VARBUSE MÕISAPARGI REKONSTRUEERIMISPROJEKT

Transkript

1 TÄHE 106, TARTU. Tel Registreerimisnumber MTR: EH, EJ, EK, EO, EP EEG MATER: MK, MU, MO, MP Muinsuskaitse tegevusluba: E518/2010 Töö nr: IB 11/2012 Koostaja: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Objekti asukoht: Põlva maakond Kanepi vald Varbuse küla VARBUSE MÕISAPARGI REKONSTRUEERIMISPROJEKT Projektalal paiknevad mälestised: Varbuse mõisa moonakatemaja ( reg. nr: 23698) Varbuse mõisa tall-tõllakuur (reg. nr ) Varbuse mõisa ait-kuivati (reg. nr ) Varbuse mõisa park (reg ). Koostaja: Liisa Prost VS 483/2010-E Sven Õun TARTU 2012

2 SISUKORD Kooskõlastused...4 A. SELETUSKIRI SISSEJUHATUS Projekteerimise alus Projektala kaitsestaatus Väljavõte eritingimustest Projekteerimiseelne situatsioon Ajalooline ülevaade mõisapargist (väljavõte muinsuskaitse eritingimustest) Mõis Hoonestus Park Dendroloogiline hinnang Metoodika Dendroloogiline ülevaade Pargis teostatavad raied Soovitused seoses pargipuistu hooldustöödega PROJEKTLAHENDUS Kontseptsioon Autoparkla Karavaniparkla Mõisa esindusväljak Mõisa park Telkimisala Kämpinguala Likvideeritavad objektid Teed Rajatised ja väikevormid Valgustus Tehnovõrgud Hoonete rekonstrueerimine Haljastus Orienteeruvate tööde mahud ja materjalide vajadus Tööde järjekord JOONISED J1 Projekteerimiseelne situatsioon M 1:500 J2 Haljastuslike objektide asukoha skeem M 1:1500 J3 Varbuse mõisapargi haljastuslike objektide asukoha skeemi I osa M 1:500 J4 Varbuse mõisapargi haljastuslike objektide asukoha skeemi I osa M 1:500 J5 Varbuse mõisapargi haljastuslike objektide asukoha skeemi I osa M 1:500 J6 Varbuse mõisapargi haljastuslike objektide asukoha skeemi I osa M 1:500 J7 Raieplaan ja likvideeritavad objektid M 1:500 J8 Põhiplaan M 1:500 J9 Karavaniparkla M1:300 J10 Pargiala M 1:400 J11 Telkimisala M 1: 300 J12 Kämpinguala M 1: 300 J13 Teede plaan M 1:500 2

3 J14 Parkla vertikaalplaan M 1:250 J15 Vaated, profiilid M 1:100 M 1:50 J16 Pargipink M 1:10 J17 Laululava pink M 1: 20 J18 Maakivimüüri pink M 1:20 J19 Palgist pink M 1:20 J20 Jalgrattahoidla M 1:20 J21 Terrassid M 1:50 J22 Valgustusplaan ja tehnovõrgud M 1:500 J23 Haljastusplaan M 1: 220 LISAD Lisa 1: Puude dendroloogiline hinnang Lisa 2: Haljastuses kasutatavate taimede kirjeldus Lisa 3: Valgustusplaanis kasutatavate valgustite kirjeldus (inglise keeles) 3

4 Kooskõlastused 4

5 A. SELETUSKIRI 1. SISSEJUHATUS 1.1 Projekteerimise alus Käesolev projekt on koostatud Varbuse Mõisameeste Seltsi tellimusel Varbuse mõisapargi korrastamiseks. Käesoleva projektiga antakse lahendused pargi puistu hooldusraieteks, teede rajamiseks ja väikevormide paigutamiseks. Samuti lahendatakse parkla ning valgustus. Projekt on koostatud põhiprojekti staadiumis. Projekti koostajaks on Liisa Prost. Dendroloogilisi töid teostasid maastikuarhitekt Liisa Prost ja dendroloog Sven Õun. Projektis kasutatud fotode autorid on Liisa Prost ja Sven Õun, kui ei ole viidatud teisiti. Projekti koostamisel on aluseks järgnevad dokumendid: 1. Prost, L. Õun, S Varbuse mõisapargi muinsuskaitse eritingimused; Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, töö nr IB 68/ Varbuse mõisapargi maa-ala geodeetiline alusplaan, Kagu Geodeesia OÜ, töö nr 12T001Varbuse 2301 (vt joonis J1). 3. Varbuse pargi geodeetiline mõõdistamine, EOMAP Maamõõdukeskus OÜ, töö nr 29T Projektala kaitsestaatus Varbuse mõisapark on arhitektuurimälestis (Joonis 4) (mälestise reg. nr 23699; "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri määrus nr. 17, (RTL 1999, 122,1666) kuupäev: ). Käesoleval pargiosal paiknevad, sellega piirnevad või on seotud järgmised muinsuskaitsealused ja looduskaitsealused objektid (Joonis 5): 1. Varbuse mõisa moonakatemaja ( reg. nr: 23698) 2. Varbuse mõisa tall-tõllakuur (reg. nr ) 3. Varbuse mõisa ait-kuivati (reg. nr ) 4. Varbuse hall pähklipuu (KLO ) 5. Varbuse mõisa park (reg. nr: 23699) 6. Liiva-Varbuse maastikukaitseala (KLO ) 7. Tilleoru maastikukaitseala (KLO ) 5

6 Postitee Varbuse mõisapark Joonis 1. Varbuse pargi asukoha skeem (Skeemi alus: Maa-amet). Joonis 2. Asukohaskeem (Skeemi alus: Maa-amet). 6

7 Joonis 3. Heakorrastamisele kuuluv pargiosa piir (Skeemi alus: Maa-amet) Joonis 4: Keskkonnaministeeriumi ja Muinsuskaitseameti ühise pargikomisjoni poolt määratud Varbuse mõisapargi piir ja selle kaitsevöönd (50m).(Skeemi alus: Maa-amet, veebruar 2005) 7

8 Joonis 5. Muinsuskaitse ja looduskaitse all olevad objektid Varbuse pargis ja sellega piirnevatel või seotud aladel, vt ptk 1.2 (Skeemi alus: Maa-amet). 1.3 Väljavõte eritingimustest Varbuse mõisapargi muinsuskaitse eritingimustes on antud alljärgnevad soovitused ning täpsustused pargi rekonstrueerimise projekteerimiseks (Varbuse mõisapargi muinsuskaitse eritingimused; Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, töö nr IB 68/2010; ptk 8). Projekti koostamisel on muinsuskaitse eritingimustega arvestatud. 8

9 9

10 10

11 2. Projekteerimiseelne situatsioon Varbuse mõisapark pindalaga 9 hektarit, asub Põlva maakonnas, Kanepi vallas, Varbuse külas, Varbuse-Kindapalu ja Vooreküla-Puskaru tee ristumiskohast idas (joonis 1, 2). Mõisa keskseks kohaks on park (joonis 3), mille eesosa ääristavad põhjaküljes ait-kuivati, lõunaküljes talltõllakuur ja edelaosas moonakatemaja. Mõis piirneb põhja suunas Keldrimäe põllumaaga (katastriüksuse tunnus 28502:001:0260), ida suunas Mäe-Kure metsaga (kat. tunnus: 28502:001:0292), kagu suunas Erastvere metskonna 67 metsamaaga (kat. tunnus: 28502:001:0267) ja Mõisapargi (kat. tunnus 28502:001:0030) maaga. Lõuna suunas piirab parki Hela viljapuuaiamaa (kat. tunnus 28502:001:0033) ning Tiku maaüksus (kat. tunnus: 28502:001:0031), lääne suunas Vooreküla-Pusakru tee (kat. tunnus: 28502:001:0294). Varbuse mõisa park on muinsuskaitse ja looduskaitse all. Esiväljak on rangekujuline, seda raamivad külgedelt hooned: põhjast ait-kuivati, lõunaküljest tall-tõllakuur ja edelaosas paiknev moonakatemaja. Sissesõidu märgistavaks elemendiks on vasakul pool teed hariliku vahtra rida, mis moodustab ühepoolse allee, paremal pool esineb kõrge kuusepuuhekk. Vaevumärgatavalt on säilinud kunagi härrastemaja esiküljel paiknenud auring. Pargipuude järgi on aimatav selle algupärane asukoht. Esikülje keskosas paikneb tugevalt harunenud ning laiavõraline harilik tamm, euroopa nulg, samuti on rohkelt hariliku vahtra looduslikke uuendeid. Säilinud on kunagise härrastemaja varemed ning kunagise asundustalu varemed. Pargi põhjapoolses küljes peasissekäigust kärnerimaja poole viiv tee on piiritletud madala, 1 meetri kõrguse kivimüüriga. Tagaväljak on laskuva reljeefiga, mis muudab pargi ilme vabakujunduslikumaks. Seal paiknevad põlispuuderühmad. Esineb hariliku vahtra, hariliku kuuse gruppe. Vertikaalseid jooni pargi ilmesse toovad kõrged sirgetüvelised hariliku nulu esindajad. Pargi tagumisse ossa jääb ka tähelepanuväärivate dimensioonidega uhke kaheharuline hall pähklipuu, mille kõrgus on 17 meetrit ning ümbermõõt 4 meetrit. Pähklipuu kõrvale on istutatud kaks nooremat sama liigi esindajat, mis vanima puu hukkudes märgiks selle ligikaudset asukohta ning säilitaks pargi ilmet. Samuti pakuvad puud tulevikus samu vaateid, mis praegune halli pähklipuu võimas esindaja. Looduskaise üksikobjekt, põlispuud ja kõrghaljastus on mõisapargis kriitilises seisukorras, väärtuslike liikide kasvutingimused viletsad. Lõunapoolses küljes on säilinud ka mõisa õunapuuaed, mis rajati aastal. Õunapuuaed asub 1.5 hektari suurusel alal. Viljapuud on istutatud korrapäraselt. Nende vahel on paiknenud range ruudustikuga aiateed. Viljapuuaias võib täheldada õunapuude pookekohti. Postitee raja äärde jääv vana kuuse-segamets oli kunagise Varbuse mõisa looduspark. Kogu alal esineb hoolimata pargi hooletusse jätmisest palju kauneid vaateid. Mõisapargi esikülg on lage ning avar, ning sealt avanevad vaated moonakatemajale, tall-tõllakuurile, ait-kuivatile. 11

12 Sügavamad vaated tekivad õunapuuaeda, kärnerimaja juurde viivale teele ning põllumaale ja metsale põhjaküljes. Tagumine osa on suletud ala, kus peamised vaated avanevad pargist väljapoole. Ka sisemises osas on väärtuslikke vaateid, mida tasub esile tuua. Parki ilmestavad vanad tammed ning vahtrapuude rühmad. Samuti annavad pargile vertikaalseid jooni 6 kuuse grupp ning hariliku nulu kaks puud nii pargi üla- kui ka alaosas. Õunapuuaiast põhjapool on laskuv reljeef ning väikene org, mis edasi piirneb metsaga. Ala loob pargile sügavust ning kaugemaleulatuvaid vaateid. Seal võib näha liikumas erinevaid metsloomi. Kogu alal pargikujundusliku eesmärgiga veekogud puuduvad. Ala kaguosas esineb 38m 2 pindalaga tiik, mis on ümber tiheda veetaimestikuga ääristatud. Mõisasüdamesse pääseb mööda Liiva-Varbuse asfaltkattega teed. Ait-kuivati juurest läheb jalakäijate tee mõisapargi alale. Pargi põhjapoolset külge ääristab sõidutee, mis viib kärnerimaja juurde. Jalakäijate liikumine kulgeb peamiselt mööda sõiduteed, kuna mõisapargi sisemine osa on kinni kasvanud. Säilinud on osa jalgteedevõrgustikust, kuid vabakujundusliku pargiosaga alal ei ole võimalik kunagisi teeradu maastikust selgelt välja lugeda. Uute teeradade loomisel peab aluseks võtma vanemaid kaarte, kus need märgitud on. Kogu pargi alal väikevormid puuduvad. Neid ei ole täheldatud ka ajaloolistes allikates. Pargipinkide projekteerimisel tuleks aluseks võtta stiil peamajast tehtud foto näitel (joonis 12), kus härrastemaja ette on paigutatud lihtsa ilmega valge puidust pink. Ühtne valgustuslahendus alal puudub. Ait-kuivati ning kärnerimaja vahelise tee ääres, kivimüüri peal, asuvad päikseenergiapõhised sinaka tooniga lambid. Pargi rekonstrueerimisel tuleb leida kogu alale ühtne terviklik lahendus. Mõisapargis leidub palju erinevaid võõrliike. Vaja oleks teostada mõisapargi kõrghaljastuse hooldustöid põlispuude väärtuse suurendamiseks ning säilitamiseks. Palju on isetekkelist puudevõsa, mis hakkab varjutama põlispuude uhket võra ning ilmet. Vaadete avardamiseks peab vähendama põõsaste hulka. Ka mõisa õunapuuaed vajab hoolduslõikust. 12

13 3. Ajalooline ülevaade mõisapargist (väljavõte muinsuskaitse eritingimustest) 3.1 Mõis Kuni 18. sajandi keskpaigani kuulus Varbuse karjamõisana (Joonis 6, 7, 8, 9, 10) Väimela mõisa juurde aastal müüs Gotthard von Müller Suur- ja Väike-Väimela mõisa koos Varbuse karjamõisaga Schulmannide perekonnale. Varbusest sai iseseisev rüütlimõis Sarnaselt paljude teiste Liivimaa mõisatega vahetas Varbuse 19. sajandi esimesel poolel sagedasti omanikke aastal ostis mõisa hõberubla eest kreisisaadik major Alexander von Ditmar. Tema järeltulijad müüsid aastal selle hõberubla eest edasi Paul Arthur von Sieversile aastal sai nii Varbuse kui lähedal asuva Karaski mõisa omanikuks Harald von Samson-Himmelstjerna. 18. mail aastal Varbuse ja Karaski mõisate senise omaniku Alexander von Joonis 6: Varbuse mõis, väljavõte Woldemar Carl Breyer aastal koostatud kaardist. (Charte von dem im Livländischen Gouvernement Werroschen Kreise und Poelweschen Kirchspiele belegenen privaten Gute Warbus.) Varbuse mõisa mõisa- ja talumaade kaardid Eesti Ajaloo Arhiiv EAA leht 1 Mölleri ja Harald von Samson-Himmelstjerna vahel sõlmitud ostu-müügilepingu järgi tasuti mõlema mõisa eest kokku rubla. Samal aastal abiellus Varbuse vastne omanik preili Margarete Gaehtgens iga (Joonis 11). Pere asus elama Varbuse mõisa tagasihoidlikusse ühekordsesse tellisekatusega härrastemajja. Karaski ja Varbuse mõisa omaniku läbirääkimiste tulemusel Liivimaa Maanõunike Kolleegiumiga ehitati aastatel kahe mõisa vahele 3,5 versta pikkune tee. Harald von Samson tapeti koos vendade Bruno ja Gustaviga a jaanuari algul punase terrori käigus Tartus ja on maetud samas Jaani kalmistule. Varbuse ja Karaski mõisad jagati a maareformi käigus. 13

14 Joonis 7. Varbuse mõis. Väljavõte aasta Jacoby, A. kaardist (Feld-Charte von Warbus). Eesti ajalooarhiiv, f 3724, n. 4 Xk-38, s Joonis 8: Varbuse mõis Verstasel kaardil. (Skeemi alus: Maa-amet). Joonis 9: Varbuse mõis Eesti topokaart. (Skeemi alus: Maa-amet) 14

15 Samsonite ajal arendati mõisas aktiivselt põllumajandustootmist a oli siin juustutööstus. Richteri aadressraamatu järgi kuulus 1909.a Varbuse mõisale 656 ha mõisa- ja 623 ha talumaad. Mõisale kuulus 90- pealine piimakari ja meierei, 40 hobust, nende hulgas nii töö, kui ka ratsa- ja veohobused. Tuntud oli vendade Samsonite korraldatud ratsaajujahid (Parforcejagd). Harald von Samson oli jahiseltsi esimees. Joonis 10: Varbuse mõisa alad aastal. Näha on ristikujulise põhiplaaniga asundustalu paiknemine pargis. (Skeemi alus: Maa-amet). Nii enne kui peale viimast ilmasõda asus Varbuse mõisa härrastemajas rahvamaja, seejärel aga raamatukogu. Hoone hävis tulekahjus aastal Osaliselt on säilinud mõisa kõrvalhooned: ait-kuivati, talltõllakuur, moonakatemaja ning 19. sajandi teisel poolel rajatud mõisa park. Kõik nimetatud objektid on arhitektuurimälestistena võetud riikliku kaitse alla. Joonis 11: Harald von Samson ja Margarete Gaehtgens Kättesaadav: Berichte über die Güter Urbs, Warbus und Karraski 15

16 3.2 Hoonestus Varbuse mõis (Warbus) on kunagine rüütlimõis, mis kuulus Põlva kihelkonda. Varbuse mõisas asuvad või on paiknenud järgmised hooned: 1. Varbuse mõisa peahoone 2. Varbuse mõisa ait-kuivati 3. Varbuse mõisa tall-tõllakuur 4. Varbuse mõisa moonakatemaja 5. Varbuse mõisa kärnerimaja Joonis 12: Varbuse mõisa ühekorruseline puust häärber. (Berichte über die Güter Urbs, Warbus und Karraski ) Varbuse mõisapargi südamikus paiknes 18. sajandi I poolel ehitatud ühekorruseline härrastemaja (Joonis 12), mille esiküljel paiknes veranda. Peale mõisa peahoone hävimist ehitati selle kohale asundustalu puitelamu (joonis 13), mis oma pinnalt ei katnud kogu vana mõisahäärberi vundamendiaset. Hoone hävis aasta tulekahjus. 16

17 Joonis 13: Varbuse mõisa peahoone kunagisele vundamendile ehitatud asundustalu puitelamu aastal. (kättesaadav: ftp:// /pub/http/fotokogu/p3267/p3267.pdf) Joonis 14: Varbuse mõisa ait-kuivati aastal. (Kättesaadav: ftp:// /pub/http/fotokogu/p3267/p3267.pdf) Ait-kuivati (Joonis 14) on pikk maakiviehitis, kus ait on vanem, ilmselt 19. sajandi keskelt pärinev hoone, mis on ehitatud maakividest. Kivide vahed on laialt krohvitud ja krohvipind osaliselt dekoreeritud kivikildudega. Nurkadel on laiad krohvitud liseenid. Katus on hilisem viilkatus, mille katteks on laast. Aida esiküljel paikneb 3 sümmeetriliselt sügavale müüri paigutatud ust, millel lameda kaarega ava. Ukseavad omavad laia krohviäärist. Katusesse lõikub hilisem ärkel lakauksel, mis toetub ulgtaladele. Varbuse mõisa kuivati on hilisem, ilmselt 19. sajandi viimasest veerandist ehitus, mille nurgad ja avadeküljed laotud tellistest. Akende hulgas leidub 2 väikest rombikujulist akent. Hoonet katab aidaga ühine viilkatus, millest ulatuvad välja puidust tuulutuskorsten ning madal tellistest kuivatikorsten. Tänapäeval on Varbuse mõisa ait-kuivati arhitektuurimälestis (reg. nr ). 17

18 Kunagine kärnerimaja on praegu kasutusel elumajana. Mõisa kärnerimaja on Tartu koorijuhi suvekodu. Koorilaulutraditsioon Varbuse külas ja mõisas ulatub kaasaaegse ajakirjanduse teadetel 19. sajandi II poolde. Varbuse mõisa park ei ole suur, kuid seda on kirjeldatud kui ilmeka vabakujundusliku planeeringuga, jättes regulaarse ilmega pikliku esiväljaku avatuks. Tiheda istutusviisiga grupid ümbritsevad peahoonet. Pargipuud on rühmitatud kontrastselt: vaher-lehis, vaher-nulg, esineb ka tammi. Pargi tagaküljel on parkmetsailmeline metsaosa laskuval reljeefil. Pargi seisund on rahuldav, kuigi algsest planeeringust on säilinud vähe. Mõisapargis on säilinud ka kaks maa-alust keldrit-hoiupaika, mis on ehitatud tellistest. Kärnerimaja juurde viiva tee kõrval oleva keldri olukord on hea, kuna selle sissekäiku on maakivist müüriga tugevdatud. Joonis 15: Varbuse mõisa tall-tõllakuur aastal. (Kättesaadav: Tall (Joonis 15) moodustab aidaga ühtse terviku, kuna need on rajatud samas laadis ning ilmselt on need ka samaealised. Krohvipinnas on kivikildudega dateeritud ehitusajaks Hoonet katab viilkatus, millel püstlaudadest otsviilud ja üleulatuvate räästastega viilkatus, katteks eterniit. Hoone tagumine külg ja otsad on laotud maakividest. Kivide vahed on laialt krohvitud ja krohvipind kivikildudega dekoreeritud. Varbuse mõisa tall-tõllakuur on arhitektuurimälestis (reg. nr ). 18

19 Joonis 16: Varbuse mõisa moonakatemaja aastal. ( Kättesaadav: Töölistemaja on väiksem, lõhutud maakivist krohvimata seintega hoone, kus avade küljed laotud laialt tellistest. Hoonet katab S-kivikattega poolkelpkatus, millel kitsad üleulatuvad räästad. Katusesse on esiküljel ehitatud katuseaken väikese viilkatuse all. Põhikorruse aknad on keskmise suurusega, 6-ruudulised. Aknad ja ukseavad on markeeritud punaste tellistega. Hoone on ehitatud 19. s. II poolel. Tegemist on ühekorruselise hoonega, mille katusekonstruktsiooniks on poolkelpkatus. Varbuse mõisa moonakatemaja (Joonis 16) on kasutusel elumajana. Varbuse mõisa moonakatemaja on arhitektuurimälestis (reg. nr ). 3.3 Park Varbuse mõisasüdamest ülevaatliku pildi andval aastal Woldemar Carl Breyeri poolt koostatud kaardil on näha lisaks peahoonele, aidale, tall-tõllakuurile ka tänapäevaks hävinenud hooneid, millest kaks paiknesid ait-kuivatist loodes ja üks kirdes (Joonis 6). Kuid juba tol ajal koostatud kaardil oli välja toodud Varbuse mõisasüdame esi- ja tagaosas paikneva pargi teedevõrgustik aastal koostatud kaardil (Joonis 7) ei ole neid hooneid enam märgitud, küll aga on juurde ehitatud moonakatemaja koos kahe lisahoonega, mis koos moodustavad U-kujulise õueala. Lisaks on märgitud ka kärnerimaja koos kõrvalhoonetega. Antud kaart annab rohkelt teavet ka viljapuu aias olevate teeradade kohta, millest tänapäeval on pargis alles aimatavad rajad. Varbuse mõisa verstasel kaardil (Joonis 8) ning Varbuse mõisa aasta Eesti topokaardil (Joonis 9) on näha metspargi osa, milles asuvad sirgejoonelised teerajad koos lagedamate platsidega. Tänapäeval ei ole võimalik neid teeradu maastikus enam välja lugeda. Varbuse mõisa alade aastal koostatud kaardil (Joonis 10) on näha ristikujulise põhiplaaniga asundustalu paiknemine pargis. Tänapäeval on võimalik hoone asupaika maastikus välja lugeda, hoone ise on hävinud. Samas olukorras on hoone kõrval paiknenud laut. Moonakate maja kõrval olevaid lisahooneid antud kaardil märgitud ei ole, kuid tänapäeval on parempoolse lisahoone asemele rajatud kuur. 19

20 Parki sissesõitu piiritleb paremal pool kuusepuu hekk, vasakul pool aga vahtrapuude ühepoolne allee. Pargi põhjapoolses osas võib aida ja maa-aluse keldri vahel täheldada madalat maakivimüüri. Ala idapoolses osas, ühepoolse vahtra allee all on poolenisti lagunenud okastraadist aed, lõunapoolses osas aga traadist aed, mida toetavad betoonist postid on ümber vajunud. Pargi läänepoolses küljes on ala piiritlejaks kuusepuu hekk. Sissesõit Varbuse mõisaparki on tagasihoidlik, kuna suuremaid väravaid või portaale ei esine. Hariliku vahtrapuu 6 esindajat, mis sissesõidutee vasakul pool asuvad, ei ole enam väga heas seisukorras. Kõik puud on küll alles, aga vähemal või rohkemal määral on need puukahjurite ja haiguste tõttu kahjustada saanud, mistõttu tuleb kaugemas tulevikus mõelda nende asendamise peale. Kõik mõisakompleksist säilinud hooned paiknevad lähestikku ning mingeid eraldi seisvaid hooneid ei leidu. Pargi territooriumile, lõunapoolsesse ossa kuuridest kagusse on ehitatud silikaattellistest ühekordne viilkatusega elumaja. Hoone välisviimistlus on tegemata ning kuigi hoone maht ei ole ümbritsevate kuuride ja kõrghaljastuse tõttu nii silmapaistev, on selle rajamisel kasutatud materjalid mõisapargi konteksti sobimatud aastal koostatud kaardil ei ole antud hoonet täheldatud. Praeguses pargiruumis võib aimata, kus olid aasta ning aasta kaardil olevad sõiduteed ning jalutusteed pargis. Puude asukoha järgi on nende kulgemine pargiruumis äratuntav. Viljapuuaia korrapärase istutustiheduse põhjal on samuti teede teljed aimatavad. Pargis olevad puud on enamjaolt vabakujulise istutusmustriga. Tähelepanuväärse istutusviisi moodustab kuue kuuse puudegrupp pargi alumises osas. Ülejäänud pargis võib täheldada ühepoolseid vahtra alleesid ja põnevaid istutuskombinatsioone, kuid erikululisi puudegruppe eraldi need ei moodusta. Võrreldes aasta kaarti ja tänapäeva situatsiooni, siis mõisapargi ajalooline ruumistruktuur on loetav. Pargis olevad tähelepanuväärsemad puud ning hoonete struktuur kannavad edasi pargis olevat õhkkonda ning vaateid. Selle veel paremaks esiletoomiseks on vajalik võsa eemaldamine. Pargi ülesehituse poolest esineb nii avatuid, poolavatud kui ka suletud alasid. Avatud ala jääb sissekäigu ning mõisa peahoone varemete vahelisse ossa, kus varem on paiknenud auring. Avatud ala piiritlejateks on veel auringi äärtes paiknevad ait-kuivati ning talltõllakuur. Poolavatud ala moodustavad pargi alumises osas, laskuval reljeefil paiknevad vanad pargipuud, mille võrad on küll tihedamates istutusgruppides läbi põimunud, aga ala keskel esineb ka lagedamaid platse. Viljapuuaed koos selles esinevate madalamate puude ja põõsagruppidega moodustab samuti poolavatud ala. Suletud alaks on parki idapoolt piiritlev metsamaa, mis on kunagi kasutusel olnud Varbuse mõisapargi metspargina. Varbuse mõisapargis võib tänapäeval vaevu aimata sümmeetrilisust, mille moodustasid peahoone, sellest kahel pool paiknev ait-kuivati ja tall-tõllakuur ning neid ühendav auring nagu seda võib täheldada aastal koostatud kaardil. Pargis moodustavad telje ka peahoonest idapool paiknev vabakujunduslik park ning lääne pool paiknev sümmeetriline esiväljak. 20

21 4. Dendroloogiline hinnang Dendroloogilise ülevaate andmisel on aluseks EOMAP Maamõõdukeskus OÜ poolt koostatud Varbuse pargi geodeetiline mõõdistamine (Töö nr: 29T036). Varbuse pargi dendroloogiline inventuur viidi läbi 25. ja 26. jaanuaril aastal Välitöid teostasid ja haljastust hindasid maastikuarhitekt Liisa Prost ja dendroloog Sven Õun. 4.1 Metoodika Haljastuse inventeerimisel pargis on lähtutud Eesti Dendroloogia Seltsi poolt koostatud juhendmaterjalist Haljastuse inventeerimise juhend parkides. Alusplaanile kantud üksikpuud või puude ja põõsaste grupid identifitseeriti looduses ning igale neist anti unikaalne number (mõõtmise järjekorra alusel), mis kanti alusplaanil vastava sümboli juurde (vt joonis J2-J6). Määrati haljastusliku objekti liik, parameetrid (ümbermõõt ja kõrgus) ning haljastuslik väärtusklass (5-astmelisel skaalal), vajadusel lisati objektile selgitavaid märkusi (vt Lisa 1). Saadud andmed kanti algul välipäevikusse, hiljem töötlemiseks tabelarvutusprogrammi Excel. Kõrgus mõõdeti meetrites ja ümbermõõt sentimeetrites. Puu kõrgus mõõdeti kõrgusemõõtjaga Suunto puust 20 meetri kauguselt. Puu ümbermõõt mõõdeti mõõdulindiga 1,3 meetri kõrguselt puu juurekaelast. Puittaimede väärtusklassid on alusplaanil ära toodud vastavate värvidega: 1. klass punane 2. klass sinine 3. klass roheline 4. klass kollane 5. klass pruun Haljastuslike objektide asupaiga skeemil (vt joonis J3-J6), on väljaraiutavad puud esile tõstetud sümbolit ümbritseva pruuni ringiga, võra kujundamist vajavad puud on tähistatud vastavalt lillat värvi ringjoonega. Varbuse mõisapargis kasvavate taksonite nimekiri (eesti ja ladina keeles) on toodud Tabelis Dendroloogiline ülevaade Varbuse mõisapark jaguneb härrastemaja varemeid ümbritsevaks valdavalt põlispuudest koosnevaks pargialaks ja sellest ida pool asuvaks metsamassiiviks, mis on välja kujunenud endisest metspargist. Pargialast lõunas paikneb suur viljapuuaed. 21

22 Pargi lääneossa sissekäigu ja härrastemaja varemete vahele jääb suur avatud ala (9%), mis piirneb külgedelt mõisa abihoonetega. Pargi idaosa võib lugeda poolavatud alaks (41%), kuna puud paiknevad seal hajutatult grupiti ja nende vahele jääb lagedamaid alasid. Viljapuuaed oma madalate puude ja põõsagruppidega moodustab samuti poolavatud ala (29%). Suletud alaks on parki idast piirav metsamassiiv (21%). Alade hindamisel ning protsentide arvutamisel pole arvestatud Varbusemõisa kinnistuga. Varbuse mõisapark on suhteliselt liigivaene. Dendroloogilise inventuuri käigus määrati antud alal 31 erinevat puu- ja põõsaliiki, millest enamiku moodustavad kodumaised liigid, võõrliike leidub 10. Levinuimaks puuliigiks Varbuse pargis on harilik vaher, moodustades enam kui kolmandiku (40%) kõigist mõõdetud üksikpuudest (kokku 172 üksikpuud, arvestamata rühmadena kasvanud ja inventeeritud puid ja põõsaid). Lisaks esineb teda noorte puukeste ning järelkasvuna peaaegu kõikjal pargis. Esinemissageduselt järgmine liik on harilik pärn (15%), talle järgneb harilik saar (13%), harilik tamm (12%) ja arukask (8%). Raagremmelgat, harilikku haaba, halli leppa ja harilikku jalakat kasvab pargis tunduvalt vähemal määral, enamasti üksikute isendite või mõneliikmeliste grupikestena kogu ala kohta. Kodumaistest okaspuuliikidest kasvab Varbusel ainult harilik kuusk (14%). Madalakasvulistest puudest ja põõsastest on kõige arvukam harilik toomingas, keda leidub kogu pargi ulatuses, eriti aga vanemas osas põlispuude vahel ja pargi lõunaosas. Äramärkimist väärib võimsa tüvega mitmeharuline vana toomingas pargi lõunapiiril viljapuuaia kohal (nr. 191). Harilik sarapuu eelistab pargi keskosa ning kagu- ja lõunaserva, näiteks võib esile tuua ilusa ja heas seisundis põõsarühma nr Samuti on ta tunginud viljapuuaeda. Harilik pihlakas annab aktsenti pargi põhjaosas põlispuude vahel, kuid teda võib leida üksikute isenditena ka mujal. Kolmandiku inventeeritud alast moodustab viljapuuaed, kus valitsevaks liigiks on aedõunapuu. Õunapuude vahel vohab kohati kreegivõsa, mida tuleks harvenda, et saavutada esteetilisem üldmulje ja parem puude kasv, või likvideerida, kui on soov selle liigiga tegelemine lõpetada või asendada see liik aianduslikult väärtuslikumaga. Asendamiseks sobib hästi harilik ploomipuu, harilik kirsipuu ja aedõunapuu või mõned eksootilisemad viljapuuliigid maaomaniku äranägemise järgi. Ka praegu leidub õunapuude vahel ploomipuid ja kirsipuid, samuti tuvastati üks aedaroonia. Õunapuud on väga vanad ja kannatavad seentest põhjustatud mädanike käes, seetõttu on paljudel neist murdunud oksad või harud ja paljud on seest õõnsad. Praeguste õunapuude säilitamine pole 22

23 vajalik ega õigustatud, soovitatav oleks vanad ja haiged puud välja vahetada, kuid aia valdaja otsustada jäägu, kas, millises mahus ja mil moel seda teha. Võõrpuuliikidest kasvavad Varbuse mõisapargis euroopa lehis (puu nr. 30), kolm siberi nulgu (puud nr. 35, 72, 175) ja hall pähklipuu (puu nr 129). Viimane on tõeline dendroloogiline haruldus nii eksootliigina kui ka uhkete dimensioonide poolest ja võetud kultuurimälestisena kaitse alla. Puust mõnikümmend meetrit ida pool kasvab veel kaks noort halli pähklipuud, kel on avatud kasvuruumi ja kauni võra tõttu potentsiaal kasvada sama võimsaks, anda oma panus maastiku ilmestamisse ja võtta vajadusel üle väärika põlispuu roll, kui praeguse dominandiga peaks midagi juhtuma. Rinnasümbermõõdu järgi võib hinnata, et põlispuude vanus jääb vahemikku aastat. Näiteks suurima hariliku vahtra ümbermõõt 1,3 meetri kõrguselt on 333 cm, harilikul tammel 380, harilikul saarel 396 ja harilikul pärnal 415 cm. Viimane on suure tõenäosusega vanem kui 200 aastat. Vanimad arukased ja harilikud kuused on tunduvalt nooremad, nende maksimaalseks rinnasümbermõõduks mõõdeti vastavalt 230 ja 232 cm, võimaldades hinnata vanuseks aastat olenevalt kasvukoha headusest. Põlispuude vahele on loodusliku uuenemise teel kasvanud uus põlvkond keskealisi ja nooremaid puid (enamasti terved ja ilusa võraga), kes mitmekesistavad pargimaastikku ja võtavad tulevikus üle hukkunud puude rolli. Puude täpse vanuse teadasaamiseks on võimalik võtta tüvest juurdekasvupuuriga aastarõngaste proov. Pargipuude üldine seisund on hea, kuid nii tammedel kui vahtratel esineb külmalõhesid ja külmaseent. See on põhjustanud puudel okste kuivamist ja mõne puu hävimist. Paljud vanad pärnad on mädanikuga või pehastunud ja seest õõnsad. Puuderühmas nr. 22 on paljud harilikud saared hävinud ja vajavad eemaldamist. Kuivanud ja hävinud puud eemaldada vastavalt dendroloogilise hinnangu tulemustele ( vt Lisa 1). Mitmel pool pargis on vaja eemaldada või harvendada võsa (nt. rühm nr. 147 ja 174) ja alustaimestikku (nt. rühm nr. 21). Eriti tähelepanelik peaks olema hariliku pihlenela suhtes, kuna sel on kalduvus kergesti levida (paljuneb hästi vegetatiivselt ja annab juurevõsu; talub väheviljakat mulda ja külma), kuid hävitamine on keeruline (nõuab korduvat lõikust pika ajaperioodi jooksul). Samas tuleks võsalõikust tehes silmas pidada, et täiesti lage ala pole alati parim lahendus ning hea on jätta alles valikuliselt noori puid, millest võiks saada tulevikus asendaja läheduses kasvavale eakale põlispuule. Puude dendroloogilise hinnangu tabelis (vt Lisa 1) esitatakse haljastuslike objektide (puud, puude grupid, põõsad) nimekiri, kus igale numbrile järgneb taksoni eestikeelne nimetus; objekti 23

24 määratlus; puu ümbermõõt, puu või puudegrupi keskmine diameeter 1,3 m kõrgusel; puu kõrgus või puude grupi kõrgusvahemik; haljastuslik väärtusklass ning märkused, täiendused ja majanduslikud korraldused. Tabel 1: Varbuse mõisapargis kasvavate taksonite nimekiri Jrk. Kodumaisus Taksoni eestikeelne nimi Taksoni teaduslik nimi nr. 1 Aedaroonia Aronia melanocarpa 2 Aed-karusmari Ribes uva-crispa 3 + Aedõunapuu Malus domestica 4 + Arukask Betula pendula 5 Euroopa lehis Larix decidua 6 + Hall lepp Alnus incana 7 Hall pähklipuu Juglans cinerea 8 + Harilik haab Populus tremula 9 + Harilik jalakas Ulmus glabra 10 + Harilik kikkapuu Euonymus europaeus 11 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 12 + Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 13 + Harilik kuusk Picea abies 14 + Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 15 Harilik pihlenelas Sorbaria sorbifolia 16 Harilik ploomipuu Prunus domestica 17 + Harilik pärn Tilia cordata 18 + Harilik saar Fraxinus excelsior 19 + Harilik sarapuu Corylus avellana 20 + Harilik tamm Quercus robur 21 + Harilik toomingas Prunus padus 22 + Harilik vaarikas Runus idaeus 23 + Harilik vaher Acer platanoides 24 + Hõbepappel Abies balsamea 25 + Koer-kibuvits Rosa canina 26 Kreegipuu Prunus domestica ssp. insititia 27 + Must sõstar Ribes nigrum 28 + Punane leeder Sambucus racemosa 29 + Raagremmelgas Salix caprea 30 Siberi nulg Abies sibirica 31 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 4.3 Pargis teostatavad raied Varbuse mõisapargis teostatakse raieid vastavalt dendroloogilise hindamise tulemustele, kus on peaasjalikult välja selekteeritud haiguste ja mädanike poolt kahjustada saadud puud, samuti hooldusraiet vajavad puud. Välja on toodud ka tõmmiste paigalduse vajadus. 24

25 Käsitletud on pargis olevaid põõsagruppe: põõsagruppide harvendamist ning likvideerimist. Likvideerimise põhjuseks on põõsagrupi liigne laienemine pargi alal. Peale likvideerimist on vajalik järelraie teostamine vastavalt hooldusplaanile (vt Tabel 4). Lisaks dendroloogilise hindamisega saadud puude seisukorrale on raieplaanile lisatud ka pargiala esteetilise suunitlusega raied, mille käigus eemaldatakse vaateid segavaid või siis võsastumise käigus puudeks sirgunud puu- ja põõsagruppe. Kogu alal on ette nähtud eemaldada geodeetilisele alusele mitte märgitud alla 8 cm diameetriga puud, kui dendroloogilise hindamise tabelis ei ole märgitud teisiti. 4.4 Soovitused seoses pargipuistu hooldustöödega Varbuse mõisapargis kasvab 31 erinevat puu- ja põõsaliiki (21 kodumaist ja 10 võõrliiki). Valdavateks liikideks on harilik vaher (40%), harilik pärn (15%), harilik saar (13%) ja harilik tamm (12%), okaspuuliikidest on esindatud ainsana harilik kuusk (14%). Võõrliikidest kasvab pargis euroopa lehis, siberi nulud ja kaitsealune hall pähklipuu. Puude üldine seisund on hea, suur osa puid on ilusa võraga ja terved, kuid eakatel tammedel ja vahtratel esineb sageli külmalõhesid ja külmaseent ning paljud vanad pärnad on mädanikuga ning seest õõnsad. Vanade õõnsusega puude seisundit tuleks jooksvalt jälgida ning ohtlikuks muutumisel maha raiuda. Mõnele puule on soovitatud paigaldada tõmmitsad. Pargis vohab mõnel pool võsa (arukask, raagremmelgas, hall lepp), mis tuleks eemaldada. Põõsastikku pargis (karusmari, must sõstar) oleks soovitatav hooldada. Võimalusel säilitada väga väärtuslikud ja väärtuslikud puud. Märgitud puudel viia läbi hooldus- ja kujunduslõikus. Eemaldada kuivanud puud, v.a. juhul kui need lisavad pargi ilmele efekti. Juurde istutamiseks ja puude asendamiseks sobivad pargialal läänepärn, suurelehine pärn, harilik pärn, harilik tamm, harilik vaher, harilik saar, arukask, harilik sirel. Viljapuuaia uuendamiseks sobivad aedõunapuu, harilik pirnipuu, harilik ploomipuu, harilik kirsipuu, aedaroonia, harilik astelpaju. 25

26 5. PROJEKTLAHENDUS 5.1 Kontseptsioon Varbuse mõisapargi rekonstrueerimise eesmärk (vt joonis J8) on viia parki sisse erinevaid funktsioone, millega maaparki elavdada. Rekonstrueerimisprojekti tellimise eesmärgiks on olnud multifunktsionaalse mõisapargi loomine, mis on nii kohalikele elanikele külakeskuseks kui ka Lõuna-Eesti kauneid loodus- ning muinsusväärtusega tutvuma tulnud külastajatele meeldivaks peatuspaigaks. Kindlasti mängib suurt rolli soov luua mõisa aladele turismi ja äritegevust soodustavaid lahendusi, tulenevalt visioonist luua Varbuse pargist atraktiivne turismi sihtmärk, kus on olemas lisaks ööbimisvõimalustele ka peo- ning kultuuriürituste kohad. Ent kõikide nende uute funktsioonide juures ei saa maastikust ära kustutada kõige olulisemat ajaloolist kihti- mõisaparki, mis on praeguse projektlahenduse juures kogu ala südameks, milles olevad teed looklevad kunagiste teede radadel, pakkudes seal jalutajatele ajaloolist hõngu, mida pargis olevad põlispuud ning taimed on endasse sadade aastate jooksul ammendanud. Kogu ala on jaotatud kuueks tsooniks, tulenevalt nende piirkondade kasutusest. 1) autoparkla 2) karavaniparkla 3) mõisa esindusväljak 4) mõisa park 5) telkimisala 6) kämpinguala Alal kasutatavad materjalid lähtuvad juba olemasolevatest ehitus- ja haljastusmaterjalidest, püüdes luua alale terviklikku ilmet. Samuti on ühildatud materjalidest maakivi ning puidu kooslust Autoparkla Autoparkla (vt joonis J9) rajamise eesmärgiks on viia autode liiklus pargi praeguselt esindusväljaku alalt ning pargist tervikuna välja. Ait-kuivatist läänepoolsesse külge, sissesõiduteest vasakule praegusele põllumaale. 26

27 Varbuse mõisapargi ait-kuivati juurde on planeeritud parkla (Töö nr. IB 51/2010 Varbuse muusikamõisa parkla projekt. Eelprojekt.), mis on mälestiste reg. nr ja kaitsevööndis. Antud parkla projekt on Muinsuskaitse ametis kooskõlastatud. Kooskõlastamise alus MKA KKK koosoleku protokoll nr 189. Parkimiseks on projekteeritud ca 4400 m² suurune ala arvestuslikult 166-le sõiduautole. Parkla pikkus on 70 meetrit ning laius 65 ja 73 meetrit. Parkimisplatsi põhjaküljele on projekteeritud madal küngas, mis on parkla ja karavaniparkla eraldajaks. Samuti on projekteeritud parkla keskteljele hariliku pärna rida, mis pakub varju ning on visuaalseks barjääriks. Parkimisala on kaetud kruuskattega (vt joonis J14, J15), nõlv eelkasvatatud murukattega Karavaniparkla Karavaniparkla ( vt joonis J9) võimaldab peatumiskohta 10-le karavanile. Liikumine toimub ringjalt tulenevalt autoparklas kehtivatele liikumissuundadele: sissesõit toimub läänepoolsest teest ning väljasõit idapoolsest teest. Karavani parkimiskohtadeks on 35m 2 kruusakattega alad. Need on ümbritsetud ca 80m 2 muruplatsiga, mis on piiritletud pargis leiduvatest liikidest moodustatud puude ja põõsaste gruppidega. Valgustatud karavaniplatsid on varustatud vee ja elektriga. Samuti on alale ette nähtud paigaldada WiFi ruuter. Igal platsil paikneb laud koos pinkidega. Karavaniparkla läänepoolses osas paiknevad prügikonteinerid ning idapoolses osas on ette nähtud abihoone rajamine ning septiku paigaldus. Karavaniparklast kirdes paikneb 230 m 3 sademeveetiik, mis saab oma vee parkla alalt. Abihoone jaoks on vaja koostada eraldi projekt. Abihoone peab olema aidast madalam, ühekorruseline, viilkatusega, sadeveesüsteemiga kuni pindalaga 60m 2 ning oma proportsioonide ja materjalide kasutuse poolest sobituma ümbritsevasse keskkonda. Katuse materjal peab harmoneeruma ait-kuivati katusega. Abihoone siselahendus peab ette nägema duširuumide, toalettide ja kraanide paiknemise. 27

28 5.1.3 Mõisa esindusväljak Mõisa esindusväljak (vt joonis J10) paikneb ait-kuivati, tall-tõllakuuri ja kunagise peahoone varemete vahelisel alal. Esindusväljak piirneb kaarja kõnniteega, mis on rajatud ajaloolistest kaardimaterjalidest lähtudes. Kõnnitee äärde on paigutatud kaks valgest puidust pinki ( joonis 17, joonis J16), mis on samas stiilis, nagu härrastemaja ees paiknev pink, mida võib näha härrastemaja ees tehtud fotol (joonis 12). Esindusväljaku keskseks elemendiks on võimas suure võraga harilik tamm, mida võib halli pähklipuu kõrval märkida kui üks tähelepanuväärseim mõisapargi ilme looja Mõisa park Mõisa park (vt joonis J10) on pakub võimalust tajuda kunagist ajaloolist atmosfääri, mis selles mõisas valitses: kunagise peahoone varemete ümber paiknevad suured pargipuud, kuue kuuse grupp ja mitmed võõrliigid kannavad edasi mõisa ajaloolist väärtust. Pargi regulaarses osas paikevad teed on kruuskattega, vabakujulises laskuva reljeefiga pargiosas on looklevad teed sisse niidetud. Koorilaulu traditsioon Varbuse külas ja mõisas ulatub kaasaegse ajakirjanduse teadetel 19. sajandi II poolde. Lalulukooride ning kohalike laulupidude traditsiooni on jätkatud ka tänapäeval. Selle paremaks õnnestumiseks on pargi vabakujunduslikku ossa, laskuvale reljeefile, kujundatud laululava koos pinkidega (vt joonis J17) Telkimisala Varbuse mõisapargi kaguossa, kunagisele põlluharimismaale ning tänapäeval osaliselt võssa kasvanud alale on projekteeritud telkimisala (vt joonis J11). Telkimisala lõunapoolses langevas osas on nõlva peale projekteeritud rahvakiik koos lõkkeplatsi ja laudade ning istepinkidega. Sealt avaneb kaunis vaade metsale. Telgis ööbijate jaoks on edelapoolsesse nurka ette nähtud pesukeskuse toomine ning välitualetid. Telkimisala on ühendatud kämpingu ja pargiga sisse niidetava tee kaudu. Telkimisala juurde on paigutatud jalgrattahoidla (Joonis 21, joonis J20) ja prügikastid (Joonis 24). 28

29 5.1.6 Kämpinguala Kämpinguala on projekteeritud õunapuuaeda, jälgides selle ruudukujulist jaotatust. Õunapuuaias olevad sisseniidetavad teed on projekteeritud tuginedes ajaloolistele kaartidele, kus on näha viljapuuaia ruuudukujulist teedevõrku. Kämpinguid on kogu alal 15 tk. Kämpingud on vee ja elektriga varustatud madalad, ühekorruselised puitpalkidest rajatised, mille maksimaalne pindala on ette nähtud 60m 2. Iga kämpinguplatsi juures on 1 parkimiskoht. Kämpingute juurde viib 3,5 meetri laiune kruuskattega autotee (vt joonis J15), mis jaguneb alal kaheks, moodustades ühesuunalise ringliiklusega tee. 5.2 Likvideeritavad objektid Varbuse mõisa pargist on ette nähtud likvideerida järgmised objektid (vt joonis J7): okastraadist aed pargi idapoolses osas hariliku vahtra allee all ca 70 meetrit; traatvõrgust aed koos betoonpostidega viljapuuaia lõunapoolsest küljest ca 180m; traatvõrgust aed koos betoonpostidega tall-tõllakuuri lõunapoolsest küljest ca 30m; 4 elektriposti; elektriliinid kokku ca 385 meetri ulatuses. Maa-aluste kaablite paigaldamisel ei tohi puude juuri ega võra kaevetöödega kahjustada. lagunemisohus puukuurid pindaladega 50m 2 ja 20m Teed Varbuse mõisapargi rekonstrueerimise üheks osaks on ka tuginedes ajaloolistele materjalidele ja kaartidele toimiva teedevõrgustiku loomine nii jalakäijatele, jalgratturitele kui ka autode jaoks. Tulenevalt kasutusest on parki projekteeritud 5 erinevat tüüpi teed. Purustatud kruuskattega tee autodele. Tee ( vt joonis J15) on planeeritud pargi põhjapoolses osas kulgeva Liiva-Varbuse ja kärnerimaja vahel kulgeva tee ning kämpingute ala ühendamiseks. Purustatud kruuskattega tee on kahes laiuses: 3.60 meetrit kahesuunalise liikluse võimaldamiseks ning õunapuuaias paikneval kämpingualal 2.60 meetrit ühesuunalise ringliikluse võimaldamiseks. 29

30 Autodele mõeldud purustatud kruuskattega tee koosneb erinevatest vett läbi laskvatest kihtidest, ning tee pealispinna kalle on vee ära juhtimiseks 2% kaldega. Autotee (vt joonis J15) kõige pealmine kiht on kruuskate, segu nr 3 (15cm), mille all liivalus (20cm). Kämpingute juures olevad autoparklad on kaetud samade materjalidega. Purustatud kruuskattega tee jalakäijatele. Tee (vt joonis J15) on planeeritud pargi kunagiste kõnniteede väljatoomiseks poolkaarjalt peahoone varemete ees, pargi puude ja õunapuuaia vahelises osas, samuti pargi idapoolse osa ühendamiseks Liiva-Varbuse ja kärnerimaja vahelise kruusateega. Projekteeritud teede võrgustik loob võimaluse ringliikluseks ning samuti toob see esile ajaloolistelt kaartidelt välja loetavad teed. Purustatud kruuskattega jalakäijate tee (vt joonis J15) laiuseks on 1.50 meetrit ning seda on kogu alal 430 meetri ulatuses. Tee on vee äravoolu juhtimiseks 2% kaldega, ning selle kõige pealmise kihi moodustab tihendatud purustatud kruus fraktsiooniga 1/16 (10cm), sellele järgneb dreenkihtkruusliiv (20cm). Murusse niidetav tee laiusega 1.5 meetrit. Teed (vt joonis J15) paiknevad Varbuse mõisapargi õunapuuaia osas ning selle eesmärgiks on tuginedes ajaloolistele kaartidele rõhutada õunapuuaia ruudukujulist plaani ning selles paiknevat teedevõrgustikku. Sirged ja pikad murusse niidetud teed viljapuuaia osas pikkusega 940 meetrit loovad mitmekesise ilme ning samuti toovad vaheldust pargis olevatele looklevatele teedele. Talvisel lumeperioodil on soovitatav ette nähtud teeradade moodustamine lumest lahti lükkamisega. Murusse niidetav tee laiusega 1 meeter. Teed (vt joonis J15) asuvad pargi tagumisel laskuva reljeefiga osal, juhtides pargis jalutajat Varbuse halli pähklipuuni, samuti maa-aluse keldri juurde, mööda kõrgeid ja võimsaid põlispuid ning ümber kuue kuuse rühma. Tee on ühendatud härrastemaja ees kulgeva poolkaarja kruuskattega teega. Pargi osas on tee pikkuseks 230 meetrit. Murusse niidetavad kitsad teed on ette nähtud ka telkimisalale ühendades pargi teid ja kämpinguala. Selles osas on tee pikkuseks 130 meetrit. Talvisel lumeperioodil on ette nähtud teeradade moodustamine lumest lahti lükkamisega. Murtud maakivist teed. Teed laiusega 1 meeter (vt joonis J15) paiknevad kämpingualal, ühendades autoparklat ja kämpingut. Murtud kivid on alale ette nähtud selleks, et võimaldada jalakäijate liikumist ka porisel ajal. Teede kogupikkuseks on 160 meetrit. 30

31 5.4 Rajatised ja väikevormid Pargipingid Pargipinke (vt joonis 17, joonis J16) on alal 5: kaks tükki paiknevad härrastemaja varemete eest läbi kulgeva kaarja tee kõrval, kaks pargi vabakujunduslikumas osas härrastemaja taga ning üks idapoolse pargitee kõrval paikneva suure ja võimsa hariliku pärna all. Pingid on tagasihoidlikud, puidust ning valge värviga kaetud. Proportsioonide ning kuju osas on eeskujuks võetud härrastemaja ees tehtud foto (vt joonis 12). Pingi pikkuseks on 195 cm, laiuseks 0,73 meetrit, kõrguseks 1 meeter ning istekoha kõrguseks 0.45 meetrit. Joonis 17: Pargipingi stiilinäide Laululava pingid Laululava pingid (vt joonis J17) paiknevad pargi vabakujundusliku osa idapoolsel küljel, projekteeritava laululava ees. Puiudst pinkide pikkus on 4 meetrit ning laius 0.27 meetrit. Pinke paikneb alal 12 ning nende vahele jääb kuni 1 meeter. Laululava Laululava (joonis 18) koos selle ees olevate pinkidega on paigutatud pargi vabakujunduslikku ossa nii, et vaatajad istuvad laskuval reljeefil paiknevatel pinkidel. Laululava on lihtsa konstruktsiooniga puidust platvorm, millele lisatakse vajadusel ka kaare osa. Laululava juurde on ette nähtud elektriliini vedamine, et oleks võimalik kontserte ja kooride esinemisi akustiliselt võimendada. Laululava on ette nähtud tehniliselt lahendada eraldi projektiga. Joonis 18: Laululava stiilinäide 31

32 Telkimisala ja kämpingu lauad Palgist laudu koos pinkidega (vt joonis 19) on kogu alal ette nähtud 30 tk. Karavaniparklasse on palgist laudu koos pinkidega planeeritud igale karavaniplatsile, seega on neid ette nähtud 10. Sealsed lauad on ette nähtud koos karavanidega ala külastajatele. Telkimisala laudu on 5. Tegemist on palgist 1 Joonis 19: Palkidest laua ja pinkide stiilinäide meetri laiuste ja 2 meetri pikkuste laudadega, mille äärtes on 2 meetri pikkused ja 0.5 meetri laiused pingid. Need on ette nähtud külastajatele einepauside pidamiseks. Kämpingute alale on palkidest laudu koos pinkidega ette nähtud iga kämpingumaja juurde. Kokku on neid 15. Palgist pink Palgist pinke (vt joonis J19, joonis 20) on alal 4 ning need asuvad telkimisalal lõkkekoha ümber. Palgist pingid on lihtsa disainiga. Pingi pikkus on 180 cm, kõrgus 45cm ja laius 40 cm. Jalgrattahoidlad Jalgrattahoidlad (vt joonis J20, joonis 21) paikneb alal kaks: parkimisplatsi idapoolsel küljel ning telkimisplatsi juures. Jalgrattahoidlad on valmistatud 3 meetri pikkustest ja 0.40 meetrise läbimõõduga Joonis 20: Palgist pingi stiilinäide palkidest, mille sisse on lõigatud iga 0.5 meetri Joonis 21: Jalgrattahoidla tagant 0.15 meetri laiused ja 0.30 meetri sügavused täkked. Täkete kõrvale on kinnitatud 5 cm läbimõõduga metallrõngad. Sellised jalgrattahoidlad on looduslähedased, ei riiva silma ja pakuvad jalgratturitele turvalist ja paindlikku rataste raamist kinnitamise ja toestamise viisi. 32

33 Rahvakiik Telkimisala lõunapoolsesse ossa, kauni metsavaatega nõlva peale on planeeritud rahvakiik (vt joonis 22). Kiige kõrgus on 4,2 m, laius 3,5 m, platvormi kõrgus maast 0,75m. Kiik seisab valatud vundamendil. Joonis 22: Rahvakiik Lõkkeplats Telkimisalal paiknev lõkkeplats (vt joonis J11, joonis 23) diameetriga 4.5 meetrit tuleb piiritleda maakividega, mille diameeter on cm. Joonis 23: Lõkkeplats Kivimüür Pargist põhja poole jäävale kivimüürile on planeeritud puidust laudadest katted (vt joonis J18), mis võimaldavad müüril istuda. Puulaudade pikkus on 150 cm, laius 30 cm ning paksus 4 cm, need on kinnitatud betoonist tasanduskihile puitprusside kaudu. Laudade all on 5 cm diameetriga valgustid, igal pingil 2 tk, mis toovad esile maakivide dekoratiivse ilme. Terrassid Ait-kuivati ida- ja läänepoolsele küljele on planeeritud kaks puidust terrassi (vt joonis J21), mis on ette nähtud istumiseks, kino vaatamiseks ning samuti on terrassid kasutusel tantsupõrandana. Kuna tegemist on suurte pindadega, millele osutub teatud kasutusviisi juures korraga väga suur koormus, on terrassid ette nähtud lahendada eraldi projektina. Ait-kuivatist idapoolse terrassi pindala on 72m 2. Tegemist ei ole ristküliku kujulise terrassiga, kuna selle kõrvalt suundub tee, mis lõikab ühe ääre ära. Terrassi küljemõõdud on põhjaküljest 33

34 päripäeva liikudes 9m, 5.60m, 6.30m, 3.70m, ja 9m. Lõik 6.30 on kõrvalolevate külgedega ühendatud 122 ja 148 kraadi all. Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele võib terrassi kõrgus ulatuda maksimaalselt ait-kuivati sokli ülemise ääreni. Ait-kuivatist läänepoolse terrassi pindala on 133,20m 2. Tegemist on ristküliku kujulise terrassiga. Terrassi küljemõõdud on 9m ja 14.80m. Vastavalt Muinsuskaitse eritingimustele võib terrassi rajamisel selle kõrgus ulatuda maksimaalselt kuni ait-kuivati kahe alumise akna alumiste servadeni, varjamata hoone külge. Terrassid on võimalik lahendada kahel viisil: kui on ühtlane plaat liivalusel ning sõrestikkonstruktsioon vaiadel. Terrasside rajamiseks kulub ristlaudadeks puitlaudist paksusega 12 cm ca 20 tm., ning terrassi ülemist osa on võimalik toestada kahel viisil: vaiadel ning 30 cm paksusel liivalusel. Ait-kuivati ümber rajatavatel terrassidel ei tohi olla käispuid, varikatust ega muid lisakonstruktsioone, mis varjaks aida külgi. Prügikastid ja konteinerid Prügikonteinerid on ette nähtud karavaniparklasse, autoparkla ja karavaniparkla vahelise ala läänepoolsesse külge, kus see on visuaalselt põõsarühmadega eraldatud. Prügikonteinerid asuvad kruuskattega alusel ning nende tühjendamisel on ette nähtud konteinerite vedu kuni prügiautoni. Kogu alal on ette nähtud rakendada prügi sorteerimist. Prügikaste asub kogu projektalal 30: karavaniparkla alal 10, autoparkla alal 1, pargis 1, telkimisalal 3 ning kämpingualal 15. Need paiknevad peamiselt palgist pinkide ning laudade kõrval. Kuna metallist valgustite värvuseks on must, siis on ka prügikastid sama tooni. Stiilinäitena (vt joonis 24) välja valitud prügikasti kõrgus on 890mm, laius 520 mm. Prügikasti maht on 60l. Joonis 24: Prügikasti stiilinäide 34

35 5.5 Valgustus Varbuse mõisapargi valgustuse peamine keskkoht on härrastemaja ning selle ees olev auring. Kuna tegemist on mõisa südamega, siis sealne valgustus on ka kõige tugevam. Valgustuslahendus ei paku ainult valgust, mis looks võimaluse liikuda pargi alal ringi ka öisel ajal. Selle eesmärk on luua alale atraktiivne, meeldiv atmosfäär, mis loob hubase keskkonna ning toob esile ala väärtused. Kogu alal on ette nähtud kasutada sooja valgust, värvitemperatuuriga vahemikus 3000 ja 4000 K (vt joonis 25). Joonis 25: Värvitemperatuuri skaala Käesoleva projektiga (vt joonis J22) on antud üldised põhimõtted ja suunitlused Varbuse mõisapargi valgustamiseks. Täpsemad tehnilised küljed seoses paigaldusega ning elektrikaablite vedamisega tuleb lahendada eraldi tehnovõrkude projektiga. Kogu alal on kolm omaette terviklahendust moodustavat ala: karavaniparkla, kämpingute ning pargi ala. Karavaniparklas on ette nähtud kohtvalgustid iga karavani juurde kuuluvale platsile. Kokku on valgusteid 10. BEGA 8139 (joonis 26, Lisa 3) on 60w tugevusega poolkaarja valguslaigu kujuga 0.55 meetri kõrgune ja 0.14 meetrise läbimõõduga valgusti, mille valgusvihk ulatub külgedelt 3 meetri ja eest 4 meetri kaugusele. Pargis on 6 madalat valgustit BEGA 8847 (vt joonis 27, joonis 29, Lisa 3), mis asuvad kunagise härrastemajaga ühendava kaarja tee kõrval. Tegemist on ühele poole, 180 valgusvihuga valgustitega. Valgusti kõrgus ja laius on 0.23 meetrit ning valgusvihu tugevuseks 26W. 35

36 Joonis 26: BEGA A 60 Joonis 27: BEGA 8847 Joonis 28: BEGA 8428 Joonis 29: teekõrval BEGA 8847 valgustus 36

37 Joonis 30: BEGA 7795 Kunagise härrastemaja ette on projekteeritud 360 valgusvihuga 60W valgusti BEGA 8428 (vt joonis 28, Lisa 3). Valgusti kõrgus on 1 m ning läbimõõt 0.14 meetrit. Valgusvihk ulatub kuni 5 meetri kaugusele. Ait-kuivati, tall tõllakuuri ning esindusväljakul asuva võimsa tamme valgustamine on ette nähtud maapealse tulvvalgustiga. Valgusti BEGA 7795 (vt joonis 30) on eest 23 cm pikkune ning 17 cm kõrgune valgusti laiusega 18 cm. Pinnale suunatud valgustil on asümmeetriline valgusjaotus. Valgusti on mõeldud fassaadide ja ehitusosade valgustamiseks, samuti maastikuarhitektuuri elementide esiletoomiseks. BEGA 7795 valgustil on võimalik määrata 4 eri kõrgusega valgusvihku, mille tulemusena on võimalik valgustada objekte kuni 12 meetri kõrguseni. Pargi põhjapoolses küljes oleva kiviaia valgustamiseks on ette nähtud väikeste, 5 cm diameetriga valgustite paigutamine kivimüüril olevate puidust istelaudade alla (vt joonis 31, joonis J18). Joonis 31: Kivimüüri valgustuse stiilinäide Projekteeritava laululava valgustamine ei ole pidev. Pigem on tegemist ala valgustamisega ürituste ajal eraldi kohale toodavate prožektoritega. 37

38 Mõisa pargis olevate hoonete nagu maa-alune osaliselt restaureeritud kelder, restaureerimata kelder, kunagise lauda ning saunamaja valgustus on ette nähtud lahendada fassaadi küljes olevate valgustite näol. Kämpingute ala valgustuse puhul on ette nähtud liikumisele reageerivad valgustid, mis asuvad kämpingute sissepääsude juures. 5.6 Tehnovõrgud Tehnovõrkude rajamiseks on objekti keerukuse tõttu vaja koostada eraldi projekt. Käesolevas töös antud lahendused näitavad ära planeeritud tehnovõrkude tarbimise kohad (vt joonis J22). Ait-kuivatist kirdesse on ette nähtud kogu alale vee tagamiseks puurkaevu rajamine. Selle kuja on 10 meetrit. Puurkaevu rajamine toimub eraldi tellimusega. Sauna varest lõunas asub kaev, mida on vaja tugevdada. Samuti tuleb teostada kaevu vee kvaliteedi kontroll. Kogu alal on ette nähtud 4 elektrikilbi paigutamine: 1 paikneb tall-tõllakuurist idas, 1 rekonstrueeritava sauna juures, 1 planeeritava laululava juures ning 1 härrastemaja varemetest idas. Karavaniparkla alal on ette nähtud igale karavaniplatsile valgusti koos elektrivõtupistikuga. Karavaniparkla keskele on projekteeritud WiFi ruuter, milleni on samuti vaja vedada elektrikaabel. Elektrikaabli pikkuseks sellel alal kokku on ca 140 meetrit. Samuti on vajalik veetrassi vedamine, et ala külastajatel oleks võimalik igal karavaniplatsil varuda kraanist vett. Veetrassi pikkuseks on puurkaevust ca 150 meetrit. Karavaniparklasse on ette nähtud ka kogumiskaevu paigaldamine. Kogumiskaevuga tuleb ühendada karavaniparkla 7, 8, 9 ja 10 platsist alguse saavad heitvee vastuvõtu torud. Vastavalt seadusele Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded on septiku või muu pealt kinnise omapuhasti kuja vähemalt 5 m. Pargi alal on tarvilik elektrivõtu kohad luua kolme kohta: härrastemaja tagumises osas oleva likvideeritava elektriposti juurde, rajatava laululava kõrvale helisüsteemide ning valgustussüsteemide tarvis ja rekonstrueeritava sauna juurde. Pargi alal on maa-alla viidavate elektrikaablite pikkuseks ca 310 meetrit. Juurde paigaldavate maa-aluste kaablite pikkuseks on ca 250 meetrit. Ette on nähtud veetrassi rajamine puurkaevust kuni härrastemajani 55 meetri pikkuse trassiga. Kämpingu alal on igale kämpingule ette nähtud elekter, vesi ja kanalisatsioon kogumiskaevu näol. Ka kämpingu ala tehnovõrkude lahendus on vajalik ala keerukuse tõttu lahendada eraldi projektiga. Maa-aluse elektrikaabli paigaldamine on ette nähtud ca 525 meetri ulatuses, ning veetrassi paigaldamine ca 670 meetri ulatuses. Planeeritud kämpingute kanalisatsiooni 38

39 lahendamiseks on võimalik kasutada kogumiskaeve. Planeerimise käigus tuleb arvestada kämpingute aastaringse koormusega, kus külastajate arvuks iga kämpingu kohta on 4 inimest. Vajadus on iga kämpingu kõrvale paigutada 15-kandine kogumiskaev, mida on ette nähtud tühjendada kord kuus. 5.7 Hoonete rekonstrueerimine Selleks, et Varbuse mõis omandaks oma tõelise ilme, on tarvilik pikemas perspektiivis rekonstrueerida lisaks ait-kuivatile ka tall-tõllakuur, härrastemaja kõrval olevad keldrid ning lauda vare ja saunikumaja. Hoonete rekonstrueerimiseks on vajalik tellida eraldi projekt. Tall-tõllakuuri rekonstrueerimise eesmärgiks on muuta hoone käsitööliste manufaktuuriks. Põneva fassaadiga hoone pakub keskkonda, milles tutvustada lõuna-eesti käsitööd, käsitöö tegemise võtteid ning samuti on võimalik seal ka kaupu osta. Härrastemajast põhjapoole jääva maa-aluse keldri rekonstrueerimisel on tarvilik sellele peale ehitada katus, mis taksitaks edasist telliskividest võlvlae lagunemist lumesula ja vihmavee läbivoolu tõttu. Keldri rekonstrueerimisel on telliskividest võlvlaele tarvilik pöörata erilist tähelepanu. Keldri üldine seisukord on hea. Härrastemaja kaitsealuse vareme säilitamiseks on vajalik telliskivimüüride ja maakivist müüride konserveerimine. Kaitsealune vare tuleb puhastada sinna viidud rämpsust ning esemetest. Härrastemajast lõunapoole jääva keldri olukorra parmaks muutmiseks on samuti ette nähtud katuse rajamine vihma- ning sulavee keldrist kõrvale juhtimiseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata telliskividest võlvlae säilimisele. Laut-vare rekonstrueerimise eesmärgiks on lahtiste puuosade eemaldamine ning maakividest põranda rajamine eesmärgiga luua puhkekoht. Saunikumaja rekonstrueerimise käigus taastatakse selle esialgne funktsioon ning samuti on tarvilik vesikloseti rajamine. Seetõttu on tarvis sauna kõrvale paigaldada ka kogumiskaev. 5.8 Haljastus Varbuse mõisapargis on ette nähtud uue haljastuse istutamine karavaniparklasse (vt joonis J23). Kasutatud on mõisapagis esinevaid liike nagu punane leeder, taraenelas, koerkibuvits, harilik kukerpuu, harilik kikkapuu ja tume aroonia. Haljastuse eesmärgiks on luua alale privaatsust, eraldades autoparklat kämpingutest, samuti selleks, et tuua välja kämpingute peatusplatsid. 39

40 Tabel 2: haljastuses kasutatava materjali loetelu Nimetus eesti k. Nimetus ladina k. Sort Arv VILJAPUUD JA PÕÕSAD Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 166 Punane leeder Sambucus racemosa L. 14 Tume aroonia Aronia melanocarpa 12 Koer-kibuvits Rosa canina 22 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris L. 21 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus 23 Harilik pärn Tilia cordata 5 Rajatavasse autoparklasse on ette nähtud 5 hariliku pärna istutamine, et luua parklaalale roheline vöönd ja varjata autosid otsese päikesevalguse eest. Kohtadesse, kus on teostatud põõsaste raiet ning lammutustöid, on ette nähtud ala riisumine ja korrastamine ning muru külvamine. Istutatavad taimed peavad olema haigustunnusteta ja elujõulised. Projektis toodud taimi võib võimalusel välja kaevata nende looduslikust kasvukohast. Istutatud taimed on istutamisele järgnevatel aastatel soovitatav igal kevadel üle vaadata. Kuivanud ja vigastatud oksad tuleb eemaldada. Vajadusel tuleb istutusalasid kasta ja väetada. Õitsvaid põõsaid on soovitatav igakevadiselt kärpida elujõulisema võra ning rikkalikuma õitsemise saavutamiseks. Istutusaugud on istikute juurepallist ca 1/3 võrra suuremad, mullapalliga lehtpuudel 0,6...1,0 x 0,6...1,0 x 0,6...1,0 m; põõsastel 0,3...0,6 x 0,3...0,6 x 0,3...0,6 meetrit. Istikutealune pind on tarvilik multšida okaspuukoorepuruga minimaalselt 20 cm paksuselt. Istutusaugud tuleb täita viljaka kasvumullaga. Istikud kõrgusega üle 120 cm on vajalik toestada soovitavalt tugiteibaga. Põõsaid ei ole vaja toestada. Tugiteivas on vajalik rammida maasse 1/3 ulatuses, sealjuures peab maapealse osa pikkus olema vähemalt poole puu kõrguseni. Peale kahte aastat puu istutamisest tuleb tugiteibad maa pealt ära lõigata. Sidumisnööri ja tüve vahele tuleb panna koort kaitsev materjal. Puuistikud peavad olema istutusjärgselt vertikaalsuunas otse. Istutustööde soovitatav aeg on aprillis-mais või siis septembris-oktoobris. Istutamisel tuleb ära lõigata kuivanud ja vigastatud oksad ning juured; samuti on vajalik kärpida lehtpuude ja põõsaste võrasid kuni ¼-1/3 ulatuses. Istutustööde järgselt tuleb istikuid kasta. Edaspidi kastetakse istikuid 1 kord nädalas. Istutusjärgne regulaarne kastmine on vajalik kahe aasta jooksul. 40

41 6. Orienteeruvate tööde mahud ja materjalide vajadus Töövõtjal on kohustus kontrollida ja vajadusel täpsustada tööde mahte enne tööde alustamist objektil kohapeal. Tabel 3: Orienteeruvate tööde mahud ja materjalide vajadus TEGEVUS ÜHIK MAHT MÄRKUSED 1. ETTEVALMISTUSTÖÖD 1.1 Puude likvideerimine tk 59 vt joonis J7 1.2 Juurte freesimine tk Puudegrupi likvideerimine m Põõsaste likvideerimine m Põõsaste kändude likvideerimine m Kändude juurimisel ja puukändude m freesimisel tekkinud pinnakahjustuste parandamine 2858m 2 x 0,05 m 1.7 Puude võra kujundamine tk Põõsaste harvendamine m Objektide likvideerimine -elektripostide likvideerimine -elektrikaablite maa alla viimine -okastraadist aed pargi idapoolses osas hariliku vahtra allee all -traatvõrgust aed koos betoonpostidega viljapuuaia lõunapoolsest küljest -traatvõrgust aed koos betoonpostidega tall-tõllakuuri lõunapoolsest küljest -härrastemaja vareme puhastamine rämpsust -lagunemisohus puukuurid 1.10 Muruseemne külv raietööde pinnasekahjustuste parandamiseks tk 4 m 385 m 70 m 180 m 30 m 2 m 2 m m

42 2. TEE- JA PINNASETÖÖD 2.1 Mahamärkimistööd töö Kruuskattega autoparkla ja karavaniparkla Eemaldatav pinnas pealtvaates Eemaldatav pinnas Paigaldatav pinnas pealtvaates Paigaldatav pinnas Paigaldatav liivalus 20 cm Paigaldatav kruuskatte segu nr 3, h=15cm Muruvaibaga katmine Muruseemne külv Toru d= 250mm Toru liivalus Maakivi paigaldamine Filterkangas 2.3 Kruuskattega kämpinguala teed b=3.55m b=2.55m Eemaldatav pinnas Paigaldatav liivalus 20cm Paigaldatav kruuskatte segu nr 3, h=15 cm 2.4 Pargi teed b=1,5m Eemaldatav pinnas Dreenkiht-kruusliiv 20cm Paigaldatav kruusakate, fr. 0/16 10 cm Paigaldatav täitepinnas m 2 m 2 m 3 m 2 m 3 m 3 m 3 m 2 m 2 m 34 m 3 m 2 m 2 m 2 m m m 3 m 3 m 3 m m 3 m 3 m 3 m vt joonis J , vt joonis J ,5 meetri laiuse tee sisseniitmine jm ca meetri laiuse tee sisseniitmine jm ca Murtud maakivist d= 0.50m tee rajamine jm ca Esindusväljaku tasandamine m vt joonis J Esindusväljaku murukülv m

43 3. HOONETE RENOVEERIMISED 3.1 Tall-tõllakuuri renoveerimine töö Sauna renoveerimine töö Põhjapoolse keldri renoveerimine töö Lõunapoolse keldri renoveerimine töö Laudahoone korrastamine töö Härrastemaja konserveerimine töö 1 4. RAJATISED JA VÄIKEVORMID 4.1 Idapoolse puidust terrassi rajamine küljepikkustega 9m, 9m, 5.60m, 6.30m, 3.70m 4.2 Läänepoolse puidust terrassi rajamine 9m x 14.80m m 2 tm 11 m 2 tm vt joonis J Välilava rajamine m Rahvakiige paigaldamine 4,5m x 6,5m tk 1 vt joonis J Laululavapinkide paigaldamine 4m x 0.27m Kruusa paigaldamine 4.6 Pargipinkide paigaldamine 195 cm x 73 cm 4.7 Palgist laudade paigutamine koos pinkidega tk 12 vt joonis J10, J17 m 3 3,35 tk 5 vt joonis J10, J16 tk 30 vt joonis J8 4.8 Palgist pink 180 x 40 cm tk 4 vt joonis J11, Maakivimüürile istekohtade rajamine puidust laudadega 150 x 30cm tk 3 vt joonis J Jalgrattahoidla paigaldamine 300cm x tk 2 vt joonis J9, 40cm J11, J Lõkkeplatsi rajamine d=4,5 kompl. 1 vt joonis J Prügikastide paigutamine tk 30 vt joonis J Prügikonteinerite paigutamine tk 4 vt joonis J9 43

44 5. TEHNOVÕRGUD* 5.1 Elektrikilbi paigaldamine tk 4 vt joonis J Puurkaevu rajamine m= 120 tk Olemasoleva veekaevu korrastustööd tk Karavaniparkla trasside rajamine - elektrikaabel koos pistikutega igal karavaniplatsil -veetrass koos kraaniga igal karavaniplatsil -kogumiskaevu paigaldamine jm jm tk WiFi ruuteri paigaldamine tk Pargi trasside rajamine -elektrivõtu kohad -maa-alla viidavad elektrikaablid -juurde paigaldatavad elektrikaablid -veetrassi rajamine tk m m m Kämpingu ala -Maa-aluste elektrikaablite paigaldamine -veetrassi rajamine m m Välisvalgustuse liitmine elektrivõrguga töö 1 *Orienteeruv maht. Vajalik eraldi projekt. 6. HEAKORRASTUSTÖÖD 6.1 Taimede istutamine tk 263 vt joonis J Põõsaste likvideerimise järgse pinnase taastamine, muruseemne külv m vt joonis J7 7. VÄLISVALGUSTUS 7.1 Valgustid tk 8 vt joonis J23 BEGA 8139 tk 10 BEGA 8847 tk 6 BEGA 8428 tk 1 BEGA 7795 tk 5 44

45 7. Tööde järjekord I etapp 1. Läbi viia raied 2. Teostada raiejärgne kontroll ning vajadusel läbi viia järelraie 3. Freesida kännud 4. Likvideerida ettenähtud rajatised 5. Paigaldada tehnovõrgud. 6. Taastada freesitud kändude ja likvideeritud rajatiste alustel ning tehnovõrkude paigalduskohtades murupind. 7. Teostada säilivate puude võrahooldus 8. Rajada parklad ja jalgteed 9. Paigaldada pingid, prügikastid, jalgrattahoidlad, külakiik, palkidest lauad, palkidest toolid jm inventar 10. Teha istutustööd II etapp ( 5-10 aasta perspektiivis) 1. Rajada kämpingute ala 2. Rekonstrueerida tall-tõllakuur, saun, keldrid 45

46 Tabel 4: Varbuse mõisapargi puude, põõsaste ja alustaimestiku hoolduskava Ptk Tegevuse nimetus Tegevuse Ühik Maht Korraldaja Tähtsus Teostamine Märkused nr tüüp Inventuurid, seired, uuringud 1.1 Kaitsealuste liikide inventuur tk 1 Omanik I x Varbuse halli pähklipuu inventuur inventeerimine 2. Hooldus, taastamine ja ohjamine 2.1 Raietööd (ühekordsed) Plaanil märgitud raie tk 59 Omanik I x üksikpuude raiumine Tiheda puistuga Taastamine m Omanik I x aladelt isetekkeliste noorte puude raiumine Puuraie järelhooldus Hooldus m Omanik I x - x Põõsaste Hooldus m Omanik I x Uue võsa eemaldamine Põõsaste kändude Hooldus 1550 x eemalhoidmiseks kahel esimesel likvideerimine Põõsaste järelhooldus Hooldus m Omanik I - x x - aastal niita suve jooksul võimalusel kolm Kändude freesimine Hooldus tk 59 Omanik I x korda, kuid mitte vähem kui kaks korda. 2.2 Puude hooldus Puude hoolduslõikus Hooldus tk 12 Omanik I x Võraaluse Hooldus tk 3 Omanik I x x - - Puhastamist vajavate puhastamine võrasse puude arv. kasvanud noortest puudest Puude tüvehooldus Hooldus tk 2 Omanik I x Varbuse halli pähklipuu (nr 129) ja hariliku tamme (nr 141) tõmmistega varustamine 46

47 2.3 Põõsaste hooldus Noorenduslõikus Hooldus m Omanik II x Isekülvsete puude Hooldus m Omanik I x Puud nr 19 ja 20 jätta väljalõikus massiivist kasvama 2.4 Niitmine ja lehtede koristamine (regulaarne hooldus) Muru niitmine 1 kord niitmine m Omanik II x x x x Alustada niitmist kuus, lehtede pargiaasa keskelt ja riisumine liikuda äärte poole või liikuda ühest servast järjest teise Muru niitmine kord niitmine m Omanik II x x x x kahe kuu tagant, lehtede riisumine Soovituslik alustaimestiku niitmine m Omanik II x x x x niitmine 2 korda vegetatsiooniperioodi jooksul Soovituslik alustaimestiku niitmine m Omanik II x x x x Hein minema viia. niitmine 1 kord vegetatsiooniperioodi jooksul Soovituslik alustaimestiku niitmine m Omanik II x x x x Hein minema viia. niitmine ja võsa eemaldamine 1 kord aastas Kord kuus murusse niitmine m 940 Omanik I x x x x niidetav 1,5m laiune tee Kord kuus murusse niidetav 1m laiune tee niitmine m 130 Omanik I x x x x 47

48 JOONISED 48

49 LISAD Lisa 1: Puude dendroloogiline hinnang Jrk nr. Takson (liik, liigisisene ühik) või koosseis Haljastuslik objekt Mõõdetud ümbermõõt (cm) Rinnasdiameeter (cm) Kõrgus (m) Haljastuslik väärtusklass Märkused, majanduslikud korraldused 1 harilik vaher üksikpuu ,5 2 pikk lõhe 2,5 meetri kõrguseni, samblikega kaetud 2 harilik kuusk hekk 59, ,5 2 kaherealine kuusehekk 3 harilik vaher allee harilik vaher allee külmasoon 5 harilik vaher allee vajalik lõikus, säilikpuu 6 harilik vaher allee kõrval paikneb näsiniin 7 harilik vaher allee 177, seen vahtrataelik 8 harilik vaher allee ,5 4 külmalõhe ja karusmari 9 harilik kuusk hekk , harilik vaher allee (4) lõhed tüves, seen (v) 11 harilik tamm üksikpuu 141, eemaldada kuivanud oksad 12 harilik vaher üksikpuu harilik pärn üksikpuu 195, ,5 1 üks osa pärnarühmast 14 harilik pärn üksikpuu , harilik pärn üksikpuu koor osaliselt maas 16 arukask üksikpuu 94,5/96 30/ kaheharuline 17 aedõunapuu üksikpuu osaliselt kuivanud 18 kreegipuu põõsarühm ,5 3 moodustab tiheda võsa, harvendada ja hooldada 19 harilik vaher üksikpuu , harilik vaher üksikpuu , harilik pihlenelas põõsarühm ,5 3 piirata korduvalt lõigates 22 harilik saar puuderühm 58, , Palju langenud puid 23 arukask üksikpuu harilik saar üksikpuu , harilik saar üksikpuu , harilik saar üksikpuu 49, , harilik vaher üksikpuu ,5 4 eemaldada kuivanud oksad, külmalõhed 28 harilik vaher üksikpuu ,5 2 eemaldada kuivanud oksad 29 arukask üksikpuu 131/31 42/10 22/7,5 2 kaheharuline 30 euroopa lehis üksikpuu , harilik pärn üksikpuu ,5 3 osa puudegrupist 32 harilik pärn üksikpuu 72, ,5 3 osa puudegrupist 49

50 Jrk nr. Takson (liik, liigisisene ühik) või koosseis Haljastuslik objekt Mõõdetud ümbermõõt (cm) Rinnasdiameeter (cm) Kõrgus (m) Haljastuslik väärtusklass Märkused, majanduslikud korraldused 33 harilik pärn üksikpuu 79, ,5 3 osa puudegrupist 35 siberi nulg üksikpuu 99, ,5 2 koor osaliselt maas 36 harilik tamm üksikpuu ,5 1A eriti dekoratiivne puu, laia võraga 38 harilik vaher üksikpuu 156/126 50/40 19,5/18 3 auk tüves, raud tüves 39 harilik kuusk üksikpuu 191, ,5 4 rist tüves 40 harilik vaher üksikpuu kaks puud koos 41 harilik vaher üksikpuu , harilik vaher üksikpuu , harilik vaher üksikpuu harilik vaher üksikpuu ,5 3 mädanenud pesakast 45 raagremmelgas üksikpuu , harilik saar üksikpuu ,5 5 lõhed, korp saareüraski kahjustustega 47 harilik pärn puuderühm 32, , puud grupis 48 harilik pärn üksikpuu , arukask üksikpuu 215, ,5 4 must pässik 50 harilik pärn üksikpuu , harilik pihlakas üksikpuu harilik saar üksikpuu latv murdunud 53 harilik pärn üksikpuu 87, harilik pärn üksikpuu 251/67/89 80/21/28 28,5/7 2 kolme haruga puu 55 harilik pärn üksikpuu A 56 harilik pärn üksikpuu 47/26 15/ harilik pärn üksikpuu , harilik kuusk üksikpuu harilik kuusk üksikpuu 49, harilik kuusk üksikpuu 63, , harilik vaher üksikpuu ,5 2 kaheharuline 62 harilik tamm üksikpuu ,5 1A eemaldada kuivanud oksad 63 harilik tamm üksikpuu ,5 1 eemaldada kuivanud oksad 64 harilik tamm üksikpuu 212, eemaldada kuivanud oksad 65 harilik pärn üksikpuu harilik saar üksikpuu mahlajooks 67 harilik vaher üksikpuu seest mäda 50

51 Jrk nr. Takson (liik, liigisisene ühik) või koosseis Haljastuslik objekt Mõõdetud ümbermõõt (cm) Rinnasdiameeter (cm) Kõrgus (m) Haljastuslik väärtusklass Märkused, majanduslikud korraldused 68 raagremmelgas üksikpuu 41/63 13/ kahe haruga puu 69 harilik saar üksikpuu 51/38,5 16/ kahe haruga, nekrootilised laigud 70 harilik pärn üksikpuu 64, raagremmelgas üksikpuu 77, siberi nulg üksikpuu nael tüves, koorde lõigatud tähed 73 harilik pihlakas üksikpuu 48,5/52,5/ harilik kuusk üksikpuu harilik kuusk üksikpuu , arukask üksikpuu /17/ kolm puud rühmas 77 harilik vaher üksikpuu 35,5/45,5/7 11/14/ kolm puud rühmas 3 78 Põõsagrupp: põõsaste ,5 3 mustsõstar, karusmari, pihlenelas, punane leeder rühm 79 raagremmelgas üksikpuu harilik vaher üksikpuu ,5 3 kaheharuline 81 harilik vaher üksikpuu 70, , arukask üksikpuu harilik vaher üksikpuu 51, harilik vaher üksikpuu harilik jalakas üksikpuu harilik tamm üksikpuu harilik saar üksikpuu 67, harilik vaher üksikpuu harilik saar üksikpuu 73, , harilik saar üksikpuu 89, lõhed tüves 91 harilik vaher üksikpuu , harilik vaher üksikpuu , harilik vaher üksikpuu harilik saar üksikpuu 41/88,5 13/28 19,5 2 kaheharuline 95 harilik vaher üksikpuu ,5 2 puuderühm 96 harilik vaher üksikpuu 67/79,5/63, 21/25/20 16,5 2 kolm tüve 5 97 harilik vaher üksikpuu 92, harilik vaher üksikpuu 82,

52 Jrk nr. Takson (liik, liigisisene ühik) või koosseis Haljastuslik objekt Mõõdetud ümbermõõt (cm) Rinnasdiameeter (cm) Kõrgus (m) Haljastuslik väärtusklass Märkused, majanduslikud korraldused 99 harilik jalakas üksikpuu 77/89,5 25/ punased seened 100 harilik vaher üksikpuu 65/30 21/10 19,5 2 kaheharuline puu 101 harilik jalakas üksikpuu , harilik vaher üksikpuu aedõunapuu üksikpuu 85, harilik vaher üksikpuu 53,5/39/37, 17/12/12 16,5 3 kolme haruga puu harilik vaher üksikpuu , harilik vaher puuderühm 56,5/78/11 18/25/36/ puud grupis 4/93, harilik saar üksikpuu ,5 2 2 tüve 108 harilik saar üksikpuu harilik saar üksikpuu 57, kuivanud 110 harilik vaher üksikpuu 113, harilik tamm üksikpuu ,5 1 kasvajad ja auk 112 põõsagrupp: harilik põõsagrupp - - 1,5 5 eemaldada pihlenelas ja taraenelas 113 harilik saar ja puuderühm 91/46/57 30/15/18 15,5 3 harilik toomingas 114 arukask üksikpuu aedõunapuu üksikpuu aedõunapuu üksikpuu harilik vaher puuderühm harilik vaher puuderühm 88/60/34,5 28/19/ kolme haruga puu 119 harilik vaher üksikpuu harilik vaher üksikpuu 52, harilik saar üksikpuu 51, eemalda kuivanud oksad 122 harilik vaher üksikpuu aedõunapuu üksikpuu 118, harilik saar puuderühm , raagremmelgas puuderühm 78,5/84/80/ 72 25/27/25/ 23 16, raagremmelgas üksikpuu hall pähklipuu üksikpuu hall pähklipuu puuderühm 70,5/59,5/7 22/19/23/ /64/62 20/ hall pähklipuu üksikpuu 213,5/252 68/80 14/17 1A 130 harilik vaher üksikpuu 59, ,5 3 52

53 Jrk nr. Takson (liik, liigisisene ühik) või koosseis Haljastuslik objekt Mõõdetud ümbermõõt (cm) Rinnasdiameeter (cm) Kõrgus (m) Haljastuslik väärtusklass Märkused, majanduslikud korraldused 131 harilik tamm üksikpuu 49, harilik tamm üksikpuu kolme haruga puu 133 harilik vaher üksikpuu A kolme haruga puu, üks haru kuivanud, lõhed 134 harilik vaher üksikpuu ,5 3 kolme haruga puu 135 raagremmelgas üksikpuu puudegrupp koosneb neljast puutüvest 136 harilik tamm üksikpuu A 137 arukask üksikpuu A 138 harilik vaher üksikpuu harilik vaher üksikpuu lõhe tüves 140 harilik pihlenelas põõsagrupp ,5 5 eemaldada korduvalt lõigates 141 harilik tamm üksikpuu A kahe haruga, külmasooned, võib pooleks minna, soovitatav tõmmised panna 142 harilik tamm üksikpuu A kõver 143 harilik tamm üksikpuu A lõhed 144 arukask üksikpuu 172, seest õõnes 145 arukask üksikpuu A kasvaja 146 harilik vaher üksikpuu 161, A 147 puuderühm: 0 0, arukask, raagremmelgas, harilik tamm 148 harilik vaher üksikpuu A muhud tüvel 149 puuderühm: hall lepp, harilik pihlakas põõsad 0 0, puude vahel kasvab harilikku vaarikat 150 harilik tamm üksikpuu A eemaldada kuivanud oksad 151 harilik tamm üksikpuu ,5 1A eemaldada kuivanud oksad 152 harilik vaher üksikpuu lõhe tüves 153 arukask üksikpuu ,5 1A palju samblikke 154 hõbepappel üksikpuu 46,5/71 15/ kaheharuline 155 harilik kuusk puuderühm 157/230/19 1/183/134/ 149,5 50/73/61/ 58/43/48 29/30/ puud, kuivanud puu maha võtta. Nael kuivanud puus 53

54 Jrk nr. Takson (liik, liigisisene ühik) või koosseis Haljastuslik objekt Mõõdetud ümbermõõt (cm) Rinnasdiameeter (cm) Kõrgus (m) Haljastuslik väärtusklass Märkused, majanduslikud korraldused 156 harilik haab puudegrupp 85,5/67/94, 27/21/30 19/22, puuderühm: harilik kuusk, hariliku kuuse järelkasv, raagremmelgas, raagremmelgavõsa, koerkibuvits puudegrupp harilik vaher üksikpuu 54, harilik saar üksikpuu ,5 1A 160 harilik vaher üksikpuu 127/122 40/ kaheharuline 161 harilik tamm üksikpuu , põõsaste grupp: koerkibuvits, taraenelas, harilik põisenelas, harilik vaarikas, harilik kikkapuu põõsarühm 0 0,5...1, 5 3 vajadusel eemaldada 163 harilik tamm üksikpuu tüvi tugevalt kahjustunud 164 puuderühm: harilik saar, harilik sarapuu, arukask, harilik toomingas puuderühm harilik saar üksikpuu eemaldada kuivanud oksad 166 puuderühm: harilik vaher, harilik toomingas, harilik sarapuu, arukask, koerkibuvits puuderühm 0 1, kolme meetri laiuselt ümber tüve võsa maha raiuda 167 harilik kuusk üksikpuu 51, ,5 3 väikesed okkad 168 harilik pärn üksikpuu 75/68 24/ tüve 169 arukask üksikpuu ,5 1A 170 arukask üksikpuu ,5 1A 171 harilik pärn üksikpuu 54/73 17/ kahe haruga 172 harilik kuusk üksikpuu 42,5/40,5/1 14/13/ kolm tüve harilik saar üksikpuu eemaldada kuivanud 174 puuderühm: hall lepp, arukask puuderühm siberi nulg üksikpuu ,5 1A oksad 54

55 Jrk nr. Takson (liik, liigisisene ühik) või koosseis Haljastuslik objekt 176 harilik vaher ühepoolne allee 177 harilik vaher ühepoolne allee 178 harilik vaher ühepoolne allee Mõõdetud ümbermõõt (cm) Rinnasdiameeter (cm) Kõrgus (m) Haljastuslik väärtusklass , Märkused, majanduslikud korraldused ,5 4 (5) torikseened, seest mädaneb, võib edaspidi pooleks vajuda 179 harilik pärn üksikpuu A ligikaudu 200 aastat vana 180 harilik vaher ühepoolne A allee 181 harilik vaher ühepoolne ,5 1A allee 182 harilik vaher ühepoolne A torikseen küljes allee 183 harilik pihlakas üksikpuu 65/27,5/67, 21/9/ kolmeharuline harilik saar üksikpuu 168/169 53/54 19,5 2 kaks haru, vabastada võsast kahe meetri raadiuses 185 harilik vaher üksikpuu 120, ,25 2 külmalõhed 186 harilik saar üksikpuu ,5 1A kaheharuline 187 harilik kuusk üksikpuu ,5 4 kuivanud latv 188 puuderühm: hall 68,5/61,5/5 22/20/17/ lepp, harilik saar, harilik tamm puuderühm 3/ harilik sarapuu põõsarühm kuivanud 190 harilik tamm üksikpuu ,5 1 okastraat läbi tüve 191 harilik toomingas puuderühm 69/81/78 22/26/25 17,5 1A tugevasti kaardunud, kuivanud, uuendada 192 harilik haab üksikpuu 139/162/13 44/52/ A välk sisse löönud harilik haab üksikpuu 69, harilik haab üksikpuu 81, harilik vaher puudegrupp 37,5/51/23 12/16/ kreegipuu puuderühm 33/35 11/11 4, harilik kuusk üksikpuu A 198 arukask puuderühm 51/46,5/14 16/15/46/ 21/11/ 1A nelja tüvega 6/53, /9 199 harilik vaher puuderühm 75/89/33/2 24/28/11/ A kreegipuu puuderühm harvendada 55

56 Jrk nr. Takson (liik, liigisisene ühik) või koosseis Haljastuslik objekt Mõõdetud ümbermõõt (cm) Rinnasdiameeter (cm) Kõrgus (m) Haljastuslik väärtusklass Märkused, majanduslikud korraldused 201 puuderühm: harilik ploomipuu, kreegipuu, harilik kirsipuu, aedaroonia, harilik toomingas puuderühm harvendada 202 harilik pärn puuderühm 30/64,5/52 10/21/17 12, harilik vaher puuderühm 44/47,5/56 14/15/18 11,5 4 traat läbi kasvanud 204 aedõunapuu puuderühm 85,5/88/56, 27/28/18 8,5 4 seen küljes, harilik tamm puuderühm 64/61/46/3 3,5/45/23/5 1/14 20/19/15/ 11/14/7/1 6/4 1 2 kolmeharuline tüvi 2 puuderühmad 206 harilik tamm üksikpuu ,5 2 sarapuu ümbert eemaldada 207 harilik pärn üksikpuu , harilik pärn üksikpuu 137, , harilik sarapuu puuderühm 27,5/7,5/38 9/2/12 12, raagremmelgas üksikpuu puuderühm: harilik sarapuu, raagremmelgas puuderühm 23/13/20/1 8 7/4/ harilik vaher üksikpuu A auk tüves 213 harilik vaher puuderühm külmasoon 214 harilik vaher üksikpuu A oks kuivanud 215 harilik pärn puuderühm 33,5/31,5 11/ puuderühm: harilik vaher, harilik pärn, harilik sarapuu puuderühm 51,5/37/50, 5/24,5/17,5 /23 16/12/16/ 8/6/ harilik pärn üksikpuu ,5 1A 218 harilik pärn üksikpuu lõigatud tagasi, koor maas, olnud kaheharuline, pesakastiga 219 harilik kuusk puudegrupp 85,5/109,5/ /35/34 13,5 1A kolm puud rühmas 220 aedõunapuu üksikpuu 93, seened tüvel 221 aedõunapuu üksikpuu 107,5 34 8, aedõunapuu üksikpuu 89/89 28/28 7,5 4 pookekoht hästi näha 223 aedõunapuu üksikpuu 51/80 16/ lõigatud 224 aedõunapuu üksikpuu aedõunapuu üksikpuu seest õõnes 56

57 Jrk nr. Takson (liik, liigisisene ühik) või koosseis Haljastuslik objekt Mõõdetud ümbermõõt (cm) Rinnasdiameeter (cm) Kõrgus (m) Haljastuslik väärtusklass Märkused, majanduslikud korraldused 226 aedõunapuu üksikpuu ,5 4 pookekoht hästi näha 227 aedõunapuu üksikpuu seest õõnes, pookekoht näha 228 aedõunapuu üksikpuu 87/55/59, aedõunapuu üksikpuu 60,5/

58 Lisa 2: Haljastuses kasutatavate taimede kirjeldus Harilik kikkapuu Euonymus europaeus Läikiva tumerohelise lehestikuga puu kasvab 2-3 meetri kõrguseks ja 1,5 kuni 2 meetri laiuseks. Lehestiku sügisvärvus on punane. Maist juuni kuuni õitsevad õied on väikesed ja rohekasvalged. Viljad on punased ja sügisel väga efektsed. Päiksepaistelises ja poolvarjus kasvav puu on väga vastupidav ja talub saastunud õhku. Harilik kukerpuu Berberis vulgaris L. Kukerpuuliste sugukonda kuuluv mitmeaastane heitlehine ühekojaline põõsas, mille kõrgus on 2-3 meetrit. Mais ja juunis õitsevad õied on kolmetised, kaupa, 4-6 cm pikkustes rippuvates kobarõisikutes. Värvuselt on need kollased ning sisaldavad rohkelt nektarit. Viljad on 0,8-1,2 cm pikkused piklikud hapukad punased marjad. Lehed on lühivõrseil kimpudena ning pikkvõrseil ühekaupa. Lehtedest on tekkinud ka astlad. Põõsas on rohkesti harunev, paljude vartega, vartel palju lühivõrseid. Koer-kibuvits Rosa canina Põõsas kasvab 2-3 meetri kõrguseks. Lehed on vahelduvad paaritusulgjad liitlehed, 7-9 cm pikad, elliptilised, terava tipuga, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt sinkjad. Koerkibuvits õitseb juunis, juulis. Õied kuni 5 cm läbimõõduga, kahvaturoosad või valged. Viljad munajad või piklikud, helepunased ja valmivad augustis. Koer- kibuvits on külmakindel, vähenõudlik mullastiku, aga nõudlik valguse suhtes. Paljuneb hästi vegetatiivselt, on arenenud juurestikuga, võib moodustada põõsastikke. 58

59 Harilik pärn Tilia cordata Mill. Pärnaliste sugukonda kuuluv mitmeaastane heitleheline puu, mis võib kasvada kuni 30 meetri kõrguseks. Õied on meeldiva lõhnaga, õitseb juulis. Lehed on pealt tumerohelised, mõnikord veidi läikivad, alt valkjasrohelised. Kasvab sega- ja lehtmetsades, eelkõige salumetsas ja puisniitudel. Täiesti külmakindel. Tume aroonia Aronia melanocarpa Päikeselist või poolvarjulist kasvukohta eelistav laiuv püstiste okstega põõsas, mis võib kasvada 1-1,5 meetri kõrguseks ning 1-1,5 meetri laiuseks. Valged õied tekivad mai lõpul või juuni algul. Lehestik on tumeroheline ning sügisvärvus varieerub oranžist tumepunaseni. Mustjaspunased viljad tekivad septembris. Põõsas on leplik mullastiku suhtes. Kuna on haigus- ja talvekindel, kasutatakse seda nii üksikult kui ka rühmadena hekiks. Talub hästi tugevat noorenduslõikust. Punane leeder Sambucus racemosa L. Kuslapuuliste sugukonda kuuluv mitmeaastane heitlehine kõrge põõsas või madal puu. Kõrgus on kuni 4 meetrit. Rohekaskollased õied kasvavad tihedates rohkeõielistes munajates kuni kerajates pööristes. Õitseb aprilli lõpus ja mai alguses. Oranžpunased lihakad viljad valmivad augustis. Lehekesed on elliptilised kuni munajad, pikalt teritunud tipuga ning teravsaagja servaga. Taraenelas Spiraea chamaedryfolia Tugevate püstiste okstega põõsas mis kasvab 1,5-2,5 meetri kõrguseks ja 1,5 meetri laiuseks. vanad oksad on hallikad, kestendava koorega noored võrsed aga viiekandilised, kollakaspruunid. Helerohelised vahelduvad lihtlehed on 2-10 cm pikad ja kuni 4 cm laiad. Õitseb mais ja juuni kuus. Põuakindel ja külmakindel põõsas, mis on mullastiku suhtes vähenõudlik. 59