Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 1 NIMETUS
|
|
- Innozenz Weber
- vor 6 Jahren
- Abrufe
Transkript
1 Osa nr Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 1 NIMETUS Kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/86 Maht (EKAP) I ÜLDÕPINGUTE MOODULID EKAP Tundides, 156 Mooduli nr 6 T-88 Pt-44 P-0 I-24 MOODULI NIMETUS Maht (EKAP) 1 1. Sissejuhatus erialavaldkonna kutseõpingutesse 1 Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omab ülevaadet kutseoskusnõuetest, õppekava ülesehitusest antud erialal, ülevaate õppetöö korraldusest koolis, õppija õigustest ja kohustustest ning kasutatavatest õppemeetoditest ja - materjalidest ja tegelevate ettevõtete töökorraldusest turismi alal. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Õpetajad: Viktoria Timohhina Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht, 26 (tundides) 1. Omab ülevaadet turismikorraldaja kutsest, eriala õppekava ülesehitusest ning õppe- ja praktikakorraldusega seonduvast 2. On teadlik turismikorraldaja töödega tegelevate ettevõtete töökorraldusest ja omab ülevaadet turismi ajaloost ja arengutrendidest Eestis ja mujal maailmas Õpilane: 1) Iseloomustab turismikorraldaja kutset ja selle eripära, tunneb vastava kutsestandardi põhisätteid 2) Iseloomustab turismikorraldaja eriala õppekava ülesehitust, tunneb õppe- ja praktikakorraldusega seonduvaid õigusi, kohustusi ja võimalusi 3) Järgib tööülesannete täitmisel kõne ja kirjakeele normi 4) Külastab ja analüüsib lähtuvalt tööülesandest 1. Sissejuhatus moodulisse 2. Eriala tutvustus ja kutseeetika 3. Õppekava ülesehitus 4. Õppe ja praktika korraldus 5. Turismi ajalugu ja arengutrendid T Pt P I Õppemeetodid Loeng Diskussioon Harjutused andmebaaside kasutamiseks Essee Ekskursioon turismiettevõtete ga tutvumiseks Hindamismeetodid ja hindamisülesanded Teoreetiliste teadmiste kontroll ja analüüsiv kokkuvõte Kirjalik töö: Turismi ajaloo ja arengutrendide kohta Vestlus: Turismikorraldaja kutse, selle eripära ja kutsestandardi põhisätete kohta. Hindamise eelduseks on aruteludes osalemine.
2 Iseseisev töö moodulis: Mooduli hinde kujunemine: Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend Hindekriteeriumid Hindekriteeriumid Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 2 vähemalt 3 Eestis tegutsevat turismikorraldaja töödega tegelevat ettevõtet 5) Kirjeldab ja selgitab Reisimise, turismi ja vaba aja veetmise valdkonna üldine olemust ja omavaheliseid seoseid. 6) Järgib tööülesannete täitmisel kõne ja kirjakeele normi 3 ettevõtte külastuse analüüs: aktiivset osalemist õppekäigul, kirjaliku raporti esitamise koostamist, raporti suulist esitlust. Mitteeristav hindamine Mooduli hinne kujuneb elektroonilise õpimapi ja selle esitluse alusel: õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused, audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult edastada. Eristav hindamine Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete sooritamisel läveni taseme Õpetajate poolt koostatud õppematerjalid. Kooli õppekorralduseeskiri. Õppekava. Dokumentatsioon. E-kursus Sissejuhatus erialasse Moodle keskkonnas.
3 Mooduli nr Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 3 MOODULI NIMETUS Maht (EKAP) 2 2. Majandus- ja ettevõtlusõpe 3 Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija õpilane tuleb toime oma töö kaasaegses majandus-, ettevõtluskeskkonnas lähtuvalt elukestva õppe põhimõtetest. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Õpetajad: Viktoria Timohhina, Irina Ossipenko Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht, 78 (tundides) Õpilane: 1. mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist 1) kirjeldab oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest. 2) selgitab nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust 3) koostab juhendi alusel elektrooniliselt oma leibkonna ühe kuu eelarve 4) loetleb Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse 5) täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni 6) leiab iseseisvalt informatsiooni peamiste pangateenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta 7) kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi MAJANDUSE ALUSED 1) Mina ja majandus (Majanduslikud otsused. Turg. Raha, selle funktsioonid ja omadused.) 2) Piiratud ressursid ja piiramatud vajadused (Ressursid majanduses. Majanduse põhivalikud. Alternatiivkulu. Erinevad majandussüsteemid.) 3) Pakkumine ja nõudlus (Nõudlus, pakkumine. Turu tasakaal. Turuhind.) 4) Maksud (Riigi roll majanduses. Otsesed ja kaudsed maksud. Riigieelarve tulud ja kulud.) 5) Finantsasutused Eestis (Eestis tegutsevad pangad. Pankade teenused. Kiirlaenud.) T Pt P I Õppemeetodid Loeng Diskussioon Harjutused andmebaaside kasutamiseks Essee Video analüüs Ekskursioon turismiettevõtete ga tutvumiseks Hindamismeetodid ja hindamisülesanded Essee Ettekanne Ülesanne/harjutus Referaat Analüüs Test Majanduse alused Infootsing e- andmebaasidest Eesti maksusüsteem; finantsasutuste hüviste võrdlus; Eesti majanduse põhinäitajad; Uurimistöö Turumajanduse olemuse kirjeldamine turu nõudmise, pakkumise ja tasakaalu seisukohast; Harjutused (sh veebipõhised) Tuludeklaratsiooni täitmine juhendi alusel; Probleemülesannete lahendamine (majanduslike vajaduste kirjeldamine ja eelarve koostamine);
4 Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 4 alusel riiklikku infosüsteemi e-riik Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Õppemeetodid Hindamismeetodid 2. mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas Iseseisev töö moodulis: (eesmärk, teema, vajadusel hindamine) Mooduli hinde kujunemine: 1) kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis oma õpitavas valdkonnas 2) võrdleb iseseisvalt oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötaja ja ettevõtjana, lähtudes ettevõtluskeskkonnast 3) kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid 4) selgitab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda 5) kirjeldab meeskonnatööna kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele 6) kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab juhendi alusel meeskonnatööna elektrooniliselt lihtsustatud äriplaani ETTEVÕTLUSE ALUSED 1) Eesti ja kodumaakonna ettevõtlus (Ettevõtluse olemus. Ettevõtluse areng ja olukord Eestis ning kodumaakonnas.) 2) Ettevõtja ja töövõtja ettevõtluskeskkond (Poliitiline keskkond. Majanduslik keskkond. Sotsiaalne keskkond. Tehnoloogiline keskkond.) 3) Äriidee ja selle elluviimine (Äriideede leidmise ja hindamise üldpõhimõtted. Äriplaani olemus ja näidisstruktuur. ) Loeng, esitlus, kirjeldus, analüüs, selgitus, rühmatöö, loeng seminarid, arutelu, videod, harjutused (sh veebipõhised), töölehed, praktiline töö, probleemsituatsio oni lahendamine, iseseisev töö, õppekäik. Teoreetiliste teadmiste kontroll, praktiline töö, ja uurimustöö. Infootsing e- andmebaasidest Eesti maksusüsteem, finantsasutuste hüviste võrdlus ; Eesti majanduse põhinäitajad; Praktiline töö (ÕF). Suuline esitus: Eesti ettevõtluse areng ja olukord Enesehindamine Tööleht Äriideede leidmine ja hindamine majandustegevuse ülevaate koostamine praktikaettevõtte või õpitava valdkonna ettevõtte näitel; Probleemülesannete lahendamine (majanduslike vajaduste kirjeldamine ja eelarve koostamine); Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana". Analüüsida iseseisvalt turumajanduse toimimist, arvestades nõudluse, pakkumise ja turutasakaaluga õpitavas valdkonnas. Lisada oma uurimistöö kokkuvõttev õpimappi. Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt. Mitteeristav hindamine
5 Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend Hindekriteeriumid Hindekriteeriumid Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 5 Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb protsessihinnete koondhindest, sooritatud iseseisvatest töödest, õpimappi esitamisest ja testist (Moodle keskkonnas). Õpimapp (+ esitlus või vestlus) kohustuslikud osad: Enda leibkonna 1 kuu eelarve Lihtsustatud äriplaan Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana" Eristav hindamine Teab ja saab kirjeldada majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist, mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas, analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab juhendi alusel meeskonnatööna elektrooniliselt lihtsustatud äriplaani. Elektroonilised infoallikad majanduse ja ettevõtluse kohta. Ettevõtlusarendamise Sihtasutus Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused Kulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol, 2011 Rahandusministeerium Randma, T. Ettevõtluse alused. Infotükk, 2008 Suppi, K. Ettevõtlusõpik- käsiraamat. Altex, 2013 Maksu- ja tolliamet Äriseadustik Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna käsiraamat Randma, T., Raiend, E. jt. Ettevõtluse alused. Tallinn: SA Innove, 2007; Arvutisimulatsioon Pizzeria. Sirke, R., Uiboleht, K., Teder, J., Nikitina-Kalamäe, M. Ideest eduka ettevõtteni. Tallinn: SA Innove, 2008; Varendi, M., Teder, J. Mis toimub ettevõttes? Ettevõtte hindamine ja arendamine. Tallinn: SA Innove, E-kursus Majandus- ja ettevõtlus Moodle keskkonnas
6 Mooduli nr Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 6 MOODULI NIMETUS Maht (EKAP) 3 3. Töökeskkonnaõpe 1 Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised tööohutuse ja -tervishoiu õiguslikest alustest, keskkonnakaitse nõuetest ja jäätmamajanduse korraldusest. omandab oskused tegutsemiseks ohuolukordades ja õnnetusjuhtumite korral ning oskab kasutada lihtsamaid esmaabivõtteid. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Õpetajad: Natalja Kaalik Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad 1. Tunneb tööohutusalaseid õigusakte ja oma töös lähtub nendest. Teab üldisi keskkonnaprobleeme ja jäätmekäitluse põhimõtteid. Õpilane: 1) Selgitab töötervishoiu ja ohutuse üldmõisteid ja seisukohti ja töötab ennast ja teisi säästvalt. 2) Tunneb ära tööõnnetuse ja oskab toimida vastavalt olukorrale. 3) Töötab meeskonnas lähtuvalt seadustes sätestatust töötaja õigustest ja kohustustest. 4) Väldib oma töös tööõnnetuse tekkepõhjusi. 5) Kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt enda tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas. 6) Leiab iseseisvalt töötervishoiuja tööohutusalast informatsiooni ja muudatusi seadusandlikes aktides. 7) Käitub ohuolukorras teadlikult vatavalt ettevõttes kehtestatud korrale ja etteantud ohutusjuhenditele. 8) Tegutseb ennast ja teisi 1. Töötervishoid ja tööohutus 1) Töötervishoiu ja tööohutuse seadusandlus. 2) Tööohutuse eesmärk ja nõuded. 3) Käitumine ohuolukordades, nende vältimine, ohutuse tagamine 2. Jäätmekäitlus. 1) Keskkonnakaitse nõuded ja jäätmemajanduse korralduse alused. 3. Esmaabi. 1) Elu ja surma tunnused. Tegutsemine sündmuskohal. 2) Konkreetse üksiksituatsiooni esmaabi- termilised kahjustused (põletus, külmumine, elektritrauma) allergilised reaktsioonid, silmavigastused jne. Maht, 26 (tundides) T Pt P I 22 4 Õppemeetodid Loeng, rühmatöö, arutelu, praktiline tegevus, meeskonnatöö. Hindamismeetodid ja hindamisülesanded Teoreetiliste teadmiste kontroll, praktilise töö sooritus ja uurimustöö (Juhtumi analüüs). Test Kirjalik töö: Kirjeldab esmaabi andmine etteantud juhtumi puhul. Praktilised tööd: Esmaabi võtete harjutamine. Töökoha esmaabivahendite komplekti koostamine.
7 Iseseisev töö moodulis: (eesmärk, teema, vajadusel hindamine) Mooduli hinde kujunemine: Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend Hindekriteeriumid Hindekriteeriumid Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 7 säästvalt. 9) Teadvustab ja tunneb isiklikku vastutust õpitu rakendamiseks hädasituatsioonis. 10) Tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ja rakendab enda poolt meetmeid nende vähendamiseks. 1. Portfoolio kohustusliku osa: 3) Ägedad haigestumised (minestus, infarkt, krambid, kõhuvalu jne). 4) Kannatanu kandmine, tõstmine, transport. 5) Töökoha esmaabivahendid. Eesmärk- leida, hinnata ja läbi viia riskide analüüs töökeskkonnas. Vormistada Word-dokumendina. Dokument sisaldab järgmiseid osi: tiitelleht, töökeskkonna iseloomustus,töökeskkonnas riskide hinnang, riskide analüüs, kokkuvõte. Ülesanne: Riskianalüüs ja hindamine (Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna) Mitteeristav hindamine (arvestatud) Mitteeristav hindamine Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt. Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb protsessihinnete koondhindest, sooritatud iseseisvatest töödest, õpimappi esitamisest ja testist (Moodle keskkonnas). Õpimapp (+ esitlus või vestlus) kohustuslikud osad: Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna. Eristav hindamine tunneb tööohutusalaseid õigusakte ja rakendab oma töös lähtub nendest. Teab üldisi keskkonnaprobleeme ja jäätmekäitluse põhimõtteid. Esmaabi. Esmaabi. Tallinn: Eesti Punane Rist, 2000 Tööohutuse- ja töötervishoiuseadus. Lisamaterjalid internetist. jäätmekäitluse seadus. /töökeskkonna ja ohutuse seadus.
8 Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 8 Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP) 4 4. Õiguse alused 1 Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija haldab turismi- ja hotelliettevõtluse alase rakenduskõrghariduse omandamine ning alusbaasi loomine õpingute jätkamiseks magistriõppes. Rahvusvahelisele tööturule vajalike väärtushinnangute, hoiakute, teadmiste ja oskustega turismivaldkonna spetsialistide ettevalmistamine. Valmisoleku kujundamine väärikaks osalemiseks kodanikuühiskonnas ja multikultuurses keskkonnas. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Õpetajad: Natalja Pekarskaja Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht, 26 (tundides) 1. Teab töötajate tööohutusalaseid õigusi ja kohustusi, töökeskkonnale Iseseisev töö moodulis: (eesmärk, teema, vajadusel hindamine) Mooduli hinde kujunemine: Hindamisülesanded Õpilane: leiab iseseisvalt ja elektrooniliselt juhendi alusel töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta loetleb ja kirjeldab lühidalt töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust sisaldavaid organisatsioonisiseseid dokumente arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist Esitlus: Tööseadusandluste põhimõtted 1.ÕIGUSE ÜLDALUSED. Õiguse mõiste ja reguleerimine, Eesti Vabariigi õigussüsteem. Tsiviil- ja võlaõigus. Asjaõigus. 2.TÖÖÕIGUS. Lepingulised suhted. Töölepinguseadus. Töökorraldus. Kollektiivleping. Tööleping; töö- ja puhkeaeg; puhkus; töötasu; distsiplinaarkaristus; kollektiivleping ja kollektiivne töötüli; töökaitse; Tööandja kohustused; töövõtja kohustused. T Pt P I Õppemeetodid Loeng Diskussioon Harjutused andmebaaside kasutamiseks Hindamismeetodid ja hindamisülesanded Essee Ettekanne Ülesanne/harjutus Referaat Analüüs Test Test: Õiguse alused Tööseadusandluspõhimõtted- esitlus. Koostab ja esitleb õppeperioodi ajal elektroonilise õpimapi. Mitteeristav hindamine Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt. Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb protsessihinnete koondhindest, sooritatud iseseisvatest töödest, õpimappi esitamisest ja testist (Moodle keskkonnas).
9 Hindamiskorraldus Hindamisjuhend Hindekriteeriumid Hindekriteeriumid Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 9 Õpimapp (+ esitlus või vestlus) kohustuslikud osad: Töötamisõiguslikud alused (töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu võrdlus) Aja- ja tükitöö tasustamise arvestus (haigushüvitis, puhkusehüvitis) Eristav hindamine Õpilane peab näitama oma teadmisi põhilised sätted Töölepinguseaduse aru päris tööhõivesituatsioonist. Elektroonilised infoallikad majanduse ja ettevõtluse kohta. Töölepingu seadus Võlaõigusseadus Töö- ja teenuste osutamise lepingute koostamine
10 Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 10 II. TURSMIKORRALDAJA ÕPPEKAVA KOHUSTUSLIKKU KOMPETENTSITE MOODULID Mooduli nr NIMETUS Maht (EKAP) 5 5. TURISMITOOTE JA/VÕI -TEENUSE ARENDAMINE EKAP Tundides, T-270 Pt P I Alamooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP) Turismimajandus 10 Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija mõistab turismi tähtsust Eesti majanduses analüüsides turismialast infot ja valdab infot turismiettevõttes pakutavate mitmesuguste toodete ja teenuste, nende müügitingimuste ja komponentide kohta. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Õpetajad: Viktoria Timohhina, Jelena Zabegajeva Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht, 260 (tundides) 1.Mõistab turismi majanduslikke, sotsiaalseid, poliitilisi ja ökoloogilisi mõjutegureid ja oskab kasutada lihtsamaid analüüsimeetodeid. 2.Tunneb turismimajanduse erinevaid sektoreid ning nende poolt pakutavaid teenuseid. 3.Valdab infot turismiettevõttes pakutavate mitmesuguste toodete ja teenuste, nende müügitingimuste ja komponentide kohta 1) mõistab turismialaste terminite tähendust ja tunneb turismi arengulugu, turismi liike ja vorme 2) kogub ja süstematiseerib iseseisvalt turismi hetkeolukorda ning tulevikusuundumusi maailmas ja Eestis 3) analüüsib iseseisvalt turismiuuringuid ja statistikat 4) uurib ja tutvustab meeskonnatööna turismiorganisatsioone 5) rühmitab meeskonnatööna reisijaid, külastajaid ja turiste, turistide motiive, vajadusi ja ootusi ning nende rahuldamise 1. Turismimajanduse alused. Turismi mõiste, ajalugu, areng, roll tänapäevaühiskonnas ning seosed teiste majandusharudega. Turismimajandus ja keskkond. Turismivormid. Turismiettevõtted ja -töötajad. Reisijate ja turistide liigitamine. Külastuseesmärgid, turistide motiivid, vajadused ja ootused. Külastuselamus. Reisi- ja turismitooted ning -teenused (reisi-, transpordi-, majutus-, toitlustusteenused, vaatamisväärsused, tegevused). Reisiteenuste levikanalid. Turismiteenuste nõudlus ja pakkumine. Jätkusuutlik turism. Turismipoliitika ja selle kandjad. Eesti turismiseadus. Ja riiklik T Pt P I Õppemeetodid Loeng Diskussioon Harjutused andmebaaside kasutamiseks Essee Video analüüs Ekskursioon turismiettevõtete ga tutvumiseks Hindamismeetodid ja hindamisülesanded Essee Ettekanne Ülesanne/harjutus Referaat Analüüs Test Arvestustöö turismi mõistete tundmise kohta. Essee turismimajanduse arengu teemadel. Turismiorganisatsiooni tutvustus meeskonnatööna. Turismiettevõtte klientide rühmitamine
11 Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 11 võimalusi; 6) tutvustab juhendi alusel turismisihtkohti ja vaatamisväärsuseid 7) kirjeldab turistide reisikäitumisega seonduvaid probleeme; 8) selgitab juhendi alusel turismiettevõtluse toimimist oma kodukohas, turismimajanduse seoseid ja mõjutegureid, jätkusuutliku turismi printsiipe analüüsib meeskonnatööna Eesti turismiseadust ja riiklikku turismiarengukava turismiarengukava. Turismikvaliteedisüsteem ja kvaliteedimärgised. Turismiinfokeskused. Eesti ning rahvusvahelised turismiorganisatsioonid ja - ühendused ning nende mõju ühiskonnas. Turismi tulevikusuundumused. meeskonnatööna. Õppekäigu (turismiettevõtete külastus) analüüs. Turismitoodete teemavaldkonna tutvustus. Maailma tuntud turismisihtkoha analüüs ja esitlus. äriturismi tutvustamiseks. Ettevõtte tutvustus lähtudes kliendisegmentidest ja pakutavatest teenustest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Õppemeetodid Hindamismeetodid 1. teab valdkonnapõhiseid mõisteid, turismi- ja hotellimajanduse komponente ning neid majandusharusid reguleerivaid dokumente ja seadusi. 2. teab peamisi turismiorganisatsioone jaühendusi, tuntumaid turismikvaliteedi märgiseid ja majutusettevõtetele esitatavaid nõudeid. 1) Kirjeldab majutusettevõtete liike ja teenuseid, teab Eesti majutusettevõtete registreerimise, tunnustamise ja järgutamise korda; 2) valdab valdkonnapõhiseid mõisteid, turismi- ja hotellimajanduse komponente ning neid majandusharusid reguleerivaid dokumente ja seadusi; 3) omab ülevaadet olulisematest Eesti ja maailma turismi- ja hotelliorganisatsioonidest ning nende tegevusest. mõistab turismimajanduse 2. Hotellimajanduse alused. Majutussektori tähtsus turismis. Majutusteenuste areng maailmas, Euroopas ja Eestis. Majutussõnavara. Majutusettevõtete ja -teenuste liigid. Majutusettevõtetele esitatavad kohustuslikud nõuded, registreerimise kord. Majutusettevõtete juhtimis- ja omandivormid. Hotelliketid. Rahvusvahelised organisatsioonid. Majutusettevõtte struktuur ja osakondade vahelised suhted. Põhi-, tugi- ja lisateenused. Külastajate ootused, vajadused ja soovid. Külalislahkus ja külastuselamus. Loeng, arutleu, õppefilmid ja - videod, ülesanded, test, iseseisev töö, esitlus. Iseseisev töö Suuline esitus Arvestustöö turismi mõistete tundmise kohta. Analüüsib piirkonna ühe turismiettevõtte majapidamisosakonna tegevust ja esitleb selle. Ettevõtte tutvustus lähtudes kliendisegmentidest ja pakutavatest teenustest. Kriitilise aruande koostamine
12 Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 12 (sh majutussektori) mõjutegureid ja selle seoseid teiste majandusharudega. esitab nii kirjalike kui suuliste hotellimajandusalaste uurimustööde tulemusi, tõlgendab kogutud andmeid ning teeb järeldusi tuntub eestlaste ja teiste rahvaste toidukultuuri ning rahvustoite, koostab lihtsamat menüüd kasutab turismialast põhisõnavara ja -mõisteid Kavandab ja koostab ettevõtte tootepakkumisi, lähtudes ettevõtte äriideest, hooajalisuset ja klientide soovidest; Kogub tööülesannete kvaliteetseks ja õigeaegseks täitmiseks vajaliku informatsiooni, klientide tagasisidet ning analüüsib, täpsustab ja tõlgendab seda; Majutusettevõtete kvaliteedimärgised ja programmid. Hotellide ja reisibüroode suhtlemise reeglistik. Tulevikusuundumused. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Õppemeetodid Hindamismeetodid Loeng, Analüüs, õpimapp, 3. Toitlustuse alused. Valdab infot diskussioon, Praktiline töö, esitlus, toitlustusettevõtete liike ja arutelu, presentatsioon, teenuste kohta. Mõistab probleemülesand demonstratsioon tervisliku toitumise ed, rühmatöö põhimõtteid. Saab hinnata õpetaja töölehe toitumissuundumusi ja alusel, uusi toitlustusvorme ning rakendab õigesti. näidisülesande lahendamine Toitlustussektori tähtsus turismis.toitlustussõnavara. Toitlustusettevõtete ja -teenuste liigid. Välitoitlustus.Tervisliku toitumise põhimõtted. Menüü ja joogikaardi koostamine. Toiduainete põhigrupid, toiduainete eeltöötlemine, maitseained, kvaliteedikontroll, omavastutus. Toitlustusteenuste hinnakujundus ja teenuste müük, arveldamise viisid, kassasüsteemid. Laua katmine, toitude ja jookide serveerimine, auanõud ja serveerimisvahendid. Eestlaste toidukultuur, Eesti rahvustoidud. Toitumissuundumused ja uued toitlustusvormid. Aruanne - Eesti kööki tutvustava vastuvõtu planeerimine kohaliku tooraine baasil, erinevate juhendite kavandamine praktiliseks teostuseks Praktilised tööd tehnoloogiliste ja kalkulatsioonikaartide koostamine juhendite alusel Ettevõtte tutvustus lähtudes kliendisegmentidest ja pakutavatest teenustest Kriitilise aruande koostamine
13 Iseseisev töö moodulis: (eesmärk, teema, vajadusel hindamine) Mooduli hinde kujunemine: Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend Hindekriteeriumid Hindekriteeriumid Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 13 Referaat: Kodukoht kui turismisihtkoht. Vastavalt juhendile turismiettevõtte majapidamisosakonna tutvustamine. Esitlemine rühmakaaslastele. Esitlus nimistust valitud rahvusköögi kohta Mitteeristav hindamine Õpilane pääseb mooduli kokkuvõtva hindamisülesande sooritamisele, kui ta on saavutanud kõikides mooduli õpiväljundites arvestuse vastavalt lävendile. Kirjeldab turismi kui majandusharu sisu ja tähtsust lähtuvalt valdkonna peamistest suundumustest Eestis. Turismitoodete teemavaldkonna tutvustab. Analüüsib ja esitleb maailma tuntud turismisihtkoha. Sooritab kõik hindamisülesanded vastavalt etteantud juhendile. Tuntub turismikvaliteedi märgiseid ja majutusettevõtetele esitatavaid nõudeid. Saab hinnata toitumissuundumusi ja toitlustusvorme ning rakendab õigesti. Kogub vajaliku informatsiooni, analüüsib, täpsustab toitumisteenuste paremaks. Eristav hindamine Teab valdkonnapõhiseid mõisteid, turismi- ja hotellimajanduse komponente ning neid majandusharusid reguleerivaid dokumente ja seadusi. Valdab infot toitlustusettevõtete liike ja teenuste kohta. Mõistab tervisliku toitumise põhimõtteid. Saab hinnata toitumissuundumusi ja uusi toitlustusvorme ning rakendab õigesti. Rekkor, S. Toitlustuse alused. Argo, 2008 Toiduseadus: Turismiseadus: Isiklik hügieen toidukäitlejale. Õpiobjekt : Tooman, H. Kuidas kasvab turismipuu? Turismimajanduse alused. Kirjastus Argo. Tallinn Tooman, H; Müristaja, H. Turismisihtkoha arendus ja turundus. Argo,2008. Rekkor, S; Kersna; A; Merits, M. Toitlustuse alused. E-õppematerjal: Viin, T; Villing, R. Hotellimajanduse alused. Argo, 2011 Alamooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP) Turismigeograafiaõpe 8 Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija mõistab maailmast kui turismimaast, maailma turismigeograafiast, tuntumatest sihtkohtadest ja vaatamisväärsustest ning õppida põhjalikult tundma maailma kaarti. Head teadmised annavad oskuse äratada maailmas huvi Eesti kui reisisihi vastu ning tagada meie riiki saabunud külalistele meeldejääv külastuselamus. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Õpetajad: Viktoria Timohhina Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht, 208 (tundides) T Pt P I Õppemeetodi d Hindamismeetodid ja hindamisülesanded
14 Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava Mõistab maailma turismigeograafi a ja kultuuri olemust. 1) tunneb maailma geograafilist kaarti täites etteantud kontuurkaarti, 2) loeb erinevaid geograafilisi kaarte kirjeldamaks turismipiirkonda, - sihtkohta. 3) iseloomustab maailma erinevate piirkondade loodusolusid, põhjendab rahvastiku paiknemist, selgitab nende rassilisi, keelelisi ja kultuurilisi erinevusi lähtudes etteantud ülesandest. 4) väärtustab keskkonnasäästliku transpordi kasutamist tuues näiteid erinevate piirkondade transpordivõimalustest. 5) arvutab reisimisega seotud kellaaegu arvestades ajavöönditega. 6) kirjeldab unwto maailma turismigeograafilist jaotust ning nimetades peamisi turismigeograafilisi sihtkohti. 7) leiab teavet erinevate maailma kultuuride, religioonide ja nendega seotud turismisihtkohtade kohta. 8) tutvustab maailma erinevaid kultuure ja kultuuridest tulenevaid kombeid, tavasid ja väärtushinnanguid. 9) 9. analüüsib kultuurilooliste sündmuste ja vaatamisväärsuste külastamiste mõju turismipiirkonna arengule. 1. Turismigeograafia põhialused. 1) Geograafilised kaardid ja nende lugemisoskus. 2.Maailma loodusgeograafilised iseärasused turismiressursina: geoloogiline ehitus, pinnamood, kliima, veestik, looduslikud vööndid (taimkate ja loomastik). 2) Rahvastik, rahvstiku paiknemise seaduspärasused, rahvastiku tihedus, linnad ja linnastud. Maailma rassid, rahvad, kombed ja tavad, tsivilisatsioonid ja religioonid. 3) Transpordigeograafia ja ajavahe ning sellega arvestamine reisimisel. 4) Maailma turismigeograafiline jaotamine (UNWTO, ÜRO, loodusgeograafiline jaotus ning erinevad regionaalsed ning rahvusvahelised riikide ühendused). 5) Maailma peamised turismisihtkohad üldülevaatena. 6) Kultuur hoiakute kujundajana. Kultuuride jaotus. 7) Maailma kultuurid ja Loeng Diskussioon Harjutused andmebaaside kasutamiseks Essee Video analüüs Ekskursioon turismiettevõte tega tutvumiseks Essee Arvestustöö Ülesanne/harjutus Referaat Analüüs Teooria: Geograafilise kaardi lugemisoskus ja tundmine. Ajavööndite tundmine ja oskus arvutada ajavahet. Turismisihtkoha/piirkonna iseloomustamine loodusgeograafiat ja majandust ning rahvastiku eripära arvestades. Rollimäng. Praktika: Geograafiliste kaartide lugemine etteantud ülesannete varal. Kontuurkaartide täitmine (loodusgeograafia objektid, rahvad ja religioonid, regioonid ja riigid, linnad ja linnastud). Ajavööndite, ajavahe arvutamise ülesanded. Erinevate rahvaste rahvusköökide tutvustamine õpingukaaslastele. Maailmareligioonidega seotud tavade ja kultuurimõjude tutvustamine õpingukaaslastele
15 Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 15 erinevate rahvaste kombed ja tavad. 8) Religioon turismi mõjutajana. 9) Maailmareligioonid: kristlus, judaism, islam, hinduism, loodususundid. 10) Religioonide mõju toitumistavadele. Judaistlik toiduseadus. Moslemid ja toit. Budistide ja hinduistide toitumistavad. Erinevate rahvaste rahvusköögid 11) Religiooniga seotud turismisihtkohad. Iseloomustab turismiregiooni loodusgeograafiat, inimgeograafiat, rahvastikku, kultuuri ja valitsevaid usundeid demostreerides teadmisi maailmageograafilisel kaardil. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Õppemeetodid Hindamismeetodid Suhtluspõhine 2. Euroopa turismigeograafia. loeng. Iseseisev töö Mõistab Euroopa Videofilmi Praktiline töö regioonide ja riikide vaatamine. Kontrolltöö turismi- ja Praktiliste Analüüs kultuurigeograafilist ülesannete Ettekanne/esitlus eripära. lahendamine. Teooria:. Ettekande/esitluse Esitluste koostamine koostamine, 1) Tunneb Euroopa jaotumist turismigeograafilisteks regioonideks ja riikideks arvestades loodusgeograafilisi, kultuurigeograafilisi ja turismigeograafilisi tegureid. 2) Analüüsib Euroopa turismistatistikat ja iseloomustab Euroopa peamisi turismisihtkohti. 3) Iseloomustab turismiressursse ja tähtsamaid turismisihtkohti lähtudes turismitrendidest. 4) Otsib informatsiooni ja koostab sihtkohakirjeldusi lähtudes sihtgrupi vajadustest ja soovidest. Põhjendab oma soovitusi. 5) Selgitab kristliku religiooni erinevate ususuundade ja teiste religioonide mõju Euroopa 1) Euroopa suurregiooni turismigeograafia (loodus-, inim - ja kultuurigeograafia) üldülevaade. 2) Euroopa jagunemine turismigeograafilisteks ja kultuurilis-religioosseteks regioonideks ja riikideks 3) Põhja-Euroopa peamised turismi ja religiooniga seotud sihtkohad ja 4) vaatamisväärsused. 5) Lääne-Euroopa peamised turismi ja religiooniga seotud sihtkohad ja 6) vaatamisväärsused. 7) Kesk- ja Ida-Euroopa peamised turismi ja religiooniga seotud esitlemine nende analüüsimine. ja etteantud sihtkohast, selle esitlemine ja analüüsimine. (postri/plakati, voldiku koostamine jne) sihtkoha kohta Praktiliste ülesannete lahendamine (turismistatistika analüüs jne) Euroopa turismigeograafia (loodus- ja kultuurigeograafia) tundmise
16 Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 16 rahvaste ja kultuuride ja tänaste turismisihtkohtade kujunemisele. 6) Kirjeldab erinevaid kristluse alaliike: katoliiklus, õigeusk, protestantism ja nendega seotud tavasid, kombeid ja väärtushinnanguid. 7) Nõustab klienti religiooniga seotud turismisihtkohade osas Euroopas. 8) Soovitab ja nõustab erinevate Euroopa rahvaste rahvusköökide osas arvestades religioonide mõju toitumistavadele. 1) Iseloomustab maailma jaotumist suurregioonideks arvestades loodusolusid, kultuurilist eripära ja huviväärsusi. 2) Leiab teavet erinevate maailma looduse, kultuuride, religioonide ja nendega seotud turismisihtkohtade kohta ja esitleb leitud informatsiooni erineval moel. 3) Nõustad reisijaid erinevatesse piirkondadesse sõitmisel kirjeldades maailma kultuuridest tulenevaid kombeid, tavasid ja väärtushinnanguid. 4) Nõustad reisijaid erinevatesse piirkondadesse sõitmisel arvestades piirkondade turvalisuse ja reisikeeldude või soovituste osas. 5) 5. Suhtleb klientide ja sihtkohad ja vaatamisväärsused. 8) Lõuna-Euroopa ja Ida- Vahemeremaade peamised turismi ja religiooniga seotud sihtkohad ja vaatamisväärsused. 1) Lähis-Ida turismiregiooni üldiseloomustus ja tähtsamad turismisihtkohad ning vaatamisväärsused (sealhulgas UNESCO Maailmapärandi objektid). 2) Aasia turismiregiooni üldiseloomustus ja tähtsamad turismisihtkohad ning vaatamisväärsused (sealhulgas UNESCO Maailmapärandi objektid). 3) Austraalia ja Okeaania turismiregiooni üldiseloomustus ja tähtsamad 4) turismisihtkohad ning vaatamisväärsused (sealhulgas UNESCO Maailmapärandi objektid). demostreerimine kaardi põhjal Praktika: Kontuurkaartide täitmine. Postri või plakati, voldiku koostamine turismisihtriigi, turismisihtkoha või vaatamiväärsuse kohta. Erinevate esitluste koostamine ja esitlemine. Erinevates situatsioonides juhindub ettevõtte töökorraldusest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Õppemeetodid Hindamismeetodid Suhtluspõhine 3. Maailma turismigeograafia. loeng. Kontrolltöö Mõistab maailma Videofilmi Ettekanne/esitlus turismigeograafilist jaotust ja kultuurilist vaatamine. Praktiliste Juhtumi analüüs eripära väljaspool ülesannete Teooria: Euroopat. lahendamine. Esitlus. Esitluste koostamine, esitlemine nende analüüsimine. Rollimäng ja etteantud turismisihtkoha turismi- ja kultuurigeograafiast Kontrolltöö - Maailma jaotumine suurregioonideks ja turismiriikideks nende sees. Reisipaketi analüüs. Rollimäng-erinevad kultuurid. Praktika/harjutused: Juhtumi analüüs (õnnetus, keeruline poliitiline olukord jne) Eesti reisikorraldajate pakettreiside erinevatesse piirkondadesse analüüs maailma Analüüsil
17 Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 17 koostööpartneritega arvestades erinevat kultuuritausta 5) Aafrika turismiregiooni üldiseloomustus ja tähtsamad turismisihtkohad ning vaatamisväärsused (sealhulgas UNESCO Maailmapärandi objektid). 6) Põhja-Ameerika turismiregiooni üldiseloomustus ja tähtsamad turismisihtkohad ning vaatamisväärsused (sealhulgas UNESCO Maailmapärandi objektid). 7) Kesk-Ameerika ja Kariibi mere maade turismiregiooni üldiseloomustus ja tähtsamad turismisihtkohad ning vaatamisväärsused (sealhulgas UNESCO Maailmapärandi objektid). 8) Lõuna-Ameerika turismiregiooni üldiseloomustus ja tähtsamad turismisihtkohad ning vaatamisväärsused (sealhulgas UNESCO Maailmapärandi objektid). 9) Antarktika turismiregiooni üldiseloomustus ja tähtsamad turismisihtkohad ning vaatamisväärsused (sealhulgas UNESCO Maailmapärandi objektid). 10) Maailmareligioonide mõju turismiettevõtlusele. arvestatakse ka seda, kas reisikorraldaja on järginud säästva arengu põhimõtteid. Erinevates situatsioonides juhindub ettevõtte töökorraldusest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Õppemeetodid Hindamismeetodid 4. Eesti turismigeograafia. Suhtluspõhine
18 Mõistab Eesti turimi- ja kultuurigeograafiat Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 18 1) Iseloomustab Eestis toimivaid loodus-,inim- ja kultuurgeograafilisi protsesse ning nende vahelisi seoseid kasutades kultuuri ja geograafia terminoloogiat. 2) Tunneb Eesti geograafilist kaarti, oskab erinevaid geograafilisi kaarte lugeda kirjeldamaks turismipiirkonda, - sihtkohta. 3) Iseloomustab Eesti erinevate piirkondade loodusolusid, põhjendab rahvastiku paiknemist, kultuurilisi erinevusi lähtudes etteantud ülesandest. 4) Toob näiteid erinevate Eesti piirkondade transpordivõimaluste kohta väärtustades keskkonnasäästliku transpordi kasutamist lähtudes etteantud ülesandest.. 5) Vahendab turistidele Eesti traditsioonilist linna- ja talurahvakultuuri. 6) Soovitab ja nõustab külastajaid Eesti rahvusköögi osas 1) Eesti üldandmed ja haldusjaotus 2) Eesti kaart. Transpordiühendused 3) Ajalooline ülevaade. 4) Eesti sotsiaalmajanduslik ja poliitiline areng. 5) Eesti loodus: Kliima. Eesti maastikud ja kaitsealad. 6) Eesti turismiregioonid: 7) Põhja-Eesti regioon. Looduslik eripära, turismisihtkohad, vaatamisväärsused, muuseumid, aktiivse puhkuse võimalused, traditsioonilised üritused, majutus-ja toitlustusettevõtted. 8) Lõuna-Eesti regioon. Looduslik turismisihtkohad, 9) vaatamisväärsused, muuseumid, eripära, aktiivse võimalused, üritused, puhkuse traditsioonilised majutus-ja toitlustusettevõtted. 10) Lääne-Eesti regioon. Looduslik turismisihtkohad, 11) vaatamisväärsused, muuseumid, eripära, aktiivse puhkuse võimalused, traditsioonilised üritused, majutus-ja toitlustusettevõtted. 12) Eesti kultuurilugu: Eurooplaste ja eestlaste loeng. Praktiliste ülesannete lahendamine.. Esitluste koostamine, esitlemine ja nende analüüsmine. Rollimäng Praktiline töö Ettekanne/esitlus Teooria: Ettekande koostamine turismi sihtkohast arvestades piirkonna eriära, selle esitlemine ja analüüsimine. na turismisihtkoha tutvustus (postri/plakati, voldiku koostamine jne) lähtudes sihtrühma eripärast. Eesti turismi- ja kultuurigeograafia kaardipõhine tundmine. Praktilised tööd: Õppereisi planeerimine, teostamine ja analüüs etteantud juhendi alusel. Õppereisi korraldamine. Praktiliste ülesannete lahendamine (turismistatistika analüüs jne). Õppereis. Kompleksülesanne: dokumentide vormistamine tööle kandideerimiseks ja tööintervjuu
19 Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 19 põlvnemine. Inimasustuse teke ja vanimad inimasustuste jäljed.eestis. Muinasaja mälestised Eestis. Ristiusu tulek. Keskaeg Eestis. Ristiusu areng ja kirikute ehitus. Keskaegsed linnad ja Hansa Liit. Eesti talurahva kultuur. Eesti rahvausundid. Kombed. Rahvakalender ja tähtpäevad. Baltisaksa kultuur ja mõisad. Eesti ärkamisaeg. Eesti Vabariigi algusaastad. Eesti kultuur nõukogude okupatsiooni perioodil. Kaasaegne Eesti kultuur. Erinevate rahvaste kultuue Eestis. Iseseisev töö moodulis: (eesmärk, teema, vajadusel hindamine) Mooduli hinde kujunemine: Hindekriteeriumid Infootsingud maailma turismisihtkohtade kohta erinevatest infoportaalidest. e-kursuse/e-objekti lisamaterjalidega tutvumine. Internetipõhised harjutusülesanded. Info kogumine etteantud turismipiirkonna, -turismiriigi või -sihtkoha kohta ja esitluse/reisikirjelduse koostamine valitud sihtgrupile. Oluliste lisamaterjalidega tutvumine e-kursusel, IT-lahendusi kasutades ja muude viidatud materjalide hulgast. Ühe UNESCO Maailmapärandi objekti kohta info otsimine ja selle tutvustamine õpingukaaslastele. Turismiinfo otsimine ja analüüsimine. Turismiinfo otsimine ja analüüsimine. Eesti rahvusköögi ja rahvakalendri tähtpäevade tutvustamine õpingukaaslastele. Religioonidega seotud tavade ja kultuurimõjude tutvustamine õpingukaaslastele. Mitteeristav hindamine Moodulit hinnatakse mitteeristavalt. Hinne kujuneb Eesti turismigeograafia ja Eesi kultuuriloo ühise õppeülesande ja maailma turismigeograafia ja maailma kultuurigeograafia ühise õppeülesande hinnetest. Õppereisi osalemine ja nende analüüs. Eristav hindamine Iseloomustab turismiregiooni loodusgeograafiat, inimgeograafiat, rahvastikku, kultuuri ja valitsevaid usundeid demostreerides teadmisi maailmageograafilisel kaardil. Teab tähtsamaid linnu ja turismisihtkohti lähtudes turiasmi trendidest. Tunneb ajavööndeid ja arvutab ajavahet. Iseloomustab Euroopa regiooni loodus-, inim- ja kultuurigeograafiat. Teab Euroopa erinevate turismipiirkondade tähtsamaid turismisihtkohti ning objekte lähtudes turismitrendidest. Esitleb rühmatööna turismialase statistika analüüse.
20 Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 20 Iseloomustab maailma erinevate turismiregioonide loodus-, inimgeograafiat ja kultuurigeograafiat. Iseloomustab Eesti erinevate turismiregioonide loodus-, inim- ja kultuurigeograafiat. Osaleb õppereisi protsessis. Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal Õpikud, õpetaja poolt antud ja viidatud materjalid. Harrison, L., E., Huntington, S., P. Kultuur on tähtis. Tallinn, Pajupuu, H. Kuidas kohaneda võõras kultuuris. Tallinn, Danesi, M.,Perron, P. Kultuuride analüüs. Tallinn, Forster, D. Euroopa riikide etikett ja tavad. Tallinn, Hofstede, G. Kultuuri uurides. Tallinn, MacDonald, F., Mason, A. Kultuur meie ümber. Tallin, 2005, Ilmar Talve Eesti kultuurilugu. Tallinn. Ea Jansen Eestlane muutuvas ajas. Eesti Ajalooarhiiv. Ea Jansen Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. Ilmamaa Inna Põltsam Söömine ja joomine hiliskeskaegses Tallinnas.Tartu Tiina Kala Eesti XIII- XVI sajandini. Eesti identiteet ja iseseisvus. Avita Mati Laur Eesti ajalugu varasel uusajal Eesti Entsükolpeediakirjastus Jüri Viikberg Eesti rahvaste raamat: rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
21 Alamooduli nr Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 21 MOODULI NIMETUS Maht (EKAP) Turismiteenuste korraldus 10 Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab õige suhtumise, vajalikud teadmised ja oskused selleks, et töötada organisatsioonis, mille tegevuste hulka kuulub turismi korraldamine turismiteenuseid pakkuvas väikeettevõttes, turismiinfokeskuses, mittetulundussektoris või kohalikus omavalitsuses. Õpetusega taotletakse, et õppija mõistab reisi-, sündmus-, seminari- ja rekreatsioonikorralduse põhimõisteid ja protsesse. Oskab korraldada turismiteenuste tööd. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Õpetajad: Viktoria Timohhina, Jelena Zabegajeva Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht, 260 (tundides) orienteerub turismiinfokeskuse tööd reguleerivas seadusandluses, tunneb Eesti turismiinfosüsteemi ja põhiülesandeid, otsib vajalikud infot, kasutab turisminfosüsteemit teab turismi infojaotuskanaleid; kasutab vastavaid õigusakte ja selekteerida olulist infot. 1) Omab õige suhtumise, vajalikud teadmised ja oskused selleks, et töötada organisatsioonis, mille tegevuste hulka kuulub turismi korraldamine turismiteenuseid pakkuvas väikeettevõttes, turismiinfokeskuses, mittetulundussektoris või kohalikus omavalitsuses. 2) Korraldab turismiinfokeskuse töödning mõistab giidi kui sihtkoha lahtimõtestaja rolli, omandab üldoskused rekreatsiooni korraldamisest siseja välistingimustes. 3) Leiab ja analüüsib tööülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni probleemide lahendamiseks Mõistab EAS/TAK olemust ja vajalikkust turismiarendamisel; 1. Turismiinfokeskuste töökorraldus. Turismiinfokeskuse tööd reguleeriv seadusandlus. Turismiinfokeskuste tüübid ja struktuur Eestis (Sinine ja Roheline I-punkt) ja võimalikud arengusuundumused. Turisminfokeskuste võrk Eestis. Turismiinfokeskuse põhiülesanded (info kogumine, jagamine, vajalike teavitusmaterjalide koostamine, statistiliste andmete kogumine). Turismiinfokeskuse töötajate roll piirkonna turismi ja turismiettevõtluse arendamisel. Turismiinfokeskused lähiriikides, sarnasused ja erisused (aluseks naabermaad Läti, Soome vm). T Pt P I Õppemeetodid Loeng Diskussioo n Harjutused andmebaasi de kasutamise ks Essee Video analüüs Ekskursioo n turismiettev õtetega tutvumiseks Hindamismeetodid ja hindamisülesanded Essee Ettekanne Ülesanne/harjutus Referaat Analüüs Test Teooria: Arvestustöö küsimustik Kirjalik töö: Mis on turismiinfosüsteemi turunduslikuks väljundiks (koduleheküljed) Praktilised tööd Uurimistöö:leida ja kliendile vajalikku infot TIK, KÜK, TIP täisnimetused. Nimetab: KIKi, TIKi ja KÜKi ülesandeid; Eesti turismikeskuste võrgustiku turisminfokeskusi; i-punkte (5 tk) ja külastuskeskusi (5 tk) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Õppe- Hindamismeetodid
22 tundub reisi korralduse põhimõtteid ja EL nõudeid pakettreiside kohta, pakub reisikorraldusja turismiettevõtete poolt pakutavaid teenuseid, sh toitlustus-, majutus-, reisijateveo- ning teisi teenuseid peab teenuste pakkujatega läbirääkimisi lepingute sõlmimisel Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 22 : 1) kasutab reisikorralduse teoreetilisi aluseid reisikorralduses kooskõlastab oma tegevust kehtivate standardite, juhiste ja seadusandlusega. 2) leiab reisipaketi koostamiseks sobivaid koostööpartnereid, turismiteenuste pakkujaid, lähtudes kliendi huvidest ja ootustest, koostab ja kalkuleerib reisipaketti erinevatest sobivatest teenustest. 3) planeerib, koostab, kalkuleerib ning analüüsib reisikorraldusega seotud tulusid ning kulusid. lähtudes kliendi huvidest ja ootustest, koostab ja kalkuleerib individuaalset reisipaketti. 4) kujundab paketi hinda pidab läbirääkimisi pakkujatega, koostab pakettreisi infolehte ja rakendab pakettreiside turundusprotsessi, reklaami- ja müügitehnikaid 5) kasutab asjakohast sõnavara eesti ja inglise keeles leiab ja kasutab asjakohaseid teabeallikaid 2. Reisikorralduse alused. Reisikorralduse toode. Pakettreisi mõiste. Pakettreiside tüübid. Tegutsemine reisiettevõtjana tegevust toetavad seadused ja määrused. Reisimotivaatorid. Reisitakistused. Kliendiprofiil ning muutused tarbija soovides ja vajadustes. Reisikomponendid. Individuaalreisid vs grupireisid. Pakettreisi planeerimise protsess. Hea reisipaketi tunnusjooned. Läbirääkimised. Broneeringute tegemine ning nende administreerimine. Tehniline dokumentatsioon. Lepingud hankijate ja edasimüüjatega. Kuluarvestus ja hinnakujundus reisikorralduses. Muutuv- ja püsikulud. Reisipakettide turundus. Pakettereiside müügivõrk. Suundumused reisikorraldajate turul. meetodid Suhtluspõhi ne loeng. Harjutused andmebaasi de kasutamise ks Praktiline töö Tööleht Juhtumi analüüs Tooria: Seminaridest ja praktikumidest osavõtt Kirjalike tööde vastavus õpilaste kirjalike tööde juhendile Praktilised tööd: Hinnapäringu koostamine lähtudes dokumendihalduse nõuetest ja organisatsiooni vajadustes etteantud situatsioonülesande põhjal. Reisipaketi koostamine vastavalt juhendile
23 Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 23 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Mõistab rekreatsiooni põhialuseid ja mõisteid. Mõistab rekreatsiooni korraldamist reguleerivaid õigusakte 1) Mõistab rekreatsiooni ja seoseid teiste valdkondadega (turism, sport jne). 2) Mõistab rekreatiivsete teenuste nõudluse ja pakkumise mõjutegureid erinevate teenust/toodete väljatöötamisel 3) Teab ja mõistab rekreatsioonikorraldust reguleerivaid seadusi ja määrusi ning muid õigusakte ning juhiseid. 4) Seostab rekreatsiooniga seotud ametite vastavust kutsestandarditele ja teab vastavaid nõudeid. 5) Orienteerub valdkonnapõhiste ametite- seadusandluses tegevuste planeerimisel 3. Rekreatsioonikorraldus. Rekreatsiooni mõisted, ajalugu ja iseloom. Rekreatsiooni seosed ja erisused vaba aja veetmisega, turismi ja spordiga. Vaba aeg. Vaba aja ja rekreatsiooni trendid. Rekreatsiooni nõudlus ja pakkumine Eestis. Rekreatsiooniga seotud ametid ja kutsestandardid: rekreatsioonikorraldaja, animatöör, matkatreener, loodusgiid või retkejuht. Standardid ja seadusandlus. Ohud, riskid ja turvalisuse tagamine. Vaba aja ja rekreatsiooni planeerimine ja korraldamine. Kvaliteet aktiivse puhkuse sektoris. Juhised matkakorraldajatele. Külastajate juhtimine maastikul. Sportlik matkamine. Õppemeetodid Suhtluspõhi ne loeng. Hindamismeetodid Esitluse koostamine, esitlemine ja nende analüüsimine. Praktiliste ülesannete lahendamine ja tulemuste analüüsimine. Tooria: Esitluse koostamine, esitlemine ja analüüsimine teemadel: Minu vaba aeg, Praktiliste ülesannete lahendamine (igaüheõigus ja sellega seotud seadused, kutsestandardid ja ametite töökirjeldused) ja analüüsil ning arutelul aktiivne osalemine. Praktiline töö: juhendi alusel ja selle analüüs teemal Rekreatsioonikorraldus minu kodukohas. Kutsestandardites esitatud töökirjeldustega tutvumine ja spetsialiseerumisvõimaluste analüüs.
24 Narva Kutseõppekeskuse Turismikorraldus 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava 24 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad ) Mõistab vaba aja põhialuseid ja mõisteid. 2) Korraldab rekreatsioonisünd must ja mõistab planeerimise vajalikkust. 1) planeerib rekreatiivset sündmust arvestades kliendi soove ja vajadusi ning sihtkoha võimalusi ja seadusandlusest tulenevaid regulatsioone. 2) viib sündmuse läbi. 3) analüüsib läbiviidud sündmust. 4. Sündmuskorraldus. Sündmuse mõiste ning liigid, sh spetsiaalsündmused ja megasündmused. Tegurid, mis loovad erilisuse. Planeeritud sündmuste tüpoloogia. Sündmusturism. Sündmusturismi trendid ja suunavad jõud. Sündmuste sihid. Sündmuse organiseerijad. Sündmuse mõjud sihtkohale. Sündmuse planeerimise protsess. Projekti planeerimine: kontseptsioon, tasuvusuuring, meeskond ja organisatsioon, toimumispaiga planeerimine, tegevusplaan ja elluviimine. Käibe tekitamine ja juhtimine. Eelarve koostamine. Riskide juhtimine. Sündmuse hindamine. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad mõistab seminarikorralduse põhimõisteid ja protsesse, leiab ja analüüsib tööülesannete täitmiseks vajalikku teavet, planeerib seminari, arendab analüüsimise ja probleemide lahendamise oskust seoses seminari 1) Koostab põhjalik ja hästi vormistatud seminari projekt. 2) Sõnastab projekti sisu on selgelt ja arusaadavalt. Projektis on käsitletud kõiki kolme etappi - planeerimist, korraldamist ja läbiviimist. 5. Seminarikorraldus. Ülevaade rahvusvahelisest konverentsiturust. Konverentsiturud: vabatahtlikud assotsiatsioonid, korporatiivne turg, professionaalsed assotsiatsioonid, avalik sektor. Konverentsitooted, kohtumiste tüpoloogia. Seminarikorralduse vajalikud sisendid: spetsiifiline toimumispaik, toitlustamisteenus, spetsiaalne tehniline toetus (nt audiovisuaalsed vahendid), transport, majutus, oodete esitlemise/näituse võimaldamine, Õppemeet odid Suhtluspõhi ne loeng. Esitluse koostamine, esitlemine ja nende analüüsimi ne. Õppemeet odid Suhtluspõhi ne loeng. Esitluse koostamine, esitlemine ja nende analüüsimi ne. Hindamismeetodid Praktiliste ülesannete lahendamine ja tulemuste analüüsimine. Kirjalike tööde vastavus õpilaste kirjalike tööde juhendile na rekreatsioonisündmuse planeerimine vastavalt etteantud juhendile. Rekreatiivse sündmuse ettevalmistamine, läbiviimine ja tegevustejärgneanalüüs. Hindamismeetodid Praktiliste ülesannete lahendamine ja tulemuste analüüsimine. Tooria: Rekreatsioonisündmuse planeeringu esitlemine ja analüüs. Praktilised tööd: Seminari projekti ja seminari eelarve koostamine. Projekt koostatakse meeskonnatööna (3-5 liikmelised rühmad).
Sihtrühm Õppevorm Mooduli nr 1
Sihtrühm Õppevorm Mooduli nr 1 PEHME MÖÖBLI VALMISTAJA ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aasta vanune põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele
MehrMooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad 1 Sissejuhatus õpingutesse 3 Aare Mehiste
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS PUIDUPINGIOPERAATORI ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA KINNITATUD direktori kk nr. 1-1/37 27.10.2014 KOOSKÕLASTATUD protokoll nr. 1-13/12 27.10.2014 Sihtrühm Põhihariduseta õpilane
MehrKESKKONNAKAITSE ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVAD. PÕHIÕPINGUTE MOODULID 90 EKAP-it. EKR 4. tase kutseharidus
Kinnitatud Räpina Aianduskool direktori 22.08.2014 käskkirjaga nr 1-6/50 KESKKONNAKAITSE ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVAD PÕHIÕPINGUTE MOODULID 90 EKAP-it Sihtrühm Õppevorm EKR 4. tase kutseharidus Statsionaarne
MehrJärvamaa Kutsehariduskeskus LAOHOIDJA. Kutsekeskharidusõpe
Järvamaa Kutsehariduskeskus LAOHOIDJA Kutsekeskharidusõpe Paide 2009 Õppeasutus: JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Õppeasutuse kood: 70008546 Õppekava kinnitatud Direktori kk. nr 40-ü 15.mai 2009 ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT
MehrKeel on kompleksne tervik. Keeleõpe hõlmab nii terviklikkust kui komponendipõhisust.
ÜLLE SIHVER Keel on kompleksne tervik. Keeleõpe hõlmab nii terviklikkust kui komponendipõhisust. I ERIALAKEELE ÕPPIMISE EESMÄRK Tuleneb: a) õppija pädevusvajadustest. b) erinevate tegurite koosmõjust;
MehrSISSEJUHATUS MÖÖBLIRESTAURAATORI ERIALA ÕPINGUTESSE. Õpilane:
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli 03.11.2016 käskkirjaga nr 1-2/306 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu otsusega nr 3.1, 31.10.2016 Tallinna Ehituskool 4.taseme kutseõppe õppekava Mööblirestauraator
MehrWaldorfpedagoogika alus- ja põhihariduses
Waldorfpedagoogika alus- ja põhihariduses ÕPPEKAVA SIHT Tahame toetada Eesti ühiskonna arengut waldorfpedagoogika tutvustamise läbi ja rikastada formaalhariduslikku keskkonda. Pakkuda arengukeskkonda koolikogukonna
MehrSaksa keel. 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus. 3. Õpitulemused. II kooliaste. Kooliaste: põhikool
Saksa keel Kooliaste: põhikool 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli B-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime
MehrKodu ja lähiümbrus: Pereliikmete kodused tööd ja tegevused. Orienteerumine linnas, hooned
AINE Saksa keel Hindamine 7., 8., 9. klassis Igal õppeperioodil saab õpilane tagasisidet kõigi osaoskuste kohta kas sõnalise hinnangu või hinde vormis. Vigu käsitletakse õppeprotsessis normaalse õppimise
MehrÕpipädevust kujundatakse pidevalt erinevaid õpistrateegiaid rakendades (nt teabe otsimine võõrkeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine).
B-VÕÕRKEEL SAKSA KEELE AINEKAVA B-võõrkeele kui teise omandatava võõrkeele õpe võimaldab õpilasel laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu teadmisallikaile ning loob
MehrLISA 2. VÕÕRKEELED Ainekava
LISA 2 VÕÕRKEELED Ainekava SISUKORD AINEVALDKOND VÕÕRKEELED... 7 1. Üldalused... 7 1.1 Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming... 7 1.2. Lõiming teiste ainevaldkondadega... 8 1.3 Tunnijaotus...
MehrGU BKS Access. Läbipääsukontrollisüsteemid ühe- ja mitmeukselistele süsteemidele. Üheukselised süsteemid
TOOTEINFO GU BKS Access Läbipääsukontrollisüsteemid ühe- ja mitmeukselistele süsteemidele Üheukselised süsteemid Väljumiste loenduriga kombineeritud juhtimispult Läbipääsusüsteemi juhtimispult siseruumidele
MehrSaksa keele ainekava III kooliaste 9. klass
Saksa keele ainekava III kooliaste 9. klass 1. Õpetamise eesmärgid Saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena
MehrAinevaldkond Vo o rkeeled
Ainevaldkond Vo o rkeeled 1 Võõrkeeltepädevus Võõrkeelte õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus kasutada võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel, see tähendab
MehrHOLSTRE KOOLI ÕPPEKAVA
Kooskõlastatud Holstre Kooli hoolekogu protokollis 13.01.2010.a nr 2-3/1 Kooskõlastatud Holstre Kooli õppenõukogu protokollis 04.02.2010.a nr 2-2/5 Kinnitatud Holstre Kooli direktori 08.02.2010. a käskkirjaga
MehrMTÜ KEELTEMAJA ERAKOOL KEELTEMAJA SAKSA KEELE ÕPPEKAVA
KINNITATUD MTÜ Keeltemaja 10.06.2014. a käskkirjaga nr 5 MTÜ KEELTEMAJA ERAKOOL KEELTEMAJA SAKSA KEELE ÕPPEKAVA 1. Õppe eesmärgid ja kestus: MTÜ Keeltemaja Erakool Keeltemaja pakub pikki perioodil septembrist
MehrValga Põhikooli ainekavad Kinnitatud dir kk nr 1-6/ Õppe- ja kasvatuseesmärgid
1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli B-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla; 2) huvitub võõrkeelte
MehrTOURNEU PROJEKT Sissetuleva turismi kultuurilised ja majanduslikud aspektid uutes EL riikides (LLP-LdV-TOI-2008-SK ) Käsiraamat
TOURNEU PROJEKT Sissetuleva turismi kultuurilised ja majanduslikud aspektid uutes EL riikides (LLP-LdV-TOI-2008-SK-831100569) Käsiraamat Hea kursusel osaleja! Meie töörühm kutsub Teid osa võtma turismialase
MehrSaksa keel. 1. Gu mnaasiumi õppe-eesmärgid. 2. Õpitulemused
Saksa keel 1. Gu mnaasiumi õppe-eesmärgid Gu mnaasiumi saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab autentses võõrkeelses keskkonnas iseseisvalt toimida;
MehrKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA
KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 28.09.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. ÜLDSÄTTED... 3 2. ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID NING PÕHIMÕTTED...
Mehr2. VÕÕRKEELED Pädevused Lõiming Läbivad teemad Füüsiline õpikeskkond 3
2. VÕÕRKEELED 2 2.1. Pädevused 2 2.2. Lõiming 2 2.3. Läbivad teemad 3 2.4. Füüsiline õpikeskkond 3 2.5. I kooliaste 4 2.5.1. Õpitulemused 4 2.5.2. Pädevused 4 2.5.3. Suunised läbivate teemade käsitlemiseks
MehrSirje Almann PORTFOOLIO LAPSE ARENGULOOST
Sirje Almann PORTFOOLIO LAPSE ARENGULOOST Sirje Almann Portfoolio lapse arenguloost Koostaja: Sirje Allmann Toimetaja: Aime Kons Kujundaja: Hille Jääger Kaanefotod: Maire Tuul Projektijuht: Maimu Oras
MehrEESTI ÄRIKEELE KURSUSE KÄSIRAAMAT
Tartu Ülikooli majandusteaduskond EESTI ÄRIKEELE KURSUSE KÄSIRAAMAT Abimaterjal Euroopa Liidu elukestva õppe programmi toel rahvusvahelise projekti Mitmekeelne kultuuridevaheline ärisuhtlus raames loodud
MehrB VÕÕRKEEL (saksa keel)
B VÕÕRKEEL (saksa keel) 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli B-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla;
MehrARVAMUS OMAVALITSUSKORRALDUSE REFORMI SEADUSE EELNÕU VÄLJATÖÖTAMISKAVATSUSE PÕHISEADUSPÄRASUSE KOHTA
ARVAMUS OMAVALITSUSKORRALDUSE REFORMI SEADUSE EELNÕU VÄLJATÖÖTAMISKAVATSUSE PÕHISEADUSPÄRASUSE KOHTA I. Kohaliku omavalitsuse (KOV) põhiseadusliku garantii struktuur e. KOV-le põhiseadusega 1 (PS) ja Euroopa
MehrBei Ehegatten, die beide Arbeitslohn beziehen: Wir beantragen die Steuerklassenkombination drei/fünf vier/vier fünf/drei
Antrag auf Behandlung als unbeschränkt einkommensteuerpflichtiger Arbeitnehmer nach 1 Abs. 3, 1a EStG (Anlage Grenzpendler EU/EWR zum Antrag auf Lohnsteuer-Ermäßigung 201_) Zur Beachtung: Für Arbeitnehmer
MehrAntrag auf Behandlung als unbeschränkt einkommensteuer-
Antrag auf Behandlung als unbeschränkt einkommensteuer- Zur Beachtung: Für Arbeitnehmer mit Staatsangehörigkeit eines EU-/EWR-Staates, die in der Bundesrepublik Deutschland weder einen Wohnsitz noch ihren
MehrWIRTSCHAFTS- UND VERWALTUNGSPOLITIK ZUSAMMENHÄNGE UND GEGENSÄTZE. Sulev Mäeltsemees Tallinner Technologische Universität
WIRTSCHAFTS- UND VERWALTUNGSPOLITIK ZUSAMMENHÄNGE UND GEGENSÄTZE Sulev Mäeltsemees Tallinner Technologische Universität 1. Über die Position der Wirtschafts- und Verwaltungspolitik im System der Wissenschaften
MehrSaksa keel erinevate rõhuasetustega, võimalusega sooritada rahvusvahelisi tasemeeksameid DSD I ja DSD II
Õpitulemused 1) õpilane mõistab erinevate tekstide olulisust ja saab aru eesmärgistatud lugemise vajalikkusest. 2) oskab omandatud teadmisi kasutades paremini erinevaid tekste tõlgendada. 3) suudab lugemisülesannete
MehrKoeru Keskkooli ainekava Gümnaasium Saksa keel
Õppeaine: Saksa keel (B-keel) Klass: 10. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Rakendumine: 1.sept. 2016 Koostamise alus: RÕK lisa 2; Koeru KK õppekava ÕPETAMISE ÜLDEESMÄRGID
MehrAntrag auf Behandlung als unbeschränkt einkommensteuerpflichtiger Arbeitnehmer nach 1 Abs. 3, 1a EStG für 201_ (Anlage Grenzpendler EU/EWR)
Antrag auf Behandlung als unbeschränkt einkommensteuerpflichtiger Arbeitnehmer nach 1 Abs. 3, 1a EStG für 201_ (Anlage Grenzpendler EU/EWR) Zur Beachtung: Für Arbeitnehmer mit Staatsangehörigkeit eines
MehrArengukava
Arengukava 2018-2022 www.saksatk.ee SISUKORD VISIOON... 4 VÄÄRTUSED... 4 MISSIOON... 4 PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOLI LOOMISE ALUSED, EESMÄRGID JA TULEMUSED... 5 TÄHTSAMAD TÄHISED 17 EDUKA TEGEVUSAASTA JOOKSUL...
MehrBei Ehegatten/Lebenspartnern, die beide Arbeitslohn beziehen: Wir beantragen die Steuerklassenkombination drei/fünf vier/vier fünf/drei
Antrag auf Behandlung als unbeschränkt einkommensteuerpflichtiger Arbeitnehmer nach 1 Abs. 3, 1a EStG für 201_ (Anlage Grenzpendler EU/EWR zum Antrag auf Lohnsteuer-Ermäßigung) Zur Beachtung: Für Arbeitnehmer
MehrLektion 1. Hallo! 1. Diese Wörter kennst du schon! Neid sõnu sa juba tead!
Lektion 1 Hallo! 1. Diese Wörter kennst du schon! Neid sõnu sa juba tead! Auto Radio Motor Cola Pizza Musik a) Campingplatz Fotoapparat Gitarre Volleyball Hamburger Limonade Tasse Vase Bild Kleid Rose
Mehrkoguda, analüüsida, võrrelda, ühendada ja levitada hindamise sünergia heade praktikate näiteid asjalikest lähenemistest üle terve Euroopa;
Eessõna Paljudes Euroopa riikides liigutakse riiklike ja regionaalsete koolisüsteemide detsentraliseerimise suunas, mille tulemuseks on koolide suurenev autonoomia. Detsentraliseerimise ja koolide autonoomia
MehrÕppeaine kirjeldus AINEVALDKOND VÕÕRKEELED. A-võõrkeele inglise ja saksa keele ainekava
LISA 2 AINEVALDKOND VÕÕRKEELED A-võõrkeele inglise ja saksa keele ainekava Õppeaine kirjeldus A-võõrkeel on enamikule õpilastest esimene kokkupuude teise keele ja kultuuriga, mistõttu üks A-võõrkeele õppe
MehrMINA JA TEISED: Mina isiksusena teiste seas, eripära, tugevused ja nõrkused.
SAKSA KEEL B1-KEELEKASUTUSTASEMEGA SAKSA KEEL (10.-12.KLASS) ÕPPE-EESMÄRGID 1. Omandab saksa keele tasemel, mis on vajalik era- ja tööalaseks suhtluseks (iseseisva suhtlemisetase, Euroopa Nõukogu B1 tase).
MehrREGIONALPOLITIK ESTLANDS IM PROZESS DER EUROINTEGRATION. Sulev Mäeltsemees Tallinner Technische Universität
REGIONALPOLITIK ESTLANDS IM PROZESS DER EUROINTEGRATION Sulev Mäeltsemees Tallinner Technische Universität Dieser Artikel setzt sich zum Ziel, die Entwicklung und Grundsätze der Regionalpolitik Estlands
MehrETTEVÕTTE SUURUSE MÄÄRATLEMINE MAJANDUSPOLIITILISE HARMONISEERIMISE KONTEKSTIS. Aino Siimon Tartu Ülikool
ETTEVÕTTE SUURUSE MÄÄRATLEMINE MAJANDUSPOLIITILISE HARMONISEERIMISE KONTEKSTIS Aino Siimon Tartu Ülikool Sissejuhatus Antud teema on aktuaalne mitmel põhjusel. Ettevõtte suurusgruppide määratlemisel on
MehrPäikese vabasoojuse kasutus - akende energiabilanss
Päikese vabasoojuse kasutus - akende energiabilanss Jaanus Hallik & Tuule-Mall Kull Tartu Ülikool Energiatõhusa ehituse tuumiklabor Jaanus.hallik@ut.ee Lühidalt tuleb juttu Akende energiabilansist, Eestis
MehrHumanitaarained. Algusained. Teadusained. Loovained ja kehakultuur. 14 Õpetaja Tiia Salm elu ilma arvutita ette ei kujuta
IKT koolis e-õppe metoodika, Signe Piirsalu e-õppematerjalide arengusuunad, Kadri Toompark Stenseth 5 6 7 Laste turvalisus internetis kuidas alustada? Kalev Pihl Innovaatiline Vesiroosi lasteaed, Jaanika
MehrAVALIKU HALDUSE ASUTUSE FUNKTSIOONIDE ÜLEANDMINE VÄLISELE PARTNERILE (OUTSOURCING) EHK FUNKTSIOONISIIRE. Koostaja: Andrus Ümarik
AVALIKU HALDUSE ASUTUSE FUNKTSIOONIDE ÜLEANDMINE VÄLISELE PARTNERILE (OUTSOURCING) EHK FUNKTSIOONISIIRE Koostaja: Andrus Ümarik Tallinn 2001 Saateks Kogu Eesti Vabariik, sealhulgas ka tema avalik sektor,
MehrGOETHE-ZERTIFIKAT A1: FIT IN DEUTSCH 1 DURCHFÜHRUNGSBESTIMMUNGEN LÄBIVIIMISJUHEND
GOETHE-ZERTIFIKAT A1: FIT IN DEUTSCH 1 DURCHFÜHRUNGSBESTIMMUNGEN LÄBIVIIMISJUHEND Stand: 1. April 2013 Seisuga 1. aprill 2013 Durchführungsbestimmungen LÄBIVIIMISJUHEND 2 / 10 Durchführungsbestimmungen
MehrISKE auditi juhend. Versioon 1.3
ISKE auditi juhend Versioon 1.3 Detsember 2011 Sisukord 1.Sissejuhatus...3 2.Mõisted ja lühendid...3 3.ISKE auditi eesmärk...3 4.ISKE auditi tellimine...3 5.ISKE auditi teostamine...4 7.Nõuded ISKE auditi
MehrKeskkonnaharidus ja riiklik õppekava
Keskkonnaharidus ja riiklik õppekava Sirje Aher Asta Tuusti Georg Aher Eve Külmallik 435-405 milj aastat tagasi Milleks on meile vaja keskkonnaharidust? Kuidas on keskkonnaharidus kajastatud uutes õppekavades?
MehrEesti majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MTSÜS)
Majandushaldusõiguse kodifitseerimisprojekt Eesti majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MTSÜS) Lähtekaalutlused ja üldosa seaduse kontseptsioon I. Majandustegevuse õiguse kodifitseerimise vajalikkus
MehrSELETUSKIRI. majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu juurde
SELETUSKIRI 28.09.2009 majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu juurde Sisu A. Sissejuhatus... 3 B. Seaduse eesmärk... 4 C. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs... 5 1. peatükk... 10 ÜLDSÄTTED... 10
MehrTartumaa 2015 » puhkaeestis.ee
Teemad Tartumaa 2015» puhkaeestis.ee Tarmo Mutso Birgit Prikk Ott Sarapuu Katrin Seppel Katre Pukk Tartu ja Tartu maakond 2014 6 605 510, 1 052 213 2015 7 106 156, 1 004 981 Tartu linn +8%, 500 646 EUR
MehrKEELEMÄNGULISED TEKSTID KIRJALIKU TEKSTILOOME IMPULSSIDENA SAKSA KEELE ÕPETAMISEL VÕÕRKEELENA
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID UNIVERSITÄT TALLINN DISSERTATIONEN IN DEN GEISTESWISSENSCHAFTEN 15 MERLE JUNG KEELEMÄNGULISED TEKSTID KIRJALIKU TEKSTILOOME IMPULSSIDENA SAKSA KEELE
MehrANTSLA GÜMNAASIUM B-VÕÕRKEELE AINEKAVA
ANTSLA GÜMNAASIUM B-VÕÕRKEELE AINEKAVA Lisa 4 B-võõrkeele ainekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii
MehrTOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU
KUTSESTANDARD I tase 04-19112001-02/2 II, III tase 04-19112001-02/1 KONDIITER I, II, III TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA See kutsestandard on asjaomaste institutsioonide poolt
MehrSELETUSKIRI MAKSEASUTUSTE JA E-RAHA ASUTUSTE SEADUSE EELNÕU JUURDE
SELETUSKIRI AUGUST 2009 MAKSEASUTUSTE JA E-RAHA ASUTUSTE SEADUSE EELNÕU JUURDE I. SISSEJUHATUS Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) peamiseks eesmärgiks on harmoneerida Euroopa
MehrKoeru Keskkooli ainekava Gümnaasium Saksa keel
Õppeaine: Saksa keel (B-keel) Klass: 12. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Rakendumine: 1.sept. 2016 Koostamise alus: RÕK lisa 2; Koeru KK õppekava ÕPETAMISE ÜLDEESMÄRGID:
MehrDEUTSCHER FRÜHLING IN ESTLAND 2015
DEUTSCHER FRÜHLING IN ESTLAND 2015 DER DEUTSCHE FRÜHLING IST DIE ZENTRALE VERANSTALTUNG ZUR PRÄSENTATION DEUTSCHLANDS IN ESTLAND Idee des Deutschen Frühlings Deutschland wird in Estland mit viel Sympathie
MehrSAKSA FILOLOOGIA ÕPPETOOL
SAKSA FILOLOOGIA ÕPPETOOL TÕLKEMAGISTRITÖÖD (SFMtõlk) 1. Kopa, Jana Säästva arengu baastermineid. Juh. K. Lepa (fil. kand.) 2000 2. Schnur, Juta Saksa-eesti maksuõiguse sõnastik. Juh. K. Lepa (fil. kand.)
MehrÜliõpilaste teadustööde koostamise, vormistamise ja esitamise juhend TLÜ saksa keele osakonnas (alates 2012 sügissemestrist)
Üliõpilaste teadustööde koostamise, vormistamise ja esitamise juhend TLÜ saksa keele osakonnas (alates 2012 sügissemestrist) Tallinn 2012 1. Üliõpilastööde liigid 1.1. Mõisted Seminari-, bakalaureuse ja
MehrKaasaegne tsiviliseeritud rahvaste rahvusvaheline õigus.
Kaasaegne tsiviliseeritud rahvaste rahvusvaheline õigus. Suum cuique. (( suum cuique - lad., igaühele (antagu) oma.)) F. Martensi, SPb ülikooli teenelise professori ja Institut de France korespontentliige.
MehrGOETHE-ZERTIFIKAT A1: START DEUTSCH 1 DURCHFÜHRUNGSBESTIMMUNGEN LÄBIVIIMISJUHEND
GOETHE-ZERTIFIKAT A1: START DEUTSCH 1 DURCHFÜHRUNGSBESTIMMUNGEN LÄBIVIIMISJUHEND Stand: 1. April 2013 Seisuga 1. aprill 2013 Durchführungsbestimmungen LÄBIVIIMISJUHEND 2 / 10 Durchführungsbestimmungen
MehrSaksa keele ainekava III kooliaste 8. klass
Saksa keele ainekava III kooliaste 8. klass 1. Õpetamise eesmärgid Saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime
MehrBücher. Signatur Autor(en), Hrsg Titel Ort Jahr InventarNr Auflage Band ISBN Anzahl Y (EE) I 1
Bücher 1 Rejnsalu, A. Tallin putevoditel' Tallin 197 19487/1999-151 152 15 154 155 2 201 201 01 02 4 5 6 601 801 Subrenat, J.-J. Estonia: Identity and Independence (Red.) - Eesti statistika aastaraamat
MehrSoovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)
KE-78-07-305-ET-C Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks) Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadi trükiseid saab alla laadida aadressilt:
MehrA Fixemer Logistics GmbH általános tehe
Nutzungsbedingungen Fixemer Frachtenportal (1) Geltungsbereich und Leistungsumfang Für die Nutzung dieser Website (im Folgenden: Portal) gelten im Verhältnis zwischen dem Nutzer (im Folgenden: Nutzer)
MehrD. Euroopa Kohtu statistika
Kohtustatistika Euroopa Kohus D. Euroopa Kohtu statistika Euroopa Kohtu üldine tegevus. Saabunud, lõpetatud ja menetluses olevad kohtuasjad (2007 20) Saabunud kohtuasjad 2. Menetluse liigid (2007 20) 3.
MehrRIIGIKOHUS ÕIGUSTEABE OSAKOND
RIIGIKOHUS ÕIGUSTEABE OSAKOND ETTEVÕTTE ÜLEMINEK Kohtupraktika analüüs Margit Vutt analüütik Tartu mai 2010 1. Analüüsi eesmärk ja analüüsi aluseks olevad materjalid...3 2. Valdkonna õiguslik reguleerimine
MehrKESKKONNASEADUSTIKU ERIOSA KONTSEPTSIOON
KESKKONNASEADUSTIKU ERIOSA KONTSEPTSIOON Tartu 2010 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 5 KSÜS REGULATSIOONIETTEPANEKUD... 7 1. PEATÜKK. LOODUSKAITSE... 15 1. PEATÜKI STRUKTUUR... 15 2. STRUKTUURIOSADE LÜHIKE KIRJELDUS
MehrÜLIÕPILASTÖÖ KIRJUTAMINE JA VORMISTAMINE. Juhend õigusteaduskonna üliõpilastele
ÜLIÕPILASTÖÖ KIRJUTAMINE JA VORMISTAMINE Juhend õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL Õigusteaduskond ÜLIÕPILASTÖÖ KIRJUTAMINE JA VORMISTAMINE Juhend õigusteaduskonna üliõpilastele 2., täiendatud
MehrCOMENIUS-PROJEKT
COMENIUS-PROJEKT 2011-2013 Valga maakond Puka Keskkool / / Projektikohtumine Eestis Wir lernen gesund zu leben 20.09-25.09.2012 Meeting in Estonia Wir lernen gesund zu leben from 20.09 to 25.09.2012 Treffen
MehrBRÄNDIDE VÄÄRTUSE HINDAMINE JA SELLE ARENGUVÕIMALUSED EESTIS
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Juhtimise ja turunduse instituut Turunduse õppetool Dissertatsioon magister artium kraadi taotlemiseks majandusteaduses Nr. 88 Lele Aak BRÄNDIDE VÄÄRTUSE HINDAMINE JA SELLE
MehrKohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava kinnitamine
Väljaandja: Haridusminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.08.2007 Avaldamismärge: Kohaliku omavalitsuse huvialakooli
MehrKÄSIRAAMAT WALDORFKOOLI LAPSEVANEMALE
KÄSIRAAMAT WALDORFKOOLI LAPSEVANEMALE Käsiraamat on koostatud 2011. aastal Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühenduse projekti Waldorfkool on haridussüsteemi loomulik osa raames. Projekti rahastas
MehrKoolis müügisolev ja laenutatav kirjandus
Koolis müügisolev ja laenutatav kirjandus EESTIKEELES müügis laenuks / eesti k autor pealkiri mis välja antud hind /tk tk Godi Keller Südamega koolis 2011 10 5 1 Näituse kataloog UNESCO Rahvusvah.har.konv.
MehrISBN-13: ISBN-10:
ISBN-13: 978-9985-9570-8-0 ISBN-10: 9985-9570-8-3 Käsiraamatu väljaandmist toetas Euroopa Ühendus meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse raamstrateegiaga seotud tegevusprogramm (2001 2005).
MehrTARTU ÜLIKOOL. Pärnu kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond. Keio Ziehr EESTI NOORTE RAHVUSVAHELINE VABATAHTLIK TEENISTUS LASTE JA NOORTEGA.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond Keio Ziehr EESTI NOORTE RAHVUSVAHELINE VABATAHTLIK TEENISTUS LASTE JA NOORTEGA Lõputöö Juhendaja: Tiiu Kamdron Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus...
MehrRAHULOLU SOTSIAALTEENUSTEGA PÄRNU LINNAS. Vastutav täitja: Jüri Kõre, PhD Täitja: Karmel Tall, MA
RAHULOLU SOTSIAALTEENUSTEGA PÄRNU LINNAS Vastutav täitja: Jüri Kõre, PhD Täitja: Karmel Tall, MA TARTU, juuni 2007 SISUKORD TABELITE LOETELU...3 SISSEJUHATUS...6 I SOTSIAALTEENUSE OLEMUS JA TEENUSE KVALITEEDI
MehrDEUTSCHER FRÜHLING 2016
DEUTSCHER FRÜHLING 2016 DER DEUTSCHE FRÜHLING IST DIE ZENTRALE VERANSTALTUNG ZUR PRÄSENTATION DEUTSCHLANDS IN ESTLAND Idee des Deutschen Frühlings Deutschland wird in Estland mit viel Sympathie betrachtet.
MehrSaksa keel klassis saksa keele õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed
Saksa keel 7.-9. klassis saksa keele õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed ÕPITULEMUSED ÕPPESISU Kuulamisel mõistab põhikooli lõpetaja kuuldu sisu, kasutades vastavalt kuulamisülesandele
MehrEUROOPASSE ÕPPIMA. Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove
EUROOPASSE ÕPPIMA 2008 Tallinn 2008 Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove 1 SISUKORD EESSÕNA...3 1. MILLEST ALUSTADA?...5 1.1 Ettevalmistused...6 1.2 Infoallikad...6 1.3 Võimalused välismaal õppimiseks...8
MehrValimisea langetamine
Valimisea langetamine Valitud välisriikide kogemus ja õiguslikud kaalutlused Kristen Kanarik Tallinn, 12.12.2011.a. Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talitus Õiguspoliitika osakond Väljaandja: Justiitsministeerium
MehrAUSTRIA ABIKS UUEL ALGUSEL
AUSTRIA ABIKS UUEL ALGUSEL Käesoleva trükise eesmärk on pakkuda kasulikku teavet Austriasse tööle minekuks. Trükis annab ülevaate toimingutest, mis on vajalikud enne Austriasse suundumist ja pärast kohalejõudmist.
MehrTallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Andres Krall MULTIMEEDIUMIPÕHINE TOOTEDISAINI ÕPIK TÖÖÕPETUSE ÕPETAJAILE - PROTOTÜÜBI KAVANDAMINE JA EVALVATSIOON Magistritöö
MehrEesti potentsiaal puhkusesihtkohana Saksamaal 1
Eesti potentsiaal puhkusesihtkohana Saksamaal 1 1. Saksamaa elanike välisreisid Kulutused välisreisidele Kogukulutustelt välisreisidele on Saksamaa elanikud aastaid olnud maailmas esikohal..aastal kulutasid
MehrEUROOPASSE ÕPPIMA. Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove
EUROOPASSE ÕPPIMA 2006 Tallinn 2006 Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove Koostanud: Karjäärinõustamise Teabekeskus Kadri Eensalu Katrin Mälksoo Margit Rammo Täname koostöö eest: Epp Kirss Põhja-Ameerika
MehrEESTI ARENGUPOTENTSIAAL JA INSTITUTSIOONIDE ROLL 1. Jüri Sepp Tartu Ülikool
Probleem EESTI ARENGUPOTENTSIAAL JA INSTITUTSIOONIDE ROLL 1 Jüri Sepp Tartu Ülikool Euroopa Liidus kuulub Eesti oma majanduslikult arengutasemelt viimaste hulka. Vähemalt traditsioonilised majandusnäitajad
MehrToimivusdeklaratsioon G4222JPCPR
deklaratsioon 1. Tootetüübi unikaalne identifitseerimiskood: CLASSIC, CLASSIC 040-V, ECOBATT, ECOBATT MUR ISOLERING,ECOBLANKET, ECOBLANKET, FactPlus IPB, FactPlus FCB, FactPlus LBB, FactPlus LRB,NATURBOARD,
MehrWiedemanni sõnaraamat, seletav sõnaraamat ja keelekorralduslik sõnaraamat
Wiedemanni sõnaraamat, seletav sõnaraamat ja keelekorralduslik sõnaraamat Urmas Sutrop Ees$ Keele Ins$tuut ja Tartu Ülikool Urmas.Sutrop@eki.ee Väike- Maarja, 24. 25. aprill 2013 Järgnevate illustratsioonide
MehrRohkem keeli - rohkem Euroopat
Rohkem keeli - rohkem Euroopat Jüri Valge haridusministeeriumi nõunik Nii kõlab järgmisel, 2001. aastal korraldatava Euroopa keelteaasta tunnuslause. Euroopa, mida sageli ollakse harjunud pidama ühtlustavaks,
MehrBundesgesetzblatt. Tag I n h a l t Seite. Zusammenarbeit
Bundesgesetzblatt 445 Teil II G 1998 2000 Ausgegeben zu Bonn am 15. März 2000 Nr. 10 Tag I n h a l t Seite 16. 12. 1999 Bekanntmachung über die vorläufige Anwendung des deutsch-estnischen Abkommens über
MehrMITTESIDUV JUHIS HEADE TAVADE KOHTA DIREKTIIVI 2003/10/EÜ (MÜRA TÖÖKOHAL) KOHALDAMISEL
MITTESIDUV JUHIS HEADE TAVADE KOHTA DIREKTIIVI 2003/10/EÜ (MÜRA TÖÖKOHAL) KOHALDAMISEL Euroopa Komisjon Kuidas vältida või vähendada töötajate KoKKupuudet müraga tööl Mittesiduv heade tavade juhend Euroopa
MehrMAKSUVÕLGADE SUNDTÄITMINE KERLY LILLEMETS
MAKSUVÕLGADE SUNDTÄITMINE KERLY LILLEMETS Õppevahend samanimelise aine õpetamiseks Sisekaitseakadeemia maksukorralduse eriala üliõpilastele. Autoriõigused Kerly Lillemets ja Sisekaitseakadeemia, 2006 Sisekaitseakadeemia
MehrEesti korrakaitseõigus ohuennetusõigusena
DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 56 MAIT LAARING Eesti korrakaitseõigus ohuennetusõigusena DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 56 DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS
Mehrkoduks maailm Muuda oma Tschechien Spanien Brasilien Argentinien USA Südafrika Ungarn Chile
USA Südafrika Brasilien Argentinien Spanien Ungarn Chile Norwegen Südkorea Ecuador 2016/17 EINES VON ÜBER 40 LÄNDERN WELTWEIT ENTDECKEN Irland Aserbaidschan Australien China Bulgarien Finnland Uruguay
MehrÜhinguõiguse revisjoni lähteülesanne 1
Ühinguõiguse revisjoni lähteülesanne 1 Tallinn 2016 1 Käesolev lähteülesande versioon lähtub perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse (RT I, 21.06.2014, 1) 16 lõike 1 alusel 19.12.2014 kehtestatud
MehrEttepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2012 COM(2012) 493 final C7-0294/12 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas eelarvedistsipliini
MehrHea õigusloome tava järgimisest taastuvelektri ostuhinna ja toetuse suuruse määramisel
Riigikogu juhatus ETTEKANNE nr 1 Tallinn 21.06.2007 Hea õigusloome tava järgimisest taastuvelektri ostuhinna ja toetuse suuruse määramisel Analüüsinud PS 139 lõike 1 ning ÕKS 1 lõike 1 alusel põhiseaduslikkuse
MehrGarmin DriveSmart 50/60/70. Kasutusjuhend
Garmin DriveSmart 50/60/70 Kasutusjuhend Jaanuar 2016 Trükitud Ühendkuningriigis 190-01921-04_0A Kõik õigused kaitstud. Vastavalt autoriõigusseadustele ei tohi käesolevat juhendit kopeerida ei osaliselt
MehrSAKSAMAA ÄRITINGIMUSTE ÜLEVAADE 2006
SAKSAMAA ÄRITINGIMUSTE ÜLEVAADE 2006 1 ÜLDINFO...2 1.1 Maa ja rahvas... 2 1.2 Poliitiline süsteem... 2 1.2.1 Erakonnad... 2 1.2.2 Liidupresident... 2 1.2.3 Parlament... 3 1.2.4 Valitsus... 3 1.3 Haldusjaotus...
MehrBetriebsanleitung für explosionsgeschützte Stahltüren Operating Instructions for Explosion-Proof Steel Doors
(Seite 02) GB (Page 07) F NL E I P PL H CZ RUS SLO N S SK TR LT EST LV HR SCG GR RO BG на взривозащитени врати със стоманена ламарина 06/2007 / werbreimann / Art. Nr. 547 512 (4001050-34) Betriebsanleitung
Mehrdēzl 770 seeria Kasutusjuhend Mai 2015 Trükitud Taiwanil _0A
dēzl 770 seeria Kasutusjuhend Mai 2015 Trükitud Taiwanil 190-01805-04_0A Kõik õigused kaitstud. Vastavalt autoriõigusseadustele ei tohi käesolevat juhendit kopeerida ei osaliselt ega täielikult ilma Garmini-poolse
Mehr