Tänast lehte 12 lehekülge. Peatoimetaja H. TAMMER

Transkript

1 Päewaleht Tänast lehte 12 lehekülge HINNATA KAASANDED PILKE- JA NALJALEHT..KRATT" JA KUNSTI ERILISA..KUNST JA KIRJANDUS" Toimetus ja talitus: Pikk tän. 2. Kontor avatud ärip. kl ja piihap. kl. 6 7 p. I. (kl ). Ärijuhatuse kõne tunnid 9 ll. Aadress: Päevaleht" Tallinn postkast 433. Kodukeskjaam nr Peatoimetaja H. TAMMER Dksik number 7 senti Ilmub 7 korda nädalas TELLIMISHINNAD! 1 kuu postiga 1 kr. 80 s. postita*) 1 kr. 55 s. 2 kuud », 10 1 n h Sm""»»»» 6 25 T. 1 n m. 6 ~ 50. h 5 50 m 5»«n s»» H 6 75 ~ 0 ~ H 9 M 50 ~ I M " II 1 aasta m 18 n 50 n n n Välismaale: Lätti 2 kr., Leetu 3 kr. Ja mujale kr. kuu». Aadressi muutmine 25 senti. ) Postita tellimise korral tuleb lebt kontorist Ise ära vila. Kuulutuste hinnad: kuulutuste küljel 6 senti, teksti ees 14 senti Ja teksti sees 17 senti mm veeru laiuses. Kohaotslmlse kuulutused kuni kr. 3. poole hinnaga. Kuulutuste koha valikut ei klndlustata. Kuulutusi võetakse vastu ärlpäevltl kl Ja pühapäeviti kl. 6 7 p. L (kl 18 19). Tarvitamata Jäänud käsikirju alal ei hoita. Need saadetakse tagasi, kui vastav postmark on lisandatud. Nr. 157 Reedel, 14. juunil 1940 XXXV aastakäik Saksa sõjateade Ületati 1915 a. lahinguwäljad St. Valery ranniku ääres saadi vangi. Kogu pealetungi-rindel on operatsioonid kiiresti arenemas 8. juunist saaöik on saaüuö üle Vangi Juhi pea, (ETA) (DNB) Saksa vägede ülemjuhatus teatab: St. Valery ranniku ääres teostatud ümberpiiratud Prantsuse-Inglise vägede katsed pää seda üle mere on nurjunud. Nagu juba varem teatatud, on mainitud väed kapituleerunud. Seejuures on saadud vangi, nende seas viis Prantsuse ja üks Inglise kindral, kui ka määratul hulgal sõjasaaki. Meie, suur tükid sundisid tagasi pöörduma ühe vägedega täidetud transportlaeva, kui ta püüdis lahkuda ranniku äärest. Üks teine laev plahvatas Saksa suurtükkide pommitamise ta gajärjel. Kogu pealetungi-frondil on operatsioonid kiiresti are MKe m as. MarneH jõgi on mitmes kohas võitluse ajal ületatud. Champagne'is on meie diviisid vaenlase jälitamisel vallutanud Chalons'i ja ületanud a. lahingu väljad, Ka Argonne'! ja Maasi vahel on võidetud maa ala. Seniste esialgsete teadete järele on 5. juunist saadik, mil algasid uued operat sioonid, saadud üle vangi. Ka vaenlase kaotused sõjamaterjali alal on suured, üksi läänetiiva kahe armee juures on õnnestunud hävitada või saa giks saada ü 1 e 200 vaenlase tanki. Vaatamata halvale ilmastikule meie lennukid lõid ka 12. juunil sekka kõigisse lahinguisse, eriti aga Chalons'! ja ranniku piirkonnis. Seejuures õn nestus põhja lasta üht vägedega täidetud trans portlaeva, kui ka üht vedurlaeva. Peale selle on raskesti vigastatud veel teisi transportlaevu, nende ka üks umbes tonnine laev. Le Havre'i juures on alla tulistatud 20 vaenlase tõkke õhupalli. Norras meie hävituslennukid on õhuvõitlusis alla tulistanud neli Briti lennukit 15' lennukist, kes püüdsid teostada rünnakut ühele lennuväljale Trondheimi lähedal. Põhja-Saksamaal alla pillutud pommid ei taba nud mingeid sõjalisi eesmärke. Vaenlane kaotas üldse 19 lennukit, milledest 6 tulistati alla õhu võitlusis ja 9 lennukitõrjekahurite poolt, kuna üle jäänud hävitati maapinnal. Neli Saksa lennukit on kadunud. Üks meie allveelaev on rünnakul ühele tugevale vaenlase konvoile uputanud mitu aurikut. Berliin, (ETA) DNB' fronditeade: Vaenlase kaotused tankide näol on viimaseis ope ratsioonides olnud erakordselt suured., Kui juba eile teatati, et ühel õhutõrje-kahurväeüksusel on õnnestunud seniste operatsioonide kestes hävitada 200 vaenlase tanki, siis konstateeritakse tänases sõjateadaandes, et peale selle on veel ainuüksi kahe läänetiiva armee juures kõigi maaväe relva liikide poolt üle 200 tanki hävitatud või saagiks saadud. Need on nii rasked sõjavarus tuse kaotused, mis ei dle enam asen datavad Prantsusmaa veel alles olevate ja töö tamisvõimeliste +ootmisvahenditega. Seejuures tuleb rõhutada, et võitluses Prantsuse soomusüksustega ei ole saavutatud edu mitte ainult kahurväe relva dega, vaid et ka jalaväe ja pioneerväe relvad on osutanud suurt edukust. Berliin, (ETA) Nagu DNB'le vastavalt sõjaväeliselt poolt seletatakse, on operatsioonid kogu pealetungifrondil Prantsusmaal kiiresti arenemas, kusjuures on saavutatud eriti tähelepandavat edu frondi keskosas. Seal on Marne'i jõgi mitmes kohas Türgi koondab vägesid Rooma, (ETA) (DNB) Popolo di Roma" ja teised lehed avaldavad üksikasjalikke teateid Türgist ja tema naaberriikidest Türgi hoia ku üle praeguses seisukoras. Neist teadetest näh tub, et Türgi on viimase 14 päeva jooksul koonda nud Türgi Traakiasse s. o. Bulgaaria piiri lähedale 17 jalaväediviisi ja kaks ratsavaediviisi. Lehtede arvates need vägede koondamised on mõeldud Ing lise ja Prkntsuse diplomaatia manöövrite toetuseks Bulgaarias. Pärast Itaalia sõttaastumist ei näi Türgi veel olevat aru saanud tarvidusest eemale hoida kon fliktist, mis juba nii paljudele väikestele riikidele on maksnud raskeid ohvreid. Tähtsaid otsuseid ole vat oodata täna või homme. Lääneriigid olevat lubanud Türgile tema abi tasuks Põhja-Süürias Aleppo piirkonna ja isegi Iraki piirkonna. Itaalia lehed lisavad, et seega rikutakse jälle Süüria ja Araabia õigusi. Hispaania asus mitte sõjapidaja" seisukohale Madrid, (ETA) (DNB) Hispaania valit sus on avaldanud järgmise dekreedi: Võitluse levimise tagajärjel Vahemerele, mis on tingitud Itaalia sõttaastumiscst Prantsusmaa ja Inglismaa vastu, on Hispaania valitsus otsustanud asuda konfliktis rhittcsõjapidaja" seisukohale." Dekreet, millele on alla kirjutanud kindral Franco ja välisminister Beigbcder, võeti kolma päeval pärast lõunat vastu lühikesel valitsuse istun gil. Madridi poliitilisis ringkonnis tõstetakse eriti esile, et vastupidi Hispaania seletusele sõja puhke misel möödunud aasta septembris dekreedis puu dub neutralitcedi-scletus. Edasi peetakse märki misväärseks Vahemere selget mainimist. - Ilmus trükist ületatud ja ChampagneMs edasitungivad Saksa divii sid on vaenlase jälitamisel vallutanud juba tähtsa Chalons-sur-Marne'i linna. Chalons ei ole mitte ai nult äärmiselt tahtis MarneM ülekäik, vaid on üht lasi esmajärgulise tähtsusega teede ja raudteeliinide sõlmpunktiks kõigile Pariisist Verdun'i, Metzi ja Nancy'sse Viivatele teedele. Peale selle on Saksa vägede pealetung võitnud maa-ala ka Argonnides ja Maasil. Seega Saksa sur ve muutub ikka tunduvamaks ka Maginot-liini taga las. Vaenlase tankide hulgalise hävitamisega saab ikka nähtavamaks, et mitte ainult Saksa soomusma tcrjal ei ole parem vaenlase omast, vaid et ka Saksa tõrjeväeosade pealetungiv vaim ja eeskujulik välja õpe on võimeline edukalt valmis saama vastase tan kidega. Ka Itaalia õhu- ja merejõudude tegevus Va hemeres annab end juba lääneriikidele segavalt tun da. Aeg õpetab kiiresti, mida Saksa ja Itaalia rel vad ühiselt saavutada võivad. Pariis otseselt ähvardatud Berliin, (ETA) DNB'le teatatakse sõ javäeliselt poolt, et Saksa vägede parem tiib Alam- Somme'ist kuni Alam-Seine'«ni on Saksa uue peale tungi esimesel kaheksal päeval võitnud juure maad iile 100 kilomeetri. Edasiliikumine on aga ka kõik jal mujal frondil toonud kaasa tunduvat maa-ala võitu. Saksa uue pealetungi esimese nädala tulemused Põhja-Prantsusmaal võib kokku võtta järgnevalt: 1) Saavutati suurejooneline läbimurd, mis viis Prantsuse väeosade killustamisele ja sissepiirami scle, vähimalt aga Prantsuse senise frondi tagasi paiskamisele kanali ja Champagne'i vahel. 2) Taan duva Prantsuse frondi taga on nüiid Prantsuse pealinn otseselt ähvardatud ja Pariisist igasse külge hargnev liiklusvõrk linna põhja- ja idaosas täielikult ära lõigatud. Mõlemad Pariisi ja Põhja-Prantsusmaa varustamiseks tingi mata vajaliscd kanalisadamad, Le Havre ja Cher bourg seisavrd Saksa õhujõudude pidevate pom mirünnakute all. Nende sadamate kaid ja muud seadeldised on juba saanud raskesti kannatada. 3) Itaalia sõttaastumisega Prantsusmaa ja Inglis maa vastu on Prantsusmaa sunnitud nüüd pidama oma maal kahe-frondi-sõda. Pealeselle on raskesti ohustatud inimjõudude ja materjali järelevedu Prantsusmaa Põhja-Aafrika asumaist Vahemere kaudu. Ka Inglismaa on Vahe merel saanud juba esimese löögi Itaalia õhujõudude tugevate ja edukate rünnakute näol Briti laevast!- ku-toetuspunktile Maltale. 4) Inglismaa on pöör dunud Prantsusmaa poole üle kanali paljude ilu sate sõnadega Praktilisest Inglise toetusest pole aga prantslased seni veel midagi tunnud. Saksa õhu jõud on ka praeguste operatsioonide kestes rünna nud mitu korda edukalt Briti lennusadamaid., Pariis ja tema lähim ümbrus. Sšia.äÄ Lntaeilc a" mßrglvad,ennuvä,,u Berkise muljeid N. Liidust Riia, (ETA) Sõjaminister kindral Berkis andis ajakirjanikele seletusi oma külaskäigu kohta N. Liidus. Minister jutustas muuseas: Minu sõit Moskvasse toimus N. Liidu valitsuse kutsel, et tutvuda N. Liidu sõjaväega, tööstu sega ja teiste elualadega. Moskvas mina olin kaitsekomissari marssal Timoshenko külali seks. Mind võitis vastu ka rahvakomissaride nõu kogu esimees Molotov, ja paale selle mul oli või malus astuda isiklikku kontakti ka teiste N. Liidu sõjaväe juhtivate isikutega. Sügavat muljet avaldasid mulle külaskäigud mitmetesse väeosades se, Frunse sõjaväeakadeemiasse ja relvastustöös tuse ettevõtteisse Igal pool ma võisin tähele panna hästikorraldatud ja kavakindlalt juhitud tööd N. Liidu sõjajõudude arendamiseks. Eriti käib see kaadrite väljaõppe kobra. Tagasisõidul ma kü lastasin ka Leningradi. Ka seal võisin ma tähele panna kiiret elutempot ja agarat tööd. Henrik Seppik, V. Viherväli EESTI - INGLISE SÕNARAAMAT Saksa-Türgi kaubanduskokku lepe Ankara, (ETA) (DNB) Täna toimus siin Saksa-Türgi kaubalepingu parafeerimine, mis mää rab kaubavahetuse kindlaks 21 miljonile Türgi nae lale. Lepingule allakirjutamine toimub läh päevil. Leedu siseminister lahkus Politsei kauaaegne juht vabastati ametist Kaunas, (ETA) (DNB) Leedu siseminister kindral Skucas on tagasi astu nud. Ka riigi politsei senine kauaaegne juht, departemangu direktor Povilaitis va bastatakse ametist tänasest päevast arva tes. Siseministeeriumi juhtimine võetakse esialgu üle peaministri poolt. 1. vihk. Vihu hind 35 senti. Vihud on saadaval kõigis raamatukauplusis. EESTI-INGLISE SÕNARAAMAT ilmub vihkudes aasta jooksul. Sõnaraamatu suuruseks tuleb umbes 1280 lk. v., sisaldades ligi sõna. Trükitud on sõnaraamat esmaklassilisele valgele trükipaberile formaadis 135X200 mm. Slrvlge ilmunud vihku ja Teie veendute ElS'u väärtuses. Ostes ElS'u. vihkude kaupa, omandate selle väärtusliku suursänaraamatu nagu mängeldes. Kõik reservväelased lippude alla Madrid, (ETA) (DNB) Teadete järele Prantsuse piirilt olevat Prantsusmaal nüüd lippude alla kutsutud kõik reservväelaste aastakäigud, kaasa arvatud ka endised võitlejad maailmasõjast. Palavikuliselt töötatakse kindlustuste püstitamiseks Pariisi juures, milleks rakendatakse kõik käe pärast olevad tööjõud. USA ehitab 68 sõjalaeva Washington, (ETA) (DNB) 401 hää lega ühe vastu esindajatekoda võttis vastu era korralise sõjaväe-eelarve, mis näeb ette mil jonit dollarit mere- ja maaväe otstarveteks. Ette panek, mis läheb nüüd edasi senatisse, näeb ette 68 sõjalaeva ehitamise, 3000 uue lennuki muretse mise, liiduarmee meeskonna tugevuse suurenda mise mehe võrra ja teisi sõjaväelisi abi nõusid. Itaalia piirdub sõjategevusega Vahemeres Istanbul, (ETA) (DNB) Ajaleht,»TanM arvab, et Itaalia piirdub niipalju kui võimalik sõja tegevusega läänepoolses Vahemeres. Liitlaste viima seks lootuseks olevat Ameerika abi. Teravat tähele panu tuleb pühendada ka Hispaaniale Gibraltari pä rast. Itaalial ei olevat mingit huvi laiendada sõda idapoolsele Vahemerele, kuigi sündmused ei lase end kindlasti ette aimata, kirjutab leht. Soome eduskunna istungjärk jätkub Helsingi, (ETA) (DNB) Nagu kuul dub, jätkub Soome eduskunna istungjärk tungivate ja tähtsate seaduseelnõude käsitlemise pärast veel pikemat aega kuni suveni. Rahaministeeriumi poolt on eduskunnale esitatud vastuvõtmiseks lisaeelarve. Pealeselle on rahaministeerium esitanud seaduseel nõu läbikäigumaksu sisseseadmiseks, millest peab riigile laekuma 1 miljard Soome marka. Samuti on ettevalmistusel teisi maksustamise eelnõusid. Sõjaministeeriumi poolt on esitatud tungiv eelnõu invaliidide ja sõjas langenute perekondade abista mise seaduslikuks korraldamiseks. Uputused Rumeenias Bukarest, (ETA) (Reuter) Uputused, niis viimaseil päevil on tekitanud Rumeenias reas piirkonnis suuri kahjusid, on suurenenud uute tugevate vihmasadude tagajärjel. Moldaavias on eraldatud hulk külasid, kuna tuhanded hektaarid maad on vee all. Vesi on kohati kuni üks meeter sügav. Ka Doonau juures on üle ujutatud hektaari suurune maa-ala. ja. süskl mitte, põmatt / See oo möödunud aastal NIVEA-Ultra-õliga tehtud katsete hämmastav tulemus. See kinnitab täies ulatuses teaduslikult põhjendatud väite: NIVEA-Ultra-õli väldib loomulikus olukorras põletusohu 100 %-lise kindlusega. NIVEA-Ultra-õli kaitsel võib viibida ka kõrvetavaimas päikeses pikki tunde." Nii pruunistutakse muidugi rutem, kasulikum kogu organismile on aga harjutada keha M aeglaselt päikesega. Alatagu seeparast võimalikult lühiajaliste päikesevannidega ja suurendatagu põike» sevannide kestvust päevpäevalt. Nahakaitseks sobib siin juba ammu tunnustatud NIVEA-kreem. Järelikult, kes tahab pruunishida ruttu ja omab tunde liku naha, võtku NIVEA-Ultra-õli, kes eelistab pruunis mštgšggmj tuda aeglaselt ja harjutada keha päikesega järkjõr gult, võtku NIVEA-kreem!. Hinnad alates 30- nest sendist. / Werner Mehks, Tallinn RESTORAN-ÖÖLOKAAL SUVEKASIINO Pärnus, Merepuiesteel, 15. JUUNIL HOOAJA AVAMINE. MUUSIKA KABAREE TANTS. ILMUS JUUNINUMBER Selles numbris algab Tiina Randalu väga ilus jutt..kuldsüdameke" jutt tütarlapsest, kes tõi õnne ko gu kaluriküla elanikele ja veel paljudele teistele. Peeter-Jaan Puuslikult on naljakas lugu..lutsukala DEST", milledega ta mängis vingerpussi sõber Kaalule. Herma Foelsch on seekord kirjutanud toreda muinasjutu..jaaniöö NÕIDUS" ka hest lapsest, kes päästsid oma ema. EMALE" on pühendatud ka Valter Rõu d e järjekordne kena lugu ühe ema tagasi tulekust. Aulis Aret i 11 on ilus lü hike muinasjutt..lainete TÜTAR". Peale selle lasterõõmlaste eneste kaastööd jutte ja luuletusi, lasterõõmlaste pilte, teisi väga huvitavaid pilte kogu maailmast, mõistatusi, lahendusi, kabe, kirjakast ja vahetalituskontor. LASTE RÖÖM" on meie loetavaim laste ajakiri..laste RÕÕM" ilmub kord kuus..laste RÕÕMU" tellimisi võta vad vastu kõik vabariigi postiasutused,..päevalehe" esindajad ja peaaegu kõik algkoolide juhatajad..laste RÕÕMU" tellimishind on aastas 3 krooni, poolaas tas 1 kr. 50 s., veerandaastas 75 senti Üksiknumber 25 senti.

2 2 Nr. 157 Päevaleht PooWol 14. Tuunil 1940 Ameerika Ühendriigid ja sõda J. W. Jannseni 50. surmapäeva puhul ' Mida laiemat ulatust võtab sõjategevus Euroopa suurriikide vahel, seda enam võib märgata kasvavat rahutust Ameerika ühend riikides, seda enam kahaneb isolatsionistide mõju. Oma kõnes Virginia üliõpilaskonnale ütles president Roosevelt avalikult ja ava meelselt, et tema ja Ameerika ühendriikide kodanike enamuse seisukohalt Ameerikat ei saa vaadelda niisuguse eraldatud saarena keset tormitsevat maailma, kellele ükski sündmus ei lähe korda, vaid et see, mis sünnib mujal, mõjutab väga suurel ja isegi otsustaval määral ühendriikide ja tema kodanike saatust. Kui varem arvati, et president Roosevelt ei söanda enne valimisi ja enda uuestivalimist väljendada oma liit lastesõbralikke tendentse ega kõigutada Ameerika erapooletust sümpaatiate avalda misega, on seisukord ühendriikides nüüd märksa muutunud seetõttu, et president Rooseveldi võistlejad presidendivalimistel ja vastasrindlik vabariiklaste partei on ise asu nud sõjasündmuste suhtes enam-vähem samasugusele seisukohale nagu demokraa didki ega ole teinud ühendriikide välispolii tilisest orientatsioonist mingisugust sisepolii tilist võistlusnumbrit, nagu see tavaliselt presidendivalimiste eel on olnud. Seepärast on president Rooseveldi käed nüüd ka märk sa vabamad ning valitsuse seisukohti võib vaadelda mitte ainult demokraatliku era konna, vaid kogu ühendriikide poliitiliselt organiseeritud ühiskonna seisukohtadena. Ameerika, olusid tundvates ringkondades on üteldud, et ühendriikide erapooletus ja isolatsionalism olid mõeldavad liitriikide või du eeldusel. Kui aga see on muutunud ülla tavate sõjasündmuste mõjul kaheldavaks, on Ameerika löönud kihama. Korraga on saanud selgeks, et Ameerika ühendriikidel ei ole ükskõik, kes valitseb Hollandi India üle, kuidas kujuneb tasakaal Vaiksel ookeanil, kellele kuuluvad Ameerika kontinendile vä ga lähedased ja strateegiliselt suure tähtsu sega Briti, Prantsuse ja Hollandi saared, kuid veel enam missugused põhimõtted pääsevad maksvusele rahvusvahelise elu ja kaubanduse korraldamisel, missugused mak suvahendid on edaspidi käibel ja millele nad baseeruvad. Kui Sumner Welles president Rooseveldi usaldusmehena käis kevadel Eu roopas pinda sondeerimas tulevase rahu üles ehitamise asjus ning püüdis uurida vaenu liste poolte juures vaateid vabakaubandusele ja kullastandardile, mida Ameerika tunneb praegu olevat oma tugevaimaks küljeks, siis pidid Sumner Welles'i kogutud muljed nähtavasti ainult kinnitama vaadet, et Amee rika ühendriikidele on kasulik, kui hege moonia Euroopas ei kandu Inglismaalt teiste :riikide kätte ja Ameerikal ei tule minna vastu eksperimentidele, mille tulemused talle ei paku midagi rõõmustavat. Nagu näha president Rooseveldi samast Virginia üliõpilaskonnale peetud kõnest, on ta püüdnud kontakti hoidmisega Itaaliaga pidada sõjategevust Euroopas lokaliseeritud konflikti raamides ning mõtelnud Itaaliale ka õige suure tähtsusega osa pärastsõjaaegse maailma ülesehitamisel. Ameerika ühend riigid ja Itaalia oleksid nimelt esitanud see suguse kava ühiselt ning garanteerinud oma autoriteedi ja jõuga tema teostamise. Kuid kibestunult lisas Roosevelt, et Itaalia on niisuguste väljavaadete asemel eelistanud säilitada oma tegevusvabadust ja teostada Saksamaale antud lubadusi sõttaastumise suhtes. Võib arvata, et president Roosevelt püüdis kõigiti kasutada oma mõju Mussolini juures oma seisukoha läbilöömiseks seda näib tõendavat Rooseveldi ja Mussolini kirja vahetus, kuid vist sai Rooseveldile juba tükk aega enne Itaalia sõttaastumist selgeks selle sammu paratamatus, sest Ameerika Ühendriikide hoiakus võib ligikaudselt ühe aegselt Saksa suure rünnaku algusega mär gata järsku murrangut suurejooneliste sõja liste ettevalmistuste kasuks, nagu Ühend riikide sõttaastumise võimaluse käsitäeminegi kõnedes ei ole enam selline surmapatt, nagu varem, vaid isegi nagu ergutav ja avalikkust elektriseeriv vahend. Asutakse massiliselt suurendama krediite ühendriikide maa-, mere- ja õhujõudude tõstmiseks, mis iga tahes ei vastanud sugugi Ühendriikide hiig laslikele dimensioonidele ega kindlustanud neile mõjuvat kaasarääkimist olukordades, kus domineerib jõud. Umbes samast murrangust saadik, eriti aga veel Saksa vägede kiirest edasitungist alates on Ameerika ühendriigid tegelikult lahkunud oma erapooletuse hoiakust, mis cash and carry" klausliga oli niigi liitriike soodustav, ning asunud liitriike toetama oma sõjajõudude varustusest ja varustuse tagavaradest. Senati poolt vastuvõetud ot susega on Ameerika relvatehastele antud tagasi teatav arv lennukeid ja kahureid, mida need võivad müüa edasi liitriikidele, ning samuti toimetatakse kiiresti Euroo passe ühendriikide sõjaväe Maailmasõjast säilinud kahurid ja püssid. Edasi aga tahe takse Ameerika suured tehased rakendada relvastuse valmistamiseks liitriikidele, kus juures kõneldakse fantastilisest lennukite-: arvust 1000 lennukit kuus, mida või vat valmistada ainuüksi Fordi tehased. Vis tisti on seepärast õigus neil, kes Ameerika Ühendriikide praeguste sammude puhul ei kvalifitseeri nende hoiakut mitte enam era poolebuseks, ka mitte enam heatahtlikuks era pooletuseks, vaid juba mittesõdimiseks, nagu seda oli Itaalia non belligerenza Saksamaa suhtes enne sõttaastümist. Kas ühendrii kide seesugune hoiak areneb sama teed mööda nagu Itaalia hoiak, seda on muidugi raske ennustada. Seesugused ennustused ei puudu aga ka. Muuseas on Nõuk. Liidu ajakirjanduses juba võrdlemisi tükk aega tagasi, isegi enne Norra aprillikuu sünd musi peetud Ameerika Ühendriikide sõtta astumist paratamatuks. Kõige selle juures ei tule aga muidugi unustada Ameerika välissekretäri Cordell Hulli ütlust, et Ameerika Ühendriigid oma praeguse sõjalise ettevalmistuse taseme juu res ei suudagi astuda sõtta. Ameerika Ühendriikide hoiakul võib Euroopa sünd mustele olla kaalu ainult siis, kui sõda Euroopas ei lõpetata mitte välksõja tempos, vaid kui see muutub kestvussõjaks. Seda võimalust aga püütakse sõja intensiivsuse tõstmisega ja Itaalia tegevuse arendamisega paralüseerida. Prantsusmaa alistumine peab seadma lootusetusse seisukorda Inglismaa ning Ameerika Ühendriigid sündinud faktide ette, mille muutmisele ei küüni enam nende jõud. Seepärast on praegustes võitlpstes suurel määral.tegemist võidujooksuga ajaga, kus Saksamaa" seisukoht on vaidlematult soodus. H. T. Ilmus tarviline käsiraamat Uued sotsiaalseadused ühes määruste ja seletustega. Käsiraamat sisal dab palgalise puhkeaja, vanade tööliste kaitse ja töövõtjate lasteabiraha seadused. Seletused on koostanud õiguskantsleri nõunik Ilmar Rebane. Saadaval Tööliskoja büroos. Hind 30 senti. J. V. Jannseni 50. surma-aastapäeva (13. VI» s. a.) puhul tohiks põhjus olla tuletada meele seda, mis ta on eesti rahva heaks teinud, aga ka näidata, mida temast peagu üldse ei teata. On õige, et J. V. Jannsen on Eesti ajakirjanduse isa ja et ta eriti oma Perno ja Eesti Postimehega" opetas eesti rahva lugema". Ta teened ses suhtes vaarivad jäävalt mainimist eesti aja» ja kultuur loos, kuna oli ta ju teerajajaid oma alal. J. V. Jannsen, vastavalt ajale ja selle nõudeile, pakkus uut ja vanna marahva rõmuks ja õppetu seks". Ta oli köster ja oli pedagoog ning mida ta teadis, seda püüdis ta rahvale edasi anda trüki sõna kaudu. Võime tänapäeval muiata tema väl jenduste, tema õpetussõnade üle, aga vaevalt saa nuksime ja ehk ka veel oskanuksime toimetada paremini tema ajal. Jannsen oli oma ajastu kaas eestlaste kõrval suurmehi selle sõna parimas tähen duses. Seda teades ja hinnates võime vaid kahet seda, et ta seisis sunnitult ka kirikupoliitika tee nistuses, mis ei sallinud eestluse olemasolu ja selle pea tõstmist'. Teiselt poolt peame tunnis tarna, et kui J. V. Jannsen talitanuks teisiti, et siis ei tõusnuks ka opositsioon, mis viis..sakala" asutamisele ja Köler-Jakobsoni-Hurda ääretu suure tähtsusega hoogtööle eesti isamaa kasuks. Mis J. V. Jannsenit sunnivad meenutama tea tud kahetsusega, on see, et ta õigeaegselt oma tööd üle ei annud neile, kelle tund oli tulnud, ja et ta, astudes võitlusse pealetulijatega, talitas mitte üksnes elutargalt, vaid ka mõnel määral reetu* kult". MIS SUNDIS TARTUS 19. JA 20. SEPTEMBRIL A. J. V. Jannsen Ta allutas enese balti-saksa era tsensoreile" (nagu nimetab Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi pre sident Mart Mitt oma mälestusis, Ihk. 109, peatükk 134, Tartu-Maarja kiriku pastorit Willigerodet, mõisaomanikku H. v. Samsoni ja Hurda äia v. Oet tingeni). Nii sai jranast eesti'rahva heast..postipapast" ta vanul päevil äkki ( Eesti Postimehe" näol) see, kes..ennast Eesti Postimehega" sakslaste töö rästaks ära on miiiinud ja, nõnda eesti rahvale täiesti kahjulikuks tööriistaks saanud"...juba ennemalt rääkis Hurt kord sellest samast Januseni enese müümise asjast ühel kirjameeste seltsi koosoleku vahetunnil, kuidas see kogemata õnneks olla läinud, seda õige põhjalikult teada saa da. Kui Andres Kurikoff Türi kirikuõpetajaks oli saanud, olevat ta kadunud vana Õpetaja kirjade vahelt Tartu Maarjakiriku õpetaja Willigerodest saadetud kirja leidnud, mis nõnda kirjutatud: Meie oleme Jumalalt* tänu ometigi nüüd nõnda kaugele jõudnud, et Jannseniga kaup valmis on saanud, et ta muidu ühtegi Eesti Postimehe lehte ei tohi trükki anda, kui meist üks, kas mina, H. v. Sam son ehk professor Oettingen, seda läbi lugenud ja omalt poolt lubanud ei ole. Veel halvem on see, et Jannsen, tahtes hiljem vabaneda ka kahjudega töötavast..põllumehest", püüdes seda saksakeelse kontrahiga üle anda Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile. Kontrahikohaselt eesti selts ei võinud..põllumehes" midagi muud kirju tada kui ainult põllutööst ja põllutööriistade paran damisest. Igal teisel järjel pidi leht silmapilk langema tagasi kinkijale. Kuigi..mõisnikkude seltsi sekretär" von Stryk lubas anda seltsile..põllumehe" väljaandmiseks 100 rbl. iga aasta abi raha, ei lasknud seltsi president seda..kingitust" peale sundida, nähes selles sammus mõisnike katset Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ära osta, leides, et..üks ajaleht 'peab ikka tema väljaandja voli ai] töötama ja" talle 'tema hoolekandmise ja töö vaeva ära tasuda tõotama, aga mitte armu andide peale toetades rahva vastaliste hääletoru olema." Viga oli ka Jannseni liigses alahoidlikkuses, mis nägi Eesti edasijõudmist üksnes mõisavane mate" käsusõnade järele kuulekas elamises. Lõpuks Köler väga õieti tähendas oma kirjas Hurdale, et E. Postimees" liiga palju tegeleb usu- ja kiriku küsimustega, kuna rahvas oli huvitatud mõisa- ja kirikuvõimu alt vabanemisest: Ma võin otse tuli vihaseks saada, kui iga ajalehe kirjatükis vähe malt kolm veerandit usulikku on. Vaene eesti kõht on sellest juba ammu täis, kui ta aga ainult sel lest üksinda elada võiks ja muud midagi ei tarvi taks." Huvitavamaks episoodiks Jannseni elust jääb aga siiski järgmine sündmus. Selle kirjeldus on võetud Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi presidendi Miti memuaaridest. Kavatsusel oli asutada eesti õppekeelega Eesti Aleksandri kool. Asutamiskoosolekust osavõtmise pärast mõisteti Mitt Z päevaks türmi.- Vaatamata sellele arenes aga edasi organiseerimistöö.. Vanglast vabanemise päeval läks Mitt asjast rääkima J.# V. Jannsenile. 01ime ustavad sõbrad," ütleb Mitt. Aga Jannsenilgi oli Mitile midagi teatada ja see oli palju tähtsam kui Mitile vahepeal osaks saanud ülekohus. Laskem jutustada loost Lõuna- Eesti pärastisel tähtsamal omaaja rahvajuhil Mitil nii, nagu see tema "froolt on kirja pandud (Miti mälestused, Ihk ): Tema (J. V. Jannsen) rääkis, kuidas eesti rahva seast umbes kuni 60 meest välja olla astu nud, enamasti Viljandimaalt, et Peterburisse minna ja seal katsuda kõrge riigi valitsuse ette saada, ning siis seda suurt häda, millega siin mõisnikud rahvast teoorjusega ja peksmistega ise ja ka koh tute läbi piinavad, ette kanda ja selle vastu abi paluda. Ja et nad homme hommikul sel 20-mal septembril siit Tartust aurulaevaga kõik ühes koos pidanud välja sõitma. Aga sellest nõust olla saksad teadust saanud. Reisipassid olla küll kõi gile neile, kes passi nõudnud, mõisa politseide läbi välja antud, aga ka selle kohta kuberneri härra käest luba ja käsk välja päritud, et nad just ära reisimise peal, laeva pealt Tartu pulvärkis kinni saavad võetud ja raudus vangi viisi kõik ära Riiga saadetud. Et aga mina seesugust kinnipüüdmist, ütles Jann sen, sellest märkasin, et politseimeister Jannau minule väga ettevaatlikult tunda andis, missugu sid käskusid talle kuberneri poolt tulnud olla, pida sin mina omale kohuseks kõigile neile, kes selle tarvis Tartusse olivad tulnud ja siin turuplatsi peal Emajõe ääres oma vankrite juures id olivad võtnud, teatada, et nad viibimata üht teist Ilmus Revue Baltique" nr. 2 Eesti, Läti ja Leedu koostööbüroo poolt käes oleva aasta alul välja andma hakatud saksa-, ing lis- ja prantsuskeelse ajakirja Revue Baltique'itt teine number ilmus Tallinnas eile. Seekordne number tuli. välja.balti nädalaks, sisaldades jälle rea kirju-, tusi Eesti, Läti ja Leedu autoritelt ülevaadetega meie riikide arengust, elust ja meid huvitavaist päeva küsimusist. Eriti rohkesti on seekordses numbris antud ruumi kultuurilistele küsimustele. Eestist kirjutavad: peatoimetaja H. Tammer. Balti rahvaste lähendamine, prof. H. Moora Balti riikide kultuur-poliitiline olukord aastatu handete valgustuses, prof. J. Vaa b e l Mõtteid teed mööda Peterburisse katsuksid minna, sest homme hommiku nad kui laevaga tahaksivad soita, kõik kinni võetakse. _.... Nõnda on mull, ütles Jannsen, õnneks läinud eilsest saadik juba 17-me seltsi tulejaid üksteise järele siit ära ja teist teed minema saata. Prae gust on jälle üks selts mehi tulnud ja Emajõe ääres turu peal hobused lahti võtnud (ta näitas neid mulle läbi akna). Mine, ütles Jannsen mulje, ja ütle nendele meestele, kui nad Peterburisse mõt levad minna, et nad siis ajaviitmata, kas ise oma hobuste ehk voorimeestega läheksid, ehk muidu ilm päässemata vangi sattuksivad. Ma täitsin vii bimata Jannsen! käsku ja peagi viivad reisimehed turuplatsilt töiste seast kadunud. Nädala pärast tulin ma jälle Tartusse Januseni juure. Nüüd rääkis ta muile sellest, mis ta nädala eest tagasi sel 20-mal septembril olla näinud. Mul ei tulnud tervel ööl und õieti silma (ütles. Jannsen). Ma mõtlesin ikka, kas ehk mõned neist reisijatest kuidagi varitsejate kätte ei ole sattunud ehk et mõned veel pulvärkis hommiku vahest kinni võetud saaksivad. Juba hommiku vara panin ma ennast riidesse ja enne päeva tõusu roitasin ma pitka jõe äärt mööda alla poole, ilma et üht hin gelist mulle silma oleks paistnud. Tagasi tulles silmas mind politseimeister Jan nau Reinholdi sauna ukse kohas ja küsis mind, nõnda poolkohkunud näol, mis ma nii hommiku vara juba enne päevatõusu siin käia? Ma kostsin, et ma täna öösi tervise poolest puudulik ja rahutu olen olnud ja nüüd ennast värskes tuule õhus lahutada soovisin. Aga austatud politseimeistrl härra, mis siis teid niisugusel varasel tunnil ja une ajast linna tänavatese käima on sundinud? Eks seesama tervise puudus, oli vastus. Ja meie lahkusime ilma mingi pikema jututa teine teisest. Ma pöörasin majade vahele linna sisse minema. Juba natukese aja pärast silmasin ma politsei meistrit jälle, aga meie pöörasime teine teist täna vad. Ma läksin nüüd kodu, ütles Jannsen edasi. Kell oli juba 5 löönud. Aga ka siin ei leidnud ma rahu, vaid käisin alati akna peal vaatamas, kas ehk rahvast juba turuplatsile ei koguks ehk auptpn laeva sõidule ei ruttaks. Ülaltoodu näitab, et meil on põhjust J. V. Jann senit mäletada kui meest, kes soovis oma rahvale head ja tema käekäigu eest südamelähedaselt võitles seni, kuni tema jõud kandis, üldiselt ulatus isa maa teenimise aeg Jannsen! juures peagu kuni aasta sügiseni, mi! ta lõplikult Eesti Põllumeeste Seltsi presidendi ametist lahti valiti". Erat&enso rite poolt oli ta aga..vaikivasse olekusse" viidud juba a., mil tema juures hakkas ilmnema..kahtlane olek" (nagu ütleb Mitt), s. o. kui ta enam polnud oma ajalehe juures peremeheks, vaid üksnes juba mõisnikest sõltuvaks toimetajaks. Y. N.. - Balti riikide koostööst teaduslikul alal, prof. H. Kruus Kutsumuse mõiste Eesti rahvuslikus ideo loogias, ja valitsuse nõunik J. Klesment Per sonaalsed omavalitsused Eestis. Lätist kirjutavad: välisminister V. Munters Läti välissuhete areng, kaubandus tööstuskoja peasekretär A. Zalts Saks laste ümberasumine Lätist, peatoimetaja O. Nonacs Vaimsete väärtuste vahetamise suurendamine, muusikategelane J. Vitolinš Läti tänapäeva muu sika suunad, toimetaja J. Kadilis Probleemide asetuse peasuunad läti kirjanduses. Leedust kirju tavad: Leedu telegraafi agentuuri' direktor V. Gus tainis - Põhiseadusliku-korra areng Leedus, prof. D. Krivickas Vilniuse küsimus.' rahvusvahelise -õ U. seisukohalt vaadatuna, prof. P. Galaune - Kunsti areng Leedus. Peale selle sisaldab number dokumentide, kroonika, Balti koostöö kroonika ja bibliograafia osa. Re\ue BaltiqueT järgmine number ilmub no vembris, Läti iseseisvuse aastapäevaks. Tuleval aastal läheb ajakirja väljaandmine üle Lätisse., \ _ // (ZZ(/:dZ?'ii^^ZZTU6^yZrZZi/zCZZ< LUSCHEfiIMATIESEN PÕNEVUSROMAANI Kuhu jäi Heliane? 19 Kaitse läheb koguni kaugemale ja möönab, mida seni ükski tunnistaja pole ütelnud: et Peeter Roland nende päewade wältel mitu korda hilja õhtul käis Bushy Hillis ja hiilis villa rohuaias, et teha teatud waatlusi. Kui härra prokuröril peaks selleks tunnistajaid olema, siis ei tarwitse tal seda ülekuulamise waewa enam ette wõtta." Adamsil on tundmus, nagu keerleks kogu saal ta ümber ringi. Kas Bandegrift on hulluks läi mid? mõtleb ta endamisi. Salvini muidu suh tus hooletult oma kliendi kaitsmisse, aga Bande grift ju otse süüdistab Rolandit! Jooksen siin ainult tormi lahtiste uste wastu! Kõik mu hoo bid lähemad tühja! Mis. kuramus, siin üigupoo lest sünnib? Nagu kaugelt kostab kohtunik Corbeti hääl ta körwu:..siis tohin teid wist küll paluda, härra Adams, jatkata oma tunnistajate ülekuulamist?" Adams seisab hetke täiesti nõutult. Bande grift on kord jälle naela pea pihta tabanud: kuus järgmist tunnistajat pidid tõesti tunnistama, et nad tookord olid näinud kedagi noormeest, kes hilja õhtul kahtlaselt oli luusinud Casillade villa rohuaia ees ning- sees, ja et nad Peeter Ro landis arwasid nüüd seda meest jälle ära tund wat. Adamsile oli see maksnud hirmsat waewa. et üles nuuskida neid kahtlasi tunnistajaid ja neile soowitud ütlusi kätte õpetada. Mis peab ta nüüd tegema? Need tunnistajad siiski üle kuu lama? Aga milleks siis' meel, kui Vandegrift juba kindlasti on tunnistanud, mida need tun nistajad ainult wäga ebamääraselt wõiwad ütel da? Tema. Adams, teeks end nende ülckuula mistega ainult naeruwäärseks ja... üldse tun neb ta end nii segase otewat kõigi nende mahe juhtumite läbi. et tal on paha 011 a... Ta katsub hooletu-pilkawat naeratust näole manada, anda oma häälele üleolewat küla:..et protsessi mitte asjatult ülekuulamistega koormata, teen oma kõrgestiöpetatud sõbra härra Bandegrifti sõbraliku nõuande järgi ja loobun täiesti tänaseks ettenähtud tunnistajate ülekuula misest. Kuna aga minu kahe wiimse toetuspunkti tunnistajad meel siin ei wiibi, siis palun teie Kürgeaulisust lahkesti protsessi homseni edasi lükata." Ajakirjanikud itsitawad üksteisele: milline blamaash prokurörile! Bandegrift ei waja asja harutuse edasilükkamist, ja nüüd tuleb Adams seda ise paluma! Ka publikus kihistatakse jälle naerda. Tei sed torisewad pettunult enda ette. kuna see huwi taw teatritükk peab keset waatust katkema. Ainult kaksteist wandekohtunikku istuwad nagu ebajumalad: neile on suurimaks mureks ainult mitte lasta märgata, et nad kogu sellest asjast enam aru ei saa. et nad juba nüüd seisawad täiesti segaselt ning nõutult ülesande ees ot sustada inimese elu ja surma üle kuni homme hommiku kella, kümneni edasi lükatud!" kuuldakse kohtunik Corbeti häält knulutawat ja juba tungiwad kõik uste poole. «Kui Adams oma autotüiiril istet wütab, märkab ta naine, et mehe käed wärisewad. Naine nöuab autojuhtimist enda kätte. Nad peawad sõitma iväga ettewaatlikult ja pikkamisi, sest kohtuhoone ees seisab tihe rahwa mass. Sõnum wahejuhtumist on juba kõigil suus. Adams tuntakse ära. pöördakse üksteise tähele pann temale. Ta arwab pilget wüiwat lugeda inimeste nägudes, ja nwhib tardunult otse enda ette. Ta teab täpselt, kui ebapopulaarne ta Stock fordis on ja et teda peetakse külmasüdameliseks karjeristiks. Ta wihkab seda linna, kus ta istub nüüd juba seitse aastat, ja ta wihkab neid elanik ke. neid endaga rahul olewaid wäikekodanlasi. kes ei mõista, et teina on geenius ja kuulub pa reinasse kohta. Kui wiimaks rahwamurd on seljataha jää nud, algab ta: Mis sa arwnd kogu sellest asjast?"..enne kokkuräägitud mäng igatahes," was tab Edith jahedalt...endastkimöista. Aga miks wüttis Vande grift selle kaitse endale? Ainult et mind wihastaba ci ohwcrbaks ta nii palju aega ja waewa. Teenida siit pole tai ka midagi, sest Rolandil pole kindlasti mitte raha. 3a reklaami ei tee see protsess Bandegriftile ka mingisugust, sest sel juhul ei wöi mingil tingimusel tulla oigeks mõistu. Mispärast siis? Mispärast siis wö tab ta selle asja enda peale?" Edith mõtleb hetke. Siis algab ta kõheldes:..on weel wöimalus. mida sina wist sugugi ei ole arwestanud."..mida sa arwad?" küsib Adams. Et Bandegrift on wõtnud kaitse enda kätte sellepärast, et ta peab Rolandit süütuks. 3a ku na ta ei ale mõni idealist, siis arwan, et tal on wäga kaaluwat õigeksmõistmise materjali." Ku na Adams midagi ei wasta. heidab Edith talle kürwalt kiire pilgu...sa leiad selle mõttetu ole wat. mis ma sulle räägin, eks ole? Aga ma lähen weel edasi ja kinnitan, et Peeter Roland ilmaski ega iialgi ei wõi olla lapserööwija ning mõrwar. Nii nagu tema, ei näe mõrwar wälja.' Edith ootab ägedat wastust. Aga Adams ei wasta midagi. Ta on pisut kössi wajunud ja ähib meelepahast. Mis sul on?" uurib Edith...Sa ütlesid siin midagi, mis... mis ma ise ka juba... taewas halasta, see oleks ju k01e... kujuteldamatu hirmus, kui Roland oleks süütu!"..sa ei ole ju enam täiel mõistusel." wastab Edith wastikustundega...kuidas see wöib hir mus olla. kui selgub inimese süütus? Ja sinule oleks see ju ainus aus lahendus. Et sa Vandegrif tist wöitu saad. seda ei usu sa wist isegi. Ja mina arwan, et sulle on parem, kui ta seekord pääs tab süütu, selle asemel et jälle roimarit päästa õiglase karistuse käest!" Nüüd kaotab Adams endawalitsemise. Wait!" käratab La naisele...see on alatus, et hoiad mu waenlase poole! Ja kui kujutled, et ma kolmandat korda lasen end Vandegriftist lüüa. siis eksid! Seekord mitte, mu armas, see kord mitte! Ma ei mõtlegi oma karjääri sellest raswasest tiiskandihäälellsest seast lasta rikkuda. Kas see Roland on süütu wõi ei. see ei huwita mind. kas mõistad? Ei h u w i t a mind! Ta lä heb elektritoolile! Kas kuuled? Elektritoolile!" Edith Adams peatab järsku auto. kuigi nad on oma ist paarsada meetrit kaugel...mis see on?" küsib Adams, hääl karjumi sest weel kare. Edith ei wasta midagi, astub autost wälja, wiskab autoukse paukudes kinni ja läheb jalgsi edasi, ilma oma meest ühegi pilguga wäärista mata. IX Kuna see arwamiste lahkuminek toimub abielupaari wahel. toimub kaebealuse wangla kongis kummaline kohtamine.' Tollest kõnelusest saadik lennukis Dakari ja Villa Äsnerose wahel pole Vaudegriftil enam mingit wõimalnst olnud Peetriga rääkida. Alles nüüd, kus ta kaitsmise ametlikult on enda kätte wötnud, on tal lubatud minna kaebealuse juure, ja ta käsutab oina õigust kohe pärast asjaharu tuse edasilükkamist. Ei tema ise ega Roland pole sel jällenägemisel näidanud mingeid sentimentaalsust. Roland pi gistab tal ainult tugewasti kätt ja ütleb see juures:..loodan, et wüin oma tänulikkust kord teile näidata teisiti kui ainult sõnadega."..olete arme juba ette tasunud, wanapoiss." wastab Bandegrift. ~3lma teieta pleegiksid 3essie ja minu luud juba ammu Sahara körwes." Kuna kaitse tehniline ülesehitus juba ammu on selge, siis piirdutakse ainult paari naljaga Vandegristi teaterdamtse hiiglamöjust. Aga siis hakkab adwokaat ise rääkima sellest, mis kõige rohkem lasub ta kliendi südamel. Tean Salvini läbi." ütleb ta, et teie peale tänutunde olete mulle ka hirmus wihane, aga..."..wihast ei wõi olla juttugi, härra Vande grift," katkestab Peeter. Et ma esimesel silma pilgul aga olin üsna kohkunud, kui kuulsin ära sõidust, seda mõistate ju."..mulle ei jäänud ju teist walikut, Roland." seletab Vandegrift...Ma pidin andma käsn ärasõiduks. Muidu oleksime riskinud, et Helian teeb mõne rumaluse." Vandegrift ivõtab taskus' mõne täiskirjutatud lehe...üldiselt on jn Salvini hoidnud teid asjaga kursis. Aga mina tõin teile wcel kaasa mõlemad lessie kirjad. Nüüd pean aga teid paluma neid kohe lugeda; oleks liiga ettewaatamatu, kui jätaksin nad teile siia. Lu gege nad läbi, mul on aega oodatav Peeter jõuab waewu oma suurt ärritust war jata. Ta wötab meel sigareti karbist, mida Van degrist talle hoidis, ja süütab selle näilise rahuga. Siis istub ta kitsale pingikesele ja hakkab luge ma esimest kirja, mis Zessie kolme kuu eest on kirjutanud: Paraiso rantsch, 19. juunil Armas isa! Üleeile jõudsin siia. Saabumine oli üsna dramaatiline: senjor Carlos de Ryder pidas mind politseinuhiks ja ähmardas mind maha lasta. Sul ei tarwitse aga minu pärast hir mu tunda, sest wahepeal see tähendab eilse päewa jooksul oleme juba weidi sõpra deks saanud. Pean lühidalt tegema, sest poole tunni pä-. rast peab käskjalg Concepcioni matkama ja selle kirja ja telegrammi Sulle sealt ära saatma. Loodan, et mu telegrammi saad ühe teistkiimne kuni kaheteistkümne päema pärast, kuna see kiri waewalt enne iviit-kuut näda lat Sinu kätte jõuab. Kõik. mis Peeter R. on rääkinud, on tõsi! Mina ei ole selles ju iialgi kahelnud. Esimesest silmapilgust olen teda pidanud au saks meheks, kes ei ole suuteline roima sooritama. Sind huwitab muidugi, kuidas Carlos wälja näeb: hoopis teissugune kui teda endale olin kujutelnud. Ta on küll piltilus..poiss", seejuures suur ja sale aga sellest õrnast armsusest, millega Heliane'i ülista takse, pole tema juures midagi märgata. Carlos-Heliane on kõike muud kui leebe. Ta awaldab tugema, metsiku ja üsna tigeda poi sikese muljet, kuigi ta kindlasti mitte ei ole halb. Wõin waewalt mõista seda kummalist muutust magusast leebest lapsest iilitsiwilisee ritud Hollywoodi-miljööst wödrastawaks, jär suks ja umbusklikuks loodusinimeseks. Peetri wangistamisest ei olnud tal weel aimugi ja ta ei tahtnud enne seda uskuda, kui nai tasin talle ajalehesõnumeid. (Heliane loeb ja räägib saksa, inglise ja hispaania keeli.)

3 Reedel, 14. [uuntl 1940 Päevaleht Nr Prantsuse sõjateade Saksa wäeosad ületasid Marne'i Asja Inglismaalt saabunud värsked Briti üksused asusid liinile. Reimsi piirkonnas võitleb Saksa mehhaniseeritud korpus. Liitlaste väed väsimatult tõkestamas rünnakuid Operatsioonid arenevad endise ägedusega Pariis, (ETA) (Reuter) Täna hommikul avaldatud Prantsuse sõjateadaan ne: Operatsioonid jätkuvad kogu frondil mere ja Argonne'! vahel endise ägedu sega. Meie väed on väsimatult tõkesta mas vaenlase rünnakuid, mis on suurenenud eriti mõlemal pool pealinna Seine'! ja Mar ne'i jõgede juures. Üldiselt on seisukord vä he muutunud eile õhtul avaldatud sõjatea daandest saadik. London (ETA) (Reuter) Briti informatsiooniministeeriumist teatatakse, et Seine'ist lõuna pool on värsked Briti väeosad, kes äsja saabusid Inglismaalt, asunud liinile oma sõprade prantslaste kõrvale. Lisatakse, et' need väeosad on hea välja õppega ja et nende saabumine on juba su urel määral kaasa aidanud liitlaste vägede moraali säilitamisel, kes võitlevad päeval ja ööl, et tõkestada vaenlase edasitungi. Pariis, (ETA) (Havas) Kolmapäeva õhtul avaldatud Prantsuse sõjateadaanne: Lahing jätkub endise ägedusega kogu frondil. Merest kun! Oise'ini vaenlane on suurendanud oma pingutusi Seine'i jõe sektoris, Rouen'i ja Vernoni vahel, et suurendada ja tugevdada sillapead, mida tal õnnestus luua Seine'] jõest lõuna pool. Vaen lane püüab edasi tungida Evreux' ja Pacy' suunas, kuid temale panevad ägedasti vastu meie väed. Tei selt poolt vaenlane on saatnud välja luurcüksusi CaudebecM suunas. Oisei sektoris vaenlane on as tunud kontakti meie vägedega Persan-Beaumont' piirkonnas. Oise i ja Ourcq'i vahel vaenlase eelväed on alustanud ägedaid rünnakuid Crepy ja Betz'i piirkonnas. Marne'i jõel Chateau-Thierry piirkonnas on põh jast tulnud vaenlase vägedel õnnestunud viia oma väeosi üle jõe lõuna poole. Reimsi piirkonnas vaenlane on paisanud lahingusse uusi tanke ja motoriseeritud vägesid. Lahingusse on astunud üks täielik mehhaniseeritud korpus, ku hu kuulub kolm kuni neli soomusdiviisi ja kaks kuni kolm motoriseeritud diviisi. Sellise rünnaku taga järjel meie väed on jalg-jalalt tagasi tõmbunud pä rast ägedat võitlust ja vastavalt käsule Reimsi mä gede suunas. Rcimsist kirde pool on vaenlane, saa -Jitmud teadete järele, saanud väga raskete kaotuste osaliseks meie mehhaniseeritud üksuste ja pommilennukite vasturünnakute tagajärjel. Päeva kestel mõningad meie lennuväeeskadrillid astusid lahingusse kuni viis korda. Aisne'l ja Oise'i vahel vaenlane ei ole teostanud uusi rünnakuid. Algas laste evakueerimine Londonist London, 13. K. (ETA) (Reuter) Täna algas lapse evakueerimine Londonist. Evakueeri mine' kestab'1 viis päeva: Iga päev väljub Lon donist 30 erlrongi, milledega lapsed toimetatakse Dcvonshlre'i, Somersetti ja Walesi. Ent Lon doni jääb veel umbes last, kellede vane mad ei ole registreerinud neid evakueerimiseks. Briti õhujõudude rünnakud USA müüb liitlastele pommilennukeid New York, (ETA) (Reuter) New York Times" teatab, et Ameerika on müünud liit lastele jällegi 30 pommilennukit. Teiselt poolt tea tatakse, et liitlaste ostukomisjon on ostnud Amee rikast umbes püssi, 800 suurtükki ja suure hulga kuulipildujaid, müüsreid ja mürske. New York, (ETA) (Havas) New York Herald Tribtine'i" teatel Washingtonist on 110 Northrop'! pommilennukit seatud valmis kiireks edasitoimetamiseks liitlastele. Itaallased ründasid Adenit Adc n, (ETA) (Reuter) Kolmapäeva õhtul ja kaks korda täna hommikul itaallased sooritasid õhurünnakuid Adcnile. Nad pildusid alla pomme, kuid ci lekitanud mingit materiaalset kahju. Ohurünnaku ajal, mis toimus täna koi dikul, tulistati alla Uks vaenlase lennuk. Viis araablast on saanud surma ja kuus haavata. Elanikkond püsis rahulikuna. Kokkupõrge Egiptuse > mm Liibua piiril Kairo, (ETA) (Reuter) Kokku põrkes Egiptuse-Liibüa piiril Briti väeosad võtsid vangi kaks Itaalia ohvitseri ja.60 meest. Meie poolel ei olnud mingeid kao tusi. Saksa püüab lõigata ühendust Maginot-liiniga Pariis, (ETA) (Havas) Saksa vägede peamiseks pingutuseks näib olevat haarata Pariisi lääne poolt Evreux' suunast jal ära-lõigata ühendusi Marne'i piirkonna ja'magiriöt-liini vahel edasitungiga Reimš'ist loode ja kagu pool. Atlandist kuni Aisne'ini võitlusse rakendatud Saksa vägede suurust hinnatakse 120 diviisile. Kõik sillad Pariisist kuni 100 km kauguseni loode poole hävitatud Pommitati sõjalisi eesmärke Ida-Aafrikas ja Abessiinias London, (ETA) (Reuter) Briti õhu ministeeriumi teadaanne: Kuninglike õhujõudude intensiivsed pommirünnakud vaenlase v äekoondis tele piirkonnas Rouenist ida pool jätkusid Kogu kolmapäeva. Pommitati raskelt väekoondisi ja soomussõidukite kolonne. Nende operatsioonide kestel tulistati alla kolm vaenlase pommilennukit. Kolm meie lennukit on kadunud. öö kestel Briti õhujõudude pommilennukid soo ritasid rea rünnakuid vaenlase ühendusliinidele ran nikult kuni Ardennide metsadeni. Tekitati kahju sid raudteeliinidele ja teede ristluspunktidele. Hävi tati laskemoonaladusid ja süüdati tulikahjusid. Sa muti rünnati vaenlase lennuvälju. Hävitati an gaare ja pommitati starditeid. Kõik meie lennukid pöördusid tervelt tagasi. Reuteri erikorrespondent Briti õhujõudude juu res kuskil Prantsusmaal teatab, et selle nädala jooksul Briti ja Prantsuse lennukid sooritasid peagu vahetpidamatult õhurünnakuid Saksa ar meele. ühe teate järele on kõik sillad Pariisist kuni 100 kilomeetri kauguseni loode poole hävita tud. On saabunud uusi eskadrille, et tugevdada endisi eskadrille, kes võtsid osa vahetpidamatuist rünnakuist.. London, (ETA) (Reuter) Briti õhu ministeeriumi teadaanne: Kolmapäeva kestel Briti merelennukid, töötades koos rannakaitse lennukite ga, sooritasid edukalt rünnakuid vaenlase laevadele Boulognei sadamas, üks torpcedopaat lasti õhku ja pomme nähti plahvatavat ka teiste samasuguste laevade ning laskemoona veopaatide vahel. Sadama muuli ja sõjalisi eesmärke maal pommitati samuti edukalt. Möödunud ööl rannakaitselennukid sooritasid pommirünnakuid vaenlase lennuväljale Vaernes'is, Norras. Saavutati tabamusi starditeedele, kasar mutele ja vaenlase lennuväljale. Bergeni lähedal pommitati vaenlase varustuslaevu. Kairo, (ETA) (Reuter) Briti õhujõud teostasid kolmapäeval rünnakuid Itaalia Ida-Aafri kale ja pommitasid Asmarat ning Gurat. Otse tabamustega hävitati angaare ja ehitusi. Kõik Briti lennukid pöördusid vigastamatult tagasi oma baasidesse, vaatamata tugevale õhutõrjele, üks vaenlase hävituslennuk tulistati alla, kuna kaks vaenlase lennukit hävitati tõenäoliselt ja neljas sai vigastada. Briti Blenheim-Jennukid sooritasid rünnaku Di redawa lennuväljale Abessiinias, saavutades otse tabamus! laskemoonalaole ja mitmele angaarile. Kõik lennukid pöördusid tervelt tagasi. Teine rünnak sooritati Macaaca'le Assabi lähe dal. Seal süüdati õliladu ja kahjustati tugevasti sa damat. Pommitati Milanot m New York, (ETA) (Reuter) Roomast siia saabunud teate järele on Milanot pommitatud lennukite poolt eile hommikul kella ni. Briti keelas kaupade väljaveo London, (ETA) (Reuter) Briti kau bandusministeerium avaldas määruse, mis hakkab kehtima täna ja mille põhjal iga liiki kaupade väl javedamine Bulgaariasse, Greekasse, Ungarisse, Liechtensteini, Rumeeniasse, Helveetsiasse ja Ju goslaaviasse ning N. Liidu Alusta mere sadamaissc on keeldud, välja arvatud litsentsi alusel. See samm astuti Itaalia sõttaastumise taga järjel, et oleks võimalik kontrollida väljavedu Va hemerre ja naaberpiirkonnisse. See ei tähenda aga kaubavahetuse katkestamist erapooletute riikidega neis piirkonnis, sest seniste väljaveolitsentside tü histamine ei takista andmast uusi litsentse sobi vais olukorris. Samuti see tühistamine ei käi söe ja koksi üldiselt vabade väljaveolitsentside kohta. " MAiilrÄnurlA lllrralnaet Paremal: kolhoosnikud lõbusal jalutuskäigul; vasakul: mudilased neuiiuguqe Vliramasi, Kiievi tehase lasteaias» Pariisi ei kaitsta Pariis, (ETA) (Reuter) Ametlikult teatatakse, et Pariisi ei kaitsta. See tähendab, et prants lased võitlevad Pariisi ees j a Pari i si taga. See otsus on loo giline järeldus hiljutisest teadaandest, et Prantsuse pealinn on lahtine linn ja et Pariisi ei taheta lasta hävida pommitamiste tagajärjel. ' Pa rii s, (ETA) (Havas) Pa riisi tänavatel on välja pandud pla katid, milledes kuulutatakse Pa riis lahtiseks linnaks ja tea tatakse, et on võetud tarvitusele kõik abinõud linnaelanike julgeoleku ja varustamise kindlustamiseks. Kindral Hering on annud linna sõjaväelise va litsemise kindral Dentzi kätte. KgdoDfljiiliwe friisi raama tl Lühemal ajal ilmub: UUSI SOTSIAALSEADUSI JA MÄÄRUSI UHES SELETUSTEGA. Koostanud õigusteadlased L. Lüüs, 1. jsk. tööinspektori vanem abi, ja A. Kaelas, 5. jsk. tööinspektori abi. Raamat sisaldab täpselt ja kõigile arusaa davate seletustega uued laiaulatuslikud ja suure tähtsusega sotsiaalseadused, nagu pe rekonnaga töövõtjate lisapalga (lasteabi rah a) seadus ühes selle elluviimise mää rustega ja lisapalga kassa korraldusega, va nade töövõtjate kaitse seadus ühes vana dustoetuse ja hooldemaksu mää rustega, tööliste palgalise puhkeaja seadus, uus töötülide lahendamise seadus, eeskirjad tööliste vallandamise kohta jne. Nende seaduste tundmine on tar viline kõigile tööandjatele ja töövõtjatele. Raamatu hind veel fittni ff itmnini ette tellides kr. f Sf». millise summa palu me maksa meie Pflsti, jooksvale arvele nr. 2055, märkides sisse ginksckaa rd i lõigendite oma. nimi ja täpne - postiaadress. Ilmumisel saadetakse raamat eeltellijaile postikuludeta kohe kätte. PÄRAST ILMUMIST ON RAAMATU HIND TUNDUVALT KALLIM. Tartu, Ülikooli 18 O Tallinn, Kinga 6. KIRJASTUS O/Ü...LOODUS" Plahvatus Briti aurikul Buenos A ire s, 13. G. (ETA) (Reuter) Eile oli plahvatus Briti aurikul Gasceny" (4700 tonni). Kohe pärast plahvatust puhkes laeval tuli. Pärast esimest plahvatust oli kuulda veel teist plahvatust. Neli isikut on saanud haavata. Arvatakse, et plahvatused on tekkinud pommide tagajärjel. Tuld õnnestus laeval peatselt kustutada. Laev oli peale laadimas lihakonserve. Ühenduses sellega on van gistatud 40 isikut. Viimaseid telegramme täna hommikul TÜRGI OTSUS LANGEB TÄNA Elav diplomaatlik tegevus Ankaras. Talupojad lahkuvad kodu koldeist Ankara, (ETA) (Reuter) Siin arvatakse üldiselt, et Türgi positsioon Itaalia sõttaastumise pu hul selgub pea. Ametlikku deklaratsiooni, tõenäo liselt peaministri poolt, oodatakse täna. Eilne päev oli pühendatud kõigi abinõude uurimisele, mida Tür gi võiks tarvitusele võtta. Valitsus pidas kaks koos olekut president Inönü juhtimisel ja tõenäoliselt järg neb rahvuserakonna täiskoosolek. Deklaratsioon avaldatavat pärast seda. Briti ja Prantsuse suursaadikud olid täna uuesti ühenduses Türgi kõrgete ametivõimudega, kuna pa lavlikku tegevust võidi märgata ka siinsete Itaalia ja Saksa diplomaatide juures. Samal ajal Türgi ta lupojad, kes kuuluvad lippude alla kutsutute hulka, Ohurünnakuga hävitatud raudteejaam Prantsusmaal. ITAALIA SÕJATEADE Pommitati Bizertat ja Touloni Vahemeres torpedeeriti üht ristlejat ja t tanklaeva. Üks Itaalia miinipanija uputati TULISTATI ALLA KUUS Abessiinla asekuninga üleskutse _ Rooma, (ETA) (DNIi) Itaalia Õhu jõudude ülemjuhatus teatab, et on teostatud uusi pommirünnakuid vaenlase õhu- ja mereväe toetus punktidele. On teostatud rünnakuid Bizeriale ja Toulonile. Bizertas tekkis hulk tulikahjusid. On vigastatud sõjalisi ehitusi. On tabatud maa peal viibivaid lennukeid, milledest 9 on muudetud võitlusvõime tuks. Vahemeres üks meie allveelaev on torpe deerinud üht ristlejat ja t tanklaeva. Tobru kis, Kürenaika piiril, on tagasi löödud meie maa-, mere- ja õhujõudude poolt ISriti lennukite rünnaku katse. Seejuures on tekitatud vaid vähest ainelist kahju, üks meie väike miinipanija on uputatud. Itaalia Ida-Aafrikas vaenlase lennukid on pom mitanud Asmara, Gura, Adiounri ja Argodati lennu sadamaid, kus on tekitatud väikest ainelist kahju. Umbes 10 itaallast ja pärismaalast on saanud sur ma. Järeleuurimistel on selgunud, et eilse -päeva jooksul meie hävituslennukid on Kürenaika terri tooriumi kohal alla tulistanud 6 vaenlase lennukit. Vaenlase lennukid, tõenäoliselt Inglismaa omad, on sooritanud öisi lende mõningate Põhja-Itaalia lin nade kohal. Lennukeiit on -alla pillutud pomme lahtisele linnale Torinole, kus samuti on tekitatud vaid õige vähest ainelist kahju ja kus pommita mine on nõudnud mõningaid ohvreid tsiviilelanike seas. lahkuvad oma kodukoldeist mäestikel ja tasandikel, et minna oma väeüksuste juure. Kogu see tegevus ei tähenda tingimata Türgi kohest 6Õjakuulutust, kuid tõendab, et Türgi võtab tõsiselt oma riigikait set ja oma kohustusi. Jaapan rahutu Hollandi-India pärast Itaalia seisukoht endine Rooma, 14. G. (ETA) (DNB) Itaalia informee ritud ringkonnis ei anta mingit poliitilist tähen dust teatele majandusläbirääkimiste katkemisest Itaalia-Türgi vahel, kuna seal olevat olnud tegemist puhttehnilise iseloomuga küsimustega. Lisatakse, et Itaalia-Türgi suhete asjus jääb endiselt maksma duce esmaspäeva õhtune seletus. Islandi protest Kopenhaagen, (ETA) (DNB) Is landi okupeerimise kohta Inglise vägede poolt 10. mail teatab Ritzau agentuur, et Islandi valitsus esines juba 10. mail suulise ja kirjaliku protestiga Inglise okupatsiooni vastu. Islandi asjadeajaja Londonis olevat esinenud samuti Inglise valitsuse juures protestiga. Islandi valitsuse protestnoodis üteldavat Ritzau teatel, et Islandi sõjaväeline oku peerimine tähendab Islandi erapooletuse jämedat rikkumist ja maa iseseisvuse kitsendamist. Samuti olevat Islandi valitsus protesteerinud Reykjavikis asunud Saksa peakonsuli toimetamise vastu Inglise sõjalaeval Inglismaale ja nõudnud tema vabas tamist. N. Liidu esindajaks Rumeeniasse Lavrentjev Moskva, (ETA) (TASS) N. Liidu ülemnõukogu presiidium nimetas N. Liidu täisvoli liseks esindajaks Rumeeniasse saadik Lavrentjevi, vabastades tema N. Liidu esindaja kohalt Bulgaa xias. Rooma, 13. L. (ETA) (DNB) Agentuur Stefani teatab Addis Abcbast: Asekuningas on impeeriumi rahvastele avaldanud järgmise üleskutse: Impee riumi rahvad. Ducc teatas oma kõnes Roomas, et Itaalia on kuulutanud sõja Inglismaale ja Prant susmaale. Itaalia astus sõjaväljale kõigi oma jõu dudega õigluse ja vabaduse võiduks ja ühendab oma alati võidukad relvad oma suure liitlase Sak samaa relvadega. Itaallased ja pärismaalased. Sulgege read kuulsa sõjalipu ümber ja olge ohvri valmiduse, truuduse ja andumuse vaimus kõigu tamatult kindlad otsuses võidelda ja võita." VAENLASE LENNUKIT Itaalia alustab rünnakut Džibutile London, (ETA) (Havas) Briti ringhäälingu teatel kinnitatakse Londoni hästiinformeeritud ringkonnist, et Itaalia olevat alustanud rünnakut Džibuti ranni ku vastu. Lisatakse, et Itaalia püüdvat seal saavutada kiiret edu. Teiselt poolt Briti ringhääling teatab, et Itaalia aurik Celina" (6000 tonni), mis arvati end upu tanud olevat, on praegu Algecirase sada mas, kus ta on kinni võetud ja konfiskee ritud. Jaava idaosas maandunud 2000 Briti sõdurit Tokio, (ETA) (DNB) Tokio Nitshi- Nitshi" criteate järele olevat Hollandi-India või mud, vaatamata Jaapanile antud kinnitusile, palu nud Inglise kaitset. Briti väeosad 2000 mehe tugevuses olevat juba Ida-Ja a val maabunud. Kuigi Hollandi-India valit sus peab Briti vägede sealolekut salajas, olevat see tõsiasi saanud teatavaks ühe Inglise ohvitseri kaudu. Tokio, (ETA) (DNB) Jaapani mere ministeeriumi esindaja seletas, et praegu ci ole veel leidnud kinnitust Briti väeosade maabumine Jaava idaosas. Kui aga need teated peaksid õi geks osutuma, siis Jaapan ei saa neist lihtsalt mööda minna. Tokio, (ETA) (DNB) Mijako Shimbuni" teatel sõidab Jaapani endine välisminister admiral Nomura 10. juunil Hollandi-Indiasse ja Filippiini dele, et ncnde maade õigustamatu närvlikkuse asjus Jaapani eesmärkide pärast Vaikse ookeani kaguosas" astuda kontakti sealsete valitsusjuh tidega. 500 pommi Hiina pea linnale Tš u ng k i ng, (ETA) (Reuter) Täna õhtul lahkub tuhandeid inimesi Tšungkingist suurima jaa panlaste õhurünnaku tagajärjel, mida Hiina pealinn on kunagi näinud. Tänav-tänava järele purustati süstemaatilise pommitamisega lennukeilt, mis lenda sid lainetena üle linna. Enam kui 500 pommi pil luti alla. Teatatakse sadadest surmasaanuist. Tulistati alla 7 Saksa lennukit Abessiinias lasti õhku laskemoonaladu London, (ETA (Reuter) Briti õhuminis teerium teatab täiendavalt: Kolmapäeval meie hä vituslennukid tulistasid Prantsusmaa lahingutsooni kohal alla seitse vaenlase lennukit. Ükski meie hävi tamist pole kadunud. Kesk-Aasias meie pommilennukid ründasid As sabit, kus hävitati elektrikcskjaam, söelaod ja kasar mud. Diredauas, Addis Abeba raudteeliini ääres, lasti õhku laskemoonaladu. Luuakse Tšehho-Slovakkia õhujõud London, (ETA) (Reuter) Londonis aval datud teadaandes üteldakse, et Prantsuse õhuminis ter Laurent-Eynac on Prantsuse valitsuse nimel ja kindral Ingr Tšehho-Slovakkia rahvuskomitee nimel alla kirjutanud lepingule luua Tšehho-Slovakkia õhu jõud. Need õhujõud moodustavad osa Tšehho-Slo vakkia armeest ja lendurid kannavad tšehhi mund reid. Nende lennukid kannavad oma maa embleemi. Nelja asemel 11 lennukit alla tulistatud Berliin, (ETA) (DNB) Täiendavalt teatatakse, et Briti õhujõudude rünnakukatsel 12. juunil ühele lennuväljale Trondheimi lähedal on alla tulistatud mitte neli, vaid 11 vaenlase lennukit.

4 4 Nr. 157 Päevaleht Reedel, 14. juunil 1940 t Parašütist- Ma ka-kardan ka!" Parasütiste kirjutab letipreilide instituudist, kurkidest ja kultuurpoliitikast Kõigepealt tahan võtta sõna puht-isikli kus asjas: olen otsustanud eestistada oma nime tavalise šaolooni järgi. Parašütist" on raskesti t hääldatav ja võib oma mõiste pä rast häirida avalikku rahu. Sellepärast olen nüüd Parasütiste. Mul oli oma sõbraga, kes ei kuulu ühes segi kolonni, isegi mitte kümnendasse, va jadus vahetada mõningaid mõtteid ja teha ühtlasi ka liikusid minu uue nime puhul. Siirdusin ühte väga vaiksesse asutusse ja parašütisti harjumuste ajel maan dusime kõrgetele toolidele. Kinnitasime kõigepealt keha, ütlesime letipreilile paar sobivat komplimenti ja rüüpasime üht-teist sinna juure. Kui esimene nälg ja janu oli likvideeritud, alustasime küllaltki vaikse häälega mõtete vahetamist. Kuna oleme koos sõbraga ka aiandustegelased, siis siir dus jutt aiandusele, külmadele ilmadele, aiasaaduste turustamisele ja aiasaaduste hindadele. Kurgid on ikka pagana kallid. Ma ise kurke ei kasvata ja pean ostma neid turult. Kurkide konjunktuur on aga väga nigel. Meil peaks leitama mõni uus nõks, kuidas neid kevadel varemalt saaks kasvatada- See ga oleksid ka kurkide hinnad hoopis teis sugused ja see mõjutaks omakorda kogu pealinna turuhindade poliitikat. See ei mõjutaks mingit hindade po liitikat. Kurk on kurk ja hind on hind. Poliitika jääb ka selles osas ikkagi polii tikaks. Siis segas vahele blond näitsik leti taga: Mis poliitilist juttu te siin räägite. Siin ei tohi teha mingit poliitikat. Siin on kõrts. Kui te ei jäta oma juttu, siis ma helistan. Sosistasin sõbrale, et tüdruk' on vist purjus. Kõvasti ütlesin: Andke mulle üks kurk. Ei saa siin mingit kurki, kui te ei oska kõrtsis mõistlikku juttu ajada. Siirdusime siis teise kõrtsi ja tellisime sealt kurki ning muud, mis sinna juure passib. Kurkide jutt oli juba unustatud. Hakkasime vahetama mõtteid kirjanduse, kunsti ja teatri teemadel. Kas sa oled suutnud kunagi teha va het kõrgele kirjandusele ja kollasele kir jandusele? Mis vahet seal ikka on? See, mis ilmub annete kaupa ja mida müüakse kios kites, on sopakirjandus, see, mis ilmub suu re- kära ja müraga ja mille müügikohti on vähe, see on väärtkirjandus. Ja mida sa mõtled, mida peaks selle pahe kõrvaldamiseks ette võtma? Kogu. kirjastamise, poliitika..on.meil vimak. Veel vildakam aga müügipoliitika.. Pandagu.see kirjandus, mida praegu, müüakse kioskites, sinna müügile, kus prae gu. müüakse väärtkirjandust, ja ümber pöördult. Vaat, rahvas ei saaks arugi ja ostaks väärtkirjandust. Peaasi, et väärtkir jandust tuleks hakata trükkima annete kaupa. Nii et sa ai*vad, et tuleb kogu selles poliitikas võtta uus suund? Jälle segas vahele letipreili: Mis poliitikast te siin räägite. Ma palun teid selline jutt kohe lõpetada. Siin on korralik koht. Kui te midagi mõistliku mat ei oska rääkida, siis ma... Kas kurki võiks veel saada? ' Ma võin teile ju anda kurki ja muud kah, kuid pidage endid korralikumalt ülal. Läksime sõbraga hoopis kolmandasse kohta, istusime kabinetti, tellisime kurki ja muud ning rääkisime südamelt ära kõik ki helevad mõtted kultuurpoliitiliste] teemadel. Ja letipreilide instituudist jäid meile üpris segased arusaamised. Parasütiste. Läbi autoakna Aseri, Ontika, Toila, Sillamäe Vasemal vaade Aseri telliskivitehascle; keskel Sillamäe..ajalehekuningas" Mai Viirj paremal kalasuitsutamise tööstused all Toila rannas Tööd rühkiv tsemenditolmune Kunda linnake jääb seljataha. Jatkame reisi randa mööda. Kitsas metsavaheline tee viib mööda Letipea ja Mahu ka luriküladest. Need külad siin ei saa vist kiidelda jõukusega. Meri on ju tujukas ja ta and pole igakord küllal dane kaluri toitmiseks. Ka tillukesed põllulapil!, kivised ja mereäärsed, pole kuigi saagirohked, kuigi nõuavad harijalt ränka tööd ja palju higi. Aga ükski raskus ei suuda heidutada rannameest,. kes visalt võitleb tormisel merel ja oskab leppida ka väga piskuga. Rannamehe visadust tõendab kas või seegi, et siin on söandatud asuda kunagise merepõhja ülesharimisele, kus traktori sahad pöö ravad üles vaid halli vesiliiva, kuna samal ajal sise maal lastakse viljakatel muldadel laiselda lihava, kuid kasutu lepavõseriku all. Oleksid need rammu sad mullad rannamehe käes! Ja kui sisemaa] ringi sõites kohtab külavahel kilkavaid lastekarju harva, siis siin kehval rannamaal on sirguvat noo rust külluses. Näib, et mida rammusamad sööda maad, seda laisem on inimene sigima. Rannast pöörame uuesti maa sisse ja läbime Viru-Nigula. ja sealt edasi Padasse, Pada jõe kau nisse orgu. Samas läheduses maantee ääres leidub muistne Eesti linnus Pada linnus, mis jutustab meie esivanemate minevikust. Ent peatumiseks ja maalilise Pada maastiku nautimiseks jääb Ulivähe aega. Ikka edasi Aseri poole. Varsti paistab ees pikk, 60 m kõrgune Aseri teiliskivitehase korsten, seljataga suitsevad Kunda tsemenditehaste korstnad ja paremal, südamaa pool tossab Kiviõli õlitööstuse mustendav tuhamägi-hiig lane ning paiskavad suitsupilvi õhku Püssi elektri jõujaama korstnad. Ja kui laseme vaimusilma ette kerkida veel mõned korstnad, mis varsti kerkivad ka tõeliselt siia kuskile Saka ümbrusse, kus haka takse tootma fosforiiti, siis võime täie uhkusega ütelda, et kunagi vaeseks peetud Eesti on siiski rikas maa. Siin, Virumaa südames, on Eesti suurtööstuste piirkond, siin annab paas ja savi tse menti, tihe siriisavi laseb enesest valmistada väär tuslikke ehituskive, põlevkivi õnnistab meid vedela tzullaga bensiini ja õlidega ning fosforiidilade metest hakatakse tootma hinnatavat põllurammu. Ja kui Jõhvi läheduses tõesti avastatakse ka raua lademed, siis võime olla ülitänulikud oma ema kesele-maale, mis väliselt kehva koore all peidab nii suuri väärtusi ja varandusi. Ning kui lõpuks meenutada, et Pesti iseseisvudes tossasid vaid Kun da tsemendivabriku korstnad Aseri tsemendi tehas vist ei töötanud siis enam siis võime kinnitada, et 20 lühikese aasta vältel on Eesti tööstus elu uskumatult kiiresti ja' palju arenenud. Aseri telliskivitehas, mis püstitati tsemendi tehase hoonete lammutamisel saadud kividest, on oma asendi hästi valinud. Asetsedes vahenditult mere ääres, kus nüüd on valminud uus sadam, ei raskusi telliskivide laialisaatmisel kas kodu- või välismaale. Telliskivi on raske kaup ja selle odav vedu on mõeldav vaid veeteede kaudu. Aga kui vajatakse kive sisemaale, siis on ka raudtee otse kohe kasutada, sest Aserist viib raudteeliin Sonda jaama, küst nüüd läheb kitsarööpmeline harutee Mustveeni, Peipsi rannani. Nii on võimalik Aseri telliskive saata kohtadele, kus neid vajatakse, merd ja raudteed kaudu, samuti ka Mustveest lotjadel üle Peipsi järve ja sealt mööda Emajõge üles Virts järveni ja veel kaugemalegi. Ning kõige lõpuks, Aseri telliskivitehas saab endale toormaterjali tihedat sinisavi sealtsamast vabriku külje alt. Varsti vurab auto jälle Narva maanteel, mis kulgeb üle Purtse jõe. Kunagi oli see jõgi, mille harujõed ja. mis. ka ise kohati kaob maa-alia, et varsti jälle päevavalgele purskuda, väga kalarikas, eriti palju püüti seal lõhesid. N(iüd on aga jõgi ja samuti mererand, kuhu ta suubub, pidanud loovu tama oma kõlarikkuse iih* arenevale õlitööstusele. Kiviõli tehaste roiskveed märgistavad nüüd jõeveed ja kalad on põgenenud nii jõest kui ka Purtse ran nast. Küll on kohalikud kalurid protsessinud jõe vee reostamise pärast, kuid kasu on sellest tulnud vähe ning Purtse jõe suured lõheparved elavad veel vaid kalurite mälestustes. Purtsest edasi kulgeb tee läbi tasase puisniidu Ontika randa. Oi, kui kõrge on siin paene ranna järsak. All, kus eemal sinetab meri, mille lainetel mänglevad valged kajakad sätendavad hõbepärli dcna, seal all haigutab kohutav sügavus ja vaatle jal tekib hirm, nagu püüaks teda mingi seletamatu jõud kiskuda, sinna alla. Aga siinse] rannarahval, kelle elamud asetsevad.kõrgel paejärsakul, ei näi olevat kõrguse ja sügavuse vastu mingit kartust. Siitsamast järsaku äärest, mis lõpeb m kõr guse järsu müürina, murravad nad ehituspaasi ja neile ei tule meelegi, et võiks karta allakukkumist. Ka jooksevad ja vallatlevad siinsamas väikesed lap sed, ning seni pole tõesti olnud kuulda, et mõni neist oleks alla sügavusse langenud. Ei karda sü gavust lehmädki, kes paeseina äärmisel äärel rahu likult noolivad rohutukki. Ilus on Ontika ja Valaste kõrge rand, ilus mat kajale vaadata, kuid nuhtluseks randlastele, kes oma leivapõllu mere juure pääsemiseks peavad nägema ränka vaeva. Valaste juures on raiutud paeseina sisse trepistik, mida mööda pääseb üsna hõlpsasti alla randa, sinna kitsale, kivisele ranna ribale, kus siin-seal suitsevad kalasuitsutamise on nid ja tuul kuivatab vahedel võrke. Jah, alla ronida on küll hõlpus, kuid ülespääs võtab päris hingel dama. Raske on mõtelda, kuidas ometi pääsevad siit üles kalurid oma raskete kandamitega. Aga nad on leidnud lihtsa abinõu, mis nende vaeva märksa kergendab. Siin-seal on tõmmatud kõrgelt paepervelt alla randa tugevad terastrossid, mis moodustavad midagi köisraudtee-taolist ja mida mööda on hõlpus kalasaaki üles vinnata. Kõrge paeperv jätkub kuni Toilani, kus Pühajõe vood aastatuhandete vältel on uuristanud ta sisse sügava oru. Toila ja ta naabruses asuva Oru lossi, ;vabariigi presidendi suviresidentsi, ümbrus on kuulus oma loodusliku ilu poolest, mida mitmel pool ja väga palju kirjeldatud. Märgime vaid, et Toilast viib hea kirjeldatud. Märgime vaid, et Toilast viib hea sõidutee alla randa, kus on umbes tosin kalasuitsu tamise vabrikut reas. Seal aurab ja suitseb vara hommikust, kui kalurid jõuavad merelt saagiga randa, kuni keskpäevani, mis ajaks kümned tuhan ded suitsuräimed on pakitud peergudest korvidesse ning kälavenelaste vankritel rändavad mööda maad laiali tarvitajaskonnale koju kätte. Veel jäi Toi last meele, et sealses Ploškini pagariäris oli harul daselt mäitsevaid rabarbrikooke, missugustega pealinna kondiitritööstustes küpsetatud pole võrrel davadki. Kõverik, mäestikuteed meenutav maantee viib läbi Pühajõe oru, värske roheluse taustal helendav Oru loss jääb vasemale ja juba suitsevadki silma piiril Sillamäe õlitööstuse korstnad ja aurab merre veetud põlevkivätuhavall. Ja tuulehoog loob ninna kogu õlitööstuse rajoonile iseloomustavat vänget \Alct( i2, *tcdi i\ "ainult Isa kuuele nööp! ette õmmelda' lorkas aga sõrme. Mis nuud?.käitub ta kui "printsess hernel"? Või laseb ta ema haavale pan na tüki elastilist Hansaplasti? /fo LASTELE M. igas, kodu- ja vä lismaa kummist lõhna, mille kohta mullu suvel lausus Kohtla-Järvel peetud lauakõnes Soome teedeminister Väino Splo vaara: See hais on küll ninale vastik, aga kui ma mõtlen, et selle taga peitub õli, mis paneb käima jõuvankrid, mootorid ja suuredki tehased, siis muutub õlitööstuste hais magusaimaks aroomiks. Usun, et eestlased ei vaheta seda haisu ka kõige kallima prantsuse parfüümiga." Soome ministril on kahtlemata õigus: ega pie seda vänget haisu ei Ta heta magusa lõhnaga! Sillamäe õlitööstus kuulub rootsi kapitaliga töö tavale Eestimaa õlikonsortsiumile". Ettevõttel on mererannas õlivabrik, kuna ta põlevkivikaevandus asetseb 8 km eemal Viivikonnas. Sealt tuuakse kivi raudteel õlitehase juure. Tehasel on oma sa dam, kust õli juhitakse torustiku kaudu otse laeva desse. Sillamäe ümbrus on rahvarohke, sest samas lä hedal asuvad Kannuka ja Perjatsi külad, kus kau nid rannad oma vaikse, mitmekesise loodusega liivase mererannaga meelitavad kokku ' Enne maailmasõda oli siin päris vilgas suvituselu, kuid nüüd on paljud suvilad lagunenud ja lam mutatud. Perjatsi külavahel kihutab, taevast alla valavast vihmast hoolimata, kummalisel sõidukil naine, kes esimesel silmapilgul oma tugevate saabaste ja pükste tõttu jätab mehe mulje. Aga ei see kol me rattaga jalgrattal kihutav pole sugugi mees, vaid naine koguni ja pealegi tragi naine, kelle ni meks on Mai Viir. Mai Viir on kõva äriinimene ja ta on enesele tööks valinud ajalehtede laialikand mise mööda ümbruskonna külasid ja asulaid,;. Äri käib' tal päris suurel viisil tellib'pealinnast'oma arvel ajalehed ajakirjad, täites seega niiütelda 'aja kirjanduse kontori ülesandeid. Palju päevas teenite?" küsime Mai Viirult. Oi, pai ju." Kui palju siis." Kaks krooni. Nüüd sain enesele ratta, üheksa aastat kandsin lehti jalgsi laiali ja nüüd kümnendal aastal sain endale kiire ja kerge sõiduriista. Nüüd õitseb mp äri hästi ja sel sügisel septembris tuleb mul mu töö 10 a. juubel. Siis kirjutage minust pi kemalt. Aga nüüd pole mul aega näete ise, mu auto alles lehepakke täis." Ütleb jumalaga, istub sõidukile ja kihutab edasi. H. K. Kindlasti võtab ema Hansaplasti. Siis kaob valu, vaibub verejooks ja paranemine on kiire. Hansaplast peaks olema ikka käepärast, ta vaigistab verejook su, on antiseptiline ja soodustab paranemist. Väikesed vigastused seome ruttu ja paremini sidemega Jfansap/asf ela st ihne PALLE frgysrfa \ ja täispuhutavaid W/M)/ KURIMILOOMI, THjnrü. LENNUKI KUM RIIT, suurel ja väikesel arvul. K IVI. M. SCHAEFER Tallinn, Rataskaevu 5. Käskjalg eksiteel Mihkel Aitsama ajalooline jutustus 10..Külas räägiti juba mitu päewa. et enne ei hakata pihta kui käskjalg tuleb. Kas astud nüüd külameeste etteotsa?"..ei. Mina sõidan juba homme koju ta gasi." Sa kingi see mõõk minule!"..kuule, Kalju! Sa tüütad meie külalise ära!" keelas isa poega...las ta olla! Mida terasem poiss, seda rohkem ta pärib... Mis sa selle mõõgaga siis hakkaksid tegema?" pöördus Williku poisile...hakkan sinu asemel külamehi juhatama. Lööme kõik lossimehed uppi!" 11. Kui õhtusöök oli möödas, pöördus peremees küsimusega perenaisele: Kas olete külalisele juba aset maadanud?"..läheb meie laste seltsi lakka magama. Toas on palju kärbseid, need ei anna hom mikul rahu... Meil juba mitu saadu märskeid heinu lakas." seletas perenaine Willikule...Palju tänu! Magasin läinud ööselgi lakas. Wäga rahulik uni oli." Ise aga mõtles seal juures, kuidas ta Miiliaugul nii oli üksiku metsatulu nimi käis kambriakna taga luu ramas ja enne malge saabumist talust põgenes... Kalju wöttis Williku käest kinni ia röü mustas:..meie läheme lakka magama! Mehed ma aawad ikka lakas, eks ole?" on öigus, Kalju," kinnitas WilliKu. Oie magab meil Küll Ka lakas," jätkas poisike huuli mossitades. ~Kui ajaks ta sealt ära?"..minu pärast ei maksa Oiet tülitada, las ta jääb lakka." Kui Kalju ja Williku sammusid laka poole, ilmus äkki kuurist nähtawale Oie. Tõin su koerale kapaga süüa. aga ma ei julge talle läheneda. Ta muudkui näitab ham baid ja uriseb."..tulen kohe sulle appi." Kaljugi tahtis kaasa minna ja waadata. kuidas see hirmus kuri ja tugew koer sööb. Oie ajas selle- kawatsuse tal aga kohe nurja:..kalju, mine kohe magama! Sul tuleb warahommikul minna karja."..tahan näha, kuidas koer õhtust sööb," katsus poisike oma kaasatulekut põhjendada...mine siis ja maata oma Lokit. ema läks talle toitu wiima." Nüüd lõi ka Williku sekka: Kasto on söögiajal maga kuri ega salli siis eriti wööraid." Kaljul tulid pisarad silmi, teised ei pannud seda aga pimedas tähele. Wastu tahtmist hak kas ta mööda redelit lakka ronima. Talle jäi see mõistatuseks, miks see kuri Kasto siis Oie kallale ei tule? See on ju samuti wõüras. Williku wäärtus langes poisi silmis: miks ei kutsunud ta tedagi koera söötma? Hea küll, lähen magama ega räägi selle külaonuga enam sõnagi, otsustas ta siis. Kui Williku ilmus tüdruku saatel mära masse, tõusis Kasto asemelt ja tuli neile sa ba Uputades wastu...kasto. sa ei tohi nii kuri olla!" manit ses Williku koera. Noormees püüdis näidata, nagu oleks Kusto tõepoolest kole tige ega salli wöoraid, eriti meel poisikesi. Oie ei toh tinud saada teada, et koera suur tigedus" oli maid Kalju eemalesaatmise ettekäändeks. Näljane koer tundis leiwa lõhna ja asus kohe toidukapa kallale ning hakkas isuga sööma...suur -ja tore koer sul!" kiitis Oie koera silmitsedes. Kas ta käib sul alati kaasas?"..pikemate sõitude puhul jah. Ta haistab minekut juba sellest, kui ma hobust saduldan. Siis ta hüppab ja kilkab heameelest mu ümber."..kas tast on ka palju seltsi?" ~WLga palju. Ta walwab hobust ja kõiki mu asju. Kui ta istub hobuse juures ja ma ütlen:..kasto. ära lase!" siis ei pääse loo male ligi ükski inimene ega loom. Ta kargab kohe kallale."..juhatan nüüd sulle su aseme kätte," sö nas Oie, kui koer lõpetas söömise ja läks tagasi oma asemele...kasto. ära lase!" Nende sõnadega lah kus Williku hobuse juurest. Oie astus eel, Williku järel. Silm seletas õueski meel waeivalt, lakas oli aga juba päris pime. Ma lähen ee! üles ja näitan teed. Meil laudalagi mõnest kohast hariv, wüöras mõik jalgupidi wahele jääda" Ja Oie ronis kiiresti üles sama redelit möö da, mida mööda Kalju warem oli läinud.. WilliKu ootas, kuni tüdruk oli üles jõud nud, wõttis siis kahe käega redelipulkadest kin ui ja ronis järele. Vahepeal oli Oie käinud Kalju aseme juures ja kuulatanud, kas wend juba magab. Poiss nohises juba rahulikult ega kuulnudki teiste saabumist...tule nüüd ettewaatlikult mu järel," sü nas tüdruk ja haaras WilliKu käe...talutan sind kättpidi aseme juure. Siin. on juba nii pime, et omagi inimene ei näe enam astuda." Tüdruku käsi oli küll soe ja pehme, aga tööst muutunud nii jõuliseks, et hoidis Wllli ku omast õige kümasti kinni. Peagu kuulmata käigul liikus tüdruk eel ja WilliKu ta järel. Kusagilt kõrgelt paistis kolmekandiline walkjas laik. See yli unkaauk. Sellest läbitun-- giw walgus polnud aga suuteline walgustama kogu lakapealset. Kuid niipalju abi tast ikkagi oli. et kui silmad olid pimedusega juba kohane nud, wüis eraldada üksikuid esemeid. Ase on nüüd siin," kõneles Oie tasase häälega...siin on peats ja siin on jaluts. Waip on siin, selle mötad peale. '"3 a need siin," tüdruk osutas seljataha,..on niiejalad. Sinna pane oma riided." Käega kobamise järele oli Willikul lõpuks kindel ülewaade oma magamisasemest ja selle lähimast ümbrusest. Ta laskus wärsketele hein tele ja tõmbas ka tüdruku enda körwale hein tele istuma. 3ään sulle suureks tämnvülglaseks... Ega sa ometi oma aset mulle annud?" Mina magan heinawirna otsas, üks järk kõrgemal," seletas tüdruk ega pahandanudki selle üle. et teda tõmmati heinte peale istuma. Williku kobas käega aset ja ta käsi peatus tüdruku käe juures...teen sulle nii palju tülinat, ja ma ei tea, Kas suudan seda kunagi tasuda... Kardan sedagi, et kui korraks keerad teise külje peale, wecred wirnalt alla."..kas kardad, et kukun su peale ja muljun sul kttljekondid sisse?" kihistas tüdruk naerda ja tahtis üles tõusta. Williku hoidis teda aga tagasi...wõtaksin sind kahe käega wastu ega laseks lahti enne hommikut," naeris ta. Kuid istu weel weidi ja westleme. Räägi mulle omapool seid uudiseid."..oled pikast teest wäsinud, majad puhkust ja öörahu," punnis tüdruk wastu...wõõras kohas ei tule uni kotiga, ma ei jää kunagi kohe magama." keerutas Williku. kes tahtis iga hinna eest tüdrukuga weel wes telda. Oled nagu mu wäike õde. Tema ei jää ka kohe magamatahab, et enne magamist ju tustaksin talle mõne muinasjutu." Näed nüüd, kui halb külaline ma olen su wäike õde jääb täna muinasjututa."..jutustan talle homme õhtul, siis pole sind enam meil." Kui ma teinekord teile tulen, kas lubad siis mullegi jutustada muinasjutte?"..luban küll. aga..." Oie peatus ja nagu mõtles millelegi...aga?" kordas Williku...Poisid lubawad, aga ei tule enam." See kostis juba tõsiselt, kuigi Williku ei näinud tüdruku nägu...miks nad siis enam ei itule?" päris Williku...Jonnakad on." naeris tüdruk ivastuseks.. Kas arwad, et minagi olen jonnakas?"..seda ma ei tea meel... Kaljugi on jon nakas?" ~Nii wäikeselt juba!" teeskles Williku unes tust. Ta ju meeste tõugu! Praegu ajab jonni omamoodi. Kui näeb mõnd huwitawat asja wöi mängukanni, muudkui käib peale: anna tema kätte ka! Tahab ka mängida. Ja kui sa ei luba, siis nurub edasi: lase, ma puudutan näpuotsagagi. Ja kui sedagi ei saa lubada, siis kukub jonni ajama. Ei maata enam sinna poolegi... Niisugused need mehed on!" Oie tõusis krapsti püsti. Williku sirutas küll käed wälja, kuid need ahmisid maid õhku...head und!" kostis kudrutaw hääl heina wirna äärest. Selle peale kuuldus heinte sa hinat ja tüdruk oligi ülal wirna otsas... Williku lamas asemel lahtiste silmadega. Uni ei tahtnud tõepoolest tulla. Ta kuulatas wahel hinge pidades. Sada ühe wastu wõis ta wälja panna, et ka Oie seal ülal ei maganud. Millele wõis tema mõtelda? Kas jonnakatele meestele wõi üksi temale. Willikule?.. Mis siis oleks, kui teeksin temaga natuke nalja? jätkas Williku mõtlemist. Lähe neksin tasakesi wirna ääre. ulataksin palaka äärest kinni ja wenitaksin selle ühes tüdrukuga enese poole. Tüdruk libiseks ülalt alla. aga tema all ootab ja wõtab ta lahtiste kätega wastu ning kannab ta tema alatisele asemele, kus ta on harjunud magama?.. Ise aga roniks heina wirna otsa... Jah. kui ta seda enam siis suudaks!

5 Reedel, 14. juunil 1940 PB va I e K t Nr KIRJA VABARIIGI ESIMESELE KODANIKULE METSATEHNIKUM AJAKOHASTES RUUMIDES Jhmas president, aiia!" SUURES HKDÄS KODANIK PÖÖRE JB ABIOTSIVALT VABARIIGI PRESIDENDI POOLE. IGA ESITA TUD PALVE LEIAB KIIRET JA HOOLSAT KONTROLLIMIST JA ÕIGUSTATUD ABIPALVED KOHEST RAHULDAMIST Lapsed on meie vabariigi presidendi lemmikuteks, ning seepärast ei ole sugugi ime, et temale adresseeritud rohkearvulise posti hulgas leidub ka rohkesti lapse käega kirjutatud kirju, milles usaldavalt puis tatakse oma südant ja jagatakse oma mure sid ja rõõme. Alles hiljuti, pärast koolitööle lõppu, saabus vabariigi presidendi kantseleisse järgmisesisuline kiri: Täna tervitavad teid õige palju lapsi ning toovad tilli Mina ei saa lilli tuua. Saadan oma koolitunnistuse ja arvan, et tunnete selle üle head meelt." - > Juurelisatud algkooli 1. klassi tunnistusel olid kõik hinnangud head või väga head peale laulmise, mis oli rahuldav. Edasi jatkas laps enda tutvus tamist: Olen noorim klassis. Laulmine teeb peavalu. Aga ma arvan, et teiegi laulmine polnud esimeses klassis hea, sest kui see oleks hea, oleks teidki pandud lauljaks. Mina ei taha saada lauljaks, vaid arsti õeks, ja teie saite presidendiks." Selle lapseliku arutelu järele tuli kirja kirju taja, kes nagu hiljem kontrollimisel selgus, oli Tallinnas elutsev 7-aastane tütarlaps, oma sooviga väljas ~Arvan, et et ole kuri mulle, kui palun maale sõiduks raha. Muidu ei saa tuleval aastal õppida, ja mul pole kedagi, kes raha annab. Vennad on sõjaväes, isa ja armas emake on haige ja ei saa tööl käia." See on näide ühest kirjast, milliseid vabariigi saab aasta jooksul tuhandeid, õige pal judel on muresid ja hädasid, mida tullakse kurtma meie vabariigi esimesele kodanikule, nagu oma kõikvõimsale isale. Tuleb tal ju lahendada nii vägagi paljude muresid ning pakkuda oma abista vat kätt neile, kes viimses hädas pöörduvad abi palvega tema poole: Armas president, päästa ja aita!" Kui palju kirju saabub vabariigi presi dendile aasta jooksul?" See küsimus huvitab nii paljusid, ja seepärast esitasime selle ka vabariigi presidendi kantselei ülemale E. Tambe k i 1 e, kelle kätesse tulevad kõik kirjad, mis on adresseeritud vabariigi presi dendi nimele. Möödunud aasta kohta on meil käepärast täpandmed. Kirju tuli sisse ümmargu selt , välja läks Ning lähemalt kuuleme nende kirjade sisu ja saatuse kohta järgmist: Kõik kirjad, mis saadetakse vabariigi presi dendi nimele, satuvad kantseleiülema kätesse, kes need avab ja liigitab sisu järele. Kui selgub,_ et mõne küsimuse lahendamine kuulub otseselt mõne ministeeriumi või omavalitsuse kompetentsi, siis saadetakse kiri vastavasse kohta edasi. On ju ta valiseks nähteks, et meie riigiaparatuuri asjaaja misega mitte kursis olevad inimesed kipuvad oma asja ajama mitte otsest ja õiget teed, vaid kanna vad oma soovid kohe vabariigi presidendile ette. Nii näiteks saadetakse vabariigi presidendi nimele aas ta jooksul ligemale tuhat kirja, milles palutakse vabastada kas tulu- ja riigimaksudest, mis kuu luvad majandusministeeriumi kompetentsi (RT a. art jne.), kogukonnamaksudest, millised palved saadetakse edasi siseministeeriu mile, või maamaksudest, mis saadetakse edasi Eesli Maapangale.. Kaugelt suurem osa kirju sisaldab mitmesuguseid toetuspalveid. Neid saabub aasta jooksul 4400 kirjas. Kui esitatud palved sisaldavad tavalise hoolekandelise toetuse palumist, saadetakse need edasi vastava tele omavalitsustele. Vabariigi presidendile kan takse ette ainult säärased palved, mis sisaldavad ühekordse toetuse saamist mõne äkilise õnnetu juhtumi, haiguse või ülepääsematu hädaseisukorra tõttu. kusjuures on hädaohus inimelu, tervis või perekonna saatus. Sääraste) juhtudel vabariigi president ei ole mil lalgi keelanud oma abi, vaid on annud toetusi isegi palumata. Näiteks möödunud sügise) luges vabariigi pre sident ajalehest õnnetussõnumit, mis kirjeldas ka luri ja tema naise õnnetut surma merel, kusjuures vaeslasteks jäi 4 alaealist last. Sama ajalehe vee rule kirjutas president resolutsiooni, millega laste abistamiseks määrati 300 krooni. Samal päeval, mil külastasime vabariigi presi dendi kantseleiülemat, saabus sinna kiri, milles varanduseta vaene perekond palus toetust oma lap sele pimesoole operatsiooni tegemiseks, kuna arsti arvates on see kiiresti hädavajaline lapse elu päästmiseks. Kuna kontrollimise] esi 1000 kg kuldsõrmuseid ja -uure Korjanduse tulemus Soomes VAADE KADRIORU LOSSILE ADMINISTRATIIVHOONE POOLSELT KÜLJELT. Vabariigi presidendi kantseleiülem E. TAMBEK oma töötoas. tatud andmed osutusid õigeks, siis saadeti samal päeval, mil saabus palve, vajaline toetus lapse elu päästmiseks. Läheks vahest liig pikaks tuua näiteid neist hä dadest, mille kõrvaldamiseks palutakse vabariigi presidendi kaasabi. Neid on ülirohkest!. Kellel on lõpnud hobune, kellel lehm, kellel on suured võlad. Eriti viimastel aastatel on mõned lasterikkad pe rekonnad sattunud abitusse olukorda põua ja ikalduse tagajärjel, mistõttu nii mitmel pool puu dub seemnevili. Ka neile kannatanuile on vaba riigi president saatnud seemnevilja. Alles hiljuti saadeti 41 perekonnale 3000 krooni eest viija seemet. Toetuse määramisel on alati silmas peetud seda, et esmajoones ahistatakse lasterikkaid pe rekondi, kes on hädaohikorda sattunud mitte enda süü läbi, ja kes oma eluvii sidelt on korralikud. Joodikuile ja korratute eluviisidega ini mestele toetusi ei anta. Kuna vabariigi presidendi ahi tuleb just suures hädas, siis on ka endastmõistetav ahistatute suur rõõm, ning seepärast saabub presidendile ka tänu kirju. Nii oli otse liigutav lugeda kolme lapse tänukirja, kelle isa sai tagasi tervise tänu vabarii gi presidendi kaasabile. Olukord oli nii, et pere konnas, milles oli 3 tublit last, oli isa tiisikus haigena haiglas, ema teenis vaid 20 krooni kuus. Isa oli viibinud haiglas nii palju aega, et tal ei olnud enam võimalik saada* toetust seal viibimi seks. Arstide arvates oleks aga 3-kuuline edaspi dine ravi haige täiesti tervendanud. Nüüd pöörasid Kobtuministeerlumi väljaande! ja Riigi Trükikoja kirjastusel ILMUS TRUKIST..SEADUSTE KOGU" IV KÖIDE. On veel saadaval Seaduste Kogu 1, VI ja XI köide Hind I köide brošeeritult Kr. 2.50, brošeerimata Kr VI.. « XI ~,» ~ 2.70 n» 2.50 IV Ettetellimist võetakse veel vastu. Ettetellijail tuleb maksa 20 krooni ä conto Riigi Trükikoja kassasse või Riigi Trükikoja Jooksvale arvele Eesti Panka nr Eesti Rahvapanka nr või postiasutuste kaudu posti Jooksvale arvele nr Ettetellijaile saadetakse l, VI, Xl ja IV köide kohe välja. Kui Ilmunud köidete hind hakkab ületama sissemaksetud Kr 20.. siis tellijad tasuvad jälle ä conto 10 krooni, seni kui..seaduste Kogu" on lõplikult ilmunud. Soome lehed toovad nüüd esimesi kokkuvõtteid kohe pärast sõja lõppu alanud kuldasemete kogumise tulemustest, mis korraldati Soome ülesehitamise heaks. Kuni kesknädalani oli Soome Pangale an tud üle üks tonn ehk 1000 kg kuldasju, mis nüüd nende kullasisaldavuse järele lähevad rahapatta sulatamisele. Kõiki annetatud esemeid siiski ei sulatata, kuna nende hulgas on palju ajaloolisi esemeid, mis lähevad Rahvusmuuseumile Viima sele otsustada saadetakse kiviga sõrmust, 1400 kulduuri jne Haruldasematest ja hinnalisematest esemetest märgivad Soome lehed mõnd vanaaegset kaunite minia tuuril ustustega kuldsõrmust, kuulsa kullasepa Mellni teoseid (rinnanõelu, kõrvarõngaid, medal jone), aumärke, Itaaliast pärit diadeeme, 750 meistrisõrmust, 300 insenerisõrmust, 38 pastori sõrmust, paarsada tehnikusõrmust, palju agronoomi-, proviisori- j. t. sõrmuseid. Veel on asjade hulgas isegi kuldseid piipe, siis peekreid, karikaid, juuksenõelu ja kuldhambaid. Raskeim sõrmuste hulgas kaalub 23,5 grammi. Annetajate arvu loe takse kümnete tuhandetega Riigikontrolör puhkusele Vabariigi presidendi käskkirjaga lubatakse rii gikontrolör K. Soonpää puhkusele 25. juunist kuni 24. juulini. Mittekortsuvaid süd-. villaseid ja puuvillaseid kle*d r ideid soovitab suures valikus M. KÄBAL i riidekauplus, Pärnu mnt. 4 (end. Valli tän.), oma majas (Urla maja ja Seemnevilja Ühisuse kaupl. vahel). lapsed abipalvega vabariigi presidendi poole, ja väikesest toetusest piisas isa tervise paran damiseks ning tagasitoomiseks elu le ja tervisele. Tänulikud lapsed saatsid nende isa päästjale tänukirja ühes endi piltide, joonistus te ja lilledega. Esitatud toetuspalvete suhtes maksab kord, et iga kiri leiab kohest ja kohapealset kontrollimist. Ja ainult siis, kui saadud andmed vastavad tõele ning väärivad tähelepanemist, antakse neile käik. Nii on selgunud ka mõningaid k e 1 m u s i. Näiteks keegi 11-aastane poisikene teiste suuremate poiste õhutusel saatis toetuspalve, tuisates olematust suu rest perekonnast ja hädast. Raha, paluti saata nõudmiseni kellegi teatud isiku nimele. Kontrolli misel selgus pettus, ja kompvekirahamaias poiss võis kogeda, et valega ei jõua kaugele. Peale eelnimetatud toetus- ja maksudest vabas tamise palvete saabub vabariigi presidendile ligemale 4000 armuandmise-palvet. Ka nende palvete suhtes toimub hoolikas kontroll. Möödunud aastal leidis palvetest rahuldamist 12,5%, kuna teised jäid tagajärjetuks. Palvete rahuldamisel võetakse arvesse vahialuse käitumist ja süüd, ning arvestatakse ka tema perekonna suu ruse ja. majanduslike raskustega, mis tekkisid va histamise tagajärjel ning. vahialuse enese tervis liku seisukorraga. Armuandmise palveid vaatab läbi eriline kolleegium, millest võtavad osa õiguskantsler, kohtuminister ja presidendi kantseleiülem. Kollee gium otsustab, millised palved tuleb presidendile ette kanda, millised mitte. Jaatavad ettepanekud on alati kirjalikud, eitavad suulised. Peale eelesitatud kirjade saabub kantseleisse umbes paarsada kirja teenetemärkide alal. Peale nende toimub veel vabariigi presidendi isiklik ja salajane kirjavahetus. Pühapäeval avatakse ja pühitsetakse Tihemetsa metsatehnikumi uus ja moodne hoone. Tihemetsa metsatehnikumi 15 a. juubel Pühapäeval tähistab Ti hemetsa metsatehnikum kahekordset pidupäeva. Ni melt avatakse sel päeval metsatehnikumi äsjavalmi nud uus ja ajakohane hoo ne, ning üheaegselt saab õppeasutus, mis on õieti endise Voltveti metsakooli järglane, 15-aastaseks. Pi dupäeva puhul korralda takse koolis aktus, millest võtab osa põllutööminister A. Tupits ja rida küla lisi Tallinnast, Tartust ja Pärnust. Metsatehnikum asetseb endise Voltveti mõisa här rastemajas, milles seni teatavasti töötas metsa kool. Metsatehnikumi mõt te üleskerkimisega osutus vajalikuks hoones teostada põhjalik ümber- ja juure ehitus. Selleks ehitati hoonele, mis seni oli kahe kordne, veel kolmas kord ja tiibehitus juure. Nüüd, ruumide ümber- ja juureehituse valmimisega, on maja kubatuur suurenenud ümmarguselt kolme kordseks. Ahjukütte asemele seati sisse keskküte, hoone varustati veevarustusega ning seati sisse elektervalgustus. Ümberehituse teostas riigimet sade talitus ins. Toompargi poolt koostatud kavandi järele, kuna ehituseks vajalik raha saadi a.-s, Eesti Metsatööstuselt". Ehitus läks maksma kr. Ühtaegu hoone ümber- ja juureehita misega täiendati ka kooli sisustust, milleks kulu tati kr. Kui seni kooli saadi vastu võtta ainult 40 õpilast, siis nüüd on kooli mahutavus normaalselt 100 õpilast. Metsatehnikumi ajakohan e hoone, mis valmis äsja, ja mis avatakse pühapäeval Tiisikust kõige enam Saaremaal Tihemetsa metsatehnikum on ainuke metsan duslik kutsekool Eestis ja ühtlasi ainuke kool, mis allub põllutööministeeriumile. Tehnikumi ülesan deks on õpilaste ettevalmistamine metsatehniku kutsele, õppetöö koolis kestab 3 aastat, õpilas teks pääsevad keskkooliharidusega meesisikuid a. vanuses. Peale selle teostatakse metsatehni kumis metsavahtide ettevalmistus üheaastase kur suse kaudu. Voltveti metsakool asutati a. Kooli on seni metsnikuna lõpetanud 146 ja metsavahina 196 isikut. Kooli muutmisega kõrgemaasimeliseks kut sekooliks, tehnikumiks, alates 1. juunist a., on kooli direktoriks metsateadlane dr. P. R e i m. protsent eesti rahvast tiisikusnõuandlate valve all. Tiisikus haigete arvu hinnatakse meil ALGAB NÕUANDLATE VÕRGU TEISE OSA VÄLJAKUJUNDAMINE Tuberkuloosi vastu võitlemise sihtasutuse pea sekretär dr. A. Paomees andis neljapäeval ajakirjanikele jutuajamise, milles ta valgustas tii sikusnõuandlate tööd ja ühenduses sellega küsi must: kus meil esineb kõige rohkem tiisikust. Tiisikusnõuandlate võrk on meil tublisti rohkem välja arenenud võrreldes sellega, mis ta oli aasta), kui sihtasutus tööle hakkas. Siis oli tiisi kusnõuandlaid kokku 5, neist kuulus 1 Tallinna linnale, 3 Eesti Punasele Ristile ja 1 Pärnu tiisi kuse vastu võitlemise seltsile. Praegu on aga nõuandlaid juba 14, kusjuures neist 1 kuulub endiselt Tallinna linnale, 13 aga kõik tiisikuse vastu võitlemise seltsidele, kuna Punase Risti nõuandlad likvideeriti sihtasutuse tööle asudes. Sellega on täidetud ka esimene osa riigi tcrvis hoiunõukogu poolt a. kinnitatud tiisikus nõuandlate võrgu kavast ja nüüd võidakse võrgu teise osa välja arendamisele asuda, mille kohaselt on nähtud ette tiisikusnõuandlate asutamine Jõhvi, Tapale, Rapla, Hiiu-Kärdlasse, Kilingi-Nõmmele, Põltsamaale, Mustvcesse, Ote pääle, Võõpsu, Tõrva ja Muhu saarele. Neisse koh tadesse tulevad nõuandlad avamisele vastavalt sel lele, kuidas majanduslikud võimalused ja saadavad krediidid lubavad. Mis puutub seniste nõuandiate tegevuspiir konda, siis on nad oma suuruselt mitmeti erinevad nii sellesse piirkonda kuuluvalt elanike hulgalt kui ka pindala suuruselt. Kõige suurem piirkond on Tartu nõuandlal 7019 ruutkilomeetriga ja Wagun wanawara Osmussaarelt elanike arvuga ning väikseim Valga nõuandlal 1500 rtkm ja elanikuga. Edasi peasekretär valgustas küsimust, kus on suhtarvuliselt kõige enam tiisikushaigeid regist reeritud (absoluutarvuliselt on muidugi rohkem haigeid registreeritud suurema tegevuspiirkonnaga nõuandlais). Selgub, et kõige rohkem tiisikushai geid on registreeritud Saaremaal, kas nõuandla, valve all oli iga nõuandla tegevuspiirkonnas elutseva inimese kohta 229 isikut. Saaremaale järgneb Rakvere (Virumaal) 178, Tartu 99 jne. Kõige vähem oli tiisikushaigeid registreeritud Narva nõuandlas 23, kuid see on arvatavasti tingitud osaliselt ka sellest, et Nar va nõuandla töötab alles teist aastat, üle riigi tuli tiisikushaigeid elaniku kohta keskmiselt 100 ehk seega 1% kogu meie rahvast on tiisikushaige tena nõuandlate valve all. üle riigi hin natakse meil tiisikushaigete arvu le. Kõige rohkem tiisikushaigeid on registreeritud linnades ja linnade Ümbruskonnas asetsevais valdades, mis on seletatav muuhulgas ka sellega, et neile on nõuandla kättesaadavam, kui kuskil linnast kauge mal asetsevas paigas. Viimase Z aasta jooksul on suhteliselt kõige rohkem uusi hingamisteede (kopsu ja kurgu) tu berkuloosihaigeid registreeritud Harjumaa] (Tallin na linn välja arvatud), kus a. tuli iga elaniku kohta 20,8 haigestunut. Harjumaale järgneb Viljandi (linn ja maa koos) 18,8, Saaremaa 17,9 jne., kuna viimasel kohal on Võru 7,4 haigega. VÄIKESE ~KALURITE RIIGI" OMAPÄRASUSI. TURSK ON OSMUSSAARLASTE KULD MUUSEUMITEGELASTE UURIMISMATK SAARELE Osmussaar mandril teatakse temast vähe, veel vähem tema elanikest ja nende eluavaldustest. Saare väiksus, kaugus, karge mereline kliima ja vilets loodus pole ku nagi meelitanud ei turisti ega suvitajat. Ainult kalaeksporti teostajad laevamehed on need, kes moodustavad Osmussaare alatiste külaliste kaadri. Ent viimasel nädalal viibis Osmussaarel Eesti Rahva Muuseumi teaduslik ekspedit sioon. koosseisus: Eesti Rahva Muuseumi dir. dr. F. Linnus, prof. Sten Karl i n g, muuseumi rahvateadusliku osakonna assistent pr. Koern ja üks joonistaja. Tallinna tagasi jõudnud, jutustas dir. dr. F. Linnus meie lehe esindajale mõndagi osmussaar laste elust-olust, vaadatuna etnograafiliselt vaatekohalt. Selgub, et teostatud uurimisretk Osmussaarele oli esimene eesti teadusemeeste poolt. Varem on saart külas tanud küll Soome ja Rootsi teadusemehed, kuid peamiselt keeleuurimise sihiga, mille kõrva] on uuritud ka etnograafilisi ja rahvaluule küsimusi. Äsjase reisi ülesandeks oli* peamiselt ainelise vanavara kogumine, ehituste ja hoonete pildista mine ning joonistamine. Ekspeditsiooni etnograafiliste asjade saak" oli õige rikkalik tervelt üks vagun. Üle 300 üksik eseme, millele lisandub samavõrra pilte ja joonis tusi annab Osmussaare ainelisest kultuurist mo mendil koguka pildi, millega saab Eesti Rahva Muuseumis sisustada eri tuba, seletab dr. F. Linnus. Peamiselt koguti kala- ja hülgepiiugiga seotud esemeid ning majapidamise tarbeid ja tööriistu. Teaduslikult väärtuslikumaid ja tähtsamaid asju võeti kaasa mitu eksemplari, et neid hiljem vahetada kokkuleppe kohaselt Rootsi muuseumidega, näit. Lapi esemete vastu. Erilist väärtust omavat aga kõik hülgepüügiga ühenduses olevad esemed, kuna need moodustavat täiesti eri laadse grupi teiste samasuguste esemete hulgast. Seni on samasuguseid kogumis! toimetatud Pakri saartel, Saare- ja Hiiumaal. Lähemate nä dalate jooksul kavatseb dr. F. Linnus samasugu seid teaduslikke reise ette võtta Paldiski ümbrusse ja Vormsi saarele, kus rohkem rõhku tahetakse panna etnograafiliste kirjelduste koostamisele, kuna esemeid on küllaldaselt juba varem korjatud. Nüüd edasi muudest tähelepanekutest saarel. Elanikkond, tervelt 93 hinge, kes on jaotatud 15 leibkonda, on koondunud ühte kobarkülla. Varem oli pikemat aega talude arv 7, kelle elani kud on sisse rännanud Rootsist, Hiiust, Noaroot sist ja Vormsist. Hiljem perepoegade eraldumise tõttu kasvas nende arv praeguseni. Seejuures veel praegugi etendavat elanike juures arv seitse suurt osa, nii pidavat töölisi palkama ikka vähemalt seitse, raha laenama seitse krooni korraga jne. Kõik pered on väga lasterikkad. Täisikka sirgu nud poistest teenivad paljud meremeestena kaugel kodukohast ja tüdrukud Rootsis majateenijaina. Seetõttu väljaspool teenitud raha etendab Osmus saare peredes olulist osa. Muidugi peamise tulu allika moodustab kalapüük. Tursk on nende kuld, ja seda eriti praegu, mil turustamiseks on toodud kalanduskoja poolt uusi soodsaid võimalusi. Isegi eri tursasoolamise punkt asetseb saarel. Vähe ja vaevalt oma tarbeks on arenenud karjapidamine ja põlluharimine. Piimapuudus sunnib talviseks taga varaks piima aseaineks kodusel teel saare ela nikke juustu valmistama. Valmistamine ise aga toimub täiesti erilaadselt. Piim pannakse käärima vasika soolte mahlaga. Nagu dr. F. Linnus tä hendab, esineb niisugust juustu valmistamise viisi ainult Rootsi aladel. Asjatundjate arvates jäävat küll Osmussaare juust Pakri juustust maha, mis teatavasti valmistatakse lambapiimast ja millega kõik Haapsalu suvitajad kindlasti tuttavad on. Rahvarõivaid, mis mujal meie saartel on iga päevane nähe. osmussaarlased üldse ei tunne. Ka ei mäletavat neist midagi kõige vanemad inimesed saarel. Nähtavasti, on see omal ajal mitmest ilma kaarest sisserännanute ühine otsus, vana kõrvale, heita ja elada olude ning kliima kohaselt. Kliima aga nõuab ka suvel lambanahk set kasukat ja tänavu seda veel eriti. Toas kannavad kõik, nii naised kui ka mehed, sukki ning magavad ainult sulgkottidel ja patjadel. Viimaste valmistamiseks saadakse sulgi igal talvel määratumal arvul jääpragudest püütavatelt auli delt. Selgub, et üksi möödunud tal' ei on püütud ja tapetud ligi auli. Väljas kantakse puutaldadega kingi, mis tuppa minnes ukse kõrvale ritta asetatakse. Liiklemis- ja veovahendeina kasutatakse erilisi kärusid ja hobuseid. Viimaseid on saarel ainult kümme, kuuluvad ainult jõukamatele ja pälvivad erilist hoolitsust ning hellitusi. Erilise ja teadus likult tähtsa liikiemisvahendina on Osmussaarel säi linud hohusekor.tidest valmistatud uisud peami selt küll poiste talispordivahendida. Tunduvalt vä. Hem esineb neid Pakril, mujal üldse mitte. Niisugu seid uiske peetakse üldse vanemaiks liiklemis vahendeiks ja nad on tuntud prantsuse vanemast kiviajast, vähemalt aastat tagasi. Kütteküsimus on Osmussaarel raskem ja terayam. Kuna metsa meie mõiste kohaselt üldse pole, ja maapind on kaetud ainult kivikiibudega, siis kasvavad ainult visad kadakad. Igal sügisel määratakse täpselt ära raiutavate ka dakate hulk ja koht ning jaotatakse kokkuleppe ko haselt Väljaspool määratud piirkonda on kõvasti keelatud isegi kadaka okste murdmine. Kõik elamud ja põllulapid, millel kasvatatakse enamasti kartuleid, on ümbritsetud kivitaradega. Silmatorkavalt mõjuvad külas kolm hülgeparvede jälgimiseks ehitatud torni. Nagu dr. F. Linnus tä hendab. on need täiesti ainulaadsed ja ainukesed Eesti saartel. Usklikkus ja usuküsimused ei oma osmussaar laste juures erilist tähtsust. Saarel on olemas küll kirik, kuid jutlustajana esineb harilikult keegi ärksani talumees ja kaks korda aastas peab jutlust Vormsist kohale sõitnud pastor. Kirikus istuvad mehed ja naised eraldi ja igal perekonnal on välja kujunenud kindel istekoht Valitsusvõimu teostab Osmussa.arel külavanem koos majakaülemaga. Politsei ja muuda võimude rakendamiseks pole senini saarel tarvidust olnud. Üldiselt on saare elanikud oma elu-oluga rahul, olles harjunud kliima karmuse ja \iletsa loodusega. Mandriinimesele ei paku aga Osmussaar ei suvel ega talvel midagi nauditavat. Maapind tuletab meele Saare- ja Hiiumaa kadakanõmmesid ning mererand on äärmiselt kivine. Meri ise on Osmussaare lähi konnas eriti ohtlik madalike tõttu ja juba ammust ajast teavad elanikud rääkida paljudest hukkunud laevadest. Viimastest annavad tunnistust ka hul gad hukkunud laevade nimclauad kirikus ja talude elutubades. Samuti suur M. Lutheri kuju kiriku väravas, mis saadud ühelt hukkunud laevalt a. Suri Viljandi tööstur Z. Luts Kesknädalal suri Viljandis hästituntud tööstur ja vanema põlve seltskonnategelane Johan Luts 64 a. vanuses. Kadunu oli Viljandi töösturite pe res üheks tüsedamaks kujuks, kes isikliku tubli duse ja visa eesti mehe edasipüüdlikkusega tõusis majanduslikult jõukale järjele. Sündides talupere mehe pojana Viljandi vallas, siirdus ta noore ms- Venemaale, kus õppis põhjalikult aiatööd. Pöördunud tagasi koju, asutas ta kodutalus seem nekasvatuse ja pidas 20 aastat Viljandis seemne kauplust. Tema ehitatud on Viljandi ümbruskonnas palju teid, samuti ostis ta jagamiseks mõisaid, mispärast sattus mõisnike põlu alla, kuna viimapõrmugi ei soovinud, et nende endised ma japidamised pärast tükeldamist lähevad eestlaste Seetõttu mõisnikud ristisid J. Lutsu mõi sade lõhkujaks" Seltskondlikust tööst võttis L. alati innuga osa. ulatades jõuka mehena sageli oma abipakkuva käe sinna, kus seda oli kõige enam vaja. Kadunu põrm sängita takse maamulda Viljandi Pauluse koguduse kalmistule laupäeval.

6 6 - Nr. 157 Päevaleht Reedel. 14. juunil 1940 Malta ja Korsika Prantsusmaa abipalve USA-le Reynaud palub igasugust materiaalset abi enne, kui» m BRITI TÕKKERIIV KESET VAHEMERD. ARAABIA-GREEKA-ITAALIA ALGUPÄRAGA MALTALASED Esimeseks kohaks, kus ot seselt avaldus Itaalia sõja tegevus, oli Malta, mida Itaalia lennukid ründasid ööl vastu 11. juunit. Ning Malta on ka üheks nendest maa aladest, mille omandamise on Itaalia võtnud oma sõjaees. märkide hulka. Malta asend on vist kõi gile tuttav: geograafiliselt täiesti keset Vahemerd, see juures aga Sitsiilia ja Liibüa vahel, esimesest lahutab teda ainult mõnikümmend kilo meetrit; seejuures on ta nagu tõkkeriiviks, mis tahab jaotada Vahemere kahte ossa, kui ta oleksid võimelised selleks, mis aga on nüüd kaheldav Itaalia laevastiku ja eriti õhu väe tugevnemise tõttu. Vaatleme nüüd Maltat en nast lähemalt: Malta pole saar, vaid saa restik, kus suurima saare ni mi on Malta, mille suurus on 246 r.-km. Gozo, Comino j. t. väiksemate saartega kokku on Malta pindala 316 r.-km. Gibraltari, Küprose ja Aleks andria (Suessi) kõrval on Malta Vahemeres Briti mere võimu tähtsamaks toetuspunk tiks. Sellisena siis ka tuge vasti kindlustatud, mille teostamist on soodusta nud saarte mägine maapind ja kaljune maapinnas. Siin olevat inglastel mitte üksnes maa-aluseid patareisid, vaid ka maa-aluseid lennukikuure - ja itaallaste kinnitust mööda ka kaljuseintesse õõnestatud pesapaiku allvee laevadele ja vesilennukitele. Pealinnaks ja -sadamaks on La Valetta, mis omal ajal oli kogu Briti Vahemere sõja laevastiku peabaasiks, kuid nüüd a läheduse tõttu Itaaliale ja reidi kitsuse tõttu on pea tuspaigaks vaid väiksematele üksustele. Ometi on Malta Vahemerekants ka sellisena heaks toetuspunktiks just allveelaevadele, kiirmootorpaatidele ja lennu väele, kuigi tuleb arvestada alatisi rünnakuid Itaalia õhu- ja merejõudude poolt. Kolmevereline rahvas Elanikke on sel väikesel saarestikul , nen de hulgas ainult tuhat alatiselt seal elavat Inglast-mittesõjaväelast, kuna ülejäänud on kõik maltalased. Itaallased tahavad neid küll tunnistada itaallas teks ja viimastel aastatel on selles suunas,tehtud suurt kihutustööd nii maltalaste keskel kui ka Itaalias. Tegelikult on maltalased omapärane segarahvas araabia, greeka, ja itaalia verest. Nad kõnelevad malta keelt, mis on tekkinud araabia ja greeka sugemeist itaalia kee le grammatilistes. yormides. Seejuures sarnaneb see kõige rohkem araabia keelele. Lugu keelega on aga Maltal üldse omapärane: harilikuks kõnekee leks on ma Ita keel, ametlikuks ja kooli keeleks Inglise ja malta ning kiriku keeleks itaalia keeli Viimase levimine on aga teinud viimase paari aastakümne kestes suuri edusamme sihikindla pro paganda tõttu. Kuna maltalased, nagu kõik lõunarahvad, sigine vad õige jõudsalt, siis ci jõua kodusaarestik neid kõiki toita, kuigi siin kasvatatakse rohkelt igasu guseid puuvilju, viinamarju, ka tubakat ja puuvilla gi ning maltalased peale muu on veel osavad meist rid filigraantöödes, kalurid, pitsikudujad, mere mehed ja käsnadeõngitsejad. Suurimaks tuluks on maltalastele olnud siiski Briti sõjalaevastiku ja väeosade viibimine siin, kuna nende meeskonnad jätavad siia suuri summasid. Kodusaarestiku kit suse tõttu on arenenud ulatuslik väljarändamine Tuneesias, Liibüas, Dodekanesoses ja Itaalias elab kokku kuni maltalast. Kirev ajalugu ja olevik Malta on olnud tähtsaks kultuurikeskuseks juba ammu enne ajaloolist aega, nagu seda on tõenda nud kaevamiste tulemused. Siin oli omal ajal täh tis föniiklaste asundus, mis hiljem läks greeklaste, siis Kortaago valdusse. Alles a. 218 e. Kr. vallu tasid selle roomlased. Rooma riigi languse ajal kuulus kogu saarestik vaheldamisi araablastest ja põgenenud orjadest mereröövleile, siis bütsantslas tele, araablastele (a. 870), jälle bütsaritslastele, siis normannidele, vahest ei kellelegi, s. t. oli iseseisev, kuni a asus siia Johanniitide (Malta) ordu. Sellelt vallutas Napoleon saare a. 1789, kuna aastast peale on saar inglaste valduses. Itaaliaga on saar olnud ühendatud tegelikult ainult Rooma ajal. Malta Itaaliale!" oli hüüdsõnaks meeleavaldu sel, mis korraldati Roomas 3 päeva enne Itaalia K. A. Hindrey Piibel lil. Areng Jeesuseni Sundcriand ütleb edasi: Mitte kõigil piibli osadel pole väärtus ühetao line. Erilistel osadel on eritine ajalooline väärtus, eri line kirjanduslik väärtus, eriline kõlbeline väärtus, eriline usuline väärtus, ja see tähendab, et moodne õpetus piibli truudusest, eksimatusest ja täiuslikku sest tema kõigis osades teadusliku uurimuse poolt toetust ei leia. Piibel on heebrea rahva üle tuhande aasta kestnud kultuuri ja eriti usundi arengu kirjanduslik teadaanne. Heebrealased ci alustanud oma eluteed mitte kõrgelt ülalt, vaid sügavalt alt. Nende algeline jumalamõiste oli jäme. Nende kõlbelised vaated olid puudulikud. Mitmed neist olid ebajumalate kummar dajad. Intellektuaalselt ei seisnud nad mitte nii kõr gel järjel nagu mõned nende naaberrahvastest. Kõl beliselt seisid nad vahest oma paganaist naabreist kõrgemal, kuid mitte palju. Sellelt madalalt astmelt tõusid nad aegamööda, vaevaliselt, paljude tagasilangemistega kõrgemale ja kõrgemale. Piibel on selle rohkem kui tuhat aastat kestnud heebrea ajaloo ja heebrea elu tulemuseks. Osalt kujutab piibel heebrealase endisi madalamaid ja tooremaid usulisi ja kõlbelisi vaateid, osalt nende usulisi ja kõlbelisi mõisteid hilisemast ajast, jesaja juures ja suuremates salmides, eriti aga Jeesuse juures jõuab see areng haripunktini." ' Niikaugele jälgiksime Sunderiandi ja peatugem nüüd Jeesuse kuju juures, nagu ta on välja koo runud kõrgema pilblikriitika kaudu. Meie teame, et sellele piiblikriitikale vaatamata valitseb piibli suhtes ikkagi veel tohutu segadus vaadetes. Loomulikult, sest piiblikriitika tulemused pole kaugeltki veel mitte läbi imbunud inimkonna Napoleoni siinnisaare strateegiline tähtsus Vahemeres IGIVANA VALVETORN VÄIKELINN SENGLEAS MALTA SAAREL. Torni kaunistuseks on kõrv, silm ja vares ning tal on kiri:..kuule kõik, näe kõik, ütle kõik!" Torni ülesandeks on olnud sõja ajal elanikke hoiatada liigse rääkimise eest, sest vaenlasele on saar alati olnud parimaks salakuulamispaigaks. sõttaastumist ausamba avamisel Fortunato Mi z z i'le. Viimane oli omaaegne Malta rahvus laste eesvõitleja Itaaliaga ühinemise mõttes, olles ise itaalia-malta segaverd. Oma nõudmisele toovad itaallased kaks põhjendust: esiteks asetsevat Malta just keset Itaalia eluruumi ja seejuures olevat ing laste käes takistustõkkeks Ühelt poolt Sitsiilia ja Liibüa, teiselt poolt Ida- ja Lääne*, Vahemere vahel; teiseks loevad itaallased maltalasi ka itaallasteks. Tõsi on, et maltalased on korduvalt ja oma kuumale verele vastavalt mitugi korda avaldanud püüdlusi ise oma saare valitsemiseks. Briti valitsus tuli sellele vastu a. põhiseadusega, mis nägi ette senati ja seadusandliku koja kuberneri-kontrol lijana. Kuid a tühistati see põhiseadus kuber neri- poolt, kelle kätte läks kogu valitsusvõim. A anti saarele uus põhiseadus, mille kohaselt kuberneri kõrval on veel nõuandva häälega valitsus nõukogu, mis valitakse. Seda kõike peavad itaalia meelsed ringkonnad muidugi liig väheseks. Korsika strateegiliselt Korsika saar on Vahemeres teiseks punktiks, kuhu arvatakse suunduvat Itaalia esimesi lööke. Selle Prantsusmaale kuuluva Napoleoni sünni saare asend Prantsuse eelpostina peagu täiesti ke set Genua lahte on tõepoolest strateegiliselt väga tähtis. Ega itaallased pole asjatult nimetanud Korsikat..Itaaliale sihitud Prantsus maa revolvrik s". Asetsedes Toulonist kõigest 250 km kaugusel, kaitseb Korsika seda Prantsuse tähtsaimat sõja sadamat nagu oma rinnaga, nagu kogu Lõuna- Prantsusmaa rannikut. Samuti on Korsika heaks tugikohaks Itaalia lääneranna blokeerimisel ning Korsikal asetsevatele Prantsuse õhujõududele on kogu Itaalia kättesaadav. Astrctto'st (Prantsuse merelennuväe baas Korsikal) on Itaalia kesksele baasile Maddalenale Sardiinias ainult. 100 km, Na polisse 480, Rooma 320, Livornosse 225, Speziasse 260, Milanosse 410, Genuasse 275 ja Torinosse 350 km. Kui meenutada, et luurelennukite tege vusraadiuseks on 2000, pommilennukeil 1500, hävi tajail 600 km ja torpeedolennukeil 700 km, siis on selge, et peagu kõik Itaalia tähtsamad keskused on Korsikalt kättesaadavad. Seejuures aga oleks Korsika sama tähtis Lõuna- Prantsusmaa õhuruumi valitsemiseks või ähvarda miseks, kui see oleks Prantsusmaa vastaste käes. Segavereline saar Napoleon ütles: Andke mulle peotäis Korsika mulda ja mina, sulgedes silmad, hingan sisse ta lõhna ning tunnen sellest kogu mu Korsikat!" Saare kauneid kaldaid piiravad kaljujärsakud, millel asetsevad genualaste losside varemed. Mõni neist kindlustornidest on säilinud tänaseni. Piki teadvusest nad on vaevalt väliestelegi tuttavad. On ju neid, kes kõike peavad lihtsalt pettuseks ja preestrite valeks, on neid, kes ütlevad, et usk on oopium rahvale, on bezbožnikuid ja votaaniusu lisi, kuid suur osa inimesi tunneb endid piibli suhtes ebakitidiaina, ei tea, mida uskuda. Küsitakse, mis on piiblis ajalooline tõde, mis on teistest us kudest üle tulnud ristiusku? Kas on vahest võima lik, et oli olemas mingi usundlik inimsoo ürgoman dus, mida saaks rekonstrueerida ja millest piibel oleks vaid moonutatud edasikanne?. Siinkohal võiks tähelepanu juhtida Rudolf T h i e -111 e, kes muuseas on Lutheri biograaf, kuid aasta tagasi on avaldanud raamatu Jesus und die Wis senschaft" (Kirjastus Paul Neff, Beriin). Ta ise ütleb oma raamatu kohta järgmist: On kaks eri maailma, usk ja teadmine... Kuna aga see raamat kuulub teadusele Jeesuse elust, siis peab ta lii kuma selles (maises) maailmas." Ilma et peatuksime siin pikemalt, juhiksime tähelepanu neile positiivseile tulemusile, mis on annud see uurimistöö, ühtlasi rõhutades teaduslikku tõsidust, mida nõuab kõrgem piiblikriitika ka Uue Testamendi suhtes. Ja kui ka ilukirjandus on alati olnud mõjutatud teaduse saavutustest, siis võiks nüüd olla see mõjutus teine, kui ta näiteks oli Ana toie France'i juures. Kirjandussõpradele on tuttav see novell, kus Pontsius Pilaatus erus olles vestleb oma vana sõbraga ja see küsib lõpuks, kuidas oli selle juudiga, kes Palestiinas risti poodi. Ja Pontsius Pilaatus mõtleb ja mõtleb ja vastab lõpuks, et ta ei mäleta. Kuid Rudolf Thieli lugenud Anatole France peaks Piinatust nüüd panema mäletama. Huvitav Thieli juures, palju ja valdavas enami kus põneva juures on tema uurimismeetodite ulatus ning allikate jälgimine: evangeeliumide vanadus, nende autorid, nende osade jaotus. Ja eriliselt hu vitav on, kuidas ta jaotab Markuse evangeeliumi kolmeks, milliseid Thiel nimetab..peetruse evan geeliumiks", ürg-koguduse evangeeliumiks" ja ~ürg Markuseks". Kui nüüd sellelt vaatekohalt ühendada vana testamentlikku ja uustestamentlikku piiblit, siis koo rub nimelt välja see, millest juba varem oli jutt: teaduslik tõde. rannikut on need paigutatud nii, et ühest on ikka näha teine, mis võimaldas ohumomendil signali seerida. Keda kõik on näinud Korsika malahhutseinalised merelahed! Kes kõik pole olnud peremehed Korsi ka!! Föniiklased, Rooma, Bütsants, Pisa, Genua, paavstid, Arragoonia, hispaanlased ja isegi... pank. Nimelt valitses Santo Giorgio pank saart üle 6 aasta, kuni pärast lahingut Milano hertsogiga taganes saarelt, viies kaasa oma pangaraama tud, loovutades selle hertsogile. Kes.kõigist rah vastest ei ole annud oma verd selle kaunidusesaare kauni rahva soontesse! Põhjaranniku heledajuukse lised on väliselt täiesti normannid või inglased. Siis korsiklaste rooma ninad ja greeka algupäraga perekonnanimed, araablaste otsaesised. Ainult eel mainitud pank vist ei ole jätnud järeletulijaid kuna korsiklascd on haruldaselt cbakaubanduslik rahvas. Nii käib saar sajandite kestes käest kätte, kuni 25. aug. a ta liidetakse Prantsusmaaga. Ja samal päeval, esimesel Prantsusmaale kuulumise päeval, annab Korsika Prantsusmaale selle ajaloo suurima mehe Napoleoni. Kombed ja bandiidid Kombed on Korsikal' valjud. Daamidega kura meerimine on kõvasti keelatud. Võibolla nendega ehk tantsitakse kodus, kuid kohvikutes tantsivad ainult mehed meestega. Piki seinaäärt istuvad pin gil madrused, töölised, sõdurid, voorimehed. Mad rus tõuseb püsti,, kummardab väga konventsionaal selt voorimehele ja lähevad valssi tantsima. Või siis sõdur posteljoniga. Ja kõik see käib nii väärikalt, rahulikult. Neiu kaasas tänaval jalutamine nn väga ohtlik. Kohe teisel päeval ilmub neiu papa või vend ja küsitleb teid valjult, missugused kavatsused teil neiuga on. Rahvas on sõjakas. Igaühel on pistoda vööl ja püss kodus. PUssilaskmine on tähtsaim rahvalõ bustus. Kui ööbite kuski kiila võõrastemajas, ei lase teid paugutamine magada. Hommikul kuulete, et külas oli kas habemeajajal pulm või sündis voo rimehe naisel poeg ja selle auks paugutas kogu meessugu püsse. Korsiklased jumaldavad oma saart. Paljud neist on asunud Prantsusmaale, kus astuvad enamasti riigiteenistusse, väga sagedasti politseinikeks. Kuid vanadena tulevad nad kõik pensionäridena tagasi kodukülla, istuvad päeva päeva kõrval kohvikus klaasikese taga, vaatavad merele, vestlevad ja hin gavad oma kodumaa vürtsilikku õhku. Elavad! Ning paljudel on Auleegioni lint nööpaugus. Korsikat tuntakse veel ka bandiitidest. Need on nüüd küll välja surnud, kuid lood neist elavad. Korsika vanasõna ütleb: Korsiklane tapab ker gesti, kuid ei varasta ega peta iialgi." Nii kõlab väga uhkelt kuigi neist mõni ehk eelistab olla pigem petetud kui tapetud. Kuulus bandiit Romanctti leidis kord macchi'st" varga, kes oli sinna põgenenud politsei eest, ja t p pis ise selle. Saatis seejärele politseile sedeli: Leiate ta laiba seal ja seal. Mina, Romanetti, tapsin ta seepärast, et ta oli varas ia ta viibimine macchifs" häbistas seda". Macchi" on Korsika mägine põõsastik saare sisemaal. Egiptuse poliitika kaitse ise loomuga K a i ro, (ETA) (Reuter) Egiptuse praegune poliitika Itaalia suhtes on puhtalt kaitse iseloomuga, kuid siin rõhutatakse, et austades täiel määral Ing lise-egiptuse lepingut, Egiptus seab end passiivselt Suur-Britannia kasutusse, et koos töötada julgeoleku küsimuste alal ja anda Suur-Britanniale õhu- ja mere baase. Neid tuleb loomulikult pidada sõjalisteks eesmärkideks, mida itaallased ründavad. Kuid ju hul, kui Itaalia ründab teisi Egiptuse territooriumi osi, või kui langeb pomme puht Egiptuse lennuvälja dele, sadamatele ja linnadele või tsiviilisikutele, siis Egiptus on sunnitud kuulutama Itaaliale sõja. Kairo, (ETA) (Reuter) Hästinformeeritud Egiptuse ringkonnad on arvamisel, et Egiptuse sõtta astumine on vaid päevade küsimus. Kolonel Bebris t Riia, (ETA) Täna hommikul suri plcu riidi tagajärjel Riia presidendilossi komandant ko lonel Raimond Bebris. Raimond Bebris oli Läti tuntud kirjaniku ja isamaa-auhinna laureaadi Juris Bebrise poeg. Ta sündis a. Palangas. Vabatahtlikuna ta võttis osa maailmasõjast ia Läti vabadussõjast, võttes muuseas osa rasketest võitlustest Väinajõe sildade ja Miitavi juures a. saadik kolonel Bebris oli presidendilossi komandandiks. Kadunu oli muuseas tegev ka kirjanduslikul alal. Keelatud piirkonnad Lätis Riia, 13, 6. (ETA) Siseminister Weitmani6 kir jutas alla määrusele, mille järele nii Läti kodani kele kui ka välismaalastele ja kodakondsusetuile keelatakse viibimine erilise loata teatavais piirkon nis Loode-Kuramaal. Ja see teaduslik tõde peab aegamööda ikkagi võitma. Et ta seda suudaks kohe või ruttu, seda ei saa uskuda, eriti kristlikel mail. Vastu seisavad kristlik dogmadeusk,* paljud sajandid ristiusku ja eel arvamusi. Kuid teiselt poolt on jällegi selge, et pole neil, kes on kutsutud ja seatud, mitte vaja kaitsta üht' Jumalat, kes andis Joosuale käsu maha tappa mehi, naisi ja süütuid lapsi sest et väe juhid alati endid ütlevad taiitavat jumala käsu kohaselt. Ei ole vaja kaitsta kõnelevat eeslit ja inimese käsul seisma jäävat päikest ja kuud ja pasunahüüdest va risevaid linnamüüre. Ja võidakse nüüd vastu astuda neile, kes piibli järele peavad õigustatuks orjapida mist, mitmenaisepidamist. Kõik tagakiusamised ja vägivallad on leidnud õigustamist selle _ või teise piiblikoha najal, vaimuhaigeid koheldi kõige metsi kumal kombel mitu sajandit läbi sellepärast, et piiblis kõneldi, neis olevat kurat sees. Ja eks ole piibli najal takistatud kõike vaimset liikumist ja tõe otsimist karistatud tuleriidaga. Kui kõike tea takse, miks niisugused kohad on piiblis ja kust nad sinna on sattunud, siis on juba hoopis kergem omandada seisukohta. Lõpetagem Sunderlandiga:..piibel on täis tõeliste inimeste kogemusi, tõe liste inimeste mõtteid ja tegusid, tõeliste inimeste lootust ja hirmu, tõeliste inimeste koormaid, saa tuselööke ja probleeme. Ta näitab meile noort inimest, nagu ta seda tõepoolest on omas elus, ja ka vana meest, vaest, kuningat, igaüht oma eluringis. Rõõmunaeratust ja valupisaraid leitakse tema lehekülgedel; ema oma lastega, lamburit oma lammastega, kalurit oma paadiga ja võrkudega, põllu meest, kuidas ta vilja külvab ja lõikab ja naist, kuidas ta vett kannab kaevust..." See on piibel, kui temast aru saadakse õieti. Ta on elu raamat, tõeliselt inimlik raamat ja seepärast tõeliselt jumalik raamat, raamat, mis on sündinud sellest, mis tuhande aasta jooksul ühe rahva kogemustest oli kõige tõelisem ja elurikkam. See ongi see põhjus, miks piibel elab ja saab elama, miks ta leiab inimeste südameid ja iga vesti saab leidma. See ongi tema mitte tmnagi kaduva jõu saladus." (Lõpp.) see oleks hilja Pari 16, (ETA) (Reuter) Prantsuse pea- Reynaud oina läkituses president Roose veldjle ütleb: Kuus päeva ja kuus ööd Prantsuse diviisid on võidelnud ilma ühegi tunni puhkuseta vaenlase vastu, kellel on suur ülekaal meeste ja materjali alal. Vaenlane on täna peagi jõudnud Pariisi väravate alla. Prantsusmaa võitleb Pariisi ees ja Pariisi taga. Prantslased kindlustavad end vajaduse korra] ühes oma pro vintsis ja kui nad sunnitakse sealt lahkuma, siis minnakse Põ h j a-a afrik a S 6 e ja vaja duse korral isegi Prantsuse maa aladele Ameerikas. Osa valitsusest on juba lahkunud Pariisist. Tema ise, Reynaud, läheb kohe frondile, et kõig' järelejäänud jõududega muuta intensiivsemaks võitlust ja et lakkamatult võidelda. Reynaud palub oma läkituses Rooseveidile tea tada kõigest sellest Ameerika rahvale. Prantslased Briti diviis piirati ümber on otsustanud ohverdada.end konfliktis, mida nad peavad kõigi vabade inimeste eest. Teine diktatuurriik on tunginud Prantsusmaale kallale selja tagant. Algab meresõda. Täna on minu kohuseks, jatkab Reynaud, palu da presidendilt veelgi suuremat abi. Ma palun pre sidenti deklareerida avalikult, et ühendriigid annavad meile igasugust mate riaalset abi, välja arvatud ekspedit siooniväe saatmine. Ma palun seda teha enne, ku{ oleks liiga hilja. Meenutades Rooseveldi sõnu 5. oktoobril 1937, mil president ütles, et maailma 90 protsendi elanike vabadust, rahu ja julgeolekut ähvardatakse ülejäänud 10 protsendi poolt, Reynaud lisab oma läkituses: Müüd on löö nud tund sellele 90-le protsendile ühinemiseks sur maohu vastu, mis meid ähvardab. Mul on usaldust Ameerika rahva solidaarsusse selles võitluses elu ja surma peale, mida liitlased on alustanud mitte ainult enda julgeolekuks, vaid ka USA demokraa tia heaks. Reynaud' läkituse kohta Rooseveldile kuuldub Pariisist, et see saadeti Rooseveldile esmaspäeval. Washington, (ETA) (Reuter) Valgest Majast seletati täna, et Rooseveldi kõne, mille ta esmaspäeval pidas Charlottesville'is, osutus täieli seks vastuseks Reynaud' palvele USA abi asjus. Reynaud' läkitur telegramm anti presidendile üle alles pärast tema saabumist Charlottesville'ist ja oli lihtsalt kokkusattumine, et presidendi kõne kuju nes nii täielikuks vastuseks Reynaud' läkitusele sõdurit langes vangi. Evakueerimine mere kaudu õnnes tus ainult osaliselt. Vägede pardale võtmist takistas järsk kalju rannik ja udu London, (ETA) (Reuter) Briti sõja ministeerium teatab: Ühel meie diviisil, mis oma vasaku tiivaga opereeris Normandie põhjaranniku juures, on ära lõigatud ühendused Sak sa jõudude poolt, kes lõuna poolt olid tungi nud meie liini. Osa mainitud diviisist ühes mõnin gate teiste liitlaste väeosadega piirati ümber vaen lase ülekaalukate jõudude poolt. Pingutused, et evakueerida mainitud vägesid mere kaudu, õnnes tusid ainult osaliselt, mispärast kardetakse, et teatav osa neist vägedest on võetud vangi. Osa mainitud diviisist suudeti paigutada laevadele ja saata Prantsusmaal mujal uuesti maale. London, (ETA) (Reuter) Autoriteetsest allikast seletatakse, et tuleb karta umbes Briti sõduri vangilangemist Briti di viisi ümberhaaramise tagajärjel Normandias. Lisa takse, et uued Briti abijõud on juba liinil ja võitle vad prantslaste kõrval Prantsuse ülemjuhatuse all. Londoni saabunud sõnumitest paistab, et sakslaste edasitung Rouen'i piirkonnas ja Seine'il on silma pilguks aeglustunud, kuid et rünnaku raskus on suunatud praegu Pariisi ja ka Reims'i vastu. Pais tab, et prantslased hoiavad tagasi neid rünnakuid. Sakslased olevat sellesse lahingusse paisanud kõik oma soomusjõud. Mis puutub teadaandessc, et Pariis on lahtine linn, siis seletatakse selle kohta, et linnas endas ei kavatseta pidada tänavavõitlusi, kuigi Pariisi ümb ruskonda kaitstakse. Ametlikest sõjaväeringkon nist seletatakse, et ei paista olevat mingit kahtlust, et sakslastel on leegiheitjaid tanke, kuid et seni ei ole saadud teateid nende kasutamisest. Olukordade kohta, miilides Briti diviis isoleeriti ja osalt vangistati Normandias, on seniscil andmeil teada järgmist: Mai lõpul see diviis oli liinil koos prantslastega. Alam-Somme'i vasakul kaldal. Ta teotses Prantsuse ülemjuhatuse all ja kaitses väga pikka fronti. Koos prantslastega Briti diviis rün das 28. ja 29. mail vaenlasi, püüdes hävitada silla Toimetusele saadetud kirjandus Joh. Hiiemets: Õpetaja Quandti rasked päevad. Peatükk kodumaa kirikuloost. Tartu, lk. Hind kr. 0,30. Raamatuke annab huvitava pildi Urvaste kirikuvisitatsioonist a. 1750, millal super intendent käis kimbutamas pietistlikke kirikutege last. Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat I. Toi metaja: juhus Mark. Tartu Eesti Teaduste Akadeemia väljaanne. 528 lk., hind? Sisu: 1. Eesti Teaduste Akadeemia seadus. 2. K. Schlossmann, jooni nüüdisaja teaduste aren gust ja rakendusest. 3. T. Lippmaa, A Contri pead AbbevilleMs. õnnetuseks sellel rünnakul oli vaid osalisi tagajärgi. Kui siis kaks Saksa soomus diviisi tungisid Poix' piirkonda oma edasitungil Rouen'i suunas, meie diviis tõmbus aeglaselt tagasi Bresle'i jõele, kus ta sai käsu pidada kindlasti vas tu. Hiljem tal oli juba võimatu taganeda Rouen'i suunas, sest Saksa motoriseeritud jõud olid juba t ära lõiganud taganemistee. / Koos Prantsuse väeosadega inglased piirati näh tavasti Umber St. Valery's, kus nende vastas seisis umbes neli Saksa diviisi. St. Valery on piirkond, kus on raske võtta vägesid pardale järsu kaljuran niku pärast ja lisaks sellele valitses ööl, millal par dale laadimine pidi toimuma, tihe udu. Seepärast oli võimalik päästa ainult võrdlemisi vähe mehi. Samul põhjusil suudeti lossida vähe varustust ja vägedel tekkis puudus laskemoonast ja toiduaine test. Kaks Briti brigaadi, kes olid võidelnud algul sa mas rajoonis, kuid tõmmati varem tagasi, suundu sid Le Havre i. Nad võeti seal laevade pardale ja saadeti siis uuesti maale. Ei ole mingit kinnitust selle kohta, nagu oleks Briti diviisiülem langenud sakslaste kätte vangi. Rumeenia-Türgi õhuiihendus katkestati Bukarest, (ETA) (Reuter) ühendu. ses konflikti süvenemise võimalusega Lähi-Idas katkestati eile õhuühendus Rumeenia ja Türgi vahel. Palestiinas pimendamine Jeruusalem, (ETA) (Havas) Kogu Pa lestiinas on kuulutatud täielik pimendamine. Ühtlasi on kõikjal tarvitusele võetud abinõusid kahtlaste isikute vastu. Ametlikud hooned ja sõjalised ees märgid on kaitstud õhurünnakute vastu. suvitus bution to the Exology of the Estonian Deciduous Forest. 4. E. õpik, Analysis of 1436 Meteor Velocitics. 5. H. Kaho, Einige physiologische Un tersuchungen übcr den Gesundhcitszustand der in Estland angebauten Kartoffeln. 6. G. Suits, Kreutz waldi kaastööst..inlandis" ja ta sekeldusest ameti võimudega aastal. 7. O. Loorits, Unune vast kultuurimiljööst. 8. H. Sepp, Lõuna-Eesti põllumajanduse arengu suund 1830-dais aastais. 9. Edg. Kant, Reflexions touchant les problemes d'etu des des rapports reciproques de I'homme et de la terre et les modes de-representation sur les vartes de peuplement. 10. j. "M ar k, Ein Beitrag zum Ernten bei den Esten in älterer Zeit. 11. K. Or v i k u, Fosfaatmeetodi rakendamise võimalustest aja looliste ja eelajalooliste asulate kindlakstegemisel. Pealeselle aruandeid. ~Looming" nr. 5. Sisu: Fr. Tuglas, Mitme maailma vahel (Memuaare); E. Hiir, luuletusi; E. M. Forster, Teine kuningriik (Novell); K. Merilaas, öine kohtamine, K. Rammul, Moodne füüsika ja filosoofia; J. Barbarus, luuletusi; W. K. MattMews, Inglise romaan kahe sõja vahemikul; B. Alver, luuletusi; J. Silvet, Kümmekond aastat pettumuste analüüsi ja diktatuuri psühhoanalüüsi; J. Hampden Jackson, Inglise kirjanikud ja sõda; A. Oras, Vii mase aja inglise luulest; M. Sillaots, Lühijutte aas tal 1940; H. Paukson, Kreutzwald esseistina. Ringvaade. Arvustus. Pöilupidaja juriidiline käsiraamat. Toimetanud ad vokaat Edg. Henning, õigusteadlased Aug. Mölder ja Joh. Veske. 303 lk. Hind kr. 3,50. Kirjastus..Sõna vara" Tartus, a. Käsiraamatu koostajad on lähtunud põhimõttest, rahuldada esmajoones tegeliku põllumehe nõudeid vastava kirjanduse alal, mistõttu käsiraamat on liht sa rahvapärase sõnastusega. Sisus on rohkesti sea dusi ja määrusi põllunduse, maakorralduse, metsan duse, kalanduse ja teistelt aladelt. Neile lisandub veel rohkesti eraõiguslikke küsimusi, nagu vallas- ja kinnisornaniõigus, servituudid, pandiõigus, _ ko hustusõigus ja perekonnaõigus. üksikasjaliselt on toodud pärandusasjade ajamise käik, nagu testamendijärgne ja seadusejärgne pärimine testamendi sisu ja vorm, pärandihoid jne Lugejale on antud ülevaade ka protsessiõigustest (tsiviil-, kriminaal- ja administratiivprotsess). Käsi raamatu lõpposas on toodud näiteid ja vorme pal vete, lepingute, kaebuste ja muude dokumentide koostamiseks. Edgar Kalamees: õpime fotograafiat". Foto graafia õpperaamat. 216 lk., 33 sisu selgitavat pilti. Hind kr. 3,25. Autori kirjastus. Peaiadu..Tu rist". Tartus. A\eie kiirelt suurenev fotoamatööride pere on viimasel ajal üha enam ja enam tunnud puudusi fotograafia õpperaamatu järele. Selle puuduse kõr valdab täielikult äsjailmunud raamat, mis toob oma lehekülgedel kõike, mida on tarvis teada igal pil distajal nii pildistamisel kui laboratooriumitöö soo ritamisel. Tema sisus peale valguse, objektiivide, kaame rate, pimiku, ilmutite, negatiiv- ja positiivmenetluse põhjaliku kirjelduse on eriti esile tõstetud pildistamisega seoses olevad küsimused, Iseäranis filtrite kasutamine ning esitatud veel hulk üldisi tarvilisi näpunäiteid, mitmed sügavusteravuse tabe lid ja suur kemikaalide tabel. Raamatu hõlpsaks kä sitlemiseks on paigutatud raamatu lõppu üksikasja lik sisuregister tähestikulises järjekorras.' Veoauto ja mootorratta kokku põrge Eile pärast lõunat põrkasid Kaarli puiesteel kokku veoauto A-1024, mida juhtis Arnold V e 1s b e r g, ja mootorratas A-180, juht Richard Jürgenson. Jürgenson, kes tuli Tõnismäelt, tahtis viimsel hetkel Vabadusväljaku poolt tuleva veoauto eest mööda sõita, jäi aga oma rattaga auto alla. Seejuures ta sai raskeid luumurdeid. Kadu umbrohule Puhkus VALGA UJULA OOTAB KORRASTAJAID. Suvel Valga linnas viibijate üldiseks suvituskohaks õhtupoolikuti pärast tööaja lõppu on kujunenud Hu ita supelbassein ja seda ümbritsev haljasala pargi ga. Selle maa-ala korrastamisele on asutud juba mitme aasta eest ja seni on supelbasseini ümbrust, mis reel mõne aasta eest õli soomaa, tublisti kor raldatud. Tänavu on aga ujula ümbrus nagu uju lagi miskipärast veel täiesti korrastamata, kuigi inimesed viimastel päevadel juba arvukalt seda külastavad. Teatavasti määmti loodushoiu- ja tu rismiinstituudi poolt kevadeks Valga supelbasseini korrastamiseks 2000 kr., millega setti on paranda tud raid vetteminekulaud, ja alustati Pedeli jõe kää ru õgvendamist. MIINA HÄRMA SUVITAB ELVAS. Nelja päeval registreeriti Elvas suvitajana helilooja Mii na Härma, kes saabus koos oma õe Emilie Reintha liga kuuajalist puhkust veetma emade puhkeko dusse. Viimastel päevadel saabunud tuntumaist suvitajaist olgu mainitud prof. U. Karcll, dr. Saa reste, lektor Harris, kohtunik E. Vadi, kunstnikud Bergmann. Espe j. t. Suvitajate nimekirjal sei sab ka Tartu linnapea dr. mcd. R, Sinka, õigus kantsler A. Palvadre perekond, kirjanik A. Raagi perekond j. t. NARVA LASTE SUUR TUNG N.-JÕESUHU. P. R. Narva komitee suvckoloonias N.-Jõesuus al gab tegevus täna, reedel. Tänavu oli rohkesti va nemaid, kes tahtsid oma lapsi saata kolooniasse suvepuhkusele. Vllesandmisi oli üldse 250 ümber, kuid esimesse vahetusse võeti lapsi vastu ainult 105. Kuna liiklusteed on lähedases seoses umbrohu levikuga,_ mis palume kõiki teeäärtega kokkupuu tuvate põldude valdajaid, et nad ajavahemikul juunini ja 20. juulist 10. augustini tingi mata teeksid teeääred puhtaks. Seda ülesannet ei tohi võtta kui liigset ja asjatut kohustust, sest puhastades teede ääri, teeb põllumees tööd ise enese kasuks. Niitmine võtab umbrohult õitsemi se ja seemnete levitamise võimaluse, millega tõ kestatakse umbrohtude tungi teeäärsetele põldu dele. Teede äärtest ja kraavidest niidetud hein jääb igal juhul põllupidajale-niitjale. Ehkki see tolmunud saak ei tasu iga kord töövaeva, tuleb siis ki lähtuda endale ja üldsusele kasulikust seisuko hast, pidades meeles juhtlauset: Puhas teeäär tagab puhta vilja.

7 Reedel, T 4. Juunil 1940 Päevaleht Nr Kolme talu hooned tules SPORT Tennis noorte tähe all Ambla lähedal süttis vigasest korstnast kaks talu, mis põlesid hoonetest lagedaks Paide, Täna kella 1 paiku süt tisid Ambla valla Pirsu külas Innu ja Tõnu talude hooned, mis põlesid maani maha, kus juures Tõnu talust jäi püsima- ainult küün. Kahju Innu talu hävimisest ulatub 3500 kr. Kindlustatud olid hooned k.-s. Omas" 750 kr. eest. Talu kuulus Meinhardt Kaas maale. Tules hukkus ka 2 põrsast ja ketis olnud jahikoer, kuna taluomanikul jäi tulle 230 kr. sularaha. Johannes Vaaderpallile kuulunud Tõnu talu hoonete põlemisest tek kinud kahju hindab omanik 2300 kr., kus juures hooned olid kindlustatud 1800 kr. väärtuses. Tuli sai alguse Innu talu. elamu korstnast väljalennanud sädemest, mis otsekohe süütas hoone õlgkatuse. Tugeva tuule tõttu tuli kandus kiiresti edasi ühise katuse all olnud aidale ja laudale ning sealt omasoodu edasi»samuti ühise katuse all asu nud sepikojale ja saunale. Hooned põlesid kõik. maani. Tulle jäi majakraam peagu täiesti. Innu talust kandis tuul sädemed umbes 200 m. eemal asetsevale Tõnu talu õlgkatusega elumajale. Edasi süttisid ka ühise katuse all olnud ait ja laut, niisamuti õlgkatusega hooned. Tõnu talu hävinud hooneist saadi vähesel määral päästa kraami, ent siingi hävis mitmesugust inventari. Ka Innu talu teisele naabrile, Otsa talule kandis tuli sädemeid. Kuna Otsa talu hooned olid pilbas katustega, siis suudeti neile langenud sädemed kustutada. Kustutustöödest võtsid osa kohalikud elanikud ja Ambla tuletõrje täies koosseisus kümnekonna pritsiga. Kustutajaid oli arvult 200 ümber, kuna kogu tihedasti asustatud Pirsu küla ähvardas tule oht..itule tekkimise põhjuseks peetakse vigast korst natn Lõuna paiku oli hakatud leiba küpsetama ja selleks oli tugevasti ahju köetud. Saaremaal tekkis kroonine tuleõnnetus reheahju kütmisest Tartu parandab oma fassaadi Kuressaare, Saaremaal Must jala valla Küdema külas süttis täna kesk päeval Rosiine Uuevälile kuuluva Jaani talu elumaja, mis oli ühise katuse all rehealu sega. Hoone hävis ühes kogu seesolnud vallasvaraga. Kogukahju õnnetusest tõuseb 4500 kr., sellest on hoone väärtus 4000 kr. ja vallasvara 500 kr. Hoone oli kindlusta tud k.-s. Omas" 3000 kr. eest, majakraam oli kindlustamata. Tuli sai alguse reheahjust, mida köeti linade kuivatamiseks. Tuletõrjel ja kohali kel elanikel õnnestus päästa eemal asetse vaid talu kõrvalhooneid. Narva kutsekoolidele uus hoone Ehitustöödega tehakse algust kiiremas korras Neljapäeval viibis Narvas haridusministeeriumi kutseosakonna dir. H. Norman, et tutvuda koha peal olukorraga, mis tekkis Narva tööstuskeskkooli rauatööosakonna põlemisega. Koos Narva linnapea J. Hansingi ja koolijuhataja ins. A. Mut i g a vaadati, üle põlenud hoone. Leiti, et praeguste hoonete remont kujuneb kalliks, mispärast võeti üles täiesti uue hoone ehitamise küsimus, mis oli juba varemaltki päevakorral. Narva kutsekoolide uue hoone asukohana valiti välja linna spordiväljak. Uue hoone fassaad ehi tatakse vastu Musta tänavat, kuna maja tiivad ja teised lisaehitused suunduksid lõunast põhja, kus on küllaldaselt chitusruumi. Uus hoone tuleks kiviehitus. Koolimaja plaani ja kulude kalkulat sioonide tegemisega tehakse algust otsekohe, et Linnavalitsuse ja kodukaunistamise komitee kavatsusi linna üldilme ja heakorr a tõstmisel 700 SÕJASANGARIT PÄRNU Tartu linnapea dr. med. R, Sinka ja ehitus osakonna juhataja V. ont o n informeerisid aja kirjandust kavatsusist, mida kavatsetakse teos vjada Tartu linna kodukaunistamistöö alal ja linna välisilme tõstmisel. Kodukaunistamistöö läbivii miseks ja selle töö propageerimiseks on moodusta tud linna kodukaunistamiskomitee, kuhu kuuluvad iildjuhatajana R. Sinka, tegeliku juhatajana lnn. V. Onton ja liikmetena lnn. I. Lill, linnaarhitekt V. Tippel, Tartu heakorra ja kaunistamise seltsi esindajad prof. A. Mathiesen ja K. Leius, Tartu metsaülem J. Lukats, ülikooli esindajana arhi tekt H. Kuvasto, majaomanike koja Tartu osa konna esindaja O. Kangur ja dir. J. Port. Kodukaunistamistööd on Tartus veel tarvis suures ulatuses teha ja propageerida selle mõtte levimist laiematesse hulkadesse. Tartus on kodu kaunistamise alal küll ka võrdlemisi'rohkesti juba' seni tehtud ja'linn.' on palju oma fassaadilt pare muse poole muutunud. Tööd tahetakse sel alal jat kata vastavalt praegusele olukorrale ja võimalu sile. Lähemal aial saadetakse selle kohta välja asutustele ja organisatsioonidele pikem üleskutse. Prof. A. Mathieseni arvates on Tartu..haigeks kohaks" ikka veel inetud plangud ja väravad, kuigi sel alal juba palju on muutunud, nagu selgus linnaarhitekt V. Tippeli seletusist. K. Leius leidis, et siin võiks kasutada karmimat katt. Peeti soovitavaks, et linnavalitsuse betoonitööstus ja metskond aitaks materjali näol kaasa inetute ta rade kõrvaldamiseks. tahetakse Tartus vältida kinniste tarade ehitamist ja seniseid kao tada. linn. V. Ontoni andmeil on Tartus läinud talvel külma läbi saanud kahjustada 2787 puud ja 2756 põõsast. Need löödud..haavad" tuleb ees kätt parandada. Suurematest linna välisilme korraldamistöödest on praegu käsil Karlova pargi ümberkorraldamine, kusjuures kaotatakse ka seda parki ümbritsenud ~Riina müür". Käsil on ka ujula ümbruskonna maa-ala korraldamine pargiks. Parki tahetakse te ha lamamismurusid, tennisplatse ja spordi- ning võimlemisharjutusväliakuid ja hoolitseda ka laste mängumurude ja mänguplatside ja sulistamisbas seinlde eest. Vabaujula ümbruse korraldamise * ka vad on komitee heaks kiitnud ja leidnud, et seal on korraldamisel tarvitatud õnnelikku kätt. Ni melt on seal ehitatud riietehoiuruum, valmistatud ujumissillakesed ja ümbritsetud lamamisväljakud hekkidega, ühtlasi on ka kindlaks määratud rajoo nid meestele ja naistele. VR kavaleride traditsiooniline kokkutulek eeloleval pühapäeval Tutvutakse Pärnu kuurordiga ja Sindi vabrikutega Vabaduse Risti 12. päev supellinnas Viljandi linnavolikogu koos olekult Viljandi, Viljandi linnavolikogu pidas tä na õhtul oma korralise koosoleku, kus muude kü simuste hulgas otsustati määrata autasu kolmele linnateenijale, kes 20 a. on olnud Viljandi linna teenistuses. Nendeks osutudid: linna viinapoe ju hataja J. Henno, linna telefonikeskjaama amet nik Anna Elbl a o s ia linna lastekodu teenija Anna Raag. Linna haridusnõukokku valiti koo liõpetaja A. Kivirähk ja koolideinspektor M. Roots. Läbirääkimiste osas tekitas väga elavat vaid lust linna haigla kirurgi isik Vaidlused lõpetas Viljandi linnapea A. V i 1 m s, tähendades, et linna valitsus haigla kirurgi küsimuse püüab võimali kult kiiresti lahendada. Eeloleval pühapäeval, 16. juunil, toimub Pär nus Vabaduse Risti kavaleride traditsiooniline kok kutulek Vabaduse Risti päev, missugune arvult on juba 12-ncs. Pärnus peetakse päeva esmakord selt, mispärast ka huvi selle vastu sõjasangarite seas näib olevat väga elav: ülesandmiste järgi koguneb supellinna ümmarguselt 700 V. R. kavaleri ja nende 200 poega. Päeva puhuks oodatakse Pärnu aukülalisena ka sõjavägede ülemjuhatajat kindral J. Laidoneri. V. R. kavaleridena saabub kokkutulekule rida meie sõjaväe praegusi ja Vabadussõja aegseid kõrge maid juhte, eesotsas VRVÜ keskjuhatuse esimehe kindral-maior 1. Lootsiga. Päeva kava on nüüd lõplikult valminud. Selle kohaselt saabuvad sõjaveteraanid Pärnu kahel eri rongil juba pühapäeva varahommikul. Jaamas võta vad neid vastu Pärnu-Viljandi sõjaväeringkonna ülem ja VRVÜ Pärnu osakonna juhatuse liikmed. Pärast saabunvst rivistuvad kavalerid osakondade kaupa koos lippudega Vabadusväljakule, kus nad kohalike naiskodukaitsjate ja kodutiitarde ning gaidide poolt dekoreerltakse lilledega. Kell 9 hommikul jõuab Vabadusväljakule sõja vägede ülemjuhataja (või kui tema Pärnu tulemast on takistatud, siis mõni teine kõrgem sõjaväelane), kes tervitab V. R. kavalere nende traditsioonilise kokkutuleku puhul ja peab neile lühikese kõne. Järgneb kavaleride defilee ülemjuhataja ees. De fileelt kavalerid siirduvad Endla" aeda, kus Pär nu linnapea annab nende auks hommikueine. Sa mal ajal asetab VRVÜ keskjuhatuse esimees koos' teiste ametisikutega pärja Vabadussõjas langenute mälestussambale. Hommikueinelt liigutakse Valli kääru, kus Pärnu linnaarst dr. J. Kukk peab lühi kese ettekande Pärnu linna ja kuurordi ajaloost. Kell Ml päeval sõidavad päevast osavõtjad eri. rongil Pärnust Linti, kus tutvutakse Sindi linna, paisu ja vabrikutega. Ka Sindis on ette nähtud refe raat, mille peab kohalik pastor E. Paigaline, an des V. R. kavaleridele ülevaate Sindi linna ja vabrikute arenguloost. Pärast seda annab vabriku valitsus lõunaeine, mille lõppedes eri rongil sõidetakse tagasi Pärnu. Supellinnas tutvuvad kavale rid omal algatusel ja üksikute gruppide viisi linna ning kuurordiga, kuni õhtuni, millal päeva finaa. lina Pärnu maavanem annab rannasalongis õhtu eine. Pärast einet lahkuvad kavalerid kahe eri rongiga Pärnust. Vabaharidustegelaste suvi päevad Porkunis juunini toimub Porkunis, Virumaal, kut seliste vabaharidustegelaste kokkutulek, millest võ tab osa vastavaid tööjõude Eesti Haridusliidust, ÜENÜ-st, Eesti Naisliidust, Eesti Maanaiste Kars kusseltsist, põilutöökojast, kodumajanduskojast jne. Suvipäevade nimetust kandva kokkutuleku korraldab Eesti Vabakutseliste Kultuurtegeiaste Ühing. Esimesel suvipäeval esinevad ettekannetega dr. A. Koort (vabaharidustöö probleeme), K. Ka da k (vabaaja veetmise probleemist mujal ja meil) ja toimetaja M. Äit s a m (lehekülgi Porkuni aja loost). Neile järgnevad algatusreferaadid M. Ka lalt (klubilise tegevuse sisu maal) ja H. Tõnis soolt (klubiline tegevus linnas). Ühtlasi demonst reeritakse päevakava õhtuses osas diafuml ja kit sasfilmi kasutamist vabaharidustöös. Teisel tööpäeval refereerivad K. Liidak (va baharidustöö maakutsetöö seisukohalt), M. All sa m (Eesti perekonnanimede tekkimine), J. R uu s (välis kõnelejate vastuvõtmine kohtadel), E. Kubjas (va baharidustöö ja karskus) ja K. Laane (õpingu iiste harrastuste probleem meie seltside tegevuses). Päev lõpeb lõkkeõhtuga Porkuni, pargis. Kokkutu leku lõpupäeval esinevad kõnedega haridusministee riumi nõunikud J. Mais tn a (noorsootöö päeva küsimusi), A. Lein j ä r v (vabaharidustöö päeva küsimusi) ja A. Kalamees (kehaline kasvatus ja vaba aeg).' Päevade juhatajaks on Elmar 0 j a E. Haridus liidust. üheaegselt suvipäevadega korraldatakse seal samas ka Eesti Vabakutseliste Kultuurtegelaste Ühin gu peakoosolek. Kolm uut põllunduskooli Harju maale Harju maavalitsus esitas haridusministeeriumile kinnitamiseks põllunduskoolide võrgu kava, mille kohaselt jäävad alles kõik Harjumaal praegu töötavad põllunduskoolid senisel kujul ja senistes asukohtades, kaasa arvatud ka riiklikud koolid Kehtnas ja Kuusikul. Uute koolidena otsustas maa valitsus võrku võtta ja ellu kutsuda 2-aastase põl lunduskooli ühes karjakontroll-assistentide klassiga Kostivere mõisa riigi ülalpidamisel, 1-aastase põl lunduskooli Ravilas samanimelise aianduskooli juu res Harju maavalitsuse ülalpidamisel ja linnukas vatajatekooli Sakus samanimelise kodumajandus kooli juures tingimusel, kui haridusministeerium ehitab koolile internaadi ruumid. Kooli ülalpida jaks jääks Harju maavalitsus. Harjumaa täienda miskoolid jäävad senisel kujul edasi töötama. oleks võimalik veel suvel alustada ehitustöid ja viia peahoone juba jõuluks katuse alla. Kutsekoo lide ühishoone, kus leiaksid ulualuse tööstuskesk kool, ametikool ja naiskutsekool, valmiks mõne aasta pärast. Kui palju läheks uus hoone maksma, see pole praegu veel selge. Tööstuskeskkooli ja ametikooli ruumide küsimus lahendatakse kuni uue koolimaja valmimiseni nõnda, et osa töösaale jääks tulest vähem rikutud vanasse hoonesse, kuna osa töüsaalidest viiakse end. Fo resti" saeveski ruumidesse, mis on praegu Narva linna valduses. Kuna linn võtab enda alla spordiväljaku, siis nõuab korraldamist ka spordiväljakute küsimus Narvas. Linnapea arvates see küsimus ei olevat siiski raske. Praegu on Narva garnisonil korralik spordiväljak, mida seni on korduvalt kasutanud ka eraseltsid. Tulevikus tuleb sõlmida, garnisoniga sellekohane kokkulepe, et eraseltsid saaksid sõja väe väljaku suuremaid kasutamise võimalusi. Kui aga peaks muutuma see spordiväljak kitsaks, siis tuleb mõelda uue spordiväljaku rajamisele, mille kava nagunii on Narvas olnud juba korduvalt kõne all, sest praegune spordiväljak" on väike ja selle suurendamine ei osutu üldse võimalikuks. Nüüd on valminud tuba ka kokkulepe tule läbi tekkinud kahjude kohta. Sellekohaselt kooli kahju hävinud materjalide ja mitmesuguste tööriistade näol tõuseb kr. ühtlasi on nüüd selgunud, et hinnalised masinad, mis tõstnuksid kahjusummat suuresti, pole kuumuse all kannatanud. Kuna ma sinad ujutati üle veega, _ siis nende puhastamine roostest teostub praegu õpilaste kaasabil. Narva linna kahju osaliselt tules hävinud ja osaliselt tu lest rikutud hoone läbi tõusvat kr. Soovitab ta: ETERNA Šveitsi täpsuskell Vabr asutatud a H. MARKOVIt Tallinn, Viru 15. Sünnipäevalapsi Dr. 3. Vooremaa 60-aastane 15. juunil tähistab oma 60. sünnipäeva Türi telliskivitehas ja keraa, piimatööstuse omanik "ning "Türi silmapaistva maid avaliku elu tegelasi dr. Jaan Vooremaa (end. nimega Vöhrmann). Juubilar sündis 15. juunil a. Viljandi maal, Kurista v. talupi daja pojana. Lõpetanud Tartus gümn., astus ta Tartu ülikooli arstitea duskonda, mille lõpetas a. cum laude. Siir dus arstina Türile, kus tegutseb ka praegu. Oli enne maailmasõda Faide tütarl. gümn. kooliarstiks ja maailmasõja päevil Türi erahaigla juhataja. Võt tis vabatahtlikult arstina osa Vabadussõjast. Oli Järva maak.-arsti ja Paide linnaarsti k. t., Peipsi rannak. pataljoni ja Tartu kooliõp.-pat. vanem arst ja Kuressaare sõjaväesanatooriumi juhataja, kuna pärast seda uuesti asus Türile a. asutas Tü rile ringahjuga telliskivitehase ja a. keraamika tööstuse. Alates a. on dr. J. V. Türi raud teearstiks. " Oma kutsetöö ja vabriku juhtimise kõrval on juubilar elavalt osa võtnud avalikust elust juhtiva tegelasena. Hans Nurk, ametnik, sünd. 15. juunil a. Tarvastu v. Viljandimaal. Elukardetav vigastus auto all Alide Heinla 25-a. töö Juubel Homme tähistab oma 25-a. töö juubelit ~Päeval ehe" kauaaegne peale panija Alide Heinla. Juubilar alustas õppi mist 15. juunil a...tähe" trükikojas Võrus...Päevalehes" töötab ta 20. nov a. alates. Eile kella kahe paigu juhtus raske autoõnnetus Pirita-Merivälja-vahelisel maanteel. Sõiduauto H -66, mida juhtis Nõmmel, Sambla 22 elutsev Alide Reinv a 1 d, sõitis otsa Iru valla Pirita külas elutsevale umbes 30-aasta vanusele Maimu Pee ter i 1 e. Vigastatu toimetati Narva maanteel aset sevasse erahaiglasse. Maimu Peeteril tekkis sisemine verejooks ja pealuumurre. Vigastatu seisukord on raske. Ta ei olnud eile hilisõhtul veel tulnud meelemärkusele. Vagunite pesemise hoone Ülemiste jaama Eilseks valmis ülemiste jaamas erihoone kaubavagunite pesemiseks. Varemalt kasutati kau bavagunite pesemiseks ja puhastamiseks vedurite vett, nüüd aga toimub sooja veega pesemine erili ses ruumis, kus selleks on vajalised seadeldised. Tuiikahju Köleri tänaval Eile kella 3 ajal p. 1. puhkes tuli Köleri tän. nr. 11 asetsevas ühekordses kivist hoones, milles oli pesuköök ning ühetoaline keedukohaga maja hoidja. Tuli sai alguse küttekoldest, mille kuumenemisest süttis sein. Tulest sai kannatada lagi, iomaniku madrats ja voodipesu. Tulele pandi piir. Hoone kuulub Hermann Soonele. Kahjusumma on esialgu selgumata. K. Lasn ja H. Pukk loobumas võistlemisest. Noorte juurekasv üle kogu riigi väga elav. Maavõistlus Leedu vastu Kaunases Tennisspordi alal kujuneb tänavune suvi rahvus vaheliste võistluste suhtes kahtlematult sama kitsa piiriliseks kui teistelgi spordialadel. Maavõistlusi võimaldub tõenäoliselt pidada ainult lähemate naab ritega. Ainsa suurema sündmusena on päris kin del ainult Eesti-L ee d u maavõistluse pidamine Kaunases juulini. Eesti kinnised meis tervõistiused peetakse tänavu Tartus algusega 22. augustil. Juba läh päevil algavad klubidevahe lised meeskonna-meistervõistlused kolmes klassis. Tennisliidu iga-aastane suurlaager Narva- Jõesuus algab 1. juulil ja kestab kuu aega, kusjuu res kuni 15. juulini on tennislaagris meesmängijaid, pärast seda aga naised. Meie tennise elütmängijate perest on kuulda n. ö. kurbi sõnumeid. Paljukordne Eesti meister Kristjan Lasn kavatseb alates tänavu aastast üldse võistlemisest loobuda, kuna töörohkuse sunnil pole tal enam kulladaselt aega võistluste vas tu valmistumiseks. Edasi on kuulda, et Eesti kõigi aegade teine mängija H. Pukk kavatseb siirduda tennise õpetamisele kutselisena, mis võrduks võist lusväljakutelt lahkumisele. Kuna peale K. Lasna ja H. Puki on loobumas võistlemisest veel teisigi vanemaid ja kogemuste rikkamaid mängijaid, tuleb tänavu rahvusmeeskonna koostamisel arvestada peamiselt meie tõusvat gene ratsiooni nooremaid mängijaid eesotsas Keerdi, Kuuse, Meieri ja teistega. Rõõmustavana on esile tõsta meie valgepalli noorte väe võimsat suurenemist ja edasirühkimist. Tennisiiit ja tennis klubid on otsustanud kõigiti õhutada ja kaasa aidata noorte tööle, et nende areng läheks võimalikult kii remini ning rajaks tennisele teed laiematesse rahva hulkadesse. Eelviimane voor Kas Spordile völ Estale kolmas kaotus järjest? V. S. Spordi ja Esta tänane jalgpallimatš Kadri oru staadionil (algus kell 18.30) avab liiduklassi kevadsarja eelviimase vooru. Vanameister Spordil on täna raskestisaavutatavaks eesmärgiks võita Estat, kes temale on juba kaks aastat olnud võit matu. Üllatuskaotused ÜENÜTO-le ja Tallinna Kalevile põhjustasid V. S. Spordi languse tabelijuhi kohalt tabelikolmandaks, millise positsiooni säi litamiseks vajab aga Tipneri-meeskond võitu jõulise Esta üle, kes juba mitu aastat on olnud mõnigi kord meie esimeeskondadele komistuskiviks. Oma viimased kaks matsi on aga Esta samuti kaotanud (Olümpiale ja Estoniale) kui vanameis ter V. S. Sportki. Võimalikud kaks võidupunkti muudaksid Esta aga kohe tabeliseisus kolmanda koha kandidaadiks, mille tõttu estalaste võiduiha on täna kahtlematult suurem kui ühelgi senisel täna vusel matsil. Võidule lähevad aga välja täna mõ lemad vastassed. Kevadsarja järgmise matsina toimub pühapäe val Estonia ja Pärnu Kalevi kohtamine (kell Kadrioru mererannal TJIC-i väljal). Teise matsina pidi pühapäeval toimuma ÜENÜTO ja Olümpia kohtamine Tartus, kuid ÜENÜ juubelipidustuste tõttu on see matš edasi lükatud teisipäevaks. Nel janda matsina eelviimases voorus toimub Tallinna Kalevi ja TJK-i kohtamine esmaspäeval. Nii Olüm pia kui ka Estonia vajavad kindlat võitu meistri kandidaatidena püsimiseks. Kui ÜENÜTO saavu taks tartlastel! isegi üllatusviigi, jõuaks Estonia kohe temaga ühele pulgale! Estonia omakorda ühe punkti kaotamisega kaugeneks Olümpiast juba kahe punkti kaugusele. ' Eesti-Soome maavõistluse kava G. Sule Tall. Kalevisse, A. Mägi UENUTO-sse Kergejõustikuliidu juhatus oma eilsel koosole kul määras kindlaks Eesti-Soome maavõistluse ka va. Esimesel päeval, 27. juunil, on kavas järgmised alad: 100 m, kuul. kõrgus, 400 m, kaugus, 1500 m, vasar, 5000 m ja 4XIOO m: teisipäeval: 110 m tõkkeid, oda, teivas, 200 m. 800 m, ketas, kolmik, 1000 m teatejooks. Maavõistluse üldkorraldajaks on E. Männi k, võistluste peakorraldajaks E. Kolm pere. Maavõistluse pääsmed lastakse eelmüügile spordiärides. Esmakordselt on kahe-päeva-pääsmed kokku müügil ja üksikpääsmetes* odavamad. Edasi kinnitas liidu juhatus kaks ümberregistreeri mist. Tartu ASK-st on nimelt lahkunud odaviska jad Gustav Sule ja Artur Mägi. Neist Sule hak kab startima Tall. Kalevi värvides, kuna Mägi re gistreeriti ÜENUTO-sse. 3 jalgratturit võistlusele Riiga Valikvõistlus esmakordselt Kalevi rajal Lätist saabus Tallinna Kalevi jalgratturite osa konnale võistluskutse kolme nimekama jalgratta sõitja saatmiseks rahvusvahelisele võistlusele Rii g a. Võistlused korraldatakse Riia uuel rahvusvahe lise mõõtudega 333-meetrilisel ringteel 30. juu nil. Võistluste kavas on 3 km avasõit, 1 km kiirus sõit ja ühe tunni paarissõit nelja finiiiga. Sama võistlusega üheaegselt peetakse ka kiirusvõistlused mootorsportlastele. Tail. Kalev on otsustanud saata võistlustele 3 4 jalgratturit, kusjuures osavõtjate nimed selguvad eeloleva kahe valikvõistluse tule muste põhjal. See on esmakordne juhus aastate vaheaja järele, et meie jalgrattureil on võimalus võistelda rahvusvahelisel võistlusel väljaspool Eestit. Tall. Kalevi jalgratturite osakond korraldab pü hapäeval algusega kell 12 päeval Kadrioru pargi, ringteel rahvuslikud jalgrattasõidu-võistlused kol mes klassis. Võistlusklassile on kavas 3 km ja 30 km; B klassile 10 km ja algajate klassile 5 km. Järgmised võistlused jalgrattasõidus peetakse veel kolmapäeval, 19. juunil, esmakordselt Kalevi spordi välja ringteel, mis korraldatakse võistluskõlvuliseks jalgrattasõidule. Kalevi tasandatud rajal on võistlus kavas Ä klassile 10 km, B klassile 5 km ja C klassile 3 km võidusõit ning üldklassile veelgi es makordselt takistussõit. TÖÖLISTE ELU Antsla Ltnna ühine Töövõtjate Kutseühing võe ti eilsel Töövõtjate Kutseühingute Keskliidu juha tuse koosolekul keskliidu liikmeks vastu. A.-s. Vennad Toferi tekstiitkäitlse töölistele an takse käesoleval aastal puhkust alates 23. juu nist. Käitis on pikemaks ajaks töödega varustatud. Tallinna Ehitustööliste Kutseühingusse kuuluvad parketitöölised tulevad täna ühingu ruumesse kok ku, et arutada kollektiivlepinguga ühenduses ole vaid küsimusi, kuna senine leping lõpeb juba ala tes laupäevast. Trükitööstuses andis kevade algul end tunda töö puudus, kuid nüüd on ühenduses suvepuhkustega kord paranenud ja praegu ei ole kutseühinguks töötuid registreeritud enam kui mõned üksikud. Kartonaažitöölised on juba pikemat aega otsi nud võimalusi töö- ja palgaolude parandamiseks. Aktiivsete sammudeni on jõutud ainult ETK karbi tööstuses, kus on suudetud palku parandada. Nüüd on palkade parandamise nõue ka teistes suuremates kartonaažitööstustes üles kerkinud. Eeloleval pühapäeval korraldab Tallinna Metalli tööliste Kutseühing esmakordse väljasõidu käes oleval hooajal oma liikmeskonnale Lakku. Tallinna Keemiatööliste Kutseühingu liikmeskond aga oma korda siirduvat oma puhkekodusse Rannamõisa. Tall. Ehitustööliste Kutseühingu juhatus otsus tas asjaajaja-organisaatori kohalt lahkunud Joh. Koo vitsa asemel kutsuda teenistusse rvl. Neeme Ruusi. Narva tekstültööliste kutseühing lahkus liidust. Narva tekstültööliste kutseühing pidas erakorralise peakoosoleku, kus tähtsaima päevakorra-punktina tuli otsustamisele kutseühingu lahkumine tekstül tööliste kutseühingute liidust. Koosolekul leiti, et Meie kõikides tenniskeskustes on tänavu noorte juurekasv haruldaselt suur, nagu seletab ringsõitu dest siseriiki tagasi pöördunud E. S. Keskliidu ten nisõpetaja B. Lepik. Osavõtt hooajale ettevalmis tamisest ja kursustest on paiguti elavam kui ku na g i varem. Nii pealinnas kui ka siseriigis on män gida soovijate ja õppijate arv erakordselt suur. Kõik tennisväljakud, seda aga eriti siseriigis, on katkesta matul kasutamisel varahommikust kuni pimeduse tulekuni. Petseris näiteks, kus seni aastate kestes lei dus ainult 7 B mängijat, tõusis tänavu kevadel ten nischarrastajate arv poolele sajale. Sealne ainus mänguväljak on iga päev kasutamisel alates kella 6-st hommikul ning mängitakse enne tööle minekutki. Samasugune elavus valitseb Võrus, kus mängijate arv tõusis tänavu ligi kolmekordseks. Tartus, kus vahepeal noorte mängijate juure kasv oli jäänud kaunis väikeseks, on olukord muutu nud põhjalikult Akadeemilisesse Tennisklubisse on koondunud uusi mängijaid juure üle viiekümne. Väljakute nappuse vähendamiseks on Tartu linna valitsus tervitatavalt otsustanud ehitada kaks uut moodsat väljakut ujula juure. Ka Narvas kiha vad väljakud iga päev mängijaist värskeks juure kasvuks on 38 noort. Noorte järelkasv on tugev ka Valgas, Viljandis jne. Kadrioru tennishdlis toimunud kevadkursustest võttis osa 100 kooliõpi lase ümber. Kõige selle tõttu tuleb tänavu erilise huviga oodata Eesti meistervõistlusi noortele, mis algavad Viljandis 2. augustil. Need peaksid kõigi eelduste kohaselt kujunema rckordilisteks, mitte ainult osavõtjate rohkuse, vaid ka konkurentsitihe duse poolest. Reservjaoskonna karikavõit politseluksustevahellses kuuevolstlusas Eile lõppes Tallinna politseiüksuste vaheline kuuevõistlus politseiametnike keskkogult annetatud rändauhinnale. Võistlusel startis kolm politseiüksust. Rändauhinna võitis esmakordselt reservjaos konna meeskond koosseisus allkonst. A. Ausmaa, van.-kordnikud A. Madjak, E. Rannu, Ä. Raag, H. Parra, Aug. Hütt, J. Rõõmus, E. Lumiste; kord nikud E. Aren, K. Marley, N. Paju, J. Lehtpuu, E. Kaljuste, K. Kand, N. Simre, V. Aidla; kordn. k.-t. E. Rätsepp 15 punktiga, saavutades kuuest võistlusalast kolm esikohta meeskonnavõistluses. Teisele kohale jäi 2. (tuntud jooksja konst. Ed. Pröömi) jaoskond 14 punktiga, kusjuures meeskond Ed. Pröömi juhtimisel püstitas uue Eesti politsei rekordi patrullrännakus ajaga 24.58,0. Kolmandaks tuli 3. jaoskond 7 punktiga. Rändauhinna võitis a. 2. jaoskond ja läinud aastat 3. jaoskond. Rändauhinna jäävalt omandamiseks tuleb see võita üldse viis korda. Võistluse tulemused: 100 m jooksus 30-kg liiva kotiga tuli esikohale reservjaoskond ja individuaal selt võitis konst. A. Pupp a r t (3. jsk.) ajaga 16,2 sek. Teivas-kaugushüppe rakmeis võitis 2. jsk. 34,20 punktiga ja esikohale tuli kordn. Ve 11 ne r (2. jsk.) 7,24 m, 2. allkonst. Ä. Ausmaa (reservjsk.) 7,23 m. Hoota granaadiheites rakmeis võitis 2. jsk. 231 punktiga ja esikohale tuli kordn. Raid m a (3. jsk.) 50,02 m, 2. allkonst. A. Ausmaa (re servjsk.) 49,85 m. Teatejooksu sxloo m vormis ja rakmeis võitjaks tuli 2. jsk. (konst E. Prööm, kordn. Sarnit, kordn. Eliste, kordn. k.-t. Vellner) ajaga 1.06,8. Lahingukorras püstoiilaskmise 25-m distantsilt võitis Eesti püstolilaskemeistrl komissar kapt. A. Ottisaare (reserv-) jaoskond 192 sil maga, kusjuures esikohale tuli van. kordn. A. Raag (reservjaosk.) 45 s., 2. kordn. E. Sarnit (2. jsk.) 43 s., 3. kordn. Marley (3. jsk.) 42 s. Patrull rännaku 5,5 km distantsil Pirital võitis Eesti po iitseirekordiga 2. jaoskond ajaga 24.58,0. O. Linnaste Stokholmi võistlema? Rootsi võistlema spitmiseks on saabunud kutse meie tõusvale vasaraheitetähele O. Linnastele. Stok holmi politsei korraldab nimelt 21. juunil Stokhol mis rahvusvahelised politsei võistlused, kus tahe takse näha võistlemas ka meie tublimat vasara meest. Loodetavasti O. Linnastele võimaldatakse sõit Stokholmi, kuna see annaks temale juure võist iuskogemusi. TÖÖLISSPORT TTU - Volta 2 l Tallinna Töölisspordi Ühing võitis jalgpallis Tal linna käitiste tugevama meeskonna Volta napilt 2:1,. poolaeg 2:0 TTÜ kasuks. Volta meeskonnas mängisid kaasa ka liiduklassi nimekamad mängijad Siimenson, Papp, Leichner, Niinvee ja teised. Kegejõustlkuvõlstlused Viljandis ETL osakond Võitlus korraldab eeloleval püha päeval Viljandis sealsel staadionil esmakordsed ker gejõustikuvõistlused, millest võtab osa võistlejaid Tallinnast, Viljandist, Pärnust ja Vana-Karistest. Tulevik - Salamander IrO ETL Tallinna ringkonna meistervõistluste sar jas kohtusid Salamander ja Tulevik. Mängu võitis Tulevik 1:0 (0:0). Järgmistena kohtuvad täna Tule vik ja TTÜ kell spordihoone väljakul. Tallinna ringkonna meistervõistluste sarjas juhivad praegu võrdselt TTÜ ja Tulevik, kusjuures tänane matš selgitab ühtlasi ka tabelijuhi. liidu organiseerijad Tallinnas ei olevat õiglaselt talitanud Narva kui meie suurima tckstiiltööstuse keskuse suhtes. Niisugust olukorda peeti täiesti ebaloomulikuks ja vastuvõtmatuks Narva ühingu liikmetele, mispärast otsustati liidust lahkuda ja jatkata tegevust iseseisvalt. Narva ühingus on üle 600 liikme. VTK töölistele puhkekodu. Valga Tööstus-Kau bandus a.-s. on asunud oma töölistele ja ametni kele puhkekodu rajamisele Karula v. Pikkjärve ääre. Puhkekodu loodetakse esialgselt valmis saada eeloleval- nädalal ja seal võimaldub viibida kor raga 15 inimesel. Puhkuse veetmine puhkekodus on VTK poolt tasuta. Kukruse kaevandusse vajatakse veel 100 kae vurit. Kuna suvekuudel Kohtla-Järve kaevandustes tahetakse soetada suuremaid põlevkivi tagavarasid, siis.on pikema aja jooksul juure värvatud uusi kaevureid ja neid on veel vaja 100 inimest. Peale selle võetakse uusi mehi juure ka Käve kaevandu ses. Kaevurite üldarv praegu ulatub juba 1000 meheni. Täie koormatusega töötades toodetakse praegu kaevandustest öö-päevas keskmiselt 350 Q tonni põlevkivi, millest suurem osa läheb Õlite haste varustamiseks. 1. Eesti meistervõistlused mudeilennus peetakse Viljandis Eestvi Aeroklubi mudellennu sektsioon korraldab' juunini Viljandis 1. Eesti meistervõistlused mudeilennus. Võistlused peetakse kolmes eriklassis: purimudelite, kummimootoriga mudelite ja bensiini mootoriga mudelite klassis. Igas eriklassis peetakse kaks võistlust üks käelt- ja teine kõrgstardilt. Võistluste üldjuhatajaks on Eesti Aeroklubi mudel lennu sektsiooni juhataja lendur-v. major V. Andresen. Ka õhuskaudid Viljandisse Samal ajal peetakse Viljandis õhuskautide lipv konna laager. Õhuskautide laagrist võtab osa Ž5 õhuskauti lippkonna juhi skm. R. Kärneri juhtimisel.

8 8 Nr. 157 P 8 e vale h t Reedel, V 4. juunil 1940 Kohalikke teateid BALTI NÄDALA MUUSIKAKONVERENTSI KONTSERDID KOHVITUND,JERASSAMMURITE TORNIS" KÜLASKÄIK TALLINNA SKAUTIDE MALEVASSE Tallinna skautide _ ma leva skm, E. Madd i s o o kutsel oli ajakirjanikel või malus lähemalt tutvuda skautide ruumide ja tege vusega. Teostati ringsõit skaudiüksustc kodudesse ja Terassammurid" pak kusid külalistele tass koh vi ajaloolises kindluse tornis. Maleva staap asetseb vana kindluse müüride vahel Vene tän. 26. Ruu mid on ehitatud ümber aida- ja endistest tööstus ruumidest. Need ei ole otstarbekad ega kodused, kuid noored on püüdnud anda neile koduse mulje. Skautide endi poolt on teostatud remont ja val mistatud mööbel. Meeldi va mulje jätab lippude ruum, kus vastaval alusel asetsevad riigi- ja maleva lipud ning seintel mitme sugused vimplid mälestu sena välislaagrcist. Hundude toas on lõkke imitatsioon. Istmeiks on puupakud. Ruumid on külmad ja niisked ning nagu kuuldus kitsad laienevale tegevusele. Loosungiks ruumide juuresoetamisel on ~Vallutada vanad linnatornid." Praegu on kasutamiskõlvuline vaid maleva kodu kõryal asetsev kindlusetorn, kus on aset leidnud T erassam m u r i t e" lippkond. Lähemas tulevikus avaneb võimalus saada skau tide kasutada veel kaks vana linnatorni: Tornide väljakul Kaljukotkaste lippkonnale ja Müü rivahe tänaval Koopa Karu lippkonnale. Tornide ümberehituseks on üksused kogunud pikemat aega raha. Mitmed üksused kasutavad praegu üüriruume, makstes üürideks aastas 1300 kr. Raha on saadud Skaudid mudellennukite valmistamisel. Süütepommid" Lutheri vineerivabrikule Tuletõrje Lõuna-divisjoni manööver Eile kell 7 p. 1. korraldati pealinna tuletõrje Lõuna-divisjonile manööver A.-S. A. M. Lutheri vineerivahriku katlamaja juures Lõuna tänaval. Tuletõrjele antud olukord kujutas enesest pom milennukite rünnakut nimetatud käitisele. Ette kujutatavailt lennueskadrillidelt heideti kaks süüte pommi a.-s. Lutheri vineeritööstusse katlamajale. Suitsupadrunid tähistasid pommide tabamusi ja puhkenud..tulekahju". Lõuna-divisjon ilmus häire peale kohale kahe mootor- ja kahe autopritsiga, ning juhtides neli-viis juga hoonete katustele kustutas peatselt pommi dest..süttinud" hoone. Kuna möödaminejad ei teadnud tuletõrje kohale saabumise tõelist põhjust, siis suitsupilved ja kus tutusmasinad äratasid paljudes tõsise kartuse, et tehases tõeline tuli on pääsnud lahti. Manöövrist võttis osa ka tuletõrje naisüksus. Samuti viibis manöövril tuletõrje- ja politsei kõr gemaid esindajaid. Simultaan-maleturniir TEMS-is Treeninguna eelseisvale TEMS-Läti maleseltsi matsile korraldati TEMS-is simultaanturniir, milles iga meister pidi üheaegselt mängima 4 liidu- või seltsiklassi maletaja vastu. Mitmed meeskonna liikmeist ei saanud aga ilmuda teenistuslike takis tuste tõttu ja nii anti igale meistrile vastaseks ainult 3 meest, kusjuures pieistrikand. Rud. Pruun pidi leppima lätivastasesse meeskonda mittekuulu vale ja nõrgemate maletajatega. Mõtlemisaega pii rati malekelladega, kusjuures ülemmääraks 20 käigu kohta oli 1 tund. Simultaaniandja-meister pidi seega mõtlema 3 korda kiiremini kui vastased ja tal tuli teha oma 1 tunni kestes 60 käiku. Paremini simultaaniandjaist esines meister Friedemann, kes valgetega võitis lkl. Kär ringu, mustadega viigistas Rosenfeldiga ja valge tega võitis Sari. Meister Türn mustadega viigistas lkl. Brašins kiga, valgetega viigistas Kärdiga ja valgetega või tis Ploomi. Seltsi esimaletaja m.-kand. Laht mustadega kaotas lkl. Kaldele, valgetega võitis Rootare ja valgetega võitis Tepaksi. Meistrikand. Rud. Pruun, kes võistles meeskonda mittekuuluvate maletajate vastu, valgetega võitis Elango, mustadega viigistas Villega ja valgetega võitis Virbeli. Meistrid said punkte: Friedemann 2,5, Türn 2, Laht 2 ja Rud. Pruun 2,5 punkti. Ainsana kaotas partii Laht. Kõige kiiremini lõpetas seansi Rud. Pruun (2 tundi) ja kõige kauem teistest võistles Türn (4,5 tundi). Simultaanturniir valmistas pettumuse. Meistrid esinesid hästi, ent nende vastumängijad ei olnud ülesande kõrgusel, sest 12 partiist saadi kõigest üksainus võit ja 4 viiki. Arvesse võttes vastu mängijate kõrget klassi, poleks meistrid tohtinud saada üle 50%. pidude korraldamisest ja töölkäivate poiste anne tusist. Vaatamata sellele, et ruumid on kitsad ja laiali paisatud, oli möödunud, 23. tegevusaasta tegevus rikas. Töö sündis 80 eriüksuses, kusjuures eri list rõhku pandi vanemskautide tegevuse arenda misele. Maleva juures töötab ka lauluring, millest võttis osa üle 70 liikme. Edasi rahvuskultuuri ring, laskurringid, võimlemisringäd jne. Skautide maleva tegevus on läbi viidud selts kondlikul-vabatahtlikul põhimõttel, vabatahtlike juhtide juhtimisel. Kulude katteks on hangitud sissetulekuid pidu dest ja vähesel määral on saadud ka toetust. Era kordne talv nõudis suuri väljaminekuid, kuid neist loodetakse saada üle. Naistuletõrjuja..põlevat" hoonet kustutamas. Läti maletajad tulevad täna Läti malcmeeskond, kes mängib laupäeval ja pühapäeval TEMS-iga malematši, saabub Tallinna täna õhtul kell Saabujate hulgas on ka naismaletaja Milda Lauberte. - Osa Läti male mehi 5 meest tuleb tagant järele laupäeva hommikul koos Balti Nädalale sõitjatega. Viimsel hetkel muudeti Läti meeskonna koos seisu ja Mežgailise, Zdanovi, Elksnlse ja šillingsi asemel tulevad Melngailis, Giese, Rosenbergs ja Lazdinš. Skautidele Eesti Punase Risti märke Eesti Punase Risti peavalitsuse otsusel on skau tidele annetatud PR hoolsusmärke: Helmuth Mul tek, Udo Kasemets, Ivar Paalmann, Roland Nõm miste ja Edgar Multer. Noorte Punase Risti hool susmärgi sai Harald Rannu. A. Uritamm sõitis N.-Venesse Eile õhtuse kiirrongiga sõitis Nõukogude Ve nesse helilooja Artur Uritamm ja jääb sinna umbes üheks kuuks. A. Uritamm sai selleks otstarveks Eesti Vabri kantide ühingu stipendiumi, mida omalt poolt täiendas veel vabariigi president. Stipendiaadi ülesandeks on õppida tundma Nõu kogude Liidu muusikaelu ja tutvustada ka Eesti muusikat. Tal on selleks kaasas rida uusi Eesti heliloojate helitöid. A. Uritamm peatub vaid Moskvas ja Leningra dis. Eesti-Läti-Leedu kohtunike kokkutulek Daugavpilsis Tanaõhtuse Riia Rongiga alustab reisi Tal linnast Lätimaale eesti kohtunike esindus Eesti Koh tunike Ühingu esimehe riigikohtunik P. Kanni juh timisel, et võtta osa Daugavpilsis toimuvast Eesti- Läti-Leedu kohtunike kokkutulekust. Muuhulgas vii bivad Balti riikide kohtunikud ka Lätgallia laulu peol. Daugavpilsi koguneb ümmarguselt 80 kohtu mkku kolmest riigist. Eesti delegatsioonis on esin datud kõik kohtud, õiguskantsleri toimkond ja koh tuministeerium. Perekonnaseisuteateid. flbiellumissooviavaldusi. Tall, Unna perekonna seisuametis recj.: Elmar Kõlkar ja Meeta Tamm aru; Nikolai Gorbatšev ja Karin-Albertine Heinloo; Boris-Rudolf Teichgräber (Rootsi kuningriigi kod.) ja Charlotte Flug; Joosep Smagar ja Selma Kui lerkan; Arnold Papp ja Leida Rähni; Richard Kahu la Salme Kdba; Elmar Kahmus ja Helmi Rõõmus..., Tall. Kaarli kog. reg.: Rein Kingsep ja Dro suda Kutt. äri..tapa Jakobi kog. reg.: Edmund Ollep ja Meeta Käidi.. r ' Abiellumisi. Tall. linna perekonnaseisuametis reg.: Aleksander Pere ja Amilde Muskat; Maksim Rool ja Vclda-Adellieid Roosimägi; Aleksander Pikat ja Anna Reinfeldt; Arnold Erm ja Anette-EUsabeth Lau ren; Artur-Martin-Johannes Sepp ja Ellen Orma; Hemz-Karl-August Höntsch (Saksa riigi kod.); ja Uiarlotte-Erika-Liesbeth Schvvartzlose (Saksa riigi kod.); Lembit-Johannes Sinivee ja Aino Rannula; Leonid Jansen ja Tatjana Stepanov. Sünde. Tali. linna perekonnaseisuametis reg.: Helga Domberg, Rustani ja Irena t. Surnud. Tall. linna perekonnaseisuametis reg.: Georg Pusen, 20 a. v.; Leopold-Friedrich Vahe metsa, 33 a. v.; Augustin Vaher, 20 a. v. Linnatöölised üürisid teise suvekodu. aü nna-harju omavalitsuse töövõtjate kutse ühing üüris teiseks suvekoduks Pirita jõe lähedusse Iru valla Laia küla Trolli tallu ruumid. Esimen«suvekodu asub teatavasti Saku-Kiisal. Skautide vormimäärus trükis Lähemal ajal ilmub Eesti skautide maleva pea kirjastusel Skautide vormimäärus" ühes värviliste vormijoonistega. Vormimäärus! on või malik tellida peastaabilt. Tallinna suveorkester Reedel, 14. skp., kavas: Straussi avam. Ringi ümber armastuse", Pero Figaro, Waldteufeli valss Kuldvihm", Krome Argentiina tango, Eulenbergi Süit, Fischeri avam. Kohtamine Viinis", Becce serenaad..tuksuvad südamed", Lehari valss Kuld ja hõbe", Kalmani katk. op...hollandlanna", Rož destvenski marss..võitjad". Laupäeval, 15. skp., Balti kontsert. Juhatavad külalistena prof. J. Aavikj J. Medinš ja J. Kacins kas. Algus kell 5 p. 1. Pühapäeval, 16. skp., kavas: Lemba..Pidulik avamäng", Vedro nokturn oop. Kaupa", Merikanto Aeglane valss, Jürme Surmatants, Sibeliuse Fin landia", Glinka avam. Ruslan ja Ludmilla", Jäme keldi Hällilaul, Aaviku..Istuta, poeg, isa iluks" ja Hällilaul, Sibeliuse Kevadlaul, E. Kapi Pidulik marss. TIISIKUSE VASTU VÕITLEMISE SELTSI TEGEVUS Tiisikuse Vastu Võitlemise Seltsi aastapeakoos olekul kinnitati aruanded, mille järele selts möödu nud aastal Harjumaa ja Nõmme nöuandlate ülal pidamiseks kulutas 8700 kr., Nõmme ja Kivimäe sa natooriumidele juuremaksuks ligi kr. ja keh vadele tiisikushaigetele sanatooriumiraviks ning muuks toetuseks ligi krooni. Tulusid saadi aasta jooksul valgelillekorjandusest 7500 kr., sot siaalministeeriumilt kr. ja omavalitsustelt 950 krooni. u Seltsi juhatusse valiti tagasi ametivanuse tõttu välja langenud pr. E. Mets, dr. V. Juss, dr. A. Lübek, dr. N. Sarv, dr. E. Pihlak ja dir. A. Mei. Seltsi esindajaiks tuberkuloosi vastu võitlemise siht asutusse valiti neljaks aastaks edasi dr. V. Juss ja J. Tomp. TINÄKÄ"-SABAD VIINAPOODIDE USTE TAGA Ühenduses denaturaadi viimisega tšekisüstee mile, on nüüd viinapoodide uste taga mõned päe vad suured tinaka"-sabad, et endid varustada vajalise põletisainega, kuna arvatakse, et normi denaturaadist ei piisa. Mõne reaga Speditsiooni- ja transpordiühing Esra" kahju a. kohta avaldatud aruandes on 2.181,79 kr. mitte aga ,79 kr., nagu trükiveana esines meie eilses lehes. Muusika-konverentsi kavas toimuvad järgmised ettekanded, mis väärivad meie muusikasõprade tä helepanu. Laupäeval, 15. juunil, kell 17 on sümfoonia kontsert Kadrioru kontsertväljakul Eesti, Läti ja Leedu helitöödest. Kava on koosta tud Balti riikide nii noorema kui ka va nema generatsiooni heliloojate teostest. Juhatavad: prof. J. Aavik, prof. J. Medinš (Läti) ning J. Kino Kriminaalfilm Gloria-Palace'is" Kinoteater Gloria-Palace" näitab eilsest alates kriminaalfilmi Mees kahe näoga", mis vändatud pealkirja Härra Lordil on meie usaldus" kandva C. V. Rocki kriminaalromaani järgi. Peategelaseks selles filmis on Paul Dahlke kehastuses Jürgen Borb, kes suure firma prokuristina on osanud fir ma omanike täielise usalduse võita. Ühel päeval on aga see inimesipelgav ja mittearmastatud pro kurist kadunud. Kuna firma rahakapis leitakse suurem summa raha, ei osata usaldusväärset Borbi kuidagi milleski halvas kahtlustada. Edasi läheb aga asi niikaugele, et Borbi hakatakse juba mõr varina taga otsima. Teda jälgiv kriminaalkomissar armub teadmatult mõrvari õesse ja nii hargneb paralleelselt roimari tagaajamisele mööda maa ilma ka kahekordne armastuslugu, kuna Antonio Machinina põgenev roimar omakorda armub põ genemisteel temale kõigiti saatuslikuks saavasse naisavantüristi. Lisaks Ufa heliringvaade ning kultuurfirm Mehhikost. Eile lõuna paigu käis Tallinna sadamas ühe Petseri kooli ekskursioon. Paljud petserlased nä gid esmakordselt merd ja laevu. Pildil on jääd vustatud moment, kui petserlased imetlevad suurt tanklaeva. Kacinskas (Leedu). Tähelepanu väärib veel püha päeval, 16. juunil, kell 12 toimuv solistide kont sert tütarlaste kommertskoolis, kus eesti solisti dena esinevad H. Aumere (viiul) ja M. Taras (laul), Läti kunstnikest A. Kaktin.š (laul) ja A. Ozolinš (cello) ja Leedu solistidest V. Jonuškaite- Zauniene (laul) ja E. Skrolyte-Žiiiskiene (klaver). Pildil: A. Kaktinš, V. Jonuškaite-Zauniene ja E. Skrolyte-Žilinskiene. Teater. Muusika ESTONIA TEATER Täna, reedel, viimset (18.) korda alandatud hin dadega Hugo Raudsepa..Kompromiss". H. Raud sepa näidendid on meie publikule alati väga meel dinud ja ka oma uues näidendis on autor lavale toonud probleemi, mis haarab laialdasi hulki...komp romissis" H. Raudsepp lahendab abielukolmnurga küsimusi ja on leidnud siin uudseid lahendusviise. Laup., 15. skp., Carmen" leedu ja läti ooperi solistide kaastegevusel. Pühap., 16. skp., hooaja lõppctenduseks ballett..luikede järv", mille muinasjutuliselt ülev sisu, Tšai kovski kaunis muusika, värviküllased dekoratsioo nid ja kostüümid on sobivaks taustaks võluvale tantsukunstile. I. T. O. segakoor tegutsenud viis aastat Aastapäeva puhul aktus }a koosviibimine Isamaaliidu Tallinna Osakonna segakoori asuta misest on möödunud viis aastat. Nimetatud koori lauljaskond võib täie rahuldustundega tagasi vaadata senisele tegevusele. Koorijuhiks on algusest peale Herbert Roosma. Äupatroonideks pr. Linda Een palu ja Olev Piirsalu. Koori juhib hatus, esimehe V. Nurmega eesotsas. Aastapäeva tähistatakse laupäeval, 15. juunil, oma ruumes, Pikk tän. nr. 37 2, millest palutakse osa võtma koori lähedasi sõpru, ajakirjanikke ja teisi. Riia ülikooli meeskoor täies koosseisus on palutud koosviibimisele. Riia ülikooli meeskoori laul Eesti Draamateatris Pühapäeval kell 8 õhtul annab E. Draamateatris kontserdi Riia ülikooli meeskoor, kes ei ole kuulus mitte ainult oma kodumaal, vaid kel on kõlav nimi ka välismaal. Koor sooritas kontsertreisi a. Põhjamaa riikides Rootsis ja Norras, kus tema esinemistel oli määratu suur edu. Meiegi näitame oma naabritele, et oskame lugu pidada heast laulust ja täidame saali viimse võima luseni. Külaliskoori soovil esineb kaastegevana Isamaa- Liidu Tallinna osakonna segakoor H. Roosma juhatusel, esitades eesti helitöid. Nimetatud koor on Riia akadeemilise lauljaskonna esinduslikema koo ri vastuvõtja. Loodetavasti kujuneb eelolev kontsert võimsaks Balti riikide lauljaskonna sõprusõhtuks ja väljen dajaks. A. Laamanile kinnitati karistus Eile oli Tallinna ringkonnakohtu teises astmes arutusel ärimees Artur Laamani protsess liigkasu võtmise pärast sammallõngalt. Jaoskonnakohtus oli Laamani selle süüteo eest karistatud viiesaja-kroonise rahatrahviga ja peale selle tuhat krooni tasuraha. Ringkonnakohus jättis Laamani edasikaebuse ta gajärjeta, kinnitades jaoskonnakohtuniku otsuse. Öökülmad Lõuna-Eestis Käesoleval nädalal on mitmel ööl Tartumaa lõunaosas esinenud öökülma, mis on tekitanud kahju aedades, ööl vastu neljapäeva langes Elva kandis kohati temperatuur kuni 2 kraadi alla nulli, samuti esines öökülma ka eelmisel ööl. Peamiselt on märgata öökülma kahjustusi aedades, mis aset sevad madalamate! kohtadel. Kartulipealsed on tõmbunud mustaks, samuti on rikutud ka teiste õrnemate taimede lehed. Hommikuti on tugev hall maas olnud ning veeloikude äärtele on tekkinud jääkirme. Raadio nädala-kava Reedel, 14. juunil Äratusmäng. Võimlemine, algajatele õige aeg. Ilmateade. Päevauudised Hom mikukontsert (hpl.) Tallinn ja Türi: Turu teade. Heliplaate. Tartu: Heliplaate Hom mikupalvus õp. B. Leib (Jaani kirikust) Teated ja reklaam Polka ja masurka (hpl.) Kotkasilm ja Karukäpp Lõuna-Eestis (II). Matkapilte. Koostanud Evald Paikre. (Noortele.) RR orkestri kontsert. Juh. P. Nigula Ülevaade sõjarindelt Triomuusika Corso trio. Tartu ( 20.20): Venekeelne teadete-saade Päevamärkmik Eilsest tänaseni Päevauudised Õige aeg. Teated Mart Saare kontsert. Kaastegevad: Raudami sega koor. Juh, Karl Leinus, Mart Saar (klaver), Lii dia Aadre (sopran) ja Irene Kuprijanov (harf) Läti terviseallikal!. Matkapilte Riia ranni kult Paul Viiding, Jaan Rummo ja Agu Kask õige aeg. Päevauudised ja sporditeated Türi: Päevauudised inglise ja saksa keeles. Laupäeval, 15. juunil. Äratusmäng. Võimlemine, edasijõudnutele Õige aeg. Ilmateade. Päevauudised Hommikukontsert (hpl.) Perenaistele Turuteated Hommikupalvus õp. B. Eder ma (Jaani kirikust) Teated ja reklaam Balti nädala kontsert. Kavas eesti, läti ja leedu muusika. Män gib ühendatud sümfooniaorkester. 19,00 Balti nä dala avaaktus. Montaaž kõnedest, tervitustest ja muusikast Nädala ringvaade (hpl.). Tartu ( ): Venekeelne teadete-saade Päevamärkmik Eilsest tänaseni Päe vauudised õige aeg. Teated Laate kava-vestlus Vigased pruudid", Eduard Vilde jutustuse järele kuuldemänguks seadnud Scr gius Lipp Tantsuõhtu. Jaan Kass (lõõts pill) ja heliplaadid õige aeg. Päevauudi sed ja spordi teated Tantsides hajuvad mured! John Pori orkester. Türi: Päevauudised inglise ja saksa keeles. Pühapäeval, 16. juunil Äratusmuusika (hipi.) Põllumeeste saade. 1. Laul Kevadcõhk" orkester. 2. Uudis maaharimise-töö tänavu. Põllutöökoja uudismaa harimise-talituse juhataja J. Einer. 3. Liblika tants akordion ja orkestdr. 4. Tõlkja tõrjest taimekaitse-inspektor mag. agronoom R. Toomre. 5. Juba kui ma karjas käisin sekstett. Kappcl: imu isa oli reisumecs meeskvartett. Üks noor mees otsib pruuti sekstett. 6. Põllumajanduslik päevaküsimus. 7. Tantsivad möldripoisid orkes ter. 8, Teated põllumeestele Koraale (hclipl.). Mänginud puhkpillikvartctt õige aeg. Teated. Hommikukontsert (helipl.) Käsikäes. Saade sõnas ja muusikas. Kõneleb Hanno Kompus Tartu ja Türi: Jumalateenistus Maarja kirikust. Õp. A. Vooremaa. Tallinn: Jumalateenistus Peetruse kirikust, õp. A. Soosaar Kontscrt-avamänge (helipl.) Kõigilt radadelt. Lehekülgi populaar teaduslikest raamatutest Lõunamaa sika (helipi.) Teated ja reklaam Hans Buschi orkester mängib (hclipl.) Leedu vaimne pale Hanno Kompus Külalislaulja Lätist. Adolf Kaktinš (bariton) Suvi", lehekülgi Läti kir janiku Eduard Virza poeemist..taevaredel". Loeb Hugo Laur Kandlelugusid ja laule. Lembit Salusaar ja heliplaadid Päevauudised Õige aeg. Teated Eesti helitöid. RR orkester, juh. O. Roots ja Olga Tiidcberg (sopran, helipl.) Tantsumuusika. Tantsuorkester Six Swingers õige aeg. Päevauudised ja sporditcatcd Türi: Nädaiakroonika prantsuse ja rootsi keeles 23,20 Türi: Balti rahvaste luule. Mary Schneider- Braillard loeb eesti, läti ja leedu kirjanike töid vene, saksa, prantsuse ja inglise keeles. Esmaspäeval, 17. juunil Aratusmäng. Võimlemine algajatele Õige aeg. Ilmateade. Päevauudised 7.30 Hommiku kontsert (helipl.) Tallinna ja Türi: Turuteade. Heliplaate. Tartu: Heliplaate Hommikupalvus ülempreester K. Gustavson. (Issanda-Muutmise peakirikust.) Teated ja reklaam Muusika pärast lõunaks (helipl.) Ettevaatust, laadakelmid! Richard Laur minutit Havais (helipl.) Raadiovcstlus RR direktor ins. F. Olbrei Leedu solistide kontsert. Tartu ( 20.20): Ve nekeelne teadete-saade. Eugenia Skrolyte-2ilinskiene (klaver) ja Vince Jonuškaite-Zauniene (sopran), Päeva-märkmik või vahemuusika Eil sest tänaseni Päevauudised õige aeg. Teated Viis minutit tervisele dr. med. M. Kask (Tartust) Teraskotkastc pesas. Kü laskäik mikrofoniga sõjaväe lennukooli. Reporteerib Agu Kask Orkestrikontsert õige aeg. Päevauudised ja sporditeated Türi: Päeva uudised inglise ja saksa keeles. Teisipäeval, 18. juunil Aratusmäng. Võimlemine edasijõudnutele õige aeg. Ilmateade. Päevauudised Hom mikkontsert (helipl.) 8.15 Perenaistele Turu teated Hommikpalvus õp. B. Ederma (Jaa ni kirikust) Teated ja reklaam Crescendo! (Heli plaadid.) Lastcraadio-rahva-soovikontsert. Laule ja pillilugusid, mida meelsasti kuuleme. (Las tele.) Corso-trio kontsert Suvistest spor timisvigastustest dr. E. Soekõrv (ETM loeng. Tartust) Riigikaitse kümmeminut Ühis lauludc-saade (helipl.) Päevamärkmik või va hemuusika Eilsest tänaseni Päevauudi sed Õige aeg. Teated Välispoliitiline vestlus Kreisleri helitöid (helipl.) Idamaa-muusika. RR orkester, juh. O. Roots Õige aeg. Päevauudised ja sporditeated Türi: Päevauudised inglise ja saksa keeles. Esperanto keelne nädalakroonika. Kolmapäeval, 19. juunil Aratusmäng. Võimlemine algajatele Õige aeg. Ilmateade. Päevauudised Hommiku kontsert (helipl.) Tallinn ja Türi: Turuteade Heliplaate. Tartu: Heliplaate 8.30 Hommikupalvus õp. J. Juhkental (Jaani kirikust) Teated ja reklaam Türi: Prantsuse keel mag. K. Kann. Tallinn ja Tartu: Valss ja serenaad (helipl,) Operetikilde (helipl.) Tööliskond erakordsel ajal peasekretär Louis Metslang. (Tööliskoja loeng.) Tallinna garni soni-orkestri kontsert. Juh. kpt. H. Luhari U Metsavõlud (helipl.) Tartu: ( 20.20) Venekeelne teadetc-saadc Päevamärkmik või vahemuu sika Eilsest tänaseni Päevauudiseid. «21.00 Õige aeg. Teated Meloodiline 12" lau lab Türi: Põllumajanduslikud teated Türi: Suve algus mesilas põllutöökoja mesinduse konsulent Jaan Roots Tallinn ja Tartu: Po puriisid (helipi.) Kui halb ilm sunnib lapsi tuppa jääma Õilme Ploompuu. (Lastevanema tele.) õhtumuusika (helipl.) Õige aeg. Päevauudised ja sporditeated Türi: Päeva uudised inglise ja saksa keeles. Neljapäeval, 20. juunil Aratusniäng. Võimlemine edasijõudnutele Oige aeg. Ilmateade. Päevauudised Hom mikukontsert (helipl) Perenaistele Turu teated Hommikupalvus piiskop dr. J. Kõpp. (Jaani kirikust.) Teated ja reklaam Muusikalisi suit surõngaid (helipl.) Paralcpa rahvas suvitab ja ootab Võidupüha. (Mudilastele.) RR orkes ter mängib Juh P Nigula Majanduslik ring vaade toimetaja Leho Kareda Lapsepõlve mälestusi (helipl.). Tartu ( 20.20): Venekeelne teadete-saade Päevamärkmik või vahemuu sika Eilsest tänaseni Päevauudised Õige aeg. Teated Viis minutit tervisele dr. med. M. Kask (Tartust) Helisevate saa red (helipl.) Vaika lindude-riigis. Helimärk meid Vaika saarte lindude asulast Jaan Rummo. Seletusi konservaator Mihkel Härmsilt Muu sika kohvikust..kultas" Õige aeg. Päevauudi seid ja sporditeated Türi: Päevauudised ing lise ja saksa keeles. Reedel, 21. juunil Äratusmäng. Võimlemine, algajatele Õige aeg. Ilmateade. Päevauudised Hommiku kontsert (helipl.) Tallinn ja Türi: Turuteade. Heliplaate. Tartu: Heliplaate Hommikupal vus õp. mag. A. Horn (Jaani kirikust) Teated ja reklaam Itaalia lauljaid (hclipl.) Kuidas tuli suvi Aavole ja Virvele. Lehekülgi kahe väikese loodusesõbra päevikust. (Lastele.) Mercsport ja turism Allo Pakri (Turismi Keskkorralduse loeng) Corso-trio mängib Koerad ja tuvid sõjas sidepidajatena Erich Kartemaa Puhkpillidc-revüü (helipl.). Tartu: (20.20): Venekeelne teadete-saadc Päevamärkmik või vahemuusika Eilsest tä naseni Päevauudised Oige aeg. Teated ülevaade sõjarindcilt Suviseks pööri päevaks. Helisid suvest (hclipl.) õhtukont sert. RR orkester, juh. P. Nigula Õige aeg. Päevauudised ja sporditcated Türi: Päeva uudised inglise ja saksa keeles. Laupäeval, 22. juunil Aratusmäng. Võimlemine, edasijõudnutele Õige aeg. Ilmateade. Päevauudised Hom mikukontsert (hclipl.) Perenaistele Turu teated Hommikupalvus õp. mag. P. Kop pel (Jaani kirikust) Teated ja reklaam Nädala-ringvaade (hclipl.). Tuletagem meelde, mis muusikapalad need on, mida me mängime lõppeva nädala saatekavast Karukäpp ja Kofkasilm Lõuna-Eestis (III). Matkapilte. Koostanud.Evald Paikre (noortele) nädalalõpu-kontscrt. RR orkester, juh. P. Nigula Kas te oskate magada? Voldemar Mettus Muusika pisipärle (helipl.) Päe vamärkmik või vahemuusika Eilsest täna seni Päevauudised Õige aeg. Teated Saatekava-vestlus. 21,20 Vana tantsumuusika laupäevaõhtuks. Lõbus Kolmik ja heliplaadid Mõõk ja ader". Eerik Laidsaare auhinnatud kuuldemäng. Tegelased: Endel Kadak Teet Kop pel. Kolonel Raudina Juhan Tõnopa. Helju, tema tütar Mare Lcet. Metsatöölised: Madis Hugo Laur; Kapten Albert üksip; Doktor Jürj Koger; Jürka Arnold Vaino. Paabusk Jüri Koger. Näitejuht Eel ix Moor Õige aeg. Päevauudised ja sporditeated Palume tantsule! (Helipl.) Türi: Päevauudised inglise ja saksa keeles.

9 Reedel, 14. juunil 1940 Päevaleht Nr Siseriigist Harjumaalt Ravila valda kaks nnt koolimaja. Esimesena püstitatakse Voose uus-koolimaja 1945./46. majandus aastal, hoone läheb maksma 4)8.500 kr., kuna Paun küla uue koolimaja püstitamisele asub vald 1952./53. majandusaastal. Viimane koolimaja läheb maksma kr. Koolimajade ehitamiseks vajailse oma kapitali kogumiseks määratakse eelseisva 12 a. jooksul Igal aastal eelarve korras 5000 kr. Kuimetsa vald ehitab Vahastusse uue koolimaja. Vastav eelprojekt on arhitekt K. Hurmani poolt juba koostatud ja kinnitamiseks esitatud tiute koolimajade projektide komisjonile. Uus Vahastu koolimaja ehi tatakse kaliekomplektilise ja 6 klassiga algkooli jaoks ning läheb maksma kr. Paldiski tervishoiujaoskonna arsti koht likvidee ritakse 1. juulist arvates ja need maa-alad, mis kuulusid Paldiski jaoskonna tervishoiuarstl tegevus piirkonda, kuuluvad edaspidi1 Keila tervishoiuarstl jaoskonda. Tartumaalt Lüpsivõistlus meestele. Kambja konvendi täis kogu koosolekul toonitati, et taludes tuleks senisest rohkem rõhku panna lüpsioskuse levitamisele meeste hulgas. Selleks korraldatakse lähemal ajal karjan duspäeva puhul lupsivõistlused, millest saavad osa võtta ainult mehed. Põllumajandusliku Iseloomuga rahvaülikool otsustati üle viia sügisest peale Kamb jast Vastse-Kuustesse maanoort koguneb Kuremaale. Tänavune Tartumaa Maanoorte ühenduse suvipäev toimub pühap., 16. skp., Kuremaal, kuhu on loota kogu maakonnast osavõtjaid maanoorteringide liikmeid 2000 ümber. Otepäält Protest raudteedetalituseje kaubaveo pärast. Ote pääl läks kauba ja pagasi vastuvõtt postkontori juurest, kuna seal puudusid vastavad ruumid, iile Kohaliku tarvitajatetihingu juure. Selle korralduse kohta on aga Otepää erakaupniehed avaldanud raudteetalituse ees protesti, soovitades kauba ja pagasi vastuvõtu viimist linnavalitsuse juure. Tuba ära anda korralikule isi kule, võib ka kaasüüri liseks tulla. Rohu 8-a krt. 3 (tunneli juures majas). Kaks 5-toalist. keskkütte ja kõigi mõ nusustega välja üürida. Kaasüüriliseks võib tulla kindlas tee nistuses käija meeste rahvas Tatari 2 l. Ära anda 2 hästi re monteeritud 3-toalist vann, keskküte, suurus 81 ruutmeetrit. Varblase 3 2. Vaikne omaette möttbliga tuba ühes vanni ja köögi tar vitam. ära anda Tartu mnt. 38 2, II korral. Kahetoaline äia anda ja Uks tuba, sobiv bürooruumiks. Tea teid saab Estonia pst. 23, söögisaalist. Telel toallne ahju-pliidiga ja garaa žid, kõlvulised ka töös tusruumideks, välja üüri da. Viljandi Puuviljakiosk kõigi lubade ja kauba ga haiguse pärast kii resti ära anda. Teat. Rohu tän. 10, kioskis, Pelgulinnas. Autokuur välja üürida V.-Kala maja 21, küsida resto ranist. 2-toaline ära anda Rähni 11-a 3 Tööstusruum tööstusvooluga, 1014 ruut sülda, rahvarikka ja suu re ehitusrajooni lähedal, Rlekisepa-, lukusepa- või vesivarustusetöödeks ära ynda Ristiku t Ilus päikesepoolne tuba erasissekäig. intell. Isi kule ära anda, uues ma jas. Aiavilja tän (Narva mnt. sisse kee rata). Läbi rääk. kella Toiduaincto kauplua vähese kaubaga või kaup ja vallasvara kiiresti edasi anda Terase 14. Sissetöötatud toldualnotekauplus om. elumuut. tõttu kiires ti üle anda (soodsatl tin gimusil). Kirj. slt. ~5/ 7145". Om. haiguse pärast kohe toiduainete kauplus üle anda heas rajoonis Kirj. slt. ~10/7150". Üksikule üürile anda suur tuba kõigi mõnusustega. Kad riorg. Narva mnt Telef kaks tuba, köök, esik, W. C. is ära an da. Tulbi Garaaž, välja üürida. Tallinn, Tõ nismägi 3, küsida maja hoidjalt. Kadriorus tuba (mööbliga või ilma) väl ja üürida l 2 korrali kule Inimesele. Weizen bergi 12 9, tel Välja üürida ärlruum suure vaateaknaga, ühes kõrvalruumiga või ilma, mida võib kasutada töös tus- või laoruumiks. Lai tän. 4, küsida krt. 3 või 9, tel Kaks hsstlmttbl. tuba (ka üksikult) soojas päi keseküllases is täie pansioniga (vann, telel.) ära anda. Küsida iga päev kl. 2 B tel Üürile anda uues keskküttega majas päikeserlkas kõigi mõnusustega 4-toallne Ristiku 4-a l. Väiksem vanemas majas Poska I 9 ära anda. Ilus korralik odav mttttbl. tuba 1 või 2 isikule välja üürida. Vann kasutada. Toompuiestee 17-a lo. Erasissekäiguga tuba üksikule, vähese mööb liga või ilma, S2XU,teI , Vene tuba erasissek. ja köögiga, osalt möbl., in tell. perekonnale või ük sikutele ära anda, ka bürooks või ' töötoaks. Gonsiori t (ülal); kl ja 4 7 p. 1. Äriruumid välja üürida Kopli t. 6. Teat. kl. 9 3 tel toal. köögi ja esikuga (70 r.- m) remonteerit., ära an da Vesivärava t Tulla ainult kl. 4^ B. KaasUUriliseks võib tulla korralik isik üksiku naister. juure. Luite, 7 2 (Tall.-Väike), näha k. 4 B p. 1. Ara anda MI tuba daamile. Sakala Moodsas majas välja üürida möbleeritud tuba, 50 kr. kuus. Kirj. slt. ~28/7248". Ära anda erasissekäiguga tuba üksikule isikule. Vann ka sutada. Planeedi t Korter 4 tuba, köök, esik, 120 r.-m p.-p., välja üürida Maneesi I.lo l, küsida hoovimajast krt. 11 majahoidjalt või tel Elvast Maateatri näitejuhid kogunevad Elva. Elvas toi muvad 7. ja 8. juulil üleriikliku ulatusega maa teatri näitejuhtide suvipäevad. Loengud peetakse El va koolimajas, kusjuures lektoreiks on tuntud teatri tegelased (A. Lauter, A. Särev j. t.). Osavõtjaid on loota 200 ümber. Valgamaalt Sangaste tuletõrje omandab kinnisvara. Sangaste tuletõrjeühing oma peakoosolekul otsustas omandada 5000 kr. eest Saksa Usatdusvalitsusega kokkuleppe saavutamisel Laukülas asetseva end. jaosk.-arsti dr. Rauchi maja, mis praegu seisab kasutamata. Helme valtaarhilvis ajaloolisi kaarte. Helme val lavalitsuse asjaajamise revideerimisel leiti valla ar hiivist ajaloolise väärtusega kaarte, millest mõned on pärit" aastast. Kogusummas leiti vanu kaarte üle 100. Viljandist Autobusefihendus Villandi Pärnu. Eelolevast pü hapäevast alates alustab tegevust Viljandi Pärnu autobuseliin, mis on mõeldud suvitajate transpor teerimiseks Pärnusse. Liinil on autobuseühendus ai nult pühapäeviti ja ühenduse pidamine toimub vald suvekuudel. Viljandimaalt Raske õnnetus hobuse läbi. Raudna vallas Asu talus juhtus raske õnnetus taluteenija.helene Tiriga, 46 a. vana. Üks talu hobuseid oli joosnud okas traataeda, kust Tiri tahtis teda lahti päästa. Traa tidest lahtipääsnud loom kukkus aga pikali, mat tes teenija enda alla. Viljandi haiglas, kuhu viga saanu toimetati, selgus, et naisterahval oa mur dunud õlaluu. Virumaalt Virumaal korraldatakse juunini puhtusenfi dal maavalitsuse algatusel. Kogu maal tahetakse juhtida tähelepanu puhtusnõuete täitmise vajadus tele ja võimalustele. On koostatud ja paljundatud eksemplari puhtusenädala lendlehte, mis toi metatakse igasse tallu. NÕMMEL JA MUJAL Nõmmel omnib.-peat. juures ära anda uues keskküttega majas päi kesepoolne 3-toal. (par kett) vannitoaga Jannseni Korter üürile anda 3 tuba, köök, esik. Nõmme om nib.-peat., Raudalu mnt. 8, Liival. Nõmmel ilusas suures alas.üürile anda seitsme toaline talve, vesi sees. Aia tän. 9, tel Toldualnete kauplus õllemüügiga ja suure elu iga ära anda Nõm mel, Pärnu mnt Välja UUrtda möbl. tuba verandaga suures viljapuuaias, Lii va autob.-peat. lähedal, Männiku tee 51, Nõmme Korterid: 1, 2 ja 3 tuba, köök, esik, uues. majas, mu gavustega ära anda Nõmmel, Orava 6 l, Silikaadi bussipeatus. Töölkäija noormees võib tulla kaasüiiriliseks Nõmmel, Kõrge t.-12 2, Rahumäe jaama 6 mln. tee, Küsida pärast kl. 4 Välke tarvilise mööbliga suveks välja anda. Mustamäe 3, Nõmmel. Pfrlta-Kosel suveks suur tuba rõdu ga, osalise mööbliga ja köögi tarvitam. ära an da Lükati silla juures, Pipar'i majas, või tel Suurem suvitus välja üürida V. Ranna mõisa nr. 3 kõrgel me rekaldal, põlismetsas, hea omnib.-ühendus. Küsida kohapeal poest või pä rast kl. 16 tel Noor abielupaar soovib tuba vaheseinaga või tuba köögiga. Kirj. slt. ~27/7407". Abielupaar (kindl. tee nistuses) soovib tuba köögiga. 2. või 3. linnajakku. Kirj. slt. ~4/7384". Korr. kindlapalg. 3-liik mel. perekond vajab 2 3 toa ja köögiga Kirj. slt...39/7379". Kindla teenist. mees» ter. soovib erasissekäig mööbliga tuba, vähese köögi kasutam. Kirjad slt. ~6/7906". Üksik naisriigiteenijs soovib 1- või 2-toal!sl vähemat Kirj. slt. ~39/7299", 3-1. lasteta kindla tee nistusega perekond vajab 1 toa ja köögiga või tuba vaheseinaga Kirjad pai. slt. ~30/7170". Riigiametnik vajab 1- või 2-toalist Soovitav vanniga. Kirjad kuni 15. skp. slt. ~8/7148". 2-liikmel. perek. (riigi ametnik) soovib 20. juunist tuba köögiga, vahe seinaga või 2 vähemat tuba köögiga, soov. Tar tu või Narva m. lähe dal. Teat. pai. klrj. slt. ~19/7359". Korralik 3-liikm. las teta perekond otsib 2 > 3-toalist sooja, päikese küllast, kas nüüd või lähemal ajal. Kirj. slt. ~32/7412". Riigiametnik vajab 1- toalist ": Kirj: "slt. Ml3/7Ž33'T Korralik perekond vajab > 2 3 tuba, soov. tee nijatoaga. Pakk: suuruse ja hinnšga saata slt. ~20/ 7280". < Riigiteenistuses lasteta abielupaar vajab I 2- toalist t võib ka vaheseinaga, I või VI 1.-J. Teat. ühes hin naga slt. ~35/7295". Tööstuseruumi pindalaga umbes r.-m, kõrgus vähimalt 3 m, vesivarustusega, otsi takse tööstusrajoonis. Kir jad slt. ~30/7210". Noor lasteta abielu paar otsib 2-toälist uuemas, majas, ükskõik missugušes 1.-j. Pakkum. pai. kirj. slt. ~14/7434". Kindlapalgaline vajab (1 või 2 tuba ja kööki), soov. vanniga, keskküt tega majas Narva mnt. raj., kohe või nädala pärast. Teat. täpselt tä na kirj. slt. ~25/7485". Soovitakse kohe 3-toal. ühes teenijatoa ja van niga. Kirj. slt. ~27/7447". Kindla teenistusega 3- liikmel. perekond otsib 2-toalist j. piirides või Nõmmel autob.-peat. lä heduses. Kirj. slt ~24/ 7444" Müüakse Riietekappe mitmes suuruses sood sastl müüa. Kauba 38. töökojas. Kiire elumuutuse tõttu kohe müüa pagariäri ja tööstus Tallinnas. Kirj. slt. ~4/6984". Pääskülas- Kivimäel ehituskrundid. Teateid annab vande advokaat A. Saar, Tal linnas. Pärnu mnt telef kl 11% l3 Otse oma mööblitöös tusest müüa odavate hin dadega moodsaid puhvotkappe ja sekretäre Jää ajas räimed ulgu Valmistööd näha Magda- Ford", 5-tonn. Teateid leena tän. 15 mööblitöös- saab Pärnu m. 27, äri tuses. Töö eest vastutus. I. 3, tel merele Miks rannavetes on vähe räimi Räimepüügihooaeg Pärnu lahes on siiani olnud erakorraliselt saagivaene. Kalurite arvates pole saakide vähesus tingitud mitte ainult viimastel päevadel puhunud põhjakaarte tuultest, vaid sel lest, et suuremaid räimeparvi pole tänavu lahes üldse olemas. Vanemad kalurid arvavad, et hiline jääminek ja üldse jää rohkus ajas räimeparved kaugele ulgumerele juba varakevadel enne püü gi algust. Viletsatest saakidest tingituna püsivad ka räime hinnad Pärnu kalasadamas praegu kõrgusel, mida ei mäleta enam aastaid. Viimastel päevadel on dekaliitri hinnaks püsivalt olnud 1.50 kr., ning eile, neljapäeval, nõuti dekaliitrist koguni 1.70 kr. Pärnust Pärnu esindajad Balti konverentsile. Viiendale Balti riikide linnade liitude konverentsile, mis pee takse Tallinnas 15., 16. ja 17. skp., sõidavad Pärnu linnavalitsuse ja linnavolikogu esindajatena linna pea P, Suve ja lnv. J. Jakobson. Professorid tutvumas ühlskaubandusega. Pärnus viibisid Tartu ülikooli õppejõud professorid E. Poom, H. Kruus ja P. kuube! ning mag. A. Horm ja assistent E. Kareda, kes ETK juhatuse esimehe J._ Põdra saatel praegu on nelja-päevasel ring sõidul ümber Eesti, et tutvuda ühlskaubandusega ja uurida kohtadel meie ühlskaubanduse ajalugu. Pärnumaalt Teostati teede ülevaatust ja vastuvõtmist. Kesk nädalal ja neljapäeval viibis Pärnus maanteedetall tuse maanteede inspektor ins. J. Kannelaud, kes koos maavalitsuse tehniliste jõududega teostas Pärnumaa uute teede ehitustööde ülevaatust ja osa liselt ka juba valminud' tööde vastuvõtmist. Jõõprelased paluvad suletud autobuseliini ava mist. End. Jõõpre valla kodanikud pöördusid teede ministeeriumi poole palvega, et tänavu jälle rakendataks käiku Pärnu Sauga Jõõpre autobuse liin, mis möödunud sügisel bensiini kokkuhoiuks su leti. Ka maavalitsus pooldab liini uuestiavamist, kuid liinipidajad on selle vastu, kuna liin olevat vähe tasuv.. Kauplus müüa Läänemaal Varbla alevi kus, vallamaja ja kiriku juures, seega valla kes kuses, elumuutmise pä rast väga soodsatel tin gimustel kohe müüa krunt, kus asetseb elumaja, suu re kaupluseruumi ja suu re tsementkividest aida ga. Hind kõik kokku kr. 4500, Kohane suure ma kaupluse avamiseks. Iga päev liiniomnibuse ühendus Pärnuga. Palun vaatama tulla. Lähemaid seletusi kirjal. Kaasa pan na 15-send. mark. Aad ress: Varbla p.-agentuur Läänemaal, Aleks. Nurme Müüa väike maja kaunis kohas, ühes 1-ha maa-alaga, Harjumaal, Kaupa teeb koha peal omanik A. Kaldväli. Ha geri, Kelba küla p.-k. Kinnisvara mõtteline osa müüa 1300 krooni eest Rakveres või ka laenuna 8% kindlustatud. Kirjad slt, ~15/7275". Soodsail tingimusil kii resti üle anda kesklinnas asetsev kahe osakonnaga Juuksetööstus või, sisseseade üheskoos või üksikasjadena müüa, Soovijail kirj. slt. 9j 7229". NÖMMELASED! Tapeedid suures valiku: kohale jõudnud. Aiatoo lid, majandustarbed, kohvrid Ja palju muud E. Pilder, Jaama tän. I Nõmmel. Pruugitud helesinine lapsevanker odavasti müüa Koidu t Müüa odavasti rauümutreid lvi" l Ms". Paluka B 6, telel Puumaja müüa Paldiski mnt. ra joonis, ehit aast, 10 kort. ä 2 tuba, 2 äriruumi, slsset. aastas kr. 3500, hind kr , väljamaks kr Tea tada kl ja 5 7 Vene 7 l. Müüa pruug. suurem detsimaalkaal. Tulla p. 1. Pärnu mnt. 44 7, hoovlmajja. Kullasepa 10 2-b grammofone ja plaate. Suur valik, odav hind. Müük. ost, vahetus, üüri mine. Kiires korras müüa suur moodne kivimaja Sissetulek 20% bruto, hind kr., välja maks kr. Ainult tõsine ostja kirj. slt. Müüa s veoauto Balti jaama llgdal ca 290-ruutsüllalisel krundil korras maja müüa. Brutotulu aastas 2652 kr., hind kr , sellest väljamaks kr., ülejäänust kr on hüpoteegi- ja kr pi kajal. obligatsioonilaen. Juhusteotsijaid ja vahelt kauplejaid ei soovita. Lä hemaid andmeid saab Nunna tän. 1, äris. Ratsutamissadulaid 2 tükki, üks Londoni töö, teine saksa, müüa lfnna pandimaja kauplu ses. Kirj. slt. ~26/7286". Juhuslikult muua kušett ja riietekapp. Nä ha kl Kesk-Kom passi B 6. Müüa Kieck in de Köck" tornikatuse vanad katusokivld Teat. saab koha peal (Komandandi tän.) torni ehitustööde juhatajalt. Müüa mahagonip. antiikseid mööbleid, remonteeritud (Biederm., Empire, Ba rock, Rokoko, Chippen dale j. t.) Lai üksikelamu müüa, Rahumäe jaamast 2 min, tee. Kitsas t 12 Ruumipuudusel oda vasti müüa reformpõh jaga voodeid, lahtivöet. riietekapp, õmblusmasin, söögilaud, jääkapp, lapse vanker ja palju muud. Pärnu mnt, 43 1, telef Moodsas 5-kordses kesk küttega kivimajas NÕMME TEATED Nõmme linnavalitsus kinnitas 1939./40. a. aru ande, mis näitab kr. ülejääki. Uusi ehitusi. Nõmme linnavalitsus kinnitas 0. Kilgase Ole 23, 0. Siia, Luha 3, ja Ä. Dimanni, Õitse 24. uute ehituste projektid. Juure- ja ümber ehituste projekte olid esitanud, A. Elmer, Pärnu mnt. 146, A. Vihmar, Kandle 18, H. Erikson, Kagu 18 ja M. Sääsing, Harku 58. Progümnaasiumi paralleelklassi saatus haridus nõukogu otsustada. Lastevanemad esitasid Nõmme linnavalitsusele palve paralleelklassi asutamiseks Nõmme linna progümnaasiumi juure. Palvet põhjen datakse sellega, et paljud Õpilased, kes Tallinnas ja Nõmmel koolidesse sisseastumiseksamid küll soo ritasid, ruumi puudusel on sunnitud kooli ukse taha jääma. Linnavalitsus saatis palve haridus nõukogule otsustamiseks. 4. kevadpidu Nõmmel. Pühap., 16. juunil, kell 4 p. 1. korraldatakse Alustamše lauluväljakul 4. kevad pidu. ühine rongkäik pidustustele algab kell 3 p. 1, Nõmme turuplatsilt. Hooaja esimene lastepidu Nõmme Mustamäe su pelasutuses korraldatakse 16. juunil algusega kell 3 p. 1.. S.-s. Kalju ja ÜENÜ Nõmme osakonna vaheline malevõistlus korraldatakse täna, 14. juunil, kell 7 õhtul Raudtee 68, Nõmme ÜENÜ ruumes. Karjakasvatajate päevad Vodjas ja Viisul juunil k. a. korraldatakse ülemaaline karjakasvatajate ja karja kontrolli päev Vodja põl lutöökooli ruumes. Viisu mõisas toimub Eesti boi landi-friisikarja tõuseltsi üldkoosolek 30. juunil kell 11 hommikul ja Eesti Niidu ja Karjamaa Arendamise Ühingu peakoosolek samal päeval kell Koosolekutele järgneb tõuseltsi ja niidu ning karjamaa arendamise ühingu ühine avalik suvipäev, mille kavas on agr. Th. Pooli kõne, pulli Lindberg H ja ta järglaste demonst ratsioon, kus seletusi annab agr. N. Masso, siis järgneb H. Selja referaat ja Viisu riigimõisa kar ja majapidamise vaatlemine, kus annab seletusi r.-m. valitseja H. Ora. müüa 1-, 2- ja 3-toal. id. Parkettpõran dad ja lift. Teat. saab müilgllaud Pärnu mt. 10, II kor ral, agentuurkont. Wariidest kattega, käsikäru, He", kl. 9 2 ja 4 6. Ostan torust raamistiku ja tsink plekist kastiga ja muid ' Müüa või vahetada uut ja pruug. mööblit, laduasju. Estonia teatri väiksema vastu omanijalgrattaid, õmblusmasi maja kelder 58. ku vähetarvitatud naid, raadio- ja fotoapa tõldauto, a. mudel, 8-h.-j. Näha O/ü. Tarmo, Nar va mnt 6. ' Müüa hea pointer linnukoer. Tui Müüa käidavas kohas korralik sissetöötatud söögisaal Kirj. slt. ~16/7916". Müüa töövoorimehe kastiga vanker Pärnu mnt. 56, küsida lukusepatöökojast. Müüa omaniku sõidu auto DKW a numbriga. Kü sida Paluka t. 2-a lo. Juhtumisi müüa kastiga kušett Hind odav. Tellimine parandus. Koidu 30, sa dulsepp. ii 11 ii II II ~14/7234". Müüä Narva-Jõesuus 2-kordne vähemalt 3 4 iga Veoauto, puumaja Kirj. slt. ~2/7142". firma Ford'\ müüa. 5- koos väikese kõrvalmaja Soovin osta pruugitud tonn., sõitnud km, ga. Läbi rääkida Tallin täiesti sõidukorras, poole nas, Vabriku t 8-d l-a, lapsevankri aasta numbrimaks mak telef ja teise sportvankri. Kir setud. Kirj. slt. ~7/7267" Müüa firma J. Beckeri pianiino Harju 37 1, näha saab kella 6 7 õhtul. Soovin osta 2 4-toalise i Kirj. slt. 28/6ö48". BRILJANTE? ttnld-, hõbe-, antilfcasjo ostab (tõrge hinnaga L.Krasnokutsky'apoeg telel Kullasepa L 8. Brltjanto, kulda Ja. HObedat ostame kõrgeima hinnaga. F-ma H. Markovttft Viru tsn. 15. Soovitakse osta väike.purje* või mootorlaev, s lo bruto-reg.-tonnl. Teat. Pärnu Päevalehe" talit. Purjekas'V Parima hinnaga ostan uusi ja pruugitud rii deid, pandipileteid, jala nõusid, pesu, jalgrattaid, õmblusmasinaid, muusi kariistu, binokleid jne. Pärnu m Soovin osta tänavakast mise vooliku. Teat. Kopli 2-a, Grand hotelli uksehoidjale. Ostan vanemat tüüpi tõldauto. Teat. kirj. tingim. slt. ~3/7383". raate, kroonlühtreid, õli maale, linoleumi, vaipu jne. Kirj. slt. ~38/7218" või Sakala 45 1, telet Metallraha ja vana eesti paber ja vana eesti paber raha ostab Ünica", Dunkri tän. 7. Soovitakse osta süst. Pakk. kl Pärnu mnt. 9 l. Soovin osta pruugitud kaalud kuni 200-kg kandejõuga. Teat. kl. B 3 tel või kirj. slt. ~8/7388". V. a. preilid ja prouad! Kellel on müüa kantud kostüüm (suurem kasv), kirj. slt. ~22/7162". Soovin osta l'i 11 s.i jad slt. ~6/7266". Kellel on müüa pruu gitud lapsevanker Pai. kirj. slt. ~5/7465". Lennuväe Baas ostab igasugusel hulgal karusammalt sv. Lasnamäe aerodroo mile kohale veoga kr. 5. kantmeeter, ning klassitee ääres üle an des. kokkuleppehinnaga. Pakk. saata ja teateid saab Kuuli t. 4. Ostan pruug. mööbleid, jalgrat taid, õmblusmasinaid, lap sevankreid, foto-i raadio aparaate, majapidamis tarbeid, raamatuid, rii deid ja igasugust kolu. Kirj.. slt. ~39/7219". Soovin osta mootorratta ja naister. karakullmant li. Teat. Sakala t9ief,.., ,.soovitakse..osta isane täiesti must šoti terrieri kutsikas Pakk. slt. ~6/7426". II Ostan kõrge hinnaga pruugib mööblit, riideid, pesu, õmblusmasinaid, korte rite-sisseseadeid ja kõi ke majakraami. Väike- Kompassi 18, tel Soovitakse osta raud teejaama või bussipeat. lähedale aiamaaga maja Kirj. pai. slt. ~10/7910" või telef , Soovitakse osta pruug. väike tulekindel kapp. Pakk. äripäevadel kella 9 15 telef Soovin osta tarvitatud või uue väikese käsipesurulli Kirj. slt...39/7459". Ostan kohemaksetava raha eest 3,2 5-h.-jõulise, täiesti sõidukorras 2- või 4-istmelise auto Teat. sõitnud km arvu, kummide seisu, mis aas ta mudeli, firma ja hin naga, kuni 18. skp., kirj. slt. ~12/7472". Pruugitud moesteriietest ja igasugu mööbleist mak san enneolematut kõrget hinda. Teat. Pärnu m. Politseipeegel Vintpüss katuses. Vene-Balti as. nr. 123 remon di juures leidis Nikolai Rogov, eluk. Linda t. 7 2, sõjaväe vintpüssi, mis oli peidetud viilu-laua ja aamtala vahele. Püss pärinev sõjapäevist, kui tähendatud majas elutsesid sõjaväelased. Ei anna elatisraha. Vene-Balti as. nr elutseva Alide Põrgi avaldusel koostati protokoll avaldaja abikaasale Jaan Põrgile, kes ei anna oma lapsele elatisraha. Naine palus paigutada meest.töölaagrisse. Sõimasid kaasüürnikke. Vene-Balti as elutsev Emilie Poljakov kaebas, et samas majas nr. 4 elutsev abielupaar Valentina ja Karl Albrecht sõimanud teda roppude sõnadega. mootorrattur takistas liiklust. Kaupmehe 16 1 elutsev Leonhard Pappel võetakse vastutusele see pärast, et ta parkis oma mootorratta Sõja ja Soo tänavate nurgale, millega takistas omnibuseliik lust Ṙahurikkumise pärast Vabriku tänaval koostati protokoll ja võeti vastutusele Raua t elut sev Konstantin Nelling. Jalgrattaga kõnniteel sõitmise pärast voetakse vastutusele ' Sitsi t. 4 l elutsev Hugo Järv ja Aino Järv. Jälle töölaagrisse. Uus-Tatari 9 6 elutsev Pau line Tent palus paigutada oma lahutatud meest Jaan Lustigi, kes elutseb Rapla vallas, töölaagrisse. mees ei andvat elatisraha lapsele. Eksimusi liiklusmääruste vastu. Protokollid koostati veoauto A-2341 juhi Karl Tamme ja veo auto A-19Ö1. juhi Jaan Pendi vastutusele võtmiseks. Mõlemad sõitsid Tõnismäelt Pärnu maanteed möö da Nõmme poole ajal, millal see oli veoautode liik lemiseks suletud. Sõiduauto A-919 juht võetakse samuti vastutu sele liiklusmääruste rikkumise pärast. Ta ei näi danud sõidusuunda ja ka masin ei olnud valgus tatud. Tasumata sõiduarve. Päikese t. B 7 elutsev Priidik Sõõrd kaebas, et Endla t. nr. 62-b elutsev Aleksander Arro jättis sõiduhinna tasumata. Politseiarestimajja paigutati 3 joobnud isikut, a & n^. Arvatav nm reedel, 14. jaanil Keskmise kiirusega kirdepoolseid tuuli, rünk» pilvitus; kohati hoogvlhma. öösel jahe, päeval soe. Vastatav toimetaja B. Tammer. Väljaandja Tallinna Eesti Kirjastus- Oblsoa tutvust 43, ärisse, tel , võiüle Eesti maalt või lin kirj. slt ~24/7484". Freesmasin puutöö jaoks soovitakse osta. Kirj. slt. ~9/7429" Ostan igasugu riideid, raua-, puutööriistu, õmblusma sinaid, jalanõusid, kuuri kolu jne. Kirj. slt. ~23.' 7483". Elektrilokke tehakse 1 kr. alates pea, uue juuksetööstusega tut vumiseks. Estonia pst. 23 telef Elektrlaurulokke r «tehakse tun -4 tud headu ses ja oda vasti välis maa õlidega Endla tän. 1 Juuksetööstuses. Telef Punases tütarlast (jalgrattal), keda kõneta sln Kopli tän. 12. skp., palun teatada aadress või telefoninr. kirj. sil 1 / 7261". 2 sõbratari otsivad tutvust karskete korralike hari tud härradega (van a.). Kirj. slt. ~24/ 7404". Soovin laenu kr. % väga hea. Kindlustuseks registree rin veoauto laenaja ni mele. Lahk. pakk. slt ~10/7230". Aus neiu palub kiiresti laenu 30 kr. Kirj. slt. ~10/7180". ELEICTRI-AURULOKkg TEHAKSE HÄSTT JA ODAVALT. LÄHEM SELETUSÄRJ AKNAL JUUKSUR. T.LUHASTE VOORIMEHE 5. TL Elektriaurulokid tehakse kuulsa välismaa..vella"- aparaadiga ja õlidega, alates 2 kr. pea. Juukse tööstused Aare", Rei manl 30, telef ja Kelmi", Maakri t 22, telef Odav kolimine autos ja hobusega Pärnu mnt , tel Intell. 30-a. härra tutvuks noore sümpaatse preili ga matkakaaslase leid miseks. Kirj. slt. ~24/ 7244". Üksik 43-a. daam soo vib tutvust korraliku härraga, van a. Kirj. slt. ~6/ 7226". Kolm kindlal kutsealal töötavat karsket korra likku noormeest (E. 35, A. 34, J. 30) soovivad nast sümpaatsete pr.-prl. abielu eesmärgil. Vanus kuni 30 a., foto soovitav, kuid mitte nõutav. Ainult tõsised kirjad leiavad tä helepanu. Kirjad slt. ~26/ 7246". 38-a. ärimees provintsi linnast soovib abielu mõttes tutvust varanduslikult kindlusta tud pr.-prl. maalt või lin nast, vanus a. Kirj. Rakvere, Tallinna t. 15, mööbliäri ~7859". Välja üürida kohverklrjutusmasin Underwood", suveks (1. juul. kuni 1. sept.). Soo vijaid palul kirj. slt. ~32/7252". Veoauto 23-a. poisslaps, 164 sm pikk (mittetantsija), saada igasugusteks vedu soovib tutvust deks. Jakobsoni 56 2,!»I Palub usaldada. Kirjad UIL ~33/7213", Autobus sõitudeks saada. Soodus hind. Türnpu 9 4. lillil ITI 111 Autobus sõiduks saadaval Liivalaia 98 24, telef Brünett härra tumedas ülikonnas, 10. skp. kl Tartust Tallinna sõitvalt rongilt, Teid tahaks veel kord näha tütarlaps, kellele loovutasite mugavama Is tekoha. Pai. teat ene sest kirj. slt..19/7239". i. N. Minu kiri hilines üks päev. Intelligentne 32-aastane ametiskäija neiu soovib tutvust härradega aastani. Kirjad slt. ~36/7456". Keskmistes aast soliidne poissmees-ärimees soovib (täisosanikku hästi tulutoovasse ette võttesse, kapitaliga kr Kapital 100% kindlustatud. Ainult tõ sised sooviavaldused slt...14/7914". Suurema sissetulekuga 27-a. noormees. abielluks sümpaatse noore preili või prouaga. Varandus lik seis tähtsuseta. Kirj. slt ~9/7909". Riigiteenija soovib kii resti laenu 150 krooni Maksab tagasi kr Kirj. slt. ~19/7279". 2 noort neidu (18-a. ja 19-a.) soovivad ranna ja jalutuskaaslast Eelis tavad pikemakasv. noor mehi aast Kirj, kuni 21. juunini slt ~33/ 7253". Sooviksin saada söögi eest hobuse käesolevaks suveks lin na ligid. maale. Võib ka üürida. Küsida Kõrge t. 12 2, Nõmme-Rahumäel Kolm veoautot alates 4 tn pikaks ajaks rendile tarvis. Küsida Va na-posti 3 5, tel Mustik", rutuline kiril Üksik iseseisev ärioman., 38-a. proua, soovib tutvust vanema härraga a. jalutuskaaslase leidmi seks. Kirjad slt. ~26/7446" Tütarlaps, kui tunned end üksi, siis tutvu samasuguse noormehega. Kirj. (väljakutsega) slt ~14/7474". Kadunud I 11. VI õhtul kaotatud kuidköevoru (paksem kett) Nõmme Tähe tän. või Tähe täi platsilt tennisväljakul juures. Pai. käe võru äi tuua Tähe 3 3 võileh büroosse.

10 10 Nr. 157 Päevaleht Reedel, 14. juunil 1940 Kiriklikud teated. Piiskoplik Toomkogudus. Toomkirik. Pühapäeval, 16. juunil, kell 10 homm. ühine ju malateenistus Pauluse kogudusega. Kolmapäeval, 19. juunil, kell 7 õ. koguduse piiblitund Pärnu mnt. 47 leskedemaja palvcruumis. Tallinna praostkond. Kaarli kirik. Pühapäeval, 16. juunil, kell 10 hommikul jumala teenistus pihti ja armulauaga, õp. J. Juhkental. Lau luraamatud. Jaani kirik. Pühapäeval, 16. juunil, kell 10 homm. jumalatee nistus armulauaga, õpet. mag. R. Kiviranna. Kell 5 surnuaia jumalateenistus Rahumäe vanal kalmistul, õpet. A. Tahevali. Laululched. Jaanipäeval, 24. juu nil, kell 5 surnuaia jumalateenistus Kalamaja kalmis tul, õpet. mag. R. Kiviranna. Laululched. Pühap., 7. juulil, kell 4 surnuaia jumalateenistus Pirita uuel kalmistul, praost ii. Kubu. Laululched. õpetajate kõnetunnid suvekuudel e. 1. teisip., neljap. ja laup. kl. 12 1, p. 1. laupäeval kl. 6 l. Kantselei avatud iga päev kl Püha-Vaimu kirik. Pühapäeval, 16. juunil, kell 10 homm. jumala teenistus armulauaga, õp. Tallmeister; kell 4 p. I. Rahumäel koguduse uuel kalmistul jumalateenistus laululehtedega, jutlustab õp. G. V. Klaus, liturgia õp. T. Tallmeister, pasunakoor. Esmaspäeval, 17. juu nil, kell 7 õht. kirikus Prot. Ühingu 15. aastapäeva jumalateenistus armulauaga, laululched, jutlustab lisaku kogu õp. V. Kuljus. Pauluse kogudus, Toomkirikus Pühapäeval, 16. juunil, kell 10 h. jumalateenistus, õp. Rein Uhke, lauluraamatud; kell 18 koguduse majas, Krcutzvaldi 23, jumalateenistus, usuteadl. Al tok ja R. Uhke, laululched. öhtukogudus Emmaus" Toomkirikus. Pühap., 16. juunil, kell 6 õht. jumalateenistus, õp. P. Kuusik. Armulaud ühes leerilaste õnnistami sega on Võidupühal, 23. juunil, kell 12 I. (mitte kl. 6 õht.). Võidupüha jumalateenistusega lõpeb õh tukog. kcvadpoolaasta töö Toomkirikus ja suvekuu del palutakse külastada Toomkiriku hommikusi ju malateenistusi. Peeteli kirik. Laupäeval, 15. juunil, kl. 19 koguduse täiskogu koosolek uue nõukogu valimiseks. Pühap. kl. 10 pcajumalateenistus lauluraamatu tega, jutlustab stud. thcol. Liikane; kl. 19 kuulutus tund. Esmaspäeval, kl. 19 noorte piiblitund. Nelja päeval, kl. 19 piiblitund. Laupäeval, kl. 19 kuulutus tund. Kopli kirik. > Pühapäeval, 16. juunil, kell 10 homm. jumalatee nistus, jutlustab usuteadl. V. Koppelman, laululched. Kesknädalal, kell 7 õht. kirikus kuulutustünd, Õp. G. Klaus, lauluraamatud. Balti puuvillavabrik. Laupäeval, 15. juunil,, kell 8 õht. kuulutustund, õp. G. Klaus ja vennad, laululched. Paljassaarel. Pühapäeval, 16. juunil, kell 4 p. 1. kuulutustund, kõnelevad vennad, llaululched. Nõmme Kahukirik. Pühapäeval, 16. juunil, jumalateenistus kell %11 homm., juti. kand. V. Rõude. Järgmine armulauaga jumalateenistus on pühapäeval, 23. juunil. Nõmme Ev. venn. kogudus, Harku 48. Reedel, 14. juunil, kell 7 õht. koosolek noortele. Pühapäeval, 16. juunil, kell 9 homm. koosolek, kõne levad vennad. Noorte osakonna aastapäeva puhul kell 4 p. 1. koorilaulude õhtu. Kavas koori- ja soolo laule ning kõne. Laululehed-kavad. Sissetulek koori heaks. Peetruse kog. Diakonisside asut. kirikus. Pühapäeval, 16. juunil, kell 10 homm. jumala teenistus. Tallinna praostkonna korraldusel. Kuulutustunnid praostkonna evangelisatsiooni punktides: 1. Katusepapi t. 4 pühap., kell 5, neljap. ja laup., kell Lennuki t. 33 pühap., kolmap. ja laup.; 'Kell Kannikese t pühap., kolmap. ja laup., kell Kopli t. 22 pühap., kell 6, neljap. ja laup.i kell S.-Sõjamäe 40, pühap., kell 4. Rootsi-Soome Mihkli kirik. Pühapäeval, 16. juunil, kell 11 e. 1. jumalatee nistus Naissaarel. 24. juunil, kell 12 surnuaiateenis tus Rahumäel. Suvekuudel õpetaja vastuvõtu tun nid igal laupäeval, kl Igal ajal kod. tel öp. Pöhl. I Tallinna Linnamisjon, K. Pätsi 6. Reedel, 14. juunil, kell 7 õhtul noorte piiblitund, juh. õp. mag. A. Horn. Laupäeval, 15. juunil, kell 7 õhtul palvckoosolek, E.E.L.U. Rahuühenduse Seltsi korraldusel, kõnelevad v. A. Kilmi ja teised. Püha päeval, 16. juunil, kell 6 õhtul evangelisatsioon, kõ nelevad õp. M. Meedar ja vennad. Neljapäeval, 20. juunil, kell 7 õhtul piiblitund, juh. õp. mag. A. Horn. Evangeeliumi Palvemaja ühing, Pärnu m. 82. Laupäeval, 15. juunil, kell 7 õhtul palvckoosolek. Pühapäeval, 16. juunil, kell 6 õhtul palvckoosolek. E. E. L. U. Rahuühenduse Selts, K. Pätsi K. Laupäeval, 15. juunil, kell 7 õhtul palvckoosolek, kõnelevad v. A. Kilmi ja vennad. Ev. Vennaste Kogudus, Kaupmehe 18. Reedel, 14. juunil, kell 7 õhtul piiblitund Noorte- Kodus. Pühapäeval, 16. juunil, evangeeliumikuulutus koosolekud hommikul kell 8 ja pärast lõunat kell 4 alvelas. Nädala sees koosolekud: esmaspäeval kell õhtul piiblitund ja kesknädalal kell 7 õhtul palve tund palvela väikeses saalis. Toompea Aleksandri katedraal. Laupäeval, kell 18 õhtuteenistus. Pühapäeval, kell 10 liturgia, ülempr. A. Angerjas ja ülemd. B. Orav. Issanda-Muutmise peakirik. Laupäeval, 15. jüunil, õhtune jumalateenistus kl. %7; ülempr. M. Uusna, Pühapäeval, 16. juunil, liturgia armulauaga kl. 10, piht kl. 9.30; ülempr. M. Uusna. Angerja ap.-õigeusu koguduse surnuaiapüha pee takse Kohilas pühapäeval, 16 juunil. Jumalateenistus armulauaga algab kel! Külalistena teenivad ja jutlustavad: Märjamaa koguduse preestcr-munk J. Sarv ja Tallinna Iss.-Muutmise peakiriku preester E. Lepik. Laululehcd. Pärast jumalateenistust risti käik surnuaeda, jutlus ja üldhingepalve. Ev. Vennaste ühing Päikese 5. Laup., 15. juunil, kl. 7 õ. kuulutustund oma ruumis. Pühap., 16. juunil, peetakse koosolekud va, Pritsimajas; kl. 10 e. 1. usuelusüvcndav koosolek pühitsuslikc kõnedega, kõnelevad õp. E. Tanner j. t., laulucttckandeid, laululehcd; õhtul kell 6 äratuskoos olek, kõnelevad op. h. Tanner, J. Mädasson j. t., ~Saalemi" segakoor, noorte tunnistusi, laululehcd. Ke&kn., 19. juunil, kl. 7 õ. piiblitund oma ruumis. Saalem", Aspe 5. Laup., 15. juunil kl. 7 õ. evangelisatsioon, kõne leb op. L. T-.nne. j. t. Pühap., 16. juunil, ühised koosolekud Vennaste ühinguga, peetakse vanas prit simajas; kl. 10 homir.. usuelu süvendav koosolek, kõ nelevad õp. E. Tanner j. t., laulucttckandeid, laulu lehcd; õhtul kl. 6 äratuskoosolck, kõnelevad õp. E. Tanner, juti. J. Mädasson j. t., segakoor, noorte tunnistusi, laululehcd deklamatsioon. Neljap., 20. juunil, kl. Ä>B õ noorte piiblitund oma ruumis. Nõmmel (Rahumäel), Näituse 3. Pühap., 16. juunil, kl. 3 p. 1. evangclisatsiooni koosolek, kõnelevad vennad. Vanas pritsimajas ' (sisseminek V.-Viru tänavalt). Fuhap., 16. juunil, kl. 10 homm. usuelusüvcndav koosolek, muusikalisi ettekandeid, pühitsuslikke kõ nesid, kõnelevad õp. E. Tanner j. t., kl. 6 p. 1. «vangclisatsioonikoosolck, kõnelevad õp. E. Tanner, juti. J. Mädasson j. t., noorte tunnistusi, deklamat sioon, Saalemi segakoor. Mõlemal koosolekul tar vitusel laululehcd. Metodisti kirik, Veerenni 4-a. Laupäeval, 15. juunil, kell 7.30 õ. koosolek. Püha päeval, 16. skp., kell 10 homm. ja kell 5 p. 1. jumala teenistused. A. Kuum ja teised. Põletisturbamasin (tarvitatud või tarvitamata) soovitakse osta. Täpsed teated hinna, toodangu jne. kohta kirj. slt. A 43/4806". TÄHELEPANU!!! Külastage uuestlavatavat pagari, ja kondiitriäri Nõmmel, Pärnu maanteel 105. Kuulsa meistri juhatusel. OMANIK. suurus, vähemalt 150 rin. Pakk. N. Teliste, Viru 10. Vajatakse kiiremas korras tööstusruume tööstusvooluga, betoonlaega, võimaluse korral muldpörandaga. Kirj. slt. ~9/7189", või te Soovin osta keskkütte sordi puid ca mtr. Osa võib olla I sordi kände. Teatada ühes hinnaga franko Tallinn slt. ~1/7461" või telef Tööotsimised Aus neiu soovib poo leks päevaks mingit tööd, kas lapse juure, pere naiseabiks või muud, käib oma ist. Kirj. slt. ~9/7349". Saaremaa puusepad võ tavad enda peale uusi ehitusi jä remonttöid, on sel alal vilunud. Kirjad slt. ~36/7416". Majahoidja lukusepp otsib nüüd või edaspidi kohta keskküttega maj ja, tunneb. elektriseadel disi, lifti korrashoidu, katla- ja torustiku- paran dustöid, omab tunnistu sed ja soovitused. Kirj. A. Karmuse ärisse, Tal linn, Pärnu mnt. 62,..Majahoidja". Majahoidjakotita otsib keskealine abielu paar keskküttega majja, on enne olnud, oskab teha remonte. Kirj. slt ~13/7393". Korralik 26-aast. piaa noormees soovib maale sulaseks. Kirj. slt...14/7394" 18-a. korralik tütar laps palub mingit teenistust Kirj. slt, ~2/7382". Korralik keeduosküse ga maatütarlaps palub kohta perenaiseabiks või üksi ku inimese juure võika kauplusse. Kirjad kuni 16. skp. slt. ~12/7352". Tööd palub aus noorem teenija, kas 22. juuniks või pärast jaanipäeva kohe, kuhugi tööstusse või muud, tun neb aiatööd, on vilunud majateenijana, oskab kee ta, võib ka maale min na. Kirj. pai. mis töö ja palga suurus slt. ~8/ 7348". Vilunud Juuksur soovib suvituskohta mees tetööle, tunneb ka veidi naistetööd. Kirj. slt. ~10/ 7350". 17-aast. korralik maa tütarlaps soovib kohta. perenaiseabiks. On enne teeninud, võib oma ist käia. Kirj. slt. ~21/7401". Keelivalits. preili soovib kohta ettekandjaks, kohvikusse, restorani või klubisse, omab hea vilumuse ini mestega käitumises. Võib ka ärasõiduks olla. Kirj. pai. slt ~31/7371". Sobivaid kinke leerilastele, nagu taskuformaadis testamente, lauluraama tuid, piibleid ja muud vaimulikku kirjandust leiate suures valikus vaimuliku kirjanduse keskusest ELAV SÕNA", V. Karja 1, passaažis, telef Siioni palvela, Tondi tän. 24. Laupäeval, 15. juunil, kell 7.30 õht. kuulutus tund. Pühapäeval, 16. juunil, kell 10 homm. palve tund, kell 6 p. 1. perekonnaõhtu, tee- ja käsuöölaud. Teisipäeval kell 7.30 piibliõppetund. Neljapäeval kell 7:30 õht. äratuskoosolek. Ev. Jeesuse Sõprade" palvela, Graniidi 33. Reedel, 14. juunil, kell 7 palvetund. Pühapäeval, 16. juunil, kell 6 evangeeliumitund ja õhtupalve. Kesknädalal, 19. juunil, kell 7 palvetund. Kõnelevad ühingu ja külalised vennad. Immaanueli kirik, Jõe 12. Pühapäeval, 16. juunil, kell 10 homm. kasvatus lik koosolek usklikele, kõnelevad Joh. Laks ja H. Vimson; kell 5 p. 1. evangclisatsiooni-jumalateenistus, kõnelevad Joh. Laks ja H. Vimson, mängib mando liinide meeskoor, tunnistusi nöörilt, ustel laululehed. Esmaspäeval, kell 7 õht. Taaveti laulude käsitlus meestele. Teisipäeval, kell 7 õht. piibli- ja palvetund noortele. Neljapäeval, kell 7 õht. kõnekoosolek tee madel, juhatab Joh. Laks. Allika kog. osakond, Kevade 7 (end. Kordese). Laupäeval, 15. juunil, kell 7 õhtul Pühapäeval, 16. juunil, kell 10 homm. pühitsuslik koosolek. Kell 5 õhtu! evangecliumikoosolek. Teisi päeval, 18. juunil, kell 7 õhtul vaimulik koosolek. Kõ neleb A. Randmaa ja teisi. Vaimulikud vabaõhukoosolekud peetakse pühapäeval, 16. juunil, Paldiski mnt. 48, end. Baltika pl., hipodroomi kõrval, kell 4 p. 1., ja Pelguranna Merimetsa tee ristikoha läheduses, kell 6 p. 1., kõnelevad vennad. Vihmaga koosolekut ei peeta. Rooma-katoliku kirik. Pühapäeval, 16. juunil, kl. 9 h. püha missa saksa ja poolak jutlusega; kl. 10% püha missa eestik. jut lusega; kl. 11% suurmissa ja saksak. jutlus, õht. pal vust ci ole. Koplis: kl. 10% püha missa jutlusega. Nõmmel: kl. 10% püha missa jutlusega. Päästearmee I korp., Sakala 18.. Laup., kl. 7.30, vabaõhukoosolek Lubja tänaval. Pühap., 16. juunil, Koduühingu väljasõit Lükatile. Kaasasõitjaid palutaks» koguneda kl korpusse, õht. kl päästekoosolek ruumis. Ncljap., kl vabaõhukoosolek Veerenni tänaval. Päästearmee II korpus, Niine 13. Laup., 15. juunil, kell 7 õhtul, vabaõhukoosolek Graniidi tänaval, kell 8 õhtul. koosolek ruumis. Pühap., 16. juunil, kell 11 homm. pühitsuskoosolek, kell 7.30 õht. päästekoosolek. Teisip juunil, kell 7.30 õht. vabaõhukoosolek Veerenni tänaval. Neljap., 20. juunil, kell 7 õht. vabaõhukoosolek Sitsi turu i platsil. Töökas karske maa päritoluga noormees palub mingisugust tööd tööstusse või välisliht töödele. Kirj. slt ~26/ 7406". Keskealine abielupaar vajab majahofdjakohla, soovitav oleks uude kesk küttega majja. Kirj. slt. ~25/7405". Kojamehekohta soovib vanem abielupaar kas keskküttega majja või ilma, tunneb ehitus tööd. Kirj. slt. ~12/7392" Teenija majapidamise- ja keedu oskusega soovib kohta majja või asutusse. Pai. teat. ühes tingimustega kirj. slt. ~9/7149". 6 Kuninga 6 Portfellide, kohvrite, käekottide värvimine. Parandused. Tellimised. Güntheri kõrval, kohviku all. 19-a. neiu, kes on lõ petanud kaub. k.-k., pa lub mingit kohta kon torisse, tunneb masina kirja, kiirkirja, raamatu pidamist, valitseb keeli. Rahul kõigega, vilub kii resti. Pai. kirj. slt. ~34/ 7254". KÖIDE RAAMATU VÄÄRTUST TÕSTAB NÄGUS KIIRESTI MAITSEKALT VASTUPIDAVALT KÖIDETAKSE TEIE RAAMATUD PAEVALEHE" KÖITEKOJAS TALLINN, PIKK 2, SISSEK. VOORIMEHE 9 TELEF krooni sellele, kes soovitab lähemal ajal varem laevas sõitnud noormehele" tekipoisikoha aurikule... Pai. kirj. "slt." ~38/7418". Otsin passlkohta, olen. vilunud kõigis ma jatöödes, keedan iseseis valt; võib ka mõni söögi saali- või restoranikoht olja, Kirj. slt. ~29/7409" 50 krooni sellele, kes soovitab ausale kor ralikule naister. kindla koha vabrikusse, töös tusse. Võib ka' õpilas koht olla. 'Kirj. slt. ~36/ 7256". Otsin kohta keskküttele, oman 12-a. praktika, oman luku sepadiplomi ja teisi do kumente. Liivamäe 21 1 Lp. majaomanikud! Palun võimaldage kesk eal. abielupaarile koja mehekoht, on enne sel alal töötanud, tunneb hästi oma kohustusi. Kir jad slt. ~30/7410". Passikohta soovin. On olemas head soovitus. Kirj. slt. ~32/ 7372". ' Vilunud, heade soovitus tega mölder otsib kohta. Kirj. slt. A/3515". Aus karske mittesuit setaja töömees (end. kihel i Korralik 23-a. proua soovib tööd konnakooli harid.) soovib kohta ärisse või kauban ükskõik mis alal, võib duskontorisse lihtsama ka õpilaseks tulla. Kirj. j slt. ~16/7276". tele töödele. Kirj. kuni 16. juunini slt. ~40/7180". Korralik 30-a. noor Korralik töökas 25-a. mees soovib tööd noormees ükskõik mis alale. Kirj. soovib ükskõik mis tööd. slt. ~17/7277". Kirj. slt. ~14/7194". 17-a. maanoormees palub õpilaseks rauatööstusse või ärisse. Kirj. slt. ~13/7273". Lp. tööandjad! 3 ehitusalal tegevat töö meest vajavad tööd, re mont- või uuele tööle. Tulevad kõigega toime. Kirj. slt. ~20/7240". Aus 16-a. maapärit. tütarlaps soovib kohta lihtsasse perekonda teenijaks või perenaiseabiks, on enne teeninud. Kii j. slt. ~13/ 7193", vilunud rätsepatööline soovib teenistust» Kirj. šlt: ",,18/7278". 27-a. maanoormees soovib kohta ärisse või lattu hobuse meheks; on aus, karske ja korralik. Kirj. slt. ~30/ 7250". Noor tütarlaps palub tööd tööstusse õpi laseks või passijaks. Kir jad slt. ~5/7225". Algkooli lõpetanud 16- a. poiss otsib ' jooksupoisikohta ärisse, ladusse või töös tusse. Tunneb linna ja oskab rattaga sõita. Kir jad slt. ~35/7215". PESUPESIJA võtab tööd vastu Vase 1. Töö on korralik ja kiire. Soovi korral toob kodust ja viib koju. Noor kena juuksurnelu (vanem praktikant) soovib kohta meestetööle, tun neb ka naistetööd. Soovi tus endiselt kohalt. Kirj. slt. ~1/7221". Traktorijuht soovib kohta, on vilu nud uudismaakünnis ja töötab rehepeksumasina ga. Vahepeal võib ka muud tööd teha. Kirj. slt. ~18/7238". Teen igasugust e remont- ja vä listööd. Hind ajakohane. Maaler L. Lepmets, Raua 45-a 5, või kirj. slt. ~2/ i 7262". Maaler teeb kiiresti ja korra likult sise-. ja välistöid. Teat. kl. 9 lo ja tel Suuremate tööde lõpul vabanes hea praktikaga ehituskümnfk, ja otsib vastavat kohta. Kirjad slt. ~5/7905". Aus lastesõbralik prl. palub kohta suuremate laste juure suvituskohta. Kirj. slt. ~6/7466". Keskealine naister. soovib passijaks või teenijaks linna või maale. Lahk. kirj, pakk. Slt...20/7480". Vene keelt valitseja, Vajatakse Vajatakse 1. juunist kutsetunnistusega, keetjat väikesesse lapsega pere chituskümnik ärasõiduks einelauda. konda iseseisvat korra otsib vastavat teenistust. Kaub. reedel, 14. juunil, likku soovitustega On varemalt tegutsenud kl Nõmmel, Kün teenijat. puu-, kivi-, betoon-, saka 6 3. Tulla pärast kl. 6 õht. dama-ja jõesildade, muu-j Tulika lide ja kiviteede ehita Vajatakse miste alal. Teenistuspak-1 kraavitöölisl Haapsallu vajatakse kurn. töökoha ja palga mag.-kraavi kaevamiseks. vilunud tingim. tähendamisega Tulla Jõgeva-Põltsamaa ketlaseppa. saata slt. ~24/7284" või bussiga Sulustveresse, Isiklikult ilmuda Haap M. B. Videviku 18 5, sealt skm kaugusel ole salu, Posti t. 11 või tea Tallinn. Kaubanduskooli-harid. noormees kes oskab raamatupid. ja masinakirja, palub su veks teenistust kontori tööde alal. Lahk. pakk. pai. kirj. slt. ' ~4/7464". Maalt tulnud 15-a. poiss otsib jooksupoisikohta ärisse või tööst. Omab algkooli lõpptunnistuse. Kirj. slt. ~15/7475". Palvekirjad Kõiksuguseid tõlke-, ärakirja- ja paljundus töid tehakse hästi ja odavasti Berlitz-School büroos Mündi tän. 3 6, telef Tunnid Vene, saksa, Inglise, prants. ja Itaalia keelt võib õppida kergesti Ja ruttu ka suvel, puhkeajal Berlitz! ja Mertnerl mee todil, Pärnu mnt Kiirkursused iga päev keele äraõppim. Kaüb,- ktrjavahet. õpetus. Proo vi tund tasuta. Preili annab veno keele praktilisi tunde ä 50 s. Keila, Ohtu 3, laupäe val, pühap. ja esmasp.! Matemaatika-, füüsika- ja keemia tunnid Harju ALGEBRA-, trigonomeetria-, analüü si- jne. tunnid sõjatehn., kolledži ja järeleksa meiks. Juunikuus oda vasti. K. Pätsi (Kent mani) Masinakirja tunnid, -tööd ja ärikirja vahetus. Harju Tööpakkumised Vajatakse lihtsasse pe rekonda vanemat naisterahvast, kes. ka haiget talitab. Tulla pärast kella 4 Ristiku Juuksur saab hea tasu eest ko ha meestetööle Kivimur ru 6, ärisse. 2 maalrit tarvis, liimivärvitööde tundmine vajaline. Tulla 14. juunil kl. 7 hommi kul..töölisteatrisse", Sa kala 6. Talutöödes vilunud teenijat vaja väikesesse tallu, võib ka vanem naister. olla. Kaub. kl. B lb8 18 Luha või teat. kirj. slt. ~13/7353". Balti jaama einelauda vaja tšekikon trolli, müüjannat puhvetisse ja köögitee nijat. Tarvis 2 korralikku neidu, kokaabi ja köõgiteenija Müürivahe 46, söögisaali Majahoidjat (kojameest), kes on enne olnud, vaja Kappeli tän. (vaheseinaga II korral). Teat. saab Maakri tän Ehitusele plekiseppa ja puutrepi tegijat tarvis. Kivimurru 11 16, laupäeval kella B lo.. õpilast, nooremat preilit, tarvis pudukauplusse; soov. vene keele oskus. Kirj. slt. ~20/7160". Vajan põllutöös vilu nud sulast maale Kaupa teha kl. 9 ll ja 3 5 Klaasingi 3 lo. Suurtallu vaja vilunud sulast soovitav.naisemees. Kaub. 15. või 17. skp. homm. Kungla Vajatakse täiesti vilu nud ettekandjat söögisaali, Estonia pst. 23 Söögisaali vaja kokka ja ettekandjat Tulla Soq 9, vasse Kalana külasse. Ettevõtja. Autoparandustöökoda vajab õpilast. Tulla Narva mnt. 16. Kohvikusse tarvis boyd Teat. Pärnu mnt Vaja õmblejat kel on oma masin, kes oskab või soovib õppi da meeste särkide ja pükste tööd. Kirj. slt ~34/7214". Vajatakse tallu naistöölist. Palk 40 kr. kuus. Kau belda täna 14. skp. Ma jandusühisuse hoovis Tar tu mnt. 51, kella Vajatakse vilunud juuksurit paremasse ärisse. Kirjad slt ~29/7209".! Vaja teenijat, kes keeta oskab. Liiva laia 3 l. Vajatakse täiesti vilu nud auto elektrikuid. Pakk. saata slt. ~2/7422" Vajan peennahatöö alale käealust kes tööd tunneb. Kunin ga Majahoidjat tarvis. Küsida Imanta t. 23, traatvõrgu-tööstusest Vaja õmblejaid Antakse töid ka välja. Pikk Ärasõiduks restorani vaja 2 ettekandjat võivad ka vilumatud ol la, ja üht korralikku köögiteenijat, kes ka pe su peseb. Kaub. 14. skp. kl restor. Iva nov, Estonia puiesteel. Lokkijat ja juuksurit meestetöö alale vaja V.-Viru 7, ärisse. Köögiteenijaid kohe tarvis söögisaali Narva mnt On tarvis vanade riiete parandajat korralikku naisterahvast. Jakobi 3 3. Vilunud kokaabi vaja söögisaali Roosi krantsi 15. ' Jäätisetööstus vajab ausaid korralikke müüjannasid Tagatis (30 kr.) nõutav. Läbi rääkima tulla kl. : ja 6 B p. 1. Pronksi 3 l. Tarvis pagaris Talinna ligidale maale. Kaub. reedel, 14. skp., kl p. 1. Estonia pst. 27, V. Ploomann ja K. Sirkeli äris. Tallinna ligidale maale tarvis taluteenijat. Kaub. reedel, 14; skp., kella 12 2 p. l. y. Ploomann ja K. Sirkeli äris, Estonia pst. 27. Vaja tüdrukut maale tallu. Kaub. 14. juunil kl Tartu mnt. 51, hoovis. I j. lokaali vaja kor ralikku BOYD Tulla pärast kl 12 Aasa 7 6. tada kirjal, slt. ~37/7297" Seppa tarvis maale, võimali kult oma tööriistadega. V.-Posti 3 5, tel Vajatakse 2-a. lapse juure vanemat inimest (võib ka alaealine olla), Soovit. pedagoogilise ha ridusega. Palk kr. 120 kuus. Kirj. slt. ~38/7178" Riigi Ehitusettev. Ehi taja" vajab autojuhte raskeveoautodele. Läbi rääkimistele tulla kl. 8 l5 Pärnu mnt Juuksurit tarvis Kasarmu 8. Vajatakse töölist koksipurustamis-tööle a / s. Tasüt", S.-Kloostri t 18. Müüakse Müüa raudvoodi vedrumadrat siga ja puuvoodi, tütar lapse (10 12-a.) kantud kleite, kingad, saapad ja muud kraami. Linda 5 6. Müüa valgeks värvitud korvmööbel ja suur tugev aia-päeva vari. Näha kl. 9 ll ja 3 5 Koidula 5 2, tel Odavasti ostate Iga sugu kvaliteet mööblit Suures valikus ma gamistube mahago nist, pähklist ja teisi. Täielik vastutus. Järelmaks. K,-ii. Sisustuselt Raekojapl. 5, AEG kõrval TeL Kännulõhkujat Elumuutusel müüa tu ja maapuhastajat vaja. kes ka veidi keeta os lutoov Sealsamas ka munejaid kanu müüa. Volta 12 6 kaks. Katusepapi t 11, rauatööstus kauplus. varustatud materjali Ja Teenijat Välistöödes täiesti vijärjekindlate tellimistega. lunud Väljamaks 1000 kr. Kirj. tarvis maale tallu (Raa piektseppa sll ~34/7414". sikule). Kaub. täna kl. vaja. Tulla Tatari t. 8, Jakobi t töötuppa. Purjejaht Vajatakse keetaoskajat Suuremasse asutussemüüa odava hinnaga. Teat. saab tel teenijat. vajatakse (äripäeviti kella 8 15). Kirj. slt. ~1/7181". Väike-Ameerika Juhuslikult müüa ilus instruktorit täiesti korras 8-h.-J. Müüa meestejalgratas Vene 11, plekisepatöö kojas, tel Müüa paberi hinnaga lahk. sakslaste raamatuid ä 5 senti köide. Liiva laia 100, hoovis; kl. B 2l8 21 Juhuslikult müüa* uus moodne puhvetikapp Vismari Kiiresti müüa heas korras taksiauto Ka osaline järelmaks vöimal. Kirj. slt. ~34/7374". Häid ilusa kõlaga uusi ja pruugitud pianiinosid ja tiibklavereid soodsatel maksutingimus tel müüa klaveriäris Ra taskaevu Ümmargused söögilauad Ja toolid müüa odavate hindade ga, valmistatud kuivast materjalist. Lembitu 18. Müün või vahetan purjopaadl meester. jalgratta või aerupaadi vastu. Väärtus krooni. Kirj. slt. ~14/7354". Maja 3 tööliskort. müüa Nõm mel, Harku t. 32. Oma nik kohal reedel ja laup. k Müüa veoauto MDiamont" käigukasti tekkel, ja ham masrattad ja korras moo toriblokk. Kirj. slt. ~23/ 7169". Müüa täiesti korras mootorratas firma Rudge, 250 sm3, ja korras omaniku sõidu auto, f-a Graham. Teat. saab Estonia pst. 23, söögisaalist. Tel Elektrimootor 6,5-h.-j., müüa või väik sema vastu vahetada. Tartu mnt. 40, küsida rpööbliärist. Tartu linnas müüa ehituskrundid Teat. saab kl. 4 B Tal linnas, Endla fl-lambil. moodne raadio odavasti müüa Tehnika 3, kingsepatöötoas. mootor jahtlaevy pikkus 8 m. Lähemaid teat. saab A. Siguselt, Pärnus, Tallinna m. 2. Müüa odavasti kuni 20 vaati tumedat ookrit. - Kirj. slt. ~20/7400". Sekretär (tamm pähkliga) müüa Vismari 21, töötoas. Lõuna-Tartumaal uuesti avatud vaikses suvitus kohas müüa suvila kalarikka jõe ja teejaama lähedal. Teat. saab aadressil: Valge metsa postitalu. Omanik Lehm müüa lihaloomaks. Nõm me tän. 43, Tallinn. MUUa türgi diivan, kušett, söögi-, diivani- ja kirjutuslauad, jalgratas,'-»» fotoaparaat, vgodi, õmbigasuguseid majapidamistarbeid. Sa kala Müiia voolujooneline takso (1938. a. m.) ühes õigustega. Kirj. slt. ~18/7438". MUUa 2 diivanit, 2 vana riide kappi, kirjutuslaud ja muud. Pikk 48 1; kl Lapse vankreid soovitab oma tööstusest E. Ronk, Tartu m. 13. Müüa õismäel loomakartuleid Teat. kl. %9 Soo " kase- ja lepapuid on müüa vaguniviisi. Tel Vöidupühiks ostate või tellite mood said pehmeid mööbleid, valmistöid suures valikus, vanade parandus. Toom pst. 17-a, sadulsepp. Müüa N. S. U., 500 ccm mootorratas a. mudel. Näha saab Jakobsoni 42, hoovis. Müüa 5 pruugitud tisleritööpinki ja eriti kuivi 4-toll. tis leritööpingi platesid. Nä ha Marta tän. 3-a 3. Müüa täiesti korras naftaga töötav 5-h.-j. paadimootor Väike-Ameerika t. 17 4, V. Kõrge. Tel ja Juhuslikult müüa vä hetarvitatud mootorratas 250 sm3, osaline järel maks võimalik. J. Saar'e äris, Pärnu mnt. 54. Müüa vähetarvitatud jäme tõrvatud kanepitross Müürivahe 19, nöörila.du Odavasti müüa moodne kivimaja Sissetulek 7800 kr., hind krooni, väljamaks 7235"! Kirj' Slt "15/

11 Reedel, 14. juunil 1940 Päevaleht Nr Surina läbi lahkunud parimat sõpra Endist juhatuseliiget FuKrm euts'u JUHAN LUTS'u mälestab fügawas kurbuses Foh. Lorup perekonnaga. mälestab sügavas leinas PSRNU LINATÖÖSTUSE A/S. Irmast koolivenda Leo Vahemets'a Raske haiguse järele suikus igavesele unele meie armas unustamata FA (sündinud Eismann) I OLEY Sügavas leinas mees, poeg ja omaksed. Ärasaatmine reedel,. 14. juunil, kell leinamajast, Lembitu t mälestavad kurbuses end. Tallinna II Realkooli IV lend ja end. koolikaaslased. Vaevarikka haiguse järele lahkus meie keskelt armas ema JUULI VIITIN (sünd. Promm) sünd a., surn. 13. VI a. Kirstupanek 14. juunil kell 7 õhtul ööpiku 54, Nõmmel. Matmine 16. VI kell 3 Liiva kalmistul. Leinas abikaasa ja lapsed. Pidud Ootamatu surma läbi l*h umtb meie osaühisuse asutajat sa juhatuse liiget Väikest armast _U Meil arrpsa m wi mälestab LEO VAHEMETS'a G-11...Võru Tööstus". matmine on laupäeval, 15. juunil, kell 15 Metsakal mistu kabelis AVALDAME SÜDAMLIKKU TSNU kõigile, kes võtsid nii soojalt osa minu kalli mehe ning meie armsa isa Rudolf Klrschbaumi viimsele teekonnale saatmisest. ABIKAASA, TÜTAR JA POEG. Otsitakse ehitustehnilise haridusega, keeli valits., kaitseväe sundaja teeninud W fl i püsivale kohale. Vastused ühes palganõudmi sega kirj. slt. ~1/7901". Eestimaa Trükikoja A. S., Tallinn, Ratas kaevu 10, vajab vilunud MASINALADUJAT Soovitav saksa keele oskus. T j Leinajad OMAKSED. Rud. Chrisf. Gribel, Stettin Reisijate- ja kaubaaurik Jartburg" Kapt. ARNOLD reedel, 21. juunil p. 1. STETTINI Muudatused võimalikud. Lähemaid teateid annavad: Thomas Clayhltls & Son. Olevimögi 14, tel ja Tel. aadr.:..clayhills" Tallinn. Käsi töösturitele! Meeletuletuseks ja hoiatuseks teatatakse, et 14. juulil lõpeb kutsetunnistuste saamine ilma eksamita. Töökoja juhatamine neil tööaladel, mis on avaldatud RT nr a. ja RT nr a., on ilma kutsetunnistuseta isi kuil keelatud ja karistatav. Muretsegu nüüd veel' kutsetunnistused, kellel see puudub. Sel les asjas antakse nõu ja juhatust V.-POSTI 2-A, krt. 8.,Laste Rõõm* on laste õnn! OUP mälestab kurbuses perekond RÜVTI Pärnu Laeva A.-S. Pärnus...Kalevipoeg" N Retsijat» ta kaubaaurili Kapt. Krabo ekspedeeritakse teisip., 18. juun., kl. 16 p. 1. STOKHOLMI Muudatused võimalikud. Lähemaid teateid annab: Thomas Clayhills St Son, Tallinn, Olevimägi 14. Tel ja Telegr. aadress:..clayhills" Tallinn. VILLASEID SUKKI JA SOKKE JA TEISI KALTSE. laub. Ä-s. Hiippler & Ko. - Tallinn, Tartu mnt. 43. Telef Ladu Pallasti 28, müüa Viimsirannas". Kultiveerit. huumuse rikas maapind; sagedane bussiühendus linnaga; elekter saadaval. Lig. leat.: adv. H. Rivis Tallinn, Kuninga 2 l, kl , telef või koha peal telef /58-d (Kivila). Asukoht 1) Tallinnas, Nõmmel ja Tartus franko vagun või sadama kai. 2) Laia- ja kitsarööpmelise raud teejaamades (väljaspool linnu). 3) Sonda-Mustvee, Riisselja-Ikla ja Valga-Mõniste k.-r. raudteede ääres.. 1) Mererandades, Peipsi järve kal dal, Narva jõe ääres ja Põltsa maa ning Kursi metskondades jõgede ääres. 5) Ahja jõe, Emajõe ja Kärevere kanali ääres KUULUTAJAILE 27/ / / / / / TULNUD 27/ /6687 2camillo osas Läti Rah 28/ / vusooper] solist Adolfs 28/ / Kaktinš, don Josõ osas KIRJAD 28/ / Martin Taras. [I 12. ja 13. juunil sisse tulnud kirjad. 28/ / Harilikud hinnad I 1/ / / / / /6554 Pääsmed Kr 3 kuni 40 a 29/ / /6741 1/ / /6747 1/ / / / / / Pühapäeval, 16. Juunil, 2/ ' 2/ / / / / kel] 8 õhtul 2/ / / /6995 3; 29/ / hooaja lõppetenduseks 2/ / / / ! 30/ / Luikede Järv" 2/ / / / / / / / / / / / Ballett 4 vaatuses, 30/ / Tšalkovskt muusika. 3/ / / / / / / /6437 5: 31/ / Pääsmed Kr 3 kuni 40 s 3/6503 3/ / / / / Teatri kassad on avatud 3/ / / / / /7331 kella 12 4 p. I. }a õh 4/6304 4/ / / ; 31/ / tul kl kuni 149-nL 4/ / / / / / / / / / / / / / / /6998 ' 32/ / / / / / / / / / / / / /6493 6/ / / /6399 ; 33/ / / / / / / / Ämmaemand 7/ / / /6520 ; 34/ /6294 7/ / / /6080 2: 34/ / G. Leppik * 7/ / / / /6614* 2 34/ Elab Tartu mnt 29 1, 7/ / / / / / Jannseni t. nurgal 7/ / / / / / / / / / / / / / / / / /6936 8/ / /7321 l 21/ / / / / / / / /7016 9/ / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / ' / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / MK 40/ / / / / / / A / / / ' / / A A / / A A / / / / A B / / / /6806 3: TALLINN,HARJU / /6566 1! TEL / / / / sm pikad krooni ruumimtr. 27/ /6847 3! Märkmeid. 50-sm halupikku -7,80 6,00 5,50 sega puude hin nad on 20 s. pro 5,80 4,50 4,00 rm kallimad. 5,70 4,40 3,00 5,50 4,00 3,50 5,80 4,40 3,80 Pakkumistega pöörduda metsaülemate poole kohtadel ja Tallinnas, Palk pargi tän. 4. A.-8...EESTI METSATÖÖSTUS". Knkkn inna klrfa. lülli illil ESTONIA m^w - Reedel. 14. Juunil, kell 8 õhtu] viimset (18.) korda a!anrin'ud hindadega nkompromiss" Hugo Raudsepa näidend 4 vaatuses. Pääsmed Kr l Laupäeval. 15 Juunil, kell 8 õhtul Balti nädala puhul Läti ja Leedu ooperi solistide kaastegevusel nkarmen" '7.et' ooper 4 vaatuses. Nimiosas Leedu Riigi ooperi primadonna V. Jonuškaite-Zauniene, Es

12 12 Nr. 157 Päevaleht Reedel, 14. juunil ,>! iä.. i-' I II mälestavad sõbrad korporatsioon Vironiast.' Tr Lp. asutajat liiget ja juhatuse esimeest JUHAN LUT mälestavad kurbuses A-S. Kaubamaja Estika" juhatus ja ametkond. Johannes Sipper I I Lühikese kannatuse järele suikus igavesele unele minu armas abikaasa ja meie kallis isa Sünd. 7. mail 1880, surn. 11. juunil Armast abikaasat ja kallist isa Sügavas leinavad ABIKAASA ja POJAD. II. Muldasängitamine täna kell 3.30 p. 1. Rahumäel, Peeteli kalmistul. Sünd surn Kallist head meest, isa ja wanaisa MATUSE Mälestavad sügavas kurbuses sünd. 18. mail IBÜS, surn. 12. junnil 1940 LAULULEHED lesk, lapsed ja omaksed. leinawad naine, tütar ja pojad perekondadega. TELLIGE Ärasaatmine 15. juunil 1940, kell leina majast, Viljandi, Oru tän. 28, Viljandi maa koguduse kalmistule. M Matmine 16. juunil kell 17 Malgas, Priimetsa kalmistule TRÜKIKOJAST PIKK T. 2.SISSEK. VOORIMEHE 9 Tel Arstid Lahkunud Leo Vahemetsi mälestab leinas A. Elken perekonnaga. Kaasvõitlejat Müüa uus [EI MM mälestab Vill-kogu Tehnika Koondis". tõldauto firma ~Morris", a. mudel, sõitnud 4500 km. Osta soovijail teat. slt. ~48/7188" või teat. saab kella B l 7 telef i 1 Tallinna Eesti Kirjastus-ühisuse trükk? mitmeaastase käitise laboratooriumi praktikaga otsib vastavat tegevust. Valitseb kolme koha likku keelt. Kirj. slt. A. 3520". Suurkäitis Tallinnas vajab remonttöökojale puu- ja ehitustööde alal. Sooviavaldused esi tada ühes elulookirjelduse, hariduse, praktilise tegevuse ja teenistus- ning palgatingimuste koh ta kirj. slt. A. 3528". 4 Daamide reform-sidcme..camelia" kandja tunneb end mõnusalt dis kreetsetel päeva del. Ei mingit ebahügieenilist pesemist!..camelia" d. Eduard Kippar'i vorstitööstus Jõhvis, tel. 38, VAJAB KUTSEÖIGUSLIKKU vmri nuum kes oma kutseala põhjalikult tunneb. Teenis tus kuni 150 krooni kuus pluss ja prii söök. Ed. KIPPAR. I Dr. 8. Dreyer'i loomaambulants Ala tän. 5-B. V.-v. kl 10 1 ja 5 7. TeL Väljasõit Igal ajal Dr. Lydia Luik Naistehaig. ja sünnitus abi. Pärnu Vastuv ja 5 7, Telet ~P Aevatehe1* üksiknumbrid on müügil Kose Tarvitajate j Ühisuse kaupluses