MAKSEJÕUETUSÕIGUSE REVISJON ANALÜÜS-KONTSEPTSIOON PANKROTIVARA KOOSSEISU ERIJUHUD JA ÜHISVARA (p-d 9.1.2, 9.1.4)

Transkript

1 MAKSEJÕUETUSÕIGUSE REVISJON ANALÜÜS-KONTSEPTSIOON PANKROTIVARA KOOSSEISU ERIJUHUD JA ÜHISVARA (p-d 9.1.2, 9.1.4) Sisukrd Susann Liin I Sissejuhatus Pankrtivara ksseisust üldiselt Käesleva analüüsi ese... 3 II Pankrtivara ksseisu määratlemise küsimused UNICITRAL juhistes tdud küsimused Lähteülesandes tõstatatud küsimused Edasine analüüs UNCITRAL juhiste ja lähteülesande pinnalt... 5 III Pankrtivara ksseisu erijuhud Ajalline või kultuuriväärtuslik vara Prbleemikirjeldus Lahendusvõimalused Lmad Prbleemikirjeldus Lahendusvõimalused IV Ühismand täite- ja pankrtimenetluses ning abikaasa psitsin Sissejuhatuseks ühismandist ja abikaasa psitsinist täite- ja pankrtimenetluses Ühismand täite- ja pankrtimenetluses kehtivas õiguses Kaasusgrupid Ühismandi arvel nõuete rahuldamine võlausaldaja perspektiivist Ühismandi arvel nõuete rahuldamine võlgniku perspektiivist Vahekkkuvõte ühismandi ja abikaasa psitsini khta täite- ja pankrtimenetluses Ühismandi regulatsin täite- ja pankrtimenetluses teistes riikides Ühismandi regulatsin teistes riikides Ühismand täite- ja pankrtimenetluses teistes riikides Vahekkkuvõte ühismandi khta täite- ja pankrtimenetluses teistes riikides

2 4. Võlgniku abikaasa täite- ja pankrtimenetluses Võlgniku abikaasa psitsin Eestis Võlgniku abikaasa psitsin teistes riikides Vahekkkuvõte abikaasa psitsini khta Võlgniku abikaasa psitsini lähtekhad täite- ja pankrtimenetluses Ühismandi regulatsini täite- ja pankrtimenetluses reguleerimisvõimalused Võlgniku ja klmanda isiku ühiste esemete kuulumine pankrtivara hulka Täite- ja pankrtimenetluse tagajärjed ühismandi aluseks levale õigussuhtele Ühisvara jagamise üksikküsimused täite- ja pankrtimenetluses Ühisvara jagamine nõude aegumistähtaeg täite- ja pankrtimenetluses Ühisvara jagamise viis ja krd täite- ja pankrtimenetluses Kkkuvõte III sa muudatustest Kkkuvõte IV sa muudatustest Kasutatud allikad I Sissejuhatus 1. Pankrtivara ksseisust üldiselt Pankrtimäärusega mdustub võlgniku varast pankrtivara. Pankrtivara hulka kuulub vara, mis n võlgnikul pankrti välja kuulutamise ajal, vara, mille ta pankrtimenetluse kestel mandab, ning vara, mis pankrtivarasse nõutakse või tagasi võidetakse 1. Seevastu ei kuulu pankrtivara hulka võlgniku enda vara, millele ei või vastavalt seadusele pöörata sissenõuet või mis ei sale õiguskäibes ega võlgniku valduses lev klmandatele isikutele kuuluv vara või see sa võlgniku ja klmanda isiku ühisest mandist, mis kuulub klmandale isikule. Pankrtivara ksseisu n hõlmatud üldjuhul kgu võlgniku vara. Pankrtivara mõiste määratlemisel, saab eristada pankrtivaras lemaslevat ja lemapidavat vara, kus esimene hõlmab pankrtimääruse tegemise ajal võlgnikul levat vara, ja teine vara, mis ei le veel võlgniku mandis, kuid mis n õiguslikult ette nähtud sihtvarana, mille arvel pankrtivõlausaldajate nõuded rahuldatakse. Tsiviilõiguslikult n vara rahaliselt hinnatavate õiguste ja khustuste kgum 2, mis hõlmab nii psitiivset vara kui ka khustusi. Pankrtivara hõlmab sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks just psitiivset vara, mille arvel rahuldatakse võlamassi mdustavad khustused ehk pankrtivõlausaldajate esitatud nõuete kgum 3. Võlgniku negatiivne vara ehk khustused kndatakse pankrtimenetlusse, kõikide nõuete täitmise tähtpäev letakse saabunuks ja ette nähtud krda järgides esitatud nõuded rahuldatakse pärast pankrtimenetlusega setud väljamakseid vastavalt jatisele 4. See aga ei tähenda, et võlgniku pankrti välja kuulutamisega lõppeksid kõik võlgniku sõlmitud lepingud. Pankrtihalduril n õigus tsustada, milliste lepingute täitmist n tstarbekas võlausaldajate huve silmas pidades jätkata, ning millised lepingud n majanduslikult mõttekas lõpetada 5. Pankrtivaraks muutub pankrti välja kuulutamisega 1 Pankrtiseadus (PankrS) RT I 2003, 17, 95; RT I, , lg-d 1 ja 2. 2 Tsiviilseadustiku üldsa seadus (TsÜS) RT I 2002, 35, 216; RT I, , MüKInsO/Peters, 3. Aufl. 2013, InsO 35 rn Vt PankrS -d 42, 46, , , , Vt PankrS -d 42 ja 46; Riigikhtu 22. nvembri a tsus tsiviilasjas nr , p-d 12 ja 16. Seadusest tulenevalt lõpeb seltsinguleping ja vaikiv seltsing seltsinglase või ettevõtja pankrti krral ning käsundusleping 2

3 kgu võlgniku vara, ka välismaal asuv vara 6. Pankrtivara hulka kuuluvad ka võlgniku nõuded klmandate isikute vastu 7, eeldusel, et tegemist n võlgnikule kuuluvate varaliste nõuetega, millele saab sissenõude pöörata ning võlgnik n nõude mandanud enne pankrti välja kuulutamist või pankrtimenetluse kestel 8. Pankrtivara ei piirdu võlgniku psitiivse varaga vaid sellises ulatuses, milles see n vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Hõlmatud n vara, mis võlgnikul n pankrti väljakuulutamise ajal, mitte ainult see vara, mille arvel rahuldatakse võlausaldajate nõuded, ja see n nii isegi juhul, kui pankrtivara väärtus sutub suuremaks kui võlausaldajate nõuded 9. Eriti füüsiliste isikute pankrtimenetlustes tuleb esile, et pankrtivara ksseis ei püsi pankrti välja kuulutamisest alates muutumatuna. Sarnaselt asjalule, et pankrti välja kuulutamine ei lõpeta üldjuhul võlgniku sõlmitud lepinguid, ei lõppe seaduse jõul näiteks ka abikaasade varasuhe. Nii mandavad varaühisuse varasuhte valinud võlgnik ja tema abikaasa esemeid seaduse jõul ühismandisse ka pankrtimenetluse kestel 10 ja ühisvara kgum, millest võlgnikule langeva sa võiks pankrtivarasse nõuda ei püsi pankrtimenetluse kestel muutumatuna. Füüsiliste isikute pankrtimenetlusi silmas pidades n küll teistes riikides kasutusel lnud ka lähenemine, kus pankrtimenetluse kestel mandatu pankrtivara hulka ei kuulu 11. Pankrtivara hulgast n välistatud vara, millele ei saa seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet. Letelu varast, millele ei või pöörata sissenõuet, n välja tdud täitemenetluse seadustikus. Hõlmatud n võlgniku tööks ja õppimiseks vajalikud vahendid, võlgnikumajapidamises ja talle endale või perele hädavajalikud asjad, emtsinaalse väärtusega lmad või esemed, kuid ka kultuuriväärtusega asjad, museaalid, arhivaalid, piiratud tsiviilkäibega esemed või esemed, mille arestimine leks vastulus seaduse, heade kmmete või avaliku huviga 12. Selline määratlus võib vajada üksikjuhtudel sisustamist ning lisaks võib küsimusi tekitada eripärane vara. Klmandatel isikutel, kelle vara n ekslikult pankrtivarasse arvatud, n võimalik esitada vara välistamise nõue. Nende õigusi, kellel n mõni ese võlgnikuga ühismandis, kaitstakse ühismandi jagamise ja sellest võlgniku sa eraldamise kaudu. Õiguslik regulatsin peab selgelt määrama, kuidas pöörata sissenõue võlgnikule ja klmandale isikule ühiselt kuuluvale varale ning lahendada kiirelt ja efektiivselt vaidlused klmandate isikutega, kes leiavad, et pankrtivarasse n ekslikult arvatud neile kuuluv vara. 2. Käesleva analüüsi ese Analüüs-kntseptsini ese n pankrtivara ksseisu erijuhud, mil pankrtivara hulka n arvatud vara, mis ei sale või ei peaks salema õiguskäibes või mil ese n võlgniku ja klmanda isiku käsundiandja või -saaja pankrtiga, vt võlaõigusseaduse (VÕS) RT I 2001, 81, 487; RT I, , lg 1 p 7, 618 lg 1 ja VÕS 632 lg 2 ja 633 lg 2. 6 UNCITRAL Legislative Guide n Inslvency Law (2005), lk 75 76, 79; EL uuesti sõnastatud maksejõuetusmäärus lähtub mdifitseeritud universaalsuse printsiibist, vt Eurpa parlamendi ja nõukgu määrus (EL) 2015/848, 20. mai 2015, maksejõuetusmenetluse khta (uuesti sõnastatud) (ELT L 141, , lk 19 72). 7 Riigikhtu 29. ktbri aasta määrus tsiviilasjas nr , p 10; vt ka Riigikhtu 23. märtsi a määrus tsiviilasjas nr , p MüKInsO/Peters, 3. Aufl. 2013, InsO 35 rn Riigikhtu 23. märtsi a määrus tsiviilasjas nr , p Riigikhtu 21. mai a tsus tsiviilasjas nr , p 16; vt ka PankrS Vt MüKInsO/Peters, 3. Aufl. 2013, InsO 35 rn 7 14.Saksamaa varasema pankrtiseaduse (Knkursrdnung) 1 khaselt ei kuulunud menetluse kestel mandatud vara pankrtivara hulka, põhjendusega, et sellisel juhul saab füüsilistele isikutele võimaldada paremini uue alguse. Kehtivas pankrtiseaduses n aga hõlmatud ka menetluse kestel mandatu, sest leiti, et kuna uute võlausaldajate nõuete esitamine pärast pankrtimenetlust ei le välistatud, ei võimalda pankrtimenetluse kestel mandatu väljaarvamine tegelikult uut algust. 12 Täitemenetluse seadustik (TMS) RT I 2005, 27, 198; RT I, , 43 -d 66 ja 67. 3

4 ühismandis. Keskne n pankrtiseaduse, täitemenetluse seadustiku, asjaõigusseaduse 13, pereknnaseaduse 14 ja pärimisseaduse 15 regulatsin, kuid puutumus n ka teiste seadustega 16. Maksejõuetusõiguse revisjni lähteülesandele 17 saadetud tagasisides 18 tõid huvigrupid välja eelkõige vajaduse lahendada lukrd, kus pankrtivarasse kuulub kirik (SiM, EKN), viidati vajadusele reguleerida kulude kandmise ja hüvitamise regulatsini, kui pankrtivaras n lmad (MeM, KPK), viidati vajadusele füüsilisi isikuid ja abikaasasid käsitlevate sätete järele (RK) ja sviti, et muudetaks pärandist lbumise regulatsini (KPK). Analüüsi teises sas piiritletakse täpsemalt analüüsiese ja tuuakse välja, milliseid välja pakutud küsimusi n kstaja arvates mõttekas lähemalt uurida ja tuuakse välja, milliseid küsimusi täpsemalt ei käsitleta. Klmandas sa käsitletakse praktikas tõusetunud pankrtivara ksseisu erijuhtudega setud prblemaatikat ning neljandas sas võlausaldaja nõuete rahuldamist täite- ja pankrtimenetluses võlgniku ja klmanda isiku ühismandis levate esemete arvel ning abikaasa psitsini täite- ja pankrtimenetluses. II Pankrtivara ksseisu määratlemise küsimused 1. UNICITRAL juhistes tdud küsimused UNICITRAL juhiste khaselt saab üldiselt lugeda prbleemideta pankrtivara hulka kuuluvaks võlgnikule kuuluvaid pandiga krmamata vallasasju nagu sularaha, seadmed, sisustus, plelilevad tööd. Samuti n hõlmatud võlgniku pangakntdel asuv raha, nõuded klmandate isikute vastu, võlgnikule kuuluv vara, mille sas ei le klmandate isikutega vaidlusi, vara, mis n pankrtivarasse välja nõutud või mis n saadud tagasivõitmise käigus. Hõlmatud võivad lla intellektuaalne vara, tagatised, finantsinstrumendid, kindlustushüvitised, lepingust tulenevad nõuded ja deliktiõiguslikud nõuded. Kõne alla tuleb ka pärimisõigus ja füüsilise isiku pankrtimenetluses valitud varasuhtest tulenev nõue abikaasa vastu. Pankrtivara hulgast võib lla välistatud vara, millele ei saa sissenõuet pöörata, klmandate isikute vara, sh füüsilisest isikust võlgniku abikaasa ainumandis lev vara 19. UNICITRAL juhiste khaselt vajavad aga pankrtivara ksseisu aspektist eraldi läbi mõtlemist lukrrad, mil n vajalik määrata, kas pankrtivara ksseisu hulka kuuluvad: pandiga krmatud esemed, välimaal asuv vara võlgnikule ja klmanda isikule ühiselt kuuluvad esemed Lähteülesandes tõstatatud küsimused Maksejõuetusõiguse revisjni lähteülesandes n välja tdud järgmised küsimused: kas vara, mille mandiõiguse üle käib khtus vaidlus, tuleks lugeda pankrtivara saks või data ära lõplik khtutsus; kas põhjendatud n see, et võlgnikul n ainuisikuliselt õigus tsustada pärandi vastuvõtmise või sellest lbumise üle (PankrS 120), arvestades, et pärandist lbudes n pankrtivara hulk, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada väiksem 21 ; 13 Asjaõigusseadus (AÕS) RT I 1993, 39, 590; RT I, , Pereknnaseadus (PKS) RT I 2009, 60, 395; RT I, , Pärimisseadus (PärS) RT I 2008, 7, 52; RT I, , Vt nt PankrS 35 lg 1 p 1, 108 lg-d 1 3, -d ; TMS 66 68, ; AÕS 70 lg-d 4 ja 6; PKS 24 39, 46 56; PärS -d 2, 130, Maksejõuetusõiguse revisjni lähteülesanne. 18 Maksejõuetusõiguse revisjni lähteülesandele saadetud huvigruppide tagasiside. 19 UNCITRAL Legislative Guide n Inslvency Law (2005), lk UNCITRAL Legislative Guide n Inslvency Law (2005), lk P. Varul. Maksejõuetusõiguse areng Eestis. Juridica 2013/IV, lk

5 kas klmandate isikute vara välistamis- ja hüvitisnõuete esitamise tähtaega võiks lühendada arvestades, et menetluse efektiivsuse ja kiiruse tagamiseks n vajalik, et pankrtivara ksseis saaks selgeks võimalikult kiiresti; kes vastutab pankrtivara hulka mittekuuluva, kuid võlgniku valduses leva vara säilimise eest; milline n võlgnikule seatava käsutuskeelu sisu, kas see hõlmab ka keeldu sõlmida võlaõiguslikke lepinguid; mida teha erijuhtudel, mil pankrtivara hulka kuulub ajalline või kultuuriväärtuslik vara, lmad või tehnvõrgud Edasine analüüs UNCITRAL juhiste ja lähteülesande pinnalt a) pandiga tagatud nõudega võlausaldajad Küsimus, kas pandiga tagatud nõudega võlausaldaja peaks pankrtmenetluses salema või peaks ta saama realiseerida enda õigusi väljaspl pankrtimenetlust, n põhimõtteline tsustuskht. Seni n Eesti õiguses lähtutud eeldusest, et ka pandiga tagatud nõudega võlausaldaja peaks pankrtimenetluses salema. Selliselt saleb ka pandipidaja ühest küljest pankrtimenetluse kulude kandmisel ning teisalt n võimalik sdustada juriidilisest isikust võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamist ja tervendamist, vältides htu, et pandipidaja realiseerib pandieseme, mis n võlgniku äritegevuse jätkamiseks vajalik. Ka UNICITRAL juhistes n välja tdud, et vaatamata sellele, et sades riikides ei sale pandiga tagatud nõudega võlausaldajad pankrtimenetluses, n üldiselt tunnustatud lähtekht, et majanduslik kasu pandiga tagatud nõudega võlausaldajate kaasamisest kaalub üles selle võlausaldaja õiguse pandiese realiseerida 23. Khtupraktikas ja õiguskirjanduses n peamiselt viidatud pandipidaja pankrtimenetluses salemisega seses küsimustele, kuidas tõlgendada maksimaalselt 15% suurust määra, mille ulatuses pandipidaja peab menetluskulude kandmises salema ning kas ja millises nõuete rahuldamisjärgus pandipidaja nõue paikneb. Raskusi n tekitanud ka nõuete rahuldamisjärkudega setud khtupraktika muutumine, mis võis plelilevates menetlustes tingida lukrra, et jatusettepanekus ette nähtud jatised ei vastanud khtupraktika muutumise tõttu enam lõpparuandele ja neid tuli muuta. Samas kui kinnitatud jatusettepaneku muutmist lõpparuande kinnitamise faasis seadus ette ei näe 24. Küsimus, kas pandipidaja peaks pankrtimenetluses salema, n kehtivas õiguses piisavalt selgelt reguleeritud ja lähtudes UNCITRAL juhistes välja tdud seisukhast ka sisulisest küljest üldtunnustatud põhimõttena õigustatud. Revisjni teiste analüüside raames n põhjendatud tähelepanu pöörata küsimustele, mis puudutavad täpsemalt pandipidaja õiguste realiseerimist kmprmissi krral või pandieseme müügist saadud tulemi välja maksmise tähtaja lühendamist, millele juhiti tähelepanu lähteülesandes saabunud tagasisides. Need küsimused ei tingi aga vajadust muuta põhimõttelist seisukhta, et pandipidaja peaks pankrtimenetluses salema. Kuna täpsemad küsimused ei le käesleva analüüsi ese, siis neid edaspidi ei käsitleta. b) võlgniku välismaal asuv vara 22 Maksejõuetusõiguse revisjni lähteülesanne, lk UNCITRAL Legislative Guide n Inslvency Law (2005), lk Riigikhtu 4. nvembri a määrus tsiviilajas nr , p 13: Klleegium n PankrS 153 lg-d 2 ja 4 tõlgendades varem leidnud, et ulatuses, milles pandipidaja saleb pankrtimenetlusega setud väljamaksetes PankrS 153 lg 2 järgi, ei tule pandipidaja nõuet rahuldada teise järgu nõudena (Riigikhtu tsiviilklleegiumi 11. mai a määrus tsiviilasjas nr , p-d 15 ja 16; 13. ktbri a määrus tsiviilasjas nr , p 10). Klleegium muudab eelnimetatud seisukhta ja leiab, et ulatuses, milles pandipidaja nõue jääb pankrtimenetlusega setud väljamaksete mahaarvamise tõttu esimese järgu nõudena rahuldamata, tuleb tema nõue rahuldada PankrS 153 lg 1 p 2 järgi ks muude tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuetega ehk teise järgu nõuetega. Vt ka P. Varul. Maksejõuetusõiguse areng Eestis. Juridica 2013/IV, lk

6 Eristada saab menetluse universaalsuse ja territriaalsuse põhimõtet, kus esimesel juhul lähtutakse eeldusest, et pankrtimenetlus peaks hõlmama kgu võlgniku vara sõltumata tema asukhast, ning teisel juhul võetakse aluseks eeldus, et võlgniku pankrtimenetlus peaks piirduma varaga, mis asub riigis, kus menetlust läbi viiakse. Kui vara asub mitmes riigis, esineb välismaine element, mis tõstatab rahvusvahelise eraõiguse küsimusi: maksejõuetusmenetluse khtualluvus, varaesemete mandiõigusele ja õiguste realiseerimisele khaldatav õigus ja teistes riikides läbiviidavate pankrtimenetluste aktsepteerimine ja tehtud lahendite tunnustamine ja täitmine. Rahvusvahelise eraõiguse küsimusi ja piiriülest maksejõuetusmenetlust reguleerivad enamikel juhtudest EL uuesti sõnastatud maksejõuetusmäärus ja varasemaid menetlusi maksejõuetusmäärus 25, mis lähtuvad mdifitseeritud universaalsuse printsiibist. Universaalsuse põhimõte khaselt hõlmab siseriiklikult algatatud menetlus ka välismaal paiknevat vara ning riigid tunnustavad vastastikku algatatud pankrtimenetlusi. Kuivõrd aga ühtse pankrtimenetluse läbiviimine võib lla keerukas, aitavad praktilisi prbleeme leevendada reeglid khtualluvuse, autmaatse tunnustamise ja lex cncursuse khta 26. Määrus pehmendab universaalsuse printsiibi mõju võimalusega viia läbi teiseseid maksejõuetusmenetlusi või territriaalseid menetlusi. Seega n asjalu, kas pankrtimenetlus hõlmab ka välisriigis asuvat vara reguleeritud peamiselt juba Eurpa Liidu määruste tasandil, mis n tsekhalduvad, ning millest ei saa Eesti õigust kujundades mööda vaadata. Mõningate määruste rakendamisega setud küsimuste analüüs kstöö ja teabevahetuse khta piiriülestes maksejõuetusmenetlustes, samuti määruste sujuva rakendamise tagamiseks n vajalik ka maksejõuetusõiguse revisjni raames, kuid need küsimused ei kuulu käesleva analüüsi esemesse, vaid neid peaks analüüsima piiriülese maksejõuetusõiguse regulatsini juures. Juhul, kui maksejõuetusmenetlus ei kuulu maksejõuetusmääruste khaldamisalasse, võivad kerkida küsimused seses võlgniku välismaal asuva vara pankrtivarasse kuulumise ja khaldatava õigusega. Ka neid küsimusi n tstarbekas analüüsida piiriülese maksejõuetusmenetluse juures (lähteülesande p 2.1.8). Eelnevast tulenevalt ei käsitleta käeslevas analüüsis võlgniku välismaal asuva varaga setud prblemaatikat täpsemalt. c) võlgnikule ja klmanda isikule ühiselt kuuluvad esemed Asjakhane n UNICITRAL juhistes viidatud mõte, et pankrtivara kseisu määramisel võivad lla prbleemsed lukrrad, mis mõni ese kuulub võlgnikule ja klmandale isikule ühiselt. Lisada võib, et peamiselt tekitavad küsimusi ühismandis levad esemed, millest võlgnikule kuuluv sa ei saa ühismandi lemuse tõttu iseseisvalt õiguskäibes saleda. Arvestades ühismandi laia kasutusala Eestis eelkõige pereknna- ja pärimisõiguslikes suhetes 27, n temaatika analüüsimine asjakhane ka maksejõuetusõiguse revisjni raames. Ühismandile sissenõude pööramist ja selle arvel võlausaldajate nõuete rahuldamist n täite- ja pankrtimenetluses kaasnevate küsimuste salist kattuvust arvestades tstarbekas analüüsida võrdluses täitemenetluse regulatsiniga. Lisaks n mõttekas pöörata tähelepanu ka abikaasa ja pärijate psitsinile täite- ja pankrtimenetluses niivõrd, kuivõrd see ühismandi realiseerimisega setud n. Küsimusi, mis senduvad lukrdadega, mil võlgnik sureb täite- või pankrtimenetluse kestel või mil kitsamalt n vajalik lahendada pärandvara pankrtimenetluse läbiviimise krraldusega setud kitsaskhad, peaks samuti maksejõuetusõiguse revisjni raames analüüsima, kuid seda pärandvara pankrtimenetlust käsitlevas analüüsis. Võlgnikule ja klmanda isikule ühiselt kuuluvate esemetega setud temaatikat käsitletakse analüüsi IV jj sades. d) võlgniku õigus tsustada pärandi vastuvõtmise või sellest lbumise üle 25 Eurpa parlamendi ja nõukgu määrus (EL) 2015/848, 20. mai 2015, maksejõuetusmenetluse khta (uuesti sõnastatud) (ELT L 141, , lk 19 72) (uuesti sõnastatud maksejõuetusmäärus) ja Nõukgu määrus (EÜ) nr 1346/2000, 29. mai 2000, maksejõuetusmenetluse khta EÜT L 160, , lk vt EuInsVO 2015/Müller 1. Auflage 2016, rn M. Agarmaa. Kstöö- ja teabeedastuskhustus piiriüleses maksejõuetusmenetluses. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikl, 2013, lk Vt käesleva analüüsi IV sa. 6

7 Sarnaselt UNICITRAL juhistes viidatule n ka Eesti õiguses eriregulatsin selle khta, mis saab lukrras, kui võlgnikul tekib maksejõuetuna õigus pärand vastu võtta või sellest lbuda. Eesti õiguses n sätestatud, et kui võlgnikul tekib pärast pankrti väljakuulutamist õigus pärandile või annakule, tsustab selle vastuvõtmise või sellest lbumise üksnes võlgnik (PankrS 120). Prbleemsena tdi läheülesandele saadetud tagasisides välja, et kui võlgnik pärandist lbub, n selles ulatuses võlausaldajatele jääva vara hulk väiksem. Õiguskirjanduses n leitud, et PankrS 120 regulatsin ei le põhjendatud, sest võimaldab tekkida lukrral, kus pärandi või annaku arvel leks võimalik võlausaldajate nõuded rahuldada, kuid võlgnik saab selle välistada, lbudes pärandist või annakust kellegi teise kasuks 28. Enne aastat li pankrtiseaduses pärandist või annakust lbumise või selle vastuvõtmise õiguse halduril, kes sai pärandi vastu võtta üksnes inventuuriga. Üksnes siis, kui haldur pärandist või annakust lbus, tekkis võlgnikul õigus pärand vastu võtta ning sellisel juhul ei kuulunud saadu pankrtivara hulka aastal pankrtiseadust muudeti ning pärandist või annakust lbumise või selle vastuvõtmise õigus anti üksnes võlgnikule. Eelnõu seletuskirjas tdi muudatuse põhjendusena välja, et arvestades pärandi või annaku vastuvõtmise või lbumise emtsinaalset tähendust, siis ei saa seda haldurile lbumis- või vastuvõtmisõiguse andmist õigeks pidada 29. Asuda võib seisukhale, et aastal tehtud muudatus n põhjendatud ning kehtivat õigust ei tuleks muuta. Ühtlasi tundub, et varasema pankrtiseaduse regulatsini juurde tagasipöördumine leks ekslik. Pankrtivara ksseisu ei saa kuuluda vara, millele ei saa seadusest tulenevalt sissenõuet pöörata, samuti ei kuulu sinna hulka vara, mis õiguskäibes ei sale. Ekslik leks asuda seisukhale, et pärimisõigus n õigus, mis saab saleda õiguskäibes, mis ei le isikuga lahutamatult setud ning mis võiks seetõttu lla üleantav. Iseenesest n pärimisõigus küll päritav ja saab kuuluda pärandvara ksseisu hulka (PärS 120), siiski ei le võimalik pärijal endale kuuluvat pärimisõigust võõrandada ega anda võimalust klmandale isikule saada pärijaks ja panna maksma pärija psitsiniga lahutamatult setud õigusi. Mõeldav n, et üleantavad n pärija varalised õigused, eelkõige õigus saada pärandvara jagamisel talle ette nähtud sa pärandvara väärtusest, kuid üle ei saa anda pärija psitsini. Võrdluseks võib välja tuua, et küsimus, kas pärandi vastuvõtmise või sellest lbumise õigus n üleantav tõusetub ka lukrras, mil üks kaaspärijatest müüb talle enda õiguse mõttelisele sale pärandvara väärtusest (PärS 148). Õiguskirjanduses avaldatud seisukhtade järgi saab sa mandaja endale ulatuslikud varalised õigused ja menetlusliku psitsini pärimismenetluses. Rõhutatud n aga seejuures, et sa mandaja ei saa endale pärija psitsiniga lahutamatult setud õigusi. Õigus tsustada pärandi vastuvõtmise või lbumise üle n üks pärija psitsiniga lahutamatult setud õigusi 30. Nii nagu pärandist lbumise õigust ei saa võõrandada õiguse mandajale, ei peaks saama anda lemuslikult seda õigust ka võlgniku haldurile. Kuna seadusega ma lemuselt pärijaga psitsiniga lahutamatult setud õiguste üleandmine haldurile ei le põhjendatud, ei analüüsita küsimust täpsemalt. Juurde võib lisada, et kehtiva õigusega ei le välistatud lukrrad, mil võlgnik tsustab pärandist või annakust lbuda ja võlausaldajate nõuded saavad selles sas vähemal määral rahuldatud. Samas kui võlgnik pärandist lbub, ei saa ta ka ise enam pärandit hiljem vastu võtta ega rikastu võlausaldajate arvel. Seevastu kui võlgnik pärandist või annakust ei lbu, võib lla asjakhane täpsemalt reguleerida, kuidas timub pärandvara jagamine ning võlgniku õiguse mõttelisele sale pärandvara väärtusest arvamine pankrtivara hulka. Setud küsimusi käsitletakse IV jj sades ja pärandvara pankrtimenetluse analüüsi (lähteülesande p 2.1.6) käigus. e) erijuhud: pankrtivara hulka kuuluvad lmad või tehnvõrgud või ajalline või kultuuriväärtuslik vara, näiteks kirik 28 P. Varul. Maksejõuetusõiguse areng Eestis. Juridica 2013/IV, lk Khtutäituri seaduse eelnõu 462 SE seletuskiri, lk Vt MüKBGB/Gergen, 7. Aufl. 2017, 2033 BGB; BeckOK BGB/Lhmann, 43. Ed , 2033 BGB rn 9. 7

8 Maksejõuetusõiguse revisjni raames n asjakhane analüüsida juhte, mil pankrtivara hulka kuulub vara, mille sas võib lla küsitav, kas see pankrtivara hulka kuulub või kuuluma peaks ning kas ja kuidas tuleks eripärast vara säilitada või realiseerida. Lähteülesande ja tagasiside järgi n Eestis lnud prblemaatilised seafarmide pankrtimenetlused ja menetlus, kus pankrtivarasse kuulus Narva Aleksandri kirik. Esimesel juhul tekitasid prbleeme lmadele elamistingimuste tagamiseks riigi või khaliku mavalitsuse eraldatud raha tagastamise tingimused ja teisel juhul küsimus ajallise hne kasutuststarbe säilimisest. Arvestades küsimuste aktuaalsust n lmade ja kultuuriväärtusliku varaga setud küsimuste käsitlemine käeslevas analüüsis põhjendatud. Lisaks võib lla lukrdi, mil tegemist n küll varaga, mille õiguskäive ei le takistatud ja mis n üleantav, kuid mille müük n eseme lemuse tõttu raskendatud või millele ei leidu stjaid. Näiteks võib küsimusi tekitada infrastruktuuri müük. Tehnvõrkude- ja rajatiste mõiste n määratletud AÕS lg-s 1 ja mõistet n selgitatud ka khtupraktikas 32. Eri liiki sidevõrkude täpsemad määratlused n välja tdud ka eriseadustes 33. Akadeemilises töös n välja tdud, et üldiselt võib öelda, et tehnvõrkude ruumiliseks tunnuseks n katkematu jnena kulgemine pikemate vahemaade taha, läbides või ületades erinevaid kinnisasju. Tehnvõrguks ei leta tarbijale kuuluvat võrku, mis algab pärast liitumispunkti. Funktsinaalselt iselmustab tehnvõrke ja tehnrajatisi ühendamise ja mingi mõju või aine transprdi tstarbel kasutamine. 34 Lisaks peab tehnrajatis lema püsivalt kasutuses ja ehitatud õiguslikul alusel, vastasel krral ei leta teda tehnrajatiseks. Tehnrajatis ei le selle kinnisasja luline sa, millel ta paikneb. TsÜS ei võimalda tehnrajatisi käsitada ka piiratud asjaõiguse lulise sana (v.a hnestusõiguse krral) ning selle järele ei le ka majanduslikku vajadust. Tsiviilõiguslikus mõttes n tehnrajatis vallasasi, mis võib lla põhiehitise luline sa ja seega kaudselt selle kinnisasja sa, millel põhiehitis paikneb. Kui füüsiline ühendus põhiehitisega aga puudub, n tegemist iseseisva vallasasjaga, mis n põhiehitise päraldiseks. Tehnrajatise tsiviilõiguslik lemus ei sõltu tema talumise aluseks levast talumiskhustusest. 35 Kui pankrtivõlgnikule kuuluval asjal paikneb tehnrajatis või kui tegemist n võrguettevõtjaga, võib eelkõige küsimusi tekitada tehnrajatise asjaõiguslik lemus ning vara müük, kui tehnrajatised kulgevad läbi mitme kinnisasja. Kntsernide maksejõuetusmenetluse praktikast võib tuua näites KPN Qwest pankrtimenetluse, kus võlgnikud kuulusid telekmettevõtte kntserni, ja pankrtivara hulgas li kuus fiiberptiliste kaablite võrgustikku läbi mitmete Eurpa riikide ja juurdepääsuõigused vastavas riigis. Eurpa võrgustikud lid makrda ühenduses võrgustikega USA-s 36. Neis menetlustes sutus põhiprbleemiks erinevate pankrtimenetluste mavaheline krdineerimine, kuid ei tekkinud küsimust sellest, et tehnvõrgud ei kuuluks pankrtivara hulka. Kuna käeslevas analüüsis käsitletakse seda, kas eripärased esemed kuuluvad pankrtivara hulka, ei analüüsita tehnvõrkudega setud küsimusi edasi käeslevas analüüsis. Küll aga võib lla asjakhane pöörata revisjni raames tähelepanu tehnvõrkude müügi praktilistele prbleemidele, müügi krraldusele võimalikult suurel kasu andval viisil ja ettevõte kui terviku saneerimisvõimalustele. f) pankrtivara hulgas n vara, mille kuuluvuse üle n vaidlus või mida ei õnnestu realiseerida 31 Asjaõigusseadus (AÕS) RT I 1993, 39, 590; RT I, , Riigikhtu 23. mai a tsus tsiviilasjas nr , p 8 khaselt n tehnrajatised n eelkõige elektrija sideliinid, gaasi-, sjus- ja veetrassid ning muud sarnased liinid, trassid ja juhtmed (tehnvõrgud), samuti nende teenindamiseks, remntimiseks ja käigushidmiseks vajalikud abirajatised nagu alajaamad, mahutid jms (tehnrajatised kitsamas tähenduses 33 H. Nõmm. Trud, trassid traadid. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikl, 2013, lk 7 8, vt viited KKütS 2 p-dele 3 ja 4; ÜVVKS 2 lg 1 ja 3 lg 1; ESS 2 p 8; ELTS 3 p 29; MGS 2 p-d 1 ja Op cit H. Nõmm. Magistritöö Tartu, 2013, lk 7 8, Op cit H. Nõmm. Magistritöö. Tartu, 2013, lk Cmmissin staff wrking Dcument impact assessment accmpanying the Dcument revisin f regulatin (EC) n 1346/2000 n inslvency prceedings (SWD/2012/0416 final), lk 15; N. H. Cper. Inslvency prceedings in case f grups f cmpanies: prspects f harmnisatin at EU level: briefing nte (2011), lk 7; E. M. F. de Vette. Multinatinal enterprise grups in inslvency: hw shuld the Eurpean Unin act? Utrecht Law Review 2011 vl 7, issue 1. 8

9 Lähteülesandes tdi välja küsimus, kas vara, mille mandiõiguse üle käib khtus vaidlus, tuleks lugeda pankrtivara saks või data ära lõplik khtutsus. Samuti tdi välja, et pankrtivara hulka võib kuuluda esemeid, mille realiseerimine n raskendatud. Käesleva analüüsi ese, n juhud, mil küsitavusi tekitab see, kas esemed kuuluvad pankrtivara hulka. Seetõttu ei analüüsita täpsemalt sellisega varaga setud küsimusi, mille realiseerimine n raskendatud. Olukrras, kus pankrtivara hulka kuulub näiteks krter, millel lasuvad kmmunaalvõlad ületavad krteri väärtust, võib lla krteri realiseerimine, isegi kinkimine, raskendatud. Selliste lukrdades võimalike õiguslike lahendust analüüs revisjni raames n põhjendatud, kuid vara müügiga setud küsimuste hulgas. Seega käesleva analüüsi raames küsimust täpsemalt ei käsitleta. Olukrras, kus klmas isik n esitanud vara välistamise nõude PanrkS 123 alusel, tuleneb sättest üheselt, et selline vara ei kuulu pankrtivara hulka. Tähtsus võiks lla vara pankrtivara hulka kuulumisel näiteks lukrras, kus vara svitaks pankrtimenetluses müüa või isik sviks vara välistamisnõudest tulenevalt pankrtimenetluses saleda. Arvestades, et sättes n selgelt öeldud, et klmandale isikule kuuluv vara ei kuulu pankrtivara hulka ning halduril n vaid pankrtivara valitsemise õigus, n klmanda isiku õigused kaitstud vara välistamisnõude ja selle raames hagi tagamise abinõude rakendamise võimalusega, samuti võimalusega nõuda hüvitist, kui ese n ekslikult maha müüdud (PankrS 123 lg-d 4 ja 5). Sätte sõnastusest n ka selge, et vara välistamisnõuet mav isik ei le pankrtivõlausaldaja, seega ei peaks ka tema pankrtimenetluse prtsessist välistamine küsimusi tekitama (PankrS 123 lg 1). Küsimusi võivad aga tekitada lukrrad, mil klmandal isikul n pankrti välja kuulutamise ajal eseme mandiõiguse üle pankrtivõlgnikuga pleli khtumenetlus. Piisavalt selgelt n reguleeritud plelileva khtumenetluse saatus. PankrS 43 lg 4 sätestab, et kui enne pankrti väljakuulutamist alanud khtumenetluses n võlgniku vastu nõue eseme välistamiseks pankrtivarast, vaatab khus nõude läbi. Sel juhul võib pankrtihaldur astuda menetlusse võlgniku asemel. Halduril n võlgniku kui kstja õigused ja khustused. Kui haldur prtsessi ei astu, võib menetlust jätkata hageja tatlusel. Selge ei le aga, kas menetluse kestel tuleks eeldada, et vaidlusaluse ese kuulub pankrtivara hulka või mitte. Selge n, et eseme pankrtivara hulka kuulumine sõltub lõplikult vaidluse lõpptulemusest, ning enne seda ei le võimalik lõplikult vastata, kas ese pankrtivara hulka kuulub. Sellel ei thiks lla ka liiga suurt praktilist tähtsust, sest eseme müüki enne vaidluse lõppu niikuinii timuda ei saaks. Juurde võib aga lisada, et Saksamaal n regulatsin eseme n-ö vabaks laskmise (vt Freigabe) khta. Kui haldur annab eseme vabaks ja keeldub võlgniku asemel menetlusse astumast, leides näiteks, et see ei le majanduslikult mõistlik, siis saab võlgnik ise menetluses saleda ning ese ei kuulu pankrtivara hulka 37. Eseme n-ö vabaks andmine n võimalik ka siis, kui vaidlus n varaeseme kuuluvuse üle ja see n pankrtivõlgniku ja klmanda isiku vahel alanud enne pankrti välja kuulutamist 38. Eestis eseme n-ö vabaks andmist ks tagajärgedega pankrtivara ksseisu määramisele sarnaselt reguleeritud ei le, kuid pankrti välja kuulutamise tagajärgede juures võib lla asjakhane sellist võimalust analüüsida. g) üksikküsimused: hüvitusnõuete tähtaeg võlgniku valduses leva klmanda isiku vara säilimise tagamine, käsutuskeelu lemus Käesleva analüüsi raames ei le analüüsida pankrti välja kuulutamisega võlgnikule kaasneva käsutuskeelu lemust, sest see ei puuduta pankrtivara ksseisu määratlemise erijuhte, vaid pankrti välja kuulutamise tagajärgi. Käsutuskeelu lemust analüüsitakse ks pankrti väljakuulutamise tagajärgedega. Meetmeid pankrtivara säilimise tagamiseks n põhjendatud analüüsida pankrtivara valitsemisega ks. PankrS 123 lg 6 sätestab, et vara välistamise või hüvitise nõude aegumistähtaeg n üks aasta pankrtiteate ilmumisest arvates, kui aga nõudeõigus tekkis hiljem, siis üks aasta selle tekkimisest arvates. Läheülesandele saabunud tagasiside khaselt, võiks tähtaega lühendada kuue kuuni, et tagada kiirem selgus, milline vara kuulub pankrtivara hulka 39. Käeslevas analüüsis küsimust 37 MüKInsO/Schumacher, 3. Aufl. 2013, InsO 85 rn MüKInsO/Schumacher, 3. Aufl. 2013, InsO 86 rn Khtutäiturite ja Pankrtihaldurite Kja ettepanek nr

10 täpsemalt ei analüüsita, sest teadalevalt n menetluse efektiivsust, kaebeõigust, menetlustähtaegu ja ühelt menetluselt teisele üleminekut analüüsida pankrtimenetluse üldküsimuste all. Kehtivas õiguses n vara välistamisnõuete esitamiseks ette nähtud sama pikka aeg, kui ühisvara jagamise nõude esitamiseks. Kui revisjniga svitakse menetlustähtaegu lühendada, võib mõelda ka välistamisnõude esitamise tähtaja lühendamisele. Igal juhul võiksid tähtajad menetluses läbivalt lla samas suurusjärgus. Ilma khtulahendite analüüsita, kas seni n praktikas välistamisnõuete üheaastane tähtaeg põhjendamatult pankrtimenetlust venitanud, ei le alust öelda, et tähtaja muutmiseks n vajadus ega ka seda, et lühem tähtaeg pankrtimenetlust kiirendaks. Ilmselt võib eeldada, et nõude esitamise tähtajast suuremat rlli mängib välistamisnõude menetluse enda kestus. III Pankrtivara ksseisu erijuhud 1. Ajalline või kultuuriväärtuslik vara 1.1 Prbleemikirjeldus Lähteülesandele saadetud tagasisides tõi siseministeerium 40 välja, et laiem küsimus n, kuidas peaks ajallist- või kultuuriväärtuslikku vara, mida kasutatakse avalikes huvides, täite- ja pankrtimenetluses käsitlema. Eeskätt tekitas küsimusi usulistele ühendustele kuuluv vara (peamiselt kirikuhned, sageli ka ajallised pastraadid jt hned, kirikumõisad). Kirikute ja kguduste puhul tõusetus küsimus, kas ja kuidas peaks pankrtimenetluses arvestama usuühenduste väljakujunenud hierarhilisest struktuurist ja kirikute ja kguduse seadusest 41 tulenevaid erisusi pankrtimenetluses. Eripärane n, et kgudused, kes n vara manikud, kuuluvad ise üldjuhul mõnda pikkade traditsinidega kirikusse (luterlik kirik, õigeusu kirik, rma-katliku kirik), kus kguduse vara letakse kuuluvaks tavaliselt kirikule kui tervikule, mis n teine juriidiline isik ja vara manikuna ei kajastu. Samas n kgudus hierarhilise struktuuri sa ning asjaajamine timub üldiselt kirikuvalitsuse kaudu, kellel õiguslikult aga kguduse pankrtimenetluses kaasarääkimisõigust antud ei le, samas kui usuühenduse struktuurist lähtudes ei le mõeldav, et vaimulik peaks lähtuma pankrtihalduri krraldustest. 42 Täpsem juhtum puudutas EELK Narva Aleksandri kguduse pankrtimenetlust 43, kus esitati tatlus arvata pankrtivara hulgast välja Narva Aleksandri suurkirik, kalmistud ja mitmed vallasasjad 44, kuid tatlust ei rahuldatud. Kkkuvõttes lahenes küsimus selliselt, et riik panustas EELK kõrval ple rahast Narva Aleksandri suurkiriku Sininõmme kalmistu, Vaivara vana ja uue kalmistu, vallasmälestiste ning ajallise ja kunstilise väärtusega esemete stmiseks. Esemete mandiõigus läks riigile 45. Knkreetse juhtumi lahenemine ei välista aga võimalust, et sarnasteks juhtudeks leks vajalik läbi mõelda eriregulatsin. 1.2 Lahendusvõimalused Ühtselt nii ajal- ja kultuuriväärtusega esemete kui ka kirikute ja kguduste vara puhul n kaks võimalikku lähenemist: leida, et sellised eripärased esemed kuuluvad pankrtivara ksseisu või leida, et see sinna ei kuulu, sest neile ei saa seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet (PankrS 108 lg 3). a) tegemist n varaga, millele ei saa seadusest tulenevalt sissenõuet pöörata 40 Maksejõuetusõiguse revisjni lähteülesandele saadetud Siseministeeriumi ettepanekud. 41 Kirikute ja kguduste seadus (KiKS) RT I 2002, 24, 135; RT I, , Maksejõuetusõiguse revisjni lähteülesandele saadetud Siseministeeriumi ettepanekud. 43 MTÜ EELK Narva Aleksandri Kguduse (registrikd ) pankrtimenetlus tsiviilasjas nr , kinnitas Viru Maakhus pankrtimenetluses lõpparuande. 44 Õigusliku alusena tdi välja PankrS 108, TMS 66 lg 1 p-d 6 ja Vt Delfi

11 Narva Aleksandri Kguduse pankrtimenetluses tugineti sellele, et sa kiriku varast n mittearestitavate asjade letelus ja seega ei kuulu need pankrtivarasse. Alustena tdi välja, et tegemist n asjadega, mille arestimine n vastulus seadusega või heade kmmetega ning raamatute või muude esemetega, mida võlgnik või tema pereknnaliige kasutab õppetöös või kultustimingutes (TMS 66 lg 1 p-d 6 ja 12), kuid pankrtimenetluses sellega ei nõustutud 46. Ajal- ja kultuuriväärtusega esemete sas n mittearestitavate asjade letelus välja tdud ka riigimuuseumi, munitsipaalmuuseumi ja avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumikgu ning sellesse kuuluvad museaalid, samuti sihtasutusele kasutada antud riigi muuseumikgu või museaalid ja arhivaalid (TMS 66 lg 1 p-d 10 ja 11). Lisaks näeb kehtiv õigus ette, et arestida ei või piiratud tsiviilkäibega riigivara ega asju, mida võlgnikust riik või khaliku mavalitsuse üksus vajab avalike ülesannete täitmiseks või mille võõrandamine n vastulus avalike huvidega. Enne tsustamist tuleb ära kuulata pädeva ministeeriumi või asutuse esindaja seisukht (TMS 66 lg 4). Seega peaksid ajal- ja kultuuriväärtusega ning kgudusele kuuluvad esemed lema üldreeglina pankrtivara ksseisust välistatud. Selleks, et tagada ajal- või kultuuriväärtuslike esemete säilimine ei le iseenesest mittearestitavate esemete letelu täiendamine vajalik, sest lemaslev letelu n õigusselge ja võimaldab katta prbleemsed juhud. Piisavalt tõlgendusruumi annab ka punkt, mis välistab sissenõude pööramise, kui see leks vastulus seaduse või heade kmmetega. Narva Aleksandri kguduse pankrtimenetluses ilmnes, et kuigi kirik võiks mahtuda mittearestitavate asjade letelu alla, li samas seatud kirikule hüpteek 47 ning sellest lähtuvalt leks lnud vastululine leida, et vara krmata saab, samas kui pandipidaja enda õigusi realiseerida ei saa. Võlausaldajate huve kahjustav võib lla lukrd, mil võlgniku pankrtivara hulka ei kuulu peamine ese, millel ainsana väärtus n või kui tegemist ngi sellise võlgnikuga, kelle vara juba ma lemuselt vaid mittearestitavatest esemetest ksnebki, näiteks kgudus. Sellisel juhul võivad võlausaldajate ja võlgniku vastandlikud huvid teravalt põrkuda. Hinnata tuleks, kas kehtivas õiguses n piisavalt efektiivselt ja mõlema ple huve arvestades reguleeritud võimalus lahendada eriarvamused selle üle, kas tegemist n esemetega, millele saab pöörata sissenõude. Pankrtiseadusest ei tulene tseselt, millises krras peaks lahendama vaidlused selle üle, kas tegemist n pankrtivara hulka kuuluva esemega, mille saab pöörata seadusest tulenevalt sissenõude. Pankrtivara kseisu selgitab välja juba ajutine haldur ning pankrtivaraks muutub võlgniku vara pankrtimäärusega. On mõeldav, et vaidlustatakse ajutise halduri või pankrtihalduri tegevus või vajadusel lahendatakse vaidlus pankrtimenetluse järelevalve käigus 48. Teisalt n võimalik, et pankrtivara ksseisuga setud vaidlused lahendatakse pankrtimääruse peale esitatud kaebuse lahendamisel. Liisaks võib leida, et ma lemuselt n tegemist vara välistamisnõudega ning seetõttu tuleks vaidlus lahendada eraldiseisvalt hagimenetluses 49. Kui vaidlus lahendataks tatlusena pankrtimenetluses krraldusliku määruse tegemisega või hagita menetlusena, siis leks eelis vaidluse lahendamise kiirus ning see, et vaidluse lahendaks khus, kes n juba knkreetse vaidluse asjaludega kursis. Samuti pldaks seda lähenemist asjalu, et ma lemuselt ei le vaidlus selle üle, kas ese kuulub pankrtivarasse, erinevalt vara välistamise nõudest, eripärane vindikatsininõue 50. Eseme välistamisel pankrtivara hulgast ei kaitstaks mitte klmanda isiku õigusi, vaid võlgniku mi. Kui üldreeglina n mittearestitavate asjade letelus välja tdud sellised esemed, mis n võlgnikule menetluse kestel tegevuse jätkamiseks vajalikud 51, siis ajal- ja kultuuriväärtuslikule varale sissenõude pööramise piiramine ei kanna üldjuhul seda eesmärki, vaid mõte n tagada ajal- või kultuuriväärtusliku vara säilimine. Kui leitaks, et ese ei kuulu pankrtivara 46 Vt maksejõuetusõiguse revisjni lähteülesandele saadetud Siseministeeriumi ettepanekud. 47 Vt Viru Maakhtu 23. ktbri 2017.a määrus lõpparuande kinnitamise khta tsiviilasjas nr Vt nt PankrS 22 lg 2 p 1, 24, 35 lg 1 p 1, 63, 67, -d 69 71, 73, Vt PankrS 32, 123, vt ka Riigikhtu 8. detsembri a tsus tsiviilasjas nr , p 11 jj. 50 Vt Riigikhtu 8. detsembri a tsus tsiviilasjas nr , p Vrd Riigikhtu 15. märtsi a määrus tsiviilasjas nr , p

12 hulka, leks tagajärg, et võlgnikule jääks pärast pankrtimenetlust selline eripärane vara alles, kuid võlausaldajatele makstav jatis leks selles ulatuses väiksem. Võrdlusena võib välja tuua, et Saksa õiguses n antud vaidluse lahendamine pankrtimenetlust läbiviiva khtu pädevusse ning tatlust käsitletakse sarnaselt kaebusele khtutäituri tegevuse peale 52. Eestis lahendatakse täitemenetluses tekkinud vaidlused kaebusega khtutäituri tsuse peale 53. Samas aga n eriti juhtudel, mil tegemist n ainsa pankrtivarasse kuuluda võiva väärtusliku esemega, ning plte vahel n suured erimeelsused, vaidlusele rhkem mased hagimenetluse jned. Kui võrrelda menetluskrda vaidluste lahendamisel seses pankrtimenetluses esitatud nõuetega, siis tuleb lukrras, kus nõudele vaieldakse nõuete kaitsmise kslekul vastu, lahendada nõude tunnustamine just hagimenetluse krras (PankrS 106). Seega, kui leida, et ajal- ja kultuuriväärtuslik vara ei kuulu pankrtivara ksseisu, sest sellele ei saa seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet, siis ei pruugi lla vajalik täiendada mittearestitavate asjade letelu TMS -s 66, kuid selge peaks lema esemete pankrtivarasse kuulumisega setud vaidluste lahendamise krd. Seadust võiks vaidlustamise krraga täiendada ning vajadusel näha analgselt TMS 66 lg-le 4 ette teatud liiki esemete puhul khustuse kuulata ära pädeva asutuse, kguduse või kirikuühenduse seisukht. Sellele lisaks võiks kaaluda vara välistamisnõuet käsitleva sätte sõnastuse täpsustamist, et leks ühene ka välistamisnõuete lahendamise menetluskrd. Khtupraktikas n küll selgitatud, et vaatamata sättes kirja pandud viitele, ei le regulatsini eesmärk, et vara välistamise hagi eelduseks leks välistamistatluse esitamine pankrtihaldurile 54. See tähendab, et pankrtihaldurile tatluse esitamine ei tähenda, et hagi esitamiseks leks ette nähtud eraldi khustuslik khtueelne või hagimenetlusele eelnev vaidlustuskrd. Seda enam jääb selgusetuks pankrtihaldurile tatluse esitamise khustuse regulatiivne time. Seaduses tuleks täpsustada pankrtihaldurile tatluse esitamise timet ning lisada viite, et välistamisnõue tuleks lahendada hagimenetluses. b) tegemist n varaga, millele ei saa seadusest tulenevalt sissenõuet pöörata Narva Aleksandri kguduse pankrtimenetluse näitel n selge, et ebakõlasid tekitavad lukrrad, mil ühest küljest leitakse, et tegemist n esemega, millele ei saa seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet, kuid teisalt ei le tegemist esemetega, mis õiguskäibes ei saleks ning mida n võimalik pantida. Näiteks lukrras, kus varem n leitud, et kirikule n võimalik hüpteeki seada, ei peaks teisalt asuma seisukhale, et pandipidaja õiguste realiseerimine n piiratud, sest sellega kahjustataks alusetult pandipidaja õigusi ja tagatiste väärtust. Lõpptulemusena võiks seesugune lähenemine lisaks pandipidaja õiguste kahjustamisele kaasa tuua ka lukrra, kus kgudustel ei leks võimalik praktikas laenulepinguid sõlmida, sest võlausaldajatele leks ette teada, et nende pakutud tagatised n väärtusetud. Teine võimalik lähtekht võiks lla seetõttu eeldus, et ka ajal- ja kultuuriväärtuslikud esemed ning kirikute ja kguduste vara kuulub pankrtivarasse sas, milles see saleb õiguskäibes, milles see n üleantav ja võõrandatav. Õigustatud ei leks vara pankrtivara hulgast välja arvamine üksnes seetõttu, et tegemist n kgudusele või kirikuühendusele kuuluva varaga, arvestades asjalu, et neil mittetulundusühingute või sihtasutuste vrmis tegutsevatel eraõiguslikel juriidilistel isikutel võib lla ka vara, mis ei sendu usulise tegevusega 55. Eripärane vara, mis käibes ei sale, mis n setud usulise tegevusega, n ajal- või kultuuriväärtuslik või mille sas n avalik huvi selle eseme säilimise või funktsinide täitmise jätkamise vastu, saab määratleda eraldi seda liiki esemeid käsitlevas (avalikõiguslikus) seaduses. Nende esemete puhul saaks seaduses sätestada, et need ei kuulu pankrtivara hulka ja selliselt välistada vaidlused TMS mittearestitavate esemete letelu tõlgendamisega seses. 52 Vt 36 lg 4 InsO; MüKInsO/Peters, 3. Aufl. 2013, InsO 36 rn TMS 217; vrd TMS -d 131 ja 132; vt ka 54 Vt PankrS 123 lg 3; p cit , p Vt nt Pstimees

13 Esemed, mis salevad õiguskäibes ja mis n üleantavad, kuid mille võõrandamise piiramine või funktsinide säilimine n avalikes huvides, peaksid kuuluma pankrtivara hulka, kuid nende kasutuse sihttstarbele või manike ringile saab seada piirangud. Näiteks n ette nähtud, et kalmistut saab hallata riik, khalik mavalitsusüksus või usuühendus ja piirangud n seatud kalmistu kasutuststarbe muutmisele 56. Kalmistute puhul ei tulene seadusest, et seda ei leks võimalik võõrandada 57, kuid piiratud n isikute ringi, kes saavad kalmistut hallata ning kalmistu funktsinide säilimine n tagatud kasutuststarbe muutmise piiranguga. Kehtivas õiguses ei le välistatud ka muinsuskaitsebjektide võõrandamine. Esemete säilimise tagamiseks n sätestatud, et mälestise hävitamine või rikkumine n keelatud, mälestise ja muinsuskaitsealal n manikule ja valdajale seatud kitsendused ning reguleeritud n muinsuskaitse järelevalve. Kui muinsuskaitsebjekt müüakse n riigil ja khalikul mavalitsusel võimalik tagada eseme säilimise või maa-ala kasutusstarve säilimine võimalusega testada stueesõigust 58. Kuivõrd stueesõiguse testamise khta pankrtimenetluses ei le täpsustusi tehtud, vara müük timub TMS sätestatud krras ning enampakkumise krral n ette nähtud, et stueesõigust testada ei saa, võib muinsuskaitsebjektide kaitse tagamiseks lla vajalik täpsustada, kuidas riik pankrtimenetluses stueesõigust kasutada saab. Seega n võimalik tagada muinsuskaitsebjektide säilimine ka juhul, kui ese kulub pankrtivara ksseisu ja see võõrandatakse avalik-õiguslike täpsustustega. Seega n võimalik valida ka lähenemine, et ajal- ja kultuuriväärtusega esemed ning esemed, mis kuuluvad usuühendusele, kuuluvad pankrtivara hulka. Sel juhul välditaks võimalust, et eset, mis ühelt plt saleb õiguskäibes ja mida n võimalik võõrandada ja pantida, saaks pankrtivara hulgast välistada pandipidaja huve kahjustades. Vaidluste hulka eseme pankrtivarasse kuulumise või mittekuulumise üle võib aidata vähendada see, kui knkreetse eseme või selle liigi khta sätestada (avalik-õiguslikus) seaduses, et see ei kuulu pankrtivara hulka või, et sellele ei saa pöörata sissenõuet. Teine võimalus leks leida, et esemed, mis salevad käibes, kuuluvad pankrtivara hulka, ka juhul kui nad n ajal- või kultuuriväärtuslikud, eripärase kasutuststarbega või muinsuskaitsebjektid. Neid esemeid n võimalik võõrandada ja üle anda, kuid esemete kaitse n tagatud seaduses sätestatud kitsendustega, millest uus manik mööda minna ei saa. Kitsendustest tulenevalt võib väheneda vara müügihind, kui vara müük iseenesest esemete säilimist ja kaitset ei halvenda. Riigile ja khalikule mavalitsuse saab anda stueesõiguse. Lisaks mälestistele võib lla vajalik süsteemselt analüüsida, kas n ka teisi esemeid, mille sas võiks lla riigil huvi stueesõigust testada ning selles sas vajadusel (avalik-õiguslikke) seadusi täiendada. Täite- ja pankrtimenetluses tuleks reguleerida, millistel juhtudel riik stueesõigust testada saab. c) kirikute ja kguduste pankrtimenetlus Lisaks küsimustele, mis tekivad seses lukrdadega, kui pankrtivara hulgas n ajal- ja kultuuriväärtusega vara, kerkivad eripärased prbleemid kguduse pankrtimenetluse läbiviimisel, mis ei sendu üksnes varaga, vaid ka kguduse tegevuse krraldamisega pankrtimenetluse kestel ja usuühenduste hierarhilise struktuuriga. Kgudustega setud prbleemide lahendusvõimalustena pakkus siseministeerium välja, et kguduse võimalus iseseisvalt pankrtiavaldust esitada peaks lema piiratud ning pankrtiavalduse esitamine peaks käima kirikuvalitsuse kaudu. Kirikuvalitsus peaks lema kaasatud pankrtimenetlusse. Lisaks leiti, et seaduses tuleks sätestada võimalus ajal- ja kultuuriväärtusliku vara välistamiseks pankrtivarast ning sellist vara ei peaks saama näiteks krmata ka hüpteegiga. Kirikute puhul peaks 56 Kalmistuseadus (KalmS) RT I, , 14; RT I, , 104 -d Vrd näiteks Narva Aleksandri Kguduse pankrtimenetluses tsiviilasjas nr võõrandati kalmistud riigile, seega lähtuti ka selles menetluses eeldusest, et kalmistud saavad õiguskäibes saleda. 58 Muinsuskaitseseadus (MuKS) RT I 2002, 27, 153; RT I, , 128 vt nt -d 5, 16 jj, 27, 44¹. 13