SAKSAMAA ÄRITINGIMUSTE ÜLEVAADE 2006

Transkript

1 SAKSAMAA ÄRITINGIMUSTE ÜLEVAADE ÜLDINFO Maa ja rahvas Poliitiline süsteem Erakonnad Liidupresident Parlament Valitsus Haldusjaotus MAJANDUS Majanduskasv Raha- ja fiskaalpoliitika Tööhõive Väliskaubandus EESTI JA SAKSA MAJANDUSSUHTED Majanduslepingud Kaubavahetus Investeeringud ÄRIKESKKOND Õigussüsteem Ettevõtlusvormid Maksud Üksikisiku tulumaks (Einkommensteuer) Ettevötte tulumaks (Körperschaftsteuer) Ettevõtlusmaks (Gewerbesteuer) Maamaks (Grundsteuer) Käibemaks (Umsatzsteuer) Maks kinnisvaratehingutelt (Grunderwerbsteuer) Muudatused maksusüsteemis Lepingud ja kohustused TURULE SISENEMINE Saksa huvi Eesti vastu Infoallikad ja partnerite leidmine Eesti erialaliidud ja -ühendused Saksa organisatsioonid Kaubandusesindajad ja agendid Messid ja näitused Taustakontroll PRAKTILINE INFO Autorent Öömaja Rahavahetus Jootraha Tööpäev Eesti Vabariigi esindused Saksamaal KASULIKUD AADRESSID Eesti riiklikud ja mitteriiklikud institutsioonid Saksa institutsioonid Eestis Saksa majandusinstitutsioonid

2 1 ÜLDINFO Riik: Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland) Pindala: ,54 km² Rahvaarv: 82 miljon elanikku Rahvastiku tihedus: 230 inimest/ km² Riigi keel: saksa keel Riigikord: parlamentaarne demokraatia Riigipea: liidupresident Horst Köhler Valitsusjuht: liidukantsler Angela Merkel Haldusjaotus: 16 liidumaast koosnev liitvabariik Pealinn: Berliin 3,5 miljonit elanikku Teised suuremad linnad: Hamburg 1,7 milj., München 1,2 milj. elanikku Rahaühik: euro ( ); 1 = 15,6466 EEK; 1 EEK = 0, Maa ja rahvas Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas piirneb Saksamaa Põhjamerega ja Läänemerega. 1.2 Poliitiline süsteem Saksa poliitilise süsteemi ja riigikorra võtmesõnaks on demokraatia. Majandus rajaneb Lääne- Saksa esimese sõjajärgse majandusministri Ludwig Erhardi (aastail liidukantsler) poolt defineeritud sotsiaalse turumajanduse põhimõtetel a. põhiseaduse järgi on Saksamaa Liitvabariik vabariik, liitriik, õigusriik ja sotsiaalriik Erakonnad Poliitiliste parteide maastik on Saksamaal demokraatlikule riigile kohaselt üpriski ühtne. Äärmuslikud vasak- ja parempoolsed liikumised on küll viimastel aastatel jõudu kogunud,kuid nende mõju on jäänud tagasihoidlikuks. Aegamisi etableerunud rahvaparteid paigutuvad klassikalisel poliitilisel skaalal tsentrumi lähedale, kusjuures ühtekokku kuuest parteist jäävad kolm paremale ja kolm vasakule. Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) ja Liberaalne partei (FDP) on parempoolse suunitlusega. Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD), Rohelised (Bündnis90/Grünen) ja Ida-Saksa kommunistidest võrsunud Demokraatlike Sotsialistide Partei (PDS) jäävad vasakule. Tegelik võitlus võimu pärast käib siiski vaid kahe suurema partei, CDU ja SDP, vahel aasta septembris toimunud liidupäeva (Bundestagi) ennetähtaegsetel valimistel võidu saanud kristlik-demokraatede ja kristlik-sotsiaalide liit (CDU/CSU) moodustas sotsiaaldemokraatidega (SPD) novembris valitsuskoalitsiooni Liidupresident Saksamaa Liitvabariigi eesotsas on liidupresident, kes valitakse ja vannutatakse ametisse Liidupäeva ja liidumaade valitsuste esindajatest koosneva Liidunõukogu ühise kvoorumi Liidukoosoleku poolt viieks aastaks. Alates aasta 4. maist on president Horst Köhler. Presidendi täidesaatev võim on piiratud, kuid rahva seas lugupeetuna mõjutab president 2

3 vahekohtuniku rollis ka päevapoliitikat. Tähtis on presidendi osa valitsuse moodustamisel ja seadusandliku tegevuse kas kinnitava või ka tagasilükkava lõppinstantsina Parlament Saksamaa parlament on kahekojaline. Liidupäev (Bundestag) valitakse rahva poolt neljaks aastaks. 16. koosseisu parlamendi kohad jagunesid järgmiselt: CDU/CSU 226 kohta SPD 222 kohta, FDP 61 kohta, valimisliit Die Linke 53 kohta, Bündnis 90/Die Grünen 51 kohta, ja sõltumatud 1 koht. Koordineerimaks ja kaitsmaks kõigi 16 liidumaa huve, toimib parlamendi teine koda Liidunõukogu (Bundesrat), mis pole otse ja tsükliliselt valitav, vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest Valitsus Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus (Bundesregierung). Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler. Alates aasta oktoobrist on liidukantsleriks Angela Merkel (CDU). 1.3 Haldusjaotus Saksamaa Liitvabariik, jaguneb administratiivselt 16 liidumaaks. Igal liidumaal on oma parlament, peaminister ja valitsus, kelle kompetentsi kuuluvad eeskätt kohaliku regiooni küsimused, kuid kes kõik ühiselt omavad siiski arvestatavat mõju ka kogu Saksamaa poliitika kujundamisel. 2 MAJANDUS Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on tegemist turumajanduslikke põhimõtteid rakendava majandusmudeliga, mis samal ajal jätab tööturu ja sotsiaalsfääri küsimused riigile reguleerida. Valitsuse suhteliselt tugev osalus tootmises ja teeninduses (erasektori annab 54% SKP-st) tingib ka tugevalt reguleeritud jaekaubanduse ja teenindussfääri. 2.1 Majanduskasv Saksa majandus arenes selle sajandi algusest kuni aastani aeglustuvas või langevas tempos. Alles 2004.aastast võib väita, et majandus on saanud langusfaasist üle. Viimasel 1,5 3

4 aastal on Saksa ettevõtted aktiivselt investeerinud tootmisvahenditesse, mis on märkeks positiivsest majanduskasvust lähitulevikus. Maailmamajanduse kiire areng on mõjunud ja mõjub Saksa majanduse arengule ergutavalt. Tuleviku majandusarengu osas on määrava tähtsusega valitsuse tõhusus reformide läbiviimisel aasta teises pooles prognoositakse Saksa majanduskasvu tõusu jätku, mis aga aeglustub 2007 aasta alguses. Valitsuse majanduskasvu prognoos aastaks on 2,2% ja aastaks 1,0% SKP-st. Tabel 1. Saksamaa SKP kasv Aasta SKP kasv % 3,2 1,2 0,1-0,2 1,6 1,0 Allikas: Statistisches Bundesamt Deutschlands Raha- ja fiskaalpoliitika Rahanduspoliitika peamine eesmärk on läbi aastate olnud Maastrichti kriteeriumide täitmine. Eeldatavalt jääb Saksamaa eelarve defitsiit aastal Maastricht i kriteeriumidega lubatud piiresse ehk alla 3% SKP-st. Seni ületas Saksamaa alates aastast lubatud eelarvedefitsiidi kriteeriumi probleemide tõttu riigi majandusarengus ja olukorrale mittevastavas fiskaalpoliitikas. Majanduskasvu tagamiseks, Maastrichti kriteeriumide täitmiseks ja Saksa ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks on oluline läbi viia ettevõtete maksureform. Eelmine valitsus viis läbi maksureformi kolm etappi, kuid ei suutnud lahendanud maksusüsteemi põhilist probleemi, milleks on süsteemi keerukus ja erandite rohkus. Seepärast kavandab valitsus ettevõtete uut maksureform, mis eeldatavalt teostub 1. jaanuarist a. 2.3 Tööhõive Kui aaasta valimiste ajal oli Saksamaal 3,8 miljonit töötut, siis aasta talveks kasvas töötute arv 5 miljonini. Valitsus moodustas probleemi lahendamiseks nn. Hartzi-komisjoni, kes töötas välja Hartz IV nimelise reformipaketi, mis rakendus 1. jaanuarist a. Mitme muutuse üheks olulisemaks aspektiks oli sotsiaalabi- ja töötuabiraha ühendamine ning ka jaotusmehhanismide lihtsustamine. Alates aasta algusest on töötute arv alanenud 4,4 miljoni töötuni, kuid riigieelarvelised kulutused Hartz IV-le on prognoositust suuremad. See, kui suures ulatuse muudatused kasu toovad, on hetkel raske hinnata, sest tööturu reformiprotsessi saadavad globaalsed muutused. EL-laienemisega jäi Saksamaa uutele EL-liikmesriikidele suletuks, esialgsete kavade kohaselt kuni 2011 aastani. 2.4 Väliskaubandus Saksamaa väliskaubandus on juba aastaid maailmas püsinud teisel kohal USA järel ja enne Jaapanit. Viimastel aastatel on sellesse kolmikusse sekkunud Hiina. Peamised kaubandusparnerid on EL liikmesriigid, kuhu Saksamaa ekspordib rohkem kui 50% kaubast. Kasvanud on eksport KIE riikidesse, kus suuremateks partneriteks on Poola, Tšehhi ja Ungari. Kokku toimub umbes % Saksamaa väliskaubandusest Euroopa riikidega. 4

5 Tabel 2. Väliskaubandus (mln. EUR;%) * Eksport Ekspordi 17,1 6,8 2,0 2,0 10,1 7.5 kasv Import Impordi kasv 21,0 0,8-4,5 3,1 7,7 8,7 Allikas: Statistisches Bundesamt Deutschlands * Esialgsed andmed Tähtsamate importkaupade hulka kuuluvad toorained (s.h. naftasaadused), põllumajandustooted (s.h. elusloomad), tekstiilitooted, sõidukid, elektroonika, keemiakaubad, masinad. Saksamaa ekspordib suures ulatuses valmistoodangut: masinaid ja seadmeid, elektroonikakaupu, sôidukeid, keemiatööstuse tooteid, metalle. Oluline on ka know-how ja tehnoloogia väljavedu. Saksamaa peamised impordipartnerid on Prantsusmaa, Holland, USA, Hiina, Suurbritannia, Itaalia, Belgia, Austria, Šveits ja Venemaa. Peamised ekspordipartnerid on Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Itaalia, Holland, Belgia, Austria, Hispaania, Šveits ja Poola. Saksamaa maksebilansi analüüsimisel on näha, et positiivse väliskaubanduse bilansi kõrval valitseb negatiivne teenuste bilanss. Puhkajate kulutused välismaal, välismaalastest töötajate rahaülekanded oma välisriikides asuvatele peredele, maksud EL ühiskassasse ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud neutraliseerivad väliskaubanduse ülejäägi. 3 EESTI JA SAKSA MAJANDUSSUHTED 3.1 Majanduslepingud Eesti ja Saksamaa majandussuhted on suures osas reguleeritud mõlema riigi Euroopa Liidu liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustustega, millest olulisemad on Ühisturu põhimõtted (kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine Ühisturu piirides). Lisaks on Eesti ja Saksamaa vahel on sõlmitud järgmised olulisemad kahepoolsed majanduslepingud: - inveteeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, (jõustunud ); - tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping,(jõustunud , leping on tagasiulatuva mõjuga kuni aastani 1994); - kaubandusliku meresõidu alane kokkuleppe (jõustunud ); - lennuühenduse kokkulepe (jõustunud ). 5

6 3.2 Kaubavahetus aastal oli Eesti-Saksa kaubavahetuse käive 23,8 miljardit krooni, millest eksport moodustas 6,0 miljardit krooni ja import 17,8 miljardit krooni. Võrreldes aastaga kahanes eksport 3% (tingitud eelkõige masinate ja seadmete ekspordi vähenemisest), import kasvas aga 32%. Kaubavahetuse saldo oli negatiivne 11,9 miljardi krooniga. Tabel 3. Eesti Saksa kaubavahetuse areng aastatel (miljonit EEK) Eksport Import Allikas: Statistikaamet Saksamaa oli aastal Eestile Soome ja Rootsi järel kolmas kaubanduspartner. Saksamaa oli importpartneritest teisel kohal (13,9% koguimpordist) ja ekspordipartneritest viiendal kohal (6,2% koguekspordist). Suurimad ekspordiartiklid Saksamaale olid aastal muud tööstuskaubad (20,9%), masinad ja seadmed (17,0%), puit- ja puidutooted (16,9%), metall ja metallitooted (7,7%) ning tekstiil ja tekstiilitooted (6,2%). Suurimad impordiartiklid Saksamaalt olid 2005.aastal masinad ja seadmed (41,9%), transpordivahendid (19,1%), keemiatooted (8,2%), metallid ja metallitooted (6,8%) ning plastmassid ja kummitooted (5,6%). 3.3 Investeeringud 31.detsembri a. seisuga oli Saksamaalt Eestisse liikunud otseinvesteeringutena 3,2 miljardit krooni, moodustades otseinvesteeringutest 1,9%. Selle tulemusega on Saksamaa riikide aktiivsusreas Rootsi, Soome, Hollandi, USA ja Suurbritannia järel 6. kohal. Enim on Saksa ettevõtjad investeerinud tööstusessse, ehitusse, hulgi- ja jaekaubandusestse ning kinnisvarasse. Suuri investeeringuid on Saksamaalt tulnud suhteliselt vähe, küll on aga loodud arvukalt väiksemaid ettevõtteid. Eesti vastu on Saksa investoritel suhteliselt tagasihoidlik huvi, eeskätt suunduvad investeeringud Ida-Saksamaale, Ida- ja Kesk-Euroopas veel Poolasse ning Tšehhi. Ettevõtteregistri andmetel oli Eestis a. märtsi seisuga registreeritud 431 Saksa osalusega ettevõtet. Suurimad Saksa osalusega ettevõtted Eestis olid Eesti Gaas AS, Lidl Eesti UÜ, Ergo 6

7 Kindlustuse ja Ergo Varahalduse aktsiaseltsid, Orica Eesti OÜ, Tallinna Prügila AS ja Elme Messer Gaas AS. 4 ÄRIKESKKOND 4.1 Õigussüsteem Saksa õigussüsteem on lähedane Eesti õigussüsteemile. Näiteks on Eesti asjaõigusseadus ja äriseadustik alguse saanud Saksa vastavatel õiguslikest alustest. Oluline erinevus Eesti ja Saksa õiguses seisneb viimase on ülereguleerituses. Viimasel ajal on probleem Saksamaal äratundmist leidnud ja mittevajalike regulatsioonide tühistamisega vastavad institutsioonide tegelevad. Samal ajal on ühiskonnas aktiivne diskussioon süsteemide lihtsustamiseks ja refomimiseks nagu näiteks maksunduse vallas. Seepärast on suuremate koostöölepingute sõlmimisel on soovitatav kasutada spetsialistide abi. 4.2 Ettevõtlusvormid Õigusliku vormi järgi jagunevad Saksa ettevõtted täisühingu tüüpi ettevõteteks (Personenunternehmen), kapitaliühinguteks (Kapitalgesellschaften) ning kooperatiivseteks ettevõteteks (Genossenschaften). Täisühingu tüüpi ettevõtted jagunevad füüsilisest isikust ettevõtja üksikettevõteteks (Einzelunternehmen) ja täisühinguteks (Personengesellschaft), milliste osas omakorda eristatakse nn. tsiviilõiguslikku ühingut (Gesellschaft bürgerlichen Rechts, GbR), avatud kaubandusühingut (offene Handelsgesellschaft, OHG) ning usaldusühingut (Kommanditgesellschaft, KG). Kapitaliühingute osas eristatakse aktsiaseltse (Aktiengesellschaft, AG) ning osaühingut (Gesellschaft mit beschränkter Haftung, GmbH). Kapitali alammäär on aktsiaseltsi puhul EUR ja osaühingu puhul EUR. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab ettevõtluses tekkinud kohustuste eest kogu oma varaga. Kapitali alammäära kehtestatud ei ole. Nii tsiviilõigusliku ühingu kui avatud kaubandusühingu asutamiseks on vaja vähemalt kahte osanikku, kes vastutavad ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga solidaarselt ja vahetult. Kapitali alammäär puudub. Vahe nende kahe ettevõttetüübi vahel seisneb selles, et kaubandusühingu tegutsemisvaldkond piirdub ainult kaubandusega. Usaldusühingu võivad asutada kaks või enam inimest, kellest vähemalt üks on täisosanik ja vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Ülejäänud nn usaldusosanikud kannavad vastutust ainult oma sissemakse ulatuses. Täisosanikel puudub kohustuslik kapitali alammäär, usaldusosanikele kehtestatakse kindlad sissemaksed osanike endi poolt. Ettevõtet juhib täisosanik, usaldusosanikud teostavad kontrolli. 7

8 Aktsiaselts oma minimaalselt EUR suuruse algkapitaliga on suurettevõtete õiguslik vorm. Ühing vastutab kohustuste eest ühingu varanduse raames piiramatult, aktsionärid ainult sissemakse ulatuses. Ettevõtete levinuim vorm Saksamaal on osaühing, mille minimaalne aktsiakapital on EUR. Ka osaühingud vastutavad oma kohustuste eest varade ulatuses piiramatult. Osaühingu nimes peab kajastuma kas ettevõtte tegevusala või mõne aktsionäri nimi ning lisand GmbH. Väga palju kasutatakse ettevõtete segavorme näiteks GmbH & Co.KG. Lisaks ettevõtte asutamisele Saksamaal on võimalik luua ka tütarettevõtte või avada filiaal, mis on emaettevõttest füüsiliselt eraldatud ning kuni teatud piirini sõltumatu ettevõte. Tütarettevõtte ja filiaali vaheline erinevus on eriti oluline äriregistrisse kandmise ning välisriigi ees maksekohustuse tekkimise seisukohalt. Äriregistrisse tuleb kanda ainult tütarettevõtted. Saksa äriseadustik ei sisalda ühisettevõtete asutamise suhtes mingeid eriklausleid. Uus ettevõte, mille aktsionärideks on Saksa ja välismaa partnerid, tuleb üldistel alustel kanda äriregistrisse. Seadus nõuab, et kõigi Saksamaal asutatud ettevõtete juhatuses peab olema vabalt saksa keelt valdav isik. Viimasel ajal on Saksamaal kasvanud ettevõtete registreerimine briti õiguse alusel kui osaühingud ehk Limited. Selleks, et muuta osaühingute registreerimine saksa õiguse alusel atraktiivsemaks kavandab justiitsministeerium reformida osaühingu seadust. Kavas on vähendada osaühingu (GmbH) algkapitali praeguselt EUR-lt EUR-ile. Samuti kavandatakse uudse momendina on osaühingul õigus viia ettevõtte peakorter Saksamaalt välja ettevõtte õigusvormi muutmata. 4.3 Maksud Saksa makse võib jagada sissetulekutelt võetavateks maksudeks, kapitalilt võetavateks maksudeks ning tarbimis- ja omandivormi muutuselt võetavateks maksudeks. Sissetulekutelt vöetavatelt maksudest on tähtsamad eraisiku tulumaks (Einkommensteuer), ettevõtte tulumaks (Körperschaftssteuer) ja ettevõtlusmaks (Gewerbeertragsteuer). Viimatinimetatu nõuavad sisse ettevõtte asukohajärgsed kohalikud omavalitsused. Iga-aastased kapitalilt võetavad maksud on varandusmaks (Vermögensteuer) ja maamaks (Grundsteuer). Ka pärandus- ja kinkemaksud loetakse sageli kapitalilt võetavate maksude hulka, kuid siin on tegemist ühekordsete maksudega. Kolmanda kategooria maksud on seotud tarbimise ja kinnisvaratehingutega, nagu näiteks käibemaks, mootorikütuse aktsiis, tarbimismaksud tubakalt ja alkoholilt ning kinnisvaratehingutelt võetav maks. - DD40461C1E/nsc_true/DE/Steuern/node.html nnn=true Üksikisiku tulumaks (Einkommensteuer) Üksikisiku tulumaks on föderaalmaks, mida maksavad ainult füüsilised isikud. Üksikisiku tulumaks arvestatakse maksustatavalt tulult kalendriaasta jooksul, millest on maha arvatud maksusoodustused ja maksuvaba summa. Üksikisiku tulumaks on struktureeritud järgmiselt: 8

9 Maksuvaba on kuni 7664 EUR (2004). Erinevate astmete maksumäärad on 15% kuni 42%. Kuna maksude arvestamine on igasuguste soodustuste tõttu üsna keeruline, siis on tavaks kasutada maksunõustajate (Steuerberater) abi Palgamaks (Lohnsteuer) Palgamaks on tulumaksu erivorm, mida makstakse palgalt. Palgamaksu võetakse reeglina igakordse palgast mahaarvamise teel. Ainult erandjuhtudel maksab töötaja tulumaksu kord aastas pärast kalendriaasta lõppu. Palgamaksu suurus tuletatakse vastava tabeli abil. Maksustatavast summast võib maha arvata teatud maksusoodustused ja maksuvabad summad. Alates 1. jaanuarist aastast kavandab valitsus nn. rikaste maksu (Reichensteuer) sisseviimist, vastavalt millele kasvab nende maksumaksjate maksumäär, kes teenivad aastas EUR ja enam, 45%-le. - A Z/L/1 371.html Maks kapitali tootlikkuselt (Kapitalertragsteuer) Tegemist on tulumaksu erilise vormiga, mille puhul maksutamisele kuulub kapitalilt saadud tulu. Maksu peab kinni ja kannab üle ettevõte, millesse investeeritud kapitalilt tulu saadakse. Maksumäär on 20% kuni 35% brutosummast vastavalt sellele, milliselt kapitalitootelt (aktsia, võlakiri jt.) ta võetakse. - A Z/K/1 239.html Ettevötte tulumaks (Körperschaftsteuer) Alates aastast on ettevõtte tulumaksu määr 25%. Saksamaal registreeritud ettevõtteid maksustatakse kogu nende tulu ulatuses, sõltumata sellest, millises riigis tulu saadi. Ettevõtte välispartnerite tulu Saksamaal maksustamisele ei kuulu. Topeltmaksustamise vältimiseks on ettevõtte tulumaks integreeritud residentidest aktsionäride üksikisiku tulumaksuga, s.t aktsionär võib seda oma üksikisiku tulumaksu maksmisel arvestada. Mitteresidentidest välisettevõtted maksavad maksu ainult Saksamaal saadud kasumilt ja üldjuhul on maksumäär 42%. Residentidest ettevõtete puhul, kes makstud dividentidelt peavad kinni täies ulatuses üksikisiku tulumaksu või ei maksa üldse dividende, rakendatakse madalamat tulumaksumäära. - A Z/K/0 01.html 9

10 4.3.3 Ettevõtlusmaks (Gewerbesteuer) Ettevõtlusmaks on maks, mille tulu läheb kohalikule omavalitsusele ja mida maksavad ettevõtted, kelle asukoht on Saksamaal. Maksustamisele ei kuulu põllu- ja metsamajanduslikud ettevõtted, vabakutseline tegevus A Z/G/001.html Maamaks (Grundsteuer) Maamaks on kohaliku omavalitsuse poolt võetav iga-aastane maks, mille aluseks on maa hinnatud väärtus ja mis sõltub ka maa kasutamise viisist ning nn munitsipaalkordajast, mis on erinevates kohaliku omavalitsuse üksustes erinev A Z/G/129 5.html Käibemaks (Umsatzsteuer) Tegemist on föderaalse tarbimismaksuga. Rakendatakse äritegevuse kõiki faase läbiva netokäibemaksuna (brutomaks, millest arvutatakse maha eelnevalt sooritatud maksed). Kõik impordid ja kaubatarned Saksamaal või Saksamaale kuuluvad käibemaksu alla (ka teenused). Impordikäibemaksu suurus määratakse kindlaks kauba tolliväärtuse alusel, millele on lisatud vahendustasud ja transpordikulud kuni esimese sihtkohani Saksamaal. Teatud artiklitel (toit, trükised jne) on käibemaks 7%, kuid üldine on 16%. Alates 1. jaanuarist a. kasvab üldine käibemaks 16%-lt 19%-le A Z/U/145 9 Umsatzsteuer.html Maks kinnisvaratehingutelt (Grunderwerbsteuer) Maksukohustus tekib kinnisvara omandiõiguse üleminekul ja maksumäär on 3,5% tehingu väärtusest. Maksuvaba määr on 2500 EUR A Z/G/128 3.html 10

11 4.3.7 Muudatused maksusüsteemis Saksa maksusüsteemis on kavandamisel laiaulatuslikud muudatused. 1. jaanuaril a. kasvab käibemaks 16%-lt 19%-le. Samas kuupäevast viiakse sisse nn. rikaste maks, mida maksavad EUR palgana teenivad isikud. Rahandusministeerium kavandab ettevõtete maksusüsteemi muutust alates 1. jaanuarist 2008, mille alusel kapitaliettevõtete (AS, OÜ) nominaalne maksukoormus väheneks ühtekokku praeguselt umbes 39%-lt 29%-le. See eeldab, et väheneb nii ettevõtete tulumaks kui ka ettevõtlusmaks. Lisaks kavandab rahandusministeerium ettevõtlusmaksu maksubaasi laiendamist ja kapitalilt saadava kasumi maksupõhimõtete muutmist. 4.4 Lepingud ja kohustused Eesti on ühinenud ÜRO Viini konventsiooniga rahvusvahelistest ärilepingutest mitte rakendades klauslit suulistest lepingutest. Selle tulemusena on õiguskehtivad vaid Eesti ettevõtete poolt sõlmitud kirjalikud lepingud, millele peab olema alla kirjutanud ka lepingupartner, seega antud juhul Saksa pool. Kuivõrd Eesti ja Saksamaa vahel puudub õigusabi leping, siis on soovitav sätestada vaidluste lahendamise asukohaks mõni kolmas riik. Erimeelsuste ja vaidluste tekkimisel soovitame aga eelkõige püüda jõuda kohtuvälise lahenduseni ja äärmisel juhul kasutada moraalse mõjutamise vahendeid, s.t. informeerida oma lepingulisi kohustusi mittetäitva Saksa ettevõtte asukohajärgset kaubandus- ja tööstuskoda, erialaliitu, kohaliku liidumaa majandusministeeriumi, saatkondi jne. Tehingute sõlmimisel veenduda, et mõlemad pooled on kokkuleppest tõepoolest ühtmoodi aru saanud. Siin aitab vaid (pikaajaline) koostöökogemus ja usaldus. 5 TURULE SISENEMINE 5.1 Saksa huvi Eesti vastu Saksa majanduse struktuurimuutused näitavad, et jätkuvalt on oodata Saksa ettevõtete huvi tööjõumahukate tootmisüksuste ümberpaigutamiseks madalama tööjõukuluga riikidesse s.h. Eestisse. Eesti eeliseks on lisaks madalamale töökulule lähedus Lääne turule, seda eeskätt alltöövõtu ja pooltoodete tootmise osas ning ka ettevõtluseks sõbralik ärikeskkond. Eesti-Saksa ärisuhetes tuntakse Saksa poolelt suhteliselt sagedamini huvi järgmiste valdkondade vastu: - tööstus; - puit ja puidust tooted; - mööbel; - masina- ja tööriistatööstuse tooted; - elektrotehnika, elektroonika; 11

12 - toiduainetetööstus; - tekstiili-ja rõivatööstus; - tselluloosi- ja paberitooted; - toidu- ja tarbekaupade hulgimüük; - rahvusvahelised kaubaveod; - sadamad ja reederid; - turism. 5.2 Infoallikad ja partnerite leidmine Eesti erialaliidud ja -ühendused Esimese sammuna tuleks pöörduda ettevõtlusorganisatsioonide ja erialaliitude poole Eestis. Viimased on kutsutud ja seatud oma liikmete huvide, sealhulgas rahvusvahelise koostöö edendamise eest seisma. Ekspordi edendamise riiklikuks institutsiooniks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Eelkõige tasub EAS-iga kontakteeruda nendel ettevõtetel, kes alles otsivad võimalusi välisturule minekuks ja pole kindlad sihtturu valikus. EAS-ilt saab lisaks infole sihtturu kohta ka konsultatsiooni ning infot konkreetsete kaubandus- või koostööpartnerite leidmiseks. EAS-il on andmekogu Eestist kauba ostmiseks laekunud ostusoovide kohta. Samuti peab EAS Eesti ekspordiettevõtete ja eksporditoodete andmekogu, mis on kättesaadav ka interneti vahendusel. Sarnaselt EAS-ile võib kaubandus- või koostööpartnerite otsingul küsida infot Väliskaubanduse Liidult, mis omab koostöökontakte mitmete sõsar-organisatsioonidega välisriikides. Ka Kaubandus-tööstuskoda peab Eesti ettevõtete ekspordisoovide ja Eestist kaupu importida soovivate välisettevõtete andmekogusid. Võimalike koostöökontaktide kohta on soovitav küsida infot ka erialaliitudest. Eesti saatkond Berliinis edastab vastuseks Saksa ettevõtete koostööpärimistele vastavate Eesti erialaliitude koordinaadid ja edastab päringu EAS-le. Infomaterjali Eesti ettevõtete kohta edastame Saksa poole järelpärimistele siis, kui vastav (võõrkeelne) materjal on saatkonnas olemas. Seepärast on ettevõtete infomaterjalid (ka elektroonilised) suureks abiks Saksa organisatsioonid Kaubanduskojad Saksama ettevõtted on kohustatud end registreerima vastavas regionaalses kaubandustööstuskojas (Industrie- und Handelskammer, iseseisvad avalik-õiguslikud organisatsioonid, kokku 81 esindust), mille katusorganisatsiooniks on Deutsche Industrie- und Handelskammertag ( DIHK ning piirkondlikud kaubandus-tööstuskojad on seega ülevaatlikuimaks võimaluseks kontakide leidmisel Saksamaal. Kaubandustööstuskodade kaudu on võimalik teostada ka päringuid ettevõtete kohta Saksa Välsikaubandusinfo Amet (bfai) Saksa Riiklik Väliskaubandusinfo Amet on Saksamaa peamine ametkond, mis varustab nii Saksa riigiasutusi, kui erainstitutsioone infoga välisriikide kohta. Teiste hulgas ka tööstus-ja 12

13 kaubanduskojad, käsitöökojad, erialaliidud. Bfai tegeleb ka Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega, s.h. Baltimaadega. Bfai annab iga päev välja ajalehte, milles muuhulgas on kirjas ka välisriikidest pärit ärikontaktide (ost, müük, kooperatsioon) soovid. Nimetatud info-clip id koondatakse kokku off-line andmepankadesse, ka CD-le. Bfai võtab vastu ka ettevõtetelt informatsiooni koostöösoovide kohta. Siiski tuleb arvestada asjaoluga, et bfai on eelkõige Saksa ettevõtete informeerimiseks loodud agentuur Liidumaade majandusesindused Igal saksa liidumaal on nn. majanduse edendamise keskused (Gesellschaften für Wirtschaftsförderung), mis vahendavad infot ja koostöösoove, korraldavad kontaktpäevi nii Saksamaal kui partnerriikides ning teevad veel palju muud, millest ka Eesti ettevõtted kasu võiks saada Kaubandusesindajad ja agendid Kaubanduskontakide leidmine ja vahendamine toimub tihti kaubandusesindajate või agentide kaudu, mille katusorganisatsiooniks on erinevate valdkondade esindamist ja vahendust pakkuvate regionaalsete liitude ühendus ( Messid ja näitused Partnerite leidmiseks tasub külastada ka messe ja näitusi. Ülevaate Saksamaa messikalendrist leiab veebilehelt Info Eesti poolt riiklikult toetavatest messidest ja ühisstendiga riiklikult toetatavatel välisnäitustel osalemisest asub EAS-i veebilehel Taustakontroll Krediidiinfo päringuid ettevõtete ja erasisikute kohta on võimalik teostada krediidikaitse ühingu SCHUFA (Schutzgemeinschaft für allgemeine Kreditsicherung e.v., alates 2000 Schufa Holding AG)) kaudu ( Taustakontrolli teenust pakub ka rahvusvaheline kontsern Dun & Bradstreet, kelle Saksamaa veebileht on Partneri kandmist äriregistrisse saab kontrollida ka Eesti äriregistri poolt pakutava välisettevõtte registriandmete vahendamise teenuse kaudu. Partneri finantsseisu saab kontrollida Eesti Krediidiinfo ( kaudu. 13

14 6 PRAKTILINE INFO 6.1 Autorent Suuremad autolaenutused on tegevad üle kogu Saksamaa. - Avis - Hertz - Europcar - Auto laenutamiseks peab olema esitada rahvusvaheliselt kehtiv juhiluba ja isikut tõendav dokument, tavaliselt on nõutav krediitkaardi olemasolu. Hind sõltub auto margist, aga ka laenutuse liigist (kas konkreetne sihtpunkt, kilometraaž või ajaline limiit) ja aastaajast (suvehooajal on see teenus kallim kui talvel). 6.2 Öömaja Igas väikseimaski Saksa linnas on piisavalt hotelle, kuid siiski on eelnev reserveerimine soovitav (näiteks kasutades internetti: ). Kindlasti oleks soovitatav hotelli reserveerimine rahvusvaheliste messide toimumise ajal. Saksamaal viibimiseks võib alternatiivselt soovitada pansionaadi laadset või ka eraviisilist majutust. Vastav informatsioon on muutuv, kuid asjakohast teavet jagavad kõik kohalikud turismiametid. Esimese sammuna võiks aga pöörduda Saksa Turismikeskuse poole (Deutsche Zentrale für Tourismus, tel. 069 / ), lisaks saab infot ning teha reserveeringuid internetis aadressil Soodsat peavarju noortele pakuvad arvukad Jugendherberged, kus ööbimine ei maksa tavaliselt üle 10 EUR Loomulikult puudub sellise hinna juures ka hotellide mugavus ja tubagi tuleb paljude teistega jagada. Täpsemat informatsiooni saab järgneval aadressil: Das Deutsche Jugendherbergswerk, Bismarckstr. 8, Detmold, tel / Telkimine on Saksamaal lubatud vaid selleks ette nähtud kohtades. Selle ööbimisviisi peale mõeldes tuleks endale juba varakult vastavatest võimalustest infot hankida. Vajalikku teavet jagab Saksa kämpinguklubi: Deutscher Camping Club, Mandlstr. 28, München, tel. 089 / ; Rahavahetus Eesti kroone saab Saksamaal eurodeks vahetada võrdlemisi ebasoodsa kursi alusel. Reisiks plaanitud summa on seega soodsam juba kodus ümber vahetada. Maksevahendina või sularaha väljavõtmiseks saab kasutada nii deebet- kui ka krediitkaarti, mille kasutamine pole siiski nii levinud kui Eestis. Enamlevinud krediitkaardid on Mastercard, Visa, American Express ja Diners Club. 14

15 6.4 Jootraha Kaubamajades, toidupoodides, teatrikassas jne. tavaliselt jootraha ei anta, kuid restoranis ja kohvikus on soovitav jätta jootraha vastavalt rahuolule teenenduse ja pakutuga ning lisada arvele kuni 10%. Seda ka taksodes. 6.5 Tööpäev Saksamaa on üks neist riikidest, kus poodide lahtiolekuajad on seaduslikult paika pandud. Siiski viimastel aastatel liberaalsemaks muutunud reeglistik lubab kaupmeestel uksed lahti hoida kella 9.00 kuni Erinevused on regiooniti olemas, sest vastavad regulatsioonid on liidumaade kompetentsis. Pühapäeviti on reeglina kõik kauplused ja teenindusasutused suletud. Nädalavahetustel, alates laupäeva õhtupoolikust, on reeglina võimalik esmatarbekaupu osta ainult bensiinijaamadest. Pangad on avatud kella 9.00 kuni 18.00, reedeti kuni Eesti Vabariigi esindused Saksamaal Ootamatute probleemide puhul on Eesti kodanikul õigus pöörduda abi saamiseks Eesti Suursaatkonna või konsulaadi poole. Eesti Vabariigi Suursaatkond Berliinis Hildebrandstr.5 D Berlin tel faks Eesti Vabariigi Aukonsulaat Hamburgis Eesti Vabariigi Aukonsulaat Ludwigsburgis Porschestr.4 Badestr. 38 D Hamburg D Ludwigsburg tel tel faks faks Eesti Vabariigi Aukonsulaat Düsseldorfis Eesti Vabariigi Aukonsulaat Kielis Uerdingen Str Bergstr. 1 D Düsseldorf D Kiel tel tel faks faks estonianconsulate@metallnrw.de Eesti Vabariigi Aukonsulaat Münchenis Gut Keferloh 1a D Grasbrunn bei München tel faks estonianconsulate.bayern@klmunich.de 15

16 7 KASULIKUD AADRESSID 7.1 Eesti riiklikud ja mitteriiklikud institutsioonid Eesti Vabariigi Suursaatkond Saksamaa Liitvabariigis Hildebrandstr. 5, Berlin tel , faks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esindus Saksamaal Roosikrantsi 11; Tallinn Mönckebergstr. 5; Hamburg tel tel faks faks eas@eas.ee hamburg@eas.ee Eesti Väliskaubanduse Liit Esindus Saksamaal Liimi 1-503, Tallinn Deutsch - Baltisches Informationbüro in Rheinland-Pfalz tel Gebäude 323, Hahn-Flughafen faks tel. +49 (0) etc@etc.ee faks +49 (0) lees@etc.ee Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda Välissuhete osakond (s.h. näitustel osalemine) pr.merike Kompus-van der Hoeven Toom-Kooli 17, Tallinn Tel: Faks: koda@koda.ee Saksa institutsioonid Eestis Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eesti Vabariigis Toom-Kuninga 11, Tallinn Tel Faks saksasaa@online.ee Saksa-Balti Kaubanduskoda Suurtüki 4b, Tallinn Tel Faks info.ee@ahk-balt.org 16

17 Schleswig-Holsteini liidumaa büroo Suurtüki 4b, Tallinn Tel Faks Sachsen-Anhalti liidumaa kontaktbüroo Laki tn 12, Tallinn Tel Faks Saksa majandusinstitutsioonid Saksa Majandus- ja Tööministeerium BMWA - Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit Scharnhorststraße 34-37, D Berlin, Saksa Rahandusministeerium Bundesministerium der Finanzen Wilhelmstr. 97; Berlin Saksa Justiitsministeerium Bundesministerium der Justiz Mohrenstr. 37; Berlin Riiklik Väliskaubandusinfo Amet bfai-bundesstelle für Außenhandelsinformationen Agrippastr.87-93, D Köln Tel Faks Saksa Kaubandus- ja Tööstuskodade Liit DIHK Deutscher Industrie- und Handelskammertag Breite Straße 29, D Berlin Tel Faks HERMES Kretiidigarantii AÜ Hermes Kreditversicherungs-AG Friedensallee 254, D Hamburg Tel Faks

18 Saksa Investeeringute- ja Arengu OÜ DEG - Deutsche Investitions- und Entwicklungsgesellschaft mbh Belvederstraße 40, D Köln, Tel Faks deutschermarkt@deginvest.de Saksa Majanduse ja Ekspordikontrolli Amet Bundesamt für Wirtschaft und Ausfuhrkontrolle (BAFA) Frankfurter Str , Eschborn Tel Faks Üldine info tööstuskaupade tollitingimuste kohta. ixpos-saksa Välismajandusportaal Käsitöökojad Handwerkskammern Kaubandus- ja tööstuskojale alternatiivsed huvigruppide ühendused. Invest in Germany Anna-Louisa-Karsch-Strasse 2 D Berlin Germany Tel: Fax: office@invest-in-germany.com *** 18