PRESSITEAVE PRESSITEADE. Transport, telekommunikatsioon ja energeetika EUROOPA LIIDU NÕUKOGU. 8176/09 (Presse 73) (OR. en) Nõukogu 2935.

Transkript

1 EUROOPA LIIDU NÕUKOGU 8176/09 (Presse 73) (OR. en) PRESSITEADE Nõukogu istung Transport, telekommunikatsioon ja energeetika Brüssel, märts 2009 Eesistuja Petr BENDL Tšehhi Vabariigi transpordiminister Ivan LANGER Tšehhi Vabariigi siseminister PRESSITEAVE Rue de la Loi 175 B 1048 BRÜSSEL Tel.: +32 (0) / 6319 Faks: +32 (0) press.office@consilium.europa.eu /09 (Presse 73) 1

2 Nõukogu istungi peamised tulemused Transport Nõukogu pidas avaliku poliitilise mõttevahetuse Eurovignette'i direktiivi eelnõu üle ning kutsus oma ettevalmistavaid organeid üles jätkama kõnealuse ettepaneku läbivaatamist. Nõukogu leppis avaliku arutelu käigus kokku üldise lähenemisviisi direktiivi (millega muudetakse kehtivat direktiivi autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta) eelnõu suhtes. Nõukogu võttis vastu otsuse, millega kinnitatakse ühtse Euroopa taeva Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) projekti Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava, ja resolutsiooni mõningate kõnealuse kava tulevase arendamise aspektide kohta. Lisaks võttis nõukogu vastu järeldused järgmise kohta: komisjoni teatis Tegevuskava intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks Euroopas ; komisjoni teatis strateegiliste eesmärkide ja soovituste kohta seoses ELi meretranspordipoliitikaga kuni aastani; Euroopa piirideta meretranspordiruum. Telekommunikatsioon Nõukogu võttis vastu järeldused juurdepääsetava infoühiskonna kohta. Nõukogus toimus arvamuste vahetus selle üle, milline on majanduslanguse mõju info- ja sidetehnoloogiale ning kuidas info- ja sidetehnoloogia abil ELi majandust turgutada. 8176/09 (Presse 73) 2

3 SISUKORD 1 OSALEJAD... 5 ARUTLUSEL OLNUD PUNKTID MAISMAATRANSPORT... 7 Eurovignette... 7 Autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korraldus... 8 MITMELIIGILINE TRANSPORT JA TRANSPORDIVÕRGUSTIKUD... 9 Tegevuskava intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks Euroopas nõukogu järeldused... 9 LENNUNDUS SESAR lennuliikluse korraldamise üldkava nõukogu resolutsioon Lennutranspordileping Kanadaga LAEVANDUS Meritsi ja siseveeteedel reisijate õigused ELi meretranspordipoliitika kuni aastani nõukogu järeldused ELi piirideta meretranspordiruum nõukogu järeldused TELEKOMMUNIKATSIOON Juurdepääsetav infoühiskond nõukogu järeldused Majanduslanguse mõju info- ja sidetehnoloogiale MUUD KÜSIMUSED NÕUKOGU ISTUNGI RAAMES TOIMUNUD SÜNDMUSED Kui nõukogu on deklaratsioonid, järeldused või resolutsioonid ametlikult vastu võtnud, märgitakse see ära asjakohase punkti pealkirjas ja vastav tekst pannakse jutumärkidesse. Dokumendid, millele tekstis on viidatud, on kätte saadavad nõukogu veebilehel Õigusaktid, mis on vastu võetud koos nõukogu protokolli kantud avaldustega, mille võib üldsusele kättesaadavaks teha, on tähistatud tärniga; need avaldused on kättesaadavad nõukogu veebilehel või pressibüroos. 8176/09 (Presse 73) 3

4 MUUD HEAKSKIIDUD PUNKTID TRANSPORT Keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite edendamine Tsiviillennundusohutuse leping Kanadaga Teatavaid lennundusküsimusi käsitlevad lepingud Korea Vabariigi, Vietnami Sotsialistliku Vabariigi ja Mongooliaga Lennundusküsimusi käsitlev leping Lääne-Aafrika majandus- ja rahaliiduga Mootorsõidukite tehnoülevaatus MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED Saksamaa keskpanga välisaudiitor EELARVE ELi eelarve rahastamise kohandamine KONKURENTSIVÕIME Ohtlikud ained ja valmistised kontrolliga regulatiivmenetlus TEADUSUURINGUD ELi ja Venemaa vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping ELi ja USA vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping SISURG Mootorsõidukite tunnustamise süsteem PÕLLUMAJANDUS Eritoiduks ettenähtud toiduained KESKKOND Geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamine suletud keskkonnas KIRJALIKU MENLUSE TEEL TEHTUD OTSUS ELi ja Lõuna-Korea vabakaubandusleping AMISSE NIMAMINE Regioonide Komitee /09 (Presse 73) 4

5 OSALEJAD Liikmesriikide valitsused ja Euroopa Komisjon olid esindatud järgmiselt: Belgia: Vincent VAN QUICKENBORNE Etienne SCHOUPPE Bulgaaria: Petar Vassilev MUTAFCHIEV Plamen VATCHKOV Tšehhi Vabariik: Petr BENDL Ivan LANGER Lenka PTÁČKOVÁ MELICHAROVÁ Pavel ŠKVÁRA Martin TLAPA Taani: Lars BARFOED Saksamaa: Engelbert LÜTKE DALDRUP Bernd PFAFFENBACH Eesti: Gert ANTSU Iirimaa: Noel AHERN Kreeka: Evripidis STYLIANIDIS Anastasios PAPALIGOURAS Hispaania: Magdalena ÁLVAREZ ARZA Francisco ROS PERÁN Prantsusmaa: Dominique BUSSEREAU Nathalie KOSCIUSKO-MORIZ Itaalia: Altero MATTEOLI Küpros: Nicos NICOLAIDES Läti: Kaspars GERHARDS Leedu: Eligijus MASIULIS Luksemburg: Jean-Louis SCHILTZ ettevõtluse- ja haldusliku lihtsustamise eest vastutav minister peaministri riigisekretär transpordi alal transpordiminister infotehnoloogia- ja sideameti esimees transpordiminister siseminister siseministri asetäitja, vastutav Euroopa asjade eest transpordiministri asetäitja tööstus- ja kaubandusministri asetäitja, Euroopa Liidu osakond transpordiminister transpordi-, ehitus- ja linnaarengu ministeeriumi riigisekretär majandus- ja tehnoloogiaministeeriumi riigisekretär alalise esindaja asetäitja transpordiministeeriumi riigiminister (vastutav eelkõige liiklusohutuse eest) transpordi- ja kommunikatsiooniminister merekaubandus-, Egeuse mere asjade ja saartega seotud poliitika minister infrastruktuuri- ja transpordiminister telekommunikatsiooni ja infoühiskonna riigisekretär riigisekretär, vastutav transpordi eest riigisekretär, vastutav planeerimise ja digitaalmajanduse arendamise eest infrastruktuuri- ja transpordiminister kommunikatsiooni- ja riiklike tööde minister transpordiminister transpordiminister koostöö- ja humanitaarmeetmete minister, kommunikatsiooniminister, kaitseminister 8176/09 (Presse 73) 5

6 Ungari: Lajos CSEPI Malta: Austin GATT Madalmaad: Camiel EURLINGS Austria: Doris BURES Poola: Magdalena GAJ Maciej JANKOWSKI Portugal: Mário LINO José MARIANO GAGO Rumeenia: Radu BERCEANU Marius CONSTANTIN FECIORU Sloveenia: Patrik VLAČIČ Jozsef GYÖRKÖS Slovakkia: Ľubomír VÁŽNY Soome: Anu VEHVILÄINEN Rootsi: Åsa TORSTENSSON Leif ZTERBERG Ühendkuningriik: Geoff HOON Lord CARTER of BARNES Komisjon: Antonio TAJANI Viviane REDING transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetikaministeeriumi riigisekretär infrastruktuuri- transpordi- ja kommunikatsiooniminister transpordi-, riiklike ehitustööde ja veemajandusminister transpordi-, innovatsiooni- ja tehnoloogiaminister infrastruktuuriministri asetäitja infrastruktuuriministeeriumi aseriigisekretär riiklike tööde, transpordi- ja kommunikatsiooniminister teadus-, tehnoloogia- ja kõrgharidusminister transpordi- ja infrastruktuuriminister side- ja infotehnoloogia ministeeriumi riigisekretär transpordiminister kõrghariduse, teadus- ja tehnoloogiaministeeriumi riigisekretär transpordi-, postiside- ja telekommunikatsiooniminister transpordiminister infrastruktuuriminister infrastruktuuriministri riigisekretär transpordiminister kommunikatsiooni, tehnoloogia ja ringhäälingu riigisekretär asepresident liige 8176/09 (Presse 73) 6

7 ARUTLUSEL OLNUD PUNKTID MAISMAATRANSPORT Eurovignette Nõukogu võttis avaliku mõttevahetuse käigus teadmiseks eesistujariigi eduaruande direktiivi ettepaneku kohta, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (7546/09). Nõukogu pidas ka poliitilise mõttevahetuse, keskendudes eelkõige ummikute küsimusele, ning kutsus nõukogu ettevalmistavaid organeid üles jätkama kõnealuse ettepaneku läbivaatamist. Nõukogu ettevalmistavad organid käsitlevad eelkõige järgmisi lahendamata küsimusi: direktiivi kohaldamisala, ummikumaksu kehtestamine, sealhulgas maksimaalsed sissenõutavad summad, tegevuskava, tulu sihipärane eraldamine ja äärepoolsemad piirkonnad. Peamiseks takistuseks kokkuleppe saavutamisele on arvamuste lahknevus ummikumaksude kehtestamise osas. Kuigi eesistujariik Tšehhi Vabariik esitles kompromissettepanekuid, näiteks ummikumaksude kehtestamise edasilükkamine (vt täpsemalt dok 7546/09), on liikmesriikide seisukohad endiselt erinevad. Enne direktiivi eelnõu üle lõpliku otsuse tegemist on vaja kaaluda täpsemalt, kuidas ja mille abil saaks kõige paremini selle probleemidega tegeleda, võttes arvesse ka praegust majanduslikku ja finantsolukorda. Komisjoni ettepaneku eesmärk on julgustada liikmesriike rakendama diferentseeritud maanteetranspordi maksustamist, et tõhustada autokaubavedusid ja muuta need keskkonnasõbralikumaks. Sellega kehtestatakse ka raamistik, mis võimaldab liikmesriikidel arvutada ja varieerida teemakse vastavalt väliskuludele, mis tasutakse kaubavedudega seotud maanteetranspordi poolt õhu- ja mürasaaste ning ummikute põhjustamise eest, võttes kasutusele põhimõtted kasutaja maksab ja saastaja maksab. Sellised maksud innustavad veoettevõtjaid kasutama keskkonnasõbralikumaid ja kütusesäästlikumaid sõidukeid, valima hõredama liiklusega teid, optimeerima sõidukite lasti ja kasutama infrastruktuuri tõhusamalt. Komisjon esitas oma ettepaneku aasta juulis (11857/1/08). Ettepanekut arutati eelmise aasta detsembris toimunud transpordinõukogus Prantsusmaa eesistumise ajal. Euroopa Parlament võttis oma esimese lugemise arvamuse vastu aasta märtsis (7419/09). 8176/09 (Presse 73) 7

8 Autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korraldus Nõukogu leppis avaliku arutelu käigus kokku üldise lähenemisviisi direktiivi (millega muudetakse direktiivi 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta) ettepaneku (7577/09) suhtes. Kehtivas direktiivis sätestatud ühiseeskirjadega tagatakse sotsiaalse kaitse miinimumnormid liikuvatele töötajatele autovedude sektoris ning neid eeskirju peetakse oluliseks kõnealuse sektori liikuvate töötajate tervise ja ohutuse kaitse parandamisel, liiklusohutuse edendamisel ja ausa konkurentsi tagamisel. Nõukogu ja Euroopa Parlament leppisid direktiivi 2002/15/EÜ vastuvõtmisel kokku, et alates 23. märtsist 2009 kohaldatakse seda põhimõtteliselt kõigi FIEna tegutsevate sõidukijuhtide suhtes, ning komisjonil paluti esitada mõlemale institutsioonile hiljemalt kaks aastat enne kõnealust kuupäeva aruanne ja seejärel õigusakti ettepanek. Sellest tulenevalt tutvustas komisjon aasta oktoobris oma ettepanekut direktiivi 2002/15/EÜ muutmiseks (14461/08). Nõukogu poolt heakskiidetud tekstiga, mis vastab komisjoni ettepaneku põhimõtetele, nähakse ette, et FIEd tuleb direktiivi kohaldamisalast välja jätta. Siiski ei tohiks see piirata liikmesriikide õigust kõnealuseid sõidukijuhte hõlmata ning kohaldada nende suhtes direktiivi 2002/15/EÜ sätteid. Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjon lükkas aasta märtsis komisjoni ettepaneku tagasi. See pannakse aasta mais toimuval täiskogu istungil hääletusele. 8176/09 (Presse 73) 8

9 MITMELIIGILINE TRANSPORT JA TRANSPORDIVÕRGUSTIKUD Tegevuskava intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks Euroopas nõukogu järeldused Nõukogu võttis vastu järgmised järeldused. EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, VÕTTES ARVESSE: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi aasta direktiivi 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli aasta direktiivi 2004/52/EÜ ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli aasta määrust (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta, nõukogu 22. detsembri aasta määrust (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal, komisjoni 8. juuli aasta teatist Keskkonnahoidlik transport, komisjoni 22. juuni aasta teatist Liikumisvõimeline Euroopa jätkusuutlik liikuvus meie mandril: Euroopa Komisjoni aasta transpordipoliitika valge raamatu vahekokkuvõte, 8176/09 (Presse 73) 9

10 komisjoni 18. oktoobri aasta teatist Kaubaveologistika tegevuskava, komisjoni teatist Üleeuroopalise turvalisema, puhtama ja tõhusama liikuvuse suunas: esimene aruanne intelligentse auto kohta, komisjoni teatist Euroopa liiklusohutuse tegevusprogramm Euroopa Liidu liiklusõnnetusohvrite arvu vähendamine poole võrra aastaks 2010: jagatud vastutus, komisjoni teatist i2010 Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest, komisjoni 14. septembri aasta teatist 2. teatis e-ohutuse kohta Kodanikele hädaabikõnede lähemale toomine ja 23. novembri aasta teatist Automaatse hädaabikõne süsteemi juhtimine õigele teele tegevuskava (kolmas teatis e-ohutuse kohta), komisjoni 15. veebruari aasta teatist seoses Intelligentse auto algatusega Teadlikkuse tõstmine: info- ja sidetehnoloogia targemate, turvalisemate ja keskkonnasõbralikumate sõidukite tarbeks, komisjoni 25. septembri aasta rohelist raamatut Uued suunad linnalise liikumiskeskkonna arendamisel, nõukogu 24. oktoobri aasta resolutsiooni 94/C 309/01 telemaatika kohta transpordisektoris, komisjoni 4. novembri aasta teatist telemaatika kohta transpordisektoris ja nõukogu 28. septembri aasta resolutsiooni 95/C 264/01 telemaatika kasutuselevõtu kohta maanteetranspordi sektoris, komisjoni 20. mai aasta teatist Ühenduse strateegia ja raamistik maanteetranspordi telemaatika kasutamise kohta Euroopas ja ettepanekud esialgsete meetmete võtmiseks ning sellega seotud 17. juunil 1997 toimunud transpordinõukogu järeldusi, 8176/09 (Presse 73) 10

11 komisjoni 4. juuli aasta soovitust juriidilise ja ärilise raamistiku arendamise kohta erasektori kaasamiseks telemaatiliste liiklus- ja reisiteabeteenuste kasutuselevõtul Euroopas, NING ARVESTADES JÄRGMIST: liikuvus on Euroopa kodanike elukvaliteedi ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide konkurentsivõime jaoks määrava tähtsusega; maanteeohutuse parandamiseks tuleks teha pidevalt jõupingutusi; transpordisektor peab andma märkimisväärse panuse võitlusesse kliimamuutusega; transpordisektori säästvama arengu tulemusena väheneks keskkonnakahjude, liiklusummikute ja õnnetuste hulk; intelligentsed transpordisüsteemid peaksid märkimisväärselt aitama kaasa säästva transpordipoliitika eesmärkide saavutamisele kohalikul, siseriiklikul ja Euroopa tasandil, võttes arvesse multimodaalsuse aspekte; intelligentsed transpordisüsteemid peaksid aitama kaasa tõhusate, ohutute ja keskkonnasõbralike transporditeenuste arendamisele, looma Euroopa tööstuse jaoks turuvõimalusi ning tugevdama selle konkurentsivõimelist baasi; intelligentsed transpordisüsteemid võivad parandada liikumisvõimalusi linnades, vähendada ummikuid, süsinikdioksiidi heidet ja energiatarbimist muu hulgas alternatiivsete säästvate transpordivõimaluste, nagu trammid, metroo, rongid, bussid, trollibussid, autode ühiskasutus jne, soodustamise kaudu; selleks et kasutada ära intelligentsete transpordisüsteemide kogu potentsiaali, peavad kasutuselevõetud süsteemid ja rakendused saavutama Euroopa tasandil kasutajale tagatud teenuste piisava ühilduvuse, koostalitlusvõime ja järjepidevuse taseme; 8176/09 (Presse 73) 11

12 arvesse tuleks võtta jätkuvat tööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel; intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõttu Euroopa maanteetranspordis käsitlev praegune ärimudel, mis põhineb peamiselt erasektori algatustel, on piiratud, mistõttu vajatakse tihedamat koostööd era- ja avaliku sektori vahel; terviklikku ühenduse lähenemisviisi, mis hõlmab nii seadusandlikku meedet, standardiseerimist kui ka rahalist toetust, on juba edukalt kasutatud selliste sarnaste intelligentseid transpordisüsteeme puudutavate algatuste puhul nagu ERTMS, VTMIS/AIS ja RIS; intelligentsete transpordisüsteemide teenuste kasutuselevõtmisse investeerimine peaks soodustama innovatsiooni, see võib luua kvaliteetseid töökohti ja selle tulemusel võib lühiajalises perspektiivis tekkida sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid, mis on eriti olulised praeguses finants- ja majanduslikus olukorras; EasyWay projekti kaudu praegu tehtav töö üleeuroopalise maanteevõrguga annab platvormi intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu koordineerimiseks ELis maanteetranspordi sektoris; intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste ja teenuste valikul ja kasutuselevõtul tuginetakse vajaduste, sealhulgas vajaduse korral katseprojektide hinnangule ning järgitakse subsidiaarsuse, tõhususe, kulutõhususe, geograafilise järjepidevuse, koostalitlusvõime ja küpsusastme alaseid põhimõtteid; halduskoormus tuleks hoida minimaalsel tasemel. NÕUKOGU: (1) TERVITAB komisjoni 16. detsembri aasta teatist Tegevuskava intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks Euroopas ja VÕTAB TEADMISEKS sellele lisatud ettepaneku direktiivi kohta, millega sätestatakse intelligentsete transpordisüsteemide maanteetranspordis kasutuselevõtu raamistik; 8176/09 (Presse 73) 12

13 (2) KUTSUB eesistujariiki ÜLES kutsuma intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi ettepaneku üle peetavate arutelude raames kokku erikoosoleku, et arutada läbi kõik aasta detsembris esitatud dokumendis Tegevuskava intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks Euroopas nimetatud erimeetmed ning saavutada nende osas selgus; (3) TOAB üldiseid eesmärke ja põhimõtteliselt prioriteete, mis on kindlaks määratud komisjoni poolt intelligentsete transpordisüsteemide ELis kasutuselevõtu kiirendamiseks ja koordineerimiseks; (4) INNUSTAB komisjoni soodustama kogu Euroopat hõlmava õigusliku raamistiku loomist, mis sisaldab intelligentsete transpordisüsteemide teenuste ühilduvuse, koostalitlusvõime ja järjepidevuse spetsifikatsioone ning vajaduse korral ka piiriülest tõhusust. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt tehakse kasutuselevõtu ja rakendamise otsused vastavalt vajadusele liikmesriikide ja erasektori poolt. Intelligentsete transpordisüsteemide edasise rakendamise käigus tuleks võtta arvesse konkreetsete liikmesriikide loodud olemasolevaid intelligentsete transpordisüsteemide infrastruktuure seoses tehnoloogia arengu ja rahastamise jõupingutustega; (5) TUNNISTAB, et on vaja teha täpsemalt kindlaks juba olemasolevad ja tulevased tõkked, mis takistavad intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõttu ELis, ning arendada lühiajalist, keskpika perioodi ja pikaajalist strateegiat nende tõkete kõrvaldamiseks, eemärgiga tagada intelligentsete transpordisüsteemide teenuste ühilduvus, koostalitlusvõime ja järjepidevus vastavalt vajadusele reguleerimise, standardiseerimise, teadusuuringute ja arendustegevuse, stiimuleid loovate meetmete ning kehtiva finantsraamistiku raames antava ühenduse rahalise toetuse kaudu; (6) RÕHUTAB vajadust töötada välja intelligentsed transpordisüsteemid transpordiliikides ja nende vahel, aidates seeläbi kaasa säästva transpordipoliitika eesmärkide saavutamisele, võttes arvesse multimodaalsuse aspekte; 8176/09 (Presse 73) 13

14 (7) KUTSUB komisjoni ja liikmesriike ÜLES kiirendama oma tööd, et teha kindlaks ja eemaldada mis tahes tõkked, mis takistavad intelligentsete transpordisüsteemide ja teenuste ühilduvust, koostalitlusvõimet ja jätkuvust, ning määrata kindlaks nõuded funktsioonide kaupa, et algatada Euroopas standardimine ja seda edendada ning soodustada üleeuroopaliste rakenduste kasutamist järgmistel eesmärkidel: tee-, liiklus- ja reisiandmete ning asjaomastelt kasutajatelt saadud andmete optimaalne kasutamine ümbersuunamine, koosmodaalsus ja intelligentsete transpordisüsteemide teenuste optimaalne kasutamine ühendvedude puhul liikluse ja kaubaveo korraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste pidevus Euroopa transpordikoridorides ja linnastutes suurem liiklusohutus ja turvalisus sõiduki tõhus integreerimine transpordi infrastruktuuri; (8) TUNNUSTAB komisjoni poolt tegevuskavas väljapakutud soovituslikku ajakava; (9) KUTSUB komisjoni ÜLES uurima võimalusi selliste meetmete esitamiseks, mis on seotud vähem kaitstud liiklejate ja piiratud liikumisvõimega või orienteerumisvõimega isikute ohutuse ja mugavusega; (10) Sellega seoses LEIAB nõukogu, et eelkõige tuleks esmajärjekorras võtta järgmisi meetmeid, integreerides ja kooskõlastades intelligentsed transpordisüsteemid era- ja avaliku sektori koostööle tuginedes kõigi transpordiliikidega: (10.1) vajalike nõuete määratlemine: (i) et muuta reaalajas liiklus- ja reisiteave täpseks ja teha piiriüleselt kättesaadavaks intelligentsete transpordisüsteemide kasutajatele 8176/09 (Presse 73) 14

15 (ii) maantee- ja liiklusandmete kogumiseks ja edastamiseks intelligentsete transpordisüsteemide teenuseosutajatele, sealhulgas sobivad meetmed erand- ja kriisiolukordade haldamiseks (iii) et muuta võimalusel olemasolevad ja kättesaadavad digitaalsete kaartide jaoks kasutatavad maantee- ja liiklusandmed täpseks ja teha kättesaadavaks digitaalsete kaartide tootjatele ja teenuseosutajatele ning (iv) et näha ette võimaluse korral kasutajatele tasuta universaalsete liiklusteadete edastamine: eelkõige liiklusohtlike olukordade kohta (nt ummikud ja õnnetused), ning nende minimaalne sisu; (10.2) minimaalsete/vajalike nõuete määratlemine intelligentsete transpordisüsteemide kauba- ja reisijateveo teenuste jätkuvaks osutamiseks transpordikoridorides ja linnades/linnastutes ning eri transpordiliikide vahel; (10.3) vajalike meetmete määratlemine, et: (i) (ii) kasutada uuenduslikke tehnoloogiaid intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste elluviimisel kaubaveologistikas edendada koostööle ja sobivatele standarditele tuginedes kogu ELi hõlmava koostalitlusvõimelise hädaabikõne ecall ühtlustatud kasutuselevõttu (iii) töötada välja Euroopa intelligentsete transpordisüsteemide raamstruktuur, käsitledes eelkõige intelligentsete transpordisüsteemidega seotud koostalitlusvõimet, teenuste järjepidevust ja multimodaalsuse aspekte, mille raames liikmesriigid ja nende pädevad asutused saavad koostöös erasektoriga arendada välja oma liikumiskeskkonna intelligentsete transpordisüsteemide struktuuri riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil 8176/09 (Presse 73) 15

16 (iv) parandada liiklejate ohutust seoses sõidukisisese inimese-masina liidese ja teisaldatavate seadmete kasutamisega ning samuti sõidukisiseste seadmete turvalisust (v) luua intelligentsete transpordisüsteemide põhised broneeringu- ja infosüsteemid veokitele ja tarbesõidukitele ettenähtud turvaliste parkimiskohtade jaoks (vi) integreerida intelligentsete transpordisüsteemide eri rakendused avatud platvormi, mis võimaldab varustada sõidukid unikaalse pardaseadmega (vii) edendada suurima vigastuste vähendamise ja inimelu säästmise potentsiaaliga kõrgetasemeliste juhiabisüsteemide kasutuselevõttu (viii) viia lõpule avatud liideste standardi loomine, et soodustada sidepidamist sõidukis, erinevate sõidukite vahel ning sõidukite ja teeäärse infrastruktuuri vahel (ix) edendada koostöösüsteemide (sõidukitevahelised ning sõiduki ja infrastruktuuri vahelised süsteemid) edasiarendamist, katsetamist ja rakendamist; (11) KUTSUB komisjoni ÜLES käsitlema hiljemalt aasta lõpuks intelligentsete transpordisüsteemide rakendustes ja teenustes andmete käitlemisega seotud andmeturbe ja isikuandmete kaitse aspekte ning samuti intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste, eelkõige sõidukisiseste ohutussüsteemide kasutamisega seotud vastutusküsimusi; (12) PALUB komisjonil töötada välja otsuste tegemist toetavad abivahendid intelligentsete transpordisüsteemide rakendusi ja teenuseid käsitlevate investeerimisotsuste tarbeks ning suunised intelligentsete transpordisüsteemide rajatiste ja teenuste rahastamiseks riiklikest vahenditest; (13) järgides täielikult subsidiaarsuse põhimõtet, ja selleks et vältida funktsioonihäireid, INNUSTAB komisjoni ja liikmesriike looma spetsiaalse intelligentsete transpordisüsteemide koostööplatvormi riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning vajaduse korral erasektori osalusel, et vajadusel seada säästva piirkondliku ja linna liikumiskeskkonna alased intelligentsete transpordisüsteemide algatused tähtsuse järjekorda; 8176/09 (Presse 73) 16

17 (14) PALUB komisjonil vajadusel töötada välja ja anda standardimisvolitus Euroopa standardiorganisatsioonidele (ESOd), et kiirendada standardite kehtestamist; (15) PALUB Euroopa standardiorganisatsioonidel (ESOd) anda panus intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõttu ning kiirendada oma tööd tehniliste standardite ja spetsifikatsioonide määratlemisel koostalitlusvõimeliste ja ühilduvate intelligentsete transpordisüsteemide jaoks Euroopa tasandil; (16) KUTSUB komisjoni ÜLES töötama välja transpordipoliitika eesmärkidest juhinduva metoodika intelligentsete transpordisüsteemidega seotud infrastruktuuri rahastamiseks, sealhulgas koostama üldise ja iga meetme kohta eraldi finantsmõju analüüsi, näiteks intelligentsete transpordisüsteemide mõjuhinnangu kaudu. Kõnealune metoodika peaks olema liikmesriikidele ja komisjonile abiks uute intelligentsete transpordisüsteemide infrastruktuuride loomise või olemasolevate infrastruktuuride ajakohastamise rahastamisel; (17) KUTSUB komisjoni ÜLES tugevdama liikmesriikide ja tööstussektoriga konsulteerides olemasolevat ohutu inimese-masina liidese raamistikku, hõlmates eelkõige sõidukisiseseid ja teisaldatavaid infoseadmeid; (18) INNUSTAB komisjoni edendama koostööd rahvusvahelisel tasandil intelligentsete transpordisüsteemide küsimustes ning võtma asjakohaseid meetmeid; (19) INNUSTAB avalikku ja erasektorit kasutama satelliidipõhiseid infrastruktuure (nagu näiteks Galileod ja EGNOS) majanduslikult efektiivsel viisil selliste intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste ja teenuste jaoks, mis vajavad üleilmset, pidevat, täpset ning tagatud aja ja asukoha määramist. 8176/09 (Presse 73) 17

18 LENNUNDUS SESAR lennuliikluse korraldamise üldkava nõukogu resolutsioon Nõukogu võttis vastu otsuse, millega kinnitatakse SESARi projekti Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava (ATM üldkava) 1 (7119/09). Euroopa ATM üldkava annab suunised projekti SESAR arendus- ja kasutuselevõtuetapiks. Lisaks võttis nõukogu vastu järgmise resolutsiooni kõnealuse kinnitamise kohta, milles rõhutatakse mõningaid kõnealuse kava tulevase arendamise aspekte: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, tuletades meelde: (i) (ii) nõukogu 9. juuni aasta avaldust, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks, nõukogu 27. veebruari aasta määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (edaspidi ühisettevõte ) ja nõukogu 16. detsembri aasta määrust (EÜ) nr 1361/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 219/2007, 1 Projekti SESAR (ühtse Euroopa taeva Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem) eesmärk on luua aastaks ELis tõhus lennujuhtimise süsteem, mis võimaldab välja arendada turvalise ja keskkonnasõbraliku õhutranspordi. SESAR on ühtse Euroopa taeva tehnoloogiline ja erialane osa. Sellel on kolm etappi: määratlemisetapp ( ), mis võimaldas koostada ATM üldkava tulevase lennuliikluse korraldamise süsteemi kehtestamiseks; arendusetapp ( ), mille järelevalvet teeb ühisettevõte, ja kasutuselevõtuetapp ( ). 8176/09 (Presse 73) 18

19 (iii) (iv) (v) (vi) (vii) (viii) nõukogu 8. juuni aasta resolutsiooni ühisettevõtte ametliku loomise kohta, nõukogu 9. oktoobri aasta resolutsiooni projekti SESAR arendusetapi käivitamise kohta, projekti SESAR tähtsust Euroopa tsiviillennunduse püsiva kasvu tagamiseks, projektist SESAR tulenevaid võimalusi keskkonna parandamise ja heitkoguste vähendamise suhtes, avaliku ja erasektori partnerlust kui olulist elementi tulevase ATM süsteemi edukaks arenguks Euroopas, erasektori partnerite oluliselt suurenenud vastutust seoses selliste edasiste meetmete tehnilise alusega, mis tulenevad projektist SESAR ja selle määratlemisetapist ning mis põhinevad liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade ühisel arusaamisel; võttes arvesse: nõukogu otsuse eelnõu, millega kinnitatakse ühtse Euroopa taeva Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) projekti Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava (ATM üldkava), 1. TERVITAB komisjoni poolt 14. novembril 2008 esitatud teatist Lennuliikluse korraldamise üldkava (ATM üldkava) ; 8176/09 (Presse 73) 19

20 2. PEAB ATM üldkava algseks versiooniks, mida tuleks käsitleda areneva dokumendina projekti SESAR arendus- ja kasutuselevõtuetappidel ning TULAB MEELDE, et mis tahes ATM üldkava olulised muudatused tuleks teha ametliku menetluse teel tihedas koostöös liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega ning et need tuleks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 219/2007 artikli 5 lõikele 4 esitada ühtse taeva komiteele, võttes samas arvesse funktsionaalsete õhuruumiosade moodustamist ja kohalikku mõõdet; 3. PALUB komisjonil tagada, et ühisettevõte SESAR esitab esimese ATM üldkava ajakohastamisettepaneku haldusnõukogule vastuvõtmiseks enne aasta märtsi lõppu; 4. RÕHUTAB vajadust arendusetapi ajal jätkata uute tehnoloogiate uurimist ja arendamist ning asjakohase metoodika loomist (kaasa arvatud realistlike andmete kogumise põhimõtted) tulemuseesmärkide saavutamiseks ja edusammude hindamiseks võrreldes ATM üldkavaga; 5. PEAB ühisettevõtte SESAR poolt väljaarendatavat riskijuhtimiskava ATM üldkava oluliseks osaks ja PALUB komisjonil tagada, et ühisettevõte täpsustaks praegust riskijuhtimiskava, ajakohastades esmaprioriteedina suurte riskide ja nendega seotud leevendamismeetmeid; 6. TULAB MEELDE, et vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 219/2007 artikli 1 lõikele 5 vastutab ühisettevõte SESAR ATM üldkava rakendamise eest ning RÕHUTAB, et ühisettevõte SESAR säilitab üldkontrolli kõikide Eurocontrolile delegeeritud tegevuste ning arendusetapi, sealhulgas asjakohase finants- ja rahastamiskorra üle; 7. TULAB MEELDE, et komisjon teavitab ühtse taeva komiteed korrapäraselt ühisettevõtte tööst, sealhulgas riskidest ja leevendamismeetmetest; 8176/09 (Presse 73) 20

21 8. PALUB komisjonil anda nõukogule aru ühisettevõtte edusammudest ATM üldkava rakendamisel esmakordselt aastal ning edaspidi kord aastas. Aruandes peaks alati olema esitatud ajakohastatud riskijuhtimiskava, leevendamismeetmed ning kõik suuremad mõjud eelarvele; 9. KORDAB üleskutset komisjonile pärast konsulteerimist ühtse taeva komiteega ja enne aasta lõppu esitada SESARi kasutuselevõtuetapi ettevalmistamist ja sellele üleminekut käsitlevad konkreetsed ettepanekud, asetades rõhu selle juhtimisele ning selle piisavatele ja vajaduse korral mõne sidusrühma jaoks uuenduslikele rahastamismehhanismidele; 10. PALUB komisjonil, konsulteerides ühisettevõttega SESAR, kõikide sidusrühmadega ning koostöös sõjaväeorganisatsioonidega, koostada regulatiivne tegevuskava ja hallata seda. See põhineb ühenduse õigusraamistikul (rakenduseeskirjad ja ühenduse spetsifikatsioonid), et toetada SESARi rakenduspakettide kasutuselevõtmist; 11. PALUB komisjonil tagada, et ühisettevõte SESAR koostab kõikide sidusrühmade jaoks kõikehõlmava kommunikatsioonikava, mis vajadusel põhineks olemasolevale konsulteerimiskorrale ning milles võetakse arvesse funktsionaalseid õhuruumiosasid ja kohalikku mõõdet; 12. PALUB komisjonil arendusetapis tagada, et ühisettevõtte SESAR poolt käivitatud konsulteerimisprotsessi oleksid nõuetekohaselt kaasatud reguleerivad asutused; 13. PALUB komisjonil tagada, et ühisettevõte ja asjaomased sidusrühmad keskenduksid kindlameelselt SESARist kiire kasu saamisele, kasutades selleks kinnitatud ja standardiseeritud tehnoloogiaid, lähtudes ärimudelitest, tasuvusanalüüsist ja konsulteerimiskorrast; 8176/09 (Presse 73) 21

22 14. PALUB komisjonil võtta kõik vajalikud meetmed SESARi ja vastava USA süsteemi NEXTGEN ning teiste ICAO piirkonna projektide vahelise maksimaalse koostalitlusvõime saavutamiseks ning edaspidi jälgida ja arvesse võtta vajadust vastavuse järele ICAO üldise kontseptsiooni arengutega; 15. KUTSUB komisjoni sel eesmärgil üles esitama nõukogule soovituse volitada komisjoni alustama läbirääkimisi koostöömemorandumi sõlmimiseks Ameerika Ühendriikide Föderaalse Lennuametiga; 16. RÕHUTAB, et ATM üldkava arendamisel tuleks arvesse võtta ELi mittekuuluvaid naaberriike ühtse Euroopa taeva välismõõtme osana, et toetada komisjoni tööd ühise lennunduspiirkonna loomisel. Lennutranspordileping Kanadaga Nõukogu võttis positiivse poliitilise seisukoha Kanadaga sõlmitava lennutranspordilepingu eelnõu suhtes ning taotles lõpliku teksti ettevalmistamist, et otsuse saaks vastu võtta enne lepingu allakirjutamist, mis toimub eeldatavasti mais peetaval ELi ja Kanada tippkohtumisel. Lepingu üle pidas läbirääkimisi komisjon nõukogult aasta oktoobris saadud volituse alusel ning leping asendab Kanada ja liikmesriikide vahel sõlmitud kehtivad kahepoolsed lepingud. Leping sisaldab liiklusõiguste järkjärgulist andmist ja investeerimisvõimalusi ning samuti koostööd mitme küsimuse puhul, sealhulgas lennuohutus, turvalisus, sotsiaalvaldkond, tarbijate huvid, keskkond, lennuliikluse korraldamine, riigiabi ja konkurents. Leping parandab nii vastavate turgude vahelisi ühendusi kui ka inimestevahelisi sidemeid ning loob uusi võimalusi lennundussektoris. 8176/09 (Presse 73) 22

23 LAEVANDUS Meritsi ja siseveeteedel reisijate õigused Nõukogu võttis avaliku mõttevahetuse käigus teadmiseks eesistujariigi eduaruande (7141/09) määruse eelnõu kohta, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi. Lisaks toimus nõukogus eesistujariigi küsimustiku alusel poliitiline mõttevahetus, mille raames keskenduti kõnealuse ettepaneku kohaldamisalale. Mõttevahetuse käigus tervitasid kõik liikmesriigid komisjoni ettepanekut ja kinnitasid oma pühendumust reisijate õiguste tugevdamisele. Esimese, reisijateveoteenuste liiki puudutava küsimuse puhul leidis enamik delegatsioone, et kavandatud määruse kohaldamisala peaks hõlmama kõiki teenuste liike, v.a turismi- ja lõbureisiteenused. Teise, territoriaalset kohaldatavust puudutava küsimuse puhul leidis enamik delegatsioone, et määruse eelnõu tuleks kohaldada nii ühenduse sadamate kui ka ühenduse ja kolmandate riikide sadamate vahel reisijate suhtes. Kolmanda, laeva tüüpi puudutava küsimuse puhul teatas enamik delegatsioone, et ettepanekut ei tuleks kohaldada selliste laevade suhtes, mida kasutatakse peamiselt lasti vedamiseks. Nõukogu kutsus oma ettevalmistavaid organeid üles jätkama tööd ettepaneku kallal, eesmärgiga saavutada juunis kokkulepe. 8176/09 (Presse 73) 23

24 Kõnealune määruse ettepanek on osa ELi üldisest poliitikast, mille eesmärk on tagada reisijate võrdne kohtlemine, sõltumata sellest, millist transpordiliiki nad reisimisel kasutavad. Sarnased õigusaktid võeti juba vastu õhu- ja raudteetranspordi valdkonnas ning vastav ettepanek on tehtud ka seoses bussiteenustega. Määruse eelnõus sätestatakse eeskirjad, millega tagatakse puudega või liikumispuudega reisijate abistamine ja teavitamine. Käsitledes reisijaid üldiselt, sisaldab see määrus sätteid reisi tühistamise või hilinemise korral neile antava abi, teabe ja hüvitise kohta. Komisjon esitas oma ettepaneku aasta detsembris (11990/08). Euroopa Parlament peaks oma arvamuse vastu võtma esimesel lugemisel aasta aprillis. ELi meretranspordipoliitika kuni aastani nõukogu järeldused Nõukogu võttis vastu järgmised järeldused. Euroopa Liidu Nõukogu, VÕTTES ARVESSE Euroopa säästva transpordi poliitika põhieesmärke ning integreeritud merenduspoliitika üldeesmärke; TULADES MEELDE, et üle 90 protsendi üleilmsest kaubavahetusest toimub meritsi, et laevandus ja sellega seotud meretransporditeenused annavad tähtsa panuse Euroopa majandusse, et Euroopa Liidu laevandus ja sellega seotud teenused on Euroopa konkurentsivõime seisukohast ülimalt olulised, et meretranspordil on otsene mõju elukvaliteedile Euroopas ning et lähimerevedu on ülimalt oluline osa Euroopa mitmeliigilisest transpordisüsteemist ja uksest ukseni teenuse logistikaahelast; TOONITADES, et Euroopa Liit on huvitatud ohutu, turvalise ja tõhusa laevanduse edendamisest puhtamatel ookeanidel ning et Euroopa meretranspordiametid ja Euroopa laevandussektor on teinud märkimisväärseid edusamme meresõiduohutuse ja -turvalisuse ning merekeskkonna kaitse valdkonnas; 8176/09 (Presse 73) 24

25 TUNNISTADES, et Euroopa merendussektor seisab järgmise kümne aasta jooksul silmitsi suurte väljakutsetega, milleks on muu hulgas praeguse majanduslanguse mõju, raskused meremeeste leidmisel ühenduse piires, laevanduse strateegiline tähtsus energiavarustuse tagamisel, keskkonnaga, sealhulgas kliimamuutustega seotud pakilised probleemid, kolmandate riikide ebaaus konkurents ning piraatluse ja terrorismiga seotud ohud; TUNNISTADES samuti vajadust võtta tulevases Euroopa merenduspoliitikas piisavalt arvesse Euroopa erinevate merepiirkondade geograafilist asukohta ja konkreetseid asjaolusid seoses laevade, liikluse, turvalisuse ja ohutusega seotud vajaduste, jääoludes navigeerimise nõuete ning valitsevate keskkonnatingimustega, kuna need seavad erinõudmisi laevade omadustele ja kvaliteedile, infrastruktuurile ning laevapere pädevusele; TULADES MEELDE, et tänu kolmanda meresõiduohutust käsitlevate õigusaktide paketi vastuvõtmisele ja koos rahvusvaheliselt vastuvõetud eeskirjadega on ELil nüüd üks maailma põhjalikem laevandust reguleeriv õiguslik raamistik; TULADES MEELDE Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) rolli liikmesriikide ja komisjoni abistamisel ELi sellekohaste eesmärkide saavutamisel; LEIDES, et rahvusvaheliste merendusteenuste liberaliseerimist silmas pidades on kvaliteetse laevanduse jaoks tarvis säilitada atraktiivne ja jätkusuutlik raamistik ning seda edasi arendada, et vältida Euroopa laevanduskeskuste ümberpaigutumist väljapoole Euroopat ning võidelda normidele mittevastava laevanduse vastu, ning et seetõttu on see küsimus esmatähtis; RÕHUTADES, et piisav arv hea koolitusega töötajaid on kogu merendusklastri ja eelkõige meresõiduohutuse seisukohast ülimalt olulised; LEIDES, et nõukogu poolt aasta juunis ja aasta detsembris vastu võetud järeldused ühenduse laevanduse maine parandamise ja noortes meremehe ameti vastu huvi äratamise kohta 1 on seetõttu jätkuvalt täiesti asjakohased; RÕHUTADES, et laevanduse rahvusvahelise olemuse tõttu on vaja luua võrdsed tegutsemistingimused, mille puhul tagatakse rahvusvaheliselt kokkulepitud eeskirjade ühetaoline kohaldamine ja jõustamine kogu maailmas, ning on vaja tagada Euroopa Liidu pidev toetus rahvusvahelise üldsuse ja eelkõige Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO), Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ja ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) jõupingutustele selliste võrdsete tegutsemistingimuste saavutamiseks, samuti Euroopa Liidu suur huvi edendada avatud laevandusturgusid, avatud kaubavahetust ja kvaliteetse laevanduse põhimõtteid koostöös oma peamiste kaubandus- ja laevanduspartneritega; 1 Dok 10737/03, 20. juuni /09 (Presse 73) 25

26 RÕHUTADES, et teadmistel, innovatsioonil ja moodsal kõrgtehnoloogial on keskne osa kogu Euroopa merendussektori tõhususe suurendamisel, Euroopa meretransporditööstuse konkurentsivõime tugevdamisel, energiatõhususe parandamisel ja keskkonnamõju vähendamisel, PÜÜDES nõnda saavutada pikaajalist eesmärki muuta Euroopa meretransport jäätme- ja heitmevabaks, vähendades jäätme- ja heitkoguseid võimalikult suurel määral; 1. RÕHUTAB, et Euroopa Liidul on oluline strateegiline huvi parandada oma meretranspordisüsteemi toimimist varustuskindluse, konkurentsivõime, tööhõive ja keskkonnatoime ning majanduskasvu toetamise osas; 2. TULAB MEELDE, et finantskriis ja majanduskasvu aeglustumine avaldavad märkimisväärset mõju Euroopa laevandussektorile ja seonduvatele tööstusharudele; et protektsionistlikud tavad, mis mõjutavad merekaubandust ja ebaausat konkurentsi laevandusturgudel, seavad tõsiselt ohtu Euroopa ja maailma majanduse elavdamise ning et majandussurutises oleva turu tingimused võivad hõlpsasti soodustada normidele mittevastava laevanduse hoogustumist, millega kaasnevad lubamatud riskid seoses inimohvritega merel ning merekeskkonna halvenemisega; 3. NÕUSTUB, et kõik majandustegevuses osalejad peavad tegema pühendunud ja ühiseid jõupingutusi, et tagada Euroopas merendusalase oskusteabe säilimine, piisavad inimressursid ja tehnoloogilised vahendid ning maailmaturul Euroopa laevanduse pikaajalise konkurentsivõime säilimiseks ning lähimerevedude potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks vajalikud tingimused; 4. TERVITAB komisjoni poolt koostöös meretranspordiametite ja Euroopa laevandussektoriga läbi viidud strateegilist läbivaatamist ja selle tulemusena koostatud komisjoni teatist strateegiliste eesmärkide ja soovituste kohta seoses ELi meretranspordipoliitikaga kuni aastani ning LEIAB, et strateegilise läbivaatamise tulemusena esitatud lähenemisviis pakub pikaajalist visiooni sellest, kuidas muuta Euroopa merendussektor konkurentsivõimelisemaks ja säästvamaks ning kuidas tugevdada merendusalast oskusteavet ja luua Euroopa merendussektoris kvaliteetseid töökohti, mille abil tagatakse Euroopa piires toimuva, Euroopast väljuva ja Euroopasse suunduva meretranspordi tõhusus ja usaldusväärsus; 8176/09 (Presse 73) 26

27 5. TOONITAB, et on ülimalt oluline edendada usaldust ja partnerlussuhteid rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames ning samuti vajaduse korral kaubandus- ja laevanduspartneritega peetavate kahepoolsete dialoogide ja nendega sõlmitavate kahepoolsete meretranspordilepingute kaudu; 6. VÕTAB TEADMISEKS komisjoni teatises esitatud kuus strateegilist tegevusvaldkonda: Euroopa laevandus ja globaliseerumine, inimressursid, meresõiduoskused ja merendusalane oskusteave, kvaliteetse laevanduse edendamine, koostöö rahvusvahelisel areenil, lähimerevedude ja meretransporditeenuste kogu potentsiaali ärakasutamine Euroopa ettevõtete ja kodanike huvides ning teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus; 7. KUTSUB komisjoni ÜLES kõikide asjaomaste sidusrühmadega peetavate konsultatsioonide põhjal edasi arendama asjakohaseid meetmeid strateegilistes valdkondades, mis puudutavad eelkõige järgmist: a) ELi selge ja üleilmselt konkurentsivõimelise riigiabi, tonnaaži ja tulude maksustamist käsitleva raamistiku säilitamine ja vajaduse korral parandamine; b) turutingimuste seire ning õiglase ja tõhusa konkurentsi edendamine meretranspordi valdkonnas kogu maailmas; c) positiivsete meetmete väljatöötamine laevanduse maine tõstmiseks ja teadlikkuse suurendamiseks erinevatest merendusega seotud elukutsetest meretranspordisektoris, et edendada Euroopa meremeeste haridust, koolitust ja tööhõivet ning nii merel kui maismaal peetavatel ametitel põhinevaid teenistuskäike, et varustada kogu Euroopa merendusklaster vajalike inimressurssidega; töötingimuste ja sotsiaalkaitse parandamine ning asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide, nagu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöönormide konventsiooni rakendamine; d) koostöö liikmesriikide ja teiste riikidega, et algatada ja edendada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kaudu kokku lepitud rahvusvaheliste vahendite abil ohutuse, turvalisuse, keskkonnatoime ja töötingimuste pidevat parandamist, tagades rahvusvaheliselt kokkulepitud eeskirjade tõhusa rakendamise kõikides lipu-, sadama- ja rannikuriikides kogu maailmas; 8176/09 (Presse 73) 27

28 e) soodsate tingimuste loomine lähimerevedude ja meretransporditeenuste kogu potentsiaali ärakasutamiseks Euroopa kodanike ja ettevõtete huvides, jälgides eelkõige keskkonnakaitse valdkonna mis tahes kehtivate ja uute rahvusvaheliste õigusaktide sujuvat väljatöötamist ja rakendamist, vältides moonutusi logistikaahelas ning samuti muid tagajärgi, sealhulgas neid tagajärgi, mille tulemusena merelühisõitude asemel võidakse hakata taas kasutama maanteevedusid; f) koostöö liikmesriikidega selleks, et Euroopa Liit saaks aktiivselt kaasa aidata Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni jõupingutustele laiaulatusliku rahvusvahelise laevandust reguleeriva raamistiku säilitamiseks ja edasiarendamiseks; g) eelseisvaid väljakutseid silmas pidades, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti töö tõhustamine liikmesriikidele ja komisjonile tehnilise ja teadusliku abi andmiseks; h) tarbetute haldustakistuste kõrvaldamine, e-teenuste kasutuselevõtmise võimaldamine, meremagistraalide edasiarendamise tagamine ning samuti sisemaaga seotud mereühenduste ning sadamate ja sisemaa vaheliste ühendusteede edasine edendamine TEN-T (üleeuroopalise transpordivõrgu) programmi ja Marco Polo programmi kontekstis; i) merendusalase teadus- ja arendustegevuse, eelkõige veetranspordi tehnoloogiaplatvormi WATERBORNE toetamine ning energiatõhususe ja keskkonnatoime parandamine, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse vallas tehtud jõupingutuste ärakasutamine ning uudsete info- ja sidetehnoloogiate kasutamise edendamine Euroopa meretranspordisüsteemi ja Euroopa merendussektori hüvanguks; j) ELi merendusklastri konkurentsivõime suurendamine tootmise ja teenuste osutamise valdkonnas, sealhulgas selle seose tugevdamine laevaehitussektoriga, arenenud tehnoloogiliste lahenduste edendamise abil, et tagada nii tööhõive kõrge tase kui ka kõrged keskkonnakaitsega seotud eesmärgid; k) AISi, LRITi ja satelliitsidel põhinevate süsteemide (GMES)täielik ärakasutamine tulevaste e-merenduse teenuste laiemas kontekstis Euroopa meretranspordipoliitika eesmärkide täitmise nimel; 8176/09 (Presse 73) 28

29 8. KUTSUB liikmesriike ÜLES: (a) (b) (c) (d) (e) ergutama meretransporditööstuse üleilmset konkurentsivõimet ning võtma konkreetseid meetmeid eespool nimetatud nõukogu ja aasta järeldustes kindlaksmääratud tegevuste elluviimiseks, et edendada merendusalast oskusteavet ning suurendada nii meeste kui naiste jaoks merendusalase teenistuskäigu atraktiivsust merel ja maismaal, aidates samas kaasa laevade pardal valitsevate tööja elamistingimuste parandamisele Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöönormide konventsiooni ratifitseerimise ja rakendamise kaudu; tagama ohutust, turvalisust ja keskkonda käsitlevate rahvusvaheliste ja ELi eeskirjade siseriiklik rakendamine ja jõustamine ning töötama Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kaudu aktiivselt selle nimel, et tagada rahvusvaheliselt kokkulepitud eeskirjade tõhus rakendamine kõikides lipu-, ranniku- ja sadamariikides; tegema aktiivselt tööd ELi integreeritud merendusalase teabehaldus- ja liiklusjärelevalve süsteemi väljaarendamiseks, tuginedes sellistele kõige moodsamatele kättesaadavatele vahenditele nagu AIS, LRIT, SafeSeaNet ja CleanSeaNet või väljatöötatavatele vahenditele nagu Galileo ja GMES; tegema aktiivselt tööd, et vähendada tarbetut halduskoormust ja topeltkontrolle piiridel ning ühtlustada vajaduse korral dokumente nii ELi siseselt kui ülemaailmselt; aktiivselt kinnitama taas, et nad toetavad Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni püüdlusi jõuda aasta juulis asjakohasele kokkuleppele, näidates oma soovi ja pühendumust piirata ja vähendada laevadelt pärinevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid lõppeesmärgiga kiita aastal heaks ülemaailmselt siduv õigusakt, mida kohaldatakse laevade suhtes olenemata nende lipuriigist 1 ; 1 Vt nõukogu (keskkond) 2. märtsi aasta järeldusi (dok 7128/09). 8176/09 (Presse 73) 29

30 (f) (g) kinnitama oma kohustust teha kõik, mis võimalik, et tagada aasta ohtlike ja kahjulike ainete konventsiooni (millega reguleeritakse ohtlike ja kahjulike ainete mereveoga seotud vastutust ja kahju hüvitamist) protokolli kiire vastuvõtmine, et rahvusvahelise õigusliku raamistiku jõustamine saaks toimuda niipea kui võimalik; toetama meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluseid käsitleva rahvusvahelise konventsiooni (STCW-konventsioon) läbivaatamise protsessi ja tagama lõppkokkuvõttes kõnealuse konventsiooni kiire ratifitseerimine, et jõustada laevaperedele esitatavad kõrgendatud pädevusnõuded; 9. KUTSUB kõiki sidusrühmi TUNGIVALT ÜLES aitama aktiivselt kaasa kvaliteetse laevanduse edendamisele ning tõhusa ja säästva Euroopa meretranspordisektoriga seotud üldeesmärkide saavutamisele aastaks, muu hulgas investeerides inimkapitali kui võtmetähtsusega konkurentsitegurisse, mille abil tagada Euroopa laevanduse juhtpositsioon maailmaturul; 10. KUTSUB komisjoni ja liikmesriike ÜLES sobival ajal esitlema ja selgitama strateegilisi eesmärke seoses ELi meretranspordipoliitikaga kuni aastani asjaomastele rahvusvahelistele organisatsioonidele ja kahepoolsete suhete raames; 11. PALUB komisjonil koos liikmesriikide ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega töötada niipea kui võimalik ning kindlasti hiljemalt aasta lõpuks välja üksikasjalik teekaart ning viia aasta lõpuks läbi Euroopa meretranspordipoliitika rakendamist käsitlev vahepealne läbivaatamine. 8176/09 (Presse 73) 30

31 ELi piirideta meretranspordiruum nõukogu järeldused Nõukogu võttis vastu järgmised järeldused. Euroopa Liidu Nõukogu, VÕTTES ARVESSE Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt alates aastast vastu võetud teatisi, järeldusi, resolutsioone, tegevuskavasid ja erimeetmeid lähimereveo edendamiseks; 24. jaanuaril 2006 Ljubljanas toimunud ministrite konverentsil vastu võetud järeldusi meremagistraalide kohta; komisjoni aasta teatist transpordipoliitika valge raamatu vahekokkuvõtte kohta; komisjoni teatist integreeritud merenduspoliitika kohta ja komisjoni teatist sadamapoliitika kohta; TÕDEDES, et ligikaudu 40 % siseturu kaubavahetusest toimub lähimereveona, mis moodustab olulise osa lastide ühendusesisesel edasitoimetamisel kasutatavatest Euroopa mitmeliigilistest transpordiahelatest; TUNNUSTADES lähimereveo arendamisel aastate jooksul tehtud edusamme, eelkõige lähimerevedude edendamise siseriiklike keskuste, Euroopa lähimereveo võrgustiku ja meremagistraalide ning lähimereveo teabekeskuste tehtud tööd; 8176/09 (Presse 73) 31

32 ARVESTADES, et lähimereveo edendamine aitab saavutada Lissaboni strateegia eesmärke ja et see on tõhus viis liiklusummikute ja transpordi kahjulike keskkonnamõjude ning seoses kliimaga ka süsinikdioksiidiheidete vähendamiseks, et see aitab suurendada ja parandada kaubavoogusid Euroopa transpordisüsteemis ning ühenduse ühtekuuluvust ning et see aitab parandada ühendusi perifeersete piirkondade ja saartega ning meretranspordist sõltuvate liikmesriikidega; RÕHUTADES, et lähimerevedude arendamise esmavastutus lasub logistika- ja meretranspordisektoril ning et Euroopa institutsioonidel on oluline roll haldustõkete vähendamisel ja lähimerevedude arendamiseks soodsate tingimuste loomisel; RÕHUTADES, et lähimerevedude arendamist takistavad veel mitmed, eelkõige komisjoni teatises nimetatud halduslikud kitsaskohad; TUNNISTADES, et haldusmenetluste lihtsustamisel on oluline roll tehnilistel algatustel, eelkõige seoses rannavalve-, sadama- ja tolliasutuste võimekusega teostada järelevalvet kaupade ja laevade liikumise üle, sealhulgas satelliitide (EGNOS/GALILEO ja GMES) ning kavandatavate e- merenduse ja e-kaubavedude süsteemide abil; ning võttes arvesse, et SafeSeaNet laevaliikluse seire võrgustiku, automaatsete identifitseerimissüsteemide (AIS) ning laevade kaugtuvastuse ja kaugseire (LRIT) kõiki võimalusi tuleks kasutada muu hulgas haldusmenetluste lihtsustamiseks; 1. TUNNISTAB vajadust jätkata lähimereveo edendamist ja tagada meremagistraalide edasiarendamine, et vähendada transpordi üldisi keskkonnamõjusid ning tagada Euroopa majanduse jaoks tõhus, konkurentsivõimelisem, sujuv ja kulusäästlik transpordisüsteem; ning ON SEISUKOHAL, et praegune majanduslangus suurendab lähimereveo edendamise algatuste olulisust; 8176/09 (Presse 73) 32