65. aastakäik. Ilmub igal äripäewal. 17. ia 18. detsembril s. a. Kütkestaw eludraam 6 suures osas: \ l Toton

Transkript

1 Postiees 65. aastakäik. Ilub igal äripäewal. Toietuse j» talitase adress:.postiehe" toietusele TtittJ. Kõnetraat nr. 80. Telegrai-adr.: Postiees Tartus. Toietase kõnetunnid: Rüütli uul. nr. 9, lehe toietuses Igal äripäewal kella 12 2 lõunal. Päätoietaja kõnet. 121/» 2. Käsikirjad itte-kirjastajate poolt arvatakse hinna alla, kui neile tasunõudine peale oa kirjutatud. Sõnuid ja kirjeldas! iobib.postiehest" ainult allikat nietades võtta. Lasteleht aksab >/> a penni, oo ainult.posti* lehe* kaasandena tellitav. OkslK nuer oksok 3 arka Tellida võib lehte igast päevast alates k!!gn kuu viiase päevini Adresai uutise korral tuleb 5 arka aksta ja vana adress üles anda Saatata-jääuud nubrid saadab lehe lahtus ainult 14 päev» joo kiul peale nubri iluise aksuta järele. tellllsehlnd kuutt l Talitusest ise ära viies: arki. Sodaaale. Postiga koju uttc 75 inaiki. Wälja aale: 100 arka. Kaoiatuste veeru illieeter 3 rk., lehe eesotsas v aria ja teksti keskel 7 arka; kuulutuse hind on ka laupäeval saa suuf koi uil patwil. Wäljaaa kuulutuste hind kahekordne. F.eliM päevi Õhtuni ülesantud kuulutused iluvad järgisel päeval. Nr. ZS3. Caupäeal, 17. (4.) detfebril Nr JLLUSIOONIS" 17. ia 18. detsebril s. a. Kütkestaw eludraa 6 suures osas:..illusioonis" ii \ l Toton ff Pilt kujutab Pariiai elu tõsistes worides, ida kuulsad näitlejad oa osawusega kaunistawad* Peaosas esiwb kuulus näitleja OLIWE TOMAS. 111 Saladuslik kaasreisija,..« APOLLO. = Wifased piewad 17. la 18. detsebril s. a- Ulailiine a- löökpitt Taludi järele Juudi rahwa aja- l MWW AA loost Nende iluine, esivanead. M seadeldus iniese osawõttel. Draa 7 suures osas. t* E UWW Igawene juut jne. Iestaise väärt ll i- T ; ;» «««Näitelawal: Näitelawal: Petrogradi Grotesk teatri näitlejate ettekandel t Jõuludeks soowilab: OO sõredat ja pehet uisupüüii, ftt&frti*, riisi, annat, äädika hapet, kopotti, õunu, pirite, rosinaid, suuri ja wäikseid, kardaoi, wauilzet, sinepit, shelatiint, walget ja punast, jõnlu- ja steariiakiiiinlaid, pipraktlu, toosides ja naela wtist, Shott ja Norra heeringaid klaas- ja kiwirtistn jne. 1-ne linnapood, Suurturg nr. ir>. Kõik ladus olewad kaubad, nagu: ülikonnad, saapad, sukad, kirmusaterjaal, pudukaubad, kiwi- ja klaasrustad, üüb alandatud hindadega 2 ne linnapood, Suurturg nr. 12. tangu-, fuitfü-- ia leedmoorste, Ae. suitsu ia ioöloliöo, tila, cnaerlaid, i&rotte, SiMuet jne. foowitad 3. linnapood, Jaani t. 14, Raekoja taga. r ===== Jõulukingituseks -.W.' WW i «fšvi ssä elektri aratuuri Tartus, Suurturg 4. / nagu: kroonfsi, söögitoa lapisi, aplisi, seina- ia laualapisi. n e. i. n. e. soowitab suures wäljawalškus Elektrotehnika-äri P. LALL, Suurturg nr. 2. Kontsert kabaree. Eeskawas uu seas: pühapäewal, 18. detsebril ja esaspäewal, 19. detsebril / uus lõbus divcriisseent. / Sadulsepa lehas ja kauplus on kohutawast tule õnnetusest pcästet Jd ja uuesti awatud. Soowitab suures wäijawalikus jõulukingituseks oodsaid naisierahwa käekotte, rahataskuid, aktiappisid, trakse, reisi sciadanisid, sõjawäelastele kannuseid, ütsi- ja õõga rihu, Inglise ja Wene hobuse-riistu, sadulaid, sedulga pakkusid, pandlsid* suuraudu, kuljuseid, kellasid ja lookasid, õiglased odawad hinnad. Jälieinüujatele kasulik ostukoht. Lihaturg, Kauba tän. 7. Tähe tän. nr. 68 JDEAL" Tähe tän. nr. 68 Täna, 17. detsebril. Täna lähen ina Ideaii" sest seal ei tunne igawust! ÕhulHijate > Kiil ia iaii U li- ja liii-õi. Eeslawa 13 suures jaos: 1) Trio õhus (Leeda kaastegewitsel), 2) Riisud lendawutel trapeetsidel sa kuradi sild set õnnetust ära hoida, on wõrk all). Ainult lanpäcwal, 17. dets, Ntiso'de tuluõhtul, esin-est korda CestiS, aastakaja ie Iniene» autute tmoto-kvosa). Esiest korda Tartus herra Panl Niand, kooiker-shonglöör inaer pisa rateni). Kuulus Eesli kupletist Barnapu. Ekraanil wiiast püewa Z. seeria Rändawa tsirkuse kuninganna. «utaa,d,d wtnnobe Rttso de tuluõhtul ei ole attwad. PilhaP. 18. dets. 4. seeria. Teater on kaetud Jõulukingituseks --- igasugust eeste- ja naisterahva ivlllast, puuwillast, pleegitud ja pleekiata pesuriiet, kleidi siidi, willascid suurcätte ja lvooditekke, usta ja walget kangalõie ostate teie eie riidekaubaladust vdawa hinnaga, jest kõik kaubad saae jue! wtisil otsekohe peaallikast.!ikim>. LM & A Z«, WWM 11. li»?. Telefon nr. 156 Kontserti algus Hell lht õbtul. Kabaree algus kell * õfttul. Wku aakonnawalitsus wajab \ln arste K!ru, Kadrinasse ja Mõsule. k<>sige kasuliku suitsetajate!e sigaretid.uur 10 tk, 12 k. Suureal arwul wõtjatele suur hinnaalandus. H. Caklaja, Cäbe tän. nr. 6. Ilus poelett ja wiiulid üüa RSMi tün. nr..*>, raaatukaupluse». Jõulupühadeks soowitab Peterburi saapatööstus tdfftt*, IWltt tln. nr. s, oa töötoas walistatud Näitlerafttva-» eershwa- ja lastesaapaia ning botikuia kõrges headuses. Töö eest täieline wastutus. Telliised täidetakse korralikult. Töö kõige pareast aterjalist ja kõige uuea aja nõuete Järele. Wctae telliisi wa tu saapa pealiste peale.,noor-eesti raaatud on saadawal raaatukaupluses Jaant tän, nr, 16. Austusega j. wengerfeldt.» «Wana-KuuSte Laulu-MA«g«Selts Tetsel jõulupühal, 26. detsebril f. a?iäu - öktu Eeskawa: I. Kontsert. 2. Näiteäng. 3. Tants. Aig«s kett S öytul.

2 2 PO3ti lö 6 õ Ü LaNhäswÄi, il* (4 ) 1921,, I Nõudke isul posi 7/Z, Y y/y/ % PW «A.-õ. VMM MWliz. SaostonnuU Sattus ja tttiäis. MMM M Aikl, 1. «ow M orn PaberoMld c 0 6 W/Y/yy/a. YU.'//-Y'. y//. '// 7A YYSÄ - Z'./' w \y//. /Y MMZ 7. V; SYS/ W/Ä 2% // / y#. 'Y, 77 W^MWW V/Z7yWY/Y7Y//7Y///YY///Y//YY//YYY///////wy/yyw/JWjy//Y//////J///YY//YAY/YWYY2Y2A "" Ao iaßstanti asub 19. detsebrist alates end. Mõska Tööstus-Panga (lunker ja Ko.) ruuides, = õllllltw nt. 11. = Wõtab raha hoiule, ostab ja üüb wölisraha ja toietab kõiki panga operatsioone kodu- ja wäljaaal Jaoskonnal on oad teraskabrid ja seifid. 1 AiiOM loas totra liuas. Ci iniest ilusta koht, waid iniene ilustab kohta! Aktsia Tallinna wabritus töõtawad kõik tähtsaad ja kauaaegsed kaas töö.ised Petrogradi rvabnkust. Nead on ärakasutanud kõik oi teadisi ja kogeust Aktsia Selts Lafere" paberosside nr. 6 walistataiseks ennesõjaaegses headuses. Alllll! Ml WMMO jõulu raaatute laud. Minna kesti klrjnstnie-uwie liriastofel UntnnnD raaatule Kaswatuse radadel I, 11, lil ja IV jagu E. H. NLggol. Sõda lcdeswehriga J. Poopuu. Parlaent (tõlkinud P. Grünfeld) Helluth v. Gerlach. Tiiduse Mari ajalikud laulud A. Kitzberg. Tiiduse Jaak Tiiduse kirjawahetus A. Kitzberg. Kuidas kunstlikult nooreks saada Prof. Stewachi leidused. Kulwurilist ja poliitilist nipet näpet A. Zürgenstein. Wähkann ja Eo. ehk ajanduslik tõus O. Luts. launart laura (lasteraaat) K. A. Hindrey. launart laurai jõngerannid K. A. Hindrey. Minu kodust J. Laitik. Töökool ja õpekool E. H. Niqgol. ftoolirooatab: Füüsika II (keskkoolidele) M.KesMajaE.Maltenek Kaudateadus I jagu A. Aljak. Wge Wenls alatt iltsad trötifu Füüsika I jagu (keskkoolidele) M.KeskülajaE.Maltenek Kaswatuse radadel V jagu E. H. Niggol. Au langenuile A. Kallas. Sui-Sulpsi sekeldused (launart lau rai jöngerannide järg) K. A. Hindrey Minu äleswsed suure aailasõja algusest wabadussõja lõpuni Adiraal J. Pitka- Eestlaste sugu, II täiendatud trükk M. J. Eisen. Mtud vn snadalval penladndes: TaUwnaS: peatalituses, Suurturg nr. 4. Abitalitustes l Lasnaäel, J. PartS, Katusepapi tän. nr. 7. Norivas: A. Seeanni paberikaupade tööstuse kaupluses. Posti tän. 67, kõnetraat 70 ja 105. Tartus: Fira Gross ja Co., Riia tän. nr. 3. Pärnus: A. Adasoni kauplus, Rüütli tän. 29. Wiljandis: J. Kai* kuni raaatukauplus. Lossi tän. nr. 9. Wõrus: J. Sei raaatu kauplus, Tartu tän. 9. Walgas: J. Lepiku raaatukp!., Pihkwa t. 5. Saada ka igas pareas raaatukaupluses ja suureates raudtee raaatukappides. Kõigist raaatukaupi on saada: ais tekki o Tubakawabrik u «s A.REIER&KO. P aut Sadulsepa tööstus ja kauplus Tartus, RUa tsu. nr. IS foowitab suures wsljawaltkus jölllllkillgitllstck ttioodsaid nalsterahwa käekotte, rahataske, akttappe trakse, reisisucnadane. SõjawäelaStele ütsi-, õõga ja wöörihu. Inglise ja Weue hobuseriistu, sadulaid, rangipalesid, Õiglased htunad. Jälleüüjatele kasulik ostukoht. Pareaid E.oif,S4 j>v»crot j «j^tük-5^ *MA* HAVANNA Soowitae suures walikus kindaid, sukki, wäljaaa wlll. jakke, Pesu, kaelasideeid, trakse j. t* eester nr Hinnad odawad. lälleüüjmiehinna alandus- Kanbahoow nr. 2. JõudtS üügile tori!liii!iini'i BOOBDOa DOS BBflna Mis teil Puudub weel pareast WWW leiate eie äljaannetest: Adson, A. Nooj.ii.ants, Mk. 50 Wana laterna. 50 * Henge palango. 50 d'avnunziv, G. Surnud linu. Tragöödia. Itaalia keelest tuik. W. o!idalaärünthal. 120 Aren, P. Linoolivited, Kunftalvu. 100 Barbarns, Johannes. skolnurk. 70 Eessaare Aadu. Wöitlewad lohed. 10 Etno-Letno. Ühepäewa ltilifad (Bov keelest Bernhard Linde. 00 Enno, E. Kadunud ludu. Luuletuskogu» Walge»o Luuletuskogu 40 Gailit, Aug. Muinasaa. Llonan. 125 Gorki, Malsi. 2'cuinasjutud 5O Haawa, Anna. Meie päiwist. Tööde kogu. 1»b«anne. 40 Kaissr, Georg» Gaas- Traa.na 5 waat. Tõlk. J. Seaiper. 60 Kitzberg, A. Laurits. Näidend 3 waat. 50 * Libahunt. Draa-a 5 waat, 50 Tuul s pöörises. Draaa. 00 Kaiser, Georg» Gaas. Tõlk. J. Seper. 60 Kitzberg-Pappel, Luln. Sõja eal. Jant. 00 Kärner, Z. Kõigist tugeva. Novell. 50 Ajalaulud. Uus luuletuskogu* 60 Lerberghe, Ch. van. Paan Satüürilin» koöödia. Tvilinud J. Seper. 30 Lnto, Oskar. Inderltn. Reinwested- 40 Tootsi pul. 150 MiUi Mattikas. Ibi. Nowellid. 125 Kirju rida. Novellid. 100 WrSted. Ine anne.!00 Sraw, Kaarto. Tiibuse Jaagu koju tulek. Jant 1 waat. 30 Schnitzler, A. Sureine. Nowell. Tolk. Bernhard Linde. 60 Seper, Johannes. Pierrot. 50 Sunderanu, H. Qhejärgult näidend. Töltinud Äe-nhard Linde, 30 Suits, Gnstaw. Ohwrisutts. 150 Tuuleaa. j 25 Siu tuli. 100 Tasaare, A* H. Pikad saud. 100 luudit. 100 TaSsa, A» Hõbeltnik. Legendid. 100 Under, Marie. Sel õitseng. Luuletused. 50 So> estd. 50 Werlwalla. Luuletus. 2 tr, 60 Sinine puri. 60 WaSserann, Jakob. Suudleata suu. 40 Wisnapnn, Hõbedased kuljused. 100 Ajakirja..Murrangu' nrd.: ä6o k ja 3 4 kakstknr. 100 k Zötuks iluwad: Jaan Lintrop, Surnute püha. Näidend- Matt MrtsanurL. Jualata. Nowell. Karl Ruor, Eiiruwiiruiins Nowellid Ajakiri..Murrang" 5 6 nr. Waaatukogud! Kõige pareatel tingiistel ostate Teie raaa tuid eie kauplustest Tartus, Rüütli tän. nr ja Tallinnas, Harju tiin. nr. 48. Kirjastuse kontor ja ladu Tallinnas. S Tatari tän. nr I. Kirjastus Warrak" A. S. DBOBD BDO soowjtae järgisi liin eesl HiRMi Ml niüüroad tarwilajateühijused aal ja linnas. S. z. 8. imi. Sfctje, iseäranis waneate klasside kooliõpilaste larvidu". silas pi ades Wg! (iriaaüuit idilsa siu. Li i g a e lalob Mändetsaga t v.viitiijaarc ftvlfn kellaeec... Stud tl Xozxa süü. Kana püss... 2'! Mtr kauguse';. Et ole aega... J w " Saad.- izak raaatukauplus st. Msopuu kirjadtus. TalllunaS Argu puudugu kellegi pühade lugeislaual piltidega ilustatud..tusew Eesti" Jõulualbu. Kirjutused Z. CÕnfSlOltill, prof, B B ftafta. Wltlf prof. drc z. Btk.ZKSttiit. prof. pr, B. Bettuselt ja teistelt lehekülge. Bftta zo Tellida Tartu, c*ü' PSStttStl Ktz BEID BBBBflfl AA OK uue aukirja nii. uus hakkab ilua ttueft aastast "afs korda kuus ja tahab rahuldada Eesti noorea lugejaskonna nõudeid ioob igas JuiraoctO tobu* i WPUi said ja õpetlibka kir jutust westeid, uinasjulte, luuletuste Zujutuit wvöratst aif< fa wbift-usziubreid, õistatust j.. rohkestt piltidega ilnslarud j; seletatud itaff S*idirn» S tvizkab lastele nn kitt* "&Z?, 4 lau..k E. llüheao faasgtoiuietatab on eade" li. ault S: la '.Eesli Lugei lu?..ttuseadi '. M, Nurik» Muud kaastöölised Jaan A. Kitzbcrg, Marta Better, J. Mänd- G* &. Luiga, C. Sy Niggol; nifub Ä. A» Hiudreh, A. N. Espeuderg, pr Ella Enno, A. 7'crgroan# ja pahu uid lastektrjanikka. luiiletajatd kooli, ehi ja lunstnikka. faaff frtrtltt** aksab aaaia peale tellides «-MVPI 360 jrpoolaastas 180 il., kuus 30 raf., üksti i;r. If> d..laste rõõule" & ' 32 floif käib aadressil; * aste Ähisus"' Taüittua Eesti Kirjastuse Pwowinuei Uinub ix jonad enne i'-u.,j!h üügi;?. Hwd i- Nauti i& rk. Guurwrg n%\ 4 «yäehhxichr* talitus SSB Walqet kristall Mltit uhanud ja wowlwb odawü?l.a huügü fttlfoib S.-Ü. Jalorko" oonlle foowttawad Frederking ja Sihle Rüütli tän. 13. MIWOK: ilukirjandust, lastekirjandust, kirjutusaterjaali ja teist jõulukaupafid soowitab raaaw ja kirjuwsaterjali kauplus Piirand, Tähe tsn. nr. 7S.' 11. lita a Kl Toto Tõetruult ja huwitawalt kirjeldab M. Mõts- Jane selles raaatus aalt linna asunud anderikka ja edasipüüdwa noore ehe elukäiku. Linn saab aa lapsele tõsiseks hädaohuks ia ähvardab teda lõpu" likult oa süga vasse kuris tikku tõ ata» Pealaeta Kirfasfus Oti-a Uajia talitus* Tallinn, Lai täfts. lõbusasisilune Laaat! W«MWi!ll ROO khl emm tvlisd. See raaat on tüteski tahtis jvuwktngi«tus- sest seda lugedes walistab igaltts oale lõbusa oleise, is ka pühade ko hane. Küsida igast raaatukauplusest Pealadu Wn eraku juures TsrtuS. Mlitli tüu. nr- 26. August kirjastus. Warrakn trükk Tartus, IV2I- & Pare kui ükski seni pakutud faiafaf)u Go!d Medali 20- \a 40-naelalistes kotti des soowtb kõigile kõbusata küpsetajatele puuwiljataupws Pikaud. Rüütli nr. U, teles Lasteleht. Eesti wresos epeutf ju tluurjandus liue. hulga ptdega kaustatud kuukiri. f. ja il Poolaste !. ja u poolaasta, 192«- L pvolaagta. Hwd a 30 uu poolaasta. Lasteleht. Süu*.ul> Hind 15 arka. Jõulud 1921 Uinub nendel päc.vgdss Rahwaste uinasaalt..kogute wööraste ray waste uinai jutis EeStt lastele. Hind '25 uuk. M. J. Eisen. Eesti kohalikud uinasjutud. I. M. Hind 80 nt. Kol wäikest sõnakuulata tiinest. Inglise jutuke lastele. &irtd 10. PUdiraaatrrtest soowitae: Minu Raaat. Kunstnik R. Kiwiti joonistatud piltidega ja laulll' dega. Kõwas köites hind 125. Peale nende valju teisi, suures waljawalikus. Vosti kaudu telliisi täidetakse ruttu. AA MttHlli W«i MU Kaubahoow «r. 18, telefon 118. KVMUMMSSKMAKvMZM I I MM jyiyllliijlyly d 9 socwiian pühadeks kõiki aitseaineid ja lisandust Köökide küpsiste js keediste iar wis, is kokakunsti ja perenaiste käsiraa tttättiul õpetatakse, kõrges headuses, köögi ja söögiriistade puhastaise abinõusid, ilu said jõulupuu ehteidf küünlaid, tualett-seepi jne J. A. Rekand, rohukaupl, Uueturu t. J.

3 Nr. LW. >?. (4 ) detscuivru P o,3 t L.ai ees 3 Streik õpeasuü ses?! Nii õnigi ees ruunab wcchest sellest, j issuguse õbinoga ta õpiks, kui teal korda! läheks Tallinna tehnikui sisse pääseda. $a nüüd totraga ftreik. Ei tehta tööd üpeastttnjes. kust asjatundjad peawad tn tea, les kord juhtia tahaiuab hatata eie rööõtusila, kus põhinrbie walüjeb tööd leha'... Äü. pärast siis streigitakse < See selgub lüsiustest, is õpilased tehnikui Ohatusele ja haridusinistee riuile ette pannud. Need küsiused täi tvad järgiselt: 1. MiS on tehniku kõrge rvõi keskkool? 2. Missugused seaduslikud õigused tege as elus oanud tehnikui lõpetajad? 3. Kui tehniku kõrge öpeasutus ei ole, kas uudetakse ta kõrgeaks tehniliseks õpeasutuseks, illal ja is kujul? Esiene küsius on lausa üllatus. Ope asutuse õpilased ei tea, kuhu nad on sattu nud - kas keskkooli, wõi ülikooli! Kuid õpilastel oli juba enne streiki was tus selle küsiuse peale käes: seda iitles neile direktor ja haridusinister. Opilas tel enestel oleks pidanud ka ila küsiata selge olea, et nab itte tehnika ülikoolis ei wiibt. šiuib siiski esinewad v.ab tuastania kü silausega. Mispärast r Sellepärast, et õpilastelt keskkoolile wastawat haridust nõutawat. Niateaatikas sa süilsikas peaks neil wastuwad teadulised olea, uidu ei saaks nad tehnikui kursust kuulata. Ja et teh uita ülikoolis pakutuatest tehnika teooria test jagu saada, seks tuleb paar aastat õige hoolega kõrgeat ateaatikat sa füüsikat õppida. Ja kuigi tehnikui direktor wõi hari dusinister oleks ütelnud Tallinna teh nika õpe asutus on tehnika ülikool is siis sellega oleks kätte saadud? Mitte i dagi. Tehniku oleks ikka tehnikuiks jäänud. Kuid teine küsius teeb asja selgeaks: õpilastele teeb pea-valu see, et nad ei tea, is õigused oawad nad tegewas elus. Neile, kes riigiteenistusse lähead, oleks see wahest tähtis, sest et seal öymarah geab olea, is soowitaü. Kuid tehniku õige tegew elu on tööko jas ja wabrikus. La seal ei aita ükski Weel kord sinna ja tagasi. Jaan Lattik. (Järg.) 3 lihe kõneleja juures tahaksin a kindlasti paari reaga peatada, see oli Norra saadik Nansen. Tea rääkis abiandisest Wene aale, ja kujutas Wene olusid õige heas walguses, kuidas seal wõialik olewat siiski taunis hästi toiduaineid edasi saata, ka ei olewat ühtegi põhjust karta, et toiduained õigesse küttesse et läheks, wenelased oska wat oi lepinguid ja lubadusi küllalt kor rätikult täita. Ta jutustas, et üksikud rit gid olewat juba abiandist korraldaa asunud, nietas nende niesid, aga Eesti vli tal wift eelest läinud, seda ei nieta nud Norra herra poole sõnagagi. Kui ta oa pika kõne lõpetas, siis oli tunne, et see ees saab Wene nõukogude käest punase ordu autähe. Helweetsia lehed agu kirjuta sid teisel päewal: Küllalt Wene näljast, eil on isu Wene näljast täis. Kõnelejatest ei wõi nietaata jätta ana Inglise riigieest Balsouri. Tea on õige anaees, aga käib sirgelt ja läheb pea igatvrd otse kõnetooli atta, et pareini kuulda, is kõneldakse. Nähtawasti on tal kuuline juba raske. Tea wastas Bran ting ule, kes vli jnlenud rahwasteliidule -ttteheiteid teha, et see olewat änguriist üksikute käes ja kaitses kõige jõuga liitu. Mugib küllalt kõwa häälega ja hoiab kõne lcise jnures õleate kätega kuuest kinni ülealt rinna kohalt. Ka nalja kõnesid tuli ette, uidugi nutte ei olnud niisugune kõne kawatsetud, aga ta sai kuulajate ees naljaks. Uhe Tshehv-SlowaMa ehe kõne oli seesugune. Tea rääkis sellest, fui hea olla nende riigis elu rväheusrahwaslel, päris para diis, ja köi! jutud tagafiujainiäteft olewat luukifttub. Tshehlane" toi näituse: Neil olctuat riigis 20 pr ots. sakslasi ja ungarlasi, kellel olewat piiratud waliise õigus, aga siiski clewat nende parlaendis üle 29 protsendi sakslasi ja ungarlasi, settest wõi wat iga ees järeldusi teha, kui lahe ole wat elada wäheuörahwastel. Isegi prants lased naersid, kes uidu iga sõna teavita wad, is sakslaste tvastu käib, kui nad seesugust luiskaist kuulsid. Mu reisikirjeldus küsivaks iväga pikaks, kui a kõiki kõnelejaid eele tuletada tahaksin, a jutustan pare asju, is lähedaal sn ja eid tu&feu? duwkawad, Streik Tallinna tehnikuis. fui (ui tehnika peas ja bstes ci ole. Äia töötasin aastat 20 aastat tagasi Lõuna-Wetteaol üles suureas raua wabnkus, is Pran>sus-Wene aktsiaühisuse oa oli. Seal olid juhtiivad jkiud peaasja likult prantslased, keüe hulgas ühtegi tehliita ülikooli haridusega eest ei olnud, rüfi olid ainult tehnikui lõpetanud. Ja inu aial kutsuti selle wabriku tehnika direktor-! tehnik ühe Lõuna-Weneaa kõige suurea rauawabriku direktoriks, kus talle aastas 36 tuhat kuldrubla palka aksti. Saa wabnkus juhatas ehaanika töö kodasid, kus 150 töölist, endine tööline, kel lel abiliseks oli tehnikui lõpetaja. Scalsaas oldi hädas ühe noore ja eelditva diploeeritud inseneriga, kellele wõinialus anti itel pool oa wõiist katsuda, kuid lõpude-lõpnks ei osatud talle pareat tööd anda, kui äärati wabriku tuletõrjujate koando üleaks. Ainult üks Weue diploeeritud äcic ner oli juhtiwale kohale pkäseurid. Nii kõneleb tegelik elu. Kuid ürge arwake, et uta kõrgetna tehni!ise hariduse wastane oleksin. Õppigu teda igaüks, kes teast jagu saab. Kuid ärge uskuge, et ainult iuseueri uli teile leed tööstuse juhi kohale tasandab. Kolandaa küsiuse kohta on öpilas tele wastus autud- Tehnikui direktor se letas, ct püütakse tehnikui juures ligea paari aasta jooksul ' kõrge kursus awada. I Haridusinister on uult tähendanud, et enne 3. 4, aastat tehnika ülikooli loota ei ole. Karjala sündused. Kui tehnikui õpilased selles asjas siiski kategoorilist wastust nouawad, siis ei reh keuda nad eie oludega. Tehnika ülikooli täiel kujul eie oale wõib olla, ei saagi. Mõned osakonnad kaht leinata. Kuid suuri raskusi sünnitab õpe jõudude ruuide ja õpeabinõude küsius. Minu soow eie noortele tehnikutele on järgine: Õppige rahuliselt praeguses öpeasutuses seda, is ta suudab õpeasutuses teile pak kuda. Ja et ta itte wähe ei pakuks, selle üle peab haridusinisteeriu walwaa. Tehnika ülikooli looise õte on eil päewakorral. Kuid selge on, et selle kawa teostaisel eil suured raskused oot auras on. Üleliigse kiirustaisega ei ole siin idagi peale hakata. -ja. Karjala afi Sooe eduskonna wltts asjade osakonnas. Karjala asi oli neil päiwil Sooe edus konna rvälisaöiade osakonnas harutusel. Peainister, wälisasjade inister ja sije inister andsid pikealt seletust. Selgus, et walitsus tõest! erapooletualt igas suhtes talitanud. Teatati, et Karjala asjus ited uud riigidki, nagu Läti, Poola, Rueenia jne. Sooega ühel eelel on. Aetttt teadanne wiiase nädala kohta. Wiltnce nädal on Karjalas kulunud sõjawäe korraldusega, ille waikus wäerin ital o.i wõialikuks teinud. Söjasalkade koondaise suhtes on ühel pool wäerind oeti tagasi tõatud. Korrtiowaaraft tatsusid enalased raudteed ööda põhja poole tungida, aga karja laste purustatud sillad tegid sette ettewõlle wõiataks. Saadud teadete järel? on ena lasid hakanud lõunapoolseid purustatud sildu parandaa, aga see ei ole esiotsa õnnestunud. Soroka pool liikuwate enalaste salkade edasitungiise katsed ei ole korda läinud. Põhjapoolsel wäcrinnal on karjalased waldanud Sohjena jõesuu ja Kokkofale, ajades pakku sinna itest Põhja-Arhangeli kogukonnast kokkukogunud enalaste aet niku& ja Weue piirüvahid. Riiete ja warustuse suurest puudusest hooliata liituwad karjalased ikka kindla int oa rahwuslisesse sõjawäkke. Karjala rahwas wõib juba usaldusega oa jõu peale waadata, aga ta loodab ka. et tü püüete õigus annab talle selle tee, ille \ weuuasrahwa kaasatunne abi ning lääne- s aade õiguse ja wabadnse n-õiste wöiwad t talls anda. i \ Kaks karjalaste kula Ära wsetud s: Nakkakülas oli tvähe Karjala söjainebstj Korraga tungis külasse üo enalast. Waike 1 karjalaste salk ;idi eest taganea. Enant-j laote salk, kuhu niihästi wenelasi kui lasi kuulus, riisus küla tühjaks, tegi õne- j sugust wägiwaüatoöd ja wtis itu küla elanikku Petrosawvdski angi. Niisaa on ' enainlased Kuusijärrve küla tühjaks rööwinud ' ja ara häwitanud, nagu eile Ela juba leu- 1 tas. Überkaudsetest lilladest tagane a-ad ] enalased Kuustncctncle. karjalased ajawad j neid laga. Selgeaid teateid ei ole wöitle' ise kohta weel saadude M Võitlused. I Suureuiab wõitlnsed karjalaste ja ena laste wahel on alanud, kui need ka sissi sõja piiridest kaugea!'' ei ulata. Kokko salele tungisid 100 enalast kuulipilduja tega. Wõi lus kestis kogu päea, kuidwii-' aks sunniti enalasi taganeura, kusjuures j neid hulk chi langes Põgenedes jätsid * nad karulastele saagiks hulga püsse. Kei pool on enalased Piepajärwclt wälja peksetud.! Äiiasle teadete järele on enalased Nukajärwelt, ille nad karjalastelt ära wõtsid, wiiaste agara kallaletungiise jä rele inea kihutatud. Karjalased ajawad põgenewaid waenlasi laga. j EnalsSte ke anduine. Karja!a" teadete järele on enalasi suur hulk Aunuse Suurüe külasse koondunud. Nende arwu arwatokse ubes 800 peale. See salkiond tahtis edasi põhjapoole karja-j laste kallale inna, aga pakane takistas j nende teeleinekut. Sooe rajal on enalasi, Rajasellä külas 60 eest ja Raja konnas 20. Peale selle leidub Annuses siinseal wäheaid salku. Eõjateadete saatja karjalaste feas. Enneini olee lähendanud, et ühenduse! puudusel raske Karjatust teateid saada-! Seda ebakohta silas pidades on Sanoat" oa kirjasaatja wäerinnale nud, nielt tuttawa teaduseehe Dr. S. i "J älft, kes wareuii õnda aastat etno graaiilisel lriisteekonnal böda saatnud.! Dr. Pälsi on ennast oonaga. kaueaks asaks warustanud sa teel asja nii korralda-' nud, et ta sõnuid Lohe wõib Sooe pii rini edasi saata, kust neid kas posi ehk tele graaf edasi annab.! Enalased otsiwad sõjaehi. Enalased on wiiasel osal agaraltj > Sooe raja ligidal püüdnud sõjaehi Lo guda karjalaste wastn wõitleiseks. Ise-' ara uis on katsutud inglaste ja foonita te j seast sõjaehi saada, kuid see katse on täiesti nurja läinud. Ei leidu isikuid, kes tahaksid inna karjalaste wasta sõdia. Hiinlaste ja tatarlaste seast on'nad oeti ehi leid-j nud, kes alis püssi õlale wõta ja> Karjalasse arssia. Sõjapidaise takistused. \ Sõjapidaisele on suure takistaja tecle ette astunud sa see on p a k a n e. Äiia sel nädalal on Kauge-.Karjalas tubli pakane walitjenud ja see ei lase enalasi nii tege wusse astuda, kuidas nad soowiksid. Nõgu tuttaw, leidub Karjalas 20, 30, 40 ner^ti?^ Näituseks, is tegi, nägi ja kuulis eie saatkond. 51 li ju tea ülesanne sette eest seista ja lvõidclda, et eid rahwasteliitu peaks wastu wtetaa ja ta pidi tööd tegea, kui taheti eie esitust ülealt rõdu pealt atta javli teiste juure tuua. Min ewal aas tal oli eie delegatsioon, kette liiketeks olid Pusta Pariisis ja kindral Laidoner, oa jagu eeltöösid teinud. Wastuwõtiue ei õnnestanud, sest et eil eel suurriikide tunnistust käes ei olnud, settel aastal pidi töö lõpule wiidaa Saatkonnal tuli side eid otsida teiste riikide esitajatega, tuli tecd leida ajakirjandusse, ja ta sai'pea iga sau peal näha, et eid weel ähe wöür sil tuntakse. Mis sellel alal tehtud, see on rohke üksikute isikute töö, kes siin ja sial on käinud ja eist jutustanud. Kirjanduse ja hästi organiseeritud tutwustaise apa laadi abil ei ole kuigi palju korda saadetud. Puudub raaat, ilus piltidega kaunistatud raaat, kus eie elu, töö ju aa sees oleks, ja ida wõiks igale hnwitalud osjast wöõ rale kätte anda. Seda eil ci ole. Ma arwan, kes iial eist oa jalaga wälja aale on saanud, see peab ütlea, eö kub, kas tahae üheö elada teiste aa dega, siis peae ennast neile näitaa, ehk eie jääe koju ja wiekae käega terwe ila peale. Saatkonna liiked andsid wõõrastele suusönalikta seletusi ja kasutasid ära ka igal juhtuisel seda aterjali natu kest, is eil kirjawarana oleas on.. Päewad kadusid, jalad oli õhtuti käir sest wäsinud, ja enne kui õhtu eel lahku indi, siis pidi iga üks aru anda saatkonna juhatajale oagi ja uue päewa töökaa seati kokku. Lõwiosa töö wceres uidugi ja saadiku Pusta õlgadele, kellel wälieilaga sideed juba oleas, üle Londonist ja teisel Panist, Minul tuli ühes olla ja käia lingikogu liike Anderkopiga, kes tööerakcdlane on. Wa hel läks kütt eel päris pahaks, kui õtlea jäid, ei peab wastaserakonua ehega ühes käia, kõrwuti taas elaa ja ühes sööa. Tuletasie siis watel ka üksteisele partei distsipliini eele ja lubasie itte ena üksteist teretada käega, waid ainult kaugelt, ja kõnelda selle juures partei seisukohalt. Ei pidanud sõna, sest partei nägi sealt kau gelt nii wäike olewat, äed oltd ees, ei näinudki erakonda ahe!, nägie suureat P.ln koduaad, kuulsie üksteise käest Eesti keelt, ja tülist ei saanud sedawiisi asja. Kosu jõudes sattusinre kriiside õhkkonda ja nägie üksteist rühade wahelistele läbi rääkiistel, teine õnu kohe. kui jälle wastasega tegeist on. Igatahes läheb tükk aega ära, enne kui süda päriselt täis saab. Wõöroste riikide esitajate hulgas oli eil küllalt poolehoidjad, oli neid, kes uks kõikselt asja peale aalasid ja et puudunud ka otsekoheses wastased, nagu serblased sa tshehid. Serbia parlaendi ees ütles ulle awalikult, et serblased ei lähe Wene aa wastu, nad ei olewat itte bulgaarlased.»tete poolt oleine tähendab Weneaa wastu olla." Seda peae eeles pidaa, et eil Slaani riikides ähe sõpru on, nende arw ka seal ei kaswa. Weneaa endine suurus seisa) neil sili ees ja weri on sealgi pak se kui esi. Sfui nüüd paari sõnaga turoata rah wasteliidu tööd üleüldse, siis teab ütlea, et asutuse kohta sealgi itel arwa isel oldi. Lord Robert (iecil fui iniene usuliste sa õtteteaduslike kalduwustega usub kiudlasti liiou tuletvikku ja loodab te ast palju, usuwad ka teised suured tege lased ja liidu loojad, luid nende ar ei ole siiski wäike, kes teale pikka iga ei anna. Öeldakse, et tea töö, hooliata suurest kõneleisest ja hirsatest kuludest, is ta l it-nettle toob, on siiski seni wäga wüike olnud, sest see kõik oti korralduse töö. Tea õju ou koondatud iistkute suurriikide ü ber. Ees seal siis kl pereehed on, teised wäiksead lähead järele. Selle järele loetakse hääli, kui palju inglaste! ja kui prantslastel poolehoidjaid on. Nende kahe astvlu torkab ka tõepoolest waatajale kau glt sila, sest on küsiusi, kus ükski ing lane kõnelejale käsi ei plaksuta sa on kõne-, lejaid, sellele inglased elawalt kiitust awal-z daad. On eel etteheidetud liidule, et j teal selja taga reaalseid jõudusid ei ole, puudub sõjaägi, kellega tõrkujaid wöiks sundida, et leinal sellega ka jõudu ei ole raskeate küsiuste lahenduseks. Kui era-- povletu 011, kõik unistused aha kustutada,! is rahwasteliitu kui paleuslist asutust ette kujutawad, kui teiselt poolt ka itte arwesse wõtta suuri ja tühje sõnu, is seal laiali' pillutakse, siis ei saa ütleata jätta, ct rahwasteliidul siiski oa tähtsus on. Ta on praeguse aja laps, ta on see kuju, kelle poole kõikide pilgud on pöördud, kes sõja läbi seotud keerdsölestt llürgneb.) eal alles kula ehk eluaja. Kõwa rakaega aga on wvirnata kaueat aega lageda ; ae na all rvilbida. Isegi karjalastele teeb. zakane takistust. VL Suri" taabcte jö- j ele on ited neist kasi, jalgu aia kule- j anud ja felstistirast pidanud äerinnak! lahkua. j Enalaste fõfaffenfur * Sooe lehtede lugeine on enalaste - wolt kõ uasli ära keeldud. Ainult üht Sooe punast lehte saab Karjalasse nuia. s Iselooulik oeti, et wenekeelseid punaseid > ehti ei lubata Karjalasse saata. Sooes tjalehed arwawad niisugust keeldu sellega vöiwat seletada, et Wene punased lehed karjala söiaft kirjutarvad, enalased aga ei älli, et Karjalas idagi wabaduswõitlusc!?ohta wõidakse Irigcba. ' j Wäljaaalt. Weneaalt» Telsetswa nõukogude tongresfi puhul. Üheksas üleweneaaline nõukogude koit zress, is 20. detsebril algaa p.di, on rnekl päewaks edasi lükatud, sest et tea telkäiw kounistlise fraktsiooni konwereuts pikeat aega wõtab. öon.vereutsil ooda akse nielt terawat wuljaastuift hiljuti oodustatud pahepoolsete ena laste rüha poolt, kes rvalitseaid enalasi kapitalis ile järeleandises süüdistoad ja neid sotsiaal-äraandjateks ten-beldawad. (Eta.) Uuead teated. Poliitiline kokkulepe Austria ja Tsheho-Slowakkia wahel Pariisist. ig. dets. kell 2 p. (Tar raadiojaa.) Petit Paristen" peab wöi alikuks, et Austria peauünister Schober ja älisiuister Tsheho-Slowakkia peai nistri Venes'iga poliitilise lepingu tingi iste asjus juba on jõudund kokku leppida, is Saint-Geraini lepiiigut ainult kinni tab ja peale selle weel punkti sisaldab, et lepinguosaliste wahel kõik tüliküsiused tin gilsta wahekohtu läbi ära otsustatakse. Perit Parisien" kriipstuab alla selle uue rahwusahelise kokkulepe tähtsust kahe kesk riigi wahel. Ta kuulub nende diploaati liste dokuentide hulka, is sanktsioneeiiwad peale sõja lõppuaustria-ttngari lagunenw j sest tõusnud rahwaste püüdeid uuesti luua elujõulist Kesk-Euroopat, is Salsa aa alt wabastatud. See leping tõbab kahtleata Austria wabariigi wäikse entente orbiiti ja sunnib Tsheho-Slowakkiat waba tahtlikult oa waenu Haböburgide onarhia pealinna Wu luastu unustaa. WabaStatud EeStl wangide tanu Moskwa EeSti saadikule. Moskwa Eesti saadikule on järgine te legra edasi antud: Ee.ti pinnale jõudes saadae Teile ja Tele kaastegelastele südalikuad tänu awaldused Teie wäsiata hoolekandise eest eie wangistuses ja Teie püsiata te gewuse eest eie wabasiaiseks. Nara karantiinis Moskwa wangiajadest wobas tawd Ees.i kodanikkude niel: Karl Hellat. Kristian Sa iba, Leonhard Awaldt, K. 9!ii lus, K. Krits, Eugen Sacharias. (Eta). Siseriigist. Tähtsaate asjade tohtu-uurisa j A. Uusna HSMine sur Wtljaudis. Öösel wastu!2. skp. suri siin häkitielt? tähtsaate asjade kohtu-uurtja Andrei Uusna, kes oa äia, niisaa häkitselt lah kunud, ülepreester Lusika atusele oli sõitnud. Kadunu surnukeha on lahtilõika l iseks kohalikku haige,naija paigutatud. Kuulu järele põdenud II kaueat aega sü \ daehaigust. [ Eee on lühikese aja jooksul kolas sur inajuhtuine Lusika perekonnas, kuua paari päewa eest ka preester Lusika abikaasa siit ilast lahkus. urdwaras WiljandiS wangiajast ara põgenenud. 13. dets. f. o. põgenes kohalikust angi ajast tuntud urdwaras Karl Laks ara. Lake» põgenes juba kord arealt wangi laajast, kuid siis õnnestas teda warsti jäue tabada. Q ~ ToetnSrahafib äärati Wiljandi liuna olikvgu peolt!2. skp. järgistele seltsidele ja asutus tele: uaisseltsile lasteaia ülewalpidaijeks 5900 k. kunö ja abatahtl. tuletõrjujate seltsile ühekordselt k., kuna tule wul juel Wtljandis cirapcetaroa üleriiklise tuletõrjujate seltside kongressi kulude katteks edaspidi teaiaw sua ääratakse; teatri ühingule Ugala'le" rk., kuna pää setähtede pealt õeta löbustusaks endi seks jääb. R. Kirjanik F. Kuhlbarsite otsustas Wiljaudi linnawolikogu 1000 k kuus toetusraha aksta. Wiljandi elektrijaa sai hilja Saksaaalt Heinri h Lauzi wad rikun suure lasta. See wõialdab ühes teiste uueate ja täienduste läbiwiibii sega elektriwoolu andise ka eeslinnadele ja planeeritawatele linnaosadele. Sellega ühen duses olead tööd uõuawad aga, et elekt rijaaa juhatus eriteadlase käes seisaks. Miasel linnawolikogu koosolekul 12. skp- äärati tulease elektrijaaa juhataja kuupalk arga peale kindlaks: tea aetisse wötine sünnib ligeal ajal. Q 170 abitarwltajale koolilapfele WiljandiS otsustati toetaist korraldaa tottuntssoui poolt walis saapaid sa riibeib anda, kuna rahaandtst tnltte küllalt soowitawaks ei veetud Koisjontl toetttsomarbeks ubes 200,000 k. kujutada, selles suas llo inrk. ttiu-.cut ja uut hariduönnui :! ee tl u ilt a WUjandi Utttiötstalfti kindlaks äzra ine Z 922 a. pcale oli wnasel ivolik gu ko-.s ittul päewa korral. Liikuata aianduse ui ak [ u otsustati Ctta iroronbujc puh» tast fisfctulcfuft 2ö pr ots. Hobu i- t t ii, aksuks ääratu. I. liik stveo- sa woo rieeste): a) sõiduhobuste p-ealt 1500 rk., b) weohobuste pealt 500 k., koerte aks ou 100 arka koera pealt aastas: sõiduriistade aks 300 k. iga hobusesöu pealt aks k. iga hj. pealt: jalgratta pealt 250 VAI. ; lootsiku pealt, ida äriliseks otstarbeks rwitatakie 100 k. aastas ja ö ngi t s e i s e aks (järwel) 50 l. aastas. Lõbust usaks pidu piletile pealt ila tantsuta 10 protf. linna sa 5 prvts. Punase Risti heaks; pi dudelt tantsuga 20 prots. linna ja 10 prots. Punase Risti heaks; tsnkuse-piletite pealt 30 prots. linna ja 15 prots. Punase Risti heaks; wäljapaudawate kuulu» tuste eest, ntis Vje l trükipoognat suu red k. L sadaaks ää rati järgiselt: hobuse pealt 100., leha pealt 50 k., wäikelooade pealt 15 k., ree pealt 25»nk., töõwankri p ealt 100 t, sõiduwankri pealt 250 k.; laadapoodide pealt laadaplatsil 25 k. sa turul 30 k. jooksa sala pealt, kuid kuüuia laada aial ttttnl 50 l Mustwee jõululaat, is teotawosti kol päewa kesb, on tvülsa kuulutatud 23. dets. j. a 9iähtawasti et taha alewiroce sellest idagi' teada, et pühad suba 25. detsebril aigawad ja seega laada lõpp pühadesse langeb. Dr. %. Üleskutse. EeSti Vwang. Luth. kirikupäewa otsuse põhsal 17. juulist a. ott iga lee riskäinud E w a n g. L u t h. kogu d u s e liige kohustatud aksa oa kiriku ülespidaise kulude katiseks iga-aastast koguduse liike nr a k s u. Praeguse asa asanduslised raskused sunniwad allnietatud Tanu praostkonna Eesti Ewang. Luth. koguduste nõukogu it* gi.va palwega põörau vina koguduste lii gele poole, et nad õiendagu lah kesti peawõi alikult oina!921. a. kirik u a k s ära. Ühtlasi palue saadud liikekaardid alles hoida, sest nietatud üleriiklise kirikupäewa otsusel on koguduste eestseisused kohustatud 1. jaa nuarist peale praegu käesolewa a. li ike aks u-kaartide ette näitaist nõuda igatt assaasanli sele koguduse kantseleisse iluwalt koguduse liikelt. Tartu Maarja kiriku nõukogu. Tartu Pauluse kiriku nõukogu. Tartu Peetri kaiku nõukogu. Tartu Ülikooli kiriku nõukogu. Awure ki».iku nõukogu Äksi kiriku nõukogu Kodawcn-Alaiskiwi kiriku nõukogu» scursi ki iku nõukogu. Laiuse kiriku nõukogu. Maarja»Magdaleena kiriku nõukogu. Palause Etrifu nõuk gu. Tora-Lvhusoo kinku nõukogu Tartu teated. Adwotaat 3- Ostrat on raskesti haigeks jäänud. Tea poolt klientidelt wastuwõetud kohtuasju ajab hai» guse ajal adwokaat J. Kriisa. Pauluse koguduse Perekonua Shtu Pühapäewal, 18. dets. kl. 5 p. l. korral» dab Pauluse kogudus Karlowa korraldus» seltsi saalis koguduse perekonna-õhtu. CeS kawaö on õp. kõne' skuidas risti» t kogudus aastasadade jooksul oa kirikuid j ehitas.* Kõne on udumidega. Peale selle on pr. Kõppi soololaul, prl. Treulobi kfa» weü-näng ja kirikukoori laut. Stsseek wabatahtllse aksu eest kt» riku ehituse heaks, ka tulewad a. to» guduse liike kaardid etteuäidata. LaSkeaiale annetasid jõuluks Pr. Hakkaja 7 u. fuüutaiö sa jõulueytrid. pt. Md istus 3W.. pr. 5OO., r. Robia sonl kaudu p.. pr. Or. Raudsepp 10 & roptv. hra K. lastekirjandust 500 nt. wüürses Tõnuga kwiteerib Lasteaia juhatus Kirikuuusika. Pührp. 18. ders., ttd t> korraldab öltfoott Etrtfu otflunifi ülikooli tuikus uusika»õhtu (oreli a wtuiu toto) litte kantakse Bachi. sjlhtt, Max Rege.i ja teiste töid- itune pühi, kus palju toietust, o«niisugune watkne õhtutund soowitud kosutuseks- Pile tite hinnad on õõdukad, nõnda et igat ühet wõta» lik on fornf osa wõlta Puhas sissetulek litheh heategewaks otstarbe ks Sport. Kuust a kiiruisutaist hakkad spordiaus oa uisutee! vperaona. Äullstuisutanaft saawad õpetaa A. Recdcr ja. PeiÄ, ksiruisntaist J. Martin. Ka jääpalli ängu hakatakse läheal aja! harjntaa. Uisutee on awatud harilikuks sõiduks iga päe» kella 11 2 l ja 4 B 6,, kuna kella 2 4 p. i. uisu» teele pääsead ainult kuust- ja kuisutajad ning jäid» palli äng.jad. Awaise-Pidu spordiselts.kalewi* uisuteel on puha''äc!vat 18. dets. kell ü p. l. Pidu kuvas peale kunst- ja ksiruijutasie detnonnreeriniife on ta nutesugused iialjanulud. teatelvskt-ld. paarissõidud j n. e. Wastutaw toietaja K E. SSSt. Wäljaandja Jaan Tõnisson Trükitud «PoStiehe* trükikoja». Tartus

4 4 POSTIMEES odaroat, kuid äärtusliff joulukinkl ife enesele elik teisele soowib teha, see jätab kõik uu ostata ja ostab raaatu. Raaat on igaühe kõige pare sõber, tea ei uutu kunagi ja ütleb ikka seda kaa, is ta kord on öelnud. Raaaatut ostes edendate Cesti kultuuri ja toetate tea kirjanikke. Raaat tasub tea ostuhuiud itekordselt, kuna aius- ja uhkusasju ostes raha otstarbetult aha wiskate. Nr. 2&* Lõigake wäljaf Noor-Eesti" raaat on jõulukingiks kõige kohase. Jõuludeks iluwad: G. Suits: Kõik on kokku unenägu. Kogu uusi luuletusi. A. H. Tasaare: Uuriisel. Nowell. SophiaWardi: Dekoratsioon. Näident3waatuses. Richard Roht: Hünid Paanile. Nowell. Fr. Tuglas: Saatus. Kogu nowelle. Popi ja Huhuu. Nowell. Iniesesööjad. Nowell. I. Ilukirjandus, näiteängud, kirjandus ajalugu ja arwustus. Hr. Tuglas: ÕhtuidtaewaS. Nowell. Kolas trükk. Sisu: Pilwed. Tooe helbed. Suweöö arastus. Midia. Wilkuw tuli. Õhtu taewas. Hind 40 rka. Suweöö arastus. Nowell. Hind 20 rka. Tooe helbed. Nowell. Hind 20 rka. Mihkelson, tui ülepää keegi, on keele helilisest wäärtusest arusaanud. Keel saab tea käes enne aiaata kõla...suveöö arastus" on kunstiliselt selles kogus kõige täieliku ja küpse, see on juba alis kristaltseeritud kunst (Aino Kallas. Psts." 1903 a.) Liiwa k e l l I. Nowellid. Tee trükk. Fr. Tuglase näopildiga. Sisu: Asuja. Hingeaa. Nõiutud ringis. Õnne kaalud. Häarus. Pühajärv. Hunt. Kewade. Pühapäewa pildid. Kewad pidu. Ea wirs hälli heinaaale. Hind 60 rka. Liivakell 11. Nowellid. Teine trükk. Fr. Tuglase käe kirja näitega. Sisu: Oa päikse poole. Sur. Unede kuristik. Waikus. Juala saar. Laul näljale ja teised nowellid. Hind 60 rka. FelixOrusson. Roaan. Teine trükk. Hind 110..Natukene lõbus, natukene kurb, osalt töö, osalt ajawiide nii soowisin selle raaatu olewat. ühendada tõtt ebatõega, agusat walet halli elu kibedusega, kuid seda kõik kerge käe ja wallatu sulega nii sugune oli inu ülesanne" (Fr. TuglaS Kiri F. Ornssonile Pariisi)..Felix Orusson" on Friedebert Tuglase kunsttks tihendet ina, enesepaljastus... Sarnased teoksed ei sünni Väliselt, ainult tähelepanu abil... Need an alati kõige isiklikua, subjektiiwsea kunsti awal dused, hooliatud enesepihtiised... Need on haige aja suured tõwe diagnoosid. (Aino KallaS esseede kogu Noor-Eestt")...WaStatud tunded, traagiline ja kooiline, kaswawad siin ühiseks põletispunkttks, põiuwad üksteisega eluliselt ja kunstiliselt nii tihedalt ja eeleolnrikkalt läbi, et see lõpp on inu arwates kunstilise süveneise poolest wõrdleata eie kirjanduses. Situtasioon on nii algupäraselt leitud et a isegi wäljaaa roaanides idagi sellelaadi- Ust ei äleta," (H. R(audscyp).Tallinna Teataja ). Kaks juttu. Nowellid. Sisu: Hingeaa. Hunt. Hind 15 rk. Aja kaja. Kogu kriitilist töid. Sisu: Roor-EeSti Kriitiline interezzo. «ja wai. Revolutsioon ja kirjandus. Kirjanduslikud väljavaated. Sooe sild. Juhan Liiw poliitilisena luuletajana. Kunstide riiklik edendaine. Wabariigi püha. Aia kaja. Hind 100 rk. Selles õttes on Aja kaja" põlise väärtusega aja dokuent, tähtis raaat eie uuea kirjanduse alles kirjutaata ja kokkuwõt ata ajaloos... Siin võiksie ainult eele tuletada Tuglasse esseede au tunnustatud asjalikkust ja analüüsi sügawust ühelt poolt, ning teiselt poolt ta kujukat stiili, elavat pildistust ja küpset irooniat, is ta esseed ja äärärkused paiguti lasevad kasvada aforistlikkudeks iniatüürideks, loetavad kui leheküljed psükoloogilisest roaanist". (H. R(audjepp).T.-Teat.") Kriitika I. Kogu kriitilisi töid. Sisu: Kirjanduslik stiil...kalevipoeg"..lebitu". Paar saukest rändaise teed". Põrgn väraval". Hind 100 rk. Raskuse wai. Nowellid. A. Wabbe kaunistused. Sisu: Merineitsi. Kangastus. Iniese vari. Taevased rai sanikud. Arthur Waldes. Hind 60 ja 80 rk.... kunsti väärtusliselt kaugelt üle kitsast erootika psüholoogiast seisavad Fr. Tuglase sübolistlik-filosvofilised novellid, is läinud aasta! ilunud... Ma nietan ainult kaks kõige pareat: Maaila lõpus" (kogus Saatus") ja..merineitsi" (kogus..raskuse wai"). See (..Maaila lõpus") on voriliselt ja sisuliselt töö, is kahtleata kõige pareatele sarnastele ilakirjanduses kõrvale wõib astuda... Wastolu puhta looduslise erineitsi ja naisterüwetaja ja ülekohtuse vägivalla iniese Kaspar Punase vahel (novellis on otse põrutav... Siin on fantaasiat, suu on reaalset elu, siin on sügawust, siin on probleei, siin on ühe sõnaga kunsti, seda tunnistan heaeelega. (A. Jürgensteiu E-Kirjand." Nr.4,192!)..Kahtleata, Popi ja Huhuu" (kogust S«atos") kõrwal on see (novell..arthur Waldes") üks pareaist novellest, is ei! iialgi kirjutel. Olen seda tööd lugend küned korrad ikka une veel. lusega, ning võin seda kahtleata ka edaspidi küned korrad teha. (Aug. G(ailit) Posli." Nr. 22, 1921). BMge» pareaks kaldun pidaa siiski novelli..taetvascd ratsa ntkud" oa söösta hoo tõttu". (H. Wisnapuu, W. Maa". Kir jaudus ja teadus Nr. 5, 192 J)..Tuglase! ei ole juhuslikult õnnestanud teoseid, ta otse eelega ja täie teadvusega hästi". (H. R(audsepp) W. Maa" Nr. 177, 1820). Oskar Luts: Kewade I. Pildikesed koolipõlwest. Kol as trükk. Hind 100 rka. Kewade 11. Pildikesed koolipõlwest. Kolas trükk. Hind 120 rka. «Kentuli Lõvi." (Jooiep Tootsi) sündus- ja juhtuisrikas kooli põlv, tea ure- ja rõõupäevad, võitlus..punanahkadega" ja vana.zulk Jüri" südanüõhesiavad ahastuse avaldused selle üle ja ärdad aanitjused eeleparandusele. Soo. (Kirjutatud 0n...) Nowell. Teine trükk- Hind 100 rka. 00, kdas kihiseb ja koriseb soo. Sääl all keedavad sooai' seadis oa voodi alla. Siis wõttis taskust tikutoosi ja süütas pabe ud ääraiiiates kataldes suppi. Aur, niiske ja kül nagu äratis,. rtd woodi all põlea. Walge aja akendest lõid leegid välja. Põle heljub joo pinnal. Kaugeal eksivad wiirastulikud varjud. Kelle sid Helti unistused, põles ta noorus, ta arastus, jah, ta ise põles varjud te olete, eksivad ehikesed? Kelle läkastaw kurk see on, kes) selles ajas, illesse ta atnud parea osa iseendast. Leegid wisku seal praegu röginaga übrust täidab?... Sääl... Issand halasta sid kõrgesse öösse. Maja ragises. KatuS ja lagi langesid ürinal soost ronib teegi käpakili otse inu poole. Nagu suur udane top> sisse. Wiiast pilku põlewatele wareetele heites, pani ta palitu lohistab ennast läkastades ;a rägisedes äe rinnagule. Teine sookoll on pääsnud. Aga kub? Kub? Püha hiis ühifeb. Jualad on vihased inieste pattude pärast " (O. LukS Soo). Nukits a ees. Jnderliinile jutustatud uinasjutt Kus tist, Jltist, kes etsa äraeksifid, etsaoorist, tea poegadest Mõhkist, Tölpaft ja Nukitsaehest ja sel lest is Nukitsaehest lõpuks sai. Hind 30 rka. Karawaan. Nowell. Hind 40 rka. üksinda kõrwes; ainult lutu ja watkus oli u tin.ber. Esis tuli janunew karawaan, illega sausin ühes. Kuid jäin-1 batub ja täiend, trükk. warsti aha karaaanift ja seisin jälle üksinda keset Isiwa ja waitust, u kõrn> d ku ilisesid otsekui oleks praegu astunud kärarikka si pidui Siin: Elu li. Mehed. Kewade laul. Noorte laul. Noorel aauft.».? Palja' ueisi. kes läksid 'ust ööda, ei jõudnud kunagii sepad. Laul orjadele. Pöörase laul. Nooruse aeg. Äike ja teise! oaan." (O. vuts Larawaan). Kapsapäa. Nali ühes waatujes. Kolas trükk. Hind 30 rka. Pärijad. Nali 1 waatuses. Kolas trükk. Hind 30 rka. Äriehed. Pilkenali 1 waatuses. Kolas trükk. Hind 35 rka. Sootul u ke. Muinasjutt. 3 pildis. Hind 30 rka. Viine noorea põlwe realist... Oskar Luts näitab juba täielikku loobuist sest sotsiaalsest ja rewolutstoonilisest sihist, ille kan tuna Eesti realis kord alguse sai. See on spotaane ja lopsakas and warustet Eesti haruldase jutustaiskerguse ja awara ning sütitawa Ta noorepõlwe älestusi käsitlewad roaani ning Suwi" ja rohkearwulised rahwalitud näiteängud on saautund lüpikese ajaga haruldase populaarsuse ning loetawuse. Neis on wäga wähe ühiskonda rnwawaid eleente selle wastu aga palju hääd ini kujutust ja õnusaid situotsiooni-kirjeldust." sfr. Tuglas.EeSti ure ilukirjandus") A. Kitzberg: Külajutud IV. Sisu: Püwe-Peetri..riukad." Pika patsiga pseüi. Miue siit ära. Süudud 1880 ja surnud Sinilill. Hind 125 rka. Külajutud V (wiiane anne). Sisu: Koopa-Wana. Liisi-Rõika päewaraaat. Kui lokku löödi. Don Arradgo. Räie-Reeda >0 kopikat. Oleks tädil rattad a 11..." Tvötsid. Epitaaf. Hind 125 rka. Liisi Rõika päewaraaat. Följetoniftline poi pourri. Hind 35 rka...jtülajuttude" iluisega awaneb eil hoopis uus waatekoht Kitzbergi toodangu kohta. Jlkahtleata selgub eil, et üks kõige pareatest, lähea inewiku klassikustest" eil tundatu on olnud. On silapilke, il neid töid lugedes otse Tschehowi kurb kaastund us ja liigutav nali eid üllatab. Tea jutustustel on kõik tingi ised et rahvakirjanduseks kõige laieas ning pareas õttes saada" (Fr. Tuglas Sissejuhatus). Enne kukke ja koitu. Draaa 4 waatuses. Hind 50 rka. Aino Kallast Noor-EeSti. Sooe keelest tõlkinud Fr. Tuglas. Sisu: Noor-EeStt. Gustaw Suits. W. Ridala (Grünthal)- Jaan Oks. A. H. Tasaare. Ruth (Joh. Aawik). Fr. Tuglas- Kaasandena G. Suitsu. W. Grünthali, G. H. Tasaare, Joh. Aawiku, Jaan Oksa ja Fr. Tuglase näopildid. Hind 175. See wailine liikuine, is Noor-Eesti" niine all juba poolteist aastaküet on rikastanud Eesti kirjandus! ja kultuurielu on esie sest silapilgust pahepoolne liikuine, oppositfioonis sündiisest peale Just see ässuline joon on tal iselooulik. Noor-Eestiga esineb Eesti wailises elus uus põlv, uueaegne wai uueaegne iniene. Noor- Eesti on toond Eesti watusse ellu suure hulga uusi kultuuri aineid, esteetilist kultuuri ja esteetilise küsiuse üldse. Kogu Noor-Eestl liikuine on Eesti psüüke awaldus" (Aino Kallas Noor»Ecsrt"). esseed Noor-Eestist ja tea tegelastest on kirjutatud heas kujukas stiilis, terawa tähelepanu ja selle psütoloogilise süvene isega, is ta karakterltkud joonistused loetawaks teewad puhta kunsti teosena. Tuglas wäljaarwatud, ei ole ükski eie arvustajatest nii põhjalikult oskanud süweneda eie nooreate kirjanikkude looujoon kesse, ei ole nii kujukas pildis tabanud üksikuid karakterid. Selle raa atu, is algupärasena Sooe keeles ilunud. Eesti keelde tõlkiist tuleb tervitada" (H. Raudsepp).W. Maa" ur. 119 (24) Zuhan Liiw: Enesest ja teistest. Kogutud teoste I. anne. Sisu: Kohtutele ja eraiestele. Minu lugu. Katse. Maal Kuhu asjad õnikord kaovad? Äärärkused. Seletused ja täiendu sed. (Jänese kiri jänestele j. t.). Hind 75 rka. Juhan Liiw on eestlastele rahwakirjanikuks, nagu Aleksis Kiwi soolastele. See raaat peaks sooja wastuwöttu ja poolehoidu leida eie kirjanduse publikui poolt. Ta on teatud õttes teejuhiks kirja niku tuedasse ja lurwasse elulosse, (J. H. Posti." nr ). Henrik Wisaapuu: Käoorwik. Poeeside wiies raa at. Arulaulud. Sisu: Laske ul olla kurb. Küe kirja Jngile. Täna õhtu. Muinasjutt Aeast. Lahtiseu cafö'u. Ma küünitan so suudlust. Suwine wistit. Warajane ure. PuistaS asee täis lille. Kuale poole hauda. Maga Alea. Poeet ja naine. Orjawits. Tugeva kui sur on arastus ja teised luuletused. W. Kangro-Pooli ilustused. Hind 60 rurka. on kogu Eeski ajakirjanduse poolt H. Wisnapuu luuletuste kogude sea st kõige pare aks tunnistatud. Wanad ja wastsed poeedid. Sisu: Leelo. Kaugeist rännust. Jaan Bergann luuletajana. Jakob Liiw luuletajana. Jaan Lõo: Nägeused. Ernst Enno luule tajana. Igor Sewerjaanin. Hind luo rka. H. Wisnapuu Wanad ja wastsed poeedid" on väärtuslik ja tere tulnud teos. Juba kirjutuste pärast Jaan Berganni ja Ernst Enne üle peaks iga kirjandusest huwitatu selle raaatu endale uretsea" (Kurn. Post nr. 217)...Poeedina tunneb autor (Wisnapuu) hästi luule-tehnika teooriat, ning sellelt seisukohalt wõib ta päris asjatundlikku oletust teha teiste poeetide wori erisusest" (H. R(audsepp)»W. Maa" nr. 119 (724 W. Ridala: Walik Eesti rahwalaule. Sisal dab suurea kogu kauniaid waneaid rahwalaule rahwa keeles ja urrakutes. Hind 50 rka. Esteetika. Sisu: Jntuitsjoon ja wäljendus. Jntuitsjvon ja kunst. Teo reettline tegewus ja praktiline tegcwus. Wäljenduse jaotaatus oo dudeks ja asteteks. Eesteetilised tundused ja ilusa ning inetu wahe tegu. Looduse ja kunsti füüsiline Uu. Villiseks tegeise tegevus ja kunstide tehnika ning teooria. Maitse ja kunsti reprodutseeriine. Hind 50 rka. Richard Roht: Minewik. Roaan. A. Roosilehti kaaneilustus. Hind 125 rka. Olla nii suur kui see tue ets, see pie taewas, see wägew tuul," õtles Heli..Olla nii suur ka oas eeleheites! Seegi oleks idagi. Kuid sa oled wäcti uss, su walud ja ured on närused ja väetid, kui räbalad. Kui inetu, kui wastik, kui haisen? ülgas on. i ese elu \" Oli juba öö. Heli wõttis paki raaatuid ja käsikirju ning l nööbid kinni ja litsus ütsi sügavaale pähe. Siis astus ta pika > isi inea. Hebert Heli oli surnud. (R. Roht Minewik). kokkupuutuispunkte kahe eelise kirjanikuga (J. Oks'a ja Aug. Gailitiga) on ka Richard Rohtil. Sisult pelle ta nii sügaw,. kui Oks ja õttekujutustelt nii rikas, kui Gallit, selle aseel on ta! rohkesti lüürilist tunnet.., Nagu eie ei suuda tungida sündustiku 1 aaila, nii ei näe e ta tegelasi palest palesse. See annab Rvhti - teostele nende näilise sügawuse, kuid säälsaas ka nende nähtaa pääliskaudsuse. Kuid oeti loorib tea töid pea alati suur lüüriline protesti eeleolu pr kannab keeleline ilu." (Fr. Tuglas Eesti uue ilukirjandus.") Gustaw Suits: Elutuli. Luuletused. Teine paran!lewsed Hind 35 rka. A. H. Tasaare: Rahaauk. Nowell. Äiud 60 rka. Pildid a. rahustaisaegist" Läänenalt. Bsrnhard Linde: iõcitlilub ilad. Wäiksed skan daalid urrangu-aja EeStist. öoiud 65 rka. Sophia Wardi: Seisates. Skizzed. Sifu: Erna noorelt. Moodne hing. KohwiajaS. Häaral õhtul (ühe hinge paljastus). Tunnustus. Äraandja õrsja. Kärtsus. Hind 50 rka. Jaan Kärner: Maises ringis. Luuletused Sisu: Maises ringis. Poetae corona. Laulwad tunnid. Melan koolia. Sügiswi-sid. Ärkaine. Teed ju ristteed. Hind 35 rka. August Alle: Üksinduse saartele. Luuletused. Sisu: Nnustet jualad, üksinduse saartele. Põhjaaine. Griasfid. Hind 90 rk. Alle logu saartele" osutab tuge tort kalduast klassi kasse su uinaskultuuri, ida wärskeudab ncuural stlit ü leis wiis." (Fr. TuglaS Eesti uueni üuktrjoubuž.") Mart Lekstein. Kurbus. Luuletused. Sisu: Proloog. Laulud öös. Sügis. Talw. Kewad. Püha Piiter. Tähed tulises taewas. Ühele uredes urdunule. Eleegiad. Hind 3b uuk. Alfred Teppan: Koduani. Nali 1 waatuses. Hind 50 rk. Ähistegelased: Pilkenali 2 waatuses. Hind 35 rk. A. Saaberk: Prantsuse antoloogia Wali! nowellisid XIX aastasaja teiselt poolelt. Gustaw Flau bert. Eile Zola. Alphonse Daudet. Gui de Man passant. J. K. HuysanS. Anatole France. Paul Bourget. Hind 100 rk. Murdesõnad Põhja-EeSti st. Tegelikuks tarwitai» seks kirjakeeles. Hind 75 rk. Küe aastat. Noor-Eesti Toietanud Fr. Tuglas. Hind 35 rk. Noor Eestt" rahwaraaatud: Anatole France Jutud!. Autori loaga Prantsuse keelest tõlkinud Joh. Audowa. Hind 15 rk. Jakob Schaffner Raudne waärjual. Autori loaga tõlkinud A. H. Tasaare. Hind 15 rk. Anatole France Jutud!!. Autori loaga Prantsuse keelest tõlkinud Joh. Audowa. Hind 15 rk. Leo Tolstoi Jwan Jljitchi sur. Tõlkinud Wene keelest A. H. Tasaare. Hind LO rk. Gny de ManpaSsant Sõjajutud: Wangid. Sauwage i ea. Kaks sõpra. Prantsuse keelest tõlki nud K. Martinson. Hind 15 rk. 1922* a. iluwad. Oskar Luts: Suwi I. Kewadc järg. Kolas trükk. Suwi l!. Kewade järg. Kolas trükk. Laul õnnest. Draaa 3 waatuses. Teine trükk. Paunwere. Lustäng 3 waatuses. Kolas trükk. Onu paread päewad. Nali 1 waatuses. Teine trükk. Üleiste wanake. Muinasjutt 1 waatuses. Teine trükk. Arusaaata lugu. Nali 1 waatuses. Teine trükk. Sinihallik. Muinasjutt 1 waatuses. Teine trükk. Kalewi kojutulek. Nali 1 waatuses. Teine trükk. Mahajäetud aja. Draaatiline kawand. Teine trükk. Wiine pidu. Näiteäng l waatuses. Teine trükk Sophia Mardi: Mälestused aasta roan tika. Johannes Seper: Lahtised lehed. Esseed. A.H. Tasaare: Noored hinoed. Nowell. Teine trükk. 11. Teadusttne kirjandus ja õpe raaatud. Dr. M. Y. Gruber Suguelu terwishoid. Sif u: Sugulus. Pärius ja suguwalik. Suguelundid. Sugu tung ja kooselaise arwataw teris hvidline taridus. Sugulise õõdupidaatuje tagajärjed ja abielulise suguelu juhtnöörid. Kunst lit suguse ärahoidine ja abinõud selleks. Sugutungi ääratused. Suguhaigused ja kuidas neid ära hoida. Abielu ja wabaarastul. Esiene trükk lõpul. Hind kõrgendatud 125 xl a. Teine trükk ilub 1922 aasta ärtsikuul. Sirwilaudade" XXV-da juubeli-aasta lisa Sisu: Pros. J. Kõpp Esiese juubeli-aasta älestuseks. A. Audo w a Looade hingeelust. Aü jllberg Salajõed ja aa-alused koopad Eestis. Dr. F. Lepp Kõhutõbi. J. Tein inann 22 juuni 1919 a. Hind 30 rka. Ajakirjanduse poolt on nietatud lisa oa sisu Väärtuslikkuse tõttu kõige kiitvaa arvustuse osaliseks saanud. Prof. G. Rägo Mis on ateaatika ja illes on tea wä ärtus. Hind 30 rka. Mateaatika on see aine, is eid alla juhib teadise algpõhjadele ja tea on, is eid lahti kisub kõigest aisest ja eid kõrgeale etteknjutuwast tõstab. <G. Mgo Mis on atcu.) Hans Kruus Linn ja küla Eesti. Sisu: Linu ja küla uueaegse ühiselu ja kultuuri probleeena. Linnade kasvaine Eestis. Linn ja küla Eesti rahvusluse ideoloo gias. Li»n ja kula Eesti kirjanduses. Linn või küla... Hind 60 rka. Z. Laug Eneraia jäädawuse ja hajuise seadus. Pros. O. Chwolsoni järele. Hind 25 rka. Mihkel PUU Pärius. Sisu: Eessõna. Rakukeste riik. Sugutaine. Mcudeli sead lus. Missugused oadused on päritavad. Suguwahede sündiine. Lõpusõna. Paljude joonistustega selgitatud. Hind 40 rka. Loodus ja iniene. E. Üliõpil. Seltsi Ühenduse" toietus. Wiis päätükki Ernst Haeckeli töödest ühes sissejuhatusega tea 80. sünnipäewa älestuseks. E. Haeckeli pildi ja ite joonistusega tekstis. Hind 50 rkg. Dr. M. WtU) Meyer Maakera nabade j aia dused. Saksa keelest J. Parik. Kulga pillide»» sa wänvilise kaaneilustusega. Äiud 35 eka. W. Bölsche Iniese põlweneinc. Sak,u keelest M. Pill. Wärwilise kaaneilustuse ja hulga piltidega. Kolas täiendatud ja parandatud trükk. Äind 35 rka. Dr. J. Wils Spordi tui füüsilise tvd puudused tervishoius. Hind 20 u\xt Rahwaharidusetöõ wäljaspool kooli I. Sisu: Joh. Äawlk, Raaat ja ta areneine; K. Einbuud, Raa atukogutöö ja raaatukogu-hoidja - J. O. Laur:. RaautuloguUtta ine Lääne-Euroopus ja Aeeritaö; J. Parkla!. Weneaa raaatu kogud; Linda Eiuõund, Lasteraaatukogud; H. Niggol, Raaatukogu siseine korraldus; Kroonita. Hind 60 rk. K. Einbundßaaatukogud ja nende asus ta ine.' Sisu: Raaatukogu õte ja tea areneine. Eraalgatus hari» dusetöds. Raa.uulogude kohta akswad seadlused. Raaatukogude asutaine. Hind 10 *f. Waba önr' 1914 ja 1916 aastakäigud. Hind ä 200 inrf. Cijuldawad Väärtuslisi :ö:d ja Ülevaateid polntisi-, teaduse. ia> waajauduse, kunsti ja kirjanduse aladelt. B. Linde Missugust waliije õigust p e a eie nõuda. Hind 5 rk. P. Rnnbel Meie nooresoo wailisest ur rangust. Noor-Eesti" päewaküsiused nr. 1. Hind 10 rk. Hans Kruus Peetrilinnas ajaloo suurp äi wil Weebruar uiürts Päewaraaatulised ülestähendused. Hind 35 uut Sl. Audowa Iniese füsioloogia ja anatoo ia õperaaat ühes tervishoiuliste ärkustega. Hind 150 rk. E. Asson Wana aeg. Kolas täiendatud ja parun darud trükk. Hind 140 uuk. Prof. Dr. O. Scheil Botaanika tti\ir aaraat. Eesti keelde M. Pill. Kolinas trükk. Taieteadline oskussõnastik. Hind 150 rk. J. Lang ja O. Eulla Füüsika sõnastik oskussõna wene- ja eestikeelses järjekorras. Hind 50 tt Prof. Grtsehl, Füüsika õperaaat keskkooli dele I jagu. Tõlkinud E. Kilkson ja W. Rano. Hind 170 nirk. W. Ridala EeS ti feele õigekirjutuse õpetus koolidele ja iseõpijatele. Tarwilik käsiraaat igaühele, kes tahab (Scxtt keeles õigesti kirjutaba. Hind 30 IKi Zlkas: W. Ridala Eesti kirjanduse ajalugu! i. dele. Koikuwõtllk Eesti tnjar.duse ajalugu köigc wai-east kuni käesoletva ajani. (Trükis, ilub 5. jaan a.) E. Asson fieflacg. Kolinas jkuanöatub ja täien datud trüif. (Trükib, ilub 5. jaanuaril o.) Dr. K. Otto Terwishoiu õperaaurat tütar laste keskoolidele. (Trülis,ilubõ. jaan. j922a.) Raaatukogudele soowitatawate raaatute niekiri. Teine täiendatud ja parand. Mikk. (Ilub 1922 CL) Dr. J. Wlls Suguhaigused. (Ilud i 922 a. Dr. Z. Wils Eluteftiitsc. (Jlnb 1922 a.) Füüsika õperaaat keskkoolidele li. jagu. Kottuseadnud E. Kilkson ja W. Nano. (Ilub 1922 a.) 3. Atbreht leheküljed vabadussõjast (Iltuub 1922.) Tähelepaneiseks kooliõpetajatele, õpilastele sa iseõppijatele. Õperaaate aliku juures pidage silas et Noor-Ecsü" õperaa,natud on lok kustutud ja toietatud pareate koolieeste kaastc gewltsel, keeliliselt lnbiwaadotud tuntud kooliehe sa keeleteadlase J. Weske poolt. Nad on trükitud hääl paberil, hulga sisustlgitawate piltidega, tiheda kir ja g a ja suures kaustas. Teiste kirjastuste wälja ande! ilunud wastawate õperoaatutega wõrreldes, sisalduwad nad ärksa rohke õpeaterjaali ja on selle tõttu kõige odawaad. Raaatukogudele inuretsttakst igasugust üügil oletval kirjandust kõige kasuliku in at e l tingi is tel. Telliised täidetakse, suuruse peale waataata, ruttu ja korralikult. Tarbekorral wülwad raaatud ka köidetult wäljasaadetud saada, isjuures köidc tellijale oa hinnaga arwatakse. Seltside asu tasad ja raaatukogude täiendajad nõuda hinnata juhatus-nie-ja hinnakirju. Jaokaupa järelaksuga on raaatute üük awatud kirjastuse lodust, Tartus, 1000 argalisest suast peale. Esialgne sisseaks 2õ /o peale, järelaks kuur kuue kuuni. Jaokaupa järelaksuga wõib tellida igasugust Eesti kirjandust, ostja enese waliku järele. Raaatute hinnale ingisuguseid kulusid juure ei arwata. Esialgu on üük korraldatud ainult kirjastuse ladust, Tartus. Neile, kes raaatute hinna rahas ehk post arkides k.r, stuselc saaduad. laade talje raaatud posti kaudu küludeta katte. Igasugust C-sli kirjandust wö.b kirjastuse ladu luud» tellida kas raha ettesaates ehk järelaksuza^ $.4 Mdkesli MMM" stus. Ladu Tartus, Rüütli tsu. ur 4 kolaudai korral. Awatud kella 9-2 ja 5-^7