimased võib ümardada teoreetiliste väärtusteni. Arvutustulemusteks võivad olla helirõhutasemed teatavates punktides, mürakaardid või ruumi helineeldumise parameetrid. Tulemuseks on mitmesugustel emissiooniallikatel ja seinapeegeldustel põhinev immissioon. Kokkupuute arvutamiseks on vaja teada kokkupuute kestust erinevates töökohtades. 62

65 3. peatükk: töökoha kujundamine joonis 3.9 Töökoha modelleerimise tarkvara helitasemete arvutamise jaoks. Käesoleval juhul on esitatud mürakaart, millel müratasemed on toodud värviskaalal. (RayPlus tarkvara, INRSi loal, Prantsusmaa) Neid abivahendeid kasutatakse uute või põhjalikult uuendatud töökohtade kujundamiseks. Nende abil saab prognoosida edaspidist olukorda ning võrrelda erinevaid olukordi parima lahenduse leidmiseks või soovitud mürataseme saavutamiseks. Erinevate olukordade võrdlemiseks võib: muuta seadmete emissiooniväärtusi, mis võiks tähendada näiteks vaiksemate seadmete paigaldamist või ümbriste kasutamist; muuta töötajate või seadmete asukohta tööruumis; suurendada asjaomaste pindade helineelavust. Tulemusi iseloomustab teatav määramatus, mis sõltub arvutusmeetodist, kasutatud parameetrite usaldusväärsusest ja arvutuslikest eeldustest. Erinevate lahendusvariantide tulemusi saab siiski omavahel võrrelda, et teha nende alusel põhjendatud valik. Põhjendatud valiku tegemisel kaalutakse: arvutuslikku mürataset kõikides olukordades; iga lahendusvariandi tagajärgi (kulud, mõju tööprotsessile, mõju muudele töötervishoiu ja tööohutuse teguritele, saastamine, jne). Mõned töökoha helirõhutasemete ja müra immissiooni prognoosimise meetodid on esitatud standardis ISO :1997. Saadaval on arvukalt ruumi akustika prognoosimise tarkvarapakette. Need võivad erineda teatavate kriteeriumite osas, nagu ergonoomika, arvutamiskiirus, kättesaadavate andmete rohkus (geomeetria, materjali helineeldumiskarakteristikud jne), eeltingimuste ja arvutuste täpsus jne. joonis 3.10 Modelleerimine võimaldab simuleerida erinevaid olukordade muutusi töökohal ning hinnata nende kasulikkust. (RayPlus tarkvara, INRSi loal, Prantsusmaa) Enamik meetodeid sisaldab teatavaid lihtsustavaid eeltingimusi. Neil ei ole tavaliselt märkimisväärset mõju keskmistel sagedustel, millega töötajatel on kõige rohkem kokkupuuteid. 63

66 ChaptEr 1: principles of acoustics 64

67 4. peatükk: Kuidas vähendada kokkupuudet müraga? 1. DIREKTIIVI NÕUDED MÜRAPROBLEEMIL ON MITMEID LAhENDUSI Eelistatud on kollektiivsed lahendused juhised ennetavate lahenduste leidmiseks Lahenduse toimivus sõltub sagedusest MÜRA VÄhENDAMISE MEETODITE LIIgITUS ORgANISATSIOONILISED MEETMED MÜRAALLIKATE juures VÕETAVAD MEETMED Vedelate ja gaasiliste müraallikate suhtes võetavad meetmed Tahkete müraallikate suhtes võetavad meetmed ÕhUMÜRA SUhTES VÕETAVAD MEETMED Vaheseintega eraldamine Ümbrised ja kabiinid Akustilised ekraanid Ruumi neelduvus MÜRA TAhKES KESKKONNAS LEVIKU/ÜLEKANDE SUhTES VÕETAVAD MEETMED LAhENDUSE SISSEOSTMINE: TEhNILISED ANDMED Vajalikud tehnilised andmed Üldised tehnilised andmed Valitud standardid

68 4. peatükk: kuidas vähendada kokkupuudet müraga? 1. DIREKTIIVI NÕUDED Direktiivi 2003/10/EÜ 26 artiklis 5 kehtestatakse müraga kokkupuute riski vältimiseks või vähendamiseks järgmised sätted: 1. Arvestades tehnika edusamme ja ohtude eos kontrollimise meetmete olemasolu, kõrvaldatakse müraga kokkupuutest tulenevad ohud eos või minimeeritakse. Neid vähendatakse direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikes 2 sätestatud üldiste ennetuspõhimõtete järgi, arvestades eelkõige järgmist: a) muud töömeetodid, mille puhul on müraga vaja vähem kokku puutuda ; b) tehtavat tööd arvestades asjakohaste tööseadmete valik, mis tekitavad võimalikult vähe müra, sealhulgas võimalus teha töötajatele kättesaadavaks tööseadmeid, mis vastavad müraga kokkupuute vähendamiseks vastuvõetud ühenduse õigusnormidele ; c) töökohtade korraldus ja kujundus ; d) asjakohane nõustamine ja koolitamine, mille käigus õpetatakse töötajaid kasutama tööseadmeid nõuetekohaselt nii, et minimeerida oma kokkupuudet nende seadmete tekitatava müraga; e) müra vähendamine tehniliste vahendite abil: õhu teel leviva müra vähendamine näiteks kilpide, sirmide, piirete, kestade, helikindlate katete abil ; konstruktsiooni kaudu leviva müra vähendamine näiteks summutamise või isoleerimise teel; f) asjakohased hooldusgraafikud tööseadmete, töökoha ja töökoha süsteemide jaoks; g) töö korraldamine nii, et väheneb müraga kokkupuude; kokkupuute kestuse ja intensiivsuse piiramine; asjakohased töögraafikud piisavate puhkeaegadega. 4. asjakohaste märkidega. Need alad tuleb piiritleda ja juurdepääsu nendele piirata, kui see on tehniliselt teostatav ja kokkupuute ohu tõttu õigustatud. Kui töötaja võib oma tööst tulenevalt kasutada tööandja puhkekohti, tuleb neis esinevat müra vähendada tasemeni, mis on kooskõlas nende kohtade kasutusotstarbe ja -tingimustega Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artiklile 15 kohandab tööandja käesolevas artiklis osutatud meetmed eriti tundlikesse riskirühmadesse kuuluvate töötajate vajadustega. 2. MÜRAPROBLEEMIL ON MITMEID LAhENDUSI 2.1. eelistatud on kollektiivsed lahendused Kaitse kollektiivsete vormide eelistamine on direktiivis 89/391/EMÜ määratletud ennetustegevuse alus. Selles valdkonnas on võimalik valida paljude kollektiivsete lahenduste vahel. Kõik käesolevas peatükis tutvustatud lahendused on kollektiivsed. Individuaalsed meetmed hõlmavad peamiselt individuaalsete kuulmiskaitsevahendite kasutamist [vt 5. peatükk Isikukaitsevahendid (IKV): individuaalsete kuulmiskaitsevahendite (IKKV) karakteristikud ja valimine ] ja töötajate jaoks ohutuid kohti (kabiine). Kabiine on käesolevas dokumendis käsitletud koos seadmeümbristega, sest nende füüsikalised põhimõtted on samad juhised ennetavate lahenduste leidmiseks Müra vähendamise jaoks on palju kollektiivseid lahendusi: oluline on olla teadlik nende laiast valikust ning osata teha õige valik Kui artiklis 4 osutatud riski hindamine näitab, et meetmete ülemised lähteväärtused on ületatud, loob ja rakendab tööandja tehniliste ja/või organisatsiooniliste meetmete programmi müraga kokkupuute vähendamiseks, arvestades seejuures eelkõige lõikes 1 osutatud meetmeid. Artiklis 4 osutatud riskihindamise põhjal tähistatakse töökohad, kus töötajad võivad kokku puutuda müraga, mis ületab meetmete ülemisi lähteväärtusi,, Käesolevas peatükis tutvustatakse erinevat liiki lahendusi ja selgitatakse nende põhimõtteid. Lahenduste toimivust iseloomustatakse akustiliste parameetrite väärtustega ning esitatakse näiteid nende kasutamise kohta tööstuses. Kui lahendus on välja valitud, antakse ostjale tehnilised andmed, et tagada lahenduse toimivus ning vältida sellest valesti arusaamist. Käesoleva peatüki lõpus esitatud teave aitab seda eesmärki saavutada. 26. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari aasta direktiiv 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega, ELT L 42, , lk Nõukogu 12. juuni aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta, EÜT L 183, , lk 1. 66

69 4. peatükk: kuidas vähendada kokkupuudet müraga? 2.3. lahenduse toimivus sõltub sagedusest Kõik materjalide ja süsteemide akustilised omadused muutuvad vastavalt sagedusele. See parameeter muudab oluliselt lahenduse akustilist toimivust. Tavaliselt (kuid mitte alati) paraneb akustiline toimivus sageduse suurenedes, madalaid sagedusi on aga raske tõkestada. Teatavates sagedusribades on toimivus madalam. 3. MÜRA VÄhENDAMISE MEETODITE LIIgITUS Eesmärk on välja valida parim lahendus erinevate helivähendusvariantide hulgast. Parim lahendus on see, mis annab madalamate kulude ja väiksemate piirangute korral parima tulemuse. Tööstuses kasutatakse laialdaselt teatavaid müravähendusmeetmeid, kuid lahenduste tegelik valik on suurem, kui üldise kasutamistava põhjal võiks arvata. Üldkasutatavad lahendused ei ole alati kohandatud probleemile või tehase olukorrale, neid on vaja optimeerida seoses müravähendamise eesmärkidega. Tööstusettevõtetele pakutav valik ei tohiks piirduda üksnes selliste lahendustega; sageli võivad ka lihtsad lahendused märkimisväärset kasu tuua. Näited: Töökoja täielik akustiline kujundus, mis hõlmab seinte ja lagede katmist helineelava materjaliga, võib olla ebaproportsionaalne ja isegi ebatõhus, kui müraallikas paikneb näiteks töötaja läheduses. Samuti võib kabiin osutuda töötaja jaoks täiesti ebatõhusaks kaitsevahendiks, kui töötaja peab sealt aeg-ajalt lahkuma. Müravähendusmeetodeid võib liigitada ühiste omadustega rühmadesse ning eelnev tutvumine nendega aitab õiget valikut teha. Ennetavad meetmed. Siia kuuluvad töö organiseerimine, protsessi kavandamine ja töövahendite hankimine. Need meetmed on kõige tõhusamad siis, kui need on kavandatud juba töökoha kujundamise etapis või enne suurte muudatuste tegemist. Need võimaldavad vältida probleeme ja hilisemaid ettenägematuid töid. Allikale suunatud meetmed. Need hõlmavad seadmete kohandamist. Kui selliseid kohandusi tehakse, on peamiseks raskuseks seadmete garantii säilimise tagamine. Ent kui allikale suunatud meetmed on nõuetekohaselt rakendatud, võivad need tuua suurt kasu müra vähendamisel ning mõjutada töökohti, võimaldades vahel ka odavaid lahendusi. Mõelda tuleks lihtsate ideede või õigete nippide peale ning hooldusmeeskond või hankija tuleks kaasata probleemi lahendamisse. Kõige rohkem kasutatakse müra ülekandele suunatud meetmeid. Nende mõju töö organiseerimisele ja töövahendite toimivusele peetakse väheseks, kuid see ei ole alati nii. Need on tõhusad korrigeerimisvahendid, kuid neid võib kaaluda ka kavandamisetapis. Nimetatud meetmete tegelik tõhusus oleneb akustikaalasest olukorrast ning kui need on asjakohased, võivad need anda häid tulemusi; kuid võib ka juhtuda, et nendega kaasnevad suured kulutused ning akustiline kasu on väike. Näited: Suurt müra tekitavate tehnoseadmete (ventilaatorid, kompressorid jne) paigutamine töötajatest kaugemale on odav lahendus, kui seda kasutada töökoja seadmete paigaldamise etapil. Kui pidev juurdepääs töövahendile ei ole vajalik, on hiljem ehk juba lihtsam see ümbrisega katta. Kõige sobivama lahenduse leidmiseks tuleb arvesse võtta heli liike. 1. peatükis on tutvustatud erinevaid heli liike: tahkiseehk struktuuriheli, õhuheli ja vedelikuheli. Õhu kaudu levivat heli ja vedeliku kaudu levivat heli koos käsitletakse fluidumihelidena, kuna neis on palju ühist. See liigitus kehtib nii helide emissiooni kui heli leviku kohta. Tahkete heliallikate puhul on tegemist mehaaniliste jõududega: jõuülekanded, hõõrdumine, löögid jne. Fluidumihelide allikaks on rõhukõikumised vedelikes ja gaasides: vile, turbulents, püssipauk jne. Tahkise kaudu levivat heli nimetatakse struktuuriheliks: heli kandub edasi põranda, seinte, torude jne kaudu. Õhu kaudu levivat heli nimetatakse õhuheliks: heli levib välisõhu kaudu ja üldistatult nimetame me seda fluidumiheliks. 67

70 4. peatükk: kuidas vähendada kokkupuudet müraga? Teatavaid lahendusi ei ole käesolevas peatükis käsitletud seetõttu, et neid on kirjeldatud juhendi muudes osades. Isikukaitsevahendid (IKV): individuaalsete kuulmiskaitsevahendite (IKKV) omadused ja valimine (5. peatükk). Töökoha kujundamine (3. peatükk). Parima müravähendamismeetme valimiseks võib kasutada tehnilist simuleerimist. See hõlmab erinevaid võimalusi, alustades lihtsast valemist, millega saab anda esialgse hinnangu lahenduse mõju kohta, ja lõpetades keerulise tarkvaraga, mis hindab kombineeritud lahenduste mõju ja võimaldab optimeerida valikut. Kui töö on tehtud, korvab sellisest simuleerimisest saadav kasu tavaliselt tehtud kulutused. Organisatsioonilise d meetmed Meetmed allikate juures Meetmete liigid Ülekandele suunatud Korrapärane ennetav hooldus Tahkises levimine Õhus levimine Gaasil. ja ved. allikad Tahked allikad Tõkked Ruumi töötlemine Seadmete remont või asendamine Praktilised lahendused Vaheseinad Helineelavus Protsesside muutmine Voolamise mõjutamine Jõudude muutmine Ümbrised Töökoha või töökorralduse muutmine Summutid Konstruktsiooni muutmine Vibratsiooni isoleerimine Ekraanid Kabiinid joonis 4.1 Töökohal müra vähendavad meetmed 68

71 4. peatükk: kuidas vähendada kokkupuudet müraga? 4. ORgANI SATSIOONILISED MEETMEDMÜRAOhjE ALUSEKS ON VÄhEST MÜRA TEKITAVATE SEAD METE KASUTAMINE. Vähest müra tekitavate seadmete valimine aitab vältida ulatuslike müravähendusmeetmete rakendamist. Igas tööriista- või masinarühmas on mudeleid, mis tekitavad rohkem müra kui teised: töövahendi tellimisel tuleks tehnilistele andmetele lisada ka müra käsitlevad nõuded. Võib kehtestada vastuvõtumenetluse, et kontrollida mürataset töövahendi töötades. Tagada tuleb seadme nõuetekohane hooldus kogu tema kasutusaja jooksul: hästi hooldatud masin töötab vaiksemalt. Tööprotsess tekitab suuremal või vähemal määral müra. Vaikse tööprotsessiga võib saavutada samaväärse tulemuse. Vaikset tööprotsessi iseloomustab sageli toimivus ja kvaliteet. Suurt müra võivad tekitada ka tööprotsessi väiksemad osad (esemete kukkumine, suruõhuga puhastamine jne). Tööprotsessi täiustamine võib aidata toime tulla ka muud liiki saastega (tolm, kuumus jne). Tööprotsessi parameetreid võib vaiksemate töötamistingimuste saamiseks muuta, kuid seejuures ei tohi unustada toimivust. Näited: Osade kohale vedamine nende kukutamise asemel, kiiruste elektrooniline juhtimine mehaanilise juhtimise asemel, mürarikaste tööetappide võimalikult lühiajaliseks muutmine, vookiiruse ja õhusurve reguleerimine kõige vaiksematele väärtustele jne. Näited: Vaiksete tööriistade (saelehed, suruõhupuhurid, kruvikeerajad jne) ja masinate (kompressorid, mootorid, ventilaatorid jne) kasutamine. joonis 4.3 Tööprotsessi kohandamine ja ümberkorraldamine. joonis 4.2 Tuleb valida vaikselt töötavad töövahendid ja tagada nende nõuetekohane hooldus. 69

72 4. peatükk: kuidas vähendada kokkupuudet müraga? Näited mõningate müra teket vähendavate töömeetodite kohta: meetod/töötamispõhimõte [Võttes arvesse, et tööaja vähendamine 50% vähendab müra üksnes 3dB(A) võrra (vt 1. peatükk "Akustika põhimõtted")]; Müra vähendamiseks on vajalikud asjakohased töögraafikud piisavate puhkeaegadega. väiksem müraemissioon Maha asetamine Puhtaks imemine Tsentri märkimine tsentripuuriga Puurimine Puurhaamer Tihvtkeevitus (laevaehituses) Pööratav mutrivõti Elektriajam Valu Liuglaagrid hüdrauliline painutamine (Kraftformer) hüdrauliline tõmbamine/pressimine Liimimine Laserlõikur Optilised märguanded Metallisaepink Plasmalõikamine Profiili rullimine Pressimine Rihmülekanne Ümarviilimine Saagimine Kruvimine Keevitamine Rullkeevitamine Keevitusaerosooli kasutamine Tembeldusmasin (n torudele) Radiaalneetimine Pidev transport suurem müraemissioon Maha viskamine Puhtaks puhumine Tsentri märkimine kärniga Stantsimine Lööktrell Komponentide löökkeevitamine Löökmutrivõti Sisepõlemismootor Sepistamine Veerelaagrid Stantsiga painutamine Vasaraga sirgestamine Neetimine Nakerdaja helisignaalid Abrasiivkettaga lõikepink Mehhaaniline lõikamine Stantsimine Löömine Kettülekanne Lihvimine Abrasiivkettaga lõikamine Neetimine Neetimine Kokkustantsimine Keevituspritsmete lahtitagumine Numbristantsidega märgistamine Stantsneetimine Katkendlik transport: Lisaks võib võtta muid meetmeid: organisatsioonilised meetmed, mis hõlmavad töökoja sisseseadet ja töökorraldust; töökoja akustilise sisseseade puhul võetakse arvesse töövahendite asukohta töötajate suhtes; töö korraldatakse nii, et oleks tagatud töötajate müraga kokkupuute piiramine kõige mürarohkemate tööülesannete täitmisel; jne Täiendavaid seadmeid ei ole vaja ning need meetmed ei nõua suuri kulutusi. Näited: Paigutada palju müra tekitavad töövahendid seintest ja nurkadest eemale; koondada sellised töövahendid rühmadesse töötajatest kaugemal või paigalda vaheseinad. Töö korraldamine töökohal nii, et mürarikkaid tööülesandeid täidetakse kordamööda (st eranditult kõik töötajad); töötajate mürarikastest töövahenditest kaugemal hoidmiseks kasutatakse kaugjuhtimisseadmeid jne. Organisatsioonilisi meetmeid tuleb kaaluda võimalikult varakult, juba seadmete paigaldamist kavandades. Nende meetmete puhul on kasulik teha koostööd hankijatega; seda probleemi käsitletakse põhjalikumalt 6. peatükis. Tabel 4.1 Vähem müra tekitavad töömeetodid Arbeitsplatz in der Metall-Industrie", lk 51.] [BgI 688 "Lärm am Lahenduseks võivad olla organisatsioonilised meetmed Direktiivi 2003/10/EÜ artikli 5 lõike 1 punktides g ja i on sätestatud järgmised nõuded: Müra vähendamiseks on vajalik kokkupuute kestuse ja intensiivsuse piiramine ; joonis 4.4 Töökoha sisseseadmine, töö organiseerimine. Yves Cousson, INRSi loal, Prantsusmaa. Põletid on paljude tegevuste puhul olulised müraallikad, näiteks ehitustöödel. Vaiksete põletite kasutamine võimaldab vähendada müra emissiooni 7 20 db (A) võrra olenevalt gaasivoost. 70

73 4. peatükk: kuidas vähendada kokkupuudet müraga? joonis 4.5 Ehitustööd. Vaikselt töötava põleti kasutamine. 5. MÜRAALLIKALE SUUNATUD MEETMED Lihvpingi õhukoguja paigutamine õhuvoo liikumise suunas, mitte sellega nurga all. Siledaseinaliste torude kasutamine. Tolmukogumissüsteemi ventilaatori sissevoolu ja väljalaske juurde müraneelavate summutite paigaldamine. Survevalupresside gaasiväljalaske juures asuvate kulunud ja täitunud kambersummutite asendamine gaasiliste ja vedelate müraallikate puhul võetavad meetmed Gaasiliste ja vedelate müraallikate puhul võetavad meetmed on peamiselt mõeldud voo turbulentsi vähendamiseks. Voolukiiruse vähendamine. Pinna sileduse parandamine. Takistustega tegelemine: mõõtmete vähendamine, kuju optimeerimine. Torude puhul terava paindega põlvede, järskude ristlõikemuutuste jne vältimine. joonis 4.6 gaasilised ja vedelad müraallikad: voo mõjutamine või summutite kasutamine. Võib kasutada müraallikale võimalikult lähedal asuvaid summuteid. Dissipatiivsed summutid, mis sisaldavad müraneelavaid materjale: need on mõeldud väikese kiirusega õhuvoo jaoks. Reaktiivsummutid, mis põhinevad geomeetrilisel kujundusel. Kambersummutid, mida kasutatakse peamiselt kokkusurutud gaaside väljalaske ja sissevoolu puhul. Näited: joonis 4.7 Summutite kasutamine mootorite katsetamisel. Tervise ja Ohutuse Rakendusasutuse loal, Ühendkuningriik. 71

74 4. peatükk: kuidas vähendada kokkupuudet müraga? Paljude mootorite, eriti sisepõlemismootorite puhul domineerib väljalaskemüra. Asjakohaste summutite kasutamine võib anda akustilist kasu db (A). Konkreetseks lahenduseks konstrueeritud summuti toimib resonantsi põhimõttel (vt 3. peatükk "töökoha kujundamine"); selle pikkust reguleeritakse vastavalt summutatavale sagedusele. Spektraalanalüüs näitab, et domineeriv sagedus on peaaegu täielikult summutatud tahkete müraallikate suhtes võetavad meetmed tahkete allikate puhul keskenduvad meetmed üldiselt mehhaanilisele jõule endale: Töövahendite konstruktsiooni suhtes rakendatud meetmeid, välja arvatud summutavuse suurendamine, mis igal juhul vähendab müra, ei saa tavaliselt üksnes intuitsiooni abil ellu viia. Parem on need kavandada konkreetse olukorra analüüsile toetudes, kasutades sobivaid mõõte- ja arvutusabivahendeid. Aktiivne ohje on lahendus, mida saab teoreetiliselt kasutada nii õhu- kui konstruktsioonimüra allikate puhul. Selle põhimõtte kohaselt luuakse algallikale vastukaaluks vastasfaasiline vastumüra või vastujõud. Oskuste praeguse taseme juures on selliste lahenduste kasutamine tööstuses piiratud ning neid kaalutakse sagedamini madalsagedusliku õhumüra puhul. hõõrdumise vältimine; löökide vältimine; jõudude muutmine võimalikult püsivaks; kineetilise energia vähendamine: lõtkude, liikuvate osade massi jne vähendamine. Sama jõu rakendamisel võivad töövahendid tekitada vähem või rohkem vibratsiooni ja müra: seda omadust saab ohjata järgmiste konstruktsioonimuudatuste tegemisega: a) Laserilõiked saekettas. b) Summutav kiht resonantsi vältimine, muutes konstruktsiooni massi või jäikust; konstruktsioonimüra summutamine eriseadiste abil (katted, summutid jne), summutamine muudab vibratsioonienergia soojuseks, mis hajutatakse seadise sees; selliste konstruktsioonide kasutamine, mis kannavad üle vähem vibratsiooni ja kiirgavad vähem heli. Näited: joonis 4.9 Puidu saagimine. Tuleb kasutada vaikselt töötavaid saekettaid. INRSi loal, Prantsusmaa. Puidu saagimisel on saeketas peamine müraallikas. Paljud tootjad pakuvad nn vaikseid saeteri, mis põhinevad erinevatel tehnoloogiatel: lasersisselõigetega (a) või mitmekihilised saekettad (b). Kõige tõhusamad saeterad võivad vähendada töömüra kuni 7 db (A) võrra. Ühenduste määrimine; metalli asemel plastmassist jõuülekannete kasutamine; osade kõrgelt kukkumise vältimine; tervete plaatide asemel perforeeritud plaatide kasutamine; konstruktsioonielementide katmine summutava kattekihiga jne. joonis 4.10 Metallitöö. Mehaaniliste osade kogumiskastid joonis 4.8 Konstruktsioonimüra allikad: jõudude või töövahendi konstruktsiooni muutmine. 72

75 4. peatükk: kuidas vähendada kokkupuudet müraga? Metallitööde puhul tekitab mehhaaniliste osade käitlemine impulssmüra, sest osad põrkavad üksteise vastu. Pildil on kogumiskast, mida kasutatakse osade pesemiseks. Kasti traatvõrgust seinad vähendavad helikiirgust. Osade kasti kukkumisel tekkiva müra vähendamiseks võib kasutada kahte lihtsat meetodit: juhtida nende liikumist kaldplaadi abil (a) või vähendada kasti helikiirgust terasvõrgust seinte abil (b). Kui lasta poltidel massiga 0,5 kg 1 m kõrguselt tühja konteinerisse kukkuda, on akustiline kasu umbes 6 db(a) lahenduse a puhul ja 14 db(a) lahenduse b puhul. Suurema pinnamassiga kaasneb tavaliselt ka parem isolatsioonivõime. Mitmekordsete seinte kasutamine võib anda hea isolatsiooni. Aknad ja uksed peavad olema akustiliselt konstrueeritud: isegi väike akustiline möödalaskmine vähendab märkimisväärselt koguisolatsiooni. Tuleb vältida kõiki, isegi väikseid lekkeid, kasutada tuleks tihendeid. Isolatsioonivõime on kõrgemate sageduste puhul tavaliselt suurem, kuid igal seina puhul on teatavad sagedusvahemikud, mille jaoks isolatsioon ei ole piisav; need vahemikud tuleb proovida kindlaks teha toote dokumentatsiooni või esialgsete arvutuste abil. Näited: Seina avade ja lekete mõju: 1% suurune ava vähendab seina isolatsiooniteguri 30 db-lt 20 db-le. Allpool olevas tabelis on esitatud näiteid teatavate seinatüüpide keskmiste isolatsiooniväärtuste kohta. sein r db(a) 7 cm kipsi 34 1 cm klaasi 33 joonis 4.11 hea töötlemistava. Torude vooderdamine Tervise ja Ohutuse Rakendusasutuse loal, Ühendkuningriik. 5 cm tellismüüritist 39 Tahked osakesed juhitakse läbi jäiga torustiku. Müra väheneb umbes db (A), kui torudel kasutatakse akustilist vooderdust. Akustiline vooderdus koosneb terasplekiga kaetud paksust pooljäiga mineraalvilla kihist. 7 cm kipsi + ehitusvilla + 7 cm kipsi cm klaasi + 1,4 cm õhku + 1 cm klaasi 35 9 cm betooni ÕhUMÜRA SUhTES VÕETAVAD MEETMED 9 cm betooni + 5 cm ehitusvilla + 1 cm kipsplaati vaheseintega eraldamine Vaheseinad aitavad isoleerida õhu kaudu levivat müra, seintel peavad olema head isoleerivad omadused. Müratekitavad töövahendid võib koondada teatavasse kohta ja eraldada see koht muust töökojast õhukindlate seintega. Arvesse tuleb võtta liikumis- ja juurdepääsupiiranguid. joonis 4.12 Mürarikkad töövahendid tuleb seintega muust ruumist eraldada. 73

76 4. peatükk: kuidas vähendada kokkupuudet müraga? Summutav alus joonis 4.14 Müra tekitava seadme ümbris. joonis 4.13 Tekstiilitööstusettevõte. Töökohtade eraldamine vaheseintega. Bernard Floret, INRSi loal, Prantsusmaa. Selles õmblustöökojas on mürarikas tööruum poolitatud helikindla vaheseinaga, milles on kahekordse klaasiga aknad, mille kaudu on võimalik näha ühest töökoja poolest teise ümbrised ja kabiinid Ümbris on karp, mis ümbritseb mürarikast töövahendit; selle lahenduse puhul tuleb tegutseda nagu vaheseintega eraldamise puhul, kuid on ka mitmeid erinõudeid, millele tuleb tähelepanu pöörata. Arvestada tuleb sellega, et ümbris takistab juurdepääsu töövahendile. Ümbrises peavad sageli olema avad sisendite ja väljundite, ventilatsiooni jne jaoks. Avad peavad olema helikindlad: kaaluda võib summutite, helineelavate tunnelite, isoleerivate eesriiete jne paigaldamist. Ümbrise sisepind peab olema kaetud helineelava materjaliga, et vältida heli võimendumist ümbrise sees. Töövahendid peavad olema ümbrisest täielikult eraldatud (vt punkt 7). Näited: Ümbrise akustiline kasu võib olla db (A). Kui ümbris ei ole seest kaetud helineelava materjaliga, võib kasu väheneda 10 db-ni. Pudelikonveierit varjav ümbris, mille üks avatud külg on kaetud plastmassiribadega, vähendab müra 7 db (A) võrra. joonis 4.15 Ümbrise kasutamine kaevandustes ja karjäärides. Bernard Floret, INRSi (Prantsusmaa) loal. Kaevandustes ja karjäärides on tolm ja müra kõige suuremad saasteallikad. Nende vastu võitlemiseks on karjääris asuv purusti (vaata pilti) ümbritsetud 25 meetri kõrguse ümbrisega. See koosneb kahekordsetest plaatidest, mille vahel on kivivill. Kabiin on töötajat ümbritsev suletud ruum; füüsikaliselt toimib kabiin sama moodi nagu ümbris ja selle kujunduse kohta kehtivad samad reeglid. Erinõudeid tuleb arvesse võtta vaid seoses töötajate kaitsega. Nagu individuaalsed kuulmiskaitsevahendid, on ka kabiinid individuaalne lahendus, mida tuleks kasutada üksnes viimase abinõuna. Aeg, mille töötaja veedab kabiinist väljaspool, vähendab märkimisväärselt selle tõhusust; summutus vähe- 74

77 4. peatükk: kuidas vähendada kokkupuudet müraga? neb samal määral, nagu kuulmiskaitsetegi puhul (vt 5. peatükk). Töötajate kaitsmisel tuleb arvesse võtta muid ennetusega seotud küsimusi, näiteks ventilatsioon, temperatuur, sidepidamismeetodid, ohusignaalide teadvustamine jne. Näited: Kabiini akustiline kasutegur jääb vahemikku db (A). joonis 4.17 Akustilised ekraanid tuleb paigaldada töötajate lähedusse. joonis 4.16 Transport. Selle töölisi vedava sõiduki kabiinis on vähendatud müra põranda ja seinte vooderdisega, mis koosneb terasplekiga kaetud klaaskiust ja muudest müraneelavatest materjalidest. Tervise ja Ohutuse Rakendusasutuse loal, Ühendkuningriik akustilised ekraanid akustilised ekraanid on seinasektsioonid, mille üks serv või mitu serva ei ole kinnitatud; nende puhul ei esine juurdepääsuprobleeme, kuid nende toimivus on piiratud ning miinimumnõuetest tuleb kinni pidada. Ekraanid paigaldatakse töötajatele võimalikult lähedale. Tuleb tagada ekraani piisav kõrgus (ideaalne on kahekordne kõrvade kõrgus). Kaaluda tuleb ekraani laiust, see peaks olema ligikaudu kaks korda suurem kui kõrgus. Ekraani pind kaetakse helineelava materjaliga. Ekraani materjal peab olema selline, mis tagab 20 db õhumüra isolatsiooni nagu seingi. Ka ülejäänud osa ruumist tuleb muuta helineelavaks. joonis 4.18 Metallitöö. Akustiline ekraan. Yves Cousson, INRSi loal, Prantsusmaa. Selles töökojas on töötajad eraldatud ekraanidega, mis kaitsevad nende vahetut ümbrust. Ruumile on tehtud helineelduvustöötlus, nii et iga töötaja on eraldatud oma naabri töökohast kuni 5 db (A) ulatuses ruumi helineelduvus Ruumi helineelduvust käsitletakse 3. peatükis Töökoha kujundamine. Näited on esitatud käesolevas peatükis; vt punkt 8, lk 77 Lahenduse sisseostmine: tehnilised andmed. Akustiliste ekraanide kasutamise kohta muusika- ja meelelahutussektoris vt 8. peatükk. Näited: Ekraani akustiline kasutegur ulatub vaevalt 10 db-ni, järelkõlaga ruumis on see maksimaalselt vaid 5dB. joonis 4.19 garaaž. Ruumi helineelduvus. Yves Cousson, INRSi (Prantsusmaa) loal. 75

78 4. peatükk: kuidas vähendada kokkupuudet müraga? garaažis on sageli peegeldavaid pindu, mis müra võimendavad. helineelavaid materjale võib paigaldada erineval viisil: riputada üles poorsed kohtneelajad (vasakul), mis annavad suure neeldumispinna; vooderdada seinad ja lagi kas täielikult või osaliselt (paremal). Kõikide pakutud lahenduste puhul on esitatud toimivusnäitajad, mis muutuvad vastavalt sagedusele: nende tõhusus sõltub käsitletava müra liigist. Näiteks kõrgemate sageduste puhul tõhusast akustilisest ekraanist saadav kasu sõltub sellest, kas müra on kõrg- või madalsageduslik. See muudab isolatsiooni paigaldamise keerukaks ning tavaliselt on pakutavate lahenduste puhul nende geomeetriast ja konstruktsioonist olenevalt teatavad konkreetsed sagedused puudulikumalt tõkestatud. Nimetatud asjaolu tuleb arvesse võtta kõikides akustilistes uuringutes, kasutades selleks mõõtmisi ja tehnilisi andmeid. Inimesed ajavad tihti segi neeldumise ja isolatsiooni. Käesolevas juhendis on selgitatud, et meetodid ja eesmärgid võivad olla erinevad asjad: helineeldumine on oluline ruumi sisemüra puhul, isolatsioon takistab müra ülekandumist ühest ruumist teise. Näiteks on klaasvill suurepärase helineelduvusega materjal, kuid selle isolatsiooniomadused on nõrgad (17 db 1000 Hz juures tihedusel 20 kg/m 3 ). Vibratsiooni summutamine aitab lahendada müra tahkise kaudu ülekandumise probleemi. See tähendab peamiselt elastsete vibratsiooni tõkestavate aluste kasutamist, kuid on vaja järgida ka teatavaid nõudeid. Vibratsiooni isoleerimiseks kasutatakse seadme ülesriputamise põhimõtet, see muudab töövahendi ümbrusest sõltumatuks. Seade paigaldatakse seepärast vibratsiooni tõkestavale alusele, mis peab olema võimalikult elastne, et toetada seadet ilma seejuures purunemata. Kõiki seadme ühendusi tuleb arvesse võtta: torud, kaablid jne. Tugikonstruktsioon (alusplaat, põrandaplaat jne) peab olema piisavalt jäik: tuleb hoiduda õhukese betoonpõranda või kergete terasraamide kasutamisest. Näited: Edasi-tagasi liikuvad masinad on tüüpiline näide isolatsiooni vajava töövahendi kohta. Kui nad toodavad palju energiat, võib nad isoleerida ja toestada massiivbetoonist plokkidega. 7. MÜRA TAhKISES LEVI MISE/ÜLEKANDUMI SE SUhTES VÕETAVAD MEETMED Enne meetmete võtmist tuleb kindlaks teha, kas probleemide tekitajaks on tõepoolest müra levimine/ülekandumine tahkise kaudu. Tahkise kaudu ülekandumisega seostub tavaliselt vibratsiooniprobleem: mõju inimestele, konstruktsioonikahjustused jne. Tööl müraga kokkupuutumisel on müra ülekanne tahkise kaudu väga harva suurem müra ülekandest õhu kaudu. Vastavad mõõtmismeetodid võimaldavad kindlaks määrata, kui suur osa müraga kokkupuutest on tekkinud ülekandest tahkise kaudu. Samas võivad oluliseks osutuda üksikud komponendid, nagu suurte konstruktsioonide kõrge vibratsioonitase (plaadid, seinad), madalsageduslik müra, kaugmüra levik jne. joonis 4.20 Vibreeriva töövahendi isoleerimiseks on kasutatud elastset alust. Müraga kokkupuutel tahkise kaudu ülekanduva müraosa hindamise meetod põhineb põhimõttel, mille kohaselt seadme müra tegelikku ülekannet tahkise kaudu võrreldakse üksnes õhu kaudu toimuva ülekandega; viimati nimetatud väärtus saadakse näiteks valjuhääldi kasutamisel heliallikana. Vibratsiooni isoleerimine muutub tõhusaks üksnes teatavast sagedusest (mille väärtus on 1,4-kordne nn põhiresonantssagedus) kõrgemate sageduste puhul. See sagedus on võrdeline kinnituse jäikusega ja pöördvõrdeline seadme massiga. Seetõttu on väga raske isoleerida madalsagedustel töötavaid töövahendeid (alla 8 Hz). 76

79 4. peatükk: kuidas vähendada kokkupuudet müraga? punker Sõltuvalt teguritest, nagu mõõteparameetrid, ühikud, mõõtetingimused, seadmete käitamistingimused jne, võivad lõplikud müratasemed olla väga erinevad. Vääritimõistmise vältimiseks oleme allpool esitanud rea ettepanekuid üldiste lahenduste täpsustamiseks. See loetelu ei ole ammendav ja see on mõeldud üksnes abivahendiks. joonis 4.21 Detailide tootmine. Vibratsiooni isoleerimine. INRSi loal, CRAM Nancy, Prantsusmaa. ajam alus Autotööstuses töödeldakse väikseid detaile vibropunkrites. See seade tekitab madalsageduslikku müra (põrinat), kuna ta vibratsiooni põhisagedus on 50 hz. Sobiva vibratsiooniisolatsiooni paigaldamine ja elastsed vibratsioonivastased alused võimaldavad vähendada müra levikut tahkete konstruktsioonielementide kaudu. Samal ajal töötajate kokkupuude vibratsiooniga masina lähedal väheneb tunduvalt. 8. LAhENDUSE SISSEOSTMINE: TEhNILISED ANDMED NB! Siin on juhised mitmete käesolevas peatükis tutvustatud akustiliste lahenduste hankimiseks. Kuid käesolevas punktis ei käsitleta nn vaiksete töövahendite soetamist, millest on juttu juhendi 6. peatükis vajalikud andmed Vaja on veenduda, et valitud lahendus aitab tõhusalt lahendada müraprobleemi: tellimusele tuleb seepärast lisada akustilised andmed. Lahenduse leidmiseks on vaja analüüsida probleemi ja rakendada mõistlikke meetmeid. Enamasti peavad aga väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted pöörduma spetsialisti poole sobiva lahenduse leidmiseks ja hankimiseks. Seejärel on vaja selgesõnaliselt kirja panna andmed, nii et neid ei oleks võimalik vastuvõtukatse tegemise ajal vääriti mõista üldised andmed Kõiki akustilisi lahendusi hinnatakse teatud üldiste andmete põhjal. Kõigepealt muidugi need andmed, mis on seotud akustikast tulenevate nõuetega, s.t saadava akustilise kasu kontrollimiseks kasutatavad parameetrid. Üldine lihtsalt mõõdetav parameeter on L [helirõhutase db(a)] teatavas punktis, mida mõõdetakse pa seadme töötamise ajal, kui akustiline lahendus on kasutusele võetud. Võimaluse korral peaks mõõtepunkt olema operaatori töökohal. Et oleks võimalik võrrelda mürataset enne ja pärast lahenduse rakendamist, tuleb kindlaks määrata vastuvõtukatse tingimused. Osa neist tingimustest käsitleb seadme toimimist ja töökeskkonda, sealhulgas: seadme asukohta töökohas, seadme käitamistingimusi, ruumi helineelduvuskarakteristikuid, ruumi täidetuse astet. Muud tingimused on seotud mõõtmisega, näiteks: mõõteseadmete tüüp ja täpsusklass; mõõteseadmete kalibreerimise jälgitavus; kalibreeringu kontroll vähemalt katsetamise alustamisel ja lõpetamisel; mõõdetud tasemete esiletulek, nt kõik mõõdetud tasemed peavad ületama taustamüra taset vähemalt 6 db(a) võrra; mürataseme püsivus, nt tasemete erinevus mõõtmise ajal ei tohi olla suurem kui 3 db (A). Konstruktsioonile esitatavad nõuded võib lisada tehniliste andmete loetelusse: teatavad konstruktsiooni parameetrid võivad mõjutada akustilist toimivust, nt lekked, jäigad ühendused jne; muud nõuded käsitlevad töökohta või tööprotsessi toimumise keskkonda: pinnakaitse, bioloogiline vastavus, tule- või soojuskaitse, hügromeetria, ventilatsioon, juurdepääs töövahendile, demonteeritavus jne. Standardid on parim võrdlusmaterjal usaldusväärsete nõuete kehtestamisel akustilistele lahendustele ning kõige üldisemate lahenduste jaoks on need ka olemas (vt punkti 8.3 allpool). 77

80 4. peatükk: kuidas vähendada kokkupuudet müraga? 8.3. valitud standardid Standardid on parim võrdlusmaterjal tehniliste andmete koostamisel, need käsitlevad kõikide akustiliste lahenduste iseärasusi. Standardites on esitatud asjakohaste parameetrite täpsed määratlused. Standardid võivad pakkuda praktilist teavet kaalutava lahenduse eripära kohta. Standardites on üldiselt määratletud kõnesolevale lahendusele tehniliselt kõige paremini kohaldatavad akustilised parameetrid. Nende parameetrite mõõtmine on üldiselt keerulisem kui L pa mõõtmine, kuid tulemus on usaldusväärsem Näited: Allpool olevas tabelis on esitatud standardid, mis sisaldavad üldist teavet akustiliste andmete või akustiliste erilahenduste kohta. standardi viitenumber ISO 11200:1995 ISO 15667:2000 ISO 12001:1996 ISO :1995 ISO 11957:1996 ISO 14257:2001 ISO 354:2003 ISO 11821:1997 ISO 11820:1996 nimetus Akustika. Masinate ja töövahendite tekitatud müra. juhised põhistandardite kasutamiseks helirõhutasemete määramisel töökohtades ja muudes kindlaks määratud kohtades. Akustika. juhised ümbriste ja kabiinide müra kontrollimiseks. Akustika. Masinate ja töövahendite tekitatud müra. Mürakatse juhise koostamise ja esitamise reeglid. Akustika. Ümbriste heliisolatsioonialase toimivuse kindlaksmääramine. 2. osa: Mõõtmine in situ (heakskiitmise ja kontrollimise eesmärgil). Akustika. Kabiinide heliisolatsioonialase toimivuse kindlaksmääramine. Laboratoorsed ja in situ mõõtmised. Akustika. Ruumiheli tööruumides jaotumise kõvera mõõtmine ja kirjeldamine parameetrite abil ruumide akustilise toimivuse hindamise eesmärgil. Akustika. helineelduvuse mõõtmine järelkajaga ruumis. Akustika. Teisaldatava ekraani helisummutuse mõõtmine in situ. Akustika. Summutite in situ mõõtmine. Tabel 4.2 Standardid, mis sisaldavad üldist teavet akustiliste andmete või akustiliste erilahenduste kohta. 78

81

82 ChaptEr 1: principles of acoustics 80

83 5. peatükk: isikukaitsevahendid (ikv): individuaalsete kuulmiskaitsevahendite (ikkv) omadused ja valimine 1. DIREKTIIVI NÕUDED SISSEjUhATUS KUULMISKAITSEVAhENDITE LIIgID KUULMISKAITSEVAhENDITE PARAMEETRID ja NENDE MÕjU TOIMIVUSELE KÕIgE SOBIVAMATE KUULMISKAITSEVAhENDITE VALIMINE CE-märgisega kuulmiskaitsevahendid Kuulmiskaitsevahendite valimine summutavuse põhjal Kuulmiskaitsevahendite summutavus tegelikus töökeskkonnas Kuulmiskaitsevahendite valimine erinõuete põhjal Kuulmiskaitsevahendite valimine isikukaitsevahendite (IKV) ühitatavuse põhjal Kuulmiskaitsevahendite valimine, lähtudes kasutaja mugavusest ja tervisehäiretest KUULMISKAITSEVAhENDITE KAITSE TÕhUSUSE SÕLTUVUS KASUTUSAjAST TEAVE TööANDjATELE ja TööTAjATELE ERIjUhTUMID

84 5. peatükk: isikukaitsevahendid (ikv): individuaalsete kuulmiskaitsevahendite (ikkv) omadused ja valimine Rõhutada tuleb järgmist: Tööandja rakendab ennetusmeetmeid, eelistades kollektiivselt võetavaid kaitsemeetmeid üksikult võetavatele kaitsemeetmetele. (Raamdirektiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõike 2 punkt i) Isikukaitsevahendeid kasutatakse juhul, kui ohtu ei suudeta tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorraldusmeetmete, -meetodite või -protseduuridega vältida või piisavalt vähendada. (Isikukaitsevahendeid käsitleva direktiivi 89/656/EMÜ artikkel 3) 1. DIREKTIIVI NÕUDED Individuaalsete kuulmiskaitsevahendite ja isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise suhtes kohaldatakse mitut direktiivi. Raamdirektiivi 89/391/EMÜ 28 artikli 6 lõike 2 punktis h nähakse ette, et: Tööandja rakendab lõike 1 esimeses lõigus nimetatud meetmeid järgmiste üldiste ennetuspõhimõtete alusel: h) kollektiivsete kaitsemeetmete eelistamine üksikult võetavatele kaitsemeetmetele. Lisaks on raamdirektiivi 89/391/EMÜ artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud: Iga töötaja kohus on hoolitseda võimalikult hästi omaenese ja teiste tema tegevusest või tegematajätmistest mõjutatud isikute ohutuse ja tervise eest vastavalt oma väljaõppele ja tööandjalt saadud juhistele. Selleks peavad töötajad vastavalt oma väljaõppele ja tööandjalt saadud juhistele eelkõige: a) kasutama masinaid, aparatuure, töövahendeid, ohtlikke aineid, transpordiseadmeid ja muid tootmisvahendeid nõuetekohaselt; b) kasutama neile antud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja need pärast kasutamist õigesse kohta tagasi panema. Kohaldatakse ka nõukogu direktiivi 89/656/EMÜ 29 töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta, ilma et see piiraks direktiivis 89/391/EMÜ sätestatud nõuete täitmist. Tuleb rõhutada, et artiklis 3 Üldnorm tuletatakse meelde, et: Isikukaitsevahendeid kasutatakse juhul, kui ohtu ei suudeta tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorraldusmeetmete, -meetodite või -protseduuridega vältida või piisavalt vähendada". Lisaks sellele sätestatakse artiklis 4: 1. Isikukaitsevahendi kavandamine ja tootmine peab vastama ühenduse sätetele, mis käsitlevad tööohutust ja -tervishoidu. Kõik isikukaitsevahendid peavad: a) olema vastavad võimalikele ohtudele ega või ise ohtu suurendada; b) vastama olemasolevatele tööoludele; c) vastama ergonoomika nõuetele ja arvestama töötaja tervislikku seisundit; Ettevõttes ja/või asutuses tuleb tagada ja kättesaadavaks teha küllaldane teave lõigetes 1 ja 2 ettenähtud isikukaitsevahendite kohta. Isikukaitsevahendi annab töötajale tasuta kasutamiseks tööandja, kes tagab vajaliku hoolduse, remondi ja asendamisega selle heas töökorras oleku ja rahuldavad hügieenitingimused. 28. Nõukogu 12. juuni aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta, EÜT L 183, , lk Nõukogu 30. novembri aasta direktiiv 89/656/EMÜ töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta, EÜT L 393, , lk

85 5. peatükk: isikukaitsevahendid (ikv): individuaalsete kuulmiskaitsevahendite (ikkv) omadused ja valimine Siinkohal tuletatakse meelde, et kohaldatakse ka nõukogu direktiivi 89/686/EMÜ, 30 mis käsitleb liikmesriikide individuaalkaitsevahendeid käsitlevate õigusaktide ühtlustamist. Nimetatud direktiivis nähakse ette isikukaitsevahendite turuleviimise ja ühenduses vaba liikumise tingimused ja ohutuse põhinõuded, millele isikukaitsevahendid peavad vastama kasutajate tervise kaitse ja ohutuse tagamiseks. Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi vastavad talitused on koostöös liikmesriikide, Euroopa tööstuse, Euroopa standardi- ja teavitatud asutustega koostanud juhendi, et hõlbustada direktiivi 89/686/EMÜ kohaldamist, s.t direktiivi õiguslikult siduva teksti asjakohast ülevõtmist riiklikku õigusse. ppe/guide.htm Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas juhendis esitatud teabega. Edasisi juhiseid, eriti konkreetset liiki toodete kohta, võib leida komisjoni veebisaidilt: ppe/index.htm Kõnealused vahendid peavad vastama nende tunnustatud asutuste kehtestatud standardmudelite sertifitseerimise ja kontrollimise menetlustele, kes tagavad lõpptoote CE-märgisele vastava kvaliteedi. Direktiiviga nähakse ette tootekontrollisüsteemi kehtestamine ning selle sätted võimaldavad liikmesriikidel kõrvaldada turult isikukaitsevahendi ning keelustada selle asendamise turul või vabas ringluses, kui tuvastatakse, et nimetatud isikukaitsevahend, mis kannab CE-märgist ning mida on kasutatud ettenähtud eesmärgil, võib vähendada inimeste ohutust. Individuaalsed kuulmiskaitsevahendid peavad vastama direktiivi II lisa punktis 3.5 kehtestatud olulistele terviskaitse- ja ohutusnõuetele. Müra kahjuliku toime vältimiseks ettenähtud individuaalsed kuulmiskaitsevahendid peavad nõrgendama müra, mille puhul ei ületa kasutaja tajutud ekvivalentsed helitasemed mingil juhul direktiivis 2003/10/EÜ 31 sätestatud kokkupuute piirväärtusi. 30. Nõukogu 21. detsembri aasta direktiiv 89/686/EMÜ isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, EÜT L 399, , lk Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari aasta direktiiv 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega, ELT L 42, , lk 38. Igal individuaalsel kuulmiskaitsevahendil peab olema selle heli nõrgendamise määra näitav märgis, millele on märgitud isikukaitsevahendi kasutamise mugavusindeksi väärtus. Kui see ei ole võimalik, peab märgis olema kinnitatud tootepakendile. Meeles tuleks pidada järgmist: Kui müraga kokkupuutest tulenevaid ohte ei ole muul moel võimalik vältida, tehakse töötajatele kättesaadavaks asjakohased hästisobivad individuaalsed kuulmiskaitsevahendid, mida nad kasutavad järgmistel tingimustel: kui kokkupuude müraga ületab meetmete alumisi lähteväärtusi, teeb tööandja oma töötajatele kättesaadavaks individuaalsed kuulmiskaitsevahendid; kui kokkupuude müraga vastab meetmete ülemistele lähteväärtustele või ületab neid, kasutatakse individuaalseid kuulmiskaitsevahendeid; valitakse sellised individuaalsed kuulmiskaitsevahendid, mis kõrvaldavad kuulmisele avalduva ohu või vähendavad selle miinimumini. (Direktiivi 2003/10/EÜ artikli 6 lõige 1) 2. SISSEjUhATUS Kui müraga kokkupuutest tulenevaid ohte ei ole võimalik muul viisil vältida või ennetada, varustatakse töötajad kuulmiskaitsevahenditega järgmistel juhtudel: Kui töökohas ületab päevane kokkupuude müraga meetmete alumised lähteväärtused (jaotatud 8 tunnile), teeb tööandja individuaalsed kuulmiskaitsevahendid oma töötajatele kättesaadavaks. Kui päevane kokkupuude müraga (jaotatud 8 tunnile) on võrdne meetmete ülemiste lähteväärtustega või ületab neid, peavad töötajad kasutama kuulmiskaitsevahendeid. Lähtuvalt eespool öeldust peab tööandja tegema kõik temast sõltuva, et: 1. kõrvaldada müraallikad või vältida töötajate kokkupuudet müraga; 2. vähendada müraemissiooni selle allika juures asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil; 3. vähendada töötajate kokkupuudet müraga asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil; 4. ja kui eespool nimetatud tehniliste ja korralduslike meetmete eelistamine ei ole võimalik, peab tööandja varustama oma töötajad asjakohaste individuaalsete kuulmiskaitsevahenditega. 83

86 5. peatükk: isikukaitsevahendid (ikv): individuaalsete kuulmiskaitsevahendite (ikkv) omadused ja valimine Töötajate ja/või nende esindajatega tuleb konsulteerida individuaalsete kuulmiskaitsevahendite valiku osas. Ka peab iga töötaja osalema oma individuaalsete kuulmiskaitsevahendite valimisel. Kuulmiskaitsevahendite tõhusus oleneb eeskätt nende pidevast ja nõuetele vastavast kasutamisest: kõige sobivamate kuulmiskaitsevahendite valimiseks kasutatakse mitmesuguseid objektiivseid parameetreid (vt käesoleva peatüki punkt 5), olulised on ka töötajate endi valikueelistused; subjektiivsed parameetrid, nagu näiteks ebamugavus ja tülikus võivad vähendada kuulmiskaitsevahendite tegelikku kasutusaega ning seepärast tuleb neid arvesse võtta. Näited: 1. Töökohas on mõõdetud müra väärtuseks 83 db(a), kuid Euroopa müradirektiivi kohaselt peab meetmete alumine lähteväärtus olema 80 db(a); tööandja teeb kuulmiskaitsevahendid töökohas töötajatele kättesaadavaks. 3. KUULMISKAIT SEVAhENDITE LIIgID Kuulmiskaitsevahendite liike on palju. Kuid üldiselt võib need jagada kõrvaklappideks ja kõrvatroppideks. Kõrvaklapid koosnevad kahest kõrvaklapist, mis on tavaliselt peakaare abil ühendatud. Klapid katavad kõrvad täielikult ning peakaar aitab klapid tihedalt kõrvade vastu suruda. Klapid on tavaliselt kaetud helineelava materjaliga. Klappide servad on polsterdatud, tavaliselt vahtplasti või geeliga, mis muudab nad mugavamaks ja paremini sobituvaks. Peakaart võib kanda pea peal või kuklal, lõua all või kaela taga. Kõrvaklapid on saadaval kolmes suuruses: väikesed, keskmised ja suured. Peakaar Polster Korpus joonis 5.1 Kui kokkupuude müraga ületab meetmete alumise lähteväärtuse, peavad individuaalsed kuulmiskaitsevahendid olema töötajatele kättesaadavad. 2. Töökohas on mõõdetud müra väärtuseks 87 db(a), kuid Euroopa müradirektiivi 2003/10/EÜ kohaselt on meetmete ülemine lähteväärtus 85 db(a); seega peavad antud töökohal töötavad inimesed kandma kuulmiskaitsevahendeid. joonis 5.3 Kõrvaklappide ehitus. Bacou-Dallozi / howard Leighti / Bilsomi loal. Peakaarega kõrvaklappe ei tohi kanda koos turvakiivriga. Koos turvakiivriga tohib kanda kaelataguse või lõuakaarega kõrvaklappe. Kõrvaklapid võib kinnitada ka turvakiivri külge. Kõrvatropid on kuulmiskaitsevahendid, mis asetatakse kõrva kuulmekäiku või mis selle käigu katavad. joonis 5.2 Kui kokkupuude müraga vastab meetmete ülemistele lähteväärtustele või ületab neid, peavad töötajad kasutama kuulmiskaitsevahendeid. Korduvkasutatavad kõrvatropid tehakse tavaliselt silikoonist, kummist või plastikust; osa neist on varustatud ühenduspaelaga või peakaarega. 84

87 5. peatükk: isikukaitsevahendid (ikv): individuaalsete kuulmiskaitsevahendite (ikkv) omadused ja valimine Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kõrvatropid on tavaliselt valmistatud vahtplastist või puuvillast. Kasutaja vajadustele kohandatavad kõrvatropid on tehtud kokkusurutavatest materjalidest, millele kasutaja vormib enne kuulmekäiku panekut sobivaks. Kasutaja vajadusi arvestavad kõrvatropid on kujundatud konkreetse kasutaja kuulmekäigu kuju järgi või katavad tema väliskõrva täielikult. Mõningaid kõrvatroppide mudeleid toodetakse kolmes erinevas suuruses: väikesed, keskmised ja suured. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kõrvatropid on kujundatud nii, et neid saab kasutada (s.t kanda) ainult üks kord. Kui neid kasutatakse rohkem kui üks kord, ei ole neil enam ettenähtud müra nõrgendavat toimet. Kasutaja vajadusi arvestavate kõrvatroppide valmistamiseks tehakse kasutaja kuulmekäigust või väliskõrvast silikoonjäljend, mille põhjal valmistatakse kõrvatroppide valuvormid. Kasutaja vajadusi arvestavad kõrvatropid on valmistatud silikoonist (pehme otoplastika) või akrülaadist (kõva otoplastika) ning need on kaetud spetsiaalse lakikihiga, mis suurendab nende kokkusobivust nahaga. Sellega saavutatakse kõrged sumbuvuse väärtused (vastavalt 45 db ja 30 db kõrg- ja madalsageduslike helide puhul). Kõrvatropid on varustatud erinevate filterelementidega, mis vähendavad ja mõjutavad sumbuvusnäitajate väärtust lisaks passiivsetele kuulmiskaitsevahenditele on olemas ka elektrooniliste süsteemidega varustatud kuulmiskaitsevahendid. joonis 5.4 Erinevad kõrvatroppide mudelid. Bacou-Dallozi / howard Leighti / Bilsomi loal. helitasemele kohanduvad kõrvaklapid või kõrvatropid on varustatud elektrooniliste helitaasesitussüsteemidega. Need kuulmiskaitsevahendid on mõeldud kasutamiseks katkendliku või impulssmüraga keskkonnas, kus kõne ja hoiatavate helisignaalide kuulmine vaikusperioodidel on oluline. Aktiivselt müra vähendavad kõrvaklapid on varustatud elektrooniliste süsteemidega, mis summutavad lisaks madalsageduslikke helisid. Sidevahenditega kõrvaklapid võimaldavad vastu võtta teavet ja hoiatussignaale ning tagavad samaaegselt vajaliku mürasumbuvuse. joonis 5.5 Kliendi vajadusi arvestavad otoplastilised kõrvatropid. Auditechi loal. Järgmised standardid sisaldavad lisateavet elektrooniliste süsteemidega varustatud kuulmiskaitsevahendite toimivuse kohta: helitasemele kohanduvad kõrvaklapid EN 352-4:2001; aktiivselt müra summutavad kõrvaklapid EN 352-5:2002; elektroonilise audiosisendiga kõrvaklapid EN 352-6:2002; helitasemele kohanduvad kõrvatropid EN 352-7:

88 5. peatükk: isikukaitsevahendid (ikv): individuaalsete kuulmiskaitsevahendite (ikkv) omadused ja valimine 4. KUULMIS KAITSEVAhENDITE PARAMEETRID ja NENDE MÕjU TOIMIVUSELE Kuulmiskaitsevahendite toimivus oleneb peamiselt nende mürasummutavusest. Kuulmiskaitsevahendite mürasummutavuse kindlaksmääramiseks kasutatakse järgmisi sertifitseerimismenetluse laborikatsetes hinnatavaid parameetreid: helisumbuvuse keskmine väärtus ja standardhälve; kõrgsageduslik sumbuvus h; kesksageduslik sumbuvus M; madalsageduslik sumbuvus L; ühearvuline näitaja ÜAN. Helisumbuvuse keskmine väärtus võimaldab kõige täpsemalt hinnata kuulmiskaitsevahendite toimivust. Selle parameetri abil määratakse helisumbuvus kõikides sagedusribades vahemikus hz. Keskmine väärtus põhineb laboritingimustes 16 kuulajaga tehtud mõõtmistel, mistõttu tuleb arvesse võtta ka standardhälvet. Standardhälve on statistiline suurus, mis näitab, kui lähedal on 16 mõõdetud helisumbuvuse väärtust keskmisele helisumbuvusväärtusele. Näited: sagedus Keskmine helisumbuvus standardhälve 125 hz 11,1 db 3,3 db 250 hz 18,1 db 3,3 db 500 hz 25,1 db 3,1 db 1000 hz 27,0 db 2,3 db 2000 hz 28,6 db 2,4 db 4000 hz 38,6 db 2,6 db 8000 hz 40,2 db 3,3 db Elektrooniliste süsteemideta passiivsete kuulmiskaitsevahendite tagatud mürasumbuvus suureneb koos helisageduse tõusuga. Erandiks on akustiliste filtritega kuulmiskaitsevahendid, nt spetsiaalselt muusikute jaoks kujundatud kõrvatropid. Standardis EN :2002 on lisateavet helisumbuvuse katsemeetodi kohta. Kõrgsageduslikud (H), kesksageduslikud (M) ja madalsageduslikud (L) helisumbuvuse väärtused iseloomustavad kuulmiskaitsevahendi toimivust kõrg-, kesk- ja madalsagedusliku müra puhul. Need parameetrid näitavad detsibellide arvu, mille võrra kõrg-, kesk- ja madalsageduslik müra kõnealuste kuulmiskaitsevahendite kasutamisel sumbub, nt: h = 29 db, m = 23 db, l = 15 db. Ühearvuline näitaja (ÜAN) on kuulmiskaitsevahendite mürasummutusvõime vähemtäpne näitaja. ÜAN näitab detsibellide arvu, mille võrra vähendab kuulmiskaitsevahendite kasutamine mürataset, nt üan = 26 db. Standard EN ISO sisaldab lisateavet H-, M- ja L-sumbuvuse ning ÜANi kohta. Kuulmiskaitsevahendite summutavus erinevates sagedusribades sõltub nende ehitusest. Kõrvaklappide toimivust mõjutab: mass ja suurus, klappide pööratavus ja reguleeritavus, mis aitab neid nõuetekohaselt kasutaja kõrvadele paigutada; peakaare avaldatav jõud ja polstri surve kõrvaklappide kasutaja kõrvade ümber olevale alale, vastupidavus kõrgetele ja madalatele temperatuuridele. Kõrvatroppide toimivust mõjutab: materjal, kuju ja suurus. Kõrvaklappide optimaalse toimivuse tagamiseks peab klapi terve polstriosa liibuma tihedalt kasutaja pea vastu. Samuti peavad kõrvatropid optimaalse toimivuse tagamiseks olema korralikult kõrva kuulmekäiku torgatavad. Standard EN :2002 sisaldab lisateavet kuulmiskaitsevahendite füüsikaliste parameetrite katsetamise meetodite kohta. 86

89 5. peatükk: isikukaitsevahendid (ikv): individuaalsete kuulmiskaitsevahendite (ikkv) omadused ja valimine 5. KÕIgE SOBIVAMATE KUULMISKAITSEVAhEN DITE VALIMINE CE-märgist kandvad kuulmiskaitsevahendid Helisummutusvõime järgi valitud kuulmiskaitsevahendid 5.1. Ce-märgist kandvad kuulmiskaitsevahendid Töökeskkonnas kasutamiseks tuleks valida CE-märgist kandvad kuulmiskaitsevahendid. Euroopa turul on kümneid erinevaid kuulmiskaitsevahendite mudeleid. Kui kuulmiskaitsevahendil on CE-märgis, vastab see standardi EN 352 nõuetele. Müra kahjuliku toime vältimiseks ette nähtud isikukaitsevahendid (kuulmiskaitsevahendid) peavad vastama direktiivi 86/686/EMÜ II lisa punkti 3.5 sätetele. Töökeskkonna tingimuste ja ergonoomiliste tegurite (nt töötaja tegevus ja eriülesanded) põhjal valitud kuulmiskaitsevahendid Valitud kuulmiskaitsevahendid peavad olema ühitatavad muude isikukaitsevahenditega Valitud kuulmiskaitsevahendid peavad vastama tervisehäiretest tulenevatele nõuetele, olema mugavad ja sobivad ning töötaja poolt heaks kiidetud joonis 5.7 CE-märgis. joonis 5.6 Valikuprotsessi skeem Kuulmiskaitsevahendite valimine sumbuvuse põhjal joonis 5.8 Spetsiifilise müra puhul tuleb kasutada õiget kuulmiskaitsevahendi mudelit. 87

90 5. peatükk: isikukaitsevahendid (ikv): individuaalsete kuulmiskaitsevahendite (ikkv) omadused ja valimine Kuulmiskaitsevahendid võib valida nende helisumbuvuse omaduste põhjal, mis peavad sobima müratasemega ja -spektriga, millega töötaja kokku puutub. Valitud kuulmiskaitsevahendid peavad vähendama mürataset kasutaja kõrvade juures nii palju, et see oleks madalam riiklikes õigusaktides ette nähtud meetmete lähtetasemest. Kõige sobivamad kuulmiskaitsevahendid tagavad kasutaja kuulmekilel meetmete lähtetasemest 5 10 db võrra madalama mürataseme. Tegelikult on vale arvata, et kuulmiskaitsevahendid on seda paremad, mida suurem on nende sumbuvus. Töötajaid ei varustata tarbetult kõrge sumbuvusnäitajaga kuulmiskaitsevahenditega, mis vähendavad mürataset rohkem kui 15 db võrra allapoole meetmete lähtetaset. Liigne kaitse võib tekitada suhtlusprobleeme ja takistada hoiatussignaalide kuulmist. Töötajal võib tekkida ebamugavuse ja isoleerituse tunne ning seetõttu võib ta kuulmiskaitsevahendite kasutamisest loobuda. L meetmete lähtetase L meetmete lähtetase 5 db(a) L meetmete lähtetase 10 db(a) L meetmete lähtetase 15 db(a) Müratase l ebapiisav kaitse rahuldav kaitse hea kaitse rahuldav kaitse liiga tugev kaitse joonis 5.9 Müratase kuulmiskaitsevahendi all (kuulmekile juures) peab vastama nõuetele (EN 458). Näited: Kui meetmete lähtetase on 85 db(a): on töötaja hästi kaitstud selliste kuulmiskaitsevahenditega, mille kandmisel on kõrva mõjutava müra tase 75 db(a) 80 db(a); rahuldavad müratasemed kõrva juures jäävad vahemikku 80 db(a) 85 db(a) ja 75 db(a) 70 db(a) töötaja on ülekaitstud, kui kõrva mõjutav müratase on väiksem kui 70 db(a). A-korrigeeritud helirõhutaseme hindamiseks kuulmiskaitsevahendi all kasutatakse nelja meetodit: oktaavribameetod, HML-meetod, HMLi kontrolli meetod ja ÜAN-meetod. Oktaavribameetod põhineb kuulmiskaitsevahendi mürasumbuvuse andmetel ning töökohal esineva müra oktaavribade helirõhutasemetel. hml-meetod põhineb kuulmiskaitsevahendite kõrg(h)-, kesk(m)- ja madal(l)sagedusliku sumbuvuse väärtustel ning töökoha müra A-korrigeeritud helirõhutasemel ja C-korrigeeritud helirõhutasemel. hmli kontrolli meetod nõuab subjektiivse valiku tegemist kahe müraklassi vahel müraallika kohta esitatud näidete põhjal. ÜAN-meetod põhineb kuulmiskaitsevahendite ühearvulisel näitajal (ÜAN) ning töökoha müra A-korrigeeritud helirõhul ja C-korrigeeritud helirõhul. Euroopa standardid EN 458:2004 ja EN ISO :1995 pakuvad põhjalikumat teavet meetodite kohta, mida kasutatakse mürataseme hindamiseks kuulmiskaitsevahendite all Kuulmiskaitsevahendite sumbuvus tegelikus töökeskkonnas Tegelikus töökeskkonnas võib kuulmiskaitsevahendite sumbuvus olla madalam sertifitseerimisel laborikatsetega kindlaks määratud ja tootja kasutusjuhendites avaldatud mürasumbuvusest. Seepärast ei olegi alati võimalik vahetult kasutada IKVde tootjate esitatud tegeliku sumbuvuse hindamist käsitlevat teavet, kuna arvesse tuleb võtta ka mürataset ja sageduspiirkonda, millega IKVsid kandvad töötajad kokku hakkavad puutuma. Põhjuseks võib olla: kuulmiskaitsevahendite sobimatus pikkade juuste tõttu (kõrvaklapid), vale asend kõrva kuulmekäigus (kõrvatropid), takistavate töövahendite või muude isikukaitsevahendite kasutamine, toodete kvaliteedi loomulik halvenemine aja jooksul, akustiliste tingimuste erinevused laborikatsete kohtade ja töökohtade vahel. Laboris mõõdetud sumbuvus annab siiski väärtuslikku teavet kõige sobivamate kuulmiskaitsevahendite valimiseks. Laboris mõõdetud sumbuvuse põhjal saab anda esialgse hinnangu individuaalsete kuulmiskaitsevahendite toimivusele ning see annab ka teavet toimivuse muutuste kohta erinevate sageduste puhul. 88

91 5. peatükk: isikukaitsevahendid (ikv): individuaalsete kuulmiskaitsevahendite (ikkv) omadused ja valimine Praegu uuritakse töökeskkonna akustiliste tingimuste mõju kuulmiskaitsevahendite sumbuvusele. Kui töötajad puutuvad kokku väga madala või väga kõrge temperatuuriga (umbes 20 C või +50 C), nt metsatöölised, tuleb valida nende töötingimustega sobivad kõrvaklapid Kuulmiskaitsevahendite valimine erinõuete põhjal Teatavates töökohtades kehtivad eritingimused, mis nõuavad spetsiaalsete kuulmiskaitsevahendite kasutamist. Töökohad, kus vahelduvad mürarohked ja vaiksed perioodid, nt lasketiirud, karjäärid jne. Siin tuleb töötajatele tagada piisav kõnest arusaamine ja hoiatussignaalide tajumine vaiksete perioodide ajal. Need asjaolud nõuavad helitasemele kohanduvate kuulmiskaitsevahendite kasutamist, mis tagavad viimatimainitud perioodide jooksul kõnest hea arusaamise ja hoiatussignaalide tajumise. Kui on kahtlane, kas töötajad ikka kuulevad olulisi häda- ja hoiatussignaale, hädakutsungeid jne, tuleb nad varustada alternatiivsete sidevahenditega, nt vilkuvad valgussignaalid või muud seadmed, näiteks vibreerivad polstrid. joonis 5.10 Töötaja kannab lasketiirus helitasemega kohanduvaid kõrvaklappe. Elektroonilise sidesüsteemiga varustatud kõrvaklapid tuleb valida töökohtade jaoks, kus on püsiv müra ning töötajatel on vaja omavahel suhelda või juhtnööre saada, nt: väikelennuki või helikopteri piloot, teleoperaator jne. joonis 5.11 Töökohal, kus on vaja suhelda, kasutab töötaja elektroonilise sidesüsteemiga varustatud kõrvaklappe. joonis 5.12 Talvel kasutavad töötajad madalal temperatuuril töötamiseks mõeldud kõrvaklappe. B. Floret foto. INRSi loal, Prantsusmaa. Niiskes keskkonnas töötades võib töötajal hakata nahk kõrvklappide polstri all higistama ja tekitada ebamugavust. Sellisel juhul soovitatakse kasutada kergete helineelavate hügieeniliste polstrikatetega kõrvaklappe või kõrvatroppe. Kui selliseid hügieenilisi katteid kasutatakse, peavad tootja kasutusjuhendis märgitud mürasumbuvuse väärtused vastama kõrvaklappide ja katete kombineeritud kasutamisele Kuulmiskaitsevahendite valimine isikukaitsevahendite (ikv) ühitatavuse põhjal On palju selliseid töökohti, kus töötajad peavad lisaks kõrvaklappidele kasutama ka muid isikukaitsevahendeid. Kõrvaklappide kasutamine näiteks koos hingamisteid kaitsvate vahenditega, prillidega, kaitseprillidega, näokaitsega võib halvendada kõrvaklappide liibuvust pea vastu ja vähendada seetõttu ka mürasumbuvust. Sel juhul soovitatakse tavaliselt kõrvatroppe. Üldiselt soovitatakse turvakiivri külge kinnitatud kõrvaklappe kasutada siis, kui samal ajal tuleb kanda kaitsekiivrit ja kuulmiskaitsevahendeid. Kuna selline kombinatsioon tekitab kandjale ebamugavust, tuleb töötajaid veenda selle kandmise vajalikkuses nende tervise ja ohutuse huvides. 89

92 5. peatükk: isikukaitsevahendid (ikv): individuaalsete kuulmiskaitsevahendite (ikkv) omadused ja valimine Näited: Kui töötaja kuulmekäik ei ole tüüpiline, on kas kitsam või keeruka kujuga, ei sobi talle eelnevalt vormitud ja äärikuga kõrvatropid. Töötajal ravitakse kuulmekäigu nahahaigust. Sellisel juhul soovitatakse kasutada kõrvaklappe. joonis 5.13 Töötaja kasutab kiivri külge kinnitatud kõrvaklappe töökohal, kus nõutakse peakaitset Kuulmiskaitsevahendite valimine kasutaja mugavusest ja tervisehäiretest lähtudes Kuulmiskaitsevahendite valimisel on mugavus väga oluline tegur. Kuulmiskaitsevahend ei tohi tekitada ebamugavust, eriti kui töötaja peab seda kandma kogu tööpäeva jooksul. Teatavad kuulmiskaitsevahendite tüübid ei sobi kõikidele inimestele. Iga inimene on erinev ja seda ka oma kõrva anatoomilise ehituse poolest. Kõrvaklappide kasutamisel oleneb mugavus sageli: kuulmiskaitsevahendite kaalust; polstri survest; peakaare avaldatud survest, selle kohandatavusest; polsterdusmaterjali tüübist. Kõrvatroppide kasutamisel oleneb mugavus: nende paigaldamise ja eemaldamise lihtsusest; üldisest sobivusest kuulmekäiguga. Vahel kaebab töötaja, kes peaks kuulmiskaitsevahendit kasutama, et see tekitab peavalu, kuulmekäigu ärritust, eritist kõrvast või kuulmiskadu. Sellisel juhul võib töötaja vastuseis teatavat tüüpi kuulmiskaitsevahendi kasutamisele olla põhjendatud. Enne lõpliku otsuse tegemist kuulmiskaitsevahendi valimise suhtes tuleb see töötajaga kooskõlastada. 6. KUULMIS KAITSEVAhENDI PAKU TAVA KAITSE TÕhUSUSE SÕLTUVUS KASUTUS AjAST Kui IKVde kasutamine on vajalik, peavad töötajad kuulmise tõhusaks kaitseks kasutama alati ka kuulmiskaitsevahendeid. Kuulmiskaitsevahendite eemaldamine isegi väga lühikeseks ajaks vähendab märkimisväärselt tegelikku sumbuvust ja kaitset. Allpool olevas tabelis on esitatud näide tegeliku kaitse kohta 8-tunnise tööpäeva vältel, kui kuulmiskaitsevahendid erinevate ajavahemike jooksul eemaldatakse. ilma kuulmis kaitsevahenditeta veedetud aeg [minutid] tegelik kaitse [db] joonis 5.14 Tegelik kaitse mürarikkas keskkonnas 8-tunnise tööpäeva jooksul, kui tõhusad kuulmiskaitsevahendid teatud ajaks eemaldatakse. Näited: Kui töötaja kannab kuulmiskaitsevahendit kogu 8-tunnise tööpäeva jooksul, on ta maksimaalse kaitse tase 30 db. Kui ta veedab tööpäevast 1 tunni ilma kuulmiskaitsevahendita, langeb maksimaalne kaitsetase kuni 9 db-ni. 90

93 5. peatükk: isikukaitsevahendid (ikv): individuaalsete kuulmiskaitsevahendite (ikkv) omadused ja valimine 7. TEAVE TööANDjATELE ja TööTAjATELE Kõiki CE-märgist kandvaid kuulmiskaitsevahendeid turustatakse koos tootja kasutusjuhendiga. Enne individuaalsete kuulmiskaitsevahendite valimist peab tööandja koguma teavet ja tehnilisi andmeid parima valiku tegemiseks. Kui kuulmiskaitsevahend on ostetud, tuleb läbi lugeda tootja info selle toimivuse, kasutusmeetodi, hoolduse jne kohta. Kõikidele kuulmiskaitsevahendite tüüpidele on lisatud järgmine teave: standardid, millele kuulmiskaitsevahend vastab; tootja nimi; kuulmiskaitsevahendi kasutusotstarve; kui see on kohaldatav, siis üksikasjad selle kohta, kas asjaomast kuulmiskaitsevahendit võib kasutada kõrgete või madalate temperatuuride puhul; teatavate kuulmiskaitsevahendite mudelite nõuetekohase kinnitamise ja kasutamise juhised; kuulmiskaitsevahendi suurus; soovitatavad ladustamistingimused; helisumbuvuse väärtused, mis on vajalikud asjakohase müra jaoks sobivate kuulmiskaitsevahendite valimiseks; aadressid, kust saab täiendavat teavet töötajatega seotud küsimuste kohta. Kui kõrvaklapid on kinnitatud turvakiivri külge, käsitleb kogu esitatud teave üksnes asjaomast konkreetset kombinatsiooni. Kõrvaklappide ja korduvkasutatavate kõrvatroppide puhul kirjeldatakse nende puhastamise ja desinfitseerimise viise. Kui on tegemist ühekordseks kasutamiseks mõeldud kõrvatroppidega, on väga oluline meeles pidada, et helisumbuvuse väärtused kehtivad üksnes nende esimese/ühekordse kasutamise kohta. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kõrvatroppide korduv kasutamine vähendab oluliselt nende helisumbuvust. Elektrooniliste süsteemidega varustatud kuulmiskaitsevahendite puhul pakutakse lisateavet ohutuse, nende elektrooniliste süsteemide toimimise ja käsitsemise ning patareide hooldamise kohta. joonis 5.15 Mida peab tööandja oma töötajatele selgitama? 91

94 5. peatükk: isikukaitsevahendid (ikv): individuaalsete kuulmiskaitsevahendite (ikkv) omadused ja valimine 8. ERIjUhTUMID Juhtudel või konkreetse tegevuse puhul, kui töötajad peavad kandma kuulmiskaitsevahendeid töökoha müra või töö eripära tõttu ning kui samas tuleb ka arvestada, et teatavatel töötajatel peab olema võimalik kõnealuseid isikukaitsevahendieid kandes saada asjakohast teavet või juhiseid oma tööülesannete täitmiseks, nt teleoperaatorid kaamerate juures, lennuväljal lennuki parkimiskohtade läheduses töötavad isikud jne. muusikute kõrvatropid joonis 5.16 Muusikute vahetatavate filtritega kõrvatropid. Infield Safety gmbh loal, Saksamaa. Muusikud peaksid valima spetsiaalsed kõrvatropid, mille helisumbuvus kõikide sageduste osas on ühetaoline. See võimaldab kuulata moonutusteta helikarakteristikutega muusikat. Nendel kasutaja vajadustele kohandatud silikoonist kõrvatroppidel on vahetatav diafragmafilter helisumbuvuse järgmiste tasemete jaoks: 9, 15 või 25 db(a). Enamik mängimise ajal kõrvatroppe kasutavatest muusikutest vajab isegi siin nimetatud eriseadmete puhul aega muusikariista muutunud tajumisega kohanemiseks (vt 8. peatükk). 92

95

96 94

97 6. peatükk: vaiksete töövahendite soetamine 1. TööTERVIShOIDU ja OhUTUST KÄSITLEVATE DIREKTIIVIDE NÕUDED VAIKSETE TööVAhENDITE SOETAMISE KOhTA MASINAID KÄSITLEV DIREKTIIV 98/37/EÜ ja VÄLITINgIMUSTES KASUTATAVATE SEADMETE MÜRA KÄSITLEV DIREKTIIV 2000/14/EÜ Masinaid käsitlev direktiiv 98/37/EÜ (asendatakse pärast 29. detsembrit 2009 direktiiviga 2006/42/EÜ) Välitingimustes kasutatavate seadmete müra käsitlev direktiiv 2000/14/EÜ (muudetud direktiiviga 2005/88/EÜ) Töötervishoidu ja -ohutust käsitlevate direktiivide ning masinaid käsitleva direktiivi ja välitingimustes kasutatavate seadmete müra käsitleva direktiivi vahelised seosed MÜRAgA SEOTUD STANDARDID KUIDAS VÄhENDADA TööVAhENDITE MÜRAEMISSIOONI Kuidas hankida teavet müraemissiooni kohta Teave müraemissiooni väärtuste kohta KUIDAS VALIDA VAIKNE TööVAhEND juriidiline kohustus Erinevused tootja esitatud emissiooniväärtuste ja töökohtade tegelike müraväärtuste vahel Miks on vaja võrrelda erinevate seadmete müraemissioone Millal tuleb võrrelda erinevate seadmete müraemissioone Kuidas tuleb võrrelda erinevate seadmete müraemissioone LISA

98 6. peatükk: vaiksete töövahendite soetamine 1. TööTERVIShOIDU ja OhUTUST KÄSITLEVATE DIREKTIIVIDE NÕUDED VAIKSETE TööVAhEN DITE SOETAMISE KOhTA Et vältida või minimeerida töötajate kokkupuutumist töökohas mürast tulenevate riskidega, peab tööandja tundma ja järgima järgmisi töötervishoidu ja -ohutust käsitlevaid direktiive, eriti neis sisalduvaid vaiksete töövahendite soetamise nõudeid. raamdirektiiv 89/391/emü 32 Raamdirektiivi 89/391/EMÜ artiklis 6 sätestatakse: müradirektiiv 2003/10/eü 33 müradirektiivi 2003/10/eü artiklis 5 kehtestatakse müraga kokkupuute riski vältimiseks ja vähendamiseks järgmised sätted: 1. Arvestades tehnika edusamme ja ohtude eos kontrollimise meetmete olemasolu, kõrvaldatakse müraga kokkupuutest tulenevad ohud eos või minimeeritakse. Neid vähendatakse direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikes 2 sätestatud üldiste ennetuspõhimõtete järgi, arvestades eelkõige järgmist: ( ) b) tehtavat tööd arvestades asjakohaste tööseadmete valik, mis tekitavad võimalikult vähe müra, sealhulgas võimalus teha töötajatele kättesaadavaks tööseadmeid, mis vastavad müraga kokkupuute vähendamiseks vastuvõetud ühenduse õigusnormidele; ( ) d) asjakohane nõustamine ja koolitamine, mille käigus õpetatakse töötajaid kasutama tööseadmeid nõuetekohaselt nii, et minimeerida oma kokkupuudet nende seadmete tekitatava müraga; Oma vastutuse piires võtab tööandja kõik töötajate ohutuse ja tervise kaitseks vajalikud meetmed, sealhulgas kutsealaste riskide ärahoidmine, teabe ja väljaõppe andmine ning vajaliku korralduse ja vajalike vahendite tagamine. Tööandja peab olema valmis neid meetmeid vajadusel kohandama, et võtta arvesse muutunud asjaolusid, ja olukorda parandama. Tööandja rakendab lõike 1 esimeses lõigus nimetatud meetmeid järgmiste üldiste ennetuspõhimõtete alusel: riskide vältimine; vältimatute riskide analüüs; riskide tõrjumine nende tekkefaasis; ( ) töövahendite kasutamist käsitlev direktiiv 89/655/emü 34 direktiivi 89/655/emü (töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta) artiklis 4 on sätestatud: Tööandja võtab vajalikud meetmed tagamaks, et ettevõttes ja/või asutuses töötajate kasutusse antavad töövahendid sobivad tööülesande täitmiseks või on selleks nõuetekohaselt kohandatud ning töötajad saavad neid kasutada oma turvalisust või tervist ohustamata. Töötajate kasutusse antavate töövahendite valimisel peab tööandja pöörama tähelepanu töötajate turvalisust ja tervist ohustada võivatele spetsiifilistele töötingimustele ja -laadile ning ettevõttes ja/või asutuses, eelkõige töökohal esinevale ohule ning samuti muudele kõnealuste töövahendite kasutamisega kaasneda võivatele ohtudele. 32. Nõukogu 12. juuni aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta, EÜT183, , lk Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari aasta direktiiv 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsilistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega, ELT 42, , lk Nõukogu 30. novembri aasta direktiiv 89/655/EMÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, EÜT L 393, , lk

99 6. peatükk: vaiksete töövahendite soetamine 2. MASINAID KÄSITLEV DIREKTIIV 98/37/EÜ ja VÄLITINgIMUSTES KASUTATAVATE SEAD METE MÜRA KÄSITLEV DIREKTIIV 2000/14/EÜ Töötervishoidu ja -ohutust käsitlevate direktiivide sätete järgimiseks, mis nõuavad töötajate müraga kokkupuute vältimist või vähendamist müra allikate juures, peab töövahendeid soetav tööandja saama tootjatelt ja/või ELis registrisse kantud volitatud esindajatelt (turustajad, importijad) teavet oluliste müraalaste nõuete kohta, mis on kehtestatud: 35 masinaid käsitlevas direktiivis 98/37/eü masinaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. See direktiiv asendatakse direktiiviga 2006/42/EÜ 36, mis jõustub 29. detsembril 2009; ja eeskätt väitingimustes kasutavate masinate puhul: välitingimustes kasutatavate seadmete müra käsitlevas direktiivis 2000/14/eü 37, välitingimustes kasutatavate seadmete kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta, muudetud direktiiviga 2005/88/EÜ 38. Mõlemas direktiivis nõutakse tootjatelt ja/või ELis registrisse kantud volitatud esindajatelt (turustajad, importijad) oma töövahendite pakkumisel teabe esitamist masinate müraemissiooni kohta. See aitab hinnata müra töökohal ja valida madalama müraemissiooni tasemega uusi seadmeid. 35. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni aasta direktiiv 98/37/EÜ masinaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, EÜT L 207, , lk Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ, ELT L 157, , lk masinaid käsitlev direktiiv 98/37/eü (asendatakse pärast 29. detsembrit 2009 direktiiviga 2006/42/eü) Müra suhtes on masinaid käsitlevas direktiivis 98/37/EÜ ja sellele järgnevas direktiivis 2006/42/EÜ esitatud kaks olulist nõuet, mida tootjad ja ELis registrisse kantud volitatud esindajad (turustajad, importijad) peavad järgima. esiteks, kohaldatakse minimeerimisnõuet: Masin peab olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et masina tekitatavast õhumürast tulenevad ohud oleksid vähendatud miinimumini, võttes arvesse tehnika arengut ja kättesaadavaid vahendeid müra vähendamiseks, eelkõige selle tekkekohas. (vt I lisa punkt Müra ) Uues masinaid käsitlevas direktiivis 2006/42/EÜ täiendatakse seda järgmiselt: Mürataset on võimalik hinnata, võrreldes seda sarnaste masinate müra andmetega. (vt I lisa punkt Müra ) teiseks, et toetada vaiksemate masinate valimist masinaturu läbipaistvamaks muutmise kaudu, tuleb kasutusjuhendis ja masina tehnilises dokumentatsioonis esitada teave masina tekitatava müra kohta. Lisaks sätestatakse direktiivis 2006/42/EÜ järgmist: Masinat kirjeldavad trükised ei tohi tervise ja ohutuse osas olla kasutusjuhendiga vastuolus. Masina toimivusnäitajaid kirjeldavad trükised peavad sisaldama emissioonide kohta sama teavet kui kasutusjuhend. (vt I lisa punkt Trükised ) Tootja ja/või tema ELis registrisse kantud volitatud esindaja peab tõendamaks, et masinad ja ohutusseadised vastavad masinaid käsitleva direktiivi nõuetele, koostama kõikide masinate kohta EÜ vastavusdeklaratsiooni ning kinnitama masinale CE-märgise (vt direktiivi 98/37/EÜ artikkel 8). Erimasinate puhul peab tootja ja/või tema ELis registrisse kantud volitatud esindaja andma tööandjale (kasutajale) vastavusdeklaratsiooni ning masin peab kandma CE-märgist. Tööandja (kasutaja) peab olema teadlik, et CE-märgis ei ole kvaliteedimärk. 37. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai aasta direktiiv 2000/14/EÜ välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta, ELT L 162, , lk Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri aasta direktiiv 2005/88/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2000/14/EÜ välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta, ELT L 344, , lk

100 6. peatükk: vaiksete töövahendite soetamine Direktiivis 98/37/EÜ ja nimetatud direktiivi pärast 29. detsembrit 2009 muutva direktiivi 2006/42/EÜ I lisa Masinate projekteerimise ja valmistamisega seotud olulised tervisekaitseja ohutusnõuded punktis kohustatakse tootjaid ja/või nende ELis registrisse kantud volitatud esindajaid tagama järgmist: Masin peab olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et masina tekitatavast õhumürast tulenevad ohud oleksid vähendatud miinimumini, võttes arvesse tehnika arengut ja kättesaadavaid vahendeid müra vähendamiseks, eelkõige selle tekkekohas. Uues direktiivis 2006/42/EÜ lisatakse sellele punktile järgmine lause: Mürataset võib hinnata, võrreldes seda sarnaste masinate müraemissiooni andmetega. Seoses direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõike 2 punktis c osutatud riskide tõrjumisega nende tekkefaasis ja võttes arvesse direktiivi 98/37/EÜ I lisa punkti 1.7.4, peavad tootjad ja/või nende ELis registrisse kantud volitatud esindajad varustama tööandja (kasutaja) kasutusjuhendiga (väljavõte direktiivi 98/37/EÜ I lisa punktist Kasutusjuhend ): 2.2. välitingimustes kasutatavate seadmete müra käsitlev direktiiv 2000/14/eü (muudetud direktiiviga 2005/88/eü) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/14/EÜ (mida on muudetud direktiiviga 2005/88/EÜ) sätestatakse müraemissiooni piirangud ja märgistamisnõuded välitingimustes kasutamiseks mõeldud seadmete suhtes. Kõnealune direktiiv hõlmab üksnes terviküksusena turule viidud või kasutusse võetud seadmeid, mis sobivad ettenähtud kasutusotstarbeks (vt direktiivi 2000/14/EÜ artiklid 12 ja 13 ning direktiivi 2005/88/EÜ artikkel 12). Direktiivi eesmärk on parandada selliste välitingimustes kasutatavate seadmete müraemissiooni ohjamist nagu näiteks kompressorid, ekskavaator-laadurid, erinevat liiki saed, segurid ja aiatöövahendid (näiteks muruniidukid) jne. (loetletud direktiivi artiklites 12 ning 13 ning määratletud I lisas). Direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu (vt artikkel 2): jõuallikaga varustamata lisaseadmed, mis on viidud turule või võetud kasutusele eraldi, erandiks on käsibetoonipurustid, piikvasarad ja hüdraulilised haamrid; kõik seadmed, mis on otseselt ette nähtud kaupade või inimeste veoks maanteel, raudteel, õhu- või veeteel; seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud ja valmistatud sõjaväele ja politseile või avariiteenistuse jaoks. Direktiivi kohaselt on märgistamine kohustuslik kõikide loetletud seadmeüksuste puhul. See hõlmab järgmist: CE-vastavusmärgise kinnitamist nähtaval, loetaval ja kustumatul kujul; helivõimsustaseme L väärtus ühikutes db(a) 1 pw wa kohta. Direktiivi mõju hindamiseks seati sisse müra emissiooni andmete kogumise menetlus. Kõnealune teave on aluseks majanduslike algatuste kavandamisel ja ökomärgise andmisel. Välitingimustes kasutatavate seadmete müraemissioon: noise/index.htm Link Euroopa Liidu Komisjoni andmebaasi, mis sisaldab välitingimustes kasutatavate seadmete müra käsitleva direktiiviga 2000/14/EÜ hõlmatud masinate müraemissiooni väärtuste andmeid. noise/citizen/app/ 2.3. tervishoidu ja ohutust käsitlevate direktiivide ning masinaid käsitleva direktiivi ja välitingimustest kasutatavate seadmete müra käsitleva direktiivi vahelised seosed Tabeli 6.1 diagramm kujutab töötajate tervist ja ohutust käsitlevate direktiivide ning masinate ohutust ja välitingimustes kasutatavate seadmete müra käsitlevate direktiivide vahelisi seoseid. Direktiivi 2003/10/EÜ (töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega) artiklis 3 kehtestatakse kokkupuute piirväärtused ja meetmete lähteväärtused nii A-korrigeeritud kokkupuutetasemete jaoks, mis on väljendatud nominaalse 8-tunnise tööpäeva müraga kokkupuute tasemete ajaliselt kaalutud keskmise kaudu, kui ka C-korrigeeritud tipphelirõhutasemete jaoks. 98

101 6. peatükk: vaiksete töövahendite soetamine Väljavõte direktiivi 98/37/EÜ I lisa punktist Kasutusjuhend: a) Iga masinaga peab olema kaasas kasutusjuhend, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet: samad andmed, mis on märgitud masinale, välja arvatud seerianumber (vt 1.7.3), koos kogu asjakohase lisateabega, mis hõlbustab hooldust, ohutusjuhendid, mis käsitlevad kasutussevõttu, kasutamist, käsitsemist, monteerimist, demonteerimist, hooldust, koolitusjuhendeid jne ( ) d) Ükski masinat kirjeldav trükis ei tohi olla kasutusjuhendiga ohutuse seisukohalt vastuolus. Masinat kirjeldavates tehnilistes dokumentides peab olema teave punktis f nimetatud masina tekitatava õhumüra kohta ning käes hoitavate ja/või käsijuhitavate masinate puhul punktis 2.2 nimetatud teave vibratsiooni kohta (olulised tervisekaitse ja ohutuse nõuded teatavate masinatüüpide puhul). e) Vajaduse korral peavad kasutusjuhendis olema paigaldamise ja monteerimisega seotud nõuded müra või vibratsiooni vähendamiseks (nt amortisaatorite või summutite kasutamine, alusplaadi liik ja mass jne). A-filtriga korrigeeritud ekvivalentne püsiv helirõhutase töökohtades, kui see ületab 70 db(a); kui see ei ületa 70 db(a), tuleb see ära märkida; C-filtriga korrigeeritud helirõhu hetkeline tipptase töökohtades, kui see ületab 63 Pa (130 db 20 μpa suhtes); masina tekitatava heli võimsustase, kui A-filtriga korrigeeritud ekvivalentne püsiv helirõhutase töökohtades ületab 85 db(a). Väga suurte masinate puhul võib helivõimsustaseme asemel esitada ekvivalentse püsiva helirõhutaseme piiritletud kohtades ümber masina. Kui ühtlustatud standardeid ei kohaldata, tuleb helitaset mõõta masinale kõige paremini kohandatava meetodi abil. Tootja peab ära märkima masina tööolud mõõtmise ajal ja mõõtmisel kasutatud meetodid. Kui töökohad on määratlemata või neid ei saa määratleda, tuleb helirõhutaset mõõta 1 meetri kaugusel masina pinnast ja 1,60 meetri kõrgusel põrandast või juurdepääsuplatvormist. Tuleb esitada helirõhu suurim tase ja selle esinemiskoht. f) Kasutusjuhendis peavad olema järgmised andmed masina tekitatava õhumüra kohta (kas tegelik väärtus või samasugusel masinal tehtud mõõtmiste põhjal kindlaksmääratud väärtus): Tööandja Tervishoiu ja ohutuse direktiivid Müradirektiiv 2003/10/EÜ Raamdirektiiv 89/391/EMÜ Vaiksete töövahendite valimine Tootja Tootedirektiivid Teave müraemissio oni kohta Masinaid käsitlev direktiiv 98/37/EÜ 2006/42/EÜ: Töötajate tegeliku müraga kokkupuute kindlaksmääramisel võetakse arvesse kogu töökohal olev müra, kaasa arvatud masinate tekitatav müra. See nõuab kokkupuute piirväärtuste ja meetmete lähteväärtuste kaudu väljendatava müraga kokkupuute vähendamist miinimumini. Seepärast on tähtis valida riskihindamise abil asjakohased töövahendid. Meetmete lähteväärtused nõuavad konkreetsete meetmete võtmist, näiteks töötajate teavitamist võimalikest riskidest, kuulmiskaitsevahenditega varustamist ja nende kandmist, töötajate kuulmise kontrollimist ning müra vähendamise programmi koostamist, milles nõutakse olemasoleva teabe kasutamist vaiksemate masinate soetamiseks. Töövahendite kasutamist käsitlev direktiiv 89/655/EMÜ Välistingimustes kasutatavate seadmete müra käsitlevad direktiivid 2000/14/EÜ ja 2005/88/EÜ Tabel 6.1 Töötervishoiu ja -ohutuse direktiivide ning masinaid käsitleva direktiivi ja välitingimustest kasutatavate seadmete müra käsitleva direktiivi vahelised seosed. 99

102 6. peatükk: vaiksete töövahendite soetamine 100

103 6. peatükk: vaiksete töövahendite soetamine 101

104 6. peatükk: vaiksete töövahendite soetamine 3. MÜRAgA SEOTUD STANDARDID Müra testimisreeglistik on kas eraldi standard või tüübi C standardi normatiivne lisa, seega masina ohutusstandard. Neid on avaldatud juba üle 500 (en või iso või en-iso) ja uusi valmistatakse praegu ette (pren). Need reeglistikud hõlmavad paljusid erinevaid masinatüüpkondi nagu näiteks pumbad (EN 12639:2000); trüki-, ja paberitööstuse masinad (EN 13023:2003), põllumajandusmasinad (EN 1553:1999, mis on selle paljusid masinaid hõlmava tüüpkonna testimise raamreeglistik) jne. järgmistes põhistandardites (B standardid) on määratletud müraemissiooni mõõtmise, deklareerimise ja kontrollimise menetlused: aastal tegi Euroopa Majandusühendus (EMÜ), praegune Euroopa Liit (EL), väga olulise otsuse kaubanduse tehniliste tõkete kõrvaldamise kohta. Selleks võeti vastu mitmeid liikmesriikide seadusi ühtlustavaid direktiive. Nende nn uue lähenemisviisi direktiividega sätestati õigusaktide ühtlustamine teatavates sektorites, kus lahknevused riiklikes õigusaktides tekitasid kaubandustõkkeid. Üheks näiteks selle kohta on masinate ohtlikkuse hindamine. Aluspõhimõttest lähtuvalt koostatakse direktiivid juriidiliste lihtnõuete seeriana (olulised tervishoiu ja ohutuse nõuded) ning eesmärkide saavutamise viisid nähakse ette standardites. Kuigi ühtlustatud standardite kasutamine on jäetud vabatahtlikuks, on see üks viis, kuidas täita uue lähenemisviisi direktiividega vastavuse saavutamise nõuet. Kolm standarditüüpi Masinaid käsitlevat direktiivi toetavad kolme tüüpi standardid: tüübi a standardid hõlmavad ohutuse üldpõhimõtteid; tüübi B standardid hõlmavad horisontaalseid küsimusi (nt müraemissiooni mõõtmine üldiselt) ja neid saab kohaldada paljude erinevate masinate suhtes ning tüübi C standardid, mida nimetatakse ka masinate ohutusstandarditeks ja mis käsitlevad eri tüüpi masinate ohutusaspekte (sealhulgas müraemissioonist tekkivad ohud). Masinate tekitatud müra käsitlemisel kirjeldatakse B standardites peamisi mõõtmisi, kuid ei anta teavet kõnealuste masinate käitamise, monteerimise ja paigaldamise eritingimuste kohta. See oluline teave koos soovitustega selle kohta, milliseid B standardeid mõõtmiseks kasutada, esitatakse müra testimisreeglistikus. CENi (Euroopa Standardikomitee) ja CENELECi (Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee) töörühmad on koostanud sellised testimisreeglistikud paljude erinevate masinatüüpkondade jaoks. en iso 3740 seerias ja en iso standardis sätestatakse masinate helivõimsustaseme kindlaksmääramise meetodid niihästi akustilise katse tegemiseks ettenähtud eriruumides kui ka in situ (s.t töökohtadel); en iso standardites sätestatakse emissiooni helirõhutaseme kindlaksmääramise meetodid töökohas erinevate keskkonnatingimuste puhul. en iso 4871 standardis käsitletakse müraemissiooni deklareerimist ja kontrollimist. Kui kõikide samasse tüüpkonda kuuluvate masinate tootjad kasutavad sama müraemissiooni mõõtemeetodit (kõnesoleva tüüpkonna müra katsetusreeglistik), võimaldab see masinate ostjatel võrrelda tüüpkonda kuuluvate masinate müraemissioonide väärtusi. Lisaks võimaldab see määrata müraemissioonide võimalikud väärtused ning lõpptulemusena valida võimalikult vaikse masina. 4. KUIDAS VÄhENDA DA TööVAhENDITE MÜRAEMISSIOONI 4.1. Kuidas hankida teavet müraemissiooni kohta Müra vähendamiseks töökohal peaksid masinate ostjad nõudma erinevate masinate tootjatelt teavet müraemissiooni väärtuste kohta ning võrdlema neid väärtusi, et valida erinevate tarnijate pakutavatest masinatest kõige vaiksem. Masinate müraemissiooni väärtuste võrreldavuse tagamiseks soovitatakse masinate ostjatel nõuda masinate tootjatelt Euroopa standarditel põhineva deklaratsiooni esitamist müraemissiooni kohta. Selline müraemissiooni deklaratsioon annab usaldusväärset tehnilist teavet müraemissiooni väärtuste kohta, kuna nimetatud väärtuste kindlaksmääramine on toimunud Euroopa masinastandardite nõuete kohaselt. Seega on suure hulga väga erinevate masinate puhul ühetähenduslikult kindlaks määratud mõõtemeetod, töö- ja monteerimistingimused ning deklareerimis- ja kontrollimismenetlus. See on eriti oluline suurte ja/või teatavate erimasinate [vt direktiivi 98/37/EÜ I lisa punkti alapunkt f) puhul: Väga suurte masinate puhul võib helivõimsustaseme asemel esitada ekvivalentse püsiva helirõhutaseme piiritletud kohtades ümber masina. 102

105 6. peatükk: vaiksete töövahendite soetamine Vt veebisaiti: otherpublications/catalogueetc.asp, kus on masinaid käsitlevat direktiivi 98/37/EÜ toetavate standardite loetelu sisaldav kataloog. Emissioon Kokkupuude hõlmates nii emissiooni, immissiooni kui ka kokkupuudet. Seetõttu ei tohi mingil juhul segi ajada emissiooni helirõhutaset L pa, või helivõimsustaset L WA immissiooni iseloomustavate helirõhutasemetega (tähistatakse samuti L pa ) või kokkupuute tasemetega L AEX,T. Kuigi kõiki neid tasemeid väljendatakse ühiku db(a) abil, kirjeldavad need täiesti erinevaid suurusi (vt käesoleva juhendi 1. peatükk punkt 3). joonis 6.1 Kui müraemissioon on väiksem, on väiksem ka töötaja kokkupuude müraga. 5. KUIDAS VALIDA VAIKNE TööVAhEND 4.2. teave müraemissiooni kohta Vastavalt masinaid käsitlevas direktiivis 98/37/EÜ (ja pärast 29. detsembrit 2009 direktiivis 2006/42/EÜ) sätestatud nõuetele peavad masinate tootjad esitama müraemissiooni väärtused, mis on selgelt eristatud töötajate müraga kokkupuute väärtustest juriidiline kohustus Tööandja on kohustatud võtma asjakohaseid meetmeid oma töötajate müraga kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks. Direktiivis 2003/10/EÜ sätestatud kohustuste täitmiseks on direktiivi 89/655/EMÜ artiklis 4 ( Töövahendeid käsitlevad eeskirjad ) sätestatud järgmine: Sellest tulenevalt peavad masinate tootja ja/või tema ELis registrisse kantud esindajad (turustajad, importijad) esitama järgmise teabe: emissiooni A-korrigeeritud helirõhutase töökohtades, kus see ületab 70 db(a); kui see ei ületa 70 db(a), tuleb see ära märkida; C-filtriga korrigeeritud helirõhu hetkeline tipptase töökohtades, kui see ületab 63 Pa (130 db 20 µpa suhtes); masina tekitatava heli võimsustase, kui A-korrigeeritud ekvivalentne püsiv helirõhutase töökohtades ületab 85 db(a). 1. Ilma et see piiraks artikli 3 (üldised kohustused) kohaldamist, peab tööandja hankima järgmised töövahendid ja/või neid kasutama: a) töövahendid, mis juhul, kui need on ettevõtte ja/ või asutuse töötajate kasutusse antud esimest korda pärast 31. detsembrit 1992, vastavad: asjakohastele ja kohaldatavatele ühenduse direktiividele; lisas sätestatud miinimumnõuetele, kui muid ühenduse direktiive ei kohaldata või kohaldatakse osaliselt; b) töövahendid, mis juhul, kui need on antud ettevõtte ja/või asutuse töötajate kasutusse 31. detsembriks 1992, vastavad lisas sätestatud miinimumnõuetele hiljemalt nelja aasta pärast alates kõnealusest kuupäevast. joonis 6.2 Müraemissioonialase teabe raames esitatud emissiooni väärtused. BAuA brošüür Technik 1 - geräuschangaben für Maschinen - Informationen für den Machineneinkauf, lk 18. Nii emissiooni helirõhutase kui ka helivõimsustase on suurused, mis ei sõltu keskkonnast, kus masin asub. Seetõttu iseloomustavad need suurused masinat kui heliallikat. Tuleb pidada meeles, et mõiste detsibell võib olla seotud väga erinevate müra iseloomustavate suurustega, Kuna masinad on töökohal tavaliselt kõige suuremad müratekitajad, on müra vähendamise seisukohast väga oluline, et tootjad konstrueeriksid müraemissiooni väärtuste põhjal madalaks hinnatud müratasemega masinaid ning et tööandjad (kasutajad) hangiksid endale selliseid masinaid. Tööandjad (kasutajad) ei saa tavaliselt masina põhikonstruktsiooni muuta. Kuid masinaid käsitleva direktiivi 98/37/EÜ nõuete kohaselt peavad tootjad ja/ või nende ELis registrisse kantud volitatud esindajad esitama kasutamisjuhendis müraemissiooni väärtused. Vastavalt uuele masinaid käsitlevale direktiivile 2006/42/EÜ peab sama teave emissioonide kohta sisalduma mis tahes müügialastes trükistes, mis kirjeldavad 103

106 6. peatükk: vaiksete töövahendite soetamine masina toimivusnäitajaid. Lisaks varustavad tootja ja/ või tema ELis registrisse kantud volitatud esindajad (turustajad, importijad) tööandja (kasutaja) juhistega, mis aitavad valida, kasutusele võtta, kasutada/käitada, hooldada ja kohandada masinaid nii, et nende müraemissioon töötamise ajal oleks väiksem, mis omakorda aitab minimeerida töötajate kokkupuudet müraga vastavalt müradirektiivis 2003/10/EÜ kehtestatud kokkupuute piirväärtustele ja meetmete lähteväärtustele. Seega kui tööandjal (kasutajal) on enne uue masina valimist olemas teave müraemissiooni kohta, on tal võimalik vältida või vähendada müraemissiooni töökohal. Nimetatud teave ei tohi olla vastuolus juhendite muude tervishoiu- ja ohutusalaste aspektidega. Müraemissiooni alane teave võimaldab masina võimalikel ostjatel valida väikseima müraemissiooniga masina paljude erinevate masinate hulgast. Samal ajal võimaldab see tööandjal täita direktiivi 2003/10/EÜ artiklist 5 tulenevat masina kasutaja seadusjärgset kohustust soetada võimalikult vaikne töövahend erinevused tootja esitatud ja töökohtadel tegelikult esinevate väärtuste vahel Masina tootja esitatud müraemissiooni deklaratsioon toetab oluliselt kasutajate ja tootjate vahelist konstruktiivset dialoogi, mille eesmärk on parima madalama müraemissiooni tasemega masina valimine. Seepärast peaks tööandja/ostja/kasutaja alati nõudma tootjatelt ja/või nende ELis registrisse kantud volitatud esindajatelt lisateavet. Töökoha tegelikest tingimustest olenevalt võib immissiooni helirõhutase (s.t vastaval töökohal mõõdetud helirõhutase) erineda rohkem kui 10 db võrra tootja deklareeritud emissiooni helirõhutasemest, mis on kindlaks määratud vaba helivälja tingimustes, kuna muudest allikatest pärinev müra; seinte, lagede, põrandate ja masinapindade peegeldused ning töötamistingimused ei lange kokku standardis määratletutega. Emissiooni, immissiooni ja ka kokkupuute (sealhulgas selle kestuse) mõõtmiseks kasutatavate põhimõtteliselt väga erinevate väärtuste segiajamine on põhjuseks, miks masinate tootjate ja klientide vahel on nii palju vaidlusi ja üksteisest valesti arusaamist. On selge, et kokkupuute lähteväärtusi, millest tööandja peab kinni pidama (nt müradirektiivis 2003/10/EÜ esitatud päevased meetmete lähteväärtused), ei saa võrrelda masinate tootjate esitatud müraemissiooni väärtustega. Viimased on aga aluseks vaiksete masinate valimisel ning aitavad tööandjatel prognoosida töökodades säilitada tulevaid müraga kokkupuute väärtusi miks on vaja võrrelda erinevate seadmete müraemissioone Teave müraemissiooni kohta võimaldab valida vaikse masina ning pakub võimalust hinnata töötajate kokkupuudet müraga töökohas. Teavet müraemissiooni väärtuste (L WA, L pa ) kohta on vaja selleks, et: võrrelda erinevat kaubamärki kandvate masinate müraemissioone kõige vaiksema mudeli leidmiseks; võrrelda müraemissiooni väärtusi vastava masinarühma kohta kogutud andmetega, et kontrollida, kas need vastavad tehnika tasemele; võimaldada ostja/kasutaja ja tarnija vahelise tehnilise dialoogi pidamist; hinnata müra immissiooni ja kokkupuudet müraga töökohal, kasutades selleks müra prognoosimise (arvutamise) tarkvara; võimaldada ostjatel hinnata vastavust müraemissiooni kindlaksmääratud väärtustele. Masina müraemissioon, s.t heli võimsus, määrab masina akustilise kvaliteedi. Mida madalam on helivõimsustase, seda parem on masina akustiline kvaliteet ja seda vaiksem on masin. Seega masin, millel on suhteliselt madalad müraemissiooni väärtused, ei vähenda töötajate kokkupuudet müraga mitte üksnes oma vahetus läheduses, vaid ka muudel töökohtadel. See vähendab kuulmiskahjustuste võimalikku riski. Plaanimisel on müraemissiooni väärtuste teadmine müraimmissiooni või töökohtadel müraga kokkupuute prognoosimise kohustuslik eeltingimus. Seetõttu on müraemissiooni väärtused aluseks, kui kavandatakse müra piiramise nõuetele vastavaid uusi töökohti. Lisaks on need oluliseks abivahendiks müravähendamismeetmete kavandamisel tööalade jaoks, kus direktiivi 2003/10/EÜ artiklis 3 sätestatud meetmete ülemised lähteväärtused on ületatud millal on vaja võrrelda erinevate seadmete müra emissioone järgides tervishoiu ja ohutuse alaseid direktiive, eriti aga raamdirektiivi 89/391/EMÜ artiklit 6, on tööandja vastutus ja ennetuse üldiste põhimõtete kohaselt tema kohustus vältida riske ning kui see ei ole võimalik, siis hinnata riske, mida ei ole võimalik vältida. Kui riskihindamine näitab, et oht nimetatud müraga kokku puutuda on olemas, peab töövahendit ostev tööandja (kasutaja) veenduma, et kasutusjuhend sisaldab masinaid käsitlevas direktiivis ette nähtud teavet ning vajaduse korral peab ta nõudma masina pakkujalt lisateavet müra kohta. 104

107 6. peatükk: vaiksete töövahendite soetamine Direktiivis 2003/10/EÜ sätestatud müraga kokkupuute väärtustest ja meetmete lähteväärtustest kinnipidamiseks peab tööandja (kasutaja), lähtudes oma vajadustest ning masina müraemissiooni kohta saadud teabest, valima madalama müraemissiooniga töövahendi Kuidas võrrelda erinevate seadmete müraemissioone Mõned võimalused Tehnika tasemele vastava vaikse masina valimiseks tuleb teada müraemissiooni väärtuste esindavat jaotust vastava masinatüüpkonna raames. Müraemissiooni standardid ja masinate müraemissiooni deklareerimine tootjate poolt võimaldavad masina võimalikel ostjatel võrrelda erinevate tarnijate pakutavate masinate müraemissioonideklaratsioone ning valida kõige vähem müra tekitav masin. Kuid praegu puudub veel tagatis selle kohta, et valitud masin on ka tegelikult turul olevatest masinatest üks kõige vaiksemaid. Sellekohase otsuse võib teha üksnes siis, kui seda tüüpi masinate tehnika tasemele vastav müraemissioon on teada. arvesse teadusuuringutega kinnitatud tõsiasja, et märkimisväärne müra vähendamine on võimalik (võrdlusuuring). Andmed müraemissiooni tegeliku seisu kohta on kättesaadavad veebisaidil: noise/citizen/app/ ja veebisaidil: noise/index.htm Joonisel 6.3 on näide ühe konkreetse masina tüüpilise müraemissiooni jaotuse kohta. Need arvud hõlmavad turul olevate pneumaatiliste kruvikeerajate emissiooniväärtuste täielikku esindavat valikut. Müraga seotud parameetrites sõltub helivõimsuse tase suurima keeratava kruvi läbimõõdust Masina müraemissiooni vastavust nõutavale tasemele saab hinnata üksnes samal rakendusalal kasutatavate masinate rühma siseselt. Sel otstarbel võeti kasutusele mõiste müraemissiooni tegelik tase (võrreldavad andmed emissiooni kohta vastavalt standardile EN ISO :2004 Masinate ohutus konstrueerimise põhimõisted ja üldised põhimõtted, 1. osa: Põhiterminoloogia ja meetodid ; EN ISO 11689:1997 Masinate ja seadmete müraemissiooni andmete võrdlemise menetlus ). See tegelik tase koosneb võrdlemiseks sobivatest emissiooniväärtustest; teiste sõnadega, need väärtused on saadud standardites sätestatud võrreldavaid mõõtmismeetodeid kasutades. Andmebaas Müraemissiooni puhul saab tehnilist taset tuletada võrreldavate masinate esindava emissiooniväärtuste vahemiku põhjal. Praeguseks on müraemissioonide tegelik seis lülitatud üksnes vähestesse andmebaasidesse ja teatavatesse Saksamaa VDI-ETS juhenditesse. Kui see on võimalik, tuleb suhteliselt vaikne masin valida ulatusliku (aruka) andmeotsingu abil, võttes seejuures (L WA ), db(a) suurim kruvi läbimõõt, mm joonis 6.3 Õhu katkestusega pneumaatiliste kruvikeerajate helivõimsustase (L WA ) vastavalt kruvi suurimale läbimõõdule. Tootja emissioonialase teabe kontrollimine Teatavatel juhtudel võib tööandja/kasutaja/ostja soovida kontrollida, kas masina müraemissiooni väärtused ületavad väärtusi, mille tootja on märkinud müraemissioonideklaratsiooni või müügilepingusse. See juhtub tavaliselt siis, kui töökohal mõõdetud müraga kokkupuute väärtused on kõrgemad väärtustest, mida eeldatakse pärast uue masina paigaldamist. Immissiooni väärtused tööruumis saab ligikaudselt välja arvutada standardi en iso põhjal, kus põhiliste sisendandmetena kasutatakse deklareeritud müraemissiooni väärtusi. en iso 4871 pakutavate meetoditega saab kontrollida müraemissiooni kohta esitatud teavet ning tootja esitatud kirjeldust. 105

108 6. peatükk: vaiksete töövahendite soetamine 6. LISA Tabelis 6.2 on näide müraemissiooni käsitleva teabe kohta esitatud kujul, nagu see peaks soovitavalt olema, kui selle esitab tootja ja/või tema ELis registrisse kantud volitatud esindaja vastavalt standardis en iso 4871 sätestatud eeskirjadele. Tabelis on esitatud mõõtmisel saadud väärtused, mida võrreldakse erinevate nõutavate emissiooniväärtustega ning mõõdetud väärtuste asjakohase määramatusega. masina kirjeldus: puidutöötlemismasin; tapimasin, tüüp 990, 50hz en iso 4871 kohaselt deklareeritud kahearvulised müraemissiooni väärtused Masin on sisse lülitatud ilma koormuseta (tühikäik) Masin on sisse lülitatud koormusega (töötamine) A-korrigeeritud helivõimsustase L WA (db) 1 pw suhtes Määramatus K WA (db) 2 2 Emissiooni A-korrigeeritud helirõhutase L pa (db) töökohal 20 μpa suhtes Määramatus K pa (db) 2 2 Eespool esitatud väärtused on kindlaks määratud vastavalt müra testimisreeglistikule ISO 7960, kohaldades põhistandardeid EN ISO 3744 ja EN ISO Tabel 6.2 Näide standardite kasutamise kohta masinaid käsitleva direktiivi 98/37/EÜ raames: masinaid käsitleva direktiivi alusel esitatud teave müraemissiooni kohta põhineb standardis EN ISO 4871 sisalduvatel kahearvulistel väärtustel. Näide müraemisiooni kirjelduse tehniliste andmete kohta (masin, paigaldis, seade, lisaüksus): eü masinaid käsitlevas direktiivis 98/37/EÜ nõutakse masina tootjalt ja/või tema ELis registrisse kantud volitatud esindajatelt teabe esitamist müraemissiooni väärtuste kohta. Müraemissiooni väärtused peavad olema kindlaks määratud masinate ohutusstandardite põhjal või vastavalt masinakohaste müra katsetamise reeglistikele. Kui see ei ole võimalik, tuleb kohaldada põhistandardeid, näiteks: EN ISO 3740 seeriat või EN ISO 9614 osi 1-3 A-korrigeeritud helivõimsustaseme määramise suhtes või EN ISO emissiooni A-korrigeeritud helirõhutaseme määramisele töökohal ja C-korrigeeritud tipphelirõhutaseme määramise suhtes. Teave peab vastama standardile EN ISO 4871 ning selle esitamisel tuleb kirjeldada väärtusi kahearvuliselt mõõtmistulemuste ning asjakohase määramatuse abil. piirväärtused helivõimsustase l Wa (detsibellides 1 pw suhtes) Määramatus K Wa Emissiooni helirõhutase töökohal l pa (detsibellides 20 μpa suhtes) või muudes kindlaks määratud kohtades tühikäik db db 1. db 2. db 3. db Koormus/ töötamine db db 1. db 2. db 3. db Kohaldatud standard Määramatus K pa 1m pinna helirõhutase LpA,1m (detsibellides 20 μpa suhtes) db db db db Tipphelirõhutase L pctipp (detsibellides 20 μpa suhtes) db db Määramatus K pctipp db db 106

109 6. peatükk: vaiksete töövahendite soetamine Erijuhtudel ja erandkorras võib tööandja või masina ostja/kasutaja neid tehnilisi nõudeid kohandada vastavalt oma erivajadustele. mõõtepunkti(de) paiknemine töökohas ja muudes määratud kohtades: töötamistingimused müra emissiooni mõõtmise ajal: muud akustilised üksikasjad (nt tonaalsus): muud müraohje alased mõõtmised: täiendavad müra emissiooni väärtused, nt need, mis on kindlaks määratud töötamise eritingimustel ning mis lahknevad nendest, mida kirjeldatakse standardites. Lisateave ekspertide jaoks: Eespool esitatud valemit võib lühendada: Võttes arvesse emissiooni erinevaid suurusi määratakse helivõimsustase L WA kindlaks helirõhutasemete mõõtmisega masinat ümbritseva mõõtepinna mõõtepunktides, kusjuures eeldatakse, et masin paikneb akustiliselt vabas väljas. Mõõtepind on risttahuka või poolsfääri kujuline ning ümbritseb masinat umbes 1 meetri kaugusel välispinnast. Mõõdetud helirõhkude keskmine väärtus võimaldab välja arvutada helivõimsustaseme järgmise lihtsa valemi abil: db kus S on ümbritseva mõõtepinna pindala. See valem näitab selgelt, et heliallika helivõimsustaseme väärtus detsibellides on alati suurem helirõhutasemete keskmisest väärtusest 1 meetri kaugusel masina pinnast. Lisaks võimaldab see valem välja arvutada keskmise helirõhutaseme masina ümber, kui helivõimsustase on teada, selleks tuleb L S lihtsalt lahutada L WA -st. Kui näiteks eeldada, et tolmuimeja helivõimsustase L WA on 93 db, võib välja arvutada ligikaudse helirõhutaseme mõõtepinnal, mis ümbritseb masinat 1 meetri kaugusel, lahutades helivõimsustasemest umbes 13 db ning saades väärtuseks 80 db. Sel juhul tuleb eeldada, et L S on umbes 13 db masinat ümbritseva tüüpilise karbikujulise mõõtepinna puhul (nt 2m x 2m x 2m kuubi pindala on 20m²). 107

110 6. peatükk: vaiksete töövahendite soetamine SEADME MÜRA: KOKKUVÕTE Helivõimsustase L WA ja helirõhutase L pa NB! Nende mõistete määratlused on esitatud sõnastikus. Väärtuste vahelist seost võib üldjoontes väljendada järgmiselt: l pa = l WA kus l pa on keskmine helivõimsustase mõõtepinnal, mis asub umbes 1 meetri kaugusel masinast, masin kiirgab müra kõikides suundades ja s on selle pinna pindala. Nagu käesoleva juhendi 1. peatükis märgitud, on l Wa müraallika tekitatud õhumüra koguhulk ja l pa on ümbritseva mõõtepinna ühes punktis mõõdetud helirõhutase. Kui vaadelda üksnes masina enda tekitatud müra ja jätta arvesse võtmata keskkonna mõju, on l pa emissiooni helirõhutase eeldusel, et töökoht (töötamiskoht) asub mõõtepinna paiknemiskaugusel müraallikast (masinast). Kui mõõtepunktiks on operaatori asukoht, iseloomustab l pa masina standardites määratletud müra emissiooni, mida kasutatakse masina emissiooni deklareeritud väärtusena. Kuigi l Wa ja l pa on olemuselt erinevad suurused, väljendatakse neid mõlemaid ühiku db(a) abil. Siiski tuleb tüüpilise tööruumi kõrgeima helirõhutaseme prognoosimisel arvesse võtta heli peegeldumist seintelt või teiste masinate tekitatud müra. Emissiooni helirõhutasemest (l pa ) heliga kokkupuute tasemeni (l aex,t ) Oluline on, et ei aetaks segi masina emissiooni ja töötaja kokkupuudet. Erinevate parameetrite mõju võib väljendada järgmiste paranduste summana. l aex,t = l pa emissiooni helirõhutase, mõõdetud müra testimisreeglistiku kohaselt + Δ l 1 helipeegeldustest tulenev parandus (ruumi mõju) + Δ l 2 töötamistingimustest tulenev parandus, mida müra testimisreeglistikus ei ole arvesse võetud + Δ l 3 muude ruumis paiknevate masinate helivõimsustasemest l Wa tulenev parandus (saadud summa näitab siin immissiooni) + Δ l 4 töötaja kokkupuuteaeg t 108

111

112 ChaptEr 1: principles of acoustics 110

113 7. peatükk: kuulmise kahjustumine ja tervisekontroll 1. DIREKTIIVI NÕUDED Tervisekontroll Terviseandmeid sisaldavate toimikute koostamine Tööandja kohustused juhul, kui tööl müraga kokkupuutumise tõttu on tekkinud kuulmiskahjustus INIMKÕRVA EhITUS Väliskõrv Keskkõrv Sisekõrv NÄITED KUULMISSÜSTEEMI KAhjUSTUSTE KOhTA NÄITED VÄLISMÕjURITE TEKITATUD KUULMISSÜSTEEMI KAhjUSTUSTE KOhTA Müra ja vibratsiooni koosmõju Tervisekontrolli tegemine müra ja tööga seotud ototoksiliste ainete ja vibratsiooni koosmõju tõttu KUULMISSÜSTEEMI KAhjUSTAMISE TAgAjÄRjED MÜRA TOIME, MIS EI OLE SEOTUD KUULMISEgA AUDIOMEETRILINE UURINg Levik õhu ja luu kaudu Kõne audiomeetria Audiomeetriliste uuringute ajakava Kuulmise halvenemise või algava vaegkuulmise nähud KUULMISKAO NÄITAjAD

114 7. peatükk: kuulmise kahjustumine ja tervisekontroll 1. DIREKTIIVI NÕUDED Direktiivi 2003/10/EÜ 39 artiklis 10 on sätestatud tervisekontrolli käsitlevad nõuded: Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 14 kohaldamist, võtavad liikmesriigid vastu õigusnormid asjakohase tervisekontrolli tagamiseks töötajatele, kelle tervise suhtes käesoleva direktiivi artikli 4 lõikes 1 osutatud hindamise ja mõõtmise tulemuste põhjal ilmneb risk. Nimetatud õigusnormid, kaasa arvatud täpsustatud nõuded terviseandmeid sisaldavate toimikute ja nende kättesaadavuse kohta, kehtestatakse kooskõlas siseriikliku õiguse ja/või tavaga Töötajal, kelle kokkupuude müraga ületab meetmete ülemisi lähteväärtusi, on vastavalt siseriiklikule õigusele ja/või tavale õigus kuulmiskontrollile arsti või mõne muu kvalifitseeritud isiku poolt, kes tegutseb arsti vastutusel. Samuti on profülaktilisele audiomeetrilisele uuringule õigus töötajatel, kelle kokkupuude müraga ületab meetmete alumisi lähteväärtusi, kui artikli 4 lõikes 1 ettenähtud hindamine ja mõõtmine näitab ohtu nende tervisele. Nende kontrollide ja uuringute eesmärgiks on diagnoosida varakult mürast tingitud mis tahes kuulmiskadu ning säilitada kuulmisvõimet. Liikmesriigid annavad korraldusi, et iga töötaja kohta, kes läbib lõigete 1 ja 2 nõuete kohaselt tervisekontrolli, koostatakse toimik tema tervise kohta, mida hoitakse ajakohastatuna. Toimik sisaldab läbitud tervisekontrolli kokkuvõtet. Toimikut peetakse sellisel kujul, et seda oleks võimalik kasutada ka hiljem, võttes arvesse konfidentsiaalsusnõuet. Pädevale asutusele antakse taotluse korral asjakohaste toimikute koopiad. Töötajal on taotluse korral õigus tutvuda isiklikult temaga seotud toimikuga. Kui kuulmiskontrollis tuvastatakse töötajal kuulmiskadu, hindab arst või eriarst, kui arst seda vajalikuks peab, kas see võib olla tingitud kokkupuutest müraga tööl. Kui see on nii: 39. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari aasta direktiiv 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega, ELT L 42, , lk Nõukogu 12. juuni aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta, EÜT L 183, , lk 1. a) teatab arst või mõni muu piisavalt kvalifitseeritud isik töötajale isiklikult temaga seotud tulemusest; b) tööandja teeb järgmist: vaatab artikli 4 kohaselt tehtud riski hindamise läbi; vaatab läbi meetmed, mis on artiklite 5 ja 6 kohaselt ette nähtud riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks; võtab kooskõlas artiklitega 5 ja 6 riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks nõutavaid meetmeid rakendades, kaasa arvatud võimalus paigutada töötaja teisele tööle, kus ei ole kokkupuute jätkumise riski, arvesse töötervishoiuspetsialisti või muu vastava kvalifikatsiooniga isiku või pädeva asutuse soovitusi ning korraldab süstemaatilist tervisekontrolli ja tagab teiste, sarnases kokkupuutes viibinud töötajate tervisliku seisundi kindlakstegemise tervisekontroll Töötajatel peab alati olema võimalus asjakohaseks tervisekontrolliks. Müra ja muude tegurite hindamisja mõõtmistulemused võivad viidata kuulmisega seotud riski olemasolule (direktiivi 2003/10/EÜ artikkel 10). Kuulmiskontroll tuleb teha, kui töötaja kokkupuude müraga ületab meetmete ülemisi lähteväärtusi [85 db(a)]. Kuulmiskontrolli teeb arst või mõni muu asjakohase kvalifitsiooniga isik, kes tegutseb arsti vastutusel. Et tagada mürast tuleneva kuulmiskao võimalikult varane diagnoosimine, tuleb töötajatele võimaldada profülaktilisi audiomeetrilisi uuringuid, kui nende kokkupuude müraga on suurem meetmete alumistest lähteväärtustest [80 db(a)]. Nende kontrollide ja uuringute eesmärk on tagada mürast tingitud mis tahes kuulmiskao varajane diagnoosimine ning säilitada kuulmisvõime terviseandmeid sisaldavate toimikute koostamine Tervisekontroll hõlmab terviseandmeid sisaldavate isiklike toimikute pidamist (vastavalt riiklikule õigusele ja/või tavale), mis: sisaldavad viimase tervisekontrolli ajakohastatud kokkuvõtet; on kättesaadavad konsulteerimiseks hilisemal ajal; on konfidentsiaalsed (arsti vastutusel); vastava nõudmise korral esitatakse pädevale riiklikule asutusele ning on kättesaadavad töötajale, kelle andmeid need sisaldavad. 112

115 7. peatükk: kuulmise kahjustumine ja tervisekontroll Kuulmiskahjustuse tuvastamine Arst või mõni muu kvalifitseeritud isik, kes tegutseb arsti vastutusel, hindab, kas kuulmiskahjustuse põhjuseks võib olla kokkupuude müraga tööl. Kui see nii on, siis: arst või mõni muu kvalifitseeritud isik, kes tegutseb arsti vastutusel, teavitab isiklikult töötajat kontrolli tulemustest; tööandja nõustab töötajat asjakohaste ennetusmeetmete osas tööandja kohustused juhul, kui tööl müraga kokkupuutumise tõttu on tekkinud kuulmiskahjustus Tööandja peab: läbi vaatama müraga kokkupuute riskihindamise; läbi vaatama müraga kokkupuutest tulenevate riskide vältimise või vähendamise meetmed ja muud kuulmist halvendavad tegurid; võttes nõuetekohaselt arvesse töötervishoiuspetsialisti või mõne muu vastava kvalifikatsiooniga isiku või pädeva asutuse nõuandeid, rakendama meetmed, mis aitavad riske vältida või vähendada. Nende hulka kuulub ka võimalus paigutada töötaja teisele tööle, kus puudub müraga kokkupuute oht; sisse seadma regulaarse tervisekontrolli ja korraldama tervisliku seisundi arstliku läbivaatuse kõikidele töötajatele, kellel on olnud samasugune kokkupuude müraga; pöörama eriti suurt tähelepanu müra suhtes tundlike inimrühmade (näiteks rasedad naised ja noortöötajad) kokkupuuteriski vähendamisele; lähtuma kõikide meetmete võtmisel riiklikust õigusest ja/või tavast. 2. INIMKÕRVA EhITUS Kõrv kui organ, mis võimaldab inimesel kuulda helisid, on äärmiselt oluline sõnalise ja sotsiaalse suhtlemise vahend. Kõrv on jagatud kolmeks põhiosaks: välis-, kesk- ja sisekõrvaks. 7.1 Kõrva ehitus 2.1. väliskõrv Väliskõrv on kõrva osa, mida me tavaliselt kõrvaks nimetame. Väliskõrv koosneb nahast ja kõhrest moodustunud kõrvalestast, kuulmekäigust ja kuulmekilest. Kõrvalest kogub ja piiritleb sissetuleva heli, see on vajalik heliallika suuna ja kauguse tajumiseks. Väliskuulmekäik on ebakorrapärane umbes 25 mm pikkune ja 7 mm läbimõõduga silinder, mis suunab heli kuulmekilele. Näide: Kuulmekäik toimib resonaatorina sagedusvahemikus hz, võimendades heli võnkumist db võrra. See tähendab, et kõrv on kõige tundlikum kõrgete sageduste suhtes ja seetõttu väga vastuvõtlik kõrgsageduslikule kahjulikule mürale Keskkõrv Väliskõrva lõppeb kuulmekilega, millest saab alguse keskkõrv. Keskkõrv koosneb kolmest järjestikku asetsevast väikesest kuulmeluukesest, need on vasar, alasi ja jalus. Vasar surub alasit, mis surub omakorda jalust, muundades kuulmekile võnkumise sisekõrvas oleva vedeliku võnkumiseks. Keskkõrv toimib heli võimendajana. Kuulmekile võnkumine on väga väike ning kõrgsageduslike õrnade helide puhul on see väiksem vesinikumolekuli läbimõõdust. Keskkõrv võimendab heli db võrra peamiselt kuulmekile ja jalusepõhja pindalade erinevuse arvel. 113

116 7. peatükk: kuulmise kahjustumine ja tervisekontroll Näide: Ilma keskkõrvata peegelduks üle 99% akustilisest energiast ja muutuks mittekuuldavaks. joonis 7.3 Sisekõrva ehitus Näide: joonis 7.2 Keskkõrv Keskkõrva teine ülesanne on kuulmissüsteemi kaitsmine valjude helide eest. Keskkõrva lihased pööravad luid ja piiravad sisekõrva ülekantud võnkejõudu, kui helitase ületab db. See mõju, mida nimetatakse akustiliseks refleksiks, kaitseb kuulmissüsteemi aeglaselt suureneva intensiivsusega valjude helide eest vaid lühikest aega. Akustiline refleks ei toimi tõhusalt sellise impulssmüra puhul nagu tulistamine. Karvraku külge kinnituvate karvakeste liikumine on väga väike: kuulmisläve juures (helirõhutase 0 db) on liikumine vaid 10-6 µm ning kõige kõrgema taseme puhul (umbes 120 db) on see kuni 1 µm! 2.3. sisekõrv Sisekõrv, mida nimetatakse ka tiguorganiks (kolhea), on tegelik heli vastuvõtja ja analüüsija. Sisekõrv ei ole suurem näpuotsast, kuid ta osad on nii peene ehitusega, et kõrva tungiv müra kahjustab neid esimesena. Teojuhas paikneb üle karvrakku, mis muundavad helivõnkumise närviimpulssideks. Neid rakke on kahte tüüpi: sisemised karvrakud ja välimised karvrakud, mis erinevad oma kuju ja funktsiooni poolest. Mõisted sisemised karvrakud ja välimised karvrakud viitavad karvrakkude asukohale, kuna sisemised karvrakud asuvad lähemal teojuha kõverustsentrile ja välimised asuvad sellest kaugemal. Iga sisemise karvraku tipust väljub karvakest ning iga välimise karvraku tipu külge kinnitub karvakest. Nihkepinged karvakestes tekitavad närvirakkudes (neuronites) elektrilaenguid. Umbes neuronit aitavad närviimpulsse kuulmisnärvi kaudu ajju ja sealt tagasi transportida. joonis 7.4 helisageduste analüüs tiguorganis Akustilised lained tekitavad võnkumisi, mis liiguvad edasi piki sisekõrva, võimaldades meil kuulda erinevate sageduste erinevaid helikõrgusi. Vedeliku võnkumine sisekõrvas tekitab laine, mis sõltuvalt heli sagedusest raputab edasi liikudes erinevaid karvarakkude rühmi ja tekitab erinevate neuronirühmade ärritust. Võnkesageduse ja teos asuva ärrituskoha kaugus on omavahel tihedalt seotud. Sisekõrv toimib akustiliste sageduste mehhanoneuraalse analüsaatorina. Tiguorgani teatavate osade karvarakkude kahjustus põhjustab teatavate sageduste osas kuulmiskadu. 114

117 7. peatükk: kuulmise kahjustumine ja tervisekontroll Näide: Kõrv on sama täpne kui sageduste analüsaator, sest 1000 hz juures oleme me suutelised eristama helikõrgusi, mis erinevad üksteisest üksnes 0.1 hz võrra! 3. NÄITED KUULMISSÜS TEEMI KAhjUSTUSTE KOhTA Kõrva kokkupuude kõrgetasemelise müraga põhjustab kuulmisrakkude liigset erutust, mis kahjustab nende struktuuri db ületav helitase kurnab karvarakke ja need võivad puruneda. Toimuvad suured biokeemilised ja füsioloogilised muutused, mis on siiski teatava astmeni pöörduvad. Muutused muutuvad püsivaks pikema kokkupuute korral 80 db (A) ületavate müratasemetega või hetkelisel kokkupuutel väga kõrge müratasemega, mis ületab 120 db. Näited: Karvrakkude kahjustamine võib need tappa. Karvrakkude kahjustumine teatavas sisekõrva piirkonnas põhjustab selles piirkonnas vastuvõetavate helide sageduse eristamistundlikkuse kadu. Kuulmisrakkude osaline kahjustumine põhjustab karvarakkude surma sisekõrva erinevates osades. See protsess on väga ohtlik, kuna hävitatud rakk võib tekitada põletiku, mis hävitab ja tapab ka naabruses olevad rakud. Kõrvade kumisemine (tinnitus) Üks esimesi kuulmiskahjustuse mõjusid ja ohumärke on kumin kõrvades (tinnitus). Tinnitus tähendab kuminataolise müra ja toonide kuulmist ka siis, kui kõrv tegelikult seda heli vastu ei võta. ajutine kuulmisläve muutus (tts temporary threshold shift) Karvrakkude liigne stimuleerimine põhjustab nn ajutist kuulmisläve muutust, mis tähendab kuulmisläve tõusu liigse stimulatsiooni tõttu; see kaob aegamööda pärast müraga kokkupuute lõppemist. Kuulmisläve tõusu tunnetatakse teatava kuulmistundlikkuse kaona ja kuulmissüsteemi müraga ülekoormamisel on see esimene ohumärk. Näide: Kuulmisläve tõus algab 80 db ületavate helitasemete juures. Kuulmise taastumisele kõrvas kulub mitukümmend minutit, isegi tunde. püsiv kuulmisläve muutus (pts permanent threshold shift) Pärast pikaajalist või korduvat valju müraga kokkupuutumist muutub kuulmisläve kõrgenemine püsivaks kuulmisläve muutuseks. Püsiv kuulmisläve tõus tekitab kuulmiskao. Täielik kurtus, mis tekib siis, kui kaovad nii sisemised kui välimised karvrakud, põhjustab ka kuulmisnärvi kiudude taandarengut. 4. NÄITED VÄLISMÕjURITE TEKITATUD KUULMIS SÜSTEEMI KAhjUSTUSTE KOhTA Kemikaale, lahusteid ja ravimeid, mis tekitavad ajutise või püsiva kuulmiskahjustuse, nimetatakse ototoksilisteks aineteks. joonis 7.5 Kahjustamata kontrollkarvrakud (ülal) ja kõrge helitaseme poolt kahjustatud karvarakud (all). Väliste karvarakkude esimene rida on tõsisemalt kahjustatud kui teine rida. Karvrakud on kahjustatud. Foto INRS. Paljud tööstuses kasutatavad lahustid on ototoksilised. Kemikaale tavaliselt hingatakse sisse või need imenduvad läbi naha ning jõuavad sisekõrva vereringe kaudu. Kuulmise kahjustamine toimub karvrakkude (eriti väliskarvrakud) või kuulmisega seotud närviimpulsside liikumisteede kahjustamise kaudu. Kemikaalid ja lahustid, mis teadaolevalt kahjustavad 115

118 7. peatükk: kuulmise kahjustumine ja tervisekontroll kuulmist, sisaldavad: triklooretüleeni, ksüleeni, stüreeni, tolueeni, heksaani ja süsinikdisulfiidi. Sisekõrva kahjustusi tekitab ka süsinikmonooksiid, mis põhjustab kudede üldist hapnikuvaegust. Eriti tugevasti kahjustab kuulmist ototoksiliste kemikaalide ja müraga kokkupuute koostoime. Kemikaalid tekitavad sisekõrvas ebanormaalse olukorra, mis muudab selle eriti vastuvõtlikuks müraga seotud mehaaniliste kahjustuste suhtes. Kemikaalide nagu tolueen, stüreen, Trikloroetüleeni, etüülbenseeni, vesiniktsüaniid ja süsinikmonooksiidi suhelda sünergistlikult müra, nad tõsta kahjulik müra mõju kohtuistungil süsteemi. Kokkupuude lahustisegudega võimendab kuulmissüsteemile avaldatavat kahjulikku mõju. Ka teatavate ravimite kasutamisel võib olla ototoksiline toime. Inimesed, kes võtavad ravimeid, mis teadaolevalt halvendavad kuulmist, ei tohi müraga kokku puutuda. Kuulmist mõjutavate ravimite hulka kuuluvad teatavad antibiootikumid, vähiravimid, diureetikumid ja kiniin. Ei ole tõestatud, et ravimitel ja müral oleks kuulmisele sünergilist toimet, kuigi paljude ravimite individuaalne mõju kuulmisele on hästi dokumenteeritud. Näide: Koos müraga sünergiliselt mõjuvad ja kuulmiskadu põhjustavad keemilised mõjurid ning tööstusharud, kus need probleemid tavaliselt esinevad (mittetäielik loetelu). Keemiline mõjur Triklooretüleen Ksüleen Stüreen Tolueen Vesiniktsüaniid Süsinikdisulfiid Plii tööstus Tööstuses kasutatavad metalli rasvatustajad. Keemia- ja naftatööstus, transport, värvitööstus. Paljud töötleva tööstuse harud (eriti toiduainete-, keemia-, kummi- ja plastmassitööstus jne), kaubandus, teenindus, transport ja ehitus. Värvitööstus, kummi ja plastmassi tootmine, trükitööstus. Ekstraheerimine, galvaaniline katmine, keemia- ja terasetööstus, metallitöö ja töötlev tööstus (sünteetilised kiud, plastmassid, värvained, pigmendid, nailon). Tekstiilitööstus, põllumajandus. Mäe- ja elektritööstus. Süsinikmonooksiid Transport (sisepõlemismootorid), tulekustutusvahendid, terasetööstus, metallitöö, paberi- ja tselluloositööstus müra ja vibratsiooni koosmõju Teadusuuringud näitavad, et nii kohtvibratsiooni kui ka üldvibratsiooni käigus tekib koosmõju müraga. Täpsed andmed mõju suuruse ja reageeringu vaheliste seoste kohta selle koosmõju puhul ei ole praegu veel kättesaadavad ning ennetusmeetmete tagamiseks on vibratsiooni käsitlevas direktiivis 2002/44/EÜ 41 kehtestatud piirväärtused ja meetmete lähteväärtused. [Mõju suuruse ja reageeringu vaheliste seoste kindlakstegemiseks on vaja lisauuringuid]. Näiteks ehitusplatsidel, kus raskeveokite juhid puutuvad oma töökohal kokku üldvibratsiooniga, mis ületab standardis ISO :1997 esitatud kokkupuute piirväärtust (a w = 0.8 m/s 2 ), tekib koosmõju müra ja üldvibratsiooni vahel, mis suurendab kuulmiskao riski umbes 3 db võrra võrreldes müraga, millega ei kaasne üldvibratsiooni. joonis 7.6 Kahjustamata kontrollrakud (üleval) ja lahustite (tolueen) tõttu kahjustatud karvrakud (all). Väliskarvrakkude kolmas rida on rohkem kahjustatud kui teine rida. Karvakesed ei ole muutunud. Foto INRS 41. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni aasta direktiiv 2002/44/ EÜ, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega, EÜT L 177, , lk

119 7. peatükk: kuulmise kahjustumine ja tervisekontroll 4.2. tervisekontrolli tegemine müra ja tööga seotud ototoksiliste ainete ja vibratsiooni koosmõju tõttu Kuigi praegu ei ole veel piisavalt teaduslikke andmeid annuse ja reageeringu seoste kohta, soovitavad mõned eksperdid kehtestada ennetuseesmärgil tervisekontrollis (audiomeetrilises uuringus) madalamad meetmete lähteväärtused müra ja ototoksiliste ainete või müra ja vibratsiooni kombineeritud kokkupuute suhtes. 5. KUULMISSÜSTEEMI KAhjUSTAMISE TAgAjÄRjED Sisekõrva kahjustustel on palju tagajärgi. Kuulmisläve tõus Kuulmisläve tõus on teatava sagedusega helide tajumisvõime kadumine. Kuulmiskaol on palju erinevaid liike. Kõige sagedamini tekib kuulmiskadu sagedusvahemikku 2 6 khz kuuluva tööstusmüraga kokkupuutumise tagajärjel; see on nn kõrgsagedusliku kallakuga kuulmiskadu. Näide: Kuulmisläve tõus kuulmiskao tõttu. valjustundlikkuse tõus Kuulmisläve tõus põhjustab ebatavalist tundlikkuse suurenemist heli valjuse suhtes. Normaalse kuulmisega inimene tajub valjust helitasemete laias vahemikus (90 db). heli on vaevu kuuldav kell 10 db SPL, kuid see on ebameeldivalt valju 100 db SPL. Puhul kuulmislangus vähemalt 50 db, seda vahemikku väheneb umbes 40 db. Sel juhul on helirõhutasemel 60 db olev heli vaevukuuldav ning ebameeldivalt vali helirõhutasemel 100 db nagu normaalse kuulmise puhul. Näited: Valjustundlikkuse suurenemine muudab kõnest korralikult arusaamise väga raskeks. See tekitab suuri moonutusi ka muusika tajumisel. sageduste eristamisvõime vähenemine Kuulmiskadu võib põhjustada sageduste eristamisvõime vähenemist, s.t et väheneb võime eristada erineva sagedusega helisid. Normaalne kõrv toimib erineva sagedusega helide puhul nagu hästi reguleeritud sagedusvastuvõtja. Sageduste eristamisvõime kaotus põhjustab erineva sagedusega helide või heliosade segunemist. helid maskeerivad üksteist isegi siis, kui nende sagedused on väga erinevad. raskused ajaliste helivariatsioonide jälgimisel heli, eriti kõne, on dünaamiline, s.t helitase muutub ajas pidevalt. Kuulmiskadu on seotud ajaliste helivariatsioonide jälgimise võime halvenemisega. Seetõttu väheneb helide tajumise selgus. Helirõhutase, db Kuulmiskao tõttu tõusnud kuulmislävi Näide: Erineva sagedusega helide segamine ja ajaliste helivariatsioonide jälgimise võime halvenemine muudavad kõnest arusaamise väga raskeks. See on üks põhjus, miks halvenenud kuulmisega inimestel on rahvaüritustel raske kõnest aru saada, eriti kui palju inimesi räägib ühel ajal Noore terve inimese keskmine kuulmislävi Sagedus, Hz joonis 7.7 Kuulmisläve tõus kuulmiskao tõttu heliallika asukoha kindlaksmääramisega seotud raskused Sageduste eristusvõime vähenemine, raskused ajaliste helivariatsioonide tajumisel ja maskeerumise suurenemine muudavad raskeks heliallikate avastamise, tuvastamise ja nende asukoha leidmise. 117

120 7. peatükk: kuulmise kahjustumine ja tervisekontroll Kõrvade kumisemine (tinnitus) Inimesed, kelle kuulmine on halvenenud, võivad tunda kuminat kõrvus. Selle põhjuseks on sisekõrva paikne kahjustus, mis on muutnud kuulmisnärvi talitlust. See tähendab, et heli tajutakse ka siis, kui kõrv seda tegelikult vastu ei võta. Kõrvade kumisemist tajutakse keskmise või kõrge sagedusega toonidena ja kumisevate toonidena. Näide: Kõige äärmuslikumatel juhtudel võib subjektiivne müra kesta 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas. Umbes 20% rahvastikust kogeb mõningast kõrvade kumisemist ja 4% puhul on see püsiv kuulmishäire. 6. MÜRA TOIME, MIS EI OLE SEOTUD KUULMISEgA Paljud müra soovimatud mõjud võivad tekkida juba sisekõrva jaoks kahjutu mürataseme ja kokkupuute puhul. Need mõjud võivad olla järgmised: häired sõnalise teabe vastuvõtmisel (mittearusaamine, mis võib viia valede otsusteni); häired tööülesannete täitmisel (tööjõudlus väheneb); häiritus; stress (pinge); raskused ohu- ja hoiatussignaalide märkamisel ja äratundmisel; unehäired ja unekvaliteedi langus. Inimeste kogetav häirituse tase võib olla väga erinev. häiritus sõltub üksiku müra tekitava sündmuste helitasemest ja kestusest, selle esinemissagedusest või helisagedustest. Inimeste häirituse ja stressi ilmingud võivad olla erinevad, olenedes subjektiivsetest tingimustest. häiritust, ärritust ja stressi ei saa mõõta ega seostada teatava konkreetse mürataseme ületamisega. Müratasemed võivad ka tekitada teatavaid füsioloogilisi muutusi, sealhulgas järgmisi: südame pekslemine, kõrgenenud vererõhk, veresoonte ahenemine (vasokonstriktsioon), silmapupillide laienemine, adrenaliini eritumine, ehmatusefekt. Müratase võib mõjutada ohutust, sest segab hoiatava sisuga teabe edastamist: ohusignaalid võivad maskeeruda; töökaaslaste poolt või valjuhääldaja kaudu edastatav teave võib muutuda arusaamatuks. 7. AUDIOMEETRILINE UURINg 7.1. levik õhu ja luu kaudu Tervisekontrolli standardabivahend mürast põhjustatud kuulmiskao puhul on audiomeetriline uuring, mis aitab müraga kokkupuutest tulenevaid kuulmiskahjustusi varakult avastada. Audiomeetriline uuring tehakse helikindlas ruumis ning seda saab teha töötajale, kes ei ole hiljuti müraga kokku puutunud. Uuringueelne puhkeperiood peab kestma vähemalt 12 tundi. Audiomeetriline uuring tehakse erinevate toonisageduste osas vahemikus hz. Standardse uuringu tegemisel kasutatakse kuulareid (õhuheli), mis vastavad heli kõrva sisenemise tavapärastele viisidele. Teise uurimismeetodi puhul kasutatakse luuvibraatorit (luuheli) ning heli sisestatakse kõrva kolju kudede ja luude kaudu. Õhu- ja luuheli võrdlemine aitab kontrollida sisekõrva seisundit Kõne audiomeetria Kui avastatakse oluline kuulmiskadu, võib teha lisauuringuid (näiteks kõnest arusaamise uurimiseks). Eesmärk on hinnata halvenenud kuulmisega inimese võimalusi säilitada normaalset suhtlemisviisi kõne abil. Sõnalisel suhtlemisel tekivad raskused tavaliselt siis, kui kuulmiskadu ületab 40 db audiomeetriliste uuringute ajakava Kui inimesed töötavad keskkonnas, kus on kuulmiskahjustuse tekkimise risk, peavad nad töösuhte alustamisel ja seejärel sobivate ajavahemike järel kogu oma tööelu jooksul käima audiomeetrilisel uuringul (direktiivi 2003/10/EÜ artikkel 10). Tavaliselt korratakse uuringut esimese 12 kuu järel, et teha kindlaks, kas isik ei ole müra suhtes ülitundlik; seejärel korratakse uuringut iga kolme aasta järel. 118

121 7. peatükk: kuulmise kahjustumine ja tervisekontroll Ühtlasi tuleb kuulmist kontrollida ka pärast iga sündmust, mis võis seda kahjustada, näiteks pärast plahvatust. Audiomeetrilise uuringu sagedust võib kohandada vastavalt kokkupuutetasemele Kuulmise halvenemise või algava vaegkuulmise nähud Üldiselt areneb vaegkuulmine aeglaselt aastate jooksul. Kuulmisprotsess on väga keerukas ning kõrva kui meeleorgani suutmatust muundada kuuldavaid signaale vastavateks närviimpulssideks saab teataval määral korvata arusaamist suurendava järeltöötluse abil. Seetõttu areneb vaegkuulmine tavaliselt alguses märkamatult. Kuulmise halvenemise või vaegkuulmise üht esimest nähtu nimetatakse peoefektiks. Kui näiteks inimesel on raske vestelda peol, kus samaaegselt omavahel räägivad paljud inimesed, võib see olla algava vaegkuulmise tunnus, kuigi eravestluses suudab inimene veel raskusteta jälgida kaasvestleja kõnet. Kuulmise halvenemise või algava vaegkuulmise edasised tunnused võivad olla järgmised: nt uksekella või telefonihelina mittekuulmine; hoiatussignaali mittekuulmine (nt kahveltõstuk, jalgratta kell); raadio või teleri hääle keeramine (peaaegu) täisvõimsusele. 8. KUULMISKAO NÄITAjAD Kuulmistase Meditsiiniliste standardite ja tava kohaselt väljendatakse kuulmiskadu ühikuga db hl (kuulmistase), mis näitab kuulmisläve tõusu normaalse kuulmisega võrreldes, viimase väärtus määratakse kindlaks noorte tervete inimeste kuulmise põhjal. Näiteks, kui kuulmistaseme langus on 40 db hl sagedusel 2000 hz, tähendab see seda, et töötaja kuulmislävi on normaalsest kuulmislävest 40 db kõrgem. Enneaegne kuulmiskadu Mürast tingitud kuulmiskadu areneb algul sagedustel 4 6 khz. Kulude kärpimise eesmärgil soovitatakse praktikas piirata audiomeetrilise uuringu ulatust sagedusvahemikuga 1 6 khz. Kui kuulmiskadu on suurem kui 40 db hl, on tavaliselt vaja ravi. Kuulmiskadu üle 60 db hl peetakse tõsiseks kuulmishäireks ja sel juhul vajab inimene sõnaliseks suhtlemiseks juba kuulmise abivahendit. Vananemisprotsess Mürast tekkinud kuulmiskao hindamisel tuleb arvesse võtta ka normaalset kuulmistundlikkuse vähenemist vanuse tõttu (vananemisega seotud kuulmiskadu). Üle 50 aastaste puhul on täheldatud kiiremat kuulmise halvenemist kui noortel inimestel. Presbyacusis is gender-specific; it is normally more acute in men than in women. Näide: Kuulmiskadu. helirõhutase, db Noore terve inimese kesk- average hearing threshol d shift for 60- mine year old kuulmislävi: person (pr esbyacu sis): naine mees woman man noic e indu ced hearing loss F requency, h z Sagedus, hz Kuulmiskao tõttu tõusnud kuulmislävi joonis 7,8 Vanusega seotud kuulmiskadu ja mürast põhjustatud kuulmiskadu Kuulmiskao protsent Kuulmiskao protsendi väljaarvutamine on vajalik rahalise hüvitise saamise jaoks. Selleks on olemas erinevad meetodid, millega mõõdetakse keskmist kuulmiskadu (db hl) audiomteerilistel sagedustel 500, 1000 ja 2000 hz, ja mida rakendatakse tavaliselt paremini kuulvale kõrvale, kuid võib kasutada ka mõlema kõrva jaoks. Need kolm sagedust on valitud seetõttu, et kui kuulmiskadu esineb sagedusvahemikus hz, mõjutab see väga oluliselt kõnest arusaamist. 119

122 ChaptEr 1: principles of acoustics 120

123 8. peatükk: muusika- ja meelelahutussektor 1. DIREKTIIVI NÕUDED MUUD KAALUTLUSED SISSEjUhATUS MILLEKS ON VAjA ERALDI PEATÜKKI? ERIRISKID ja PROBLEEMID MUUSIKA ja MEELELAhTUSSEKTORI NENDE TööTAjATE LOETELU, KEDA MÜRA TÕENÄOLISELT MÕjUTAB KES ON OhUSTATUD? MÜRAgA KOKKUPUUTE PIIRAMISE STRATEEgIAD strateegia: Tööandjad esinemiskoha käitajad strateegia: Tööandjad meelelahutuse pakkujad strateegia: Teenindava personali tööandjad strateegia: Tööandjad helivõimendusseadmete tarnijad või operaatorid strateegia: Töötajad

124 8. peatükk: muusika- ja meelelahutussektor 1. DIREKTIIVI NÕUDED Direktiivi 2003/10/EÜ 42 artiklis 14 nõutakse järgmist: Liikmesriigid koostavad käesoleva direktiivi kohaldamise raames konsultatsioonide teel tööturu osapooltega siseriiklikku õigust ja tava arvestades tegevusjuhendi, mis annab muusika- ja meelelahutussektori töötajatele ja tööandjatele praktilisi juhiseid käesoleva direktiiviga neile pandud õiguslike kohustuste täitmiseks. Tuleks rõhutada, et direktiiviga 2003/10/EÜ kehtestatakse minimaalsed tervishoiu- ja ohutusnõuded töötajate kokkupuute suhtes mürast tulenevate riskidega raamdirektiivi 89/391/EMÜ 43 artikli 3 ( Mõisted ) tähenduses: a) töötaja isik, kelle tööandja on tööle võtnud, sealhulgas praktikandid, välja arvatud koduabilised; b) tööandja füüsiline või juriidiline isik, kes on töötajaga töösuhtes ja kes vastutab ettevõtte ja/või asutuse eest; 2. MUUD KAALUTLUSED Muusika- ja meelelahutussektori eripära tõttu töötavad paljud muusikud/ansambli liikmed vabakutselisena, kuuludes füüsilistest isikutest ettevõtjate hulka. See töötajate rühm ei ole hõlmatud direktiiviga 2003/10/EÜ, vaid nende suhtes kohaldatakse nõukogu soovitust 2003/134/EÜ 44, mis käsitleb füüsilisest isikust ettevõtjate töötervishoiu ja tööohutuse kaitsmise tõhustamist. Ka võib nende puhul kaaluda allpool soovitatud meetmete võtmist. 42. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari aasta direktiiv 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsilistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega, ELT L 42, , lk Nõukogu 12. juuni aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta, EÜT L 183, , lk Nõukogu 18. veebruari aasta soovitus 2003/134/EÜ mis käsitleb füüsilisest isikust ettevõtjate töötervishoiu ja tööohutuse kaitsmise tõhustamist., ELT L 53, , lk SISSEjUhATUS: MILLEKS ON VAjA ERALDI PEATÜKKI? ERIRISKID ja PROBLEEMID Muusika- ja meelelahutussektori ainulaadsus seisneb selles, et sageli on kuulmiskahjustusi tekitav helitaseme kõrgus ja eriefektide valjus esinemise oluline osa. Selles sektoris vahetult tekitatud ja salvestatud helide eripäraks on see, et kuigi helid on sektori enda toode, võivad need olla kahjulikud. Kuni teatava astmeni ei ole kõnesolevad helitasemed soovimatu kõrvalmõju, vaid just see, mida publik ootab. Siiski võib see tööprotsessis tekkiv eritoode otseselt ohustada nii töötajate kui ka esinejate kõige olulisemaid tööriistu nende kõrvu. Müradirektiivis 2003/10/EÜ sätestatakse miinimumnõuded, mis käsitlevad töötajate kaitset nende tervist ja ohutust ohustavate riskide eest, mis tekivad või võivad tekkida kokkupuutest müraga tööl. Töötegevuse riskihindamisega tuleks välja selgitada ohuga kokku puutuvad töötajad; nende hulka kuuluvad muusikud ja muud esinejad, tehnilised töötajad ning muud muusika- ja meelelahutussektoris töötavad inimesed (vt tabel 8.1). Näiteks kohanäitajad, turvatöötajad, toitlustustöötajad ja klienditeenindajad jne, olenevalt nende asukohast ning mürarikka meelelahutuse mõjusfääris veedetud ajast. 4. MUUSIKA ja MEELELAhTUSSEKTORI NENDE TööTAjATE LOETELU, KEDA MÜRA TÕENÄOLISELT MÕjUTAB Müradirektiivi 2003/10/EÜ kohaldatakse KõiKide ruumide suhtes, kus töötajad viibivad ja kus meelelahutuslikul eesmärgil kantakse ette (võimendusega või ilma) muusikateoseid või taasesitatakse muusikasalvestisi. Kui on tõenäoline, et direktiivis 2003/10/EÜ sätestatud kokkupuutetasemed võidakse ületada, võetakse asjakohased meetmed. Igaüks, kelle tegevus võib tekitada müraohtu, vastutab müra mõju eest nii iseenda kui teiste puhul. 122

125 8. peatükk: muusika- ja meelelahutussektor Teatavates olukordades võib osutuda vajalikuks erinevate meetmete kombineerimine, et teatavaid heliga kokkupuute tasemeid vältida või vähendada. Võimalike meetmete hindamisel tuleks kaaluda selliseid tegureid, nagu mängitavate muusikariistade liigid, muusikute arv ja paigutus, võimenduse kasutamine, töötajate üldine kokkupuude teatavate helitasemetega päeva jooksul (kodus, proovistuudios, õpetajana tunde andes jne), esinemiskohtade akustika ning eriefektidega kaasnev müra. Kuna iga meede võib mitmeti mõjutada teisi samal ajal võetavaid meetmeid, tuleks parima müraga kokkupuute vältimise või vähendamise viisi leidmiseks proovida erinevaid müraohje võimalusi või meetmete kombinatsioone. Muusika- ja meelelahutussektoris on tõsise kuulmiskahjustuse tekkimise oht nendel töötajatel, kes peavad pidevalt viibima sellistes mürarikastes kohtades, nagu klubid, diskoteegid või olema kohal kontserdite ajal. Mürast mõjutatud töötajate hulka kuuluvad muusikud ja muud esinejad, diskorid, teenindus-, tehnilised, turva- ja meditsiinitöötajad, kassapidajad jt. Need töötajad puutuvad sageli kokku helitasemetega, mis ületavad direktiivi 2003/10/EÜ artiklis 3 osutatud kokkupuute piirväärtusi. Pealegi võivad üksiksündmusel osalejale meelelahutust pakkuvad ning talle peaaegu kahjutud helitasemed olla ohtlikud töötajale, kes nendega korduvalt ja pikka aega kokku puutub, tekitades kutsehaigusesse haigestumise riski. See risk võib tekkida: orkestrantidel, kuna muusika helid mõjutavad kõige otsesemalt muusikuid endid. Olenevalt muusikariistast ja mängija asukohast orkestris ning võttes arvesse lisakokkupuudet müraga, mille tekitavad individuaalne harjutamine, proovid või soojendused, on orkestrandi kokkupuude müraga tavaliselt db(a). rokk- ja popmuusikutel, sest rokk- ja popmuusikat kuulama tulnud publik ootab ja soovib kuulda kõrge helirõhutasemega helisid. Seetõttu on helitasemed laval tavaliselt küllaltki kõrged. Rokk- ja popmuusikute puhul jäävad helirõhutasemed vahemikku db(a). džäss- ja rahvamuusika esitajatel, kuigi džäss- ja rahvamuusika esitamisel on helirõhutasemed tavaliselt veidi madalamad ja jäävad vahemikku db(a). muudel töötajatel, sest mõõtmised osutavad, et heliinseneride, turvatöötajate ning muu kontserte teenindava personali kokkupuude müraga on sama suur. diskoteekide töötajatel ja diskoritel, sest diskoteekide ning muude samalaadsete muusika elavettekandega tegelevate asutuste töötajad puutuvad samuti kokku kõrgete helitasemetega. Tantsupõrandal ületab helirõhutase sageli 100 db(a). Diskorid puutuvad kokku helirõhutasemetega db(a), teenindava personali kokkupuude jääb aga vahemikku db(a). Vaatamata sellele, et nad töötavad vähem kui 20 tundi nädalas, on diskorite hinnanguline kokkupuutetase 96 db(a) ja teenindaval personalil 92 db(a). Kuulmiskadu ning muid tervisehäireid põhjustav müra ei sega üksnes muusika nautimist, vaid ohustab ka töötaja karjääri, kahjustades kõigepealt kuulmistäpsust. Lisaks kuulmiskaole võivad tekkida muud tervisehäired, nagu kõrvade kumisemine (tinnitus), ülitundlikkus helide suhtes ja raskused helikõrguse tajumisel. Muusika- ja meelelahutussektori töötajad on selgesõnaliselt hõlmatud direktiiviga 2003/10/EÜ. Nendes sektorites tegutsejad (s.t tööandjad, töötajad, järelevaatajad, kes töökohtade eest vastutavad ning neid kontrollivad jne) peavad olema kaasatud mürast tulenevate riskide vältimisse või minimeerimisse. Seejuures on kõige olulisem piisava riskihindamise tegemine ning asjakohaste müraennetusmeetmete rakendamine. Mõlemad nimetatud tegevused nõuavad sobivate strateegiate rakendamist vastavalt käesoleva juhendi 8. peatüki punktis 6 antud soovitustele. 123

126 8. peatükk: muusika- ja meelelahutussektor 5. KES ON OhUSTATUD? Allpool tabelis 8.1 on esitatud nende muusika- ja meelelahutussektori töötajate mittetäielik loetelu, keda müra võib ohustada: 6. MÜRAgA KOKKUPUUTE TASEMETE VÄhENDAMI SE STRATEEgIAD Akrobaadid ja võimlejad Näitlejad Aeroobikatreenerid Kunstilised juhid helirežissöörid ja nende abi- lised Lavateenindustehnikud Baaripersonal Lapsesinejad Koorid Koreograafid lid heliloojad Dirigendid Meeskond Publiku evakueerimise eest vastutajad Tantsuõpetajad Tantsijad Diskorid Uksehoidjad Esinemislepingute sõlmijad Meelelahutuskunstnikud Ürituste korraldajad hooldustehnikud Klienditeeninduspersonal Popp-, rokk-, džäss-, rahva- ja kantrimuusika ansamblid Pillihooldajad Džässmuusikud Valguskujundajad Klassikalise muusika ansamb- Valgustusmeeskond/- insenerid/-tehnikud juhid Tseremooniameistrid Lava helindajad Muusikalised juhid Muusikud Muusikaõpetajad ja muud muusikahariduse alal tegutsejad Tabel 8.1 helindusseadmete tarnijad ja hooldajad Orkestriaugus mängivad orkestrid Ooperilauljad Pillikandjad Klaverihäälestajad Produtsendid Lavateoseid tootvad ette- võtted Projekti elluviijad Projektsioonitehnika käsit- sejad Lavakujundajad Lauljad helikujundajad heliinsenerid heliseadmete operaatorid/ tarnijad (heliteenindajad) Eriefektide kujundajad/mees- kond Personal (sealhulgas admi- nistraatorid, uksevalvurid ja ettekandjad) Laval esinevad orkestrid Lavaseadjad/-tehnikud Lavameistrid Lavatöölised (puusepad, rek- visiitide ehitajad, elektrikud ja keevitajad) Korravalvurid Stuudioomanikud/käitajad Tehnilised juhid Muusikaharidustöötajad Kohanäitajad Esinemiskohtade juhid/oma- nikud helisalvestusinsenerid Puhvetipersonal Montöörid Turvatöötajad Videotehnikud Lauljad Teenindav personal Käesolevas jaotises kirjeldatakse mõningaid strateegiaid, mida kasutatakse muusika- ja meelelahutussektori töötajate müraga kokkupuutest tulenevate riskide vältimiseks ja/või vähendamiseks. Võttes arvesse töökohtade mitmekesisust nimetatud sektorites, võib kasutada konkreetsele olukorrale ja individuaalsetele asjaoludele kohandatud erinevaid strateegiaid. Selle mitmekesisusega aitavad toime tulla käesolevas jaotises esitatud viis põhistrateegiat, mis hõlmavad peamisi nimetatud valdkonda kuuluvate tegevuste ja töökohtade liike. Sobiva menetluse valimisel on aluseks muusika- ja meelelahutussektoris etendatav roll ning vastava tegevuse olemus. Erinevaid strateegiaid võib kohaldada ühel ajal. sobiva strateegia valimise põhikriteeriumid: Kas on tegemist tööandja või töötajaga? Kui on tegemist tööandjaga, siis kas talle alluvad töötajad on esinejad või mitteesinejad (teenindav personal, tehniline personal jne)? Tähelepanu tuleb pöörata järgmistele küsimustele: Töötamise koht: kas ühes või mitmes kohas; proovid: kas proovide ajal on müra üldtase madalam või kokkupuude helitasemetega väiksem; repertuaar: repertuaari osad, s.t vali ja vaikne repertuaar; esinemisgraafikud: tasakaalustatud esinemiste/proovide graafikud (vali ja vaikne repertuaar); paigutus: artistide paigutus esinemisalal. Tööohutuse ja -tervishoiu osas on vaja rõhutada, et direktiivi 89/391/EMÜ II jaotises Tööandjate kohustused on sätestatud need tööandjate kohustused, millele on selgesõnaliselt viidatud ka direktiivi 2003/10/eü ii jaotises Tööandjate kohustused, kus tööandjate kohustused on sätestatud järgmiselt: direktiivi 89/391/EMÜ artikkel 5 Üldsäte ; direktiivi 89/391/EMÜ artikkel 6 Tööandjate üldised kohustused ; direktiivi 2003/10/EÜ artikkel 4 Ohtude kindlaksmääramine ja hindamine ; direktiivi 2003/10/EÜ artikkel 5 Kokkupuute vältimisele või vähendamisele suunatud sätted ; direktiivi 2003/10/EÜ artikkel 6 Isiklik kaitse ; 124

127 8. peatükk: muusika- ja meelelahutussektor Kutsetöötajate eri rühmadele suunatud strateegiad Kutsetöötajate rühm Näide tööandjad esinemiskoha käitajad Baaride, diskoteekide käitajad ja tegevjuhid Teatridirektorid Projekti elluviijad Kontsertide korraldajad Ürituste/meelelahutustegevuste korraldajad Kontserdisaalide direktorid tööandjad meelelahutuse pakkujad Popansamblite juhid Orkestrijuhid Ansamblite juhid järgmiste teenuste osutajad: toitlustamine turvamine raha kasseerimine esmaabi tööandjad teenindava personali tööandjad helivõimen-dusseadmete tarnijad või operaatorid helisüsteemide rentijad või jaemüüjad heliseadmete operaatorid ürituse ajal töötajad Muusikud ja muud esinejad Muusikaõpetajad Teenindav personal (nt kassapidajad, turvatöötajad, meditsiinitöötajad) Tehnikud Toitlustamine strateegia Tabel 8.2 Muusika- ja meelelahutussektori töötajate müraga kokkupuutest tulenevate ohtude vältimiseks ja/või vähendamiseks kasutatavad strateegiad. direktiivi 2003/10/EÜ artikkel 7 Kokkupuute piiramine ; direktiivi 2003/10/EÜ artikkel 8 Töötajate nõustamine ja koolitamine ; direktiivi 2003/10/EÜ artikkel 9 Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine. Vastused nendele küsimustele aitavad valida sobiva strateegia tabelist 8.2 Muusika- ja meelelahutussektori töötajate müraga kokkupuutest tulenevate ohtude vältimiseks ja/või vähendamiseks kasutatavad strateegiad. 1. strateegia: tööandjad esinemiskoha käitaja Kellega on tegemist? Tegemist on tööandjaga, kes on baari, diskoteegi või kontserdisaali käitaja. Tõenäoliselt töötab sellise tööandja alluvuses teenindav personal, kes ise muusikalistes esinemistes ei osale, nagu teenindajad või kassapidajad. Või on tegemist kontserdisaali direktoriga või ürituse/ meelelahutustegevuse korraldajaga. mida teha? Direktiivi 2003/10/EÜ II jaotises Tööandjate kohustused on esinemiskoha käitajana tegutseva tööandja kohustused sätestatud järgmiselt: hinnata ja vajaduse korral mõõta müra taset, millega töötajad kokku puutuvad; töötada välja ja rakendada tervise- ja ohutusalaseid ennetusmeetmeid, et kaitsta töötajaid mürast põhjustatud ohtude eest; võttes arvesse tehnika arengut ja võimalust rakenda- da kontrollimeetmeid riski allika juures tuleb müraga kokkupuutest tulenevad riskid kõrvaldada nende allika juures või vähendada neid miinimumini; hoida end kursis õigusaktide ja tehniliste standarditega; tutvuda käesoleva juhendi sisuga ning teha see teavitamise eesmärgil kättesaadavaks töötajatele ja tagada nende osalemine kõikidel tasanditel. (Vt direktiivi 2003/10/EÜ artikkel 14 Tegevusjuhend ); kaasata organisatsiooni kõik tasandid sellisel moel, et nad saaksid aru oma kohustustest ning järgiksid tervishoiu- ja ohutuspoliitikat. (Vt direktiivi 2003/10/EÜ artikkel 9 Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine );. teavitada piisavalt osalise tööajaga töötavaid töötajaid, ajutisi töötajaid ja uusi personaliliikmeid; tagada, et töötajatega ja/või nende esindajatega konsulteerimine või nende osalemine direktiiviga 2003/10/EÜ hõlmatud teemade käsitlemisel toimuks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt, eriti järgmiste küsimuste puhul: direktiivi 2003/10/EÜ artiklis 5 osutatud riskihindamine ja võetavate meetmete kindlaks määramine; direktiivi 2003/10/EÜ artiklis 5 osutatud meetmed, mis on kavandatud müraga kokkupuutest tulenevate ohtude vältimiseks või vähendamiseks; direktiivi 2003/10/EÜ artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud individuaalsete kuulmisekaitsevahendite valimine; meelelahutuse pakkujaid, teeninduspersonali tööandjaid või heliseadmete operaatoreid hõlmav kooskõlastustegevus, mille eesmärk on tagada, et teiste ettevõtete ja/või üksuste töötajad, kes on kaasatud kõnesoleva ettevõtte ja/või üksuse tegevusse, oleksid nimetatud ettevõttes ja/või üksuses tegutsemise ajal saanud juhised asjakohaste tervise- ja ohutusriskide kohta (direktiivi 2003/10/EÜ artikkel 8 Töötajate nõustamine ja koolitamine, mis osutab direktiivi 89/391/EMÜ artikli 12 lõikele 1 Töötajate väljaõpe ). 125

128 8. peatükk: muusika- ja meelelahutussektor riskihindamine ja helitase Tööandja, kes tegutseb esinemiskoha käitajana, võib kasutada tervisele kahjuliku heliga kokkupuute tuvastamiseks järgmisi menetlusi: Ta selgitab välja need olukorrad ja kohad, kus kõrged helitasemed võivad tekkida. Siin kehtib järgmine rusikareegel: kui inimesed, kes on üksteisest ühe meetri kaugusel, peavad suhtlemiseks häält kõrgendama, on tõenäoliselt tegemist eespool nimetatud olukorraga. Ta hangib teavet helitasemete kohta, mis täidetavate tööülesannete puhul võivad esineda. Kui mängitava muusika kohta ei ole võimalik teavet hankida, laseb ta pädeval isikul mõõta samalaadse ürituse helitaset. Ta liidab kokku päeva või nädala jooksul esitatavate muusikateoste eeldatavad helitasemed ja arvutab välja kokkupuute ajaliselt kaalutud väärtuse keskmise päevase (kaheksa tundi päevas) või nädalase (viis kaheksatunnist päeva) töö põhjal. Kokkupuute vähendamine Kui töötajate kokkupuutetasemed on liiga kõrged, peab tööandja kaaluma helitasemete vähendamise järgmisi viise: esinemise helitaseme madaldamine võimaluste piires (konsulteerimine projekti elluviijatega, tervise- ja ohutusasjatundjatega ning ohutusjärelevalve töötajatega); kokkupuuteaja(aegade) piiramine; üksikute muusikariistade helitugevuse vähendamine, nt löökriistad, trompet jne; projekti elluviijate ja töötajate teavitamine müraga kokkupuute piirväärtustest ja meetmete lähteväärtustest; heliseadmete helitugevuse vähendamine, nt väiksemate võimendite kasutamine, et vähendada mürataset laval. helitasemete vähendamine tehniliste meetmete ja ruumi akustika parandamise abil heliga kokkupuute vähendamiseks suurendatakse vahemaad mitteesinevate töötajate ja lava vahel või paigutatakse kõlarid ümber, kui seda on võimalik teha. Kohtades, kus valjuhääldeid on palju (näiteks diskol ja kontserdil), vähendatakse töötajate läheduses paiknevate valjuhääldite helitaset nii palju, kui see on võimalik. Kaalutakse mitme kõlari kasutamist tantsupõranda kohal (vt joonis 8.1). Paigaldatakse võimendussüsteemidesse helitaseme piirajad. Paigaldatakse asjakohased akustilised kaitsed selliste teenindusalade eristamiseks, nagu kontoriruumid, köök, puhke- ja haldusruumid, kasutades selleks sobivate akustiliste omadustega seinu ja uksi. Vooderdatakse teenindusaladele viivad uksed müratõkestava materjaliga. Suurendatakse ruumide helisummutust, paigaldades lakke, seintele ja katetele helineelavaid materjale (nt seinakatted). Kasutades asjakohaselt kujundatud lavasid ja orkestriaukusid, saab muusikute kokkupuudet heliga vähendada, ilma et mõjutataks publikule pakutavat helikvaliteeti. Kasutatakse esinemisaladel (nt orkestriaugud ) muudatuste tegemiseks tehnilisi vahendeid, kui see on võimalik. Otsitakse abi spetsialistidelt: akustikainseneridelt ja arhitektidelt. Märkus: Uuenduste tegemisel tuleks koostöös akustikainseneridega ja arhitektidega koostada tervishoiu- ja ohutusalased ennetuskavad, mis näevad ette esinemis- ja prooviruumide akustiliste näitajate nõuetekohase optimeerimise. müra vähendavate organisatsiooniliste meetmete kaalumine Nende alade kindlakstegemine ja asjakohaste märgistega tähistamine, kus kokkupuute ülemised piirväärtused L EX,8h = 85 db (A) või ρ tipp = 140 Pa [tipptase 137 db(c)] on tõenäoliselt ületatud ning inimeste lubamine nendele aladele üksnes sobivate kuulmiskaitsevahenditega. Kokkupuutetasemete vähendamine, lühendades töötajate kõrge helitasemega kokkupuutumise aega; selleks võib kasutada töötajate ümberpaigutamist mürarikastelt töökohtadelt vaiksematele töökohtadele ning agentuuride tähelepanu tuleks juhtida sellele, et nad on kohustatud hoolitsema oma töötajate tervise ja ohutuse eest. Kohustused Tööandjad, kes on esinemiskohtade käitajad, peavad eeskätt täitma järgmisi kohustusi: rakendama pärast riskihindamise tegemist ennetusmeetmeid töötajate kõrgete helitasemetega kokkupuute vältimiseks või minimeerimiseks; pakkuma teavet, koolitust ja juhiseid kuulmise säilitamise ning ühiskaitsemeetmete või individuaalsete kuulmiskaitsevahendite kättesaadavuse ja kasutamise kohta. Tagama kirjaliku teabe kättesaadavuse nende teemade kohta; tähistama mürarikkad alad [kui L > 85 db(a)], kus ex,8h töötajad puutuvad kokku müraga, mis tõenäoliselt ületab direktiivi 2003/10/EÜ artiklis 5 sätestatud meetmete ülemist lähteväärtust; võimaldama töötajal, kelle kokkupuude müraga on ületanud meetmete ülemise lähteväärtuse [L ex,8h > 85 db(a)], kontrollida kuulmist arsti või mõne muu kvalifitseeritud isiku juures, kes tegutseb arsti 126

129 8. peatükk: muusika- ja meelelahutussektor vastutusel, nagu on ette nähtud direktiivi 2003/10/EÜ artiklis 10; ennetavad audiomeetrilised uuringud peavad olema kättesaadavad ka töötajatele, kelle kokkupuude müraga ületab direktiivi 2003/10/EÜ artiklis 10 ette nähtud meetmete alumise lähteväärtuse [L ex,8h > 80 db(a)]; kui kokkupuudet müraga ei ole võimalik praktiliste tehniliste ja organisatsiooniliste meetmete abil piisavalt vähendada, varustama töötajad asjakohaste kuulmiskaitsevahenditega, võttes arvesse, et seda nõuet kohaldatakse direktiivi 2003/10/EÜ artikli 6 sätete kohaselt nii muusikute kui ka muude esinejate, tehnilise ja teenindava personali suhtes. Muusikute jaoks on olemas erikuulmiskaitsevahendid, mille helisummutus kõikide sageduste osas on ühetaoline; tuleb tagada, et töötajad saaksid individuaalsete kuulmiskaitsevahendite nõuetekohase kasutamise kohta juhised/koolitust, nagu on nõutud direktiivi 2003/10/EÜ artiklis 8. Näide: Diskoteek probleem: Diskoteegis mängivad erinevad diskorid igal õhtul salvestatud muusikat. Enne renoveerimist koosnes helisüsteem kahest tantsupõranda lähedusse paigutatud peakõlarist ning muudest ruumi paigutatud kõlaritest, mistõttu diskorite, baaritöötajate ja nõudekoristajate kokkupuude heliga oli suur. lahendus: Diskoteegi omanik (tööandja, kes on esinemiskoha käitaja) paigaldas tantsupõranda kohale ripphelilae sisseehitatud kõlaritega. Seetõttu on helirõhutasemed kõrged tantsupõrandal, kuid heli külgsuunas levik muudesse ruumi osadesse madaldub/väheneb umbes 10 db(a) võrra. Vähenenud muusikataseme säilitamiseks on diskori puldi lähedusse paigaldatud müramõõtur, mis võimaldab helitasemeid registreerida ja jälgida. Kui kollektiivset lahendust ei ole võimalik kasutada (s.t isoleeritud kabiin), peab omanik varustama personali kuulmiskaitsevahenditega ning laskma mürast mõjutatud personalil läbida asjakohase koolitusprogrammi. 2. strateegia: tööandjad meelelahutuse pakkujad Kellega on tegemist? Tegemist on meelelahutusvaldkonna tööandjaga, kes on näiteks popansambli, orkestri või mõne muu ansambli juht; kes korraldab pidevalt muusikaüritusi, palkab muusikuid ja muid esinejaid. mida teha? Märkus: Muusikute ja muude esinejate puhul vt 5. strateegiat Töötajad. Üldiselt peab meelelahutusvaldkonna tööandja direktiivi 2003/10/EÜ II jaotise Tööandjate kohustused kohaselt tegema järgmist: hindama ja vajaduse korral mõõtma müra taset, millega töötajad kokku puutuvad; töötama välja ja rakendama tervise- ja ohutusalased ennetusmeetmed, et kaitsta popansambleid, orkestreid ja/või muid ansambleid kahjuliku heliga kokkupuute (müra) eest; võttes arvesse tehnika arengut ja võimalust rakendada kontrollimeetmeid riski allika juures, kõrvaldama müraga kokkupuutest tulenevad riskid nende allika juures või neid miinimumini vähendama; tagama, et kõik meelelahutusvaldkonna vastavad töötajad ja/või nende esindajad oleksid teavitatud müraga kokkupuutest tulenevatest ohtudest ning mürast tulenevate ohtude kõrvaldamiseks või minimeerimiseks võetavatest tervisekaitse- ja ohutusalastest ennetusmeetmetest; tundma kohustuslikke õigusnorme ning täitma tööandja kohustusi, mis on seotud töötajate kaitsmisega müraga kokkupuutest tulenevate ohtude eest; tutvuma käesoleva juhendi sisuga ning järgima selles antud soovitusi; edastama siin esitatud teabe esinejatele, tehnilisele personalile ning muudele kõnealuste küsimustega tegelevatele töötajatele; tagama kõikide meelelahutusvaldkonna töötajate teavitamise tervishoiu ja ohutuse alasest ennetusstrateegiast. joonis 8.1 Diskoteek akustilise laega, milles on mitu kõlarit varasema kahe peakõlari asemel. 127

130 8. peatükk: muusika- ja meelelahutussektor riskihindamine ja helitase Meelelahutusvaldkonna tööandja võib kehtestada järgmised menetlused töötajate müraga kokkupuutest tulenevate ohtude tuvastamiseks: esiteks võib meelelahutusvaldkonna tööandja välja selgitada riskid ning hinnata, kas töötajad puutuvad esinemiste ajal kokku selliste müratasemetega, mis kahjustavad nende tervist. Rusikareegel on järgmine: kui inimesed, kes on üksteisest ühe meetri kaugusel, peavad suhtlemisel häält kõrgendama, on tõenäoliselt tegemist eespool kirjeldatud olukorraga; vajaduse korral mõõta müraga kokkupuute taset tavaesinemise ajal tavatingimustes. Arvesse tuleks võtta 2. peatükis Riskihindamismenetlus antud asjakohaseid soovitusi. Võtta ühendust esinemiskoha käitajaga ning korraldada üheskoos helitaseme mõõtmised ja vajadusel vähendada müra selgitada välja esinejate ja muu personali müraga kokkupuute tase; teha uus riskihindamine, kui kasutatava(te) muusikariista(de), helitehnika (nt võimendid) või esinemise olemus on oluliselt muutunud; selgitada koos esinemiskoha käitajaga, kas maksimaalne helitaseme suhtes on olemas kokkulepe ning millist helitaset soovitakse säilitada. (Vt direktiivi 2003/10/EÜ artiklit 3 Kokkupuute piirväärtused ja meetmete lähteväärtused ); pidada kinni kokkulepitud helitasemetest; teatada esinemiskoha käitajale enne üritust, milline on esinemise tüüpiline helitase; jälgida ja salvestada helirõhutaset esinemise jooksul. Kokkupuute vähendamine: a) Akustilised kilbid Tööandjad, kes kaaluvad kilpide paigaldamist, peavad arvesse võtma võimalikke probleeme, näiteks: ruumipuudus: kilbid võivad heli tagasi peegeldada selle taga ja läheduses istuvatele esinejatele; kilbid võivad tekitada helimoonutusi; kilbid võivad raskendada esinejatel teiste muusikariistade kuulmist. b) Akustiliste kilpide kasutamine: Akustilisi kilpe tuleks kasutada üksnes riskihindamisest lähtudes ja kollektiivsel alusel. Teatavate asjaolude korral saavad muusikud kasutada müra summutavaid seadmeid enda kaitsmiseks teiste muusikute tekitatud helide eest. Kuid müra summutavate seadmete kasutamine nõuab asjakohast väljaõpet, sest väärkasutamine võib kahjustada nii sellise seadme kasutajat kui ka tema läheduses olevaid muusikuid. Akustiliste kilpide paigaldamisel tuleb olla väga hoolikas, sest need võivad kahekordistada mängija või kõrva kokkupuudet müraga ning suurendada üksteise ülemängimisest tekkiva kahjustuse riski. Meetmed, mida rakendatakse eespool paikneva mängija kaitseks, võivad mõjuda rohkem psühholoogiliselt kui akustiliselt, kuid helide suhtes esineva ülitundlikkuse riski või stressiriskiga olukordades on see mõju väga oluline. Individuaalsete kilpide valimatu kasutamine võib tegelikult suurendada teiste isikute kokkupuudet müraga, seepärast tuleks kilpide kasutamisel lähtuda eelkõige kollektiivsetest vajadustest. Ei ole lubatav keskmise riski tähtsusetu vähendamine (nt kilbi ees olev isik), kui see kahekordistab kõrget riski (nt kilbi suunas mängiv isik). joonis 8.2 Läbipaistev akustiline kilp orkestrite või suurte popansamblite jaoks. Nüüdisaegsed materjalid võivad olla läbipaistvad ja helineelavad. & Kaefer Isoliertechnik loal, Saksamaa. Praegu on saadaval kaks kilbikonstruktsioonide põhitüüpi, kõva (helipeegeldav) ja pehme (helineelav). On olemas ka kolmas, kõva ja pehme tüübi kombinatsioon. Kõvad kilbid on valmistatud peamiselt plastikust või samalaadsest läbipaistvast materjalist, mis võimaldab hoida silmsidet. Pehmed kilbid koosnevad helineelavast materjalist (nt mineraalvill, vaht, foolium jne), mis on kinnitatud paneelile ning kaetud dekoratiivse kattega. Kilbid võivad olla suhteliselt väikesed ja paigutatud sellistesse kohtadesse, kus need aitavad lahendada teatavaid eriprobleeme. Stuudiokilbid on tavaliselt 2 m kõrgused ning võivad moodustada ümbrise. Need on tavaliselt helineelavad ning nendes võivad olla läbipaistvad aknad. Märkus: Individuaalsete akustiliste kilpide kasutamise kohta vt käesoleva juhendi 5. peatükki Isikukaitsevahendid (IKV): individuaalsete kuulmiskaitsevahendite (IKKV) omadused ja valimine. 128

131 8. peatükk: muusika- ja meelelahutussektor müraga kokkupuute piiramine Töötajate müraga kokkupuute vähendamiseks võib kasutada järgmisi võimalusi: esinemise helitaseme vähendamine võimaluste piires; laval olevate võimendusseadmete heli vähendamine võimalikkuse piires; (lava helindussüsteemi ja auditooriumi) helivõimendusseadmeid reguleeriva personali nõustamine ja koolitamine; üksikute muusikariistade helitugevuse vähendamine (nt trummid) või väiksemate võimendite kasutamine, et vähendada mürataset laval; vahemaa suurendamine esinejate ja kõlarite vahel; märgistada asjakohaselt alad, kus töötajad ja personal võivad tõenäoliselt kokku puutuda heliga (müraga), mis ületab meetmete ülemist lähteväärtust [L EX,8h > 85 db(a)] või tipphelirõhutaset [ρ tipp > 140 Pa ~ 137 db(c)]. Piiritleda need alad ning piirata neile juurdepääsu, kui see on tehniliselt teostatav ja kokkupuute ohu tõttu õigustatud; keelata sisenemine nendele aladele ilma asjakohaste kuulmiskaitsevahenditeta; varustada muusikud piisava/asjakohase suurusega ning sobivate akustiliste omadustega prooviruumidega/esinemisaladega (vt 1. strateegia Tööandjad esinemiskohtade käitajad ). erilised individuaalsed kuulmiskaitsevahendid Muusikute jaoks spetsiaalselt nende vajadusi arvestades valmistatud individuaalsed kuulmiskaitsevahendid peab paigaldama kvalifitseeritud audioloog. Kõik kõrvatropid muudavad kuulamiskogemust ning nendega harjumine võib võtta kaua aega. Kohanemisprotsessi tuleb juhtida, sest kui seda ei tehta, siis inimesed loobuvad ning nende kuulmine kahjustub üha suuremal määral; kõrvatroppe ei tohi kunagi esimest korda kõrva panna esinemise ajaks. Puu- ja vaskpuhkpillide mängijate hulgas on levinud väärarvamus, et nemad ei saa kõrvatroppe kanda, sest mängimisel tekkiv rõhk kahjustab täiendavalt kuulmekäiku. Tegelikult on see väide alusetu. oklusiooniefekt Vaskpuhkpillide ja lesthuulikuga puupuhkpillide mängijad ei saa tavaliselt kasutada kokkusurutavaid kõrvatroppe, sest nende tõttu tekkiv oklusiooniefekt (õhuvoolu sulgus) võimendab mängimise ajal lõualuu loomulikku resonantsi (vokalistide meelest muudavad kokkusurutavad kõrvatropid nende hääle heli võõraks). Oklusiooniefektiga toimetulemiseks on kaks viisi: kasutada sügavale kõrva torgatavaid kliendile kohandatud kõrvatroppe, mis ulatuvad kuulmekäigu sisemise luustunud osani ning seega vähendavad võimalikku vibratsiooni ja lõualuu resonantsi; või kasutada klappidega kõrvatroppe, mis võimaldavad kõrva sattunud madalsageduslikul helil välja pääseda. Märkus: Kuulmiskaitsevahenditega varustamine ei vabasta tööandjat kohustusest minimeerida kokkupuudet heliga helivähendusmeetmete abil. Korrapärane riskihindamine ja jätkuv seire ning läbivaatamine on olulised. Turul on olemas individuaalset kaitset pakkuvad kilbid, mida võib kasutada isikukaitsevahendina. Kohustused Meelelahutusvaldkonna tööandja peab täitma eeskätt järgmisi kohustusi: pärast riskihindamise tegemist rakendama ennetusmeetmeid töötajate kõrgete helitasemetega kokkupuute vältimiseks või minimeerimiseks; pakkuma teavet, koolitust ja juhiseid kuulmise säilitamise kohta ning ühiskaitsemeetmete või individuaalsete kuulmiskaitsevahendite kättesaadavuse ja kasutamise kohta. Tagama neid küsimusi käsitleva kirjaliku teabe kättesaadavuse; tähistama mürarikkad alad [kui L > 85 db(a)], kus ex,8h töötajad puutuvad tõenäoliselt kokku müraga, mis ületab direktiivi 2003/10/EÜ artiklis 5 ette nähtud meetmete ülemise lähteväärtuse; kui kokkupuudet müraga ei ole võimalik praktiliste tehniliste ja organisatsiooniliste meetmete abil piisavalt vähendada, varustama töötajad asjakohaste kuulmiskaitsevahenditega, võttes arvesse, et seda nõuet kohaldatakse direktiivi 2003/10/EÜ artikli 6 kohaselt nii muusikute kui muude esinejate, tehnilise ja teenindava personali suhtes. Muusikute jaoks on olemas spetsiaalsed individuaalsed kuulmiskaitsevahendid, mille helisummutus kõikide sageduste osas on ühetaoline; töötajal, kelle kokkupuude müraga on ületanud meetmete ülemise lähteväärtuse [L ex,8h > 85 db(a)], on õigus oma kuulmist kontrollida arsti või mõne muu kvalifitseeritud isiku juures, kes tegutseb arsti vastutusel, nagu on ette nähtud direktiivi 2003/10/EÜ artiklis 10; ennetavaid audiomeetrilisi uuringuid tuleb võimaldada töötajatele, kelle kokkupuude müraga ületab direktiivi 2003/10/EÜ artiklis 10 ette nähtud meetmete alumise lähteväärtuse [L ex,8h > 80 db(a)]. 129

132 8. peatükk: muusika- ja meelelahutussektor 3. strateegia: teenindava personali tööandjad Kellega on tegemist? Tegemist on turvatöötajate, kassapidajate, toitlustus- ja meditsiinitöötajate tööandjaga. mida teha? Üldiselt peab turvatöötajate, kassapidajate, toitlustus- ja meditsiinitöötajate tööandja direktiivi 2003/10/EÜ II jaotise Tööandjate kohustused kohaselt tegema järgmist: tundma riiklikke kohustuslikke õigusnorme ja tehnilisi standardeid ning töötajate töötervishoiu ja tööohutusega seotud kohustusi; olema tuttav käesoleva juhendi sisuga ning järgima selles antud soovitusi; hindama ja vajaduse korral mõõtma müra taset, millega töötajad kokku puutuvad; töötama välja ja rakendama tervise- ja ohutusalased ennetusmeetmed, et kaitsta teenindava personali hulka kuuluvaid töötajaid; teavitama töötajaid neist küsimustest. iga esinemiskoha puhul: kontrollib ta koos ürituse korraldajaga, kas töötajad võivad kokku puutuda neid kahjustava müraga; selgitab ta välja, kes vastutab müraennetusmeetmete eest; selgitab ta välja, milliseid müraennetusstrateegiaid kohaldatakse ning järgima nende juhiseid; kaalub ta organisatsiooniliste müravähendusmeetmete rakendamist. Kohustused Teeninduspersonali tööandja peab täitma eeskätt järgmisi kohustusi: pärast riskihindamise tegemist rakendama ennetusmeetmeid töötajate kõrgete helitasemetega kokkupuute vältimiseks või minimeerimiseks; pakkuma teavet, koolitust ja juhiseid kuulmise säilitamise ning ühiskaitsemeetmete või individuaalsete kuulmiskaitsevahendite kättesaadavuse ja kasutamise kohta; märgistama direktiivi 2003/10/EÜ artiklis 5 ettenähtud viisil alad, kus töötajad ja personal võivad tõenäoliselt kokku puutuda heliga, mis ületab meetmete ülemist lähteväärtust >85dB (A) või tipphelirõhutaset ρ tipp 137 db(c) [140 Pa]. Piiritlema need alad ja piirama neile juurdepääsu, kui see on tehniliselt teostatav ja kokkupuute ohu tõttu õigustatud; kui kokkupuudet müraga ei ole võimalik praktiliste tehniliste ja organisatsiooniliste meetmete abil piisavalt vähendada, varustama töötajad asjakohaste kuulmiskaitsevahenditega, võttes arvesse, et seda nõuet kohaldatakse direktiivi 2003/10/EÜ artikli 6 kohaselt nii muusikute kui muude esinejate, tehnilise ja teenindava personali suhtes. Muusikute jaoks on olemas spetsiaalsed individuaalsed kuulmiskaitsevahendid, mille helisummutus kõikide sageduste osas on ühetaoline; keelama töötajatel ja meeskonnaliikmetel sisenemise nendele aladele ilma asjakohaste kuulmiskaitsevahenditeta; võimaldama töötajal, kelle kokkupuude müraga on ületanud meetmete ülemise lähteväärtuse [L ex,8h > 85 db(a)], kontrollida oma kuulmist arsti või mõne muu kvalifitseeritud isiku juures, kes tegutseb arsti vastutusel, nagu on ette nähtud direktiivi 2003/10/EÜ artiklis 10; võimaldama ennetavaid audiomeetrilisi uuringuid töötajatele, kelle kokkupuude müraga ületab direktiivi 2003/10/EÜ artiklis 10 ette nähtud meetmete alumise lähteväärtuse [L ex,8h > 80 db(a)]. 4. strateegia: tööandjad helivõimendusseadmete tarnijad või operaator Kellega on tegemist? Need on tööandjad, kes tegutsevad helivõimendusseadmete tarnijana või operaatorina (nt ööklubis, hotellis, kontserdisaalis või vabaõhukontserdil) või käsitsevad selliseid seadmeid esinemiskohtades. Need tööandjad palkavad ürituste toimumise ajaks heliteenindustöötajaid. mida teha? Üldiselt peab tööandja, kes on helivõimendusseadmete tarnija või operaator, direktiivi 2003/10/EÜ II jaotise Tööandjate kohustused kohaselt tegema järgmist: olema teadlik riiklikest õigusnormidest ja tehnilistest standarditest ning töötajate töötervishoiu ja tööohutusega seotud kohustustest; pakkuma teavet tema poolt renditavate või müüdavate seadiste ja tööseadmete ohutu kasutamise kohta; hindama ja vajaduse korral mõõtma müra taset, millega töötajad kokku puutuvad; töötama välja ja rakendama tervise- ja ohutusalaseid ennetusmeetmeid töötajate kaitseks; teavitama töötajaid neist küsimustest; olema tuttav käesoleva juhendi sisuga ning tegutsema selles esitatud juhiste ja teabe kohaselt. 130

133 8. peatükk: muusika- ja meelelahutussektor tarnete puhul edastatav teave Tuleb nõustada esinemiskoha käitajana või esinemise korraldajana tegutsevat tööandjat järgmistes küsimustes: seadmete kavandamisele ja katsetamisele vastav kasutusotstarve; seadmete ohutu käsitsemise eeskirjad; kuulmiskahjustust tekitavad asjaolud; proovide ja ürituste ajal helitaseme jälgimise nõuded; juurdepääs aladele, kus kõlaritest tulev heli ületab meetmete ülemise lähteväärtuse > 85 db (A) või tipphelirõhutaseme ρ tipp =137 db(c) [140 Pa], peab olema märgistatud, kui see on tehniliselt võimalik ning need alad peavad olema asjakohaselt piiritletud. Kõnesolevad alad piiritletakse ja juurdepääsu nendele piiratakse, kui see on tehniliselt teostatav ja kokkupuute ohu tõttu õigustatud; töötajaid võib lubada nendele aladele üksnes siis, kui nad kannavad asjakohaseid kuulmiskaitsevahendeid. Märkus: Teabe võib esitada suuliselt või kirjalikult või tehnilistele seadmetele kinnitatud hoiatusmärgiste kaudu. seadmete paigaldamine Paigutada kõlarid nii kaugele kui võimalik või siis vähemalt nii kaugele, et need ei oleks suunatud otse aladele, kus töötajad asuvad ja töötavad; paigutada kõlarid nii, et oleks võimalik tõkestada juurdepääs aladele, kus töötajad puutuvad tõenäoliselt kokku heliga, mis ületab meetmete ülemised lähteväärtused > 85 db (A) ja tipphelirõhutaseme ρ tipp =137 db(c) [140 Pa]. Märgistada alad/tõkked asjakohaselt. toimimine hankida teavet ürituse korraldaja või tööandja müraennetusstrateegiate kohta. hankida teavet korraldaja nõutava helitaseme ja kokkulepitud maksimaalsete helitasemete kohta. Luua võimalused helitasemete jälgimiseks/salvestamiseks. hindama ja vajaduse korral mõõtma müra taset, millega töötajad kokku puutuvad; pärast riskihindamise tegemist koostama ennetuskava, mis sisaldab meetmeid töötajate kõrgete helitasemetega kokkupuute vältimiseks või minimeerimiseks; pakkuma teavet, koolitust ja juhiseid kuulmise säilitamise ning ühiskaitsemeetmete või individuaalsete kuulmiskaitsevahendite kättesaadavuse ja kasutamise kohta; dokumenteerima koolituste kuupäevad, sisu ja osalejad; kui ühismeetmeid ei ole võimalik rakendada, hankima asjakohased individuaalsed kuulmiskaitsevahendid [kui L ex, 8h > 80 db(a)]. Muusikute jaoks on olemas spetsiaalsed individuaalsed kuulmiskaitsevahendid, mille helisummutus kõikide sageduste osas on ühetaoline; võimaldama töötajal, kelle kokkupuude müraga on ületanud meetmete ülemised lähteväärtused [L ex,8h > 85 db(a)], kontrollida oma kuulmist arsti või mõne muu kvalifitseeritud isiku juures, kes tegutseb arsti vastutusel, nagu on ette nähtud direktiivi 2003/10/EÜ artiklis 10; võimaldama ennetavaid audiomeetrilisi uuringuid töötajatele, kelle kokkupuude müraga ületab direktiivi 2003/10/EÜ artiklis 10 ette nähtud meetmete alumised lähteväärtused [L ex,8h > 80 db(a)]. Näide: Kõrvasisesed monitorkõlarid Kõrvasisesed monitorkõlarid koosnevad kliendi vajadustele kohandatud vormi järgi valatud kõrvatroppidest, millel on sisseehitatud miniatuursed kontrollkõlarid ning juhtmeta saatja-vastuvõtja süsteemist, mille võib kinnitada vöö külge. Kõrvasisesed kõlarisüsteemid võivad asendada monitorkõlareid ning aitavad vähendada laval üldist kokkupuudet müraga, eriti popmuusikute puhul. Vaja on reguleerida helitugevust ning kasutada piirava funktsiooniga süsteeme. Vastasel juhul võib helitase kuulmekile juures ületada 110 db. Vormi järgi valatud kõrvatropid peavad nõuetekohaselt kandja kõrva sobima, muidu pääseb taustheli neist läbi. Kui need ei ole korralikult kõrva paigaldatud, võib kasutaja monitorkõlarid soovimatu taustheli vältimiseks liiga valjuks keerata. Seega ei ole soovitatav kasutada odavamaid üldkõrvatroppe koos kõrvasiseste erikõlaritega. Kohustused Tööandja, kes on heliseadmete tarnija või operaator, peab eeskätt täitma järgmisi kohustusi: joonis 8.3 Custom-varustatud Kõrvatropid järelevalvesüsteemi kõrva 131

134 8. peatükk: muusika- ja meelelahutussektor 5. strateegia: töötajad Kellega on tegemist? Tegemist on näiteks: artistiga või mõne muu esinejaga, muusikuga, muusikaõpetajaga, teenindava personali liikmega või tehnikuga; popansambli muusikuga, kellel on esinemisleping teatavatel muusikaüritustel mängimise kohta; toitlustustöötajaga; töötajaga, kes ürituse toimumise ajal töötab tehnikuna, baaris, teeninduses, turvateenistuses, meditsiiniteenistuses või toitlustuses. mida tuleks teha? Koguda teavet ja küsida tööandjalt, kas kokkupuude ohtlike helitasemetega on võimalik. Kaaluda, kas kokkupuudet müraga võivad suurendada isiklikud tegutsemistavad; muusikaline lisategevus, mis ei ole seotud kutsetööga, õpetamine ja vaba aja tegevused. Koguda teavet käesolevas juhendis kirjeldatud riskide ja müra vähendamise strateegiate kohta. Kaaluda, milliseid müra vähendamise meetmeid on oma töövaldkonnas võimalik rakendada. joonis 8.4 Vaikne vaskpuhkpillisüsteem Foto & Yamaha Musicu loal. muusikute kõrvatropid Muusikud peaksid valima spetsiaalselt neile mõeldud kõrvatropid, mille helisummutavus kõikide sageduste osas on ühetaoline. See võimaldab kuulata loomulike helikarakteristikutega muusikat. Nendel kasutaja vajadustele vastavalt kohandatud silikoonist kõrvatroppidel on vahetatav diafragmafilter helisumbuvuse järgmiste tasemete jaoks: 9, 15 või 25 db(a). Enamik mängimise ajal kõrvatroppe kasutavatest muusikutest vajab isegi siin nimetatud eriseadmete puhul aega muusikariista muutunud tajumisega kohanemiseks. Kohustused Eeskätt tuleks järgida direktiivi 89/391/EMÜ artikli 13 III jaotises Töötajate kohustused sätestatud kohustusi: järgida tööandja müraohjestrateegiate asjakohaseid juhiseid, mis käsitlevad liigse müraga kokkupuute ohu vältimist; mitte eemaldada või tahtlikult vigastada müra vähendamise eesmärgil paigaldatud seadmeid; kasutada kuulmiskaitsevahendeid proovide ajal, laval ja kodus harjutades oma tööandja nõuete kohaselt ning kui ei ole võimalik kasutada muid müra vähendamise vahendeid; teatada tööandjale uutest kuulmist kahjustava müra tekkega seotud olukordadest või kuulmise halvenemisest; käia profülaktilises kuulmiskontrollis. Näide: Vaikne vaskpuhkpillisüsteem heli vähendamine vaskpuhkpillide mängijatel üksikharjutamise ajal. Süsteem koosneb erisummutist ja mikrofoni/kõrvaklappide süsteemist, mis võimaldab harjutada kontrollitud helitugevusega, ilma et oleks vaja muuta mängimise intonatsiooni või tugevust, see on aegajalt kergenduseks nii kõrvadele kui ka naabritele. valikuvariandid orkestriala erinevate sektsioonide jaoks: viiulid ja altviiulid ühetaoliselt heli kõiki sagedusi summutavad kõrvatropid on kõige sobivamad, kuigi mõned eelistavad amplituuditundlikke kõrvatroppe eriti valjult mängivate naabrite läheduses; kontrabassid, tšellod ja harfid klappidega/reguleeritud kõrvatropid; lesthuulikuga puupuhkpillid ühetaoliselt heli kõiki sagedusi summutavad või amplituuditundlikud kõrvatropid; flöödid ja pikoloflöödid ühetaoliselt heli kõiki sagedusi summutavad või amplituuditundlikud kõrvatropid; vaskpuhkpillid amplituuditundlikud kõrvatropid või -kaitsed (kõrvaklapid); löökriistad amplituuditundlikud kõrvatropid või -kaitsed (kõrvaklapid). Allpool olevas tabelis on esitatud erinevate müratasemete puhul vajaliku kaitsemäära näitajad. Need põhinevad kuulmiskaitseseadme ühearvulise näitaja (SNR) väärtusel. Teave on mõeldud eeskätt juhendmaterjaliks, mitte pädevalt isikult saadavate nõuannete asendamiseks. 132