Sõnaraamatus kasutatud lühendid

Transkript

1 Saateks Fraseologismid on iga keele ilmekaim sõnavaraosa. Need on püsivad ning tervikliku tähendusega, tavaliselt piltlikud sõnaühendid, nagu idioomid, püsivõrdlused, piltlikud liitsõnad vms. Kõige rohkem piltlikke väljendeid esineb kindlasti kõnekeeles, kuid nad ei puudu ka teistes kõnestiilides. Fraseologismid on kujunenud pika aja jooksul ja kõige erinevamatel elualadel, paljud neist on seotud inimeste sajanditetaguste kujutlustega, kommete ning tavadega, ehitades niisiis keelelise silla tänapäeva ja ammu möödunud aegade vahele. Käesoleva sõnaraamatu eesmärgiks on tutvustada saksa fraseoloogiat (esitatud on üle 8000 keelendi), seejuures on piirdutud väljenditega, mida tuntakse kõigis saksa keelt kõnelevates maades. Välja on jäetud fraseologismid, mis esinevad kas ainult Austrias, Šveitsis või mõnes Saksamaa liiduvabariigis. Samuti on kõrvale jäetud ainult ühe ainealaga seotud ütlused, mida saksa keeles on eriti ohtralt jahinduses, kuid mis eesti keeles praktiliselt puuduvad või on liiga vähe tuntud. Et igal rahval on olnud oma elulaad ning ellusuhtumine, omad kombed ja tavad, siis on saksa ja eesti fraseologismide vahel rohkesti erinevusi. Ometi on ka üllatavalt palju ühist. Seepärast on saksa fraseologismide eestikeelsetele tõlgetele võimaluse korral lisatud poolpaksus kirjas vastav(ad) eesti fraseologism(id). Saksakeelne materjal pärineb Dudeni kirjastuse väljaannetest, peamiselt teosest Redewendungen (Dudenverlag, 2002). Eestikeelsete fraseologismide leidmiseks on kasutatud A. Õimu Fraseoloogiasõnaraamatut (Tallinn, 2000), Eestis hetkel mahukaimat süsteemikindlat teost. Kuigi fraseologismide aluseks on kindlasti olnud ka vanasõnad, on nad selles sõnaraamatus kõrvale jäetud. Arvestades nii eesti kui saksa vanasõnade suurt arvu (eesti keeles nt tiitelteksti Eesti vanasõnad I III; Tallinn , saksa keeles arvatavasti veelgi rohkem), oleks valiku tegemine olnud ülimalt raske. Ja pealegi on ikkagi tegemist fraseoloogiasõnaraamatuga, milles juhuslikult valitud vanasõnadel pole õigupoolest kohta.

2 6 Käesolevas sõnaraamatus on esikohale paigutatud saksa fraseologismid rühmitatud keskse sõna ehk tuumsõna järgi, mis on ühtlasi märksõnaks (poolpaksus kirjas). Märksõnad on järjestatud alfabeetiliselt. Sõnaartiklisse kuuluvad saksa fraseologismid (poolpaksus kirjas) on paigutatud kas esimese nimisõna või siis tähendust kandva sõna järgi. Saksa fraseologismidele sageli järgnev kursiivkirjas märgend kuulub ainult vastava saksakeelse fraseologismi juurde ega pole seotud eestikeelse seletuse või fraseologismiga. Järgneb fraseologismi tähendusliku sisu eestikeelne tõlge (harilikus kirjas), millele omakorda võib järgneda vastav eesti fraseologism resp fraseologismid (poolpaksus kirjas). Mitmetähenduslike fraseologismide erinevaid tähendusi märgitakse araabia numbritega ja eraldatakse üksteisest semikooloniga, nt Anteil an jemandem, etwas nehmen 1. kellegi v millegi vastu huvi ilmutama; 2. kellelegi v millelegi kaasa tundma. Vajaduse korral on fraseologismi täpsemaks selgituseks lisatud poolpaksus kursiivis saksakeelne näitelause koos eestikeelse tõlkega (harilikus kirjas), mille ees on märk, nt er hat bei der Prüfung schlecht abgeschnitten tal läks eksamil halvasti. Mitu kõrvuti asuvat näitelauset on üksteisest eraldatud semikooloniga. Saksa fraseologismi sisu paremaks ning täpsemaks avamiseks on seletusele järgnevat eesti fraseologismi täiendatud ümarsulgudesse paigutatud kursiivkirjas eestikeelse sõnaga, mis saksakeelses fraseologismis küll esineb, eestikeelses aga puudub, nt arm wie eine Kirchenmaus sein vaene kui kirikurott (olema). Kui saksa fraseologismid algavad sõnadega kedagi/midagi, kellelgi/millelgi, kellelegi/millelegi jne, siis on need lisatud ka eesti fraseologismile, kuigi eesti fraseologismis neid sõnu tegelikult pole. Sama kehtib ka eitava abisõna mitte kohta. Kui fraseologismiks on tsitaat mõnest kirjandusteosest või piiblist, viidatakse sellele sõnaartikli lõpus, nurksulgudes ja kursiivis, nt [piibl: Johannes 11, 35]. Et aidata sõnaraamatu kasutajat on suurem osa neist koondatud sõnaraamatu lõppu paigutatud indeksisse, kus nad tuuakse ära alfabeetilises järjekorras ja varustatud lehekülje või lehekülgedega, millel nad esinevad. Sõnaraamatus kasutatud lühendid aj ajak astr bot film füüs halv ajalugu ajakirjandus astronoomia botaanika filmindus füüsika halvustav

3 7 hrl iroon jhnd jj jne jur kaub kunst kõnek kõrg lenn luulek maj mat med mer mäend nalj paberl piibl pol rah relig sgl sl sõj teater tehn telev tkst van vms vulg harilikult irooniline jahindus ja järgmine, -sed ja nii edasi õigusteaduslik kaubandus kõnekeelne kõrgelennuline, ilukõneline, paatoslik lennundus luulekeelne majandus matemaatika meditsiin merendus mäendus naljatlev paberlik, kuivametlik piibel poliitika rahandus religioon sageli släng sõjandus tehnika televisioon tekstiil vananemas, vananenud või muud seesugust vulgaarne

4 8 Kasutatud sõnaraamatud 1. Duden, Deutsches Universalwörterbuch (3., neu bearbeitete und erweiterte Auflage). Mannheim, Leipzig, Wien, Zürich, Duden, Das groβe Wörterbuch der deutschen Sprache (in zehn Bänden, 3., völlig neu bearbeitete und erweiterte Auflage). Mannheim, Leipzig, Wien, Zürich, Hermann Paul, Deutsches Wörterbuch (10. Auflage). Tübingen, Duden, Redewendungen (2., neu bearbeitete und aktualisierte Auflage). Mannheim, Leipzig, Wien, Zürich, Asta Õim, Fraseoloogiasõnaraamat. Tallinn, 2000.

5 9 Abbruch A a, A 1. das A und (das) O kõnek kõige tähtsam v olulisem, a ja o, alfa ja oomega 2. von A bis Z kõnek algusest lõpuni, täielikult ich habe das Buch von A bis Z durchgelesen lugesin raamatu algusest lõpuni läbi Aal 3. glatt wie ein Aal sein keerulisest olukorrast välja rabelda suutma, kärme kaduma olema, pugejalik olema, libe nagu luts v lutsukala (olema) 4. sich winden / krümmen wie ein Aal keerulisest olukorrast välja rabelda püüdma, laveerima v põiklema 5. den Aal beim Schwanz fassen kõnek midagi lõpust v tagantpoolt alustama Aas 6. ein Aas auf der Bassgeige sein sl leidlik ja nutikas olema, nuppu v nutti olema 7. kein Aas kõnek mitte keegi, mitte ükski tont das weiß kein Aas seda ei tea ükski tont, tont seda teab ab 8. ab und zu aeg-ajalt, vahetevahel, ikka ja jälle ab und zu besuchen wir ihn vahetevahel külastame teda 9. ab und an aeg-ajalt, vahetevahel, ikka ja jälle ab und an brach die Sonne durch die Wolken aeg-ajalt murdis päike läbi pilvede Abbitte 10. (jemandem) Abbitte leisten / tun (kelleltki) andestust paluma er sah seinen Fehler ein und tat Abbitte ta mõistis oma viga ja palus andestust abbrechen 11. sich keinen abbrechen kõnek 1. mitte ülemäära pingutama, mitte oma konti v konte murdma, mitte konti vaevama, mitte higi valama brich dir nur keinen ab! ära ainult ülemäära pinguta!; 2. liialt peenutsema abbrennen 12. abgebrannt sein kõnek rahast lage v ilma rahata olema, paljas kui kirikurott v püksinööp (olema), paljas poiss olema er ist schon wieder abgebrannt tal pole jälle raha, tal on jälle näpud põhjas Abbruch 13. etwas aus Abbruch verkaufen midagi lammutushinnaga maha müüma 14. auf Abbruch heiraten kõnek nalj jõuka partneri peatsele surmale lootes abielluma

6 Abend 10 Abend 15. guten Abend! tere õhtust! 16. zu Abend essen õhtustama, õhtust sööma 17. der Heilige Abend 24. detsembri päev ja õhtu, jõululaupäev 18. er / sie kann mich am Abend besuchen sl temaga ei taha ma enam tegemist teha, kerigu persse v lakkugu perset, käigu v mingu potile, käigu kus kurat Abendmahl 19. das Abendmahl auf etwas nehmen van milleski täiesti kindel olla võima, millegi peale mürki võtta v kihla vedada (võima) abessen 20. bei jemandem abgegessen haben kõnek kellelegi mitte enam meeldima, kellelegi mitte (enam) meele järele v järgi v pärast olema sie hat bei mir abgegessen ta ei meeldi mulle enam, ma ei taha teda enam näha, mul on temast villand, mul on temast kõrini 21. etwas abgegessen haben kõnek raha täielikult söögiks v söögile kulutanud olema ich hatte meinen ganzen Lohn abgegessen ma olin kogu oma palga ära söönud abfrieren 22. sich einen abfrieren kõnek kohutavalt külmetama, end kringliks külmetama Abgang 23. sich einen guten Abgang verschaffen lahkudes endast head muljet jätma versuchen wir uns wenigstens einen guten Abgang zu verschaffen püüame vähemalt lahkudes head muljet jätta 24. einen Abgang machen kõnek ära minema, lahkuma, jalgu selga v kaenlasse võtma, hõlmu vöö vahele panema v pistma 25. keinen Abgang finden kõnek mitte ära minema v lahkuma, hõlmu mitte vöö vahele panema v pistma abgeben 26. jemandem (et)was, eins abgeben kõnek kedagi noomima v lööma, kellegi kõrvu pihku võtma, kellelegi säru tegema er hatte dem Hund eins abgegeben ta oli koera löönud abgeneigt 27. jemandem, einer Sache abgeneigt sein van kellessegi v millessegi halvasti v eitavalt suhtuma, kellelegi mitte meele järele v järgi olema, kellelegi mitte meelt mööda olema ich bin diesem Plan persönlich nicht abgeneigt mul pole isiklikult midagi selle plaani vastu

7 11 Abrede abgucken 28. ich guck dir nichts ab kõnek sa ei tarvitse häbeneda zieh dich ruhig aus, ich guck dir nichts ab! võta rahulikult riidest lahti, ära häbene! abhold 29. jemandem, einer Sache abhold sein kõrg kellessegi v millessegi eitavalt v tõrjuvalt suhtuma, kellelegi v millelegi vastu olema ablaufen 30. jemanden ablaufen lassen kõnek kellessegi jahedalt v tõrjuvalt suhtuma, kellelegi selga keerama v pöörama 31. sich etwas an den Schuhsohlen abgelaufen haben kõnek midagi juba ammu teadma abmelden 32. bei jemandem abgemeldet sein kõnek kellegi soosingu v sõpruse kaotanud olema, kellegi (juures) mitte (enam) heas kirjas seisma v olema, kellegi (juures) märgitud v äramärgitud olema warum bin ich bei dir abgemeldet? miks sa mind enam ei salli? Abnahme 33. Abnahme finden end hästi müüa laskma diese Ware findet gute Abnahme see kaup läheb v müüb hästi abnehmen 34. jemandem das Wort abnehmen kelleltki kindlat lubadust võtma, kelleltki sõna võtma er nahm mir das Wort ab, dass... ta võttis mult sõna, et abonnieren 35. auf etwas abonniert sein 1. midagi tellinud olema wir sind auf keine Zeitung abonniert me pole ühtegi ajalehte tellinud; 2. millegi all sageli kannatama sie ist auf Schnupfen abonniert tal on alati nohu Abraham 36. wie in Abrahams Schoß kõnek mugavalt, mõnusalt, nagu vanajumala selja taga, nagu Aabrami v Abrahami süles [piibl: Luuka 16, 22] Abrechnung 37. etwas in Abrechnung bringen paberl midagi millestki maha arvama v millestki lahutama Abrede 38. etwas in Abrede stellen paberl midagi mitte tunnistama, midagi vaidlustama, midagi mitte omaks v õigeks võtma er hat alles in Abrede gestellt ta ei võtnud midagi omaks

8 Absatz 12 Absatz 39. auf dem Absatz kehrtmachen otsekohe tagasi minema, kannapealt ümber pöörama sie machte auf dem Absatz kehrt ta pööras kannapealt ringi Abschied 40. Abschied nehmen hüvasti jätma, jumalaga jätma abschießen 41. zum Abschießen sein sl 1. äärmiselt ebasümpaatne v vastumeelne olema, vastukarva olema v käima; 2. koomiline v ülinaljakas olema abschlägig 42. jemanden abschlägig bescheiden paberl kellelegi eitavalt vastama 43. jemandem etwas abschlägig bescheiden paberl kellegi soovi v palvet mitte rahuldama abschneiden 44. bei etwas gut, schlecht abgeschnitten haben kõnek millegi puhul häid v halbu tulemusi saavutanud olema, midagi hästi v halvasti teinud olema er hat bei der Prüfung schlecht abgeschnitten tal läks eksamil halvasti abschwitzen 45. sich einen abschwitzen kõnek kõvasti higistama, higi valama absehen 46. es auf etwas abgesehen haben midagi silmas pidama, midagi meeleldi endale tahtma, midagi väga ihaldama, millegi peale hammast ihuma, midagi silmadega sööma 47. es auf jemanden abgesehen haben kedagi pidevalt taga kiusama, kellegagi vimma v vingu kiskuma v vedama, kellegagi kassi ja hiirt v kassihiirt mängima abseits 48. abseits sein / stehen sport audis olema absetzen 49. es setzt etwas ab kõnek (nüüd) saad peksa, (nüüd) saad naha v kere peale Absicht 50. (ernste) Absichten auf jemanden haben kõnek kellegagi abielluda tahtma, kellelegi oma kätt pakkuma er hat ernste Absichten auf meine Tochter ta tahab mu tütrega abielluda v tal on minu tütrega tõsised kavatsused abspenstig 51. jemandem, etwas abspenstig machen kedagi endale midagi andma v loovutama sundima, kelleltki midagi üle lööma jemandem den Freund abspenstig machen kelleltki sõpra üle lööma

9 Abstand 13 Abzug 52. von etwas Abstand nehmen kõrg millestki loobuma, midagi mitte tegema, millelegi käega lööma v heitma v viskama wir müssen von diesem Kauf Abstand nehmen me peame sellest ostust loobuma 53. mit Abstand kaugelt v suure edumaaga er ist mit Abstand der Beste ta on kaugelt kõige parem Abstellgleis 54. jemanden auf das / aufs / auf ein Abstellgleis schieben kõnek kedagi kõrvale tõrjuma, kedagi nurka suruma Abtrag 55. jemandem, einer Sache Abtrag tun kõrg kellelegi v millelegi kahjulik olema v kahju tooma das wird der Firma Abtrag tun see toob firmale kahju abträglich 56. etwas ist jemandem, einer Sache abträglich kõrg miski on kellelegi v millelegi kahjulik v ebasoovitav ist Schlagsahne der Gesundheit abträglich? kas vahukoor on tervisele kahjulik? abwärts 57. mit jemandem, etwas geht es abwärts kellegi olukord halveneb, kellelgi läheb allamäge, miski läheb v veereb v käib allamäge v teeb vähikäiku mit ihrer Gesundheit geht es abwärts tema tervis halveneb Abwasch 58. das ist ein Abwasch / Abwaschen; das geht in einem Abwasch / Abwaschen kõnek seda (kõike) võib (ühe)korraga teha, (see läheb) ühe soojaga v ühe valuga abwendig 59. jemandem jemanden abwendig machen van kedagi kellegi juurest ära meelitama 60. jemanden einer Sache abwendig machen van kellelegi midagi ebameeldivaks tegema, kedagi millestki loobuma sundima jemanden seiner Überzeugungen abwendig machen kedagi tema veendumustest loobuma sundima Abwesenheit 61. durch Abwesenheit glänzen kõnek iroon pideva puudumisega silma paistma Abzug 62. etwas in Abzug bringen paberl midagi millestki lahutama v maha arvama

10 Ach 14 Ach 63. Ach und Weh schreien kõnek hädaldama ja kaebama, aietama ja oietama 64. mit Ach und Krach kõnek hädavaevu, vaevaliselt, üle kivide ja kändude, hädaga pooleks Achse 65. auf (der) Achse sein kõnek teel v reisil olema, ratastel olema 66. per Achse maj rongiga v autoga Achsel 67. etwas auf die leichte Achsel nehmen midagi kergelt v mitte tõsiselt võtma du nimmst meine Bitte auf die leichte Achsel sa ei võta mu palvet tõsiselt 68. etwas auf seine Achseln nehmen midagi enda teha v hooleks v kohustuseks v ülesandeks võtma, midagi enda õlgadele võtma, midagi enda peale v enda kanda võtma 69. jemanden über die Achsel ansehen kellessegi üleolevalt suhtuma, kellelegi üle õla vaatama, kellelegi ülalt alla vaatama 70. auf beiden Achseln (Wasser) tragen mõlemasse osapoolde ühtmoodi suhtuma, vastaspoolte tahtmist tegema, vastaspoolte meele järele olema, kahte isandat teenima Acht jemanden in Acht und Bann tun van kedagi põlustama, kedagi põlu alla panema Acht Acht geben ettevaatlik olema, silmi lahti hoidma v lahti pidama gib Acht! ole ettevaatlik! 73. auf jemanden, etwas Acht geben kedagi v midagi valvama, kellelgi v millelgi silma peal hoidma v pidama 74. etwas außer (aller) Acht lassen midagi mitte tähele panema v arvestama, midagi mitte arvesse võtma warum hast du seine Forderungen außer Acht gelassen? miks sa tema nõudmisi ei arvestanud? 75. etwas in Acht nehmen midagi hoolikalt v ettevaatlikult käsitsema, millegagi ettevaatlik olema v ettevaatlikult ümber käima nimm die Gläser in Acht! ole klaasidega ettevaatlik! 76. sich in Acht nehmen ettevaatlik olema, silmi lahti hoidma v pidama nehmen Sie sich in Acht! olge ettevaatlik! Achtung 77. alle Achtung! minu lugupidamine!, müts maha!

11 15 Affäre achtzig 78. auf achtzig sein kõnek maruvihane olema, raevust keema, marus v vahus olema 79. auf achtzig kommen kõnek maruvihaseks saama, raevu sattuma, harja turri ajama, harjaseid püsti ajama 80. jemanden auf achtzig bringen kõnek kedagi väga vihastama, kedagi raevu ajama, kellelgi harja punaseks ajama v punetama panema Acker 81. sich vom Acker machen sl ära minema v jooksma, põgenema, jalga laskma, plehku pistma, kandu v päkki näitama v välgutama Adam 82. seit Adams Zeiten kõnek ammu(se)st ajast, iidamast ja aadamast v aadamast ja iidamast 83. von Adam und Eva (ab)stammen kõnek iganenud v mitte tänapäevane olema, aadamaaegne (olema), ajast ja arust olema 84. bei Adam und Eva anfangen / beginnen kõnek juttu liiga kaugelt alustama, iidamast ja aadamast (alustama) 85. der alte Adam van vana(d) harjumus(ed), nõrkus(ed), vana aadam 86. den alten Adam ausziehen van oma vanadest vigadest v nõrkustest lahti saama, vanast aadamast (lahti saama) Adam Riese 87. nach Adam Riese kõnek nalj õigesti arvutatud Adamskostüm 88. im Adamskostüm kõnek ihualasti, aadamaülikonnas (mehe kohta) Ader 89. sich die Adern öffnen kõrg tuiksoone avamise teel enesetappu sooritama 90. jemanden zur Ader lassen 1. van kellelgi veenist v arterist verd välja laskma, kellelgi aadrit laskma 2. kõnek nalj kelleltki raha välja pressima, kelleltki raha välja pigistama v pumpama Adresse 91. sich an die richtige Adresse wenden kõnek õige adressaadi v isiku poole pöörduma 92. bei jemandem an die falsche / verkehrte Adresse kommen / geraten kõnek mitte oodatud v soovikohast vastust saama, valele aadressile sattuma Affäre 93. sich (mit etwas) aus der Affäre ziehen kõnek osavalt ja edukalt ebameeldivast olukorrast välja rabelema

12 Affe 16 Affe 94. wie ein Affe auf dem Schleifstein sitzen kõnek nalj küürus ja kössis istuma, halenaljakas poosis olema, (istuma) nagu kreeka e 95. etwas nicht um einen Wald voll / von Affen tun sl midagi mitte mingil juhul v tingimusel tegema, midagi mitte mingi hinna eest (tegema) 96. wie vom wilden Affen gebissen sein kõnek mitte täie aruga olema, nupust nikastanud v peast põrunud olema, ladvast pehme v näpistatud olema du bist wohl vom wilden Affen gebissen? sa oled vist lolliks läinud? 97. jemanden zum Affen halten kõnek kedagi segadusse ajama v lollitama v narrima, kedagi narriks tegema 98. einen Affen an jemandem gefressen haben kõnek kedagi pimesi v hullupööra armastama, kellessegi ahviarmastusega (kiindunud olema) 99. seinem Affen Zucker geben kõnek 1. pidevalt oma lemmikteemal rääkima; 2. oma nõrkustele järele andma 100. sich einen Affen kaufen sl end purju jooma, vinti pähe võtma, oma nina v nokka v nosu täis tõmbama 101. einen Affen (sitzen) haben sl purjus olema, jommis v jokkis v vintis olema 102. (ich denk,) mich laust der Affe! sl on see vast üllatus!, see lööb v võtab pahviks! ähnlich 103. jemandem ähnlich sehen kõnek kellestki arvata v oodata olema das sieht dir ähnlich seda võib sinust arvata Ahnung 104. von etwas (keine / keine blasse / nicht die leiseste) Ahnung haben kõnek millestki mitte midagi teadma, millestki mitte õrna v sinist aimugi olema 105. hast du eine Ahnung! kõnek nüüd sa küll eksid!, (nüüd) sõidad (küll) puusse! Akte 106. über etwas die Akten schließen midagi lõpetatuks kuulutama, midagi mitte enam arutama, millelegi kriipsu alla tõmbama 107. etwas zu den Akten legen kõnek midagi lõpetatuks lugema, millelegi punkti panema Aktie 108. wie stehen die Aktien? kõnek nalj kuidas läheb?, kuidas käsi käib?

13 17 alt 109. jemands Aktien steigen / fallen kõnek kellegi väljavaated edule paranevad v halvenevad, keegi (hakkab v ei hakka) järje peale v järjele saama Aktion 110. in Aktion sein tegevuses olema, töötama, tegutsema, aktsioonis olema Akzent 111. Akzente setzen suunda määrama Alarm 112. blinder Alarm valehäire, asjatu paanika 113. Alarm schlagen valju häälega appi kutsuma; avalikkuse tähelepanu (häda)ohule juhtima, hädakella lööma Alkohol 114. etwas in/im Alkohol ertränken ülemäära alkoholi tarbides unustust v lohutust otsima, midagi viina sisse v pudelisse v viinasse uputama all 115. alles im allem kõik kokku, kokkuvõtlikult 116. vor allem eelkõige, ennekõike; peaasjalikult 117. all(es) und jedes eranditult kõik alle 118. jemanden alle machen 1. sl kellegi mainet rikkuma, kellegi marki täis tegema; 2. vulg kedagi tapma, kedagi vagaseks tegema v maha koksama, kedagi mättasse lööma v mättasse saatma allein 119. allein stehen vallaline v üksik olema 120. von allein(e) kõnek iseenesest, iseeneslikult 121. allein selig machend relig ainsana õndsaks tegev der allein selig machende Glaube ainsana õndsaks tegev usk allgemein 122. im Allgemeinen üldiselt, üldjoontes; enamasti, harilikult, jämedas v laias v suures laastus alt 123. alt und grau werden kõnek kaua ootama (pidama), ootama nii et silm sinine, ennast kas või halliks ootama 124. alt aussehen kõnek halba v kehva muljet jätma 125. Alt und Jung kõik, nii noored kui vanad inimesed

14 Altar 18 Altar 126. jemanden zum Altar führen kõrg kedagi naiseks võtma, kedagi altari ette viima alters 127. seit alters / von alters her kõrg muistsest v vanast ajast peale, juba ammu, iidamast ja aadamast das war seit alters her so see oli alati nii Amen 128. sein Amen zu etwas geben millekski oma nõusolekut andma, millegagi nõusse jääma, midagi heaks kiitma 129. zu allem Ja und Amen / ja und amen sagen kõnek kõigega nõus olema v leppima, (kõige peale) jah ja aamen (ütlema) Amok 130. Amok laufen amokki jooksma 131. Amok fahren amokki sõitma Amt 132. in Amt und Würden stehen / sein sgl iroon tähtsal v kõrgel ametikohal töötama, pukis olema 133. seines Amtes walten kõrg oma ametikohustusi täitma 134. Auswärtiges Amt välisministeerium 135. von Amt(e)s wegen 1. ametlikult, ofitsiaalselt von Amtes wegen verkünden ametlikult teatama; 2. ametialaselt, teenistuslikult (jemanden) von Amtes wegen befördern (kedagi) teenistuslikult edutama Amtsschimmel 136. den Amtsschimmel reiten kõnek nalj teenistuseeskirjadest pedantselt v ülitäpselt kinni pidama 137. der Amtsschimmel wiehert kõnek nalj valitseb suur bürokratism an 138. an (und für) sich õigupoolest, tegelikult, ausalt, õigust öelda an und für sich ist das richtig tegelikult on see õige 139. etwas an sich haben kõnek kuidagi iseäralik olema dieser Mann hat etwas an sich see mees on kuidagi kummaline 140. an sich halten ennast valitsema v tasakaalus hoidma, end vaos hoidma, pidureid peale panema du musst immer an dich halten sa pead ennast alati valitsema 141. es ist an dem see on nii 142. es ist an jemandem, etwas zu tun kõrg kellegi ülesanne v kohustus on midagi teha

15 anbeißen 19 Anfang 143. zum Anbeißen sein / aussehen kõnek kaunis välja nägema, nagu kombu v kompu olema in diesem Kleid sieht sie zum Anbeißen aus selles kleidis näeb ta kaunis välja anbelangen 144. was jemanden, etwas anbelangt mis kedagi v midagi puudutab, mis kellessegi v millessegi puutub Anbetracht 145. in Anbetracht dessen, dass... arvestades seda, et... in Anbetracht der Verhältnisse... arvestades olukorda... anbetreffen 146. was jemanden, etwas anbetrifft mis kedagi v midagi puudutab, mis kellessegi v millessegi puutub anbinden 147. kurz angebunden (sein) ebasõbralik v tõre (olema) er gab nur kurz angebundene Antworten ta andis vaid napisõnalisi vastuseid Anblick 148. ein Anblick für Götter kõnek ülikoomiline v lõbus vaatepilt anbrennen 149. nichts anbrennen lassen 1. kõnek end mitte millestki ilma jätma; 2. sl sport mitte väravat lüüa laskma Anfall 150. einen Anfall bekommen / kriegen kõnek tugevasti erutuma, enesevalitsust kaotama, tasakaalust v endast välja minema Anfang 151. von Anfang bis Ende täielikult, midagi välja jätmata, algusest lõpuni, otsast otsani 152. den Anfang machen esimesena midagi alustama, millegagi algust tegema v pihta hakkama, otsa lahti tegema, peale hakkama machst du den Anfang? kas sina alustad? 153. seinen Anfang nehmen kõrg algama, peale hakkama das Fest nahm seinen Anfang pidu algas 154. am / zu Anfang alguses, kõigepealt 155. das ist / war der Anfang vom Ende hukatus v lõpp on v oli (juba) lähedal, see on v oli lõpu algus

16 anfassen 20 anfassen 156. zum Anfassen sein kõnek väga lähedal olema, käega katsuda olema angedeihen 157. jemandem etwas angedeihen lassen kõrg kellelegi midagi osaks saama laskma Angel 158. etwas aus den Angeln heben midagi tasakaalust välja viima v täielikult muutma, midagi pea peale pöörama v keerama die Welt aus den Angeln heben wollen maailma muuta tahtma 159. aus den Angeln gehen lagunema, kokku varisema, pihuks ja põrmuks varisema v langema v saama angelegen 160. sich etwas angelegen sein lassen kõrg millelegi suurt tähelepanu pöörama, millegi eest igati hoolitsema, millelgi silma peal hoidma v peal pidama, millegi (eest) hoolt kandma sich die Erziehung der Kinder sehr angelegen sein lassen laste kasvatamise eest igakülgselt hoolitsema Angesicht 161. im Angesicht kõrg arvestades im Angesicht (der Tatsache), dass... arvestades (tõsiasja), et von Angesicht zu Angesicht kõrg vahetult, isiklikult, näost näkku angetan 163. es jemandem angetan haben kedagi vaimustanud v kütkestanud olema, kellegi südant täitma (millegagi) dein Lächeln hat es mir angetan sinu naeratus on mind võlunud 164. von jemandem, etwas sehr angetan sein kellestki v millestki võlutud v vaimustatud v sisse võetud olema ich bin vom alten Rathaus sehr angetan ma olen vanast raekojast väga vaimustatud 165. danach / dazu angetan sein millekski sobiv v soodus olema das Wetter ist nicht zum Baden angetan ilm pole suplemiseks sobiv angewiesen 166. auf jemanden, etwas angewiesen sein kellestki v millestki sõltuma bist du auf fremde Hilfe angewiesen? sõltud sa võõrast abist?, vajad sa võõrast abi? angießen 167. wie angegossen sitzen / passen kõnek väga hästi istuma v sobima, (istuma) nagu valatud der Anzug sitzt wie angegossen ülikond istub nagu valatud